Rannu Vallavolikogu — Rannu valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 2000, 26, 411

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9, Rannu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Rannu valla põhimääruse uus redaktsioon vastavalt lisale. 2. Lugeda kehtetuks Rannu Vallavolikogu 8. juuli 1999. a määrusega nr 8 kinnitatud Rannu valla põhimäärus. 3. Määrus jõustub 3. aprillil 2000. a. Volikogu esimees Heino GOTTLOB Kinnitatud Rannu Vallavolikogu 9. märtsi 2000. a määrusega nr 8 RANNU VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Rannu valla kohalik omavalitsus (1) Rannu valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. (2) Kohalik omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. § 2. Rannu valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus Rannus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel, seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 5) omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste ja pandud kohustuste täitmises; 6) vallaelanike õiguste ja huvide kaitse, neile avalike teenuste osutamine ja vahendamine soodsatel tingimustel; 7) tegevuse avalikkus. § 3. Valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused (1) Rannu vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, seadustest ja teistest riigi õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (2) Rannu vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab ja korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite otsustada, tagades ülesannete täitmise Rannu valla arengukava, eelarve ja maksusüsteemiga. (3) Rannu vald kui kohaliku omavalitsuse üksus on avalik-õiguslik juriidiline isik, mida esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel oma pädevuse piires vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. (4) Valla omavalitsusorganitel on õigus oma seaduslike õiguste kaitseks pöörduda kohtusse. § 4. Rannu valla omavalitsusorganid Rannu valla omavalitsusorganid on: 1) Rannu Vallavolikogu (edaspidi volikogu) kui valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) Rannu Vallavalitsus kui volikogu poolt kinnitatav täitevorgan. § 5. Omavalitsusüksuse ülesanded (1) Omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda, veevarustust ja kanalisatsiooni, planeerimis- ja ehitustegevust, valla teede korrashoidu, keskkonnakaitset, päästetegevust, territoriaalplaneerimist. (2) Omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada valla omanduses olevate koolieelsete lasteasutuste, koolide, raamatukogude, rahvamajade ning teiste kohaliku omavalitsuse asutuste ülalpidamist ja tööd. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi 1.ja 2. lõikes sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi: 1) mis on talle pandud seadustega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Rannu vald kui omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahelisest lepingust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. § 6. Rannu valla omavalitsusorganite suhted riigi-, teiste omavalitsus- ja kohtuorganitega (1) Valla omavalitsusorganite suhete aluseks riigi haldusorganitega on seadused ja vastavad lepingud. (2) Valla omavalitsusorganitel on õigus ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusorganitega ja moodustada liitusid õigusaktides sätestatud alustel ja korras. (3) Volikogu valib kohtukaasistujad kohtuniku staatuse seaduses sätestatud korras. § 7. Rannu valla sümbolid (1) Rannu valla sümbolid on lipp ja vapp, mis on kooskõlastatud, kinnitatud ja registreeritud kooskõlas seadusega. (2) Rannu valla vapil on sinisel alt ümardunud tipuga vapikilbil ülaosas kuldne aadlikroon, keskel kuldne ristikuleht ja allosas kuldne lainelõikeline vapitüvi. (3) Rannu valla vapil on kolm kuju: värviline, must-valge – sinise asemel must, kuldse asemel valge ja valge, joonega ääristatud kujunditega vapp. (4) Rannu valla lipp on ristkülik kolme horisontaallaiuga, mille laiused on: valge – 2,5 ühikut, kollane – 1 ühik ja roheline – 2,5 ühikut. Lipu vardapoolne ots on sinine võrdhaarne kolmnurk, mille tipp ulatub kollase laiu keskele 3 ühiku kaugusele ning haarad ulatuvad lipu vardapoolsetesse nurkadesse. Lipu normaalmõõtmed on 100 × 150 cm, laiuse ja pikkuse suhe 2:3. § 8. Rannu valla sümbolite kasutamise kord (1) Valla vappi võib kasutada: 1) volikogu, vallavalitsuse, valla asutuste ning äriühingute, mille ainuomanikuks on vald, pitsatitel ja dokumendiplankidel; 2) valla autasudel, suveniiridel, ametlikel trükistel ja tõenditel. (2) Lõikes 1 nimetamata juhtudel võib valla vappi kasutada ainult vallavalitsuse loal. Vallavalitsus võib anda tasuta loa, kui seda taotleval asutusel või isikul on üldtunnustatud teeneid valla ees, samuti kasutamiseks üldkultuurilistel, vallale kasulikel mitteärilistel eesmärkidel. (3) Valla vapi kasutamisel ärilistel eesmärkidel tuleb vallavalitsuselt taotleda eriluba ja eraldada kokkuleppeline summa valla tuludesse. (4) Valla lippu kasutatakse Rannu valla ajaloolistel ja kultuurilistel pidupäevadel ning muudel tähtsündmustel kõrvuti riigilipuga ning samadel alustel, mis kehtivad riigilipu kohta. Päevad, mil valla lipp heisatakse, määrab kindlaks vallavalitsus. (5) Vallavalitsusel on õigus luua valla lipp koos vapi kujutisega kasutamiseks Rannu omavalitsuse lipuna. Sellisel juhul paigutatakse vapp lipu valgele horisontaallaiule. § 9. Asjaajamiskeel Asjaajamiskeel Rannu valla omavalitsusorganites ja valla asutustes, samuti äriühingutes, mille aktsiate või osade ainuomanikuks on vald, on eesti keel. § 10. Rannu valla elanik (1) Rannu valla elanik on isik, kelle alaline elukoht elanikeregistri järgi on Rannu vallas. (2) Rannu valla elanik osaleb volikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. § 11. Rannu valla piir ja administratiivkeskus (1) Rannu valla piir koos piiri kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduse alusel. (2) Valla piir looduses määratakse koos naaberomavalitsusüksustega. (3) Valla piiride muutmine toimub seaduses sätestatud korras pärast elanike arvamuse väljaselgitamist ja volikogu seisukoha ärakuulamist. (4) Valla piir tähistatakse riigi- ja vallamaanteedel viitadega. (5) Valla administratiivkeskus asub Vallapalu külas. II. VOLIKOGU § 12. Omavalitsusüksuse esinduskogu (1) Rannu Vallavolikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel valitud Rannu valla elanike esinduskogu. (2) Volikogus on vähemalt seitse liiget. (3) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. (4) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel juhindub volikogu seadustest ja teistest õigusaktidest ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitluse või -hääletuse. (5) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. (6) Volikogu kinnitab seaduses sätestatud alustel oma struktuuri ja reglemendi ning lahendab seaduse ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (7) Volikogu esindab ja tema tööd juhib volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees. (8) Vähemalt kolm volikogu liiget võivad moodustada ja registreerida volikogu fraktsiooni, esitades vastava kirjaliku avalduse volikogule. Volikogu liige saab kuuluda vaid ühte fraktsiooni. § 13. Volikogu liige (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele (RT I 1996, 37, 739; 1999, 60, 618). (2) Volikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. (3) Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning volikogu tegevusest tervikuna. (4) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791) paragrahvi 25 lõikele 1. Volikogu liige ei võta hääletamisest osa juhul, kui küsimus puudutab teda ennast, tema vanemaid, lapsi, abikaasat, õdesid, vendi või teisi lähedasi. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. (6) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. (7) Volikogu esimehe või tema asendaja ametikoht on volikogu otsusel palgaline. (8) Volikogu liikmel on õigus saada hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu poolt kehtestatud määras ja korras. § 13.1. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) volikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tagasiastumisega; 3) väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist vallas; 4) nimetamisega kohtunikuks; 5) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 6) jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 7) teovõimetuks tunnistamisega; 8) surmaga. (2) Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate valla valimiskomisjonile. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvates volikogule. (4) Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3, 4 ja 8 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate volikogule. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5–7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava kohtuotsuse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates volikogule. § 13.2. Volikogu liikme volituste peatumine (1) Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. (2) Volikogu liikme volitused peatuvad: 1) valimisega Vabariigi presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 2) nimetamisega prokuröriks; 3) valimisega vallavanemaks või kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks; 4) nimetamisega vallaametnikuks; 5) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 6) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega; 7) tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungil osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema ja valitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist saadab vallasekretär vastava teate volikogule. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava korralduse vastuvõtmist selle volikogule. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 5 ja 7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava avalduse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul volikogule. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava kohtumääruse kättesaamist selle volikogule. § 13.3. Volikogu asendusliige (1) Käesoleva põhimääruse paragrahvides 13.1 ja 13.2 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. (2) Valla valimiskomisjon registreerib volikogu asendusliikmed, lähtudes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahvi 39 lõikes 6 või 12 sätestatud põhimõtetest ja saadab nende nimekirja volikogu esimehele. (3) Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, kus kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat loobub, on asendusliikmeks sama nimekirja järgmine valimata jäänud kandidaat. Kui kaks või enam sama erakonna või valimisliidu kandidaati said valimistel võrdselt hääli, saab asendusliikmeks valimisringkonna kandideerijate nimekirjas tagapool olnud isik. (4) Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. (5) Kui valimisringkonna kandideerijate nimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on asendusliikmeteks samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaadid. (6) Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad volikogu või valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. (7) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Volikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad volikogu otsuse jõustumise hetkest. (8) Valla valimiskomisjoni otsused saadab valla valimiskomisjon vallasekretärile. (9) Asendusliikmete ammendumisel on volikogu liikmete arv vastava arvu võrra väiksem. Kui volikogu liikmete arv langeb seaduses sätestatud miinimumini või alla selle, siis korraldatakse volikogu puuduolevate liikmete valimiseks täiendavad valimised. § 14. Volikogu ainupädevus (1) Volikogu ainupädevusse kuulub: 1) valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude osas soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise korra ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine või kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla halduspiiride või haldusüksuse nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine ning valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) volikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri kinnitamine; 17) vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine vallavalitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele vallavalitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele vallavalitsuse liikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) volikogu esimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimehele hüvituse määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu või sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) kohtukaasistujate valimine; 27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 29) valla territooriumil olulistes küsimustes elanike küsitluse korraldamine; 30) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 31) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 32) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 33) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ning avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 34) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 35) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 36) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 37) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 38) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Volikogu võib võtta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule enda pädevusse teisi kohaliku elu küsimusi, mis pole seadusega või volikogu kehtestatud korras antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (3) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavolikogu, kes võib küsimuse lahendamise delegeerida valitsusele. (4) Volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 15. Volikogu töökorraldus Volikogu töötab täiskoguna ning volikogu töövorm on istung, mille kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu töökorraldus määratakse volikogu reglemendis. § 16. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord (1) Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. (2) Volikogu esimehe valib volikogu oma liikmete hulgast volikogu koosseisu volituste ajaks salajasel hääletusel. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl. (3) Volikogu esimehe kandidaate võivad üles seada volikogu liikmed. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. (4) Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni hääletamiskomisjoni moodustamiseni. (5) Hääletamise läbiviimiseks valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletuskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe ja sekretäri. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletuse. Hääletamistulemuste kohta koostatakse protokoll, kuhu kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (6) Valituks osutub volikogu häälteenamuse saanud kandidaat. (7) Kui ükski kandidaatidest ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. (8) Valimistulemus vormistatakse volikogu otsusena, millele kirjutab alla valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja või seda päevakorrapunkti juhatanud volikogu liige. (9) Volikogu aseesimehe valimine toimub pärast volikogu esimehe valimisi käesoleva paragrahvi lõigetes 2–7 sätestatud korras. Valimistulemus vormistatakse volikogu otsusena, millele kirjutab alla volikogu esimees. § 17. Volikogu esimees (1) Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab Rannu valda ja volikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ja volikogu poolt antud pädevusele; 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 4) korraldab ja kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 5) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (2) Volikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu esimehe asetäitja, nende äraolekul aga vanim volikogu liige. (3) Volikogu esimehel ja tema asetäitjal on õigus tagasi astuda, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumine jõustub volikogu vastava otsuse jõustumise kuupäevast. § 18. Volikogu komisjon (1) Volikogu tööorgan on komisjon. Volikogu võib oma kompetentsi kuuluvate küsimuste lahendamiseks moodustada nii alalisi kui ka ajutisi komisjone. (2) Komisjonide ülesanne on lahendamist vajavate vallaelu probleemide väljaselgitamine, ettepanekute tegemine nende lahendamiseks, vajadusel volikogu õigusaktide algatamine ning eelnõude koostamine, arvamuste andmine volikogu määruste ja otsuste eelnõude kohta ning volikogu otsuste ja määruste täitmise kontrollimine. (3) Komisjonide esimehed valitakse volikogu liikmete hulgast. Komisjonide koosseis kinnitatakse volikogu otsusega. (4) Komisjoni töövorm on koosolek. Koosoleku kutse koos esialgse päevakorraga peab olema komisjoni liikmele kättesaadav vähemalt kaks tööpäeva enne koosolekut. Koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmetest. Otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab eesistuja hääl. (5) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga volikogu määruste ja korralduste vastuvõtmisel. Komisjon annab vähemalt üks kord aastas volikogu ees aru tehtud tööst. (6) Komisjoni koosolekud protokollitakse ja neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollidega on võimalik tutvuda vallavalitsuses. § 19. Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. (3) Revisjonikomisjon kontrollib volikogu ülesandel: 1) valitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavavust valla eelarvele; 3) valla ametiasutuste ja valla asutuste ning valla ainuosalusega ettevõtete raamatupidamise õigsust; 4) vallavara valitsemist, kasutamist ja käsutamist; 5) valla sõlmitud lepingute täitmist; 6) vallavalitsuse ja tema ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (4) Revisjonikomisjon koostab kontrollimise kohta akti ja esitab akti vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjonikomisjoni akti saamist seisukoha ja esitab selle koos aktiga volikogule. (5) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki tööks vajalikke dokumente. (6) Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogus oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. § 20. Volikogu istung (1) Volikogu töövorm on istung. Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses, käesolevas põhimääruses ja volikogu töökorras kehtestatud korras. (2) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, nende puudumisel vanim kohalolev volikogu liige. Volikogu koosseisu esimest istungit kuni esimehe valimiseni juhib valla valimiskomisjoni esimees. (3) Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (4) Volikogu istungi toimumise aeg, koht ja päevakorra projekt teatatakse igale volikogu liikmele kirjalikult vähemalt neli päeva enne istungi toimumise päeva. (5) Volikogu arutab istungil vaid päevakorda lülitatud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. (6) Volikogu teeb otsused poolthäälteenamusega. Paragrahvi 13 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15 ja 17 nimetatud küsimustes on otsuste tegemiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus (poolt hääletab üle poole volikogu koosseisust). Hääletamine on volikogus avalik. Isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletusel. (7) Volikogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt pool volikogu liikmetest. (8) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta valitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (9) Volikogu istungi protokollib vallasekretär. Protokollile kirjutab alla istungi juhataja ja protokollija. Istungi protokollid avalikustatakse vallavalitsuses ja valla raamatukogudes seitsme päeva pärast peale istungi toimumist. Volikogu istungi protokollide originaalid hoitakse vallavalitsuses. Avalikustamisele ei kuulu andmed, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes ametiasutuse siseseks kasutamiseks. § 21. Volikogu tegutsemisvõimetus (1) Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks: 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud vallavalitsuse liikmeid; 3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud vallavalitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul vallavanemale või vallavalitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse päevast arvates kinnitanud vallavalitsuse liikmeid. (2) Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ja nende asemele astuvad asendusliikmed käesoleva põhimääruse paragrahvis 13.3 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. (3) Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab käesoleva põhimääruse paragrahvi 14 lõike 1 punktis 13 ja lõikes 2 nimetatud küsimusi vallavalitsus. § 22. Umbusaldusmenetlus volikogus (1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, aseesimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. (2) Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe, aseesimehe või komisjoni esimehe ametist vabastamise. (3) Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või vallavalitsuse liikme töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotuse tõttu. (4) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. III. VALLAVALITSUS § 23. Vallavalitsus – omavalitsuse täitevorgan (1) Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib oma praktilise tegevusega ellu õigusaktides Rannu vallale kui omavalitsusüksusele pandud ning volikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid, organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, koostab valla eelarve projekti ja korraldab eelarve täitmist. (2) Vallavalitsus realiseerib lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, elanike kaasamise täitev-korraldava tegevuse ja kontrolli kaudu. (3) Vallavalitsus juhib valla asutuste ja valla omandis olevate ettevõtete tegevust, samuti osaleb valla osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises. (4) Vallavalitsus võib oma täitevtegevuse üksikuid funktsioone lepingu alusel delegeerida teistele isikutele, jäädes ise vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. § 24. Vallavalitsuse koosseis ja moodustamine (1) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem, teised volikogu poolt kinnitatud isikud (nõunikud). (2) Vallavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab volikogu. (3) Enne kinnitamist annavad vallavalitsuse liikmekandidaadid süümevande. (4) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud volikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse teenistuses oleku ajaks. (5) Volikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel lõpevad vallavalitsuse liikmete volitused päevast, mil vallavalitsuse uus koosseis on ametisse nimetatud. Käesolev lõige ei laiene vallasekretärile. (6) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui ametisse on nimetatud vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust, sh vallavanem. § 25. Vallavalitsuse töökord (1) Vallavalitsuse töövorm on istung. (2) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul teda asendav valitsuse liige. (3) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa vähemalt pool tema koosseisust. Otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustavaks juhataja hääl. (4) Vallavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel. (5) Vallavalitsus annab volituse valla esindamiseks avalik-õigusliku isikuna kohtus. § 26. Vallavanema valimise kord (1) Vallavanema valib volikogu pärast volikogu esimehe valimist hiljemalt ühe kuu jooksul esimese istungi päevast arvates. (2) Vallavanemaks võib volikogu valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on volikogu usaldus. (3) Vallavanemakandidaadi võib üles seada volikogu liige või volikogu fraktsioon. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse ettepanek volikogu esimehele. Kandidaatidest esitatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. (4) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (5) Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat koosseisu häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat koosseisu häälteenamust, siis esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uued valimised vastavalt käesolevas põhimääruses ja volikogu töökorras sätestatud korrale. § 27. Vallavanem (1) Vallavanem on vallavalitsuse juht, kes: 1) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd, vallavalitsuse teenistust ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusele ja käesolevale põhimäärusele ning volikogu antud pädevusele; 3) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu ja teeb ettepanekuid selle muutmiseks; 4) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse teenistujate koosseisu, struktuuri ja palgamäärad; 5) võtab tööle valla asutuste juhte, sõlmib nendega töölepingud; 6) annab vallavalitsuse teenistuse sisemise töö korraldamiseks välja käskkirju; 7) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 8) täidab muid talle seaduse ja volikogu poolt pandud ülesandeid. (2) Enne ametiaja lõppu ametist lahkunud või vabastatud vallavanema asemele valitakse uus vallavanem sama ametiaja lõpuni. (3) Vallavanemat võib asendada üksnes vallavalitsuse liige volikogu poolt määratud korras. § 28. Vallasekretär (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. (2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. (3) Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. (4) Vallasekretär: 1) juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) korraldab volikogu ning valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 3) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 4) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 5) hoiab valla vapipitsatit; 6) saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 7) osaleb valitsuse istungite ettevalmistamises ja korraldab istungite protokollimist; 8) annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 9) kinnitab valijate nimekirjad; 10) täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja valitsuse töökorras pandud ülesandeid. (Lõike 5 teine lause jõustub 1. jaanuaril 2002. a) (5) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. § 29. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid (1) Vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud vallavalitsuse liikmele makstakse volikogu otsusega ametist vabastamisel hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 toodud juhul; 2) valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. § 29. Teenistuslik järelevalve (1) Teenistuslik järelevalve on vallavalitsuse poolt valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. (2) Teenistusliku järelevalve teostamisel on vallavalitsusel õigus: 1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 2) peatada akti kehtivus või toimingu sooritamine; 3) tunnistada akt kehtetuks. (3) Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. (4) Valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse või otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks. (5) Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine. (6) Vallavalitsus tunnistab kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning valla õigusaktidega. (7) Vallavalitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab vallavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist. (8) Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest, ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest. IV. VALLAVARA JA EELARVE § 30. Vallavara mõiste (1) Vallavara on vallale kui kohalikule omavalitsusüksusele kuuluv omand koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. (2) Valla eelarvesse laekuvad maksud ja valla kasuks seatud reaalkoormistest tulenevad võlad loetakse vallavaraks neile nõudeõiguse tekkimise päevast. (3) Vallavara kohta peetakse ühtset vallavara registrit. (4) Valla osalemise äriühingutes ja fondides otsustab volikogu. § 31. Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine on sätestatud volikogu määrusega «Rannu valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord». § 32. Valla eelarve tulud ja kulud (1) Valla eelarve tulud on: 1) laekumised maksudest; 2) laekumised valla asutustest, äriühingutest ning vallavarast; 3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) laenud ja intressid; 5) muud laekumised. (2) Eelarve kulud on assigneeritud: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) reservfondi moodustamiseks. (3) Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. § 33. Valla eelarve koostamine ja tasakaalustamine (1) Valla eelarve koostatakse valla- ja linnaeelarve seaduses, käesolevas põhimääruses ja teistes seadustes sätestatud korras, arvestades valla arengukava. (2) Valla eelarvesse lülitatakse kõik valla tulud ja kulud. Eelarve peab olema tasakaalus. Iga ettepanek eelarve või eelarve projekti muutmiseks või tagasilükkamiseks tuleb esitada koos põhjendatud tulude ja kulude muudatuste reaalsete katteallikate äranäitamisega. (3) Valla eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha volikogule ettepanekuid laenu võtmiseks või vallavara müügiks enampakkumisel. Laene võib võtta majanduslikku kasu toovate või vallale tähtsate arengusuundade edendamiseks. Jooksvate kulude katteks võib võtta laene arvestusega, et need tasutakse sama eelarveaasta jooksul. (4) Valla eelarve projekti koostamist juhib majandusnõunik. Majandusnõunik teatab eelseisva eelarveaasta majandusliku ja sotsiaalse arengu prognoosi põhjal igale eelarveliste vahendite kasutajale tema kulude piirsumma. Vahendite kasutajad esitavad oma täpsustused ja vastulaused koos valla arengukava vastava osa täpsustamise või muutmise ettepanekutega. (5) Eelarves ettenägematute ja muude lisaassigneeringute tegemiseks koostatakse lisaeelarved, mis koostatakse ja kinnitatakse volikogu poolt kehtestatud korras. (6) Vallavalitsus koostab eelarve täitmise aruande ja esitab selle volikogule kinnitamiseks koos volikogu poolt määratud audiitori arvamusega aruande kohta. Volikogu kinnitab eelarve täitmise aruande hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. (6) Valla eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele. § 34. Valla majandustegevus (1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. (2) Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub volikogu poolt sätestatud korras. Valla ametiasutus ja ametiasutuse poolt hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. (3) Vallavara valdajate majandustegevus ei või rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. (4) Vallavara valdajad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid ettevõtete ja füüsiliste isikute tulundusühingutega üldjuhul üksnes avalikult väljakuulutatud vähempakkumise teel. § 35. Kohalikud maksud ja koormised (1) Kohalikud maksud ja maksumäärad kehtestab seaduse alusel volikogu enne eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ning neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve muutmisega. (2) Seaduses sätestatud korras või volikogu määrusega panna valla territooriumil asuva kinnisvara omanikule või valdajale kohustuslikke reaalkoormisi. V. VALLA ARENGUKAVA § 36. Valla arengukava (1) Valla arengukava on valla sotsiaal-majandusliku olukorra ning keskkonnaseisundi analüüs, pikemaajalise tegevuse kavandamine ning edasiste arengusuundade ja prioriteetide kindlaksmääramine valla tervikliku arengu tagamiseks tasakaalustatud võimalustega. (2) Arengukava koostatakse vähemalt kolmeaastaseks perioodiks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. (3) Volikogu kinnitab valla arengukava pärast kava projekti avalikku arutelu. Kinnitatud arengukava avalikustatakse. Arengukavaga saab tutvuda vallavalitsuses ja valla raamatukogudes. (4) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. (5) Arengukava on aluseks: 1) vallaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamiseks ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata finantseerimise allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. (6) Valla arengukava ja üldplaneering ei tohi olla vastuolus. § 37. Valla planeeringud (1) Arengukava alusel koostatakse vala üld- ja detailplaneeringud planeerimis- ja ehitusseaduses sätestatud korras. (2) Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks väljatöötatud terviklik maakasutusplaan, mille kehtestab volikogu riigi õigusaktides ning volikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades. (3) Detailplaneeringud on valla üldplaneeringu täpsustatud osad ning on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Üldplaneeringuga vastavuses oleva detailplaneeringu algatab ja kehtestab vallavalitsus. § 38. Kultuuriväärtuste kaitse Volikogu ja valitsuse ülesanne on tagada valla territooriumil asuvate ajaloo-, arhitektuuri-, kultuuri- ja muude mälestiste või väärtuste säilitamine. § 39. Keskkonnakaitse (1) Kohaliku omavalitsuse organite ülesanne on tagada tervislik elukeskkond, valla territooriumil asuvate unikaalsete looduslike koosluste ja üksikobjektide säilimine. (2) Looduskaitseobjektide kaitse alla võtmine ning nende valdamise, kasutamise ja käsutamise piiramine toimub õigusaktides sätestatud korras. (3) Seaduses sätestatud alustel ja korras on valla omavalitsusorganitel õigus piirata kaitse alla mittekuuluvate loodusobjektide omandiõiguse teostamist. Piirangud seatakse valla heakorra- ja keskkonnakaitse eeskirjas, valla ehitusmääruses ja volikogu määruste ja otsustega. V VALLA ÕIGUSAKTID § 40. Valla omavalitsusorganite õigusaktid (1) Volikogu ja vallavalitsus annavad üldaktidena oma pädevuse piires välja määrusi. (2) Volikogu võtab üksikaktidena vastu otsuseid, vallavalitsus annab välja korraldusi. Volikogu esimees ja vallavanem annavad neile alluvate struktuuriüksuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju. (3) Valla õigusaktid peavad olema kättesaadavad kõigile isikutele. (4) Üks eksemplar valla omavalitsusorganite õigusaktidest säilitakse vallavalitsuses. § 41. Valla õigusaktide algatamine (1) Volikogu õigusaktide vastuvõtmise, muutmise või tühistamise algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil; 3) volikogu fraktsioonil; 4) vallavalitsusel; 5) vallavanemal; 6) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel. (2) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (3) Algatus esitatakse valitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. (4) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või vallavalitsuses. (5) Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. § 42. Volikogu ja valitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Volikogu määrused loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut vallavalitsuse ruumides asuval stendil. Volikogu määrus tuleb üldjuhul avalikustada hiljemalt seitsmendal päeval pärast nende vastuvõtmist. (2) Volikogu määrused jõustuvad üldjuhul kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses ei ole toodud hilisemat jõustumise tähtaega. (3) Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (4) Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. (5) Volikogu määrustele ja otsustele ning istungite protokollidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (6) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhendite kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. (7) Vallavalitsuse määrused ja korraldused jõustuvad neis toodud tähtajast alates. (8) Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. (9) Volikogu määrused ja otsused ning vallavalitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse vallavalitsuse ruumides asuval stendil. Määrused, otsused ja korraldused on kõigile kättesaadavad valla raamatukogudes kogu nende kehtivuse ajal. (10) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes vallavalitsuse siseseks kasutamiseks. (11) Vallavalitsus korraldab valla õigusaktide süstematiseerimise, nende avaldamise, saatmise täitjatele ja asjaosalistele isikutele. VII. VÄLISSUHTED § 43. Valla välissuhete korraldamise alused (1) Rannu vallal on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. Nimetatud organisatsioonide liikmeks astumise ja nendest lahkumise otsustab volikogu. (2) Rannu valla esindamise korra nendes organisatsioonides otsustab volikogu oma määrusega. (3) Sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele volikogus, kui nende täitmisel kaasnevad kohustused Rannu vallale või täiendavad kulutused valla eelarvest. VIII. LÕPPSÄTTED § 44. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine (1) Põhimääruse võtab vastu ja selles teeb muudatusi volikogu. (2) Põhimääruse või selles tehtud muudatuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (3) Põhimäärus või selles tehtud muudatused jõustuvad volikogu määratud päeval.