Jõhvi Linnavolikogu — Jõhvi linna põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 24, 381

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9, Jõhvi linna põhimääruse paragrahvi 24 lõike 1 punkti 9 ja ulatuslikud muudatused seadusandluses, linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Jõhvi linna põhimääruse uus redaktsioon (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Jõhvi Linnavolikogu 15. oktoobri 1997. a määrus nr 19 «Jõhvi linna põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine», 20. mai 1998. a määrus nr 42 «Jõhvi linne põhimääruse täiendamine» 25. veebruari 1999. a määrus nr 57 «Jõhvi linna põhimääruse muutmine ja täiendamine» ja 19. mai 1999. a määrus nr 67 «Jõhvi linna põhimääruse muutmine». 3. Määrus jõustub 24. veebruaril 2000. a. Volikogu esimees Avo KIIR Kinnitatud Jõhvi Linnavolikogu 17. veebruari 2000. a määrusega nr 12 JÕHVI LINNA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Põhimääruse eesmärk (1) Jõhvi linn asub Eesti Vabariigi kirdeosas ja piirneb Jõhvi valla ning Kohtla-Järve linna Iidla linnaosaga. Jõhvis asub Ida-Viru Maavalitsus. (2) Käesoleva põhimäärusega sätestatakse Jõhvi linna omavalitsusorganite, nende komisjonide, linna haldusaparaadi ja linna omavalitsusasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. § 2. Jõhvi linna omavalitsuse mõiste (1) Jõhvi linna omavalitsus (edaspidi omavalitsus) on Eesti Vabariigi põhiseaduses demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades linna arengu iseärasusi. Omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. § 3. Omavalitsuse põhimõtted Omavalitsus Jõhvis rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) linnaelanike õigus osaleda linna omavalitsuse teostamises; 5) omavalitsusorganite vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) linnaelanike õiguste ja huvide kaitse, neile avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel; 7) tegevuse avalikkus. § 4. Omavalitsuse ülesanded ja pädevus (1) Omavalitsuse ülesanne on korraldada linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, linnasisest ühistransporti ning linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. (2) Omavalitsuse ülesanne on korraldada linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsus teisi kohaliku elu küsimusi: 1) mis on talle pandud seadustega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Omavalitsus täidab riiklikke kohustusi: 1) mis on talle pandud seadusega; 2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja Jõhvi Linnavolikogu vahelisest lepingust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 1 alusel omavalitsusele pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. § 5. Omavalitsuse õiguslikud alused (1) Jõhvi linna omavalitsus juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (2) Omavalitsus otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. (3) Jõhvi linn kui kohaliku omavalitsusüksus on avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel oma pädevuse piires linnavolikogu, volikogu esimees, linnavalitsus ja linnapea. § 6. Jõhvi linna omavalitsusorganid Jõhvi linna omavalitsusorganid (edaspidi omavalitsusorganid) on: 1) Jõhvi Linnavolikogu (edaspidi volikogu) on Jõhvi linna esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) Jõhvi Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) on linnavolikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 7. Jõhvi omavalitsusorganite suhted riigi- ja kohtuorganitega (1) Jõhvi omavalitsusorganite suhete aluseks riigiorganitega on seadused, samuti nende alusel volitatud riigiorgani ja Jõhvi omavalitsusorgani vahel sõlmitud lepingud. (2) Jõhvi omavalitsusorganitel on keelatud delegeerida neile pandud ülesandeid ning anda nende realiseerimiseks ettenähtud vahendeid üle riigiorganitele. (3) Volikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. (4) Volikogu valib Vabariigi Presidendi valimiskogusse esindajad ja Ida-Viru Maakohtu kaasistujad seaduses sätestatud korras. § 8. Jõhvi linna suhted teiste omavalitsusüksustega (1) Jõhvi linna suhted teiste omavalitsusüksustega rajanevad omavahelistel lepingutel. (2) Jõhvi linna omavalitsusorganid võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksuste omavalitsusorganitega, samuti moodustada omavahelisi liite ja ühisasutusi, samuti osaleda nimetatud ülesannete täitmiseks moodustatud äriühingutes. § 9. Jõhvi linna sümbolid (1) Jõhvi linna sümbolid on lipp ja vapp, mis on kooskõlastatud, kinnitatud ja registreeritud kooskõlas seadusega. (2) Lipp on täisnurkne riidelaid, kõrguse ja laiuse suhe on 1:2. Lipp koosneb viiest ribast: äärtel ja keskel 1/7 laiused valged ribad, nende vahel 2/7 laiused rohelised ribad. (3) Vapp on kilbikujuline. Vapi välja alumine 2/3 osa on rohelise põhjaga, millel on paremalt vasakule vaatav kullavärvilise hirve sarvede ja kaelaga pea kujutis, suust väljaulatuva punase keelega. Vapi välja ülemisel 1/3 punase põhjaga osal on kujutatud kolm hõbedavärvilist kuuske. (4) Lipu ja vapi standardid ning muude visuaalsete sümbolite nimistu, samuti vapi, lipu, Jõhvi nime ja muude visuaalsete sümbolite kasutamise korra kehtestab volikogu. § 10. Jõhvi linna sümbolite kasutamise kord (1) Jõhvi linna vappi kasutatakse: 1) linnavalitsuse ja volikogu hoone(te)l, linna piiritähistel; 2) Jõhvi linna pidulikel ürikutel, autasudel, meenetel, ametimärkidel, ametlikel tõenditel ja tunnistustel, ametlikel trükistel; 3) volikogu, linnavalitsuse, linnavalitsuse kantselei, samuti äriühingute, mille aktsiate või osade ainuomanikuks on Jõhvi linn, pitsatitel ja dokumendiplankidel. (2) Lõikes 1 nimetamata juhtudel võib linna vappi kasutada üksnes linnavalitsuse loal. (3) Jõhvi linna lipp heisatakse: 1) alaliselt volikogu ja linnavalitsuse haldushoone(te)l; 2) ajutiselt linna pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel pidulikel üritustel. (4) Linnalipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. (5) Kui linnalipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, linna, valla või muu lipuga, asub linnalipp lippude poolt vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust. (6) Linnalipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes volikogu otsuse või linnavalitsuse korraldusega linnale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maaaladel. Teistele omanikele on need otsused või korraldused üksnes soovitusliku iseloomuga. (7) Linnalipu valmistamine toimub ainult linnavalitsuse loal. (8) Jõhvi linna visuaalsete sümbolite kasutamise korra kehtestab volikogu. § 11. Linnapea ametiraha (1) Linnapea ametitunnuseks on linnapea ametiraha. (2) Linnapea ametiraha on hõbedast valmistatud massiivsete lülidega kaelaskantav medal, millel on Jõhvi linna vapiga reljeefne kujutis. (3) Linnapea ametiraha kandmise õigus on ainult linnapeal linnavalitsuse ametisse kinnitamise momendist kuni volituste lõppemiseni. Linnapea volituste lõppemisel annab ametist lahkuv linnapea ametiraha üle uuele valitud linnapeale. (4) Linnapea ametiraha kantakse ametlikel või pidulikel üritustel Jõhvi linna esindusfunktsioonide täitmisel. § 12. Asjaajamiskeel (1) Asjaajamiskeel Jõhvi linna omavalitsusorganites ja linna asutustes, samuti äriühingutes, mille aktsiate või osade ainuomanikuks on Jõhvi linn, on eesti keel. (2) Jõhvi linna omavalitsuse või tema ametnike poole suulisel pöördumisel ja neilt suulise vastuse saamisel võib eesti keele kõrval ka kasutada teisi keeli, mis on mõlemale poolele arusaadavad. II. PIIRID JA HALDUSJAOTUS § 13. Jõhvi linna piir (1) Jõhvi linna piir on kinnitatud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 4. septembri 1991. a seadlusega «Jõhvi linna administratiivpiiri kinnitamise kohta» (RT 1991, 31, 373). (2) Jõhvi linna piiride muutmine võib toimuda pärast elanike arvamuse väljaselgitamist ja linnavolikogu vastavat otsust Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras. (3) Jõhvi piir looduses määratakse koos naaberomavalitsusüksustega. (4) Jõhvi linna piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. (5) Jõhvi linn on ilma linnaosadeta terviklik haldusüksus. III. LINNAELANIKUD § 14. Linnaelaniku mõiste Linnaelanik on isik, kellel on elanike registri järgi alaline elukoht Jõhvi linnas. § 15. Linnaelaniku valimisõigus Jõhvi linna elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt põhiseadusele ja ja teistele seadustele. § 16. Linnaelaniku õigus taotleda muudatuste tegemist volikogu ja linnavalitsuse õigusaktides. Õigusaktide algatamise õigus (1) Igal linnaelanikul on õigus taotleda volikogult või linnavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. (2) Kui volikogu või linnavalitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. (3) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul linnaelanikul, on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu või linnavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud algatus esitatakse linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab linnavalitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (5) Algatuse esitajate esindajatel on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või linnavalitsuses. § 17. Muude isikute seisundi reguleerimine Volikogul on õigus reguleerida Jõhvi linnas kinnisvara omavate või valdavate, samuti ajutiselt elavate või töötavate isikute ning linna külaliste käitumist seaduses sätestatud ulatuses. 17.1. Jõhvi linna aukodanik (1) Jõhvi linna aukodaniku nimetus omistatakse linnapoolse erilise austusavaldusena Jõhvi linnale osutatud väljapaistvate teenete eest hariduse, kultuuri, sotsiaal, tervishoiu, majanduse ja muudes valdkondades. (2) Linna aukodaniku nimetuse omistab linnavolikogu vastavalt linnavolikogu poolt kehtestatud Jõhvi linna aukodaniku statuudile. IV. VOLIKOGU § 18. Omavalitsusüksuse esinduskogu (1) Jõhvi linnavolikogu kui omavalitsusüksuse esinduskogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb ainult linnaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu võib linnaelanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitlusi või -hääletusi. (3) Volikogu määrab seaduses sätestatud alustel kindlaks oma struktuuri ja töökorra ning lahendab seaduse või käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (4) Volikogu esindab ja tema tööd juhib volikogu esimees, tema äraolekul üks tema määratud volikogu aseesimees(test). § 19. Volikogu valimise kord (1) Volikogu valitakse hääleõiguslike linnaelanike poolt üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis lähtudes valimiste aasta 1. jaanuari seisust. (3) Volikogu valimisteks moodustatakse valimisringkonnad. Mandaatide arvu määrab volikogu eelmine koosseis. (4) Volikogu otsus valimisringkondade moodustamise kohta koos mandaatide arvuga igas ringkonnas ja ringkonna piiride kirjeldusega avaldatakse üldiseks teadmiseks hiljemalt 90 päeva enne valimiste päeva. (5) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. § 20. Volikogu liige (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Volikogu liige juhindub seadusest, kohalikest õigusaktidest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest. (3) Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi volikogu poolt määratud, nimetatud või kinnitatud ametiisikutele, saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud. (4) Volikogu liige ei tohi osa võtta nende küsimuste arutelust ja otsustamisest volikogus ja volikogu komisjonides, mis otseselt või oluliselt mõjutavad tema enda või tema lähisugulaste või -hõimlaste varanduslikke huve või juriidiliste isikute majanduslikke huve, milles ta ise või tema lähisugulased või -hõimlased on omanikud või osanikud või juhtkonna liikmed. Lähisugulastena käsitatakse käesolevas põhimääruses isiku vanemaid ja vanavanemaid, lapsi ja lapselapsi, õdesid-vendi, kaasa arvatud poolõed ja poolvennad. Lähihõimlastena käsitatakse abikaasat, abikaasa vanemaid, õdesid-vendi, kaasa arvatud poolõed ja poolvennad. (5) Lõikes 4 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi või komisjoni istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. (6) Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning volikogu tegevusest tervikuna. (7) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu poolt kehtestatud määras ja korras. (8) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. § 21. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) volikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tagasiastumisega; 3) väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist Jõhvi linnas; 4) nimetamisega kohtunikuks; 5) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 6) jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati Jõhvi linna valimiskomisjoni otsus tema registeerimise kohta volikogu liikmeks; 7) teovõimetuks tunnistamisega; 8) tema surmaga. (2) Linnasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate linna valimiskomisjonile. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse linnasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvates volikogule. (4) Linnasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3, 4 ja 8 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate volikogule. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5–7 sätestatud juhtudel saadab linnasekretär vastava kohtuotsuse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates. § 22. Volikogu liikme volituste peatumine (1) Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. (2) Volikogu liikme volitused peatuvad seoses: 1) valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 2) nimetamisega prokuröriks; 3) valimisega linnapeaks, kinnitamisega või nimetamisega linnavalitsuse liikmeks; 4) nimetamisega linnaametnikuks; 5) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 6) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 7) tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud linnapea ja valitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast Riigi Teataja elektroonilises andmekogus avaldamist saadab linnasekretär vastava teate volikogule. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud juhul saadab linnasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava korralduse (käskkirja) vastuvõtmist selle volikogule. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 5 ja 7 sätestatud juhul saadab linnasekretär vastava avalduse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul volikogule. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 sätestatud juhul saadab linnasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava kohtumääruse kättesaamist selle volikogule. § 23. Volikogu asendusliige (1) Käesoleva põhimääruse paragrahvides 21 ja 22 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. (2) Jõhvi linna valimiskomisjon registreerib volikogu asendusliikmed, lähtudes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahvi 39 lõokes 6 või 12 sätestatud põhimõtetest. (3) Asendusliige on esimene samas valimisringkonnas kandideerinud sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat loobub, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänu kandidaat. Kui kaks või enam sama erakonna või valimisliidu kandidaati said valimistel võrdselt hääli, saab asendusliikmeks valimisringkonna kandideerijate nimekirjas tagapool olnud isik. (4) Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, siis saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud Jõhvi linna valimiskomisjon. (5) Kui valimisringkonna kandideerijate nimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on asendusliikmeteks samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaadid. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat astub tagasi, on asendusliikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. (6) Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad volikogu, Jõhvi linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. (7) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Volikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad volikogu otsuse jõustumise hetkest. (8) Jõhvi linna valimiskomisjoni otsused saadab valimiskomisjon linnasekretärile. (9) Kui volikogu liikmete arv langeb üheteistkümneni või alla selle, korraldatakse volikogu koosseisu puuduolevate liikmete valimiseks täiendavad valimised. § 24. Volikogu ainupädevus (1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) linna eelarve vastuvõtmine, muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) linna eelarvesse laekuvate maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine Jõhvi linna piiride või nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine ja linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) linnapea valimine ja ametist vabastamine; 16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) linnavalitsuse liikmete ametisse kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikme kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, linnavalitsusele, linnapeale või linnavalitsuse liikmele; 19) linnapeale ja palgalistele linnavalitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele linnavalitsuse liikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest ette nähtud hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) Jõhvi linna kui omavalitsusüksuse esindamise korra kehtestamine; 24) linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) kohtukaasistujate valimine; 27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 29) linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 32) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 34) linna ametiasutuse ja linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 35) linnaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) linna ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise linnavalitsusele. (3) Volikogu võib delegeerida linnavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuse struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 25. Tööandja kohustus volikogu liikme ees Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid. § 26. Jõhvi linna elanike küsitluse läbiviimine (1) Volikogul on õigus korraldada linna territooriumil linnaelanike küsitlusi olulistes küsimustes. (2) Küsitluse läbiviimise vajaduse otsustab volikogu vastavalt volikogu liikmete, linnavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike linnaelanike algatusel. (3) Elanike küsitlus viiakse läbi vastavalt volikogu poolt kehtestatud korrale. § 27. Volikogu liikme õigus saada teavet Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja linnavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud. § 28. Volikogu struktuur (1) Volikogu töötab täiskoguna, samuti eestseisuse, oma alatiste ja ajutiste komisjonide kaudu. (2) Volikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku teenindamise ja tema komisjonide töö tagab linnavalitsuse kantselei, mis on linna ametiasutus. § 29. Volikogu esimees (1) Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab Jõhvi linna ja selle volikogu vastavalt seadusega, linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele. Küsimuste kooskõlastamisel ja otsustamisel, kus volikogu seisukoht puudub, on volikogu esimehel õigus tegutseda üksnes eelläbirääkimiste piires. Volikogu esimees võib volitada teisi isikuid esindama linna ja volikogu temale antud pädevuse piires; 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja otsustele ning teistele volikogu dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust; 4) korraldab ja kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 5) annab välja käskkirju volikogu ja selle kantselei töö korraldamiseks; 6) täidab muid talle seaduse alusel pandud üleandeid. (2) Volikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda volikogu aseesimees või üks tema määratud aseesimeestest või ka nende puudumisel volikogu esimehe või aseesimehe määratud asendaja. § 30. Volikogu esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) valimise kord (1) Volikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu esimehe. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl. (2) Igal volikogu liikmel on õigus üles seada üks volikogu esimehe kandidaat. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. (3) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokolli kinnitab volikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. (4) Volikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (5 )Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. (6) Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. (7) Volikogu aseesimehe (aseesimeeste) valimine toimub käesolevas paragrahvis volikogu esimehe valimiseks sätestatud korras. Aseesimehe (aseesimeeste) kohale asutakse kandidaate üles seadma pärast esimehe valimise protseduuri lõppemist. Kui valitakse mitu aseesimeest, toimub nende valimine eraldi. § 31. Volikogu eestseisus (1) Volikogu eestseisusse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees (aseesimehed), volikogu fraktsioonide ja alatiste komisjonide esimehed. (2) Volikogu eestseisuse kompetentsi kuuluvad kõik küsimused, mis on seotud volikogu istungite ettevalmistamisega. (3) Volikogu eestseisus: 1) koordineerib alatiste komisjonide tegevust; 2) valmistab ette volikogu istungeid, vaatab läbi volikogus arutusele tulevate õigusaktide eelnõud ning annab hinnangu eelnõude vastavusele kehtivale seadusandlusele; 3) kinnitab istungite päevakorra ja tagab selle õigeaegse jõudmise volikogu liikmeteni; 4) korraldab nõupidamisi linnamajanduse ja linnaelu olulistes küsimustes. (4) Volikogu eestseisuse tööst kutsutakse osa võtma linnapea, linnasekretär ja linnavalitsuse liikmed, kellel on sõnaõigus arutlusel olevates küsimustes. Eestseisuse koosolekud protokollitakse. Koosoleku protokollid peavad olema kättesaadavad volikogu liikmetele. Koosoleku protokollid saadetakse linnavalitsuse koosolekule järgneva kahe tööpäeva jooksul. (5) Küsimuste otsustamine eestseisuses toimub avaliku hääletamise teel. Otsus võetakse vastu kohalolevate eestseisuse liikmete häälteenamusega. Häälte võrdsel jaotumisel on otsustavaks eestseisuse koosoleku juhataja hääl. (6) Eestseisuse täpsem kodukord sätestatakse volikogu töökorras. 31.1. Volikogu fraktsioon (1) Vähemalt kolm volikogu liiget võivad moodustada volikogu fraktsiooni. Volikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. (2) Fraktsioonil on õigus algatada volikogu õigusaktide eelnõusid, anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta, seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale, oma liikme kaudu volikogu istungil sõna võtta, võtta volikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist, esitada volikogu istungil arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele, teha ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta. (3) Fraktsiooni moodustamise kord ja tegutsemise alused sätestatakse volikogu töökorras. § 32. Volikogu komisjonid (1) Volikogu võib oma kompetentsi kuuluvate küsimuste lahendamiseks moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. (2) Komisjonide ülesanne on lahendamist vajavate linnaelu probleemide väljaselgitamine, ettepanekute tegemine nende lahendamiseks, volikogu määruste ja otsuste algatamine ning eelnõude koostamine, arvamuste andmine volikogu määruste ja otsuste ning linnavalitsuse määruste ja korralduste eelnõude kohta, samuti volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimine. Komisjonil on õigus teha ettepanekuid linnaeelarve projekti kohta. (3) Komisjonide esimehed valitakse volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel. Komisjonide koosseisu kinnitab volikogu oma otsusega. Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees, tema äraolekul üks esimehe määratud komisjoni liige. (4) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees. Linnavalitsus esitab komisjonidele materjale oma esindajate kaudu vastavates komisjonides. (5) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjoni otsused tehakse lihthäälteenamusega. Igal komisjoni liikmel on õigus jääda eriarvamusele, vaatamata komisjonis vastuvõetud otsustele. Komisjoni otsused protokollitakse ja vormistatakse viie tööpäeva jooksul ning nendele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. Protokollidega on võimalik tutvuda volikogu kantseleis. Linnavalitsusel ja komisjonide liikmetel on õigus saada protokolli koopia. Isikutel, kellesse puutuvaid küsimusi arutati, on õigus saada hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul väljavõte protokollist. (6) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga linnavolikogu määruste ja otsuste või linnavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. Komisjon annab vähemalt üks kord aastas volikogu ees aru tehtud tööst. (7) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha linnavalitsusele ettepanekuid ekspertiisi tellimiseks ning saada linnavalitsuse liikmetelt, linna ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. (8) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse tegemise hetkest. (9) Volikogu ajutised komisjonid moodustatakse mingi konkreetse probleemi sügavamaks uurimiseks ning nende tegevus ja volitused lõpetatakse volikogu otsusega pärast komisjoni töötulemuste ärakuulamist. (10) Komisjoni kodukord sätestatakse volikogu töökorras. § 33. Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks linnavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. (3) Revisjonikomisjon kontrollib: 1) linnavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linnaeelarvele; 3) linna asutuste, sh ametiasutuste raamatupidamise õigsust ja asutustesse paigutatud linna vara kasutamise sihipärasust; 4) linna sõlmitud lepingute täitmist; 5) volikogu ülesandel linnavalitsuse ja tema ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (4) Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult linnavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. (5) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (6) Revisjonikomisjon peab enne linna eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töötulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. (7) Revisjonikomisjoni nõudel peab linnavalitsus või linna omavalitsuse asutus oma majandustegevuse kontrollimiseks või analüüsiks palkama audiitori või revidendi. § 34. Volikogu kokkukutsumine (1) Volikogu täiskogu töövorm on istung. Istungi töökeel on eesti keel. (2) Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni Jõhvi linna valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. Volikogu korralise istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja. (3) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku linnavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. (4) Volikogu istungi kokkukutsumise kohta avaldatakse vähemalt neli päeva enne volikogu istungit kohalikus ajalehes kutse, milles on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused. § 35. Küsimuste arutelu volikogus (1) Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. (2) Volikogu esimees korraldab volikogu töökorras sätestatud korras arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist. Volikogu võib linnavalitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. (3) Volikogu korralise istungi päevakorra projekt arutatakse eelnevalt läbi volikogu eestseisuses. (4) Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (5) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. (6) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta linnavalitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (7) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (8) Hääletamine volikogus on avalik, v.a isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine. (9) Vähemalt kolm volikogu liiget võivad taotleda nimelist hääletamist. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab vähemalt 1/4 kohalolevatest volikogu liikmetest. (10) Volikogu otsused fikseerib istungi juhataja. (11) Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse paragrahvi 24 lõike 1 alapunktides 2, 4, 6–10, 14, 15,18 ja 24 nimetatud küsimustes on otsuste vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (12) Volikogu istungi kohta koostatakse protokoll. Protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja – volikogu istungi juhataja. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Linnavalitsuse kantselei tagab istungi protokollide kättesaadavuse. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (13) Volikogu istungi kokkukutsumise, küsimuste arutamise, hääletamise ja otsuste vastuvõtmise üksikasjalikum kord sätestatakse volikogu töökorras (reglemendis). § 36. Umbusaldusmenetlus volikogus (1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, linnapeale, mõnele linnavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. (2) Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu vanim liige. (3) Umbusalduse avaldamine on aluseks linnapea või valitsuse liikme teenistusest vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. (4) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. § 37. Volikogu tegutsemisvõimetus (1) Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) ei ole suutnud vastu võtta linnaeelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud volikogu esimeest või linnapead või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istugi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või linnapea ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või linnapead või pole nelja kuu jooksul linnapea vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul linnapeale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut linnapead ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. (2) Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni Jõhvi linna valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. (3) Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab käesoleva põhimääruse paragrahvi 24 lõike 1 punktis 13 ja lõikes 2 nimetatud küsimusi linnavalitsus. V. LINNAVALITSUS § 38. Linnavalitsus (1) Linnavalitsus on volikogu poolt moodustatud kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Jõhvi linnale kui omavalitsusüksusele pandud ning volikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid, organiseerib linnavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, koostab linna eelarve projekti ja korraldab selle täitmist. Valitsuse tööd juhib linnapea. (2) Linnavalitsus realiseerib lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, elanike kaasamise ja majandustegevuse kontrolli kaudu. (3) Linnavalitsus juhib linna asutuste ja linna omandis olevate ettevõtete tegevust, samuti osaleb linna osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises. (4) Linnavalitsus võib oma täitevtegevuse üksikuid funktsioone lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. (5) Linnavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab volikogu. § 39. Linnapea valimise kord (1) Linnapeaks võib volikogu valida vähemalt 18-aastase teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kellel on üldjuhul isikuregistri järgne alaline elukoht Jõhvi linnas ja kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma linnapea ametikohustusi ning kellel on volikogu usaldus. (2) Linnapea valimine viiakse läbi enne kahe kuu möödumist volikogu uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates. (3) Volikogu valib linnapea oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl. (4) Iga volikogu liige võib üles seada ühe linnapeakandidaadi. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek volikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Enne nimekirja kandmist annab iga kandidaat selleks oma isikliku nõusoleku ja süümevande. Varem antud süümevande peab volikogu ees dokumentaalselt tõestama linnapeakandidaat. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. (5) Igal linnapeakandidaadil on õigus kuni 15 minuti jooksul esitada oma tegevusprogramm ja selle elluviimise viisid. (6) Volikogu liikmetel on õigus esitada igale kandidaadile kuni kolm küsimust. Esitatud küsimusele on kandidaadil vastamiseks aega kuni kolm minutit. (7) Küsimustele vastamise järel valitakse avalikul hääletamisel kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (8) Linnapeaks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (9) Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras. (10) Valituks osutunud linnapea nimetatakse ametisse volikogu otsusega. § 40. Jõhvi linnapea (1) Linnapea: 1) juhib ja korraldab linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab Jõhvi linna ja linnavalitsust vastavalt seaduse, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele. Linnapea võib volitada teisi isikuid esindama linna temale antud pädevuse piires; 3) annab linnavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 5) esitab volikogule kinnitamiseks linnavalitsuse teenistujate koosseisu, struktuuri ja palgamäärad; 6) esitab volikogule kinnitamiseks linnavalitsuse arvulise koosseisu ja linnavalitsuse liikmed; 7) esitab volikogule ettepaneku linnavalitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 8) esitab linnavalitsusele ametisse kinnitamiseks linna asutuse juhi kandidaadi ning teeb ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta; 9) täidab muid talle seaduse alusel pandud ülesandeid. (2) Linnapea äraolekul asendab linnapead abilinnapea majandusalal. Linnapea ja abilinnapea majandusalal üheaegsel äraolekul asendab linnapead tema poolt käskkirjaga määratud üks abilinnapeadest. Kui ka asendajaks määratud abilinnapea puudub või ei saa linnapea ülesandeid täita edasilükkamatute asjaolude tõttu, asendab linnapead vanim kohalolev linnavalitsuse liige. Linnapead ei saa asendada linnasekretär. (3) Linnapeale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uue linnapea valimiseni. (4) Linnapea surma korral valib volikogu oma järgmisel istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikmetest linnapea asendajaks kuni uue linnapea valimiseni. (5) Linnapea vabastamisel ametist tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel või seoses tema valimisega riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuses teisele ametikohale muus ametiasutuses, valib volikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe abilinnapea või linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni. (6) Linnapea sotsiaalsed garantiid sätestatakse seadusega. § 41. Linnapea õigus moodustada valitsus (1) Linnapeal on valituks osutumise päevast volitus moodustada linnavalitsus. (2) Linnapea esitab enne nelja kuu möödumist volikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates volikogule kinnitamiseks linnavalitsuse arvulise koosseisu ja ametisse nimetamiseks ja kinnitamiseks linnavalitsuse liikmete kandidaadid. (3) Linnavalitsusse kuuluvad linnapea, abilinnapead, linnavalitsuse liikmed. (4) Volikogu otsustab linnavalitsuse ametisse kinnitamise poolthäälteenamusega avalikul või salajasel hääletamisel linnavalitsuse liikmekandidaatide nimekirja alusel. Salajane hääletamine toimub käesoleva paragrahvi 5. ja 6. lõikes sätestatud korras juhul, kui seda nõuab vähemalt üks volikogu liige. (5) Linnavalitsuse liikmekandidaatide nimed kantakse kõik ühele hääletussedelile. Iga volikogu liige saab ühe hääletussedeli, millele märgib iga linnavalitsuse liikmekandidaadi nime järele oma arvamuse – ei või jaa. (6) Hääletamise läbiviimiseks valitakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline hääletamiskomisjon. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel. (7) Linnavalitsuse liikmeks kinnitatuks osutub linnavalitsuse liikmekandidaat, kes saab volikogu koosseisu poolthäälteenamuse. (8) Seaduses ettenähtud volitused saavad linnavalitsuse liikmed ametisse kinnitamise päevast. (9) Volikogu poolt ametisse nimetatud linnavalitsuse liikmete sotsiaalsed garantiid sätestatakse seadusega. § 42. Valitsuse volituste tähtaeg (1) Linnavalitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. (2) Linnavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. (3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab linnavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue linnavalitsuse ametisse kinnitamiseni. (4) Käesoleva paragrahvi lõige 2 ei laiene linnasekretärile. § 43. Linnavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Linnavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) isikliku avalduse alusel; 2) linnapea esildisel; 3) umbusalduse avaldamisel; 4) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) uue linnavalitsuse ametisse kinnitamisega; 6) teovõimetuks tunnistamisega; 7) surma korral. (2) Linnavalitsuse liikme volituste lõpetamine vormistatakse volikogu otsusega. (3) Linnavalitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad tema linnavalitsuse liikme volitused ning talle makstakse hüvitust linnavolikogu poolt kehtestatud alustel ja ulatuses. § 44. Linnavalitsuse pädevus (1) Jõhvi Linnavalitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või linna põhimäärusega on pandud täitmiseks linnavalitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 4) esindab linna kui avalik-õiguslikku isikut kohtus; 5) väljastab ehituslube. (2) Linnavalitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruste või otsuste uuesti läbivaatamist. § 45. Linnavalitsuse töö korraldamine (1) Linnavalitsuse juht on linnapea, kes esindab linnavalitsust. (2) Linnapea annab linnavalitsuse ja linna ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju. (3) Linnavalitsuse juht ei või olla volikogu esimees. (4) Linnavalitsuse töövorm on istung. (5) Linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale linnapea või tema asendaja osa vähemalt pool linnavalitsuse kooseisust. (6) Linnavalitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Võrdsete häälte korral on otsustavaks linnapea või tema asendaja hääl. (7) Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. (8) Linnapea või nende asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. (9) Linnavalitsuse määrusele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla linnapea või tema asendaja ning linnasekretär. (10) Linnavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokolli vormistamise tagab linnasekretär ja sellele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid asendavad isikud. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. (11) Küsimuste ettevalmistamiseks linnavalitsuse istungile ja muu töö korraldamiseks ja probleemide lahendamiseks võib valitsus moodustada ajutisi ja alatisi komisjone. (12) Linnavalitsuse täpsem töökord sätestatakse linnavalitsuse töökorraga (reglemendiga), mille kinnitab volikogu. § 46. Linnasekretär (1) Linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist linnapea seaduses sätestatud korras. (2) Linnasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele. Linnasekretäri vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. (3) Linnasekretär ei kuulu linnavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa linnavalitsuse istungitest. (4) Linnasekretär: 1) juhib linnakantseleid ning esitab linnapeale ettepanekuid linnakantselei struktuuri, ülesannete ja teenistujate koosseisu kohta; 2) korraldab volikogu ja linnavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 3) esindab linnavalitsust kohtus erivolituseta või volitab selleks teisi isikuid; 4) hoiab linna vapipitsatit; 5) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 6) korraldab linnavalitsuse istungite ettevalmistamist ja protokollimist; 7) annab linnakantselei töö sisemiseks korraldamiseks käskkirju; 8) täidab teisi talle seaduse, linnavalitsuse liikmete tööjaotuse ja linnavalitsuse töökorra (reglemendi) alusel pandud ülesandeid; 9) saadab õiguskantslerile linna õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates. (5) Linnasekretäri asendamise korra määrab linnapea. Linnasekretäri asendajal on kõik linnasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele (jõustub 1. jaanuaril 2000. a). § 47. Linna avalik teenistus (1) Linna avalik teenistus on töötamine ametnikuna linna ametiasutuses. Ametiasutus on linnaeelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesanne on avaliku võimu teostamine. (2) Linna avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd linna ametiasutuses. (3) Linna avalik teenistus toimub avaliku teenistuse seaduses ja teiste õigusaktidega sätestatud korras. (4) Teenistulikku järelevalvet linna ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuse hallatavate asutuste üle ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatakse seaduses sätestatud korras. VI. MAJANDUS JA EELARVE. KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED § 48. Munitsipaalvara (1) Munitsipaalvara on Jõhvi linnale kuuluv vara. (2) Oma vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra sätestab volikogu «Jõhvi linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise eeskirjaga». (3) Linnale riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võib võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks linna ees olevate ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult volikogu poolt kehtestatud korras. (4) Linnal on ostueesõigus linna haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse sätteid. § 49. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes (1) Jõhvi linn võib teenuste osutamiseks asutada linna ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, ja olla osanikuks või aktsionäriks linna seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. (2) Linna ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab ning põhimääruse ja selle muutmise kinnitab linnavolikogu. Asutuse juhi kinnitab ametisse linnavalitsus linnapea ettepanekul. Linna ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. (3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on Jõhvi linn, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on Jõhvi linn, asutamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab linnavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab linnavalitsus juhatuse liikmed. (4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks linnale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui linn osaleb mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi linnavalitsuse poolt nimetatud isik. (5) Jõhvi linnal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Lepingute sõlmimiseks volitatud isikud määratakse käesoleva põhimäärusega või volikogu igakordse otsusega. § 50. Kohalikud maksud (1) Volikogu kehtestab maksud ja maksumäärade muudatused enne linnaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. (2) Kohalikud maksud kehtestatakse volikogu määrusega (maksumäärus). Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. (3) Kohalike maksude maksuhalduriks on linnavalitsus, kes korraldab maksude kogumist. (4) Kohalik maks ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. (5) Maksuobjekti ei tohi maksustada rohkem kui ühe kohaliku maksuga. (6) Seaduses kehtestatud korras võib volikogu panna linna haldusterritooriumil asuva kinnisvara omanikele või valdajatele kohustuslikke reaalkoormisi. § 51. Koormised (1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks linna territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks ja loodusobjektide kaitseks. (2) Koormise võib kehtestada füüsilistele või juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. (4) Isik, kellel koormise täitmise kohustub lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. (5) Koormise täitmist kontrollib linnavalitsus Jõhvi linna õigusaktidega sätestatud korras. (6) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. § 52. Eelarve (1) Jõhvi linna iseseisev eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. Eelarve kinnitab volikogu. (2) Linnal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks linnaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. (3) Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruandega on igaühel õigus tutvuda linnavalitsuse kantseleis. (4) Linna eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. § 53. Eelarve tulud ja kulud (1) Eelarve tulud on: 1) laekumised maksudest; 2) laekumised linna asutustest, äriühingutest ning linnavarast; 3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) laenud ja intressid; 5) muud laekumised. (2) Eelarve kulud on assigneeringud: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. § 54. Eelarve koostamine ja jõustumine (1) Jõhvi linna eelarve koostatakse valla- ja linnaeelarve seaduses, käesolevas põhimääruses ja teistes seadustes sätestatud korras, arvestades Jõhvi linna arengukava. (2) Eelarve projekti koostamiseks esitavad linna asutused ja volikogu komisjonid linnavalitsusele kirjalikud ettepanekud eelarveaastale eelneva aasta 15. septembriks. (3) Eelarve esialgse tasakaalustatud variandi koostab linnavalitsus 30. oktoobriks ja esitab selle tutvumiseks volikogu komisjonidele. (4) Linnavalitsus esitab eelarve projekti koos lõikes 5 nimetatud lisadega volikogule hiljemalt 30. novembriks. Volikogu võib mõjuvatel põhjustel nimetatud tähtaega pikendada. (5) Eelarve projektile lisatakse: 1) eelarve projekti seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 2) andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes; 3) andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi; 4) volikogu komisjonide ettepanekud, mida ei ole arvestatud eelarve projektis koos mittearvestamise põhjustega. (6) Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata linnavalitsuse arvamus. (7) Pärast eelarve projekti ja selle kohta esitatud ettepanekute läbivaatamist võtab volikogu eelarve vastu poolthäälteenamusega. (8) Linna eelarve jõustub eelarveaasta algusest. (9) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib linnavalitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. (10) Kui volikogu ei ole kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on volikogu tegutsemisvõimetu. § 55. Eelarve muutmine. Lisaeelarve (1) Eelarves määratud assigneeringute ümberjaotamiseks esitab linnavalitsus volikogule eelarve muutmise otsuse eelnõu. Eelarve muutmise otsus võetakse vastu samas korras kui eelarve. (2) Eelarve muutmise ettepanekule, mis toob kaasa nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata volikogu vastavate komisjonide ja linnavalitsuse arvamus. (3) Eelarve kulude täpsustamise õigus on: 1) osade lõikes – volikogul; 2) osade peatükkide lõikes – volikogu vastavatel komisjonidel; 3) artiklite lõikes – linnavalitsusel. (4) Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib linnavalitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada volikogule lisaeelarve projekti. (5) Lisaeelarve projektile lisatakse: 1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 2) andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. (6) Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub käesolevas põhimääruses eelarve koostamise ja vastuvõtmise kohta sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis toodud erisusi. § 56. Laenude võtmine (1) Linn võib võtta laenu vastavalt valla- ja linnaeelarve seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel. (2) Laen võetakse või võlakirjad emiteeritakse linna arengukavas ettenähtud investeeringuteks. § 57. Eelarve täitmine (1) Eelarve täitmist korraldab linnavalitsus seaduses ja volikogu poolt sätestatud korras. (2) Eelarve täitmise aruande koostab linnavalitsus ning esitab selle volikogule hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. maiks. Aruandele peab olema lisatud audiitori arvamus aruande kohta (jõustub 1. jaanuaril 2001. a). (3) Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 1) bilanss aruandeaastale järgneva aasta alguseks; 2) tulude ja kulude aruanne; 3) linna reservfondi kasutamise aruanne; 4) muud volikogu poolt ettenähtud andmed. (4) Revisjonikomisjon peab enne eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. (5) Eelarve täitmise aruande vaatab läbi ja kinnitab volikogu poolthäälteenamusega hiljemalt 1. juuniks. VII. JÕHVI LINNA ARENGUKAVA § 58. Arengukava vastuvõtmine ja muutmine (1) Jõhvi linna arengukava on dokument, mis sisaldab linna majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. (2) Jõhvi linna arengukava koostatakse vähemalt kolme eelseisva aasta kohta. Kui linnal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. (3) Volikogu teeb arengukava eelnõu ja selle muutmise eelnõu kättesaadavaks kõigile linnaelanikele ning kinnitab selle pärast vastavate ettepanekute läbivaatamist volikogu poolt määratud ajaks. (4) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. (5) Arengukava on aluseks linnaeelarve koostamisele, investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. (6) Linna üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. § 59. Üldplaneering Üldplaneering on Jõhvi linna funktsioonide täitmise tagamiseks välja töötatud terviklik maakasutusplaan, mille kinnitab volikogu kuni kümneaastaseks perioodiks riigi õigusaktides ning volikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades. Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta. § 60. Detailplaneering (1) Detailplaneering on planeering, mis koostatakse linna territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. (2) Detailplaneering konkretiseerib ja täpsustab linna üldplaneeringuga fikseeritud maakasutust. (3) Detailplaneeringute kehtestamise, muutmise ja tühistamise kord kehtestatakse linna ehitusmääruses. § 61. Linnaehitus (1) Linnaehitus on maatükile (krundile) ehitise või rajatise püstitamine, samuti juurde- või ümberehitamine. Linnaehitus toimub linna üldplaneeringu ja selle alusel kinnitatud muude maakasutusplaanide ning ehitusprojektide alusel. Linnaehitust reguleeritakse riigi õigusaktide ning volikogu poolt kinnitatud linna ehitusmäärusega ja muude õigusaktidega. (2) Linna kui kohaliku omavalitsusüksuse pädevusse kuulub ehitusalase tegevuse koordineerimine ja ehitusjärelevalve oma haldusterritooriumil. § 62. Kultuuriväärtuste kaitse (1) Omavalitsuse ülesanne on tagada Jõhvi linna territooriumil asuva mis tahes isiku omanduses või valduses olevate ajaloo-, arhitektuuri-, kunsti- ja muude mälestiste ning väärtuste säilimine. (2) Kaitse alla kuuluvate objektide väljaselgitamine ning valdamise, kasutamise ja käsutamise korra või nende suhtes vastavate piirangute seadmine toimub riigi õigusaktides ning volikogu määruste ja otsustega sätestatud korras. § 63. Keskkonnakaitse (1) Omavalitsuse ülesanne on tagada tervislik elukeskkond, linna territooriumil asuvate unikaalsete looduslike koosluste ja üksikobjektide säilimine. (2) Loodusobjektide kaitse alla võtmine ning nende valdamise, kasutamise ja käsutamise piiramine toimub õigusaktides sätestatud korras. (3) Seaduses sätestatud alustel ja korras on omavalitsusel õigus piirata kaitse alla mittekuuluvate loodusobjektide omandiõiguse teostamist. Piirangud seatakse Jõhvi linna heakorra- ja keskkonnakaitse eeskirjas, ehitusmääruses või muudes volikogu määrustes ja otsustes. (4) Volikogu ja linnavalitsuse otsused küsimustes, mis on seotud keskkonna olukorra muutustega, peavad olema kooskõlastatud keskkonnaametiga. VIII. LINNA ÕIGUSAKTID § 64. Linna õigusaktid (1) Volikogul ja linnavalitsusel on õigus anda üldaktina määrusi. (2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, linnavalitsusel anda korraldusi. (3) Volikogu ja linnavalitsuse õigusaktid kehtivad Jõhvi linna haldusterritooriumil, samuti Jõhvi linnale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool Jõhvi linna haldusterritooriumi. (4) Volikogu ja linnavalitsuse määrused saadetakse kümne päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist õiguskantslerile. § 65. Volikogu ja valitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Volikogu määrused avalikustatakse üldjuhul enne nende jõustumist. (2) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. (3) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist Jõhvi Linna Keskraamatukogus või linnavalitsuse kantseleis, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Üldist tähtsust mitteomavad volikogu määrused jõustuvad üldjuhul kolmandal päeval pärast nende avalikustamist või neis sätestatud tähtajal. (4) Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal. Kui jõustumise tähtaega ei ole märgitud, jõustub otsus vastuvõtmise hetkel. Volikogu otsused tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. (5) Volikogu määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja – volikogu istungi juhataja. (6) Linnavalitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal. Linnavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist linnavalitsuse kantseleis või Jõhvi Linna Keskraamatukogus, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (7) Valitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid linnavalitsuse istungil asendavad isikud. (8) Volikogu ja linnavalitsuse määrused ja volikogu otsused ning istungite protokollid peavad olema kõigile isikutele kättesaadavad linnavalitsuse kantseleis. (9) Volikogu ja linnavalitsuse õigusaktid ja istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (10) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (11) Linnavalitsus korraldab õigusaktide süstematiseerimise, nende avaldamise ja saatmise täitjatele ja asjaosalistele. § 66. Õigusaktide täitmise kontroll Seaduste ning volikogu määruste ja otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste täitmist kontrollivad seaduses ja volikogu töökorras sätestatud korras volikogu ja valitsus ning teised selleks seadusega volitatud isikud. § 67. Istungi ja koosoleku protokoll (1) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (2) Valitsuse istungi protokollile kirjutavad alla linnapea või tema asendaja ja protokollija. (3) Volikogu või valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija. (4) Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. (5) Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ning nende kohta vastuvõetud otsustused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. (6) Volikogu istungite protokollid peavad olema kättesaadavad igaühele. (7) Linnavalitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad. (8) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud linna ametiasutuste siseseks kasutamiseks. (9) Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. IX. JÕHVI LINNA KOOSTÖÖ TEISTE OMAVALITSUSTEGA § 68. Koostöövormid (1) Omavalitsus võib volikogu otsusel oma huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks ja ühiste ülesannete täitmiseks: 1) tegutseda ühiselt; 2) anda sellekohased volitused mõnele omavalitsusele; 3) osaleda omavalitsusüksuste liitude töös. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 tähendatud koostöö korral võivad omavalitsused näha lepinguga ette ühisasutuste moodustamise. (3) Omavalitsusliitude liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes linna esindamise otsustab volikogu. § 69. Omavalitsusüksuste liidu asutamine Omavalitsusüksuste liitude asutamise aluseks on omavalitsusüksuste vahel sõlmitud asutamisleping. § 70. Välissuhete korraldamise alused (1) Jõhvi linnal on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. (2) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes linna esindamise küsimuse otsustab volikogu. (3) Jõhvi linna esindavad välissuhtlemisel vastavalt oma pädevusele volikogu esimees ja linnapea, kui volikogu ei ole otsustanud teisiti. § 71. Suhted sõpruslinnadega ja regionaalne koostöö (1) Jõhvi linn arendab vastastikku huvipakkuvat ja kasuliku koostööd sõpruslinnadega, otsib ja sõlmib uusi koostöösidemeid linna arengu ja linnakodanike huvides. (2) Omavalitsus osaleb Jõhvi linna arenguga seotud omavalitsusüksuste regionaalses koostöös, arendades sidemeid ja tehes koostööd teiste riikide linnade omavalitsustega. (3) Omavalitsusorgani või tema poolt volitatud esinduste või isikute sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kohustused Jõhvi linnale või täiendavad kulutused linnaeelarvest. X. RIIKLIK JÄRELEVALVE § 72. Omavalitsuse tegevuse riiklik järelevalve ja suhted riigiorganitega (1) Maavanem teostab järelevalvet Jõhvi linna omavalitsuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras. (2) Jõhvi linna valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist kontrollib Riigikontroll. (3) Järelevalvet omavalitsuse õigustloovate aktide vastavuse üle põhiseadusele ja teistele seadustele teostab õiguskantsler. (4) Jõhvi linna ja riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. (5) Jõhvi linn ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. (6) Linnavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks. (7) Linna võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise puhul. XI. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE, KEHTESTAMINE JA MUUTMINE § 73. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine (1) Põhimääruse võtab vastu ja muudab volikogu. (2) Põhimääruse või selles tehtud muudatuse vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (3) Põhimäärus või selles tehtud muudatused jõustuvad volikogu määratud päeval.