Tartu Vallavolikogu — Tartu valla põhimääruse kinnitamine — KO, 25, 396

Kuulanud ära vallasekretär Tiiu Varese ettekande ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 6 lõike 2 ja paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9 alusel Tartu Vallavolikogu otsustab: 1. Kinnitada Tartu valla põhimäärus vastavalt lisale. 2. Käesoleva määruse jõustumisega muutub kehtetuks Tartu Vallavolikogu 9. märtsi 1994. a määrusega nr 4 kinnitatud Tartu valla põhimäärus. 3. Määrus koos lisaga avaldada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 4. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avalikustamist vallamajas oleval teadetetahvlil. Volikogu esimees Üllar LOKS Lisa Tartu Vallavolikogu 16. veebruari 2000. a määrusele nr 1 TARTU VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Tartu valla põhimääruse eesmärk Tartu valla põhimääruses sätestatakse Tartu Vallavolikogu ja Tartu Vallavalitsuse, nende komisjonide ning Tartu valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. § 2. Tartu valla omavalitsusorganid (1) Tartu valla omavalitsuse esinduskoguks on Tartu Vallavolikogu, mis valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Tartu valla omavalitsuse täitevorganiks on Tartu Vallavalitsus, mis moodustatakse Tartu Vallavolikogu poolt. § 3. Tartu valla sümbolid (1) Tartu valla sümbolid on Tartu valla lipp ja vapp, mille kirjeldus on kinnitatud Tartu Vallavolikogu 26. mai 1994. a määrusega nr 6. Lisaks määruses kehtestatud vapi kirjeldusele on lubatud kasutada ka valla vapi must-valget ja sini-valget kujutist. (2) Tartu valla vappi võib kasutada vallavolikogu, vallavalitsuse ja valla asutuste pitsatitel, dokumentidel, siltidel, trükistel ja meenetel, samuti üles panna nende ruumides. (3) Peale punktis 2 sätestatud juhtude võib valla vappi kasutada ainult vallavalitsuse loal. (4) Tartu valla lippu kasutatakse valla pidupäevadel, avalikel üritustel ja suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega. Tartu valla lipp asub lippude poolt vaadatuna riigilipust ja teiste riikide lippudest vasakul. (5) Tartu vallamajaesisel lipuväljakul on valla lipp heisatud alaliselt. § 4. Tartu valla piir (1) Tartu valla piir on kehtestatud haldusjaotuse seadusega ja kantakse riigi maakatastri kaardile. (2) Tartu valla piir tähistatakse valda suubuvatel riigi maanteedel. § 5. Tartu valla elanik (1) Tartu valla elanik on isik, kes elab alaliselt või peamiselt Tartu vallas. (2) Tartu Vallavolikogu korraldab Tartu valla territooriumil olulistes küsimustes elanike küsitlusi. Küsitluse algatamise ja selle toimumise viisi otsustab Tartu Vallavolikogu. II. TARTU VALLAVOLIKOGU § 6. Tartu Vallavolikogu ja Tartu Vallavolikogu liige (1) Tartu Vallavolikogu (edaspidi volikogu) valitakse vabadel valimistel Tartu valla hääleõiguslike isikute poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. (3) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras. (4) Volikogu liikmele makstakse hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määrades ja korras. (5) Volikogu tööga seotud asjaajamist korraldab vallakantselei. § 7. Volikogu ainupädevus Volikogu ainupädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, teiste seaduste ja valla õigusaktidega volikogu pädevusse antud küsimuste otsustamine. § 8. Volikogu õigusaktide algatamise õigus (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu komisjonil; 2) volikogu fraktsioonil; 3) volikogu liikmel; 4) vallavalitsusel; 5) vallavanemal; 6) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel seaduses sätestatud korras. (2) Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise. § 9. Volikogu õigusaktide avalikustamine ja jõustumine (1) Volikogu õigusaktid avalikustatakse vallamajas asuval stendil hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist ja tehakse kättesaadavaks valla raamatukogudes. (2) Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused avalikustatakse lisaks ka Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. Avalikustamise Riigi Teataja elektroonilises andmekogus määrab volikogu. (3) Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. Kui jõustumise aega ei ole määratud, jõustub otsus vastuvõtmise hetkel. (4) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (5) Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid on kõigile kättesaadavad valla raamatukogudes ja vallavalitsuses. § 10. Seaduste ja volikogu õigusaktide täitmise kontroll (1) Seaduste ja volikogu õigusaktide täitmist vallavalitsuse poolt kontrollib volikogu revisjonikomisjon. (2) Volikogu liige võib esitada järelepärimise vallavalitsusele või selle liikmele ja vallasekretärile vallavalitsuse või vastava ametiisiku võimkonda kuuluva küsimuse osas. (3) Järelepärimine esitatakse kirjalikult vallavalitsuse kantseleisse või avalikult volikogu istungil istungi juhatajale. Järelepärimine peab sisaldama järelepärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Järelepärimisele vastatakse kirjalikult järelepärijale või avalikult volikogu istungil. (4) Volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees, edastab järelepärimise viivitamata adressaadile. (5) Järelepärimisele tuleb vastata hiljemalt järgmisel volikogu istungil. Kirjaliku vastuse korral esitatakse vastus järelepärimisele kahe nädala jooksul arvates järelepärimise kättesaamisest adressaadi poolt. § 11. Volikogu esimees ja aseesimees (1) Volikogu esimees täidab talle seaduse, käesoleva põhimääruse ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. Lisaks eespool loetule volikogu esimees: 1) koostab volikogu istungi päevakorra projekti; 2) korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 3) korraldab volikogule saabunud avaldustele ja kirjadele vastamist. (2) Volikogul on üks aseesimees. Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel ja täidab muid talle volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid. (3) Volikogu esimehe või aseesimehe koht on volikogu otsusel palgaline. § 12. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine (1) Volikogu esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. Aseesimehe kohale kandidaatide esitamist alustatakse pärast volikogu esimehe valimiste protseduuri lõppemist. (2) Volikogu esimehe valimine toimub järgmise korra kohaselt: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab avalikul hääletamisel koosseisu poolthäälte enamusega volikogu; 4) kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus ning vastavad volikogu liikmete küsimustele; kandidaatide esinemise järjekord sõltub esitamise järjekorrast; 5) nimekirjade sulgemise järel valitakse avalikul hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe; 6) häältelugemiskomisjon valmistab ette valimisbülletäänid ja viib läbi salajase hääletamise; 7) hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed; 8) protokolli kinnitab volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel volikogu; 9) volikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse; 10) kui ükski kandidaatidest ei saavutanud volikogu koosseisu häälteenamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaatidest volikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist samal päeval volikogu koosseisu poolthäälte enamuse otsuse alusel. Volikogu koosseisu poolthäälteenamuse puudumisel alustatakse valimise protseduuri uuesti nädala jooksul; 11) kui volikogu esimeheks kandideerib ainult üks isik ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, ei või teda enam samal istungil kandidaadiks üles seada. (3) Volikogu aseesimehe valimine toimub volikogu esimehe valimisteks kehtestatud korra kohaselt. § 13. Volikogu komisjon (1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone, määrab nende tegevusvaldkonnad ja kinnitab komisjonide põhimäärused. (2) Volikogu moodustab ajutisi komisjone üksikküsimuste läbitöötamiseks. (3) Volikogu komisjoni esimees ja komisjoni esimehe ettepanekul aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälteenamusega. Komisjoni koosseis kinnitatakse volikogu poolthäälteenamusega komisjoni esimehe ettepanekul avalikul hääletamisel. Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni kuuluma vähemalt kolm liiget. Komisjoni liikmetest vähemalt pooled peavad olema volikogu liikmed. Revisjonikomisjoni liikmeteks võivad olla ainult volikogu liikmed. (4) Ettepaneku komisjoni liikmete ja arvu kohta teeb komisjoni esimees volikogu fraktsioonide taotluse alusel, arvestades fraktsioonide suhtelise suurusega. Igal fraktsioonil on õigus olla esindatud kõigis komisjonides. (5) Volikogu alatise komisjoni tegevusvaldkonnad määratakse ära tema põhimääruses. Ajutise komisjoni tegutsemise tähtaeg ja tema ülesanded määratakse ära otsuses komisjoni moodustamise kohta. § 14. Volikogu komisjoni töökord (1) Volikogu komisjoni töövorm on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab peale komisjoni esimehe või aseesimehe osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. (2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. (3) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni liikmeks mitteolev volikogu liige või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumine komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees. (4) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis peab sisaldama koosoleku päevakorda, toimumise aega, koosolekust osavõtnud isikute nimekirja ja komisjoni otsuseid. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. § 15. Komisjoni pädevus (1) Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele: 1) volikogu õigusaktide projektid; 2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid; 3) isikute avaldused; 4) muud materjalid vastavalt komisjoni töövaldkonnale. (2) Komisjonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusaktide projekte; 2) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate materjalide kohta; 3) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet; 4) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega. § 16. Asjade menetlemine komisjonis (1) Komisjon on kohustatud temale suunatud volikogu õigusakti projekti läbi vaatama hiljemalt kolme nädala jooksul, muud avaldused ja kirjad hiljemalt ühe kuu jooksul arvates nende registreerimisest vallavalitsuse kantseleis. (2) Materjalide esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud. Juhtiva komisjoni esimees teeb volikogu istungil kaasettekande. (3) Avalduste ja muu materjali kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees. § 17 . Komisjoni tegutsemisvõimetus (1) Volikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest tulnud toime volikogu õigusaktide projektide ettevalmistamisega käesolevas põhimääruses sätestatud tähtajal või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid kahe kuu jooksul. (2) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees ja uus koosseis. § 18. Komisjoni aruandlus Komisjon annab oma tegevusest aru volikogule üks kord aastas. § 19. Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma volituste kehtivuse ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni liikmed valitakse salajasel hääletusel poolthäälteenamusega. (2) Revisjonikomisjon koostab oma tööplaani iseseisvalt. Revisjonikomisjon teostab kontrolli revisjonikomisjoni liikme või kaasatud asjatundja kaudu. Revisjonikomisjoni täpsem töökorraldus sätestatakse tema põhimääruses. (3) Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava ametiasutuse või ametiasutuse hallatava asutuse (edaspidi asutus) igapäevast tööd, kuid kontrollitav asutus on kohustatud looma kontrolli teostavale isikule kontrollimiseks vajalikud tingimused. (4) Kontrolli teostaval isikul on õigus: 1) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuur; 2) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid; 3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi kontrolliga seotud asjaolude kohta; 4) teha ettepanekuid ja kohustuslikke ettekirjutusi avastatud puuduste kõrvaldamiseks vallavalitsusele. (5) Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele vallavalitsuse liikmeid ja asutuste juhte. § 20. Volikogu fraktsioonid (1) Volikogu fraktsiooni võivad moodustada viis volikogu liiget. (2) Fraktsiooni tegevuse alguseks loetakse tema registreerimise moment volikogu esimehe poolt. Registreerimise aluseks on volikogu liikmete kirjalik avaldus, milles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed, fraktsiooni juht ja soovi korral muud andmed. Avaldusele kirjutavad alla avalduses loetletud isikud. (3) Fraktsiooni liikmeks või fraktsioonist välja astuda saab kirjaliku avalduse alusel. Volikogu liige võib samal ajal olla ainult ühe fraktsiooni liige. (4) Volikogu esimees või aseesimees teatab istungi algul registreeritud fraktsioonide koosseisud ja muudatused nendes. § 21. Volikogu istung (1) Volikogu töövorm on istung. (2) Volikogu korralised istungid toimuvad üks kord kuus, kui volikogu ei otsusta teisiti. Juulis ja augustis korralisi istungeid ei toimu. (3) Erakorralise volikogu istungi kokkukutsumist võivad nõuda vähemalt 1/4 volikogu liikmetest või vallavalitsus. Erakorralise istungi kokkukutsumise nõudjad esitavad koos nõudega kirjaliku põhjenduse erakorralise istungi kokkukutsumiseks. Erakorraline istung kutsutakse kokku hiljemalt seitsme päeva jooksul arvates nõudmise registreerimisest vallavalitsuse kantseleis. (4) Korralise ja erakorralise istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. (5) Volikogu istungi tööaeg on kuni neli tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti. (6) Volikogu liige teatab võimalusel oma puudumisest volikogu istungilt eelnevalt vallavalitsuse kantseleisse. § 22. Istungi kokkukutsumine ja päevakord (1) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Eelinformatsioon järgmise volikogu istungi aja ja koha kohta teatatakse volikogu istungi lõpus. (2) Volikogu istungi päevakorra projekt koos volikogu õigusaktide projektidega ning muude vajalike materjalidega on vallavalitsuse kantseleis kättesaadaval hiljemalt 48 tundi enne istungi algust. (3) Volikogu istungi päevakorra projekti koostab ja esitab istungile kinnitamiseks (kooskõlastatult eestseisusega) volikogu esimees või tema puudumisel asendajaks määratud aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjali alusel. Volikogu istungi päevakorda võetakse vaid need volikogu õigusaktide projektid, mis on vormistatud vastavalt põhimääruse paragrahvile 29. (4) Volikogu iga istungi lõpus kuulatakse ära ettepanekud järgmise istungi päevakorra kohta. (5) Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni: 1) volikogu liikmed; 2) vallavalitsus või vallavanem; 3) volikogu eestseisus, komisjonid ja fraktsioonid. § 23. Hääletamine volikogus (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on avalik. (2) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (3) Volikogu liige hääletab isiklikult. (4) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälteenamusega, st poolt hääletab istungil osalevatest volikogu liikmetest rohkem kui vastu. Kinnitatud päevakorra muutmiseks on nõutav poolthäälteenamus. (5) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälteenamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (6) Umbusalduse avaldamise istungi päevakorda võtmiseks on nõutav poolthäälteenamus. (7) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälteenamusega enam hääli saanud kandidaat. Juhul kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. § 24. Salajane hääletamine (1) Salajase hääletamise korraldamiseks valib volikogu poolthäälteenamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes valib endi keskelt komisjoni esimehe. (2) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele vallavalitsuse pitseriga varustatud hääletussedelid allkirja vastu. Kõik kandidaatide nimed peavad olema kantud ühele hääletussedelile. (3) Igal volikogu liikmel on niimitu häält, kuimitu on valitavaid kohti. (4) Häältelugemiskomisjoni protokoll valimiste tulemuste kohta kinnitatakse poolthäälteenamusega. § 25. Küsimuste arutelu volikogus (1) Raadio- ja teleülekandeid ning video- ja fonosalvestusi võib teha volikogu istungi juhataja nõusolekul, mis tehakse eelnevalt istungile teatavaks. Protesti puhul otsustab küsimuse volikogu poolthäälteenamusega. (2) Volikogu istungi töökeel on eesti keel. Volikogu dokumentidest võidakse vajaduse korral teha tõlkeid teistesse keeltesse. Ametliku tõlke õigsust tõestab notar. (3) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees. Esimehe äraolekul juhib istungit volikogu aseesimees. Volikogu esimehe või aseesimehe äraolekul juhib istungit volikogu vanim liige. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (4) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid: 1) kohalolevate ja puuduvate volikogu liikmete teatamine; 2) kutsutud külaliste tutvustamine; 3) teiste istungist osavõtjate nimetamine; 4) päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine. § 26. Volikogu õigusaktide projektide esitamine (1) Volikogu õigusakti projekti autor peab tagama ettekandja volikogu istungile. Projekti autor, volikogu komisjon või eestseisus võivad vajadusel määrata kaasettekandja. (2) Volikogu õigusakti projekti arutelu seisneb ettekande, kaasettekande, sõnavõttude, repliikide ning ettekandja ja kaasettekandja ning fraktsioonide esindajate lõppsõna ärakuulamises. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekannete lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Volikogu võib poolthäälteenamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega. (3) Volikogu istungi päevakorrapunkti, mille kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti projekti, arutelu piirdub ettekande ja kaasettekande ärakuulamisega ning küsimustele vastamisega. Järelepärimisele vastamisel on küsimuste esitamise eesõigus järelepärimise esitajal. Kui volikogu istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, otsustab volikogu poolthäälteenamusega, kas avada nimetatud küsimuses arutelu või võtta informatsioon teadmiseks. (4) Volikogu istungil on sõnaõigus ainult volikogu liikmetel, vallavanemal, vallasekretäril, vallavalitsuse liikmetel, viimaste ettepanekul teistel vallavalitsuse töötajatel, samuti teistel istungile kutsutud isikutel. § 27. Volikogu istungi läbiviimine Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised reeglid: 1) ettekanne on küsimuse kompleksne käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul. Kaasettekanne kujutab endast teema täiendavat käsitlemist maksimaalselt kümne minuti jooksul; 2) küsimus tuleb esitada lühidalt ja konkreetselt omapoolsete kommentaarideta; 3) sõnavõtt on omapoolsete ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas küsimuses, maksimaalselt viie minuti jooksul; 4) repliik on omapoolne märkus, ettepanek või õiend arutletavas küsimuses, mille kestus ei tohi ületada kahte minutit; 5) päevakorra igas küsimuses on paragrahvis 26 loetletud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmetel lisaks sellele kahele suulisele küsimusele ja kahele repliigile; küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale; 6) ettepanekud volikogu õigusaktide ja päevakorra suhtes pannakse hääletamisele üksnes juhul, kui need on eelnevalt esitatud kirjalikult istungi juhatajale. Projekti autori poolt aktsepteeritud parandusettepanekut ei pea panema hääletamisele, kui volikogu liige seda ei nõua; 7) ettekandjal, kaasettekandjal ja fraktsiooni esindajal on õigus lõppsõnale kolme minuti jooksul; 8) volikogu liikmel on istungi ajal õigus nõuda istungist osavõtvate volikogu liikmete arvu kindlaksmääramist; 9) istungi juhataja peab iga esinemise katkestama teemast ilmse kõrvalekaldumise, ajalimiidi ületamise või käesoleva põhimääruse muu sätte rikkumise korral; 10) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale esinemiseks kolm minutit ning sõnavõtjale üks minut lisaaega. Esinemise edasine pikendamine otsustatakse poolthäälteenamusega; 11) sõnavõtu, küsimuse ja repliigi esitamise soovist teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega. Sõna antakse sooviavalduste laekumise järjekorras; 12) läbirääkimised lõpevad volikogu otsusel poolthäälteenamusega. Ettepaneku läbirääkimiste lõpetamiseks teeb istungi juhataja; 13) pärast lõppsõna ja enne volikogu õigusakti vastuvõtmist teatab istungi juhataja kõikidest talle kirjalikult laekunud parandus- ja muudatusettepanekutest ja teeb vajadusel ettepanekud hääletamise korra kohta. Volikogu istungi korraldusküsimustes võib volikogu vastu võtta ka ainult istungi protokolli kantavaid otsuseid; 14) enne hääletamisele asumist on fraktsioonidel õigus taotleda vaheaega. Fraktsioonide esimeeste või esimehe äraolekul fraktsiooni aseesimehe taotlused kuni viieminutilise vaheaja kohta aktsepteeritakse hääletamisele panemata; 15) enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta; 16) hääletamise ajal peab saalis olema vaikus, sõna kellelegi ei anta, protseduuri algust ja lõppu tähistatakse haamrilöögiga. § 28. Volikogu istungi protokoll (1) Volikogu istungid protokollitakse. Volikogu protokollid peavad olema valmis ja välja pandud tutvumiseks hiljemalt seitsmendal päeval pärast volikogu istungi toimumist. Volikogu liikmel on õigus nõuda kirjalikult oma eriarvamuse lisamist protokollile. Volikogu liikmete kirjalikud ettepanekud projektide muutmiseks või täiendamiseks lisatakse protokollile. (2) Lisaks protokollile tehakse igast istungist stenogramm, millele kirjutavad alla istungi juhataja ja stenogrammi koostaja. (3) Istungil tehakse fonosalvestus, mida säilitatakse kuus kuud. § 29. Volikogu õigusaktide projektide ettevalmistamine (1) Volikogu õigusaktide projekte valmistavad ette ja esitavad istungile vastuvõtmiseks fraktsioonid ja komisjonid, samuti ka vallavalitsus, volikogu või volikogu liige. (2) Esitatud õigusakti projektile määrab volikogu esimees vajadusel volikogu komisjonide hulgast juhtiva komisjoni. (3) Volikogu õigusakti projekt peab olema volikogu vastavas komisjonis kohustuslikult läbi vaadatud kolme nädala jooksul arvates selle registreerimisest vallavalitsuse kantseleis. Komisjoni seisukoht projekti kohta esitatakse volikogu istungil kaasettekandena. Kui komisjon ettenähtud aja jooksul oma seisukohta ei avalda, on projekti autoril õigus nõuda hääletamist projekti lülitamiseks volikogu istungi päevakorda. (4) Korrektselt vormistatud õigusakti projekt peab olema esitatud vallavalitsuse kantseleisse hiljemalt neli päeva enne istungi algust. Projekt või kaaskiri peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) projekti esitaja, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata määrus või otsus; 2) vallavanema, vallavalitsuse liikme või vallavalitsuse seisukoht projekti suhtes, mis ei ole esitatud vallavanema või vallavalitsuse poolt; 3) kulutusi nõudvatele projektidele peab olema lisatud katteallikate loetelu. Rahataotlusi vaatab volikogu läbi ainult eelarve, lisaeelarve vastuvõtmise ja eelarve muutmise käigus; 4) projekt peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne; 5) projektile peavad olema lisatud nõutavad kooskõlastused või arvamused, vajadusel projekti muudatusettepanekute koondtabel koos juhtiva komisjoni ja vallavalitsuse seisukohtadega (nõustuda, mitte nõustuda, osaliselt nõustuda). (5) Volikogu õigusakti projekti võivad esitaja või juhtiv komisjon nende projektide puhul, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, esitada volikogu istungile muudetud kujul, märkides ära muudatused. (6) Päevakorda esitatud ja paljundatud projekti kohta võib esitada paljundatult alternatiivprojekti enne volikogu istungi algust. Sel juhul otsustab volikogu poolthäälteenamusega, kas jätta küsimus päevakorda või suunata arutamiseks koos projektiga vastavasse komisjoni. (7) Volikogu õigusaktide projektid on volikogu liikmetele tutvumiseks välja pandud vallavalitsuse kantseleis hiljemalt kaks tööpäeva enne istungi algust. III. TARTU VALLAVALITSUS § 30. Tartu Vallavalitsus ja selle koosseis (1) Tartu Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) on volikogu poolt moodustatav täitevorgan, mille ülesanne on korraldada ja lahendada kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seaduse, käesoleva põhimääruse ja muude volikogu õigusaktidega. (2) Vallavalitsuse koosseisus on vallavanem ja neli vallavalitsuse liiget. (3) Vallavanema valib ja nimetab ametisse volikogu. (4) Vallavalitsuse liikmed kinnitab ametisse volikogu. § 31. Vallavanema pädevus (1) Vallavanem juhib vallavalitsust. Ta esindab Tartu valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut suhetes riigiorganite ja asutustega, teiste isikute ja rahvusvaheliste organisatsioonidega seaduses, käesolevas põhimääruses ja muudes volikogu õigusaktides kehtestatud juhtudel ja korras. (2) Vallavanem: 1) korraldab vallavalitsuse tööd ja juhatab vallavalitsuse istungit; 2) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse uue koosseisu ja teeb ettepaneku selle muutmiseks; 3) kirjutab alla vallavalitsuse õigusaktidele; 4) nimetab kooskõlastatult vallavalitsusega ametisse valla ametiasutuste juhid; 5) esitab volikogule ettepaneku valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamise kohta; 6) annab vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju ning kirjalikke ja suulisi korraldusi; 7) täidab muid talle seaduste ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid. (3) Vallavanema ametitunnus on vallavanema ametiraha. (4) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat abivallavanem. § 32. Vallavanema valimine Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega põhimääruse paragrahvis 12 sätestatud korra kohaselt. § 33. Vallavalitsuse kinnitamine (1) Vallavanem esitab vallavalitsuse koosseisu volikogule kinnitamiseks ja ametisse nimetamiseks nimekirjana. (2) Vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja ametisse nimetamine toimub nimekirja alusel volikogu poolthäälteenamusega salajasel hääletamisel. (3) Vallavanema poolt kinnitamiseks ja ametisse nimetamiseks esitatud vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimed kantakse kõik ühele hääletussedelile. Igale volikogu liikmele antakse üks vallavalitsuse liikmekandidaatide nimekirja ja hääletussedel. Hääletussedelile märgib hääletaja iga vallavalitsuse liikmekandidaadi nime järele oma seisukoha – poolt või vastu. (4) Hääletamise läbiviimiseks valitakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. (5) Häältelugemiskomisjon valmistab ette valimisbülletäänid ja viib läbi salajase hääletamise. Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokolli kinnitab avalikul hääletamisel volikogu poolthäälteenamusega. (6) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatuks ja ametisse nimetatuks osutub vallavalitsuse liikmekandidaat, kes saab volikogu poolthäälteenamuse. (7) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. Volikogu kinnitab ja nimetab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme. § 34. Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsus otsustab, korraldab ja lahendab kõik valla jaoks vajalikke küsimusi, mis seaduse, käesoleva põhimääruse ja teiste volikogu õigusaktidega on antud tema pädevusse, samuti küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavalitsus, kui volikogu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. (3) Vallavalitsus realiseerib temale pandud ülesandeid õigusloovate ja teiste aktide andmise, majandustegevuse ja kontrolli ning elanike kaasamise kaudu. (4) Vallavalitsuse liikmete tööjaotus ja abivallavanema asendamise kord kehtestatakse vallavalitsuse korraldusega. § 35. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele esitatavad nõuded (1) Vallavalitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse vallakantseleis hiljemalt seitsmendal päeval pärast nende vastuvõtmist. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole kehtestatud hilisemat kuupäeva. Üldist tähendust omavad määrused avaldatakse määruses sätestatud juhtudel valla ajalehes. (2) Vallavalitsuse määrused ja korraldused väljastatakse seitsme päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele. (3) Nõuded vallavalitsusele esitatavate õigusaktide ja muude materjalide projektide vormi ja esitamise tähtaja kohta kehtestab vallavalitsus oma reglemendis. § 36. Vallavalitsuse istung (1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid toimuvad üldjuhul kaks korda kuus igal teisel ja neljandal kolmapäeval, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. (2) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul abivallavanem. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Istungil võivad sõnaõigusega osaleda vallasekretär ja pearaamatupidaja. (3) Vallavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, on kohustatud sellest informeerima vallasekretäri või teda asendavat isikut hiljemalt istungile eelneval päeval. (4) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra projekt ning kinnitatakse istungi päevakord. (5) Ettekannete ja sõnavõttude pikkuse istungil määrab istungi juhataja. (6) Vallavalitsuse määrused, korraldused ja protokollilised otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Vallavalitsuse liikmed, kes ei ole otsusega nõus, võivad nõuda oma arvamuse kandmist istungi protokolli. (7) Vallavalitsuse istungi täpsema ettevalmistamise ja läbiviimise korra sätestab vallavalitsus oma reglemendis. § 37. Vallavalitsuse komisjon (1) Vallavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste lahendamiseks komisjone. Seaduses või volikogu õigusaktis sätestatud juhtudel on see kohustuslik. (2) Komisjoni tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse komisjoni põhimääruses, mille kinnitab vallavalitsus. (3) Komisjoni koosseisu kinnitab vallavalitsus. Komisjoni töösse võib kaasata vastava valdkonna asjatundjaid. IV. MAJANDUS JA EELARVE § 38. Munitsipaalomand ja majandustegevus (1) Tartu valla munitsipaalomandiks on Tartu valla omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused (edaspidi vallavara). (2) Vallavara kuulub registreerimisele ühtses vallavara registris. (3) Vallavara kasutatakse valla valitsemise otstarbel ja vallale tulu saamiseks. (4) Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine sätestatakse Tartu vallavara eeskirjas, mille kinnitab volikogu. (5) Majandustegevuses toimub lepingute sõlmimine vastavalt Tartu vallavara eeskirjale ja muudele majandustegevust reguleerivatele õigusaktidele. Üldjuhul otsustab lepingute sõlmimise vastavalt pädevusele volikogu või vallavalitsus, kelle nimel kirjutab lepingule alla volikogu esimees või vallavanem või nimetatud organite poolt selleks volitatud isik. (6) Tartu valla ametiasutusel ja ametiasutuse hallataval asutusel on õigus sõlmida Tartu valla nimel lepinguid juhul, kui see on ette nähtud volikogu või vallavalitsuse õigusaktides. Tartu valla ametiasutuse või ametiasutuse hallatava asutuse poolt sõlmitavale lepingule kirjutab alla vastava asutuse juht või tema asendaja. § 39. Koormised (1) Kontrolli koormise täitmise üle teostab vallavalitsuse ametnik, kelle ametijuhendi järgne ülesanne see on. (2) Kontrolli koormise täitmise üle teostatakse regulaarselt. Vastavas ametiasutuses töötavad ametiisikud on kohustatud andma koormise täitmise kohta selgitusi koormist täitma kohustatud isikutele ja tegema koostööd volikogu poolt koormise täitmata jätmisega seotud haldusõiguserikkumise asju arutama volitatud ametiisikutega. § 40. Arengukava (1) Arengukava ja selle muutmise eelnõu ettevalmistamist korraldab vallavalitsus. (2) Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist vallavalitsuse kantseleis ja valla raamatukogudes. Avalikustamise ja ettepanekute tegemise tähtaja ja koha määrab volikogu, kusjuures see ei tohi olla lühem kui kaks nädalat arvates avalikustamise alguspäevast. Sellekohane informatsioon avaldatakse ajalehes Postimees. § 41. Tartu valla eelarve (1) Tartu valla eelarve ja selle muutmise projekti koostamist, samuti eelarve täitmise aruande koostamist korraldab vallavalitsus volikogu kehtestatud korras. (2) Eelarve projekt avalikustatakse vähemalt neli tööpäeva enne selle vastuvõtmist vallamaja teadetetahvlil ja valla raamatukogudes. (3) Vastuvõetud eelarve ja selle muudatused ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse käesoleva põhimääruse paragrahvis 9 sätestatud korras. V. TARTU VALLA OMAVALITSUSTEENISTUS § 42. Tartu valla ametiasutus (1) Tartu valla ametiasutus käesoleva põhimääruse mõttes on volikogu poolt kehtestatud Tartu valla ametiasutuste struktuuris sätestatud Tartu valla eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesanne on avaliku võimu teostamine. (2) Tartu valla ametiasutuses töötamist loetakse töötamiseks Tartu valla omavalitsusteenistuses. (3) Ametiasutuse moodustamise, selle ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab ning ametiasutuse põhimääruse kinnitab volikogu. § 43. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid (1) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või aseesimehele, vallavanemale ja abivallavanemale makstakse ametist vabastamisel hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja nelja kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat. Hüvitust makstakse vallavalitsuse reservfondist. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud hüvitust ei maksta seaduses sätestatud juhtudel. § 44. Omavalitsusteenistujate õigused (1) Omavalitsusteenistujate suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduses riigiteenistujatele ettenähtud teenistusalased õigused. (2) Omavalitsusteenistuja teenistusest vabastamisel vanadus- või invaliidsuspensionile jäämise või töövõimetuse tõttu või ametikohale mittevastava tervisliku seisundi või pikaajalise töövõimetuse tõttu makstakse talle hüvitust lisaks seaduses ettenähtule kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ametnik on töötanud Tartu valla omavalitsusteenistuses vähemalt viimased kolm aastat. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitisi makstakse vallavalitsuse reservfondist. VI. TARTU VALLA VÄLISSUHTED § 45. Tartu valla välissuhted (1) Tartu valla välissuhted käesoleva põhimääruse tähenduses on suhted rahvusvaheliste organisatsioonide ja teiste kohalike omavalitsustega (sõprusvaldadega), mille asukoht on väljaspool Eestit, samuti osalemine rahvusvahelistes arenguprogrammides. (2) Tartu valla osalemise ja esindamise rahvusvahelistes organisatsioonides ning lepingute sõlmimise väljaspool Eestit asuva kohaliku omavalitsusega otsustab volikogu. (3) Vallavalitsusel ja ametiasutuse hallataval asutusel on õigus käeoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingute raames sõlmida sõprus- ja koostöösuhete arendamise eesmärgil lepinguid, kui see ei too kaasa eelarves ettenägemata kulusid. VII. TARTU VALLA PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE JA MUUTMINE § 46. Põhimääruse kinnitamine ja muutmine Põhimäärus või selle muutmine loetakse vastuvõetuks, kui volikogu istungil on toimunud vähemalt kaks lugemist. Põhimääruse kinnitamine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega. Põhimäärus jõustub selle kinnitamise määruses sätestatud tähtajal.