Haapsalu Linnavolikogu — Haapsalu linnas toimetulekutoetuse maksmiseks alalise eluruumi alaliste kulude hüvitamise piirmäärade kinnitamine — KO, 198, 2621

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1, lõike 3 punktidest 1 ja 2, § 22 lõike 1 punktist 37, §-st 23, Haapsalu põhimääruse § 12 lõike 1 punktist 43, §-st 62, sotsiaalhoolekandeseadusest, mida muudeti 7. augustil 2003. a ja haldusmenetluse seadusest, Haapsalu Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada « Haapsalu linnas toimetulekutoetuse maksmiseks alalise eluruumi alaliste kulude hüvitamise piirmäärad» (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Haapsalu Linnavolikogu 21. detsembri 2001. a määrus nr 27 ja sellega kinnitatud «Haapsalu linnas toimetulekutoetuse maksmiseks alalise eluruumi alaliste kulude hüvitamise piirmäärad». 3. Haapsalu Linnavolikogu Kantseleil: 3.1. avalikustada määrus koos lisaga linnavolikogu kantseleis ja Haapsalu linna veebilehel; 3.2. saata määrus koos lisaga: 3.1.1. Riigikantseleile avaldamiseks; 3.1.2. õiguskantslerile. 4. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. 5. Käesoleva määruse peale võib esitada halduskaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates. Volikogu aseesimees Arder VÄLI Haapsalu Linnavolikogu 30. oktoobri 2003. a määruse nr 20 lisa 1 HAAPSALU LINNAS TOIMETULEKUTOETUSE MAKSMISEKS ALALISE ELURUUMI ALALISTE KULUDE PIIRMÄÄRAD I. PIIRMÄÄRAD 1.1. Kehtestada alates 1. novembrist 2003. a toimetulekutoetuse määramise ja arvutamise alusena alljärgnevad alalise eluruumi alaliste kulude hüvitamise piirmäärad: 1.1.1. üüri või hooldustasu ülemmäär eluruumi normpinna ühe ruutmeetri kohta kalendrikuus: 1.1.1.1 eluruumides, sõltumata omandivormist, Haapsalu Linnavolikogu poolt kehtestatud üüri piirmäär 6 krooni eluruumi ühe ruutmeetri kohta. 1.1.2. Kütteks ja soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia maksumus hüvitatakse: 1.1.2.1. tsentraalküttekulu – vastavalt kuludokumentidele eluruumi normpinna ulatuses; 1.1.2.2. soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia – vastavalt tegelikele kuludele; 1.1.2.3. ilma tsentraal- ja elektrikütteta eluruum – kütteperioodiks lugeda seitse kuud kalendriaastas. Küttepuude ostmiseks tehtud kulu makstakse välja kulutuse tegemisele järgneval kuul kuluarve esitamisel linnavalitsusele. Väljamaksmisel võetakse arvesse tegelik kulu küttepuude ostuks, kuid mitte rohkem kui 7 krooni eluruumi normpinna ühe ruutmeetri kohta, mis on korrutatud kütteperioodi kuude arvuga ühes kalendriaastas. 1.1.3. Tarbitud vee- ja kanalisatsiooniteenuste maksumus hüvitatakse: 1.1.3.1. veemõõtjatega eluruumides – tegelike kulude järgi, kuid mitte rohkem kui 3 m3 ühe pereliikme kohta kalendrikuus; 1.1.3.2. veemõõtjateta eluruumides – tegelike kulude järgi vastavalt elamu üldveemõõtja näidule, kuid mitte rohkem kui 7 m³ pereliikme kohta kalendrikuus; 1.1.3.3. kanalisatsioonita eluruumides – dokumentaalselt tõestatud heitvee kogumiskaevust väljaveokulu ulatuses. 1.1.4. Tarbitud elektrienergiakulu maksumus hüvitatakse: 1.1.4.1. ruumide valgustamiseks ja muuks olmeotstarbeks tarbitud elektrienergiakulu – vastavalt tegelikele kuludele, kuid mitte rohkem kui 200 kW kuus toimetulekutoetust taotleva perekonna kohta; 1.1.4.2. elektrikütteks perioodil 1. oktoober kuni 30. aprill tarbitud elektrienergiakulu toimetulekutoetust taotleva perekonna kohta: kuu krooni/eluruumi m2 oktoober 9,8 november 12,4 detsember 13,4 jaanuar 15,4 veebruar 13,4 märts 12,4 aprill 9,8 1.1.5. Tarbitud majapidamisgaasi maksumus hüvitatakse: 1.1.5.1. ühe- ja kaheliikmelistele peredele – vastavalt tegelikele kuludele, kuid mitte rohkem kui nelja ballooni maksumus kalendriaastas; 1.1.5.2. kolme- ja enama pereliikmete arvuga peredele – vastavalt tegelikele kuludele, kuid mitte rohkem kui kuue ballooni maksumus kalendriaastas. 1.1.6. Maamaks eramajades hüvitatakse – vastavalt tegelikele kuludele, kuid mitte rohkem kui kolmekordse elamualuse pinna ulatuses kalendriaastas. 1.1.7. Hoone kindlustamiseks tehtud kulud võetakse arvesse toimetulekutoetuse arvestamisel ja maksmisel ja hüvitatakse toimetulekutoetust taotlev perekonnale perekonna kasutuses oleva eluruumi normpinna ulatuses kindlustuseks tehtud kulude ulatuses ühes kalendriaastas. II. ELURUUMI NORMPIND 2.1. Käesolevas korras nimetatud eluruumi normpinna suuruseks on 18 m2 eluruumi üldpinnast ühe eluruumis alaliselt elava elaniku kohta, millele lisandub täiendavalt 15 m2 pere kohta. Juhul kui tubade arv korteris võrdub seal alaliselt elavate elanike arvuga, kuid korteri üldpind on normpinnast suurem, võetakse aluseks korteri üldpind. 2.2. Kui korteri üldpind on normpinnast väiksem, võetakse aluseks korteri tegelik pind (sotsiaalhoolekande seadus § 222 lg 6, elamuseadus § 7 lg 1 p 2). 2.3. Üksi elava vanuri, puudega inimese, töövõimetuspensionäri, kelle töövõimekaotus on 50% ja enam, eluruumi normpinnaks loetakse erandina kahetoalise korteri puhul üldpind ja suurema tubade arvuga korteri puhul mitte rohkem kui 51 m2. III. TOIMETULEKUTOETUSE MAKSMISE ERISUS ÜÜRIVÕLA KORRAL 3.1. Kui toimetulekutoetuse kätte saanud isikul on tekkinud võlgnevus eluasemekulude tasumisel ja see ületab tema poolt kasutatava eluruumi üüri- või hoolduskulusid rohkem kui kolme kuu kulu ulatuses, on linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonnal kuni üüri- või hoolduskulude võla kustutamiseni võlgniku poolt, aluseks võttes võlgniku kirjaliku avalduse, õigus kanda võlgnikule järgnevatel kuudel määratav toimetulekutoetusega kaetav eluruumi kasutamise kulu eluruumi kasutamise kulusid saama õigustatud võlausaldaja pangakontole.