Väike-Maarja Vallavolikogu — Jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 24, 387

Juhindudes jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843) paragrahvi 21 lõikest 1, vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Väike-Maarja valla jäätmehoolduseeskiri (lisatud). 2. Määrus avaldada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub 1. aprillil 2000. a. Volikogu esimees Olev LIBLIKMANN Kinnitatud Väike-Maarja Vallavolikogu 2. märtsi 2000. a määrusega nr 5 VÄIKE-MAARJA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Jäätmehoolduseeskiri reguleerib Väike-Maarja valla territooriumil olmejäätmete ja nendega sarnaste tootmisjäätmete kogumist, vedu, hoidmist, taaskasutamist ja ladustamise korraldamist ning nende tegevustega seotud tehnilisi nõudeid. 2. Jäätmehoolduseeskirja ülesanne on jäätmetest tuleneva ohu vältimine ja vähendamine inimese tervisele ja keskkonnale, piirata olmes ja tootmises tekkivate jäätmete liigilisust ja kogust, parandada jäätmete ladestuskohtade olukorda ja suurendada jäätmete kasutamist teisese toormena. 3. Üldmõisted: aiajäätmed – risu, oksad, rohi, lehed ja muud taolised taimsed jäätmed; inertsed jäätmed – jäätmed, mis on oma kahjuliku toime poolest keskkonna suhtes väheaktiivsed jäägid; jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; jäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; jäätmete kõrvaldamine – toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda; jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; jäätmekäitlusettevõte – ettevõte, mis tegeleb jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise või kõrvaldamisega oma asutamisdokumentidest ja jäätmeloas ettenähtud tingimustel; jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; jäätmeluba – dokument, mis määrab toodangu valmistamisel või töö tegemisel tekkivate jäätmete piirkogused ja annab õigused jäätmekäitluseks. Loa väljastab maavanem; jäätmete taaskasutamine – toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel; jäätmetekitaja – juriidiline või füüsiline isik, kes tekitab jäätmeid, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmeid; kinnistu valdaja – kinnistu omanik, hoonestusõiguse alusel kinnistu kasutaja, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik; kompostimine – orgaaniliste jäätmete eraldi kogumine, segamine ja ladustamine ning käitlemine nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamisel; mahukad jäätmed – suuregabariidilised ja rasked jäätmed (mööbliesemed, jalgrattad, WC-potid, vannid, kraanikausid, olmetehnika, televiisorid, pliidid jms); ohtlikud jäätmed – oma omadustelt inimeste tervisele ja keskkonnale kahjulikud jäätmed, mis vastavalt jäätmeseaduse paragrahvile 25 nõuavad erimenetlust nende käitlemisel; olmejäätmed – jäätmed, mis on kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid; prügila – ehitis jäätmete kestvaks või lõplikuks keskkonnaohutuks maapealseks ladestamiseks, kaasa arvatud ettevõtte sisesed ladestuspaigad, kus jäätmeid hoitakse üle aasta; püsijäätmed – jäätmed, mis ei allu mingitele olulistele füüsikalistele, keemilistele ja bioloogilistele muutustele; taaskasutatavad jäätmed (teisene toore) – jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks; tootmisjäätmed – toodangu valmistamisel või töö tegemisel tekkinud jäägid, mis oma tekkekohas või antud tehnoloogilises protsessis on kaotanud oma algsed tarbimisomadused. 4. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. II. JÄÄTMETE KOGUMINE 5. Jäätmevaldaja on kohustatud ühinema korraldatud jäätmekäitlusega, s.t sõlmima sellekohase lepingu. 6. Väike-Maarja Vallavalitsusel on õigus vabastada korraldatud jäätmekäitlusega liitumisest füüsilised ja juriidilised isikud, kes esitavad põhjendatud taotluse Väike-Maarja Vallavalitsusele, kes teatab oma otsusest kuu aja jooksul pärast avalduse registreerimist taotluse esitanud isikule. 7. Korraldatud jäätmekäitlusest vabastamine ei anna füüsilisele ja juriidilisele isikule vabastust aruandmisest tema tegevusega tekkinud jäätmete käitluse kohta vallavolikogu poolt määratud isikule ning ta peab seda dokumentaalselt tõestama. 8. Vallavalitsuse nõudmisel peab isik korraldama proovide võtmise ja oma tegevusega tekkinud jäätmetest ja jäätmete ladustuspaikadest ning prügila nõrgveest. 9. Kõigil jäätmete tekitajatel peavad olema individuaalsed kogumisvahendid või ühise jäätmete kogumisvahendi kasutamise lepingud. 10. Juriidilistest isikutest jäätmete tekitajad on kohustatud: 10.1. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete tekke vältimiseks oma tegevuses või tekkinud jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks ning jäätmete taaskasutamiseks; 10.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; 10.3. pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta; 10.4. andma nõudmisel oma jäätmealasest tegevusest aru vallavalitsusele ja esitama nõudmisel vastava dokumentatsiooni; 10.5. koostama vallavalitsuse nõudel jäätmekavasid, mis käsitlevad nende tegevusega seotud jäätmekäitlust. 11. Füüsilisest isikust jäätmete tekitaja ülesanne on vähendada tekkivate jäätmete hulka ning ta on kohustatud koguma, sorteerima ja vedama jäätmed või andma need käesoleva eeskirjaga ettenähtud korras jäätmehooldajale. 12. Kogumisvahendina võib kasutada: 12.1. kaanega suletavaid jäätmekonteinereid, mida on võimalik tühjendada jäätmeautode tõstemehhanismidega ja käsitsi ja/või milles jäätmed veetakse hoolduspaigale; 12.2. jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust ja asetatud kaanega suletavasse kotihoidjasse; 12.3. sette- ja kogumiskaeve, mis on ehitatud projektikohaselt; 12.4. eriotstarbelist ja korralikult suletavat taarat ohtlike jäätmete jaoks. 13. Kogumisvahendi omanik või haldaja vastutab kogumisvahendi nõuetekohase kasutamise, korrasoleku ning selle ümbruse korra ja puhtuse eest. Kogumisvahendid peavad olema puhtad, terved, markeeritud ja korralikult suletud, et vältida sademete, niiskuse, loomade ja inimeste pääsemist kogumisvahenditesse. 14. Kogumisvahendi omanik või haldaja vastutab, et kogumisvahendisse (vt punktid 8.1–8.3) ei pandaks: 14.1. ohtlikke jäätmeid; 14.2. vedelaid ja määrivaid jäätmeid; 14.3. ehitusprahti; 14.5. mahukaid jäätmeid; 14.6. kuuma tuhka, sütt või põlevaid jäätmeid. 15. Kogumisvahendites oleva prügi põletamine on keelatud. 16. Territooriumi valdajal peab olema kogumisvahendeid piisavalt, lubatud on ühiskonteinerite paigaldamine. Kogumisvahendite arv määratakse kogumisvahendi omaniku või haldaja ja jäätmekäitlusettevõtte vahel sõlmitavas lepingus. 17. Ühiste kogumisvahendite asukoht tuleb kooskõlastada krundi valdaja ja vallavalitsusega. 18. Kogumiskonteiner tuleb paigutada nii, et see ei halvendaks naaberkrundi valdaja heaolu. 19. Kogumisvahend peab asuma kõval tasasel alusel ja soovitavalt olema varjatud aia või taimedega. Kogumisvahend peab asuma prügiveoautole ligipääsetavas kohas. Juurdepääs peab olema talvel lumest puhas. 20. Vanametall ja mahukad jäätmed annab jäätmete tekitaja vastavat teenust osutavale jäätmekäitlusettevõttele. 21. Ohtlikud jäätmed on territooriumi valdaja ja jäätmete tekitaja kohustatud viima selleks vallas määratud kogumispunktidesse või andma üle litsentsi omavatele jäätmekäitlusettevõtetele. Ohtlikke jäätmeid, mida käesoleval hetkel Eestis veel ei käidelda, peab ettevõte säilitama Lääne-Virumaa Keskkonnateenistuse poolt väljastatud tingimustel oma territooriumil. 22. Ohtlikud jäätmed on nende valdaja kohustatud viima vallavalitsuse poolt määratud kogumispunktidesse või üle andma ohtlike jäätmetena käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlikke jäätmeid, mida käesoleval hetkel Eestis ei kahjutustata, peab isik säilitama keskkonnaohutult, kahjustamata inimese tervist. 23. Ettevõtja, kes tegeleb ohtlike jäätmetega, on kohustatud andma valla järelevalveametnikele informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta ning esitab nõudmisel jäätmete üleandmist tõestavad dokumendid. 24. Jäätmekäitluses tuleb vältida ohtlike jäätmete segunemist inertsete jäätmetega ja omavahel. III. JÄÄTMETE VEDU JA KÄITLEMINE 25. Olmejäätmete äravedu korraldab kogumisvahendi omanik või haldaja oma vahenditega või kokkuleppel spetsialiseeritud jäätmekäitlusettevõttega. 26. Jäätmete korraldatud kogumist, vedu ning taaskasutamist tohivad läbi viia ainult vallavalitsuse määratud ettevõtted. 27. Kogutud jäätmeid tohib transportida ainult vallavalitsuse määratud jäätmete vastuvõtu- ja käitlemiskohtadesse. (Jäätmete ladestamine toimub 1. novembrini 2000. a Väike-Maarja prügilas ning alates 1. novembrist 2000. a. Rakke prügilas või teistes jäätmeluba omavates prügilates.) 28. Jäätmete veoettevõte on kohustatud: 28.1. vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras; 28.2. eemaldama kogumisvahenditesse toodud jäätmed kokkulepitud ajagraafiku järgi või vastavalt vajadusele sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonnareostust; 28.3. koguma kokku kogumisvahendi tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse; 28.4. kasutama oma tööprotsessis jäätmete kogumiseks ja veoks kohaldatud veokeid ning välistama jäätmete pudenemise, tilkumise või lendumise transportimisel. 29. Jäätmetekitaja või kinnistu valdaja on kohustatud sõlmima lepingu jäätmeluba omava ettevõttega jäätmete äraveoks. 30. Juhul kui kinnistu valdaja viib ise oma jäätmed prügilasse, peab tal olema prügila valdaja poolt väljaantud kviitung jäätmete üleandmise kohta (hakkab kehtima 1. novembril 2000. a). IV. JÄÄTMETE KOMPOSTIMINE 31. Põllumajandus- ja toiduainetööstuse tootmisjääkide kompostimise kohad peavad olema kooskõlastatud vallavalitsusega. 32. Sette- ja kogumiskaevude vedelaid jäätmeid ladustatakse külmunud maaga perioodil Väike-Maarja aleviku puhastusseadmetesse haldajaga koostatud kokkuleppe alusel, külmumata maaga perioodil ka põllul künni alla. 33. Töötlemata puidutööstusjäätmeid kasutada soojusenergia tootmiseks või kompostimiseks. 34. Kinnistu piires on lubatud kompostida aiajäätmeid, lehti, rohtu ja köögijäätmeid tingimustel: 34.1. kompostiauna põhi on ette valmistatud; 34.2. kasutatakse spetsiaalselt toodetud kompostimiskasti; 34.3. kaugemal kui 25 meetrit kaevust ja lahtisest veekogust; 34.4. ei tohi levida haisu; 34.5. ei tohi häirida naaberkinnistu valdaja heaolu; 34.6. peab olema naaberkinnistu valdaja suusõnaline nõusolek. 35. Sõnnikut tohib laotada ainult sulanud maale ja see ei tohi põhjustada ohtu keskkonnale. Säilitamisel peab sõnnik olema kompostitud ja kaetud mulla või kilega. V. JÄÄTMETE PÕLETAMINE 36. Kinnistu piires on jäätmeid lubatud põletada, kui tegevus on vastavuses tuleohutusnõuetega ja ei ohusta: 36.1. keskkonda; 36.2. inimeste tervist; 36.3. naaberkinnistu valdaja heaolu. 37. Jäätmeid on lubatud väikestes kogustes põletada tahkekütuse küttekoldes ja ettevalmistatud kohas. 38. Ei ole lubatud põletada: 38.1. märgi aiakoristusjäätmeid; 38.2. ohtlike ainetega reostunud papp- ja pabertaarat; 38.3. mis tahes kummi (sh liiklusvahendite rehve); 38.4. ohtlikke aineid ja nende jääke ning nendega reostunud taarat (taimekaitsepestitsiide, lakkide ja värvide jääke jne). 39. Jäätmete põletamine mitteettevalmistatud küttekoldes tuleb kooskõlastada Väike-Maarja Vallavalitsuses ja Lääne-Virumaa Päästeteenistuses. VI. KONTROLL JA VASTUTUS 40. Kõik Väike-Maarja vallas kinnistut või tootmismaad omavad füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud täitma käesoleva eeskirja nõudeid. 41. Iga füüsiline ja juriidiline isik on kohustatud järelevalveametniku nõudmisel esitama kalendriaasta jooksul jäätmete üleandmist-vastuvõtmist tõendavad dokumendid. 42. Territooriumi valdaja peab tagama käesoleva eeskirja täitmise. 43. Jäätmete tekitaja ja territooriumi valdaja vastutavad ohtlike jäätmete ohutu hoidmise eest kuni üleandmiseni vastavasse kogumispunkti või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 44. Jäätmehoolduseeskirja täitmist kontrollivad Väike-Maarja Vallavolikogu poolt määratud ametiisikud. 45. Eeskirja rikkujaid karistatakse jäätmeseaduses ja haldusõiguserikkumiste seadustikus kehtestatud korras. 46. Eeskirja rikkumise eest, millel on kuriteo tunnused, kohaldatakse kriminaalvastutust. Lisa Väike-Maarja valla jäätmehoolduseeskirjale LITSENTSEERITUD JÄÄTMEKÄITLUSETTEVÕTTED JA JÄÄTMETE VASTUVÕTU KOHAD VÄIKE-MAARJA VALLAS: AS Ragn Sells Virumaa jaoskond – olmejäätmete kogumine ja transport Aadress Vabaduse 13, Kiviõli, Ida-Virumaa Tel 233 74 920 Olmejäätmete prügila: Väike-Maarja prügila Aadress: Mõisamaa küla, Väike-Maarja vald (suletakse 1. novembril 2000. a). Rakke prügila Aadress: Rakke vald Käibe- ja utiiltaara vastuvõtupunkt: AS VAANIA, aadress Tamsalu mnt 1, Väike-Maarja alevik T–R 10–18 ja L 10–14; P ja E suletud Info tel 250 68 966 Klaastaara, plastpudelite, alumiiniumpurkide ja tetrapakendi kogumiskonteinerite kohad: 1. Väike-Maarja alevikus – Keskväljak, Põhja 13 ja 13a vahel, Jaama 3 kõrval, Simuna mnt 18; 2. Kiltsi alevikus – Liaani kaupluse kõrval; 3. Vao külas – Turva kaupluse kõrval; 4. Triigi külas – Liaani kaupluse kõrval ning mitmekordsete elamute vahel. Settega heitvee ja fekaalide vastuvõtukoht: Aadress OÜ Pandivere Vesi Väike-Maarja aleviku puhastusseadmed Vao küla Tel 61 536