Ülenurme Vallavolikogu — Ülenurme valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 2000, 27, 412

Lähtudes «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punktist 9 Ülenurme Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud Ülenurme valla põhimääruse uus redaktsioon. 2. Tunnistada kehtetuks Ülenurme Vallavolikogu 1. juuli 1997. a määrus nr 15 «Ülenurme valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine» ja 20. aprilli 1999. a määrus nr 8 «Ülenurme Vallavolikogu 1. juuli 1997. a määruse nr 15 «Ülenurme valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine» muutmine». 3. Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 4. Määrus jõustub 1. märtsil 2000. a. Volikogu esimees Aavo LANG Kinnitatud Ülenurme Vallavolikogu 29. veebruari 2000. a määrusega nr 3 ÜLENURME VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Ülenurme valla põhimääruse eesmärk Ülenurme valla põhimääruses sätestatakse Ülenurme valla omavalitsusorganite, nende komisjonide, valla haldusaparaadi ja Ülenurme valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. 2. Valla omavalitsuse mõiste 2.1. Ülenurme valla kohalik omavalitsus on demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla kui terviku arengu iseärasusi. 2.2. Kohalik omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või -algatuse teel. 3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted 3.1. Kohalik omavalitsus Ülenurme vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 3.1.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 3.1.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3.1.3. valla elanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 3.1.4. seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 3.1.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 3.1.6. valla elanike õiguste ja huvide kaitse; 3.1.7. valla elanikele võimalikult soodsatel tingimustel avalike teenuste osutamine ja vahendamine; 3.1.8. tegevuse avalikkus. 4. Kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused 4.1. Ülenurme vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest seadustest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega, käesolevast põhimäärusest ning teistest valla õigusaktidest. 4.2. Ülenurme vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. 4.3. Ülenurme vald kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduste alusel ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. 5. Ülenurme valla kui omavalitsusüksuse ülesanded 5.1. Valla ülesanne on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda, veevarustust ja kanalisatsiooni, planeeringuid ja ehitustegevust, vallasisest ühistransporti, valla teede korrashoidu, keskkonnakaitset, territoriaalplaneerimist jt küsimusi mahus, mis ei ole antud seadusega kellegi teise täita. 5.2. Valla ülesanne on korraldada samuti valla omandis olevate koolieelsete lasteasutuste, algkooli, põhikooli, gümnaasiumi ja huvialakooli, raamatukogude, klubi, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist. Nimetatud asutuste puhul võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. 5.3. Lisaks põhimääruse punktides 5.1 ja 5.2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab Ülenurme omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadustega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 5.4. Ülenurme vald kui omavalitsusüksus täidab ka riiklikke ülesandeid, mis on talle pandud seadusega või seadusest tuleneva lepingu alusel. Seadusega pandud riiklike ülesannete täitmisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 6. Ülenurme valla omavalitsusorganid 6.1. Ülenurme Vallavolikogu on Ülenurme valla omavalitsuse esinduskogu, mis valitakse Ülenurme valla hääleõiguslike elanike poolt. 6.2. Ülenurme Vallavalitsus on Ülenurme valla omavalitsuse täitevorgan, mis moodustatakse Ülenurme Vallavolikogu poolt. 7. Omavalitsusüksuse õigusaktid 7.1. Ülenurme Vallavolikogul ja -vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Nende ärakirjad saadetakse kümne päeva jooksul õiguskantslerile. 7.2. Ülenurme Vallavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi. 7.3. Ülenurme Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad Ülenurme valla haldusterritooriumil. 8. Omavalitsusüksuste liidud ja ühisasutused 8.1. Vallal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alusel ja korras. 9. Valla õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides ja arendada koostööd väljaspool Eesti Vabariiki asuvate omavalitsusüksustega 9.1. Vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 9.2. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab Ülenurme valda vallavolikogu või viimase poolt määratud esindus. 9.3. Vallal on õigus sõlmida sõpruslepinguid ja arendada koostöösidemeid väljaspool Eesti Vabariiki asuvate omavalitsusüksustega. 9.4. Ülenurme Vallavolikogu või tema poolt volitatud esinduste või isikute poolt sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele volikogus, kui nende täitmisel kaasnevad kohustused vallale või täiendavad kulutused valla eelarvest. 10. Valla õiguste kaitse 10.1. Valda likvideerida või selle piire või nime muuta ei tohi ilma vallavolikogu arvamust ära kuulamata. 10.2. Vallavolikogul on õigus Ülenurme valla haldusterritooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 10.3. Vallal on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. 11. Valla sümbolid 11.1. Vallal võivad olla oma vapp ja lipp ning muud visuaalsed sümbolid, mis kuuluvad kooskõlastamisele, kinnitamisele ja registreerimisele vastavalt seadusele. 11.2. Valla lipp ei tohi normaalmõõtmetelt olla suurem riigilipust. 12. Asjaajamise keel valla omavalitsusorganites 12.1. Asjaajamiskeeleks Ülenurme valla omavalitsusorganites ja -asutustes on eesti keel. 13. Valla piir 13.1. Valla piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras. 13.2. Valla piir looduses määratakse koos teiste naaberomavalitsusüksustega, arvestades Eesti Vabariigi haldusjaotusseaduses sätestatud korda. 13.3. Ülenurme vald piirneb Haaslava, Kambja, Nõo ja Tähtvere vallaga ning Tartu linnaga. 13.4. Ülenurme valda kuuluvad Ülenurme alevik, Tõrvandi alevik, Reola küla, Lepiku küla, Uhti küla, Õssu küla, Soinaste küla, Läti küla, Laane küla, Lemmatsi küla, Räni küla, Külitse küla, Täsvere küla, Soosilla küla. 13.5. Valla piir tähistatakse kõigil üldkasutatavatel teedel vallavalitsuse poolt Vabariigi Valitsuse määrusega sätestatud korras. 14. Ülenurme valla elanik 14.1. Ülenurme valla elanik on isik, kes elab alaliselt või peamiselt Ülenurme vallas. II. ÜLENURME VALLAVOLIKOGU 15. Omavalitsusüksuse esinduskogu 15.1. Ülenurme Vallavolikogu (edaspidi volikogu) valitakse vabadel valimistel Ülenurme valla hääleõiguslike isikute poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. 15.2. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel juhindub vallavolikogu seadustest ja teistest õigusaktidest ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. 15.3. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis lähtudes vallaelanike arvust valimiste aasta 1. jaanuari seisuga kolm kuud enne valimiste päeva. 15.4. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 15.5. Valla valmiskomisjon kutsub kokku valitud volikogu hiljemalt seitsmendal päeval arvates valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 16. Vallavolikogu liige 16.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 16.2. Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta on otsuste tegemisel sõltumatu. Volikogu liige juhindub seadustest, Ülenurme valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. 16.3. Volikogu liikme tegevus oma volituste täitmisel on avalik. 16.4. Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alusel ja korras. 16.5. Volikogu liikmele makstakse hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu poolt kehtestatud määrades ja korras. 16.6. Volikogu liikmel on õigus: 16.6.1. algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 16.6.2. seada üles kandidaate volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 16.6.3. esitada volikogu menetluses olevate eelnõude täiendus- ja muudatusettepanekuid; 16.6.4. esitada oma kandidatuuri komisjoni liikmeks; 16.6.5. saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 16.6.6. esineda volikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi; 16.6.7. esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele; 16.6.8. kasutada vallavalitsuse ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi selle korraldamiseks. 16.7. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791) paragrahvi 25 lõikele 1. 16.8. Punktis 16.7 toodud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. 16.9. Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras volikogu poolt moodustatud majanduslike huvide deklaratsioonide hoidmise komisjonile. 17. Volikogu ainupädevus 17.1. Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 17.1.1. vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 17.1.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 17.1.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 17.1.4. koormiste määramine; 17.1.5. toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 17.1.6. vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 17.1.7. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 17.1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 17.1.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 17.1.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 17.1.11. osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 17.1.12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 17.1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 17.1.14. volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 17.1.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 17.1.16. valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17.1.17. valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 17.1.18. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 17.1.19. vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 17.1.20. volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 17.1.21. volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 17.1.22. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 17.1.23. valla esindamise korra kehtestamine; 17.1.24. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 17.1.25. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine, 17.1.26. kohtukaasistujate valimine; 17.1.27. Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 17.1.28. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 17.1.29. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 17.1.30. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 17.1.31. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 17.1.32. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 17.1.33. detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 17.1.34. valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 17.1.35. vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 17.1.36. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 17.1.37. muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 18. Volikogu struktuur 18.1. Volikogu töötab täiskoguna. Volikogu tööorganid on alatised ja ajutised komisjonid ja fraktsioonid. Töövormiks on volikogu istung, komisjonide koosolekud, töö fraktsioonides,volikogu esimehe, aseesimehe ja volikogu liikmete tegevus. 18.2. Volikogu moodustab kohustuslikult volikogu liikmete hulgast revisjonikomisjoni. Teised alatised komisjonid moodustatakse vallaelu terviklike probleemvaldkondade osas seisukohtade esitamiseks ja otsustamise ettevalmistamiseks. Volikogu ajutised komisjonid moodustatakse vastavalt vajadusele. 18.3. Volikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide asjaajamise korraldamise, organisatsioonilise ning tehnilise teenindamise tagab vallavalitsuse kantselei. 19. Volikogu esimees ja aseesimees 19.1. Volikogu esimees täidab talle seadusega, käesoleva põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. Lisaks eelpool loetletule volikogu esimees: 19.1.1. koostab volikogu istungi päevakorra projekti; 19.1.2. jälgib järelepärimistele ja isikute avaldustele vastamist; 19.1.3. otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes. 19.2. Volikogul on üks aseesimees. Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel ja täidab muid talle volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid. 19.3. Volikogu esimehe või aseesimehe ametikoht on volikogu otsusel palgaline. 20. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord 20.1. Volikogu esimest valimistejärgset istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valmiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 20.2. Volikogu esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. Aseesimehe kohale kandidaatide esitamist alustatakse pärast volikogu esimehe valimiste protseduuri lõppemist. Volikogu liikmel on volikogu esimehe ja aseesimehe valimisel üks hääl. 20.3. Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadi võib üles seada volikogu liige või volikogu fraktsioon. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse ettepanek volikogu istungi juhatajale. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. 20.4. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel volikogu poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 20.5. Volikogu esimeheks ja aseesimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega, millele kirjutab alla seda päevakorrapunkti juhatanud isik. 20.6. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, seatakse järgmisel volikogu istungil uuesti üles kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. 21. Volikogu komisjon 21.1. Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone ja määrab nende tegevuse valdkonnad ning kinnitab komisjonide põhimäärused. 21.2. Volikogu moodustab ajutisi komisjone üksikküsimuste läbitöötamiseks. 21.3. Volikogu komisjonide esimehed valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälteenamusega. Komisjoni aseesimehe valib komisjon ise oma liikmete hulgast. Komisjoni koosseis kinnitatakse volikogu poolthäälteenamusega komisjoni esimehe ettepanekul avalikul hääletamisel. Komisjoni, v.a revisjonikomisjoni võib kuuluda vallavalitsuse esindaja. Komisjoni liikmed võib valida ka volikogu asendusliikmete, vallaelanike ning ettevõtjate ja kinnisvaraomanike hulgast. 21.4. Volikogu alatiste komisjonide tegevusvaldkonnad määratakse ära tema põhimääruses. Ajutise komisjoni tegutsemise tähtaeg ja tema ülesanded määratakse ära otsuses komisjoni moodustamise kohta. 21.5. Kõik vallavolikogu alatised komisjonid annavad volikogule vähemalt üks kord aastas aru tehtud tööst. 22. Volikogu komisjoni töökord 22.1. Volikogu komisjoni töövorm on koosolek, revisjonikomisjonil lisaks revideerimine. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. 22.2. Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Komisjoni kokkukutsumise aja, päevakorra ja komisjoni kutsutavate isikute nimekirja esitab kokkukutsuja vähemalt neli päeva enne koosoleku algust vallavalitsuse kantseleile, kes edastab teate komisjoni liikmetele ja kutsutavatele isikutele. 22.3. Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni liikmeks mitteolev volikogu liige või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. 22.4. Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis peab sisaldama koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osavõtnud isikute nimekirja ja komisjoni otsused. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. 22.5. Protokoll esitatakse kolme tööpäeva jooksul arvates komisjoni koosoleku toimumisest vallavalitsuse kantseleile, kes edastab need komisjoni otsuses märgitud adressaatidele. Protokolle säilitatakse vallavalitsuse kantseleis ja protokollid on kättesaadavad vallasekretäri kaudu. 23. Komisjoni pädevus 23.1. Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamiseks: 23.1.1. volikogu õigusaktide projektid; 23.1.2. vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid; 23.1.3. isikute avaldused; 23.1.4. muud materjalid vastavalt komisjoni töövaldkonnale. 23.2. Komisjonil on õigus: 23.2.1. algatada volikogu õigusaktide projekte; 23.2.2. teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate materjalide kohta; 23.2.3. saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet; 23.2.4. kaasata komisjoni töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega. 24. Asjade menetlemine komisjonis 21.1. Komisjon on kohustatud temale suunatud volikogu õigusakti projekti läbi vaatama hiljemalt kolme nädala jooksul, muud avaldused ja kirjad hiljemalt ühe kuu jooksul arvates nende registreerimisest vallavalitsuse kantseleis. 24.2. Samade materjalide esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud. Juhtiva komisjoni esimees teeb volikogu istungil kaasettekande. 24.3. Avalduste ja muu materjali kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees. 25. Komisjoni tegutsemisvõimetus 25.1. Volikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest tulnud toime volikogu õigusaktide projektide ettevalmistamisega käesolevas põhimääruses sätestatud tähtajal või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid kahe kuu jooksul. 25.2. Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees ja uus koosseis. 26. Revisjonikomisjon 26.1. Volikogu moodustab oma volituste kehtivuse ajaks volikogu liikmetest vallavalitsuse tegevuse ning valla majandustegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni, kes tegutseb volikogu poolt kinnitatud põhimääruse alusel. 26.2. Revisjonikomisjon koostab oma tööplaani iseseisvalt. Revisjonikomisjon teostab kontrolli revisjonikomisjoni liikme või kaasatud asjatundja kaudu. Revisjonikomisjoni täpsem töökorraldus sätestatakse tema põhimääruses. 26.3. Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava ametiasutuse või ametiasutuse hallatava asutuse igapäevast tööd, kuid kontrollitav asutus on kohustatud looma kontrolli teostavate isikule kontrollimiseks vajalikud tingimused. 26.4. Kontrolli teostaval isikul on õigus: 26.4.1. siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure; 26.4.2. nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid, 26.4.3. saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi kontrolliga seotud asjaolude kohta; 26.4.4. teha ettepanekuid ja kohustuslikke ettekirjutusi avastatud puuduste kõrvaldamiseks vallavalitsusele. Vallavalitsus võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. 26.5. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 27. Volikogu fraktsioon 27.1. Vähemalt viis vallavolikogu liiget võivad moodustada volikogu fraktsiooni. 27.2. Fraktsiooni tegevuse alguseks loetakse tema registreerimise momenti volikogu otsusega. Registreerimise aluseks on volikogu liikmete kirjalik avaldus, milles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed, fraktsiooni juht ja soovi korral muud andmed. Avaldusele kirjutavad alla kõik avalduses loetletud isikud. 27.3. Fraktsiooni liikmeks või fraktsioonist välja astuda saab kirjaliku avalduse alusel. Volikogu liige võib samaaegselt olla ainult ühe fraktsiooni liige. Fraktsioonist välja astudes ei saa astuda teise fraktsiooni liikmeks. 27.4. Fraktsiooni sisemine töökorraldus kehtestatakse fraktsiooni poolt. 28. Volikogu istung 28.1. Volikogu töövorm on istung. 28.2. Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 28.3. Volikogu korralised istungid toimuvad reeglina üks kord kuus, kui volikogu ei otsusta teisiti. Juulis ja augustis korralisi istungeid ei toimu. 28.4. Volikogu istungi kokkukutsumist võivad nõuda vähemalt 1/4 volikogu liikmetest või vallavalitsus. Volikogu istungi kokkukutsumise nõudjad esitavad koos nõudega kirjaliku põhjenduse istungi kokkukutsumiseks. Volikogu istung kutsutakse kokku mitte varem kui nelja päeva jooksul arvates nõudmise registreerimisest vallavalitsuse kantseleis. 28.5. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja istungi toimumise aeg ning koht. Kutse peab olema volikogu liikmele ja isikutele, kellega seotud küsimusi arutatakse, teatavaks tehtud vähemal neli päeva enne volikogu istungit. Samaks ajaks peab olema vallavalitsuse kantseleis välja pandud volikogu istungi päevakorra projekt. Eelinformatsioon järgmise volikogu istungi aja ja koha kohta teatatakse istungi lõpus, kuulates enne ära ettepanekud järgmise istungi päevakorra kohta. 28.6. Volikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Volikogu koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 28.7. Volikogu istungi päevakorra projekti koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel.Volikogu uue koosseisu esimese istungi päevakorra projekti koostab valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 28.8. Volikogu arutab istungil üksnes päevakorda lülitatud ja käesoleva põhimääruse punktis 34 ettenähtud korras ettevalmistatud küsimusi. 28.9. Vallavolikogu istungi käik protokollitakse, istungi protokollile kirjutavad alla volikogu istungi juhataja ja protokollija. Protokollid peavad olema valmis ja tutvumiseks välja pandud hiljemalt seitsmendal päeval pärast volikogu istungi toimumist. Volikogu liikmel on õigus nõuda kirjalikult oma eriarvamuse lisamist protokollile. Volikogu istungi vormistamise ja istungi materjalide kättesaadavuse tagab vallavalitsuse kantselei 28.10. Lisaks protokollile tehakse istungil fonosalvestus, mida säilitatakse kuus kuud. 29. Hääletamine volikogus 29.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on avalik. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. 29.2. Isikuvalimistel volikogu nõusolekul tutvustab iga kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist, kuid enne hääletamist kuni kahe minuti jooksul ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. 29.3. Volikogu liige hääletab isiklikult. 29.4. Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälteenamusega, s.t poolt hääletab istungil osalevatest volikogu liikmetest rohkem kui vastu. Kinnitatud päevakorra muutmiseks on nõutav poolthäälteenamus. 29.5. Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälteenamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 29.6. Umbusalduse avaldamise istungi päevakorda võtmiseks on nõutav poolthäälteenamus. 29.7. Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälteenamusega enim hääli saanud kandidaat. Juhul kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. 29.8. Salajase hääletamise korraldamiseks valib volikogu poolthäälteenamusega kolmeliikmelise häältelugemise komisjoni, kes valib endi keskelt komisjoni esimehe. 29.9. Häältelugemise komisjon väljastab volikogu liikmetele vallavalitsuse pitseriga varustatud hääletussedelid. Kõik kandidaatide nimed peavad olema kantud ühele hääletussedelile. 29.10. Igal vallavolikogu liikmel on niimitu häält, kui on valitavaid kohti. 30. Küsimuste arutelu volikogus 30.1. Volikogu istungi töökeel on eesti keel. 30.2. Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul juhatab istungit volikogu vanim liige. 30.3. Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid: 30.3.1. kohalolevate ja puuduvate volikogu liikmete arvu teatamine; 30.3.2. kutsutud külaliste tutvustamine; 30.3.3. teiste istungist osavõtjate nimetamine; 30.3.4. istungi päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine. 31. Volikogu õigusaktide projektide esitamine 31.1. Volikogu õigusakti projekti autor peab tagama ettekandja volikogu istungile. Projekti autor ja volikogu komisjon võivad vajadusel määrata kaasettekandja. 31.2. Volikogu õigusakti projekti arutelu seisneb ettekande, kaasettekande, sõnavõttude, repliikide ning ettekandja ja kaasettekandja ning fraktsioode esindajate lõppsõna ärakuulamises. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekande lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Volikogu võib poolthäälteenamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega. 31.3. Volikogu istungi päevakorrapunkti, mille kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti projekti, arutelu piirdub ettekande ja kaasettekande ärakuulamisega ning küsimustele vastamisega. Järelepärimisele vastamisel on küsimuste esitamise eesõigus järelepärimise esitajal. Kui volikogu istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, otsustab volikogu poolthäälteenamusega, kas avada nimetatud küsimuses arutelu või võtta informatsioon teadmiseks. 31.4. Volikogu istungil on sõnaõigus ainult volikogu liikmetel, vallavanemal, vallavalitsuse liikmetel, viimaste ettepanekul teistel vallavalitsuse töötajatel, samuti teistel istungile kutsutud isikutel. 32. Volikogu istungi läbiviimine 32.1. Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised reeglid: 32.1.1. ettekanne on küsimuse kompleksne käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul. Kaasettekanne kujutab endast teema täiendavat käsitlemist maksimaalselt kümne minuti jooksul; 32.1.2. küsimus tuleb esitada lühidalt ja konkreetselt omapoolsete kommentaarideta; 32.1.3. sõnavõtt on omapoolsete ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas küsimuses maksimaalselt viie minuti jooksul; 32.1.4. repliik on omapoolne märkus, ettepanek või õiend arutletavas küsimuses, mille kestus ei tohi ületada kahte minutit; 32.1.5. päevakorra igas küsimuses on punktis 31.4 loetletud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmetel lisaks sellele kahele suulisele küsimusele ja kahele repliigile, küsimusi saab esitada ainult ettekandjatele ja kaasettekandjatele; 32.1.6. ettepanekud volikogu õigusaktide ja päevakorra suhtes pannakse hääletamisele (üksnes juhul, kui nad on eelnevalt esitatud kirjalikult istungi juhatajale). Projekti autori poolt aktsepteeritud parandusettepanekut ei pea panema hääletamisele, kui volikogu seda ei nõua; 32.1.7. ettekandjal, kaasettekandjal ja fraktsiooni esindajal on õigus lõppsõnale kolme minuti jooksul; 32.1.8. istungi juhataja peab iga esinemise katkestama teemast ilmse kõrvalekaldumise, ajalimiidi ületamise või käesoleva põhimääruse muu sätte rikkumise korral; 32.1.9. istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale esinemiseks kolm minutit ning sõnavõtjale üks minut lisaaega. Esinemise edasise pikendamise otsustab volikogu poolthäälte enamusega; 32.1.10. sõnavõtusoovist teatatakse istungi juhatajale enne istungi algust, küsimuse ja repliigi esitamise soovist teatatakse käetõstmisega; 32.1.11. läbirääkimised lõpevad volikogu otsusel poolthäälteenamusega. Ettepaneku läbirääkimiste lõpetamiseks teeb istungi juhataja; 32.1.12. pärast lõppsõna ja enne volikogu õigusakti vastuvõtmist teatab istungi juhataja kõikidest talle laekunud parandus- ja muudatusettepanekutest ning teeb vajadusel ettepaneku hääletamise korra kohta. Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal peab istungi läbiviimise ruumis olema vaikus, sõna kellelegi ei anta, protseduuri algust ja lõppu tähistatakse haamrilöögiga. 33. Volikogu õigusaktide algatamine 33.1. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 33.1.1. volikogu komisjonil; 33.1.2. volikogu fraktsioonil; 33.1.3. volikogu liikmel; 33.1.4. vallavalitsusel; 33.1.5. vallavanemal; 33.1.6. vallaelanikel seaduses sätestatud alustel ja korras. 33.2. Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise. 34. Volikogu õigusaktide projektide ettevalmistamine 34.1. Volikogu õigusaktide projekte valmistavad ette ja esitavad istungile vastuvõtmiseks komisjonid, vallavalitsus, volikogu või volikogu liige, samuti fraktsioonid. 34.2. Esitatud õigusakti projektile määrab volikogu esimees vajadusel volikogu komisjonide hulgast juhtiva komisjoni. 34.3. Volikogu õigusakti projekt peab olema kohustuslikult kolme nädala jooksul arvates selle registreerimisest vallavalitsuse kantseleis läbi vaadatud volikogu vastava komisjoni poolt. Komisjoni seisukoht projekti kohta esitatakse volikogu istungil kaasettekandena. Kui komisjon ettenähtud aja jooksul oma seisukohta ei avalda, on projekti autoril õigus nõuda hääletamist projekti lülitamiseks volikogu istungi päevakorda. 34.4. Korrektselt vormistatud õigusakti projekt peab olema esitatud vallavalitsuse kantseleisse hiljemalt seitse päeva enne istungi algust. Projekt või kaaskiri peab sisaldama järgmisi andmeid: 34.4.1. projekti esitaja, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata määrus või otsus; 34.4.2. vallavanema, vallavalitsuse liikme või vallavalitsuse seisukoht projekti suhtes, mis ei ole esitatud vallavanema või vallavalitsuse poolt; 34.4.3. kulutusi nõudvatele projektidele peab olema lisatud katteallika loetelu. Raha taotlusi vaadatakse läbi volikogu poolt ainult eelarve, lisaeelarve vastuvõtmise ja eelarve muutmise käigus; 34.4.4. projekt peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. 35. Volikogu õigusaktide avalikustamine ja jõustumine 35.1. Volikogu õigusaktid avalikustatakse vallakantseleis, Ülenurme valla raamatukogudes ja Reola klubis. Volikogu istungite protokollid avalikustatakse vallakantseleis. 35.2. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. 35.3. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud teist tähtaega. 35.4. Volikogu määrused ja otsused saadab vallavalitsuse kantselei kümne päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele, määrused õiguskantslerile. 36. Seaduste ja volikogu õigusaktide täitmise kontroll 36.1. Seaduste ja volikogu õigusaktide täitmist vallavalitsuse poolt kontrollib volikogu revisjonikomisjon. 36.2. Volikogu liige võib esitada järelepärimise vallavalitsusele või selle liikmele, vallasekretärile vallavalitsuse või vastava ametiisiku võimkonda kuuluva küsimuse osas. 36.3. Järelepärimine esitatakse kirjalikult vallavalitsuse kantseleisse või avalikult volikogu istungil istungi juhatajale. Järelepärimine peab sisaldama järelepärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Järelepärimisele vastatakse kirjalikult järelepärijale või avalikult volikogu istungil. 36.4. Volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees edastab järelepärimise viivitamata adressaadile. 36.5. Järelepärimisele tuleb vastata hiljemalt järgmisel volikogu istungil. Kirjaliku vastuse korral esitatakse vastus järelepärimisele kahe nädala jooksul arvates järelepärimise kättesaamisest adressaadi poolt. III. ÜLENURME VALLAVALITSUS 37. Ülenurme Vallavalitsus ja selle koosseis 37.1. Ülenurme Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) on volikogu poolt moodustatav täitevorgan, mille ülesanne on korraldada ja lahendada kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadusega, käesoleva põhimäärusega ja muude volikogu õigusaktidega. 37.2. Vallavalitsuse arvulise ja isikulise koosseisu kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu oma volituste ajaks. 37.3. Vallavanem valitakse ja nimetatakse ametisse volikogu poolt. 37.4. Vallavalitsuse liikmed kinnitab ametisse volikogu vallavanema ettepanekul. 37.5. Vallavalitsuse liige vabastatakse liikmeks olekust tema isiklikul palvel, vallavanema ettepanekul, volikogu umbusalduse põhjal või süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel. 38. Vallavalitsuse pädevus ja töökord 38.1. Vallavalitsus otsustab, korraldab ja lahendab kõiki valla jaoks vajalikke küsimusi, mis seaduse, käesoleva põhimääruse ja teiste volikogu õigusaktidega on antud tema pädevusse, samuti küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse. 38.2. Vallavalitsus realiseerib temale pandud ülesandeid õigustloovate ja teiste aktide andmise, majandustegevuse ja kontrolli ning vallaelanike kaasamise kaudu. 38.3. Vallavalitsuse liikmete tööjaotus ja asendamise kord kehtestatakse vallavalitsuse korraldusega. 39. Ülenurme vallavanem 39.1. Vallavanem: 39.1.1. juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist; 39.1.2. esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras ning volikogu poolt antud pädevusele; 39.1.3. esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse arvulise koosseisu ja vallavalitsuse liikmete kandidaadid, samuti ettepaneku vallavalitsuse liikmete vabastamiseks; 39.1.4. esitab vallavalitsusele kinnitamiseks valla asutuste juhi kandidaadi, teeb vallavalitsusele ettepaneku valla asutuse juhi töölt vabastamiseks; 39.1.5. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 39.1.6. annab vallavalituse kui ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 39.1.7. täidab muid talle seaduse jt õigusaktidega pandud ülesandeid; 39.1.8. vastutab valla sisekontrolli korraldamise eest; 39.1.9. esitab majanduslike huvide deklaratsiooni riigikontrolörile korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. 39.2. Vallavanema ametitunnus on vallavanema ametiraha. 39.3. Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat tema poolt käskkirjaga määratud üks vallavalituse liikmetest. Kui ka asendajaks määratud vallavalitsuse liige on ära, asendab vallavanemat vanim kohalolev vallavalitsuse liige. 40. Vallavanema valimise kord 40.1. Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. 40.2. Vallavanema kandidaadi võib üles seda volikogu liige või volikogu fraktsioon. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse ettepanek volikogu esimehele. Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ja koostatakse nimekiri. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. 40.3. Vallavanema valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. 40.4. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 40.5. Häältelugemiskomisjon valmistab ette valimisbülletäänid ja viib läbi salajase hääletamise. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 40.6. Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. 40.7. Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, seatakse järgmisel volikogu istungil uuesti üles kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. 41. Vallavalitsuse istung 41.1. Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid toimuvad reeglina üks kord nädalas, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. 41.2. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või vallavanema puudumisel tema asendaja. Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa peale vallavanema või tema asendaja pool valitsuse koosseisust. Istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär või tema asendaja. 41.3. Vallavalitsuse istungid on reeglina kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib istungile vajadusel kutsuda ka teisi isikuid. 41.4. Vallavalitsuse määrused, korraldused ja protokollilised otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Vallavalitsuse liikmed, kes ei ole otsusega nõus, võivad nõuda oma arvamuse kandmist istungi protokolli. 41.5. Vallavalitsuse istungi kohta koostatakse protokoll. Protokoll vormistatakse seitsme päeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla vallavanem ja protokollija. Protokollid säilitatakse vallavalitsuse kantseleis. 41.6. Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada töögruppe, alatisi ja ajutisi komisjone, mille koosseis ja tegevuse kord kinnitatakse vallavalitsuse õigusaktiga. 41.7. Vallavalitsuse ja tema haldusaparaadi tegevus toimub vallavalitsuse poolt kinnitatud töökorra alusel. 42. Vallavalitsuse õigusaktid ja nende jõustumine 42.1. Vallavalitsus võtab oma istungil vastu määrusi ja korraldusi. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole kehtestatud hilisemat tähtpäeva. Korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal. 42.2. Vallavalitsuse määrused peavad olema avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele samas korras volikogu määrustega. Üldist tähtsust omavad määrused avalikustatakse vallakantseleis, Ülenurme valla raamatukogudes ja Reola klubis. 42.3. Vallavalitsuse määrused ja korraldused väljastatakse seitsme päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele. 42.4. Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse vastavalt haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. IV. ÜLENURME VALLA ASUTUSED JA OMAVALITSUSTEENISTUS 43. Valla asutused 43.1. Valla asutused on: 43.1.1. valla ametiasutused, mis teostavad avalikku võimu; 43.1.2. haridus-, kultuuri-, spordi-, hoolekande- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse valla eelarvest. 43.2. Valla ametiasutus on vallakantselei ja vallavalitsus. 43.3. Valla asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Asutuse põhimääruse ja selle muutmise kinnitab volikogu. Asutuse juht võetakse tööle konkurssi korras, ametisse kinnitab vallavalitsus. 43.4. Ülenurme valla ametiasutuses töötamist loetakse töötamiseks Ülenurme valla omavalitsusteenistuses. 44. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid 44.1. Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või aseesimehele ja vallavanemale makstakse ametist vabastamisel hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat. Hüvitus makstakse vallavalitsuse reservfondist. 44.2. Hüvitust ei maksta seaduses sätestatud juhtudel. 45. Omavalitsusteenistujate õigused 45.1. Nõuniku, vallasekretäri ja vallavalitsuse spetsialisti teenistusest vabastamisel ametniku algatusel võib volikogu esimehe või vallavanema ettepanekul volikogu otsuse alusel maksta talle hüvitust kahe kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja nelja kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud rohkem kui kaheksa aastat vastaval ametikohal. 45.2. Omavalitsusteenistuja teenistusest vabastamisel vanaduspensionile jäämise või vanuse tõttu või ametikohale mittevastava tervisliku seisundi või pikaajalise töövõimetuse tõttu makstakse talle hüvitust lisaks seaduses ettenähtule kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ametnik on töötanud Ülenurme valla omavalitsusteenistuses vähemalt viimased kolm aastat. 45.3. Hüvitused makstakse vallavalitsuse reservfondist. 46. Vallasekretär ja vallakantselei 46.1. Vallasekretär juhib vallakantseleid ja täidab muid talle seadusega ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega pandud ülesandeid. 46.2. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem seaduses sätestatud korras. 46.3. Vallakantselei on valla ametiasutus, mille põhiülesanne on vallavalitsuse töö organisatsiooniline ja tehniline tagamine, volikogu asjaajamise korraldamine. 46.4. Vallasekretär määrab vallakantselei valitsemisel olevates ruumides koha, kus avalikustatakse volikogu ja vallavalituse õigusaktid. 46.5. Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide avalikustamisel käesoleva põhimääruse punktides 35 ja 42 nimetatud kohtades märgib vallasekretär õigusaktide ärakirjadele nende vallakantseleist väljastamise kuupäeva. IV. VALLAVARA 47. Vallavara mõiste 47.1. Ülenurme valla varaks on Ülenurme valla omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused (edaspidi vallavara). 47.2. Vallavara kuulub registreerimisele ühtses vallavara registris. 47.3. Vallavara kasutatakse valla valitsemise otstarbel ja vallale tulu saamiseks. 47.4. Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine sätestatakse Ülenurme vallavara eeskirjas, mille kinnitab volikogu. 47.5. Majandustegevuses toimub lepingute sõlmimine vastavalt vallavara eeskirjale ja muudele majandustegevust reguleerivatele õigusaktidele. Üldjuhul otsustab lepingute sõlmimise vastavalt pädevusele volikogu või vallavalitsus, kelle nimel kirjutab lepingule alla volikogu esimees või vallavanem või nimetatud organite poolt selleks volitatud isik. V. VALLA EELARVE 48. Valla eelarve sisu 48.1. Vallal on volikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta taskaalustatud tuludest ja kuludest. 48.2. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 48.3. Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele käesoleva põhimääruse punktis 35 nimetatud kohtades. 49. Valla eelarve tulud ja kulud 49.1. Valla eelarve tulud on: 49.1.1. laekumised maksudest; 49.1.2. laekumised kohaliku omavalitsuse asutustest ja vallavarast; 49.1.3. rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 49.1.4. laenud ja intressid; 49.1.5. muud laekumised; 49.1.6. seaduste alusel laekuvad trahvid. 49.2. Valla eelarve kulud on assigneeringud: 49.2.1. seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 49.2.2. lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 49.2.3. muude vajaduste finantseerimiseks; 49.2.4. reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. 49.3. Vallal on keelatud laenu andmine ja tagamine. 50. Valla eelarve koostamine, vastuvõtmine ja jõustumine 50.1. Valla eelarve koostamise aluseks on arengukava ja seadusega pandud kohustuste täitmine. 50.2. Valla eelarve projekti koostamiseks esitavad valla asutused ja volikogu komisjonid hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 15. septembriks vallavalitsusele oma ettepanekud. 50.3. Eelarve esialgse tasakaalustatud variandi koostab esitatud taotlusi, valla arengukava, volikogu otsuseid ja vallavalitsuse seisukohti arvestades vallavalitsus hiljemalt 15. oktoobriks. 50.4. Vallavalitsus esitab eelarve projekti vallavolikogule hiljemalt 15. novembriks. Mõjuvatel põhjustel võib volikogu seda tähtaega pikendada. 50.5. Eelarve projekt koostatakse valla- ja linnaeelarve seadusega kehtestatud korras. 50.6. Vallavalitsuse poolt volikogule esitatud eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavalitsuse arvamus. 50.7. Pärast eelarveprojekti ja selle kohta esitatud ettepanekute läbivaatamist võtab volikogu eelarve vastu poolthäälteenamusega. 50.8. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. 50.9. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. 51. Eelarve muutmine. Lisaeelarve 51.1. Volikogu poolt vastuvõetud eelarve muutmise võivad algatada vallavalitsus, volikogu eelarve komisjon, volikogu fraktsioon või vähemalt 1/4 volikogu liikmetest. 51.2. Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. 51.3. Eelarve muutmise otsustab volikogu kuulates enne ära eelarvekomisjoni seisukoha. 51.4. Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib vallavalitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada volikogule lisaeelarve projekti. 51.5. Lisaeelarve projektile lisatakse: 51.5.1. põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 51.5.2. andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulusid kaetakse. 51.6. Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub samas korras, mis eelarve vastuvõtmine, arvestades punktis 51 toodud erisusi. 52. Eelarve täitmine 52.1. Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras. 52.2. Eelarve täitmise aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. maiks volikogule. 52.3. Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 52.3.1. bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 52.3.2. tulude ja kulude aruanne; 52.3.3. reservfondi kasutamise aruanne; 52.3.4. volikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta; 52.3.5. muud volikogu poolt ettenähtud andmed. 52.4. Revisjonikomisjon peab enne eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 53. Maksud ja koormised 53.1. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestab volikogu enne valla eelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 53.2. Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestab volikogu oma määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. 53.3. Kontrolli koormise täitmise üle teostab vallavalitsus. VI. VALLA ARENGUKAVA 54. Valla arengukava mõiste 54.1. Valla arengukava on dokument, mis sätestab Ülenurme valla sotsiaal-majandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. 54.2. Valla arengukava koostatakse kolmeaastaseks perioodiks. 54.3. Arengukava ja selle muutmise eelnõu ettevalmistamist korraldab vallavalitsus. 54.4. Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist käesoleva põhimääruse punktis 35 kehtestatud korras. Avalikustamise ja ettepanekute tegemise tähtaja ja koha määrab volikogu, kusjuures see ei tohi olla lühem kui kaks nädalat arvates avalikustamise alguskuupäevast. Sellekohane informatsioon avaldatakse valla ajalehes. VII. ÜLENURME VALLA VÄLISSUHTED 55. Ülenurme valla välissuhted 55.1. Ülenurme valla välissuhted käesoleva põhimääruse tähenduses on suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega ja teiste kohalike omavalitsustega (sõprusvaldadega), mille asukoht on väljaspool Eestit, samuti osalemine rahvusvahelistes arenguprogrammides. 55.2. Ülenurme valla osalemise ja esindamise rahvusvahelistes organisatsioonides ning lepingute sõlmimise väljaspool Eestit asuva kohaliku omavalitsusega otsustab volikogu. 55.3. Vallavalitsusel on õigus punktis 55.2 nimetatud lepingute raames sõlmida sõprus- ja koostöösuhete arendamise eesmärgil lepinguid, kui see ei too kaasa eelarves ettenägematuid kulusid. VIII. ÜLENURME VALLA PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE JA MUUTMINE 56. Põhimääruse kinnitamine ja muutmine 56.1. Põhimäärus või selle muutmine loetakse vastuvõetuks, kui volikogu istungil on toimunud vähemalt kaks lugemist. Põhimääruse kinnitamine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega. Lisa 1 «Ülenurme valla põhimääruse» juurde ÜLENURME VALLA ESINDAMISE KORD I. ÜLDSÄTTED 1.1. Käesoleva korraga sätestatakse Ülenurme valla omavalitsusorganite, nende ametiisikute ja kolmandate isikute õigus ja pädevus Ülenurme valla esindamiseks suhetes Eesti Vabariigi riigivõimuorganitega, teiste omavalitsusüksuste ja nende liitudega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal. Esindamise õiguslikeks alusteks on seadused, Ülenurme valla põhimäärus, käesolev kord, teised volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid ja lepingud. 1.2. Oma pädevuse piires esindavad Ülenurme valda: 1.2.1. volikogu; 1.2.2. vallavalitsus; 1.2.3. volikogu esimees; 1.2.4. vallavanem; 1.2.5. vallavalitsuse ametnikud ja Ülenurme valla asutuste töötajad. 1.3. Kolmandaid isikud esindavad Ülenurme valda nendega sõlmitud lepingute alusel ja piires. II. VALLA ESINDUSFUNKTSIOONI TÄITMINE 2.1. Volikogu esindab Ülenurme valda: 2.1.1. seadustega volikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2.1.2. suhetes Riigikoguga; 2.1.3. suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega. 2.2. Volikogu esimees esindab Ülenurme valda: 2.2.1. suhetes Eesti Vabariigi presidendiga; 2.2.2. suhetes Riigikogu esimehe ja tema asetäitjatega; 2.2.3. suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega nii Eesti Vabariigis kui välismaal; 2.2.4. muudel juhtudel, arvestades teise osapoole esindatust. 2.3. Vallavalitsus esindab Ülenurme valda: 2.3.1. seadustega ja volikogu määruste ning otsustega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2.3.2. suhetes Vabariigi Valitsusega; 2.3.3. kohtus; 2.3.4. muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks. 2.4. Vallavanem esindab Ülenurme valda: 2.4.1. suhetes Eesti Vabariigi peaministri ja teiste ministritega; 2.4.2. suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis ja välismaal; 2.4.3. suhetes Tartu Maavalitsusega. 2.5. Avalikel üritustel esindavad Ülenurme valda vallavolikogu esimees, vallavanem, vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär. III. VALLA ESINDAMINE KOHTUS 3.1. Kohtus esindab Ülenurme valda vallavalitsus. Kohtukutse esitatakse vallavanemale, kes annab asja lahendamiseks vallasekretärile või volitab selleks teisi isikuid. 3.2. Vallavalitsuse osalemise üle kohtuvaidlustes peab arvestust ja teostab järelevalvet vallasekretär. 3.3. Volikogu määruste ja otsuste vaidlustamise korral võib volikogu kohtus esindada volikogu esimees või tema poolt määratud esindaja. IV. VALLA ESINDAMINE LEPINGULISTES SUHETES 4.1. Valla esindamine lepingulistes suhetes toimub seadustes, Ülenurme valla põhimääruses ja Ülenurme vallavara eeskirjas ning teistes volikogu ja vallavalituse õigusaktides sätestatud korras.