Hummuli Vallavolikogu — Hummuli valla arengukava kinnitamine aasteteks 2000-2002 — KO, 2000, 27, 418

Võttes aluseks «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 punkti 7, Hummuli Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Hummuli valla arengukava aastateks 2000–2002 vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. Volikogu esimees Enn MIHAILOV Lisa Hummuli Vallavolikogu 16. veebruari 2000. a määrusele nr 5 HUMMULI VALLA ARENGUKAVA Hummuli valla arengukava on dokument, millega määratakse kindlaks: • lähiaastate areng kuni aastani 2002 • eelarvelised prioriteedid 1. Arengukava eesmärgid on: • Hummuli valla terviklik areng; • Hummuli valla peamised arengusuunad ja prioriteedid; • Hummuli valla elanike probleemide lahendamisele kaasaaitamine; • Hummuli valla ligitõmbavuse suurendamine investoritele ja töökohtade arvu suurendamine; • säästlik majandamine; • elukeskkonna parandamine; • looduskeskkonna säilitamine. 2. Valla arengu üldpõhimõtted • Valla arendamisel lähtutakse tasakaalustatud arengu põhimõttetest. • Valla elu ja territooriumi olulised muudatused peavad olema majanduslikult ja sotsiaalselt põhjendatud ning vallaelanike poolt heaks kiidetud. • Valla elu korraldamine ja juhtimine lähtub ausast ja avalikust asjaajamisest. 3. Eelarve kujundamise põhimõtted Üldised põhimõtted 1. Eelarve koostamise aluseks on arengukava. 2. Eelarve peab olema tasakaalus. Eelarve alused Tulubaas jaguneb kaheks: a) omatulu ~ 5%; b) riigieelarvest tulevad tulud ~ 95 % (ÜITM, maamaks, riigitoetus, ressursimaks). 1998 1999 2000 Eelarve maht (kroonides) 4 435 298 5 196 198 4 342 100 Riigieelarvest tulevad tulud (kroonides) 4 256 951 4 191 666 3 438 000 % 96 80 79 Kulude vahekord 1998 1999 2000 1. Üldvalitsemine 23,3 19,7 19,2 2. Haridus 34,5 36,1 32,4 3. Kultuur 9,3 8,2 6,5 4. Sport 0,3 0,5 0,5 5. Tervishoid 1,3 1,2 1,3 6. Sotsiaalhoolekanne 17,4 14,6 14,5 7. Osalused 3,3 2,4 2,4 8. Majandus 5,7 8,4 9,1 9. Reservfond 2,8 10. Investeeringud 3,4 7,2 8,8 11. Võlakirjad 0,4 2,3 12. Muud 1,5 1,3 0,2 4. Laenupoliitika • Võetavad laenud peavad olema ainult investeeringuteks. • Eelarve koostamisel ei tohiks laenude ja intresside tagasimaksukoormus ületada 15%. • Eelarve koostamisel lähtuda 1998. a ja 1999. a eelarve proportsioonidest. • Põhjendatud investeeringute tegemiseks kasutada laenusid. • Tulubaasi suurendamiseks proovida suurendada omatulusid. TEGEVUSKAVA I. SOTSIAALSED INFRASTRUKTUURID Haridus Hetkeseis Hummuli vallas on kolm haridusasutust: Hummuli Põhikool, Valga Muusikakooli filiaal ja lasteaed «Sipsik». Gümnaasiumiealistele lastele on koolipiirkonnaks kinnitatud Valga ja Tõrva linn. Lastepäevakodus on koolieelikuid 25, töötajaid 4. Hummuli Põhikoolis õpib 151 õpilast, 00 koolikohuslast õpib teistes koolides. Koolis on 15 õpetajat ja 10 teenistujat. Hinnang Arvestades laste sündivust ja kohtade soovi on lasteaia suurus optimaalne. Prognoositav õpilaste arv Hummuli Põhikoolis: 1999/2000. õa 151 2000/2001. õa 154 2001/2002. õa 160 2002/2003 õa 166 Hariduse arengu põhimõtted: • lapsesõbralik, last säästev koolikorraldus; • õpetajate pidev täiendõpe; • huvihariduse osaline toetamine; • «aasta õpetaja» tiitel; • interneti püsiühendus; • arvutiõpetuse järkjärguline kasutuselevõtt aineõpetuses. Lasteaial on oluline osa alushariduse korraldamisel Hummuli vallas. Materiaalse baasi areng • Koolimaja katuse kapitaalremont. • Parandada õpilaste kooli transporti. • Hambaravi kättesaadavus õpilastele. • Koolimaja elektrisüsteemi kaasajastamine. • Võimlemislinnaku rajamine. • Videoaparatuuri soetamine. • Lasteaia ruumide sisemine ümberehitus. Kultuur Hetkeseis ja hinnang Hummuli vallas asuvad Hummuli Rahvamaja ja Hummuli Külaraamatukogu. Mitte valla allasutusena tegutseb naisansambel, käsitööring, «Memmede» tantsurühm, lilleseadering ning mittetulundusühing pereklubi «Mesilane». Olemasolev kultuuriasutuste võrgustik on optimaalne. Puuduseks on nõrk külaliikumine. Hummuli Külaraamatukogu lugejate arv on 452, laenutuste arv 11 500, raamatute arv 10 400. Kultuuritöö arengusuunad Kujundada Hummuli Külaraamatukogust kogu valla õppe-, teadmiste- ja infokeskus koos internetipunktiga. Selgitada välja õpiringide vajadus, vastavate programmide väljatöötamine. Luua võimalus pereklubi «Mesilane» arenguks ja allutada ringide tegevuse koordineerimine pereklubile. Tagada ülevallaliste traditsiooniliste kultuuriürituste korraldamine (Hummuli perepäev, Hummuli vallapäevad). Tähistada ja korrastada ajaloo- ja kultuuriväärtused. Kvalitatiivselt uue taseme leidmine kultuuritöö korraldamiseks (pereklubi, kultuuriaktiiv, seltside, volikogu komisjonide kaudu). Jaanituleplatsi korrastamine (tantsupõrand lauast). Materiaalse baasi areng Välja ehitada Hummuli Külaraamatukogu kaasaegne arvuti- ja infosüsteem. Hummuli Külaraamatukogule paljundusmasina soetamine. Kultuurimaja inventari kaasajastamine. Luua tingimused konverentside ja koosolekute pidamiseks. Aidata kaasa külaliikumise arengule, külavanemate valimine. Võimaldada kaks korda aastas tasuta valla bussi kultuuriürituste külastamiseks. Sport Hetkeseis Hummuli vallas tegutseb poiste jalgpallivõistkond ja võrkpallimeeskond. Kord nädalas kasutatakse Tõrvas asuvat spordisaali. Hinnang Sporditegevuse korraldus Hummuli vallas on tagasihoidlik. Arengusuunad • Jätkuv koostöö FC Floraga jalgpalli propageerimiseks ning treeningute korraldamiseks Hummuli staadionil. • Jätkata traditsiooniliste ürituste korraldamist (Maijooks). • Selgitada spordiga tegelemise huvisuundasid. • Valla spordielu korraldava spordiklubi või ühenduse loomine. Materiaalse baasi areng • Lauatennise laua soetamine. • Niinimetatud Hummuli ujumiskoha kohandamine ujumiseks Väikese Emajõe ääres koos paadisadamaga. • Talviti lahendada suusaradade rajamine. • Märgistatud ja kaardistatud käimisrajad. Sotsiaalhoolekanne Hetkeseis Hummuli valla 1124 elanikust on: • pensionäre – 266 • I grupi invaliide – 3 • II grupi invaliide – 45 • III grupi invaliide – 16 • lapsinvaliide – 5 • lapsi (alla 18. a) – 330 • töötuid on 80 – 85 • tervisekindlustust mitteomavaid inimesi 30 – 40 • alla toimetulekupiiri elab pidevalt 60 peret 1. Hummuli valla vanurite hoolekandekeskus, kus on 8 statsionaarset voodikohta. Hoolekandekeskuses on 3 ametikohta ja 0,5 kohaga koristaja ja 0,3 kohaga med töötaja + avahooldustöötaja. Avahooldusel ja hoolekandekeskusel on kasutada sõiduauto «Niva». 2. Koorküla Päevakeskus, kus toimub Jeti küla ja ümbruskaudsete külade peamiselt eelkooliealiste laste hoidmine, õpetamine ja arendamine. Päevakeskuses toimuvad üritused lastele, pensionäridele, puuetega inimestele, suurtele peredele. On võimalus laenutada raamatuid, ajakirju, ajalehti. Valla elanikele osutatavad sotsiaalhoolekandealased teenused on: a) Tasuta teenused • sotsiaalnõustamine; • koduteenused (toiduainete viimine, asjaajamine dokumentidega, abi hügieenipidamisel, arstiabi, küttepuude muretsemine jne); • eluasemeteenus (sotsiaalkorterid); • toimetulekuks vajalikud muud sotsiaalteenused; • osaliselt hooldekodu teenus. b) Tasulised teenused • transporditeenus – 1 km – 3.00 krooni; • pesupesemisteenus – 1 kg – 4.50 krooni. Valla eelarvest makstavad sotsiaaltoetused on: õpilaste koolilõunatoetus, lapse sünnitoetus, matusetoetus, ravikindlustusega hõlmamata isikute toetus, ühekordne õppetoetus, ühekordsed toetused õnnetusjuhtumite ja raske majandusliku olukorra puhul, sots. toetus puuetega inimestele abivahendite muretsemiseks. Hinnang Sotsiaalhoolekandealase tegevuse eelarve moodustab valla eelarvest 15%. Kõige suurem probleem on süvenev töötus Hummuli vallas. Hästi toimib Hummuli vallas kogu sotsiaalvõrgustiku koostöö. Olemasolevate sotsiaalhoolekandeasutuste töö kindlustab abi igale abivajajale vallas. Arengusuunad 1. Kindlustada esmane sotsiaalabi igale abivajajale. 2. Kohaliku sotsiaalregistri moodustamine. 3. Organiseerida sotsiaalse rehabilitatsiooni protsessi töötutele ja tööotsijatele. 4. Vanurite hoolekandekeskuse töö jätkamine ja funktsioonide täiustamine uute teenuste baasil. 5. Koorküla päevakeskuse töö aktiviseerimine: rohkem üritusi täiskasvanutele, puuetega inimestele ja suurtele peredele. Sotsiaalteenuste osutamine – pesupesemise teenus. 6. Valla sotsiaalteenuste süsteemi laiendamine (eluasemeteenusena osutatavad remondi- ja parandustööd vanuritele ning puuetega inimestele). 7. Koostöö pereklubiga «Mesilane». Ühiste projektide esitamine. 8. Usaldusisiku töö alustamine vallas. 9. Tugiperede tegevuse propageerimine. 10. Kindlustada koolilõuna toetus kõigile Hummuli valla lastele. 11. Hummuli valla sotsiaalkeskuse projekteerimine. Materiaalse baasi areng • Kindlustada erialane koolitus kõigile sotsiaalsfääri töötajatele vallas. • Võimalusel korral sotsiaalkorterite koondamine ühte elamusse, et moodustada sotsiaalmaja. Tervishoid Hetkeseis ja hinnang Esimese etapi arstiabi on lahendatud kohapealse perearstipraksisega. Teise etapi arstiabi pakub Valgamaa Haigla. Erialaarstide vastuvõtud on Valgas ja Tõrvas. Lahendamata on hambaravi. Perioodiliselt tellitakse erialaarste kohapeale. Töötab apteegipunkt. Toimiv süsteem on optimaalne. Arengusuunad • Logopeedi ja psühholoogi vajaduse selgitamine koostöös kooli ja lasteaiaga. • Pakkuda täiendavaid meditsiiniteenuseid Tervisekeskuse baasil. • Taotleda haigekassa ennetusrahadest vahendeid nn Tervisepäevade läbiviimiseks Hummulis. • Leida võimalusi eriarstide vastuvõtt-konsultatsioonide läbiviimiseks Hummuli Ambulatooriumis. Materiaalse baasi areng Alustada ambulatoorium/tervisekeskuse uute ruumide remondi- ja ümberehitustöödega 2000. a. Elanike turvalisus Hetkeseis ja hinnang Hummuli valda teenindab Tõrva Politseijaoskonna vanemkonstaabel. Vallas on üksikud kaitseliitlased, kes ei ole organiseerunud. Korrakaitseorganite töökorraldus on optimaalne. Arengusuund • Kodanikukaitse töö sisulisemaks muutmine. • Vallavalitsuse koostöö tihendamine Kaitseliiduga. • Leida sobivad inimesed vallas abipolitseinikeks. • Paigalda neli postkasti valla avalikesse asutustesse informatsiooni kogumiseks ning konstaablile automaatvastajaga telefon. II. KESKKONNAKAITSE JA INFRASTRUKTUURID Keskkonnakaitse ja heakord Hetkeseis Problemaatiliseks kohaks on Hummuli keskasula amortiseerunud reovetetrass ja biopuhasti, mille puhastusvõime ei rahulda praegusi vajadusi. Lähtuvalt põllumajanduslikust suurtootmisest ei ole sõnniku ja jäätmete komposteerimisplatsidel garanteeritud keskkonnakaitse. Puudub ülevaade. Viimastel aastatel on pööratud suuremat tähelepanu Hummuli aleviku heakorrale, on muretsetud vastav tehnika. Arengusuunad • Koostöös keskkonnaosakonnaga leida Hummuli valla reoveetrassi ehituse rahastamine. • Selgitada välja biotiikide vastavus kehtivatele nõuetele. • Märgistada ja heakorrastada Hummuli valla territooriumil olevad looduskaitseobjektid. • Suurendada Hummuli alevikus hooldatud halajasalade pinda ja arvu. • Põllumajandustootjatega koostöös leida lahendused tootmisobjektide ümbruse heakorrastamiseks. • Heakorratöödel ära kasutada vallas registreeritud töötud vastava lepingu alusel. Soojus, vesi, kanalisatsioon, energeetika Hetkeseis • Sooja tootmise, vee- ja kanalisatsiooni eest vastutab Hummuli vallas OÜ Soe Kodu. • Elektrilist võimsust valla territooriumil on piisavalt, toimub elektrienergia müügisüsteemi korrastamine. Hinnang Vajalik põhimõtteliste arengusuundade väljatöötamine soojamajanduses. Arengusuunad Teha tihedamat koostööd praeguse tehnilise infrastruktuuri omaniku OÜ-ga Soe Kodu uute võimalike lahenduste leidmiseks soojatootmisel ning asulate ja külade veega varustamisel ning kanalisatsiooni ärajuhtimisel. Teed, transport, side Hetkeseis Hummuli valda läbib Valga–Pärnu maantee. Vallale kuulub 60,0 km teid. Vallasisest transporti korraldab vald, millega on lahendatud õpilaste transpordiprobleemid. Valda teenindab Hummuli sidejaoskond. Valda läbivad mitmed bussiliinid nagu Valga–Viljandi, Valga–Pärnu, Valga–Tallinn. Hinnang Väljakujunenud teedevõrk ja transpordisüsteem on Hummuli valla jaoks optimaalne. Vajalikud on suuremad kulutused valla teede hoolduseks ja remondiks. Arengusuunad • Koostada valla teede register. 1. teede pikkus; 2. kraavid; 3. truubid ja sillad; 4. tee olukorra kirjeldus. • Vallateede remondi järjekord ja mahud töötab välja vallavalitsus ning kinnitab volikogu. • Vallateede kohta koostada eraldi «Vallateede arengukava», mis on lahutamatu osa käesolevast arengukavast. • Kaaluda konkursi korras lahendada vallasisene õpilaste transport. • Osaleda programmis «Külatee» andmesidesüsteemide väljaehitamises maakonna ja vallakeskuse vahel. Materiaalse baasi areng • Leida rahalised vahendid bussipeatuse korrashoidmiseks. Garanteerida talvine lumetõrje valla teedel. • Garanteerida tänavavalgustus sügistalvisel perioodil Hummuli alevikus ja jätkata tänavavalgustuse väljaehitamist Hummulis Jäätmekava Hetkeseis ja hinnang Hummuli vallas on prügimägi, mille seisukord on rahuldav. Puudub ohtlike jäätme ladustamise ja äraveo kord. Arengusuunad Jätkata pidevalt prügimäe hooldustöid ja näha ette rahad valla eelarvest. Korralda ohtlike jäätme ladustamise ja utiliseerimise kord. III. MAJANDUS Ettevõtlus Hetkeseis Hummuli vald on põhiliselt põllumajandustootmisega tegelev vald. Hummuli asula on perspektiivne tööstuspiirkond, kus paiknevad kaks ettevõtet: AS Astra ja AS Vallai. Valla territooriumil on mitmeid puitu töötlevaid väikeettevõtteid. Puudub konkreetne ülevaade praeguses põllumajanduslikus tootmises mittevajalike hoonete üle. Eesmärk on leida neile muu lahendus ettevõtluses. Põhiline ettevõtlus on välja kujunenud põllumajandusreformist tulenevalt. Hinnang Maareform on edenenud normaalselt ja ei ole kujunenud ettevõtlust pärssivaks. Valla initsiatiiv ettevõtluse arendamiseks Hummuli vallas on olnud tagasihoidlik. Arengusuunad • Ettevõtlus- ja teabepäevade vajaduse väljaselgitamine. Ümberõppevõimaluste leidmine töötutele koostöös ettevõtluskeskusega. • Koostöös praeguste ettevõtjatega vabade ruumide ja hoonete väljaselgitamine ja sellealase info levitamine. • Leida võimalused uute töökohtade loomiseks ja investeeringute toomiseks valda. Ehitus ja valla planeering Hetkeseis ja hinnang • Vastavalt «Planeerimis- ja ehitusseadusele» on uute hoonete ehitamine ja olemasolevatele hoonetele juurdeehituste tegemine ning maa-alade jaotamine kruntideks ning olemasolevate kruntide piiride muutmine tiheasustusega aladel lubatud ainult kehtestatud detailplaneeringu alusel. • Loodud on ehitiste ja rajatiste register. • Üld- ja detailplaneeringute puudumine võivad lähiajal saada takistuseks valla asulate ja ettevõtluse arengule. • Hummuli alevikus koos Soe külaga on elanikke 520. Aleviku planeerimiskavas on munitsipaalmaaks eraldatud järgnevad krundid: nr 63 23,0 ha mets kuni Väike-Emajõeni nr 67 5,6 ha Hummuli park nr 68 4,68 ha Hummuli Põhikooli territoorium nr 75 1,25 ha tiikide ümbrus Kokku 34,53 ha Arengusuunad Leida ja välja arendada toimiv süsteem planeeringute- ja ehitusalaste küsimuste lahendamiseks kas ettevõtluse baasil või koostöös ümberkaudsete omavalitsustega. 1) koostada valla üldplaneering; 2) määratleda puhkealad, põllumajandus- ja muud alad; 3) koostada detailplaneeringud, fikseerida tiheasustusega alad. Maareform • 2000. a valla munitsipaalmaade mõõdistamise vormistamine, maade tagastamise lõpetamine. • 2001. a vabade maade müük. • 2002. a maareformi lõpetamine, maaosakonna ümberkujundamine planeeringu osakonnaks koos osalise ümberõppega. IV. HALDUSREFORM Riik kavandab suuremahulist haldusterritoriaalset ümberkorraldust. Kuni puudub riiklik metoodika ja pole selge ümberkorralduste ulatus, siis Hummuli valla liitumist ette ei nähta. Hummuli vald oli, on ja jääb. V. ESMASTE INVESTEERINGUTE PINGERIDA 1. Koolimaja katuse kapitaalremont: – 2000. a ekspertiis ja projekti koostamine – 53 000 krooni – 2001. a remonditööde alustamine – osalus kuni 100 000 krooni 2. Keskasula kanalisatsioonitrassi rekonstrueerimine – 151 000 krooni 3. Kooli elektrisüsteemi kapitaalremondi projekt – 5000 krooni 4. Avalik internetipunkt. 5. Külaraamatukogu paljundusmasin – 5000 krooni 6. Lauatennise laua soetamine – 4000 krooni 7. Võimlemislinnak (2001) 8. Lasteaia vaheseina remont – 6000 krooni 9. Keskasula välisvalgustuse ehituse jätkamine – 30 000 krooni (30 000 krooni 2001, 2002). 10. Arvutikomplekti ostmine 11. Keskasula soojamajanduse pangalaenu tagamine 115 000 krooni 12. Valla väikebussi soetamine – 155 000 krooni 13. Väike-Emajõe äärde ujumiskoha projekteerimine ja väljaehitamine – 10 000 krooni(2000–2002). 14. Poolelioleva kultuurikompleksi ideekonkursile – 10 000 krooni (2001). VI. ARENGUKAVA KUI PROTSESS • Käesoleva arengukava vaatab Hummuli Vallavolikogu läbi iga-aastaselt. Tehakse parandused, täpsustatakse finantsid, tööde järjekord. • Arengukava koostamine ja täpsustamine on protsess, mida jätkatakse ka pärast arengukava vastuvõtmist. • Parandused arengukavasse tehakse Hummuli Vallavolikogu määrustega. • Valla arengukava avalikustatakse Hummuli Valla raamatukogus. • Hummuli valla arengukava on suunatud Hummuli valla inimestele ja seetõttu on kõik ettepanekud teretulnud.