Haanja Vallavolikogu — Haanja valla põhimääruse kinnitamine — KO, 2000, 26, 404

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 punkti 9, Haanja Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Haanja valla põhimäärus vastavalt käesoleva määruse lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Haanja Vallavolikogu 15. mai 1997. a määrus nr 6. 3. Määrus jõustub vastuvõtmisel. Volikogu esimees Vahur ZUPPUR Kinnitatud Haanja Vallavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrusega nr 2 HAANJA VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Haanja valla põhimääruse mõiste Haanja valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Haanja valla (edaspidi vald) omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, nende suhted teiste omavalitsusüksuste, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikutega. 2. Kohaliku omavalitsuse mõiste 2.1. Valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2.2. Kohalik omavalitsus teostub vallas demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel. 3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja nende lahendamise korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3) seaduste järgimine, seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 5) omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste ja neile pandud kohustuste täitmisel; 6) tegevuse avalikkus; 7) vallaelanike õiguste ja huvide kaitse ning neile avalike teenuste osutamine ja vahendamine soodsaimatel tingimustel. 4. Omavalitsuse õiguslikud alused 4.1. Omavalitsus juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. 4.2. Vald kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimäärusega oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem. Valda võivad esindada ka teised isikud, kellele vastavad volitused on antud valla õigusaktidega sätestatud korras. 5. Omavalitsusorganid Omavalitsusorganid on: 5.1. vallavolikogu – valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 5.2. vallavalitsus – volikogu poolt moodustatud täitevorgan. 6. Valla kui omavalitsusüksuse ülesanded 6.1. Valla kui omavalitsusüksuse ülesanne on (juhul, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellelegi teisele täita) korraldada vallas: 6.1.1. valla sotsiaalhoolekannet; 6.1.2. elamu- ja kommunaalmajandust; 6.1.3. veevarustust ja kanalisatsiooni; 6.1.4. heakorda; 6.1.5. territoriaalplaneerimist; 6.1.6. valla teede korrashoidu. 6.2. Valla ülesanne on korraldada valla omandis olevate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, raamatukogude, rahvamajade, tervishoiuasutuste ja teiste kohalike asutuste ülalpidamist. Nimetatud asutuste osas võidakse seadustega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. 6.3. Lisaks käesoleva põhimääruse punktides 7.1 ja 7.2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab valla omavalitsus järgmisi kohaliku elu küsimusi: 6.3.1. mis on talle pandud teiste seadustega; 6.3.2. mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 6.4. Vald täidab riiklikke kohustusi: 6.4.1. mis on talle pandud seadusega ja millega seotud kulutused kaetakse riigieelarvest; 6.4.2. mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja kohaliku volikogu vahelisest lepingust. 7. Vald avalik-õigusliku isikuna 7.1. Vald omavalitsusüksusena on avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduste ja antud põhimäärusega kooskõlas oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem. 7.2. Vallal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. 8. Valla omavalitsusorganite suhted riigiorganitega 8.1. Valla omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. 8.2. Valla omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. 9. Valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega 9.1. Vald võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks teiste valdade ja linnadega volikogu poolt kehtestatud korras: 9.1.1. tegutseda ühiselt; 9.1.2. anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale; 9.1.3. täita ise sellekohaseid volitusi; 9.1.4. moodustada omavalitsusüksuste liite. 9.2. Punktis 8.1 tähendatud koostöö korral võib vald näha lepinguga ette ühisasutuste moodustamise. 9.3. Vald võib sõlmida sõpruslepingu teiste omavalitsusüksustega oma maakonnas, Eestis või välismaal ning arendada muud koostööd eri valdkondades. 10. Valla õiguste kaitse 10.1. Valda likvideerida, tema piire ja nime ei tohi muuta ilma vallavolikogu vastava otsuseta. 10.2. Vallavolikogul on õigus seaduses sätestatud korras korraldada valla territooriumil olulistes küsimustes vallaelanike tahte väljaselgitamiseks rahvaküsitusi või -hääletusi. 10.3. Vallal kui omavalitsusüksusel on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. 11. Asjaajamiskeel Volikogu, valitsuse ja valla asutuste asjaajamiskeel on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda kohaliku omavalitsusorganite ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. 12. Valla piir 12.1. Valla piir määratakse seaduses sätestatud korras. 12.2. Valla koosseisu kuuluvad järgmised külad: Ala-Palo, Ala-Suhka, Ala-Tilga, Andsumäe, Haanja, Haavistu, Hanija, Hulaku, Hurda, Holdi, Horoski, Hämkoti, Ihatsi, Jaanimäe, Kaaratautsa, Kaldemäe, Kallaste, Kaloga, Kergatsi, Kilomani, Kirbu, Kotka, Kriguli, Kuiandi, Kuklase, Kuura, Käänu, Kääraku, Külma, Kõomäe, Leoski, Lillimõisa, Loogamäe, Luutsniku, Lüütsepä, Mahtja, Mallika, Meelaku, Miilimäe, Mikita, Murati, Mustahamba, Mäe-Palo, Mäe-Suhka, Mäe-Tilga, Märdimiku, Naapka, Palanumäe, Palli, Palujüri, Pausakunnu, Peedo, Piipsemäe, Pillardi, Plaani, Plaksi, Posti, Preeksa, Pressi, Pundi, Purka, Puspuri, Raagi, Resto, Rusa, Ruusmäe, Saagri, Saika, Saluora, Sarise, Simula, Soodi, Sormuli, Söödi, Trolla, Tsiamäe, Tsiiruli, Tsilgutaja, Tsolli, Tummelka, Tuuka, Tõnkova, Uue-Saaluse, Vaalimäe, Vakari, Vaarkali, Vastsekivi, Vihkla, Villa, Vorstimäe, Vungi ja Vänni küla vastavalt vallavolikogu 31. märtsi 1997. a otsusele nr 6. 12.3. Piiri tähistamine looduses toimub õigusaktis kehtestatud korras koos naaberomavalitsusüksuste ja maakonna maa-ametiga. 12.4. Valla piir tähistatakse kõikidel üldkasutatavatel teedel õigusaktiga sätestatud korras. 12.5. Valla piiride muutmine toimub pärast elanike arvamuse väljaselgitamist ning volikogu seisukohta arvestades seaduses sätestatud korras. 13. Vallaelanik 13.1. Vallaelanik on isik, kelle alaline või tähtajaline elukoht on valla territooriumil ja kes on arvel valla elanike registris. 13.2. Vallaelanik osaleb vallavolikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 13.3. Muudel isikutel on vallas viibides vallaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seaduse ja valla õigusaktidega kehtestatud piirangud. 14. Valla vapp ja lipp 14.1. Vallal on oma vapp ja lipp, mis kuuluvad kooskõlastamisele, kinnitamisele ja registreerimisele vastavalt seadusele. 14.2. Kasutamiskõlbmatuks muutunud valla lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele. II. VALLAVOLIKOGU 15. Vallavolikogu mõiste 15.1. Vallavolikogu on valla kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras. 15.2. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb ainult vallaelanike huvides ja nende nimel. 15.3. Vallavolikogu kinnitab seaduses sätestatud alusel oma struktuuri ja töökorra ning lahendab seaduse ja käesoleva põhimäärusega talle pandud muid ülesandeid. 15.4. Vallavolikogu esindab ja tema tööd juhib vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. 16. Volikogu moodustamine 16.1. Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 16.2. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. 16.3. Volikogu peab olema vähemalt 9-liikmeline. 16.4. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 17. Vallavolikogu liige 17.1. Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 17.2. Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Volikogu liige juhindub seadusest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. 17.3. Volikogu liikme tegevus on avalik. 17.4. Volikogus töötamiseks on vajalik eesti keele suuline ja kirjalik oskus. 17.5. Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste (sealhulgas transpordikulud) ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu poolt kehtestatud määrades ja korras. 17.6. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276 ) paragrahvi 25 lõikele 1. 17.7. Punktis 17.6 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. 17.8. Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. 18. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 18.1. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 18.1.1. volikogu tegutsemisvõimetusega; 18.1.2. tagasiastumisega; 18.1.3. väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist vallas; 18.1.4. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 18.1.5. teovõimetuks tunnistamisega; 18.1.6. tema surmaga; 18.1.7. kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 18.1.8. nimetamisega kohtunikuks. 18.2.Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva punkti 18.1 alapunktis 18.1.1 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate valla valimiskomisjonile. 18.3. Punktis 18.1.2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvates volikogule. 18.4. Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul punktides 18.1.3, 18.1.6 ja 18.1.8 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate volikogule. 18.5. Punktides 18.1.4, 18.1.5 ja 18.1.7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava kohtuotsuse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates volikogule. 19. Volikogu liikme volituste peatumine 19.1. Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. 19.2. Volikogu liikme volitused peatuvad: 19.2.1. valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 19.2.2. nimetamisega prokuröriks; 19.2.3. valimisega vallavanemaks, kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks; 19.2.4. nimetamisega vallaametnikuks; 19.2.5. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistusse; 19.2.6. tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 19.2.7. tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. 19.3. Punktis 19.2.3 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema ja valitsuse liikme suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. 19.4. Punktides 19.2.1 ja 19.2.2 sätestatud asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist saadab vallasekretär vastava teate volikogule. 19.5. Punktis 19.2.4 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava korralduse vastuvõtmist selle volikogule. 19.6. Punktides 19.2.5 ja 19.2.7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava avalduse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul volikogule. 19.7. Punktis 19.2.6 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava kohtumääruse kättesaamist selle volikogule. 20. Volikogu asendusliige 20.1. Käesoleva põhimääruse punktides 18 ja 19 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. 20.2. Valla valimiskomisjon registreerib volikogu asendusliikmed lähtudes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahvi 39 lõigetest 6 või 12 sätestatud põhimõtetest ja saadab nende nimekirja volikogu esimehele. 20.3. Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat loobub, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. Kui kaks või enam sama erakonna või valimisliidu kandidaati said valimistel võrdselt hääli, saab asendusliikmeks valimisringkonna kandideerijate nimekirjas tagapool olnud isik. 20.4. Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, siis saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. 20.5. Kui valimisringkonna kandideerijate nimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on asendusliikmeteks samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaadid. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat astub tagasi, on asendusliikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. 20.6. Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad volikogu või valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. 20.7. Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Volikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad volikogu otsuse jõustumise hetkest. 20.8. Valla valimiskomisjoni otsused saadab valla valimiskomisjon vallasekretärile. 20.9. Kui kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete arv langeb vajaliku miinimumini või alla selle, korraldatakse volikogu koosseisu puuduolevate liikmete valimiseks täiendavad valimised. 21. Volikogu ainupädevus 21.1. Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 21.1.1. valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine; 21.1.2. kohalike maksude kehtestamine ja maksumäärade muutmine; 21.1.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 21.1.4. koormiste määramine; 21.1.5. teotuste andmise korra kehtestamine; 21.1.6. munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 21.1.7. valla arengukava kinnitamine, muutmine või tühistamine; 21.1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega; 21.1.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 21.1.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla halduspiiride või haldusüksuste nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 21.1.11. osavalla moodustamine ja likvideerimine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhikirja kinnitamine; 21.1.12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 21.1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine, komisjoni esimehe ja asendusliikmete määramine; 21.1.14. volikogu esimehe, aseesimehe valimine; 21.1.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 21.1.16. vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitamine; 21.1.17. valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 21.1.18. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele; 21.1.19. valitsuse liikmetele töötasu määramine; 21.1.20. volikogu komisjonide moodustamine või likvideerimine, nende esimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21.1.21. volikogu esimehele ja tema asendajale töötasu või hüvituse määramine; 21.1.22. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest ettenähtud hüvitise suuruse ja maksmise korra kinnitamine; 21.1.23. valla esindamise korra kehtestamine; 21.1.24. valla fondide ja sihtkapitalide asutamine; 21.1.25. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 21.1.26. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 21.1.27. kohtukaasistujate valimine; 21.1.28. Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 21.1.29. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 21.1.30. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade kinnitamine; 21.1.31. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 21.1.32. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 21.1.33. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine või tühistamine; 21.1.34. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 21.1.35. detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 21.1.36. valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruste kinnitamine; 21.1.37. vallaametnike sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 21.1.38. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 21.1.39. muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 21.2. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. 21.3. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuse struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. 22. Tööandja kohustused volikogu liikme ees 22.1. Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid. 22.2. Volikogu liige on kohustatud volikogu tegevusega seotud ülesannete täitmiseks vajalikuks tööst vabastamiseks tööandjale ette teatama kaks tööpäeva varem. 23. Volikogu struktuur 23.1. Volikogu töötab täiskoguna, alatiste komisjonide kaudu. 23.2. Vallavolikogu asjaajamise korraldamise tagab vallakantselei. 24. Vallavolikogu esimees 24.1. Vallavolikogu esimees: 24.1.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 24.1.2. esindab valda ja vallavolikogu vastavalt seadusega ja volikogu poolt antud pädevusele; 24.1.3. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele, istungi protokollile ja teistele volikogu dokumentidele; 24.1.4. korraldab ja kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 24.1.5. korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 24.1.6. valmistab koos vallavalitsusega arutamiseks ette volikogu määruste ja otsuste projektid; 24.1.7. esitab volikogu istungi päevakorra projektid; 24.1.8. korraldab volikogule saabunud avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamist; 24.1.9. osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel ja teistel ametlikel üritustel; 24.1.10. täidab muid talle seaduse alusel pandud ülesandeid. 24.2. Volikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda volikogu aseesimees. 25. Volikogu esimehe valimine 25.1. Vallavolikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. 25.2. Vallavolikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu esimehe. 25.3. Igal volikogu liikmel on volikogu esimehe valimisel üks hääl. 25.4. Volikogu esimehe kandidaadi võivad üles seada volikogu liikmed. Kui volikogu esimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, kes on nõus kandideerima, teeb volikogu kuni 15-minutilise vaheaja. Pärast vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis teisi kandidaate ei esitata, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga. 25.5. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avaliku hääletamise teel. 25.6. Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus. Esinemise ja kandidatuuride läbiarutamise korra otsustab volikogu enne kandidaatide enesetutvustust. 25.7. Volikogu esimehe kandidaadid vastavad volikogu liikmete küsimustele. 25.8. Volikogu esimehe kandidaadid osalevad võrdsetel alustel teiste kandidaatide arutamises. 25.9. Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. 25.10. Volikogu valib avalikul hääletamisel kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni. Komisjon valib oma liikmete hulgast esimehe ja sekretäri. 25.11. Häältelugemiskomisjon kannab kandidaatide nimed valimissedelile tähestikulises järjekorras. Enne hääletamist teeb volikogu kuni 15-minutilise vaheaja. Häältelugemiskomisjoni esimees selgitab volikogu liikmetele hääletamise korda ning annab igale istungil viibivale volikogu liikmele valimissedeli. 25.12. Salajasel hääletamisel tõmbavad volikogu liikmed valimissedelil joone alla selle kandidaadi nimele, kelle poolt nad hääletavad. 25.13. Häältelugemiskomisjon koostab hääletamistulemuste kohta protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 25.14. Volikogu esimeheks valituks osutub volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat. 25.15. Kui ükski kandidaat ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. 25.16. Kui häälte arvult teine ja kolmas kandidaat koguvad võrdselt hääli, pannakse nad eraldi hääletusele ning edasi jääb konkureerima enam hääli saanud kandidaat. Kui nad ka nüüd koguvad võrdselt hääli, otsustab edasipääseja loos. 25.17. Kui kolm või rohkem kandidaati saavad võrdselt hääli, langevad välja kandidaadid, kes said vähem hääli või ei saanud üldse hääli, ning hääletamisele pannakse kõik võrdselt hääli saanud kandidaadid. 25.18. Kui kõik esitatud kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist, läbiarutamist ning kandidaatidele antakse võimalus enesetaanduseks. 25.19. Kui kandidaate on ainult kaks ja volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus või ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu järgmisel istungil. 26. Volikogu esimehe asendamine 26.1. Volikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu aseesimees. 26.2. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. 26.3. Volikogu aseesimees valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel volikogu esimehega samas korras. 27. Volikogu komisjonid 27.1. Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul. 27.2. Komisjonid moodustatakse valla elu valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks antud valdkonnas, volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks ja otsuseprojektide ettevalmistamiseks ja läbiarutamiseks. 27.3. Komisjoni moodustamine ja selle koosseis kinnitatakse volikogu otsusega. 27.4. Komisjoni likvideerimine ja reorganiseerimine, selle koosseisu muutmine toimub volikogu ettepanekul. 27.5. Komisjoni koosoleku protokollib üks vastava komisjoni liikmetest. 27.6. Komisjoni liikmeid võib valida ka volikogu asendusliikmete, vallaelanike, ettevõtjate ja kinnisvaraomanike hulgast. 27.7. Revisjonikomisjoni liikmed ei tohi töötada valla haldusaparaadis, munitsipaalettevõttes. 28. Komisjoni töökord 28.1. Komisjoni koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt kaks tööpäeva enne koosoleku algust ning neile esitatakse tutvumiseks otsuseprojektid. Korralised komisjoni koosolekud kutsub komisjoni esimees või tema asendaja kokku vastavalt vajadusele. 28.2. Komisjonide otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab esimehe hääl. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 2/3 komisjoni liikmetest. 28.3. Komisjoni liikme eriarvamus kantakse protokolli ning tehakse teatavaks volikogu istungil vastava küsimuse arutelu käigus. 28.4. Erakorraline komisjoni koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmetest ning toimumisest on informeeritud kõiki teisi komisjoni liikmeid. Erakorralise koosoleku võib kokku kutsuda volikogu esimehe, vallavalitsuse, vallavanema või poolte komisjoni liikmete algatusel. 28.5. Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, kuhu märgitakse koosoleku aeg, kohalolijate nimed, arutamisel olnud küsimused ja vastuvõetud otsused. 29. Komisjoni esimees 29.1. Juhib komisjoni tööd, kutsub kokku komisjoni korralised koosolekud. 29.2. Koostab komisjoni töökava ja koosoleku päevakorra projekti. 29.3. Annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid. 29.4. Vastutab komisjoni asjaajamise eest, kirjutab alla protokollidele ja otsustele. 29.5. Komisjoni esimeest asendab komisjoni valitud aseesimees. Komisjoni esimehe ja aseesimehe puudumisel asendab neid vanim komisjoni liige. 29.6. Komisjoni likvideerimine ja komisjoni reorganiseerimine toimub volikogu istungil poolthäälteenamusega. 29.7. Komisjoni esimehele umbusalduse avaldamine toimub volikogu koosseisu häälteenamusega. 29.8. Komisjoni esimehe tagasiastumise, vabastamise, umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatamise korral valib volikogu uue komisjoni esimehe, kes esitab uue komisjoni koosseisu. 30. Revisjonikomisjon 30.1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse ning valla majandustegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 30.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. 30.3. Revisjonikomisjon kontrollib: 30.3.1. vähemalt üks kord aastas vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele ning valla majandustegevuse otstarbekust; 30.3.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust eelarvele; 30.3.3. valla munitsipaalettevõtete raamatupidamise õigsust ja munitsipaalettevõttesse paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust; 30.3.4. valla sõlmitud lepingute täitmist; 30.3.5. volikogu ülesandel vallavalitsuse tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 30.4. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. 30.5. Revisjonikomisjon teeb ettepaneku vallavara üleandmise-vastuvõtmise korraldamiseks vallavanema vahetumisel jt olulisematel juhtudel ning esitab volikogule kinnitamiseks vara üleandmise-vastuvõtmise akti pärast sellele allakirjutamist vara üleandja ja vastuvõtja poolt. 30.6. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 30.7. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist andma aru oma töö tulemustest ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 31. Volikogu kokkukutsumine 31.1. Volikogu täiskogu töövorm on istung. 31.2. Volikogu korralise istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja. 31.3. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seitsme päeva jooksul arvates valimiste tulemuste väljakuulutamisest. 31.4. Volikogu esimees või tema asendaja kutsub erakorralise volikogu istungi kokku vallavalitsuse, vallavolikogu komisjoni või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks ettepanekus näidatud ajal. 31.5. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 31.6. Volikogu kokkukutsumise üksikasjalikum kord sätestatakse volikogu töökorras. 32. Küsimuste arutamine volikogus 32.1. Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. 32.2. Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. 32.3. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 32.4. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 32.5. Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. 32.6. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed ning volikogu töökorras sätestatud korras istungile kutsutud isikud, samuti volikogu istungil viibivad kodanikud istungi juhataja loal. 33. Hääletamine volikogus 33.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 33.2. Hääletamine volikogus on avalik. 33.3. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. 33.4. Volikogu otsused fikseerib istungi juhataja. 33.5. Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse punkti 21 alapuntides 21.1.1, 21.1.4, 21.1.6–21.1.10, 21.1.14, 21.1.15, 21.1.17 ja 21.1.23 nimetatud küsimustes on otsuse vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 34. Volikogu istungi protokoll 34.1. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 34.2. Protokollile allakirjutanud isik vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 34.3. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. 34.4. Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 34.5. Protokollid peavad olema alla kirjutatud enne nende avaldamist vallavalitsuse kantseleis. 35. Umbusaldusavaldus volikogus 35.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, mõnele valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. 35.2. Umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 35.3. Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise. 35.4. Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või valitsuse liikme töölt vabastamiseks volikogu usalduse kaotamise tõttu. 35.5. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. 36. Volikogu tegutsemisvõimetus 36.1. Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 36.1.1. pole suutnud vastu võtta valla eelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui riigieelarvet ei ole vastu võetud eelarveaasta alguseks; 36.1.2. pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 36.1.3. pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 36.1.4. pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat või pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. 36.2. Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele asuvad asendusliikmed käesolevas põhimääruses sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja juhatab seda kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või asendaja. 36.3. Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogu korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab küsimuse valitsus vastavalt seadusele. 37. Volikogu tegutsemisvõimetuse tagajärjed Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele asuvad asendusliikmed käesoleva põhimääruse punktis 18 sätestatud korras. 38. Volikogu õigusaktide algatamine 38.1. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 38.1.1. volikogu liikmel; 38.1.2. volikogu komisjonil; 38.1.3. volikogu fraktsioonil; 38.1.4. vallavalitsusel; 38.1.5. vallavanemal; 38.1.6. vallaelanikel. 38.2. Vallavolikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. III. VALLAVALITSUS 39. Vallavalitsuse mõiste 39.1. Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides vallale kui kohalikule omavalitsusüksusele pandud ning vallavolikogu õigusaktides seatud ülesandeid. 39.2. Vallavalitsus realiseerib punktis 52.1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja vallaelanike kaasamise kaudu. 39.3. Vallavalitsus juhib valla asutuste ja valla omandis olevate ettevõtete tegevust, samuti osaleb valla osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises. 39.4. Valla ametiasutuste struktuuri ning teenistujate koosseisu ja palgamäärad kinnitab vallavolikogu. 40. Vallavanema valimine 40.1. Vallavanemaks võib volikogu valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on volikogu usaldus. 40.2. Vallavanema valimine viiakse läbi seadusega sätestatud korras kahe kuu jooksul volikogu esimese istungi lõppemise päevast arvates. 40.3. Vallavolikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl. 40.4. Vallavanemakandidaadi võib üles seada volikogu liige ja volikogu fraktsioon. Kui vallavanema kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, teeb volikogu kuni 15-minutilise vaheaja. Pärast vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis teisi kandidaate ei esitata, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga. 40.5. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. 40.6. Igal vallavanemakandidaadil on õigus 15 minuti jooksul esitada oma valimisprogramm. 40.7. Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale vallavanemakandidaadile küsimusi. 40.8. Volikogu valib avalikul hääletamisel kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni. Häältelugemiskomisjon valib oma liikmete hulgast esimehe ja sekretäri. 40.9. Häältelugemiskomisjon viib hääletamisprotseduuri läbi käesoleva põhimääruse punktides 25.11–25.19 sätestatud korras nagu volikogu esimehe valimisel. 40.10. Vallavanemakandidaadid ei või osaleda vallavanema valimisel toimuval hääletamisel. 40.11. Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. 41. Vallavanem 41.1. Vallavanem: 41.1.1. juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 41.1.2. esindab omavalitsusüksust ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 41.1.3. annab vallavalitsuse ja tema struktuuriüksuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 41.1.4. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 41.1.5. esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu, valla ametiasutuste struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad; 41.1.6. esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 41.1.7. esitab vallavalitsusele kinnitamiseks valla asutuse juhi kandidaadi; 41.1.8. esindab valda pankades, lepingute sõlmimisel, kohtus ja valla osalusega äri- ja mittetulundusühingutes ilma erivolitusteta; 41.1.9. nimetab ametisse ja vabastab ametist vallasekretäri; 41.1.10. täidab muid talle seaduse alusel ning volikogu ja valitsuse pandud ülesandeid; 41.1.11. vallavanemal on õigus kasutada valla reservfondist 25% ulatuses rahalisi vahendeid valla arengu edendamiseks; 41.1.12. vallavanemal on õigus sõlmida rendilepinguid, kuid mitte pikemaks ajaks kui kolmeks aastaks. 42. Vallavalitsuse koosseis ja moodustamine 42.1. Vallavanem saab valituks osutamise hetkest õiguse moodustada valitsus. 42.2. Valitsuse liikmete arvu määrab volikogu vallavanema ettepanekul, kuid mitte vähem kui kolm liiget. 42.3. Vallavanem esitab hiljemalt nelja kuu jooksul tema vallavanemaks valimisest volikogule kinnitamiseks ettepaneku valitsuse koosseisu kohta. Valitsuse liikmed valib vallavanem vallavalitsuse ametnike hulgast. 42.4. Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. 42.5. Volikogu kinnitab vallavalitsuse koosseisu poolthäälteenamusega oma volituste ajaks. 42.6. Vallavanem esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks. 43. Valitsuse volituste tähtaeg 43.1. Valitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 43.2. Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. 43.3. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. 44. Vallavalitsuse liikme volituse ennetähtaegne lõppemine 44.1. Valitsuse liikme volitused lõpetatakse ennetähtaegselt: 44.1.1. isikliku avalduse alusel; 44.1.2. vallavanema esildisel; 44.1.3. umbusalduse avaldamise korral; 44.1.4. teovõimetuks tunnistamisega; 44.1.5. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 44.1.6. tema surma korral. 44.2. Valitsuse liikme volituste lõppemise ennetähtaegselt otsustab volikogu. 45. Vallavalitsuse pädevus 45.1. Vallavalitsus: 45.1.1. valmistab ette volikogus arutusele tulevaid küsimusi lähtuvalt valitsuse seisukohtadest või volikogu määrustest ja otsustest ja teistest õigusaktidest; 45.1.2. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis on volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega pandud täitmiseks valitsusele; 45.1.3. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 45.1.4. esindab valda avalik-õigusliku isikuna kohtus. 45.2. Vallavalitsus võib taotleda vallavolikogu ees viimase poolt vastuvõetud õigusakti uuesti läbivaatamist. 46. Vallavanema asendamine 46.1. Vallavanemat asendab tema äraolekul abivallavanem. Kui abivallavanemat ei ole ametisse nimetatud, siis nimetatakse vallavanema asendaja volikogu otsusega. 46.2. Vallavanema või abivallavanema või nimetatud asendaja äraolekul asendab vallavanemat vallavalitsuse liige vallavanema käskkirja alusel. Tema tegevuse eest vastutab vallavanem käskkirjaga asendajale antud volituste ulatuses. Käskkirjas antud volitusi ületav tegevus on õigustühine ja selle tagajärgede eest vald, vallavalitsus ja vallavanem ei vastuta. 46.3. Kui vallavanem või volikogu ei ole asendajat määranud, asendab vallavanemat vanem kohalolev valitsuse liige. 47. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid 47.1. Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 47.1.1. seoses volituste tähtaja lõppemisega; 47.1.2. tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 47.1.3. seoses umbusalduse avaldamisega. 47.2. Punktis 47.1 sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 47.2.1. vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a punktis 47.1.2 toodud juhul; 47.2.2. valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. 48. Vallavalitsuse töökord 48.1. Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust. 48.2. Valitsuse juht ei või olla volikogu esimees. 48.3. Valitsuse töövorm on istung. 48.4. Valitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul abivallavanem või käesoleva põhimääruse punktis 46 sätestatud korras vallavanema asendaja. 48.5. Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. Valitsuse istungist peab osa võtma vallasekretär. 48.6. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. 48.7. Valitsuse otsused tehakse poolthäälteenamusega. 48.8. Valitsus annab üldaktina oma pädevuse piires määrusi ning võtab üksikaktina vastu korraldusi. 48.9. Valitsuse istungi protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastu võetud määrused ja otsused ning otsustajate eriarvamused. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 48.10. Istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija seitsme päeva jooksul pärast istungi toimumist. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 48.11. Vallavalitsus võib talle pandud ülesannete täitmiseks ja valitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada töögruppe, alatisi ja ajutisi komisjone, mille moodustamine ja koosseis kinnitatakse valitsuse korraldusega, informeerides sellest volikogu. 48.12. Vallavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks vallavolikogule, valla teenistuses olevatele isikutele ja vallaelanikele. 49. Vallasekretär 49.1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. 49.2. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Vallasekretäri vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. 49.3. Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. 49.4. Vallasekretär: 49.4.1. juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 49.4.2. annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 49.4.3. korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 49.4.4. korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 49.4.5. saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 49.4.6. esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 49.4.7. hoiab valla vapipitsatit; 49.4.8. osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 49.4.9. täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja valitsuse töökorras pandud ülesandeid. 49.5. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama punktis 49.2 sätestatud tingimustele (punkti 49.5 teine lause jõustub 1. jaanuaril 2002. a). IV. VALLA ÕIGUSAKTID 50. Valla omavalitsusorganite õigusaktide liigid 50.1. Vallavolikogul ja vallavalitsusel on õigus anda pädevuse piires üldaktina määrusi. 50.2. Volikogul on õigus üksikaktina vastu võtta otsuseid, valitsusel korraldusi. 50.3. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil seadusega ja valla õigusaktidega sätestatud korras, samuti vallale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool valla haldusterritooriumi. 51. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 51.1. Volikogu õigusaktid avalikustatakse valla põhimääruses sätestatud korras. Volikogu määrus loetakse avalikustatuks pärast tema väljapanekut vallakantseleis. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. 51.2. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 51.3. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjale ja asjaosalistele. 51.4. Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 51.5. Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid peavad olema seaduses ja valla põhimääruses sätestatud korras kättesaadavad kõigile isikutele. 51.6. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. 51.7. Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 52. Vallavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 52.1. Määrused ja korraldused peavad olema valla põhimääruses kehtestatud korras avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele. 52.2. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 52.3. Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 52.4. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. 52.5. Valitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjale ja teistele asjaosalistele. 52.6. Määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutab alla vallavanem või tema asendaja ja vallasekretär. 53. Informatsiooni kättesaadavus 53.1. Volikogu määrused on välja pandud vallavalitsuse ruumides ja stendil ning on väljas vähemalt kuni järgmise korralise volikogu istungini. Valitsuse määrused on stendil kuni järgmise valitsuse istungini. 53.2. Volikogu ja valitsuse õigusaktid on kõigile kättesaadavad vallasekretäri juures valla õigusaktides sätestatud korras. Üldkättesaadavaks ei tehta andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 53.3. Valla raamatukogudes on nende lahtiolekuaegadel võimalik tutvuda jooksva aasta õigusaktidega. 53.4. Riigiasutustele on elanike registri andmed kättesaadavad nende poolt esitatava kirja alusel. 53.5. Dokumentidest on võimalik saada koopiaid vallavalitsuse poolt kehtestatud korras. 54. Õigusaktide täitmise kontroll 54.1. Seaduste ja volikogu määruste ja otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste täitmise arvestust peab vallasekretär. 54.2. Volikogu ja valitsuse istungitel kuulatakse regulaarselt informatsioone õigusaktide täitmise käigu kohta. 54.3. Igal volikogu liikmel on õigus esitada arupärimine volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikutele. 54.4. Arupärimine esitatakse volikogu istungil. Vastus arupärimisele tuleb esitada kirjalikult volikogule ja volikogu liikmele hiljemalt kümne päeva jooksul. Vastus tuleb esitada suuliselt volikogu istungil või komisjoni koosolekul. 54.5. Õiguskantsleri või maavanema järelepärimisele koostab vastuse vallasekretär koos vastava valdkonna spetsialistiga ning esitab selle kinnitamiseks vastavalt valitsuse või volikogu istungile. Vastusele kirjutavad alla vastavalt vallavanem või vallasekretär või volikogu esimees. Vastuse ärasaatmise eest vastutab vallasekretär. V. VALLA ASUTUSED JA AVALIK TEENISTUS 55. Valla asutused 55.1. Valla kui kohaliku omavalitsusüksuse asutuste süsteemi moodustavad valla ametiasutused ja muud asutused. 55.2. Valla ametiasutused on vallavalitsus koos vallakantselei ja teiste struktuuriüksustega. Ametiasutuste struktuuri kinnitab volikogu. 55.3. Valla asutused on haridus-, kultuuri-, tervishoiu- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse valla eelarvest. 55.4. Valla asutuste põhimäärused kinnitab vallavolikogu. 55.5. Valla asutus ei ole iseseisev juriidiline isik. 55.6. Valla asutusel on iseseisev eelarve. Asutusel võib olla oma arveldusarve, pitsat ja sümboolika. 55.7. Töötamine valla asutuses toimub töölepinguseaduse alusel. 56. Valla avalik teenistus 56.1. Valla avalik teenistus on töötamine valla ametiasutuses. 56.2. Valla avalik teenistuja on ametiisik, kes teeb palgalist tööd valla ametiasutuses. 56.3. Valla avalikud teenistujad jagunevad ametnikeks, abiteenistujateks ja koosseisuvälisteks teenistujateks. 56.4. Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse juhil või tema poolt selleks volitatud ametiisikul. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande. 56.5. Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. 56.6. Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. 56.7. Vähemalt viis aastat valla avalikus teenistuses olnud ametniku ametist vabastamisel, välja arvatud juhul, kui seda tehakse seoses tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või distsiplinaarkaristusena, makstakse talle hüvitust sõltuvalt teenistusajast kuni ühe kuu ametipalga ulatuses valla õigusaktidega sätestatud korras. Niisugust hüvitust makstakse lisaks seaduses sätestatud hüvitusele. Ametniku surma korral makstakse tema perekonnaliikmetele hüvitust ühe kuu ametipalga ulatuses. 56.8. Valla avalik teenistus toimub seaduses ja valla õigusaktidega sätestatud korras. 57. Vallakantselei 57.1. Vallakantselei on vallavalitsuse struktuuriüksus, mille põhiülesanne on vallavalitsuse ja vallavolikogu töö organisatsiooniline ja tehniline tagamine. 57.2. Vallakantselei juht on vallasekretär. 57.3. Vallakantselei tegevuse aluseks on vallavalitsuse kinnitatud asjaajamise juhend. 57.4. Vallakantselei ülesanded on: 57.4.1. koguda vallavolikogu ja vallavalitsuse istungite päevakorra ja õigusaktide projektid ning suunata need vallasekretärile, kes annab nende ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta oma arvamuse; 57.4.2. tagada volikogu ja valitsuse istungite protokolliline teenindamine; 57.4.3. vormistada volikogu ja valitsuse istungite protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid vastavuses käesoleva põhimäärusega ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega; 57.4.4. esitada valitsuse ja volikogu protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid allakirjutamiseks; 57.4.5. tagada õigusaktide ja protokollide õigeaegne avalikustamine ning õigustloovate aktide koopiate õigeaegne õiguskantslerile saatmine; 57.4.6. tagada õigusaktide ärakirjade õigeaegne edastamine asjaosalistele ja täitjatele; 57.4.7. posti vastuvõtmine, registreerimine, süstematiseerimine ja edastamine adressaatidele, kodanike avaldustele ja kirjadele vastuste saatmine; 57.4.8. valitsuse ja volikogu töös vajalike dokumentide, kirjade, andmete, ajakirjade, ajalehtede jms säilimise tagamine; 57.4.9. volikogu ja valitsuse kirjavahetuse pidamine; 57.4.10. tõendite ja õiendite väljastamine; 57.4.11. valla registrite pidamine; 57.4.12. passitöö teostamine, kaitseteenistuse arvestuse pidamine; 57.4.13. perekonnaseisualase töö teostamine; 57.4.14. vallakantselei pädevuses olevate statistiliste aruannete koostamine ja tähtajaks esitamine; 57.4.15. kaadritöö teostamine; 57.4.16. volikogu esimehe, vallavanema ja vallasekretäri või nende asendajate seaduslike korralduste täitmine. VI. VALLA EELARVE, KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED 58. Vallaeelarve sisu 58.1. Vallal on vallavolikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tasakaalustatud tuludest ja kuludest. 58.2. Valla eelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades valla arengukava. 58.3. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 59. Valla eelarve tulud ja kulud 59.1. Valla eelarve tulud on: 59.1.1. laekumised riiklikest ja kohalikest maksudest; 59.1.2. laekumised munitsipaalettevõtetest, -asutustest, valla osalusega äriühingutest ja vallavarast; 59.1.3. rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 59.1.4. laenud ja intressid; 59.1.5. muud laekumised. 59.2. Valla eelarve kulud on assigneeringud: 59.2.1. seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 59.2.2. lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 59.2.3. reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest; 59.2.4. muude vajaduste finantseerimiseks. 59.3. Valla eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib valitsus teha volikogule ettepaneku laenu võtmiseks või vallavara müügiks. 59.4. Vallal on keelatud laenu andmine ja tagamine. 60. Eelarve projekti koostamine 60.1. Valla eelarve projekti koostamist juhib vallavalitsus arvestades valla arengukava. 60.2. Valitsus teatab eelseisva eelarveaasta majandusliku ja sotsiaalse arengu prognoosi põhjal igale eelarveliste vahendite kasutajale tema kulude piirsumma vähemalt kaks kuud enne eelarveaasta algust. Vahendite kasutajad esitavad oma täpsustatud ja vastulaused koos valla arengukava vastava osa täpsustamise või muutmise ettepanekutega. 60.3. Eelarve projekti koostab vallavalitsus ja esitab selle volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. 60.4. Eelarve projekti lisatakse: 60.4.1. eelarve projekti seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele koos lisaeelarvetega; 60.4.2. andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi; 60.4.3. muud volikogu poolt ettenähtud andmed. 61. Eelarve vastuvõtmine ja jõustumine 61.1. Eelarve projekt vaadatakse läbi volikogu komisjonides. 61.2. Eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavalitsuse arvamus. 61.3. Eelarve projekt avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele vallavalitsuse ruumides vähemalt üks nädal enne selle arutamist volikogu eelarvekomisjoni koosolekul ja volikogu istungil, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele raamatukogudes ja vallamaja ruumes. 61.4. Eelarve võetakse vastu volikogu poolthäälteenamusega. 61.5. Eelarve jõustub seaduses ettenähtud tähtajal. 61.6. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus ja valla eelarvest finantseeritavad asutused teha kulutusi ühe kaheteistkümnendiku osas lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. 61.7. Kui volikogu pole suutnud kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest eelarvet vastu võtta, on volikogu tegutsemisvõimetu. 62. Eelarve muutmine. Lisaeelarve 62.1. Volikogu poolt vastuvõetud eelarve muutmise võib algatada eelarves määratud assigneeringute ümberjaotamiseks vallavalitsus, vähemalt kaks volikogu komisjoni (sealhulgas eelarvekomisjon), volikogu fraktsioon või vähemalt neljandik volikogu liikmetest. 62.2. Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib nende ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavalitsuse ja volikogu eelarvekomisjoni arvamus. 62.3. Eelarve muutmise otsus võetakse volikogu poolt vastu samas korras kui eelarve. 62.4. Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib valitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada volikogule lisaeelarve projekti. 62.5. Lisaeelarve projekti lisatakse: 62.5.1. põhjendused täiendavate kulude ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 62.5.2. andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. 62.6. Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub samas korras kui eelarve. 63. Eelarve täitmine 63.1. Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus seaduses ja volikogu poolt kehtestatud korras. 63.2. Volikogule kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aruandele peab olema lisatud volikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta (jõustub 1. jaanuaril 2001. a). 63.3. Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse valla põhimääruses sätestatud korras. 63.4. Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 63.4.1. bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 63.4.2. tulude ja kulude aruanne; 63.4.3. reservfondi kasutamise aruanne; 63.4.4. muud volikogu poolt ettenähtud andmed. 63.5. Eelarve täitmise aruande vaatab läbi ja kinnitab volikogu pärast revisjonikomisjoni aruande ärakuulamist. 64. Kohalikud maksud 64.1. Vallavolikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi maksude kehtestamiseks (edaspidi maksumäärus). 64.2. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne valla eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 64.3. Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seaduses ja valla õigusaktidega sätestatud korras. 64.4. Kohalike maksude kogumist korraldab vallavalitsus. 64.5. Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. 64.6. Vastutus maksumääruse rikkumise eest sätestatakse seaduse alusel maksumääruses. 65. Koormised 65.1. Koormis on kohustus, mis kehtestatakse seaduse alusel volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks, valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks ja loodusobjektide kaitsmiseks. 65.2. Koormise võib kehtestada füüsilisele ja juriidilisele isikule nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 65.3. Määruses kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise kord ja tingimused. 65.4. Volikogul on õigus isiku põhjendatud taotluse alusel lubada koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. 65.5. Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse, koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. 65.6. Koormis ei või olla lepingu objektiks. 65.7. Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus. VII. VALLAVARA 66. Vallavara mõiste 66.1. Vallavara on vallale kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, see on asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 66.2. Vallavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, mis saadakse valla teenistuses olevate isikute tegevuse läbi töö või tööettevõtluslepingu alusel, kuulub vallale, kui seadusest ja valla õigusaktidest ei tulene teisiti. 66.3. Vallavara kohta peetakse vallavalitsuses ühtset registrit. 67. Vallavara kasutamine Vallavara valdamine, kasutamine, kasutusse andmine, võõrandamine, müük enampakkumise korras, erastamine, erastamise läbiviimine ja lepingute sõlmimine toimub vastavalt seadustele ja Haanja valla omandis oleva vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korrale (18. märtsi 1999. a määrus nr 2). VIII. VALLA ARENGU KAVANDAMINE 68. Valla arengukava mõiste 68.1. Valla arengukava on dokument, mis kirjeldab valla sotsiaal-majanduslikku olukorda ning keskkonnaseisundit, esitab analüüsi ja prognoosi, sätestab arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. 68.2. Arengukava koostatakse kolmeaastaseks perioodiks, arengukava täitmist analüüsitakse ning vajadusel kava täiendatakse igal aastal. 69. Arengukava vastuvõtmine ja muutmine 69.1. Vallal peab olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. 69.2. Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist volikogus valla põhimääruses sätestatud korras. 69.3. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. 69.4. Arengukava on aluseks: 69.4.1. vallaeelarve koostamisele; 69.4.2. investeeringute kavandamisele ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 69.4.3. laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. 69.5. Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. 70. Vallaplaneerimine 70.1. Vallaplaneerimine on üld- ja detailplaneeringute kompleks, mis tagab valla funktsioonide täitmiseks võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks arenguks, maakasutuseks ning sotsiaal-majandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks. 70.2. Kohalike olude arvestamiseks, üldiste ehitus- ja maakasutustingimuste seadmiseks hajaasustuses, vallasiseste ülesannete jaotuse ning seadusega sätestatud nõuete täpsustamiseks planeerimise ja ehitamise korraldamisel kehtestab volikogu valla ehitusmääruse. 71. Valla üldplaneering 71.1. Valla üldplaneering on valla terviklik maakasutusplaan, mille koostamise algatab ja kehtestab vallavolikogu seaduses ning vallavolikogu õigusaktides sätestatud nõudeid arvestades. 71.2. Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele ning maakorraldusele hajaasustuses. Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus. 71.3. Valla üldplaneeringu kehtestab, muudab ja tühistab volikogu. 72. Detailplaneering 72.1. Detailplaneering on seadusele ja valla õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ning mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. 72.2. Detailplaneeringute kehtestamise, muutmise ja tühistamise korra kehtestab volikogu. 73. Valla ehitustegevus 73.1. Ehitusalase tegevuse koordineerimine ja ehitus vallas kuulub valla kui omavalitsusüksuse pädevusse. 73.2. Valla ehitustegevust reguleeritakse seaduses ja valla ehitusmääruses sätestatud korras (18. juuni 1997. a määrus nr 8). 74. Kultuurimälestiste kaitse 74.1. Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada valla omandis või valduses olevate kultuurimälestiste säilitamine. 74.2. Valla haldusterritooriumil asuvate kultuuriväärtusega objektide väljaselgitamist ning kultuurimälestiste kaitset korraldab vallavalitsus volikogu poolt kehtestatud korras. 75. Keskkonnakaitse 75.1. Valla omavalitsusorganite ülesanne on järgida looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtteid ning tagada inimesi rahuldav tervislik elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Keskkonnaseisundi, samuti keskkonnaekspertiiside tulemuste avalikustamine tagatakse valla õigusaktidega sätestatud korras. 75.2. Erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse alla võtmine, kaitse olemuse kehtestamise ning maaomanike ja -valdajate ning teiste isikute õiguste ja kohustuste sätestamine kaitstavate loodusobjektide suhtes toimub seaduses ja valla õigusaktides sätestatud korras. 75.3. Lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui ühisvara ja rahvuslikku rikkust on seaduses ja valla õigusaktides sätestatud korras valla omavalitsusorganitel õigus kitsendada omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise vabadust, kehtestada piiranguid ja servituute, esitada tingimusi füüsilistele ja juriidilistele isikutele. IX. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES 76. Õigusaktide algatamise ja muutmise õigus 76.1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 76.2. Nimetatud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 76.3. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses. 76.4. Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. 76.5. Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. 77. Avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamise kord 77.1. Volikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab volikogu esimees vastamiseks kas vallavalitsusele või volikogu vastavale komisjonile. 77.2. Volikogu komisjon tegeleb avalduste, ettepanekute ja kaebustega, mis kuuluvad volikogu ainupädevusse ning mille lahendamiseks on vaja vastu võtta volikogu määrus või otsus. 77.3. Enne küsimuse arutamist valitsuse istungil või volikogu komisjoni koosolekul tutvub vallavanema või tema asendaja poolt määratud ametiisik või komisjoni liige asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse, korralduse või otsuse projekti. 77.4. Küsimuse arutamisele istungil või koosolekul kutsutakse ka avaldaja või tema esindaja. 77.5. Kui valitsuse või komisjoni lahend ei rahulda avaldajat, võetakse see avaldaja taotlusel volikogu päevakorda, kus kas kinnitatakse valitsuse või komisjoni poolt vastuvõetud lahend või saadetakse küsimus tagasi uueks läbivaatamiseks. 77.6. Volikogu istungi päevakorda ei võeta avaldust, ettepanekut või kaebust, millele on volikogu istungil juba varem vastatud ning asjaolud ei ole muutunud. 78. Külavanem 78.1. Küla koosolekul võidakse valida külavanem. 78.2. Vallavalitsuse ülesannete täitmine külavanema poolt sätestatakse lepinguga. 78.3. Külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. 78.4. Kui külas ei valita vanemat, võib vanema nimetada vallavolikogu. 78.5. Külavanem võidakse kutsuda nõuandva hääleõigusega osa võtma volikogu ja valitsuse istungitest ja volikogu komisjonide koosolekutest. X. VÄLISSUHTED 79. Valla välissuhete korraldamise alused 79.1. Vallal on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. Nimetatud organisatsioonide liikmeks astumise ja nendest lahkumise otsustab volikogu. 79.2. Valla esindamise korra nendes organisatsioonides kehtestab volikogu. 79.3. Vallavolikogul, vallavalitsusel ja valla ametiasutusel on õigus vabalt arendada võrdväärset, vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõigi kohalike omavalitsusüksustega Eestis ja väljaspool Eestit, kusjuures sellest informeeritakse vallavalitsust. 79.4. Välissuhtlemisel esindavad valda vastavalt oma pädevusele volikogu esimees ja vallavanem, kui volikogu ei ole otsustanud teisiti. XI. LÕPPSÄTTED 80. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 80.1. Põhimääruse võtab vastu ja teeb selles muudatusi volikogu. 80.2. Põhimääruse vastuvõtmiseks või selles muudatuste tegemiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt neli tööpäeva, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Põhimäärus ja selle muudatus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega. 80.3. Põhimäärus tuleb kinnitada või viia kooskõlla kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega kolme kuu jooksul järgmise kohaliku omavalitsuse volikogu valimise tulemusena moodustatud volikogu poolt vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast arvates. 80.4. Põhimäärus ja selle muudatus jõustub kümme päeva pärast avaldamist või määruses märgitud tähtajal.