Suure-Jaani Vallavolikogu — Suure-Jaani valla põhimääruse kinnitamine — KO, 25, 400

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9, Suure-Jaani Vallavolikogu määrab : 1. Kinnitada Suure-Jaani valla põhimäärus (lisatud). 2. Tühistada: 2.1. Suure-Jaani Vallavolikogu 18. aprilli 1994. a määrus nr 1 «Suure-Jaani valla põhimääruse kinnitamine»; 2.2. Suure-Jaani Vallavolikogu 28. novembri 1996. a määrus nr 2 «Suure-Jaani valla põhimääruse muutmine»; 2.3. Suure-Jaani Vallavolikogu 27. juuni 1997. a määrus nr 15 «Suure-Jaani valla põhimääruse punkti 24 täiendamine». 3. Käesolev määrus jõustub 6. märtsil 2000. a. Volikogu esimees Rein TAMM Kinnitatud Suure-Jaani Vallavolikogu 28. veebruari 2000. a määrusega nr 8 SUURE-JAANI VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Valla põhimääruse mõiste Suure-Jaani valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Suure-Jaani valla (edaspidi vald vastavas käändes) omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, nende suhted teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega. 2. Valla kohaliku omavalitsuse mõiste 2.1. Valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2.2. Kohalik omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel. 3. Valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted 3.1. Valla kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 3.1.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 3.1.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3.1.3. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel, seaduslikkuse tagamine ning seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 3.1.4. vallaelanike õigus osaleda kohaliku elu teostamisel; 3.1.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 3.1.6. tegevuse avalikkus; 3.1.7. valla elanikele ja äriühingutele tingimuste loomine iseseisvaks toimetulekuks; 3.1.8. avalike teenuste (teede korrashoid, koolilaste transport, laste päevahoid jne) osutamine soodsaimatel tingimustel. 4. Omavalitsuse õiguslikud alused Omavalitsus juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest ja teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, valla õigusaktidest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. 5. Valla omavalitsusorganid 5.1. Valla omavalitsusorganid on: 5.1.1. volikogu – kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 5.1.2. valitsus – volikogu poolt moodustatav täitevorgan. 6. Valla ülesanded ja pädevus 6.1. Valla ülesanne on korraldada sotsiaalhoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist ning valla teede korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. 6.2. Valla ülesanne on korraldada valla omandis olevate koolieelsete lasteasutuste, koolide, raamatukogude, rahvamajade ja muude kultuuriasutuste, spordibaaside, hoolekande- ja tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülapidamist. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. 6.3. Lisaks käesoleva põhimääruse punktides 6.1 ja 6.2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab vald neid kohaliku elu küsimusi, 6.3.1. mis on talle pandud seadusega; 6.3.2. mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 6.4. Vald täidab riiklikke kohustusi, 6.4.1. mis on talle pandud seadusega ja millega seotud kulud kaetakse riigieelarvest; 6.4.2. mis tulenevad selleks volitatud riigiorganite ja volikogu vahelisest lepingust. 6.5. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Riiklike kohustuste täitmise, mille kulud ei ole kaetud riigieelarvest, otsustab volikogu. 7. Vald avalik-õigusliku isikuna 7.1. Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja antud põhimäärusega kooskõlas ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valitsus ning vallavanem. 7.2. Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. 8. Valla õiguste kaitse 8.1. Valla õiguste kaitse toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatule. 8.2. Oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks kohtusse pöördumisel esindab valda kas vallasekretär ilma erivolitusteta või lepinguline esindaja. 9. Valla sümbolid 9.1. Vallal võib olla oma lipp ja vapp, mis kuuluvad kooskõlastamisele, kinnitamisele ning registreerimisele vastavalt seadusele. 9.2. Suure-Jaani vald kasutab Viljandi maakonna vappi vastavalt Viljandi maavanema poolt kehtestatud korrale. 10. Suure-Jaani valla preemia 10.1. Suure-Jaani valla preemia antakse kord aastas ühele isikule, kellel on silmapaistvaid teeneid Suure-Jaani valla kultuuri ja majanduse valdkonnas. 10.2. Vallapreemia on rahaline preemia. 10.3. Vallapreemia väljaandmine toimub vastavalt volikogu poolt kinnitatud Suure-Jaani valla preemia statuudile. 11. Arengukava Valla arengukava on dokument, mis sisaldab valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. 12. Valla piir 12.1. Valla piir koos selle kirjeldusega on määratud vastavalt Eesti Vabariigi haldusjaotuse seadusele. 12.2. Valla piiride muutmine toimub pärast elanike arvamuse väljaselgitamist ja volikogu seisukohta arvestades. 12.3. Valla piir looduses määratakse koos naaberomavalitsusüksustega ja maavalitsuse maaosakonnaga. 12.4. Valla piir tähistatakse valda suubuvatel riigi- ja kohalikel maanteedel. 12.5. Valla piiri muutmise võib algatada Vabariigi Valitsus või volikogu. Piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. 13. Asjaajamiskeel Volikogu, valitsuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse asjaajamiskeel on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda valla omavalitsusorganite ja nende ametiisikute poole eesti keeles ning saada eestikeelseid vastuseid. 14. Valla administratiivkeskus Valla administratiivkeskus asub Suure-Jaanis Nurme 5. II. VOLIKOGU 15. Valla esinduskogu 15.1. Valla esinduskogu on volikogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras valla hääleõiguslike elanike poolt. 15.2. Valla pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel juhindub volikogu seadustest ja teistest õigusaktidest ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. 15.3. Volikogu töökorralduse aluseks on volikogu enda poolt vastu võetud reglement ja struktuur. 16. Volikogu moodustamine 16.1. Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 16.2. Volikogus peab olema vähemalt 13 liiget. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. 16.3. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 17. Volikogu liige 17.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele (RT I 1996, 37, 739; 1999, 60, 618). 17.2. Volikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. 17.3. Volikogu esimehe või tema asendaja ametikoht on volikogu otsusel palgaline. 17.4. Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu poolt kehtestatud määras ja korras. 17.5. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791) paragrahvi 25 lõikele 1, mis puudutab: 17.5.1. teda isiklikult, tema abikaasat, hõimlast või pärimisõiguse kaudu seotud isikut (v.a isikuvalimised ja ametisse kinnitamine); 17.5.2. äriühingut või sihtasutust, mille aktsiaid või osa tema ise või tema abikaasa või temaga pärimisõiguse kaudu seotud isik omab. 17.6. Hõimlastena käsitatakse käesolevas põhimääruses volikogu liikme abikaasa vanemaid, õdesid-vendi, ka poolõdesid ja poolvendi. Pärimisõiguse kaudu seotud isikutena käsitatakse vanemaid ja vanavanemaid, lapsi ja lapselapsi, õdesid ja vendi, ka poolõdesid ja poolvendi. 17.7. Käesoleva põhimääruse punktis 17.5 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. 17.8. Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. 17.9. Volikogu liikmel on õigus: 17.9.1. teha arupärimisi volikogu poolt valitud või nimetatud ametiisikutele; 17.9.2. õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 17.9.3. algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 17.9.4. muud õigused vastavalt seadustele ja volikogu reglemendile. 18. Tööandja kohustus volikogu liikme ees 18.1. Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid. 18.2. Volikogu liige on kohustatud volikoguga seotud ülesannete täitmiseks vajalikust töölt vabastamisest tööandjale ette teatama vähemalt kaks tööpäeva. 19. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 19.1. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 19.1.1. tagasiastumisega; 19.1.2. volikogu tegutsemisvõimetusega; 19.1.3. väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist vallas; 19.1.4. nimetamisega kohtunikuks; 19.1.5. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 19.1.6. jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 19.1.7. teovõimetuks tunnistamisega; 19.1.8. tema surmaga. 19.2. Käesoleva põhimääruse punktis 19.1.1 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvates volikogule. 19.3. Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva põhimääruse punktis 19.1.2 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate valla valimiskomisjonile. 19.4. Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva põhimääruse punktides 19.1.3; 19.1.4 ja 19.1.8 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate volikogule. 19.5. Käesoleva põhimääruse punktides 19.1.5–19.1.7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava kohtuotsuse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates volikogule 20. Volikogu liikme volituste peatumine 20.1. Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. 20.2. Volikogu liikme volitused peatuvad: 20.2.1. valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 20.2.2. nimetamisega prokuröriks; 20.2.3. valimisega vallavanemaks, kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks; 20.2.4. nimetamisega vallaametnikuks; 20.2.5. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 20.2.6. tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 20.2.7. tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. 20.3. Käesoleva põhimääruse punktis 20.2.3 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema ja valitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. 20.4. Käesoleva põhimääruse punktides 20.2.1 ja 20.2.2 sätestatud asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist, saadab vallasekretär vastava teate volikogule. 20.5. Käesoleva põhimääruse punktis 20.2.4 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava korralduse vastuvõtmist selle volikogule. 20.6. Käesoleva põhimääruse punktides 20.2.5 ja 20.2.7. sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava avalduse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul volikogule. 20.7. Käesoleva põhimääruse punktis 20.2.6 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava kohtumääruse kättesaamist selle volikogule. 21. Volikogu asendusliige 21.1. Käesoleva põhimääruse punktides 19 ja 20 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. 21.2. Valla valimiskomisjon registreerib volikogu asendusliikmed, lähtudes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahvi 39 lõigetes 6 või 12 sätestatud põhimõtetest, ja saadab nende nimekirja volikogu esimehele. 21.3. Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat loobub, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. Kui kaks või enam sama erakonna või valimisliidu kandidaati said valimistel võrdselt hääli, saab asendusliikmeks valimisringkonna kandideerijate nimekirjas tagapool olnud isik. 21.4. Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaatide alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. 21.5. Kui valimisringkonna kandideerijate nimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on asendusliikmeteks samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaadid. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat astub tagasi, on asendusliikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. 21.6. Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad volikogu või valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. 21.7. Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Volikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad volikogu otsuse jõustumise hetkest. 21.8. Valla valimiskomisjoni otsused saadab valla valimiskomisjon vallasekretärile. 21.9. Kui volikogu liikmete arv langeb käesoleva põhimääruse punktis 16.2 osutatud tegutsemiseks vajaliku miinimumi või alla selle, korraldatakse volikogu koosseisu puudu olevate liikmete valimiseks täiendavad valimised. 22. Volikogu pädevus 22.1. Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 22.1.1. vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 22.1.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 22.1.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 22.1.4. koormiste määramine; 22.1.5. toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 22.1.6. vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 22.1.7. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 22.1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 22.1.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 22.1.10. taotluste esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotus varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 22.1.11. osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 22.1.12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 22.1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 22.1.14. volikogu esimehe, aseesimehe valimine; 22.1.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 22.1.16. valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 22.1.17. valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 22.1.18. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 22.1.19. vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 22.1.20. volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 22.1.21. volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimehele hüvituse määramine; 22.1.22. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 22.1.23. valla esindamise korra kehtestamine; 22.1.24. valla poolt äriühingute ja sihtasutuste asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 22.1.25. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 22.1.26. kohtukaasistujate valimine; 22.1.27. Vabariigi Presidendi valimiskogusse esindaja valimine; 22.1.28. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 22.1.29. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 22.1.30. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 22.1.31. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 22.1.32. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 22.1.33. detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 22.1.34. valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 22.1.35. vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 22.1.36. valla ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 22.1.37. muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 22.2. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. 22.3. Volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. 23. Volikogu struktuur 23.1. Volikogu töötab täiskoguna. Volikogu tööorganid on komisjonid ja töögrupid. 23.2. Volikogu töövorm on istung. 23.3. Volikogu komisjoni töövorm on koosolek. 23.4. Volikogu tehnilise teenindamise tagab vallasekretär. 24. Eestseisus Istungi päevakorra eelnõu ettevalmistamiseks kutsub volikogu esimees vajaduse korral kokku eestseisuse, kuhu kuuluvad volikogu esimees ja aseesimees, komisjonide esimehed ja vallavanem. 25. Volikogu esimees 25.1. Volikogu esimees: 25.1.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 25.1.2. esindab valda ja volikogu vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ja volikogu poolt antud pädevusele; 25.1.3. kirjutab alla volikogu poolt vastu võetud määrustele ja otsustele ning teistele volikogu dokumentidele; 25.1.4. korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 25.1.5. valmistab koos valitsusega arutamiseks ette volikogu määruste ja otsuste projektid; 25.1.6. esitab volikogu istungi päevakorra projektid; 25.1.7. osaleb valitsuse lahtistel istungitel; 25.1.8. võtab vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused ning korraldab nende lahendamist; 25.1.9. osaleb valla ametlikel vastuvõttudel, visiitidel jt ametlikel üritustel; 25.1.10. korraldab ja kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 25.1.11. täidab muid talle seadusega ja volikogu poolt pandud ülesandeid. 26. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine 26.1. Valla valimiskomisjon kutsub valitud volikogu kokku hiljemalt seitsmendal päeval arvates valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni Suure-Jaani valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 26.2. Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadid esitatakse volikogu liikmete poolt. Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemise komisjoni moodustamiseni. 26.3. Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti 15-minutilises sõnavõtus. Esinemise järjekorra otsustab volikogu enne kandidaatide esitamist. Volikogu esimehe kandidaadid vastavad volikogu liikmete küsimustele. 26.4. Volikogu esimehe kandidaadid osalevad võrdsetel alustel teiste kandidatuuride arutamisel. 26.5. Volikogu moodustab avalikul hääletusel vähemalt kolmeliikmelise häältelugemise komisjoni. Häältelugemise komisjon kannab kandidaatide nimed hääletussedelitele kandidaatide esitamise järjekorras. 26.6. Salajasel hääletamisel tõmbavad volikogu liikmed ringi ümber selle kandidaadi nime järjekorranumbrile, kelle poolt nad hääletavad. Hääletamistulemuste kohta koostatakse protokoll, millele kõik häältelugemise komisjoni liikmed alla kirjutavad. 26.7. Volikogu esimeheks valituks osutub volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat. 26.8. Kui ükski kandidaat ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. 26.9. Kui häälte arvult teine ja kolmas kandidaat koguvad võrdselt hääli, pannakse nad eraldi hääletusele ning edasi jääb konkureerima enim hääli saanud kandidaat. Kui nad ka seekord koguvad võrdselt hääli, pannakse hääletamisele kõige enam hääli saanud kandidaat ja kui ta ei saa volikogu koosseisu häälteenamust, tehakse läbi eespool toodud hääletamine teise ja kolmanda vahel ning pärast uuesti kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. 26.10. Kui kolm või rohkem kandidaati saavad võrdselt hääli, langevad välja kandidaadid, kes said vähem hääli või ei saanud üldse hääli ning hääletamisele pannakse kõik võrdselt hääli saanud kandidaadid. 26.11. Kui kõik esitatud kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist ning antakse kandidaadile võimalus enesetaandamiseks. 26.12. Kui kandidaate oli ainult kaks (volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus) või ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaatidest volikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu järgmisel istungil. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib uuesti esitada. 26.13. Volikogu aseesimehe valimine toimub käesolevas paragrahvis volikogu esimehe valimiseks sätestatud korras. 27. Volikogu esimehe asendamine 27.1. Volikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu aseesimees. 27.2. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest volikogu poolt määratud volikogu liige. 28. Volikogu kokkukutsumine 28.1. Volikogu korralise istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja vähemalt üks kord kuus. Juulis volikogu korralist istungit ei toimu. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku ja seda juhatab kuni volikogu uue esimehe valimiseni Suure-Jaani valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 28.2. Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu istungi kokku vallavanema, ühe komisjoni, valitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. 28.3. Volikogu kokkukutsumine toimub kutsetega, milles tuleb ära näidata arutusele tulevad küsimused, istungi aeg ja koht ning kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 28.4. Volikogu istungi kokkukutsumine toimub vastavalt volikogu reglemendis sätestatule. 29. Küsimuste arutelu volikogus 29.1. Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema äraolekul tema asendaja. 29.2. Volikogu esimees korraldab arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. 29.3. Volikogu arutab istungi päevakorra projektis märgitud ja nõuetekohaselt vormistatud küsimusi volikogu reglemendis sätestatud korras. 29.4. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. 29.5. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks volikogu kahekolmandikulise häälteenamusega vastuvõetud otsuse alusel või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 29.6. Volikogule võib esitada vastuvõtmiseks määruste ja otsuste projekte, millega eelnevalt on tutvunud valitsus. 29.7. Volikogu istungitest võivad sõnaõigusega osa võtta valitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 30. Hääletamine volikogus 30.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 30.2. Hääletamine volikogus on avalik, v.a isikuvalimised, mis otsustatakse salajasel hääletamisel. 30.3. Volikogu otsused fikseerib istungi juhataja. 30.4. Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse punktides 22.1.2; 22.1.4; 22.1.6–22.1.10; 22.1.14; 22.1.15; 22.1.18; 22.1.24–22.1.26 ettenähtud küsimustes otsuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 31. Volikogu komisjon 31.1. Volikogu võib moodustada nii alalisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Teised komisjonide liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe esildisel ning neid võib valida ka volikogu asendusliikmete ja vallaelanike ning vallas asuvate ettevõtjate ja kinnisvaraomanike hulgast. 31.2. Komisjonid moodustatakse valla elu valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks antud valdkonnas, volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks ning otsuseprojektide ettevalmistamiseks ja läbivaatamiseks. 31.3. Komisjoni töö vorm on koosolek, mille kutsub kokku komisjoni esimees või tema asendaja. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt kolm liiget komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees. Komisjon võtab otsuseid vastu poolthäälteenamusega. 31.4. Komisjoni istungi toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeerib komisjoni esimees komisjoni liikmeid vähemalt kaks tööpäeva enne koosoleku toimumist ning esitab tutvumiseks otsuse projektid. 31.5. Erakorraline komisjoni koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmed ning selle toimumisest on informeeritud kõiki komisjoni liikmeid. Otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab komisjoni esimehe hääl. 31.6. Komisjoni koosolekud protokollitakse ja neile kirjutavad alla komisjoni esimees või tema asendaja ning protokollija. Protokolli märgitakse koosoleku aeg ja koht, kohalolijate nimed, arutamisel olnud küsimused ja vastuvõetud otsused. Protokolli kantakse ka komisjoni liikme eriarvamus, mis tehakse teatavaks volikogu istungil vastava küsimuse arutelu käigus. Protokollidega on võimalik tutvuda vallasekretäri juures. 32. Komisjoni esimees 32.1. Komisjoni esimees: 32.1.1. kutsub kokku komisjoni koosoleku; 32.1.2. juhib komisjoni tööd; 32.1.3. koostab komisjoni koosolekute päevakorra projektid; 32.1.4. annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid; 32.1.5. vastutab komisjoni asjaajamise eest, kirjutab alla protokollidele ja otsustele. 32.2. Komisjoni esimeest asendab komisjoni poolt valitud isik. 32.3. Komisjoni esimehe ülesannetest vabastamine toimub volikogu istungil poolthäälteenamusega. 32.4. Komisjoni esimehele umbusalduse avaldamine toimub volikogu koosseisu häälteenamusega. 32.5. Komisjoni esimehe tagasiastumise, vabastamise, umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatumise korral valib volikogu uue komisjoni esimehe, kes esitab komisjoni uue koosseisu. 33. Revisjonikomisjon 33.1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks valitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 33.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Revisjonikomisjon võib oma töösse kaasata vastava eriala spetsialiste. 33.3. Revisjonikomisjon kontrollib: 33.3.1. valitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 33.3.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust vallaeelarvele; 33.3.3. valla ametiasutuste asutuse raamatupidamise õigsust; 33.3.4. valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 33.3.5. volikogu ülesandel valitsuse ja tema ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust. 33.4. Revisjonikomisjonil on kohustus kontrollida valitsuse tegevust üks kord aastas enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist. Erakorralised kontrollimised tehakse volikogu otsuse alusel. 33.5. Avastatud puuduste ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult valitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. 33.6. Revisjonikomisjon teeb ettepaneku valla vara üleandmise-vastuvõtmise korraldamiseks vallavanema vahetumisel jt olulisematel juhtudel ning esitab kinnitamiseks vara üleandmise-vastuvõtmise akti pärast seda, kui sellele on alla kirjutanud vara üleandja ja vastuvõtja. 33.7. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. Revisjonikomisjoni teenindab valla kantselei. 33.8. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täimise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 34. Volikogu istungi protokoll 34.1. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja ja protokollija. 34.2. Volikogu komisjoni protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija. 34.3. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 34.4. Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsustused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. 34.5. Volikogu istungite protokollid on igaühele kättesaadavad käesoleva põhimääruse alapunktis 51.7 kehtestatud korras. 34.6. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 34.7. Volikogu protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 35. Umbusaldusmenetlus volikogus 35.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, mõnele valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. 35.2. Umbusalduse avaldamine toimub volikogu koosseisu häälteenamusega ja see toob kaasa volikogu esimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise ning on aluseks vallavanema või -valitsuse liikme töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. 35.3. Vallavanemal, valitsusel ja valitsuse liikmel on õigus siduda volikogu määruse või otsuse vastuvõtmine umbusaldushääletusega ning vallavanema puhul on siis nõutav koosseisu häälteenamus. 35.4. Kui volikogu esimehe poolt algatatud umbusalduse avaldus vallavanema suhtes ei saa volikogu koosseisu häälteenamust, toob see kaasa umbusalduse avaldamise volikogu esimehele volikogu poolt. 35.5. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu vanim liige. 35.6. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. 36. Tagasiastumine 36.1. Volikogu esimehel ja aseesimehel, komisjonide esimeestel ja liikmetel on õigus tagasi astuda, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. 36.2. Tagasiastumine jõustub järgmisel volikogu istungil ja seda ei hääletata. 37. Volikogu tegutsemisvõimetus 37.1. Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 37.1.1. pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarve ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 37.1.2. pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 37.1.3. pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe, vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest, vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 37.1.4. pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. 37.2. Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed käesoleva põhimääruse punktis 21 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. 37.3. Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa asendusliikmeid, otsustab käesoleva põhimääruse punktides 22.1.13 ja 22.2 nimetatud küsimusi valitsus. III. VALITSUS 38. Valitsuse mõiste Valitsus on valla volikogu poolt kinnitatud kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu vallale ning valitsusele pandud ülesandeid. 39. Vallavanema valimine 39.1. Vallavanema valib volikogu. 39.2. Vallavanemaks võib volikogu valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on volikogu usaldus. 39.3. Vallavanema ennetähtaegse vabastamise kord kehtestatakse volikogu poolt enne vallavanema valimisi. 39.4. Vallavanema valib volikogu vastavalt käesolevas põhimääruses sätestatud korrale kuni kolmeks aastaks ühe kuu jooksul esimese istungi päevast arvates. 39.5. Vallavanema kandidaadi võib üles seada volikogu liige. 39.6. Vallavanem valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. 39.7. Vallavanema kandidaat ei või ise osa võtta vallavanema valimisel toimuvast hääletamisest. 39.8. Igal vallavanema kandidaadil on õigus 15 minuti jooksul esitada oma valimisprogramm. 39.9. Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale vallavanema kandidaadile kuni kolm küsimust. 39.10. Hääletamise protseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon samas korras nagu volikogu esimehe valimisel. 39.11. Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. 39.12. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine käesoleva põhimääruse punktis 39 ettenähtud korras. 40. Valitsuse koosseis ja moodustamine 40.1. Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. 40.2. Valitsusse kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed. 40.3. Valitsuse liikmete arvu kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul, kuid sinna kuulub vähemalt kolm liiget. 40.4. Valitsus kinnitatakse ametisse avalikul hääletusel poolthäälteenamusega. 40.5. Seaduses ja valla põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast arvates. 41. Valitsuse volituste tähtaeg 41.1. Valitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse kogu koosseisu ametisse kinnitamise päevast. 41.2. Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. 41.3. Pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid ja tema volituse kestavad edasi kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. 41.4. Valitsuse liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt: 41.4.1. isiku avalduse alusel; 41.4.2. vallavanema esildisel; 41.4.3. umbusalduse avaldamise korral; 41.4.4. teovõimetuks tunnistamise korral; 41.4.5. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 41.4.6. tema surma korral. 41.5. Vallavanemale umbusalduse avaldamise, haigestumise või surma korral asendab teda kuni uue vallavanema valimiseni vallavanema asendaja. 41.6. Vallavanema tagasiastumise korral täidab ta oma ülesandeid kuni uue vallavanema valimiseni, kuid mitte kauem kui kaks kuud pärast tagasiastumise avalduse esitamist volikogu istungil. 41.7. Uue vallavanema valimise korral kehtivad valitsuse volitused kuni uue valitsuse kinnitamiseni volikogu poolt, kusjuures uus vallavanem võib esitada kinnitamiseks valitsuse sama koosseisu. 41.8. Kui tagasi astub üks või mitu valitsuse liiget või umbusaldust avaldatakse valitsuse liikmetele, siis väheneb valitsuse koosseis kuni uute, täiendavate valitsuse liikmete kinnitamiseni. 41.9. Umbusalduse avaldamisel valitsusele jätkab valitsus tegevust kuni uue vallavanema valimiseni ja valitsuse kinnitamiseni. Valitsuse määruste ja korralduste projektid tuleb eelnevalt kooskõlastada volikogu istungil ning uue vallavanemaga. Samuti tuleb kooskõlastada töötajate töölevõtmine ja tööandja algatusel või poolte kokkuleppel töölt vabastamine ja sõlmitavad lepingud. 42. Valitsuse pädevus 42.1. Valitsus: 42.1.1. valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu määrustest ja otsustest ning teisest õigusaktidest; 42.1.2. organiseerib valla vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, vaatab läbi valla eelarve projektid ning korraldab eelarve ja volikogu määruste ning otsuste täitmist; 42.1.3. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste ja otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; 42.1.4. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 42.1.5. esindab valda avalik-õiguslik juriidilise isikuna kohtus; 42.1.6. esindab valda avalik-õigusliku isikuna kohtus. 42.2. Valitsus ei või vastu võtta määrust või korraldust volikogu pädevuses olevas küsimuses, kui selle kohta pole antud volikogu volitust. 42.3. Valitsus realiseerib oma ülesandeid õigusaktide andmise ja ülesannete delegeerimisega määruse või korralduse alusel haldusaparaadi ja valla asutuste töötajatele või lepingu alusel teistele üksik- ja juriidilistele isikutele, sh omavalitsusliitudele ja teiste omavalitsusüksuste ametiisikutele. Delegeeritud ülesannete täitmise eest vastutab valitsus volikogu ees. 42.4. Oma ülesannete täitmiseks moodustab valitsus valla haldusaparaadi ja juhib selle tegevust, korraldab valla omanduses olevate äriühingute tegevust ning määrab kindlaks valitsuse ja haldusaparaadi töösisekorra. 43. Valitsuse töö korraldamine 43.1. Valitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust ja volikogu otsusel ka valda. 43.2. Vallavanem ei või olla volikogu esimees. 43.3. Vallavanem annab valitsuse ja valla ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju. 43.4. Valitsuse täpsema töökorra otsustab valitsus ning informeerib sellest volikogu. 43.5. Valitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalselt tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks volikogule, valitsuse teenistuses olevatele isikutele ja vallaelanikele. 44. Valitsuse istungi töökord 44.1. Valitsuse töövorm on istung. 44.2. Valitsuse istung on otsustusvõimeline, kui sellest võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. 44.3. Valitsuse otsused tehakse poolthäälteenamusega. 44.4. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. 44.5. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. 44.6. Valitsuse määrustele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ning vallasekretär. 45. Valitsuse istungi ja valitsuse komisjoni koosoleku protokoll 45.1. Valitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. 45.2. Valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. 45.3. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 45.4. Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsustused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. 45.5. Valitsuse istungite ning valitsuse komisjonide koosolekute protokollid on igaühele kättesaadavad käesoleva põhimääruse punktis 51 sätestatud korras. 45.6. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 45.7. Valitsuse protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 46. Vallavanema ülesanded 46.1. Vallavanem: 46.2. korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist; 46.3. esindab valda ja valitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 46.4. annab valitsusele ja tema ametiasutustele sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 46.5. kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele; 46.6. esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu; 46.7. esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 46.8. esitab valitsusele ametisse kinnitamiseks valla asutuse juhi kandidaadi; 46.9. kinnitab ametiasutuse sisekorraeeskirja; 46.10. kinnitab valla ametnike ametijuhendid ja atesteerimisnõuded; 46.11. täidab muid talle seaduse ja volikogu poolt pandud ülesandeid. 47. Vallasekretär 47.1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. 47.2. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. 47.3. Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. 47.4. Vallasekretär: 47.4.1. juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 47.4.2. annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 47.4.3. korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 47.4.4. korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 47.4.5. saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 47.4.6. esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 47.4.7. hoiab valla vapipitsatit; 47.4.8. osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 47.4.9. täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja valitsuse töökorras pandud ülesandeid. 47.5. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva põhimääruse punktis 47.2 sätestatud tingimustele. IV. VALLA OMAVALITSUSORGANITE ÕIGUSAKTID 48. Valla omavalitsusorganite õigusaktid 48.1. Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. 48.2. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. 48.3. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil. 49. Volikogu õigusaktide algatamine 49.1. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 49.1.1. volikogu liikmetel; 49.1.2. volikogu komisjonil; 49.1.3. valitsusel; 49.1.4. vallavanemal seaduses sätestatud alustel ja korras; 49.1.5. vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ettenähtud alustel ja korras. 49.2. Volikogu võib teha valitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 49.3. Volikogu õigusaktide algatamine toimub volikogu reglemendis sätestatud korras. 50. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded, nende avalikustamine ja jõustumine 50.1. Volikogu määrused avalikustatakse enne nende jõustumist, kuid mitte hiljem kui kümme päeva pärast vastuvõtmist. 50.2. Volikogu määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvaid sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 50.3. Volikogu üldist tähtsust omavate õigusaktide ärakirjad saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. 50.4. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist käesolevas põhimääruses sätestatud korras, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. 50.5. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajast ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele ning avalikustatakse mitte hiljem kui seitse päeva pärast vastuvõtmist. 50.6. Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja kuue päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist. 50.7. Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid on kättesaadavad igaühele vallamajas, Sürgavere raamatukogus, Reegoldi rahvamajas ja Suure-Jaani linnaraamatukogus. Määrused ja otsused on valitsuse ruumides asuval stendil väljas vähemalt kuni järgmise volikogu istungile. Määrused ja otsused on kõigile kättesaadavad vallasekretäri kaudu (määrused enne nende jõustumist) ning kogu nende kehtivuse ajal. Volikogu istungite protokollid on kõigile kättesaadavad vallasekretäri juures volikogu poolt kehtestatud korras. 50.8. Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 50.9. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valitsuse siseseks kasutamiseks. Selliseid andmeid tehakse volikogu liikmetele ja teistele vastavas õigusaktis fikseeritud isikutele teatavaks allkirja vastu kohustusega neid andmeid mitte avaldada. Selle kohustuse rikkuja võetakse vastutusele seadusega ettenähtud korras. 51. Valitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded, nende avalikustamine ja jõustumine 51.1. Valitsuse määrused ja korraldused peavad olema avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele volikogu määrustega samas korras vastavalt käesoleva põhimääruse punktile 50. 51.2. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 51.3. Valitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ning avalikustatakse eesti keeles. 51.4. Valitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. 51.5. Valitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. 51.6. Määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutavad alla vallavanem ning vallasekretär. 52. Õigusaktide täitmise kontroll 52.1. Seaduste, volikogu määruste ja otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste täimise arvestust peab vallasekretär. 52.2. Volikogu ja valitsuse istungitel kuulatakse regulaarselt informatsiooni õigusaktide täitmise käigu kohta. 52.3. Igal volikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi volikogu määruste ja otsuste täitmise käigu kohta volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikutele. 52.4. Arupärimine esitatakse suuliselt volikogu istungil või kirjalikult vallavanema kaudu. 52.5. Vastus arupärimisele tuleb esitada kirjalikult volikogule ja volikogu liikmetele hiljemalt ühe kuu jooksul. 52.6. Volikogu eestseisuse otsusel tuleb esitada vastus suuliselt volikogu istungil või komisjoni koosolekul. 52.7. Õiguskantsleri arupärimisele koostab vastuse vallasekretär koos vastava valdkonna spetsialistiga ning esitab selle kinnitamiseks vastavalt valitsuse või volikogu istungile. Vastusele kirjutavad alla vastavalt vallavanem ja vallasekretär või volikogu esimees. Vastuse ärasaatmise eest vastutab vallasekretär. V. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES 53. Õigusaktide algatamise õigus 53.1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 53.2. Algatus esitatakse valitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Nimekirjal on kas kõigi esitajate allkirjad või seda kinnitab allkirjadega varustatud esitajate koosoleku protokoll. 53.3. Eelnõuna vastvõtmist kinnitab vallasekretär oma allkirjaga. 53.4. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 53.5. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses. 54. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides. 54.1. Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. 54.2. Avalduse esitamise tähtaeg on kümme päeva õigusakti ärakirja kättesaamise päevast arvates Avaldus volikogu ja valitsuse õigusakti muudatuse tegemiseks või selle tühistamiseks tuleb esitada ühe kuu jooksul arvates päevast, millal isik haldusaktist teada sai või pidi teada saama. 54.3. Volikogu peab avalduse läbi vaatama kahe kuu jooksul, valitsus ühe kuu jooksul selle saamise päevast arvates. 54.4. Avalduse esitaja kutsutakse istungile, kus avaldust arutatakse. Teade istungi aja ja koha kohta edastatakse avalduse esitajale vähemalt neli päeva enne istungi toimumist. Avaldajal on õigus esitada selgitusi ja küsimusi. Avaldust võidakse arutada ka avaldaja mitteilmumise korral. Avalduse arutamist võidakse edasi lükata avaldaja kirjaliku avalduse alusel. 54.5. Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks halduskohtusse. VI. VALLA AVALIK TEENISTUS 55. Valla avalik teenistus 55.1. Valla avalik teenistus on töötamine valla ametiasutustes, mis teostavad avalikku võimu. Ametiasutus, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks on valla kantselei ja valitsus (asutusena) koos struktuuriüksustega. 55.2. Valla avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd valla ametiasutuses. 55.3. Valla avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. 55.4. Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik, kes on teenistusse võtmisel vähemalt 18-aastane, vähemalt keskharidusega teovõimeline Eesti kodanik ja kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. 55.5. Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. 55.6. Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. 55.7. Valla avalik teenistus toimub seaduses ja valla õigusaktidega sätestatud korras. 56. Valla haldusaparaat 56.1. Valla haldusaparaadi moodustab valitsus vastavalt volikogu kinnitatud ametiasutuse struktuurile ja teenistujate koosseisule. 56.2. Valla haldusaparaati kuuluvad valla ametiasutuse hallatavad asutused ja valla teenistujad. 57. Valla kantselei 57.1. Valla kantselei on valla haldusaparaadi struktuuriüksus, mille põhiülesanne on volikogu ja valitsuse töö tehniline tagamine. 57.2. Valla kantselei tööd juhib vallasekretär. 58. Valla kantselei ülesanded 58.1. Valla kantselei ülesanded on: 58.1.1. koguda volikogu ja valitsuse istungite päevakorra- ja õigusaktide projektid ning suunata need vallasekretärile, kes annab nende ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta oma arvamuse; 58.1.2. tagada volikogu ja valitsuse istungite protokolliline teenindamine; 58.1.3. vormistada volikogu ja valitsuse istungite protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid vastavuses käesoleva põhimäärusega ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega; 58.1.4. esitada need allkirjastamiseks; 58.1.5. tagada õigusaktide ja protokollide õigeaegne avalikustamine, saata õiguskantsleri kantseleisse õigustloovate aktide koopiad; 58.1.6. tagada protokollide väljavõtete ja õigusaktide koopiate edastamine vastavalt korrale; 58.1.7. posti vastuvõtmine, registreerimine, süstematiseerimine ja edastamine adressaatidele ning volikogu ja valitsuse töös vajalike dokumentide, kirjade ja andmete säilimise tagamine; 58.1.8. volikogu ja valitsuse kirjavahetuse pidamine; 58.1.9. tõendite ja õiendite väljastamine; 58.1.10. valla registrite pidamine; 58.1.11. passitöö tegemine, kaitseväeteenistuse arvestus; 58.1.12. perekonnaseisualane töö; 58.1.13. valla kantselei pädevuses olevate statistiliste aruannete koostamine ja nõutavaks tähtajaks esitamine; 58.1.14. notariaaltoimingute tegemine seaduses ettenähtud korras ja pädevuse piires; 58.1.15. kaadritöö; 58.1.16. arhiivitöö; 58.1.17. vallavanema ja vallasekretäri või nende asendajate seaduslike korralduste täitmine. 59. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid 59.1. Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele ja vallavanemale võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 59.1.1. seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 59.1.2. tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 59.1.3. seoses umbusalduse avaldamisega. 59.2. Käesoleva põhimääruse punktis 59.1 sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud isik: 59.2.1. vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a käesoleva põhimääruse punktis 59.1.2 toodud juhul; 59.2.2. valitakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. VII. MAJANDUS JA EELARVE 60. Vallaeelarve sisu 60.1. Valla iseseisev eelarve koosneb valla ühe eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. 60.2. Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks vallaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piires. 60.3. Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 61. Eelarve avalikustamine Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks käesoleva põhimääruse punktiga 50 sätestatud korras. 62. Eelarve projekti koostamine, vastuvõtmine ja selle jõustumine 62.1. Valla eelarve projekti koostamiseks esitavad valla asutused hiljemalt 1. detsembriks valitsusele eelarve projekti omatulude ja vajaminevate kulude kohta koos seaduses sätestatud lisadega. 62.2. Eelarve projekti koostab valla ametiasutuse hallatavate asutuste taotlusi, valla arengukava ja valitsuse seisukohti arvestades valitsus ja esitab selle koos seaduses sätestatud lisadega volikogu komisjonidele hiljemalt 20. jaanuariks. 62.3. Komisjonide seisukohti arvesse võttes esitab valitsus eelarve projekti hiljemalt veebruarikuu volikogu istungile. 62.4. Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata valitsuse arvamus. 62.5. Pärast eelarveprojekti ja selle kohta esitatud ettepanekute läbivaatamist võtab volikogu eelarve vastu poolthäälteenamusega. 62.6. Valla eelarve jõustub eelarveaasta algusest. 62.7. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib valitsus iga kuu teha kulutusi ühe kahteteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. 62.8. Kui volikogu pole kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on volikogu tegutsemisvõimetu. 63. Eelarve täitmine 63.1. Vallaeelarve täitmist korraldab valitsus seaduses ja volikogu poolt kehtestatud korras. 63.2. Valitsus koostab eelarve täitmise aruande ning esitab selle hiljemalt järgmise eelarveaasta maikuu volikogule. 63.3. Eelarve täitmise aruande vaatab läbi ja kinnitab volikogu, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. 63.4. Volikogule kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aruandele peab olema lisatud volikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta. 63.5. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse käesoleva põhimääruse punktiga 50 sätestatud korras. 64. Eelarve muutmine. Lisaeelarve 64.1. Eelarves määratud assigneeringute ümberjaotamiseks esitab valitsus volikogule eelarve muutmise otsuse eelnõu. Eelarve muutmise otsus võetakse vastu samas korras kui eelarve. 64.2. Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib valitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada volikogule lisaeelarve projekti koos seaduses sätestatud vajalike lisadega. 64.3. Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub käesoleva põhimääruse punktis 62 eelarve koostamise ja vastuvõtmise kohta sätestatud korras, arvestades käesolevas punktis toodud erisusi. 65. Kohalikud maksud 65.1. Volikogul on õigus seaduse alusel anda maksumäärusi kohalike maksude kehtestamiseks. 65.2. Maksumääruste jõustumine ja avalikustamine toimub käesoleva põhimääruse punktis 50 volikogu õigusaktide jõustumise ja avalikustamise kohta sätestatud korras. 65.3. Kohalike maksude kogumist korraldab volikogu. 65.4. Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. 65.5. Maksuobjekti ei tohi maksustada rohkem kui ühe kohaliku maksuga. 65.6. Vastutus maksumääruse rikkumise eest sätestatakse seaduse alusel samas maksumääruses. 65.7. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 66. Koormised 66.1. Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. 66.2. Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 66.3. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 66.4. Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. 66.5. Koormise täitmist kontrollib valitsus valla õigusaktidega sätestatud korras. 66.6. Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. 66.7. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. 66.8. Koormis ei või olla lepingu objektiks. 67. Munitsipaalomand 67.1. Munitsipaalomand on vallale kuuluv vara. 67.2. Oma vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab volikogu vastavalt seadusele. 67.3. Kohalik omavalitsus võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult volikogu poolt kehtestatud korras. 68. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes 68.1. Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuste hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. 68.2. Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub volikogu poolt sätestatud korras. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. 68.3. Sihtasutuse, mille ainuasutaja on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainus osanik või aktsionäri on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ning lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. 68.4. Kui sihtasutusel on mitu asutajat, osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik. 68.5. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Lepinguid sõlmivad volitatud isikud põhimäärusega määratud pädevuse piirides. Lepingute sõlmimine valla vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks toimub vastavalt volikogu 25. mai 1995. a määrusega kehtestatud korrale. 69. Valla ametiasutuse hallatavad asutused 69.1. Valla ametiasutuse hallatavad asutused on haridus-, tervishoiu-, hoolekande-, spordi-, kultuuri- ja muud kohalikud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse valla eelarvest. 69.2. Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Valla ametiasutuse hallatava asutuse põhimääruse ja selle muutmise kinnitab volikogu. 69.3. Valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi vaba ametikoht täidetakse konkursi korras, juhiga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingu vallavanem. 70. Arengukava vastuvõtmine ja muutmine 70.1. Vallal peab olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. 70.2. Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist käesoleva põhimääruse punktiga 50 sätestatud korras. 70.3. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. 70.4. Arengukava on aluseks: 70.4.1. vallaeelarve koostamisele; 70.4.2. investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 70.4.3. laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. 70.5. Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. VIII. OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ NING VALLA SUHTED RIIGIASUTUSTEGA 71. Omavalitsusüksuste liidud ja ühisasutused Vallal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alusel ning korras. 72. Valla suhted riigiorganitega 72.1. Valla ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. 72.2. Vald ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. 72.3. Volikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. 73. Valla õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides 73.1. Vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 73.2. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda tema volikogu või viimase poolt määratud esindus, kellel on koostöölepingute sõlmimise õigus. IX. LÕPPSÄTTED 74. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 74.1. Põhimääruse võtab vastu ja teeb selles muudatusi volikogu. 74.2. Põhimäärus või temas tehtud muudatus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega. 74.3. Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub volikogu poolt määratud päeval. 74.4. Käesoleva põhimääruse punkt 63.4 jõustub 1. jaanuaril 2001. a. 74.5. Käesoleva põhimääruse jõustumisega kaotab kehtivuse valla põhimäärus, mis võeti vastu 18. aprillil 1994. a.