Veriora Vallavolikogu — Veriora valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 23, 375

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punktidest 6, 9, 23 ja 36 ning paragrahvi 49 lõikest 1, Veriora Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Veriora valla põhimääruse uus redaktsioon koos lisadega: 1.1. Lisa 1. Veriora vallavara kasutamise, valdamise ja käsutamise kord; 1.2. Lisa 2. Veriora valla esindamise kord; 1.3. Lisa 3. Veriora vallavalitsuse töökord. 2. Tunnistada kehtetuks Veriora vallavolikogu 9. detsembri 1993. a otsus nr 11 «Veriora valla põhimääruse ja volikogu reglemendi muutmise kohta» ja põhimääruse muutmise 26. oktoobri 1994. a otsus nr 9, 23. novembri 1994. a otsus nr 1, 23. novembri 1994. a otsus nr 3, 29. märtsi 1995. a otsus nr 29 ja 29. märtsi 1995. a otsus nr 30. 3. Tunnistada kehtetuks vallavolikogu komisjonide põhimääruste kinnitamise ja muutmise 17. veebruari 1994. a otsus nr 3, 24. märtsi 1994. a otsus nr 4, 20. aprilli 1994. a otsus nr 19, 31. jaanuari 1997. a otsus nr 2 ja 21. veebruari 1997. a otsus nr 14. 4. Tunnistada kehtetuks Veriora Vallavolikogu 26. mai 1994. a otsus nr 16 «Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise eeskirjade kinnitamine». 5. Tunnistada kehtetuks Veriora Vallavolikogu 7. juuli 1994. a otsus nr 3 «Veriora valla kui avalik-õigusliku isiku esindamise korra kinnitamine». 6. Määrus avaldada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 7. Määrus jõustub 1. märtsil 2000. a. Volikogu esimees Rein RAADLA Kinnitatud Veriora Vallavolikogu 21. veebruari 2000. a määrusega nr 2 VERIORA VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Veriora valla põhimääruse eesmärk Veriora valla põhimääruses sätestatakse Veriora valla (edaspidi vald) omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. § 2. Valla kohaliku omavalitsuse mõiste (1) Valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime, kohustus ja vastutus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. (2) Kohalik omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel ja teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel. § 3. Valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted Valla kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3) seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 5) omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste rakendamisel ja pandud kohustuste täitmisel; 6) tegevuse avalikkus; 7) valla elanike õiguste ja huvide kaitse, neile avalike teenuste osutamine ja vahendamine soodsamatel tingimustel. § 4. Valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused (1) Vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest ja teistest riigi õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (2) Vald on avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduste, käesoleva põhimääruse ja selle lisa nr 2 alusel oma pädevuse piires vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. (3) Vallal on iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. (4) Valla omavalitsusorganitel on oma seaduslike õiguste kaitseks õigus pöörduda kohtusse. § 5. Valla ülesanded (1) Vald kohaliku omavalitsusüksusena korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole antud seadusega kellegi teise täita. Nimetatud ülesannete täitmise finantseerimine toimub vallaeelarvest, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. (2) Vald täidab riiklikke kohustusi, mis on pandud talle seadusega või seadusest tuleneva lepingu alusel. Valla poolt riiklike kohustuste täitmisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Riiklike kohustuste täitmise, mille kulud ei ole riigieelarvest kaetud, otsustab volikogu. (3) Omavalitsusüksuse ülesanded on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda, veevarustust ja kanalisatsiooni, vallasisest transporti, teede ja tänavate korrashoidu ning territooriumide planeerimist. (4) Omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada valla omanduses olevate lasteasutuste, üldhariduskoolide ja huvikoolide, raamatukogude, muuseumi ja teiste kultuuriasutuste, hoolekandeasutuste, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist ja tööd. (5) Omavalitsusüksuse ülesanne on valla arengustrateegia ja sellest lähtuva arengukava väljatöötamine ja kinnitamine ning valla elu juhtimine vastavuses arengukavas fikseeritud prioriteetide ja põhisuundadega. Arengustrateegiaks on valla võimalustest ning ajaloolis-kultuurilistest iseärasustest lähtuvate pikemaajaliste arengueesmärkide ja nende saavutamise võimalike teede määratlemine. (6) Omavalitsusüksuse ülesanne on tema omandis ja kasutuses oleva vara heaperemehelik kasutamine valla kui terviku arengu huvides. § 6. Valla kohaliku omavalitsuse organid Valla kohaliku omavalitsuse organid on: (1) vallavolikogu (edaspidi volikogu) – valla esinduskogu, mis valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; (2) vallavalitsus – volikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 7. Valla sümbolid (1) Valla sümbolid on vapp ja lipp. (2) Valla vapp on kaldjaotusega paremalt poolitatud hõbe-sinisel kilbil sinine ja hõbedane laineline varras. Saatetunnusena ülemisel, hõbedasel väljal sinine kuldse ringikujulise südamikuga rukkililleõis ning alumisel, sinisel väljal viieharuline hõbedane heraldiline okaspuutaim. (3) Valla lipp on vapilipp, mille normaalmõõtmed on 165×105 cm; pikkuse ja laiuse suhe on 11:7 ühikut. (4) Valla vapp ja lipp on Veriora valla omandid, mida käsutab Veriora Vallavolikogu ja mille kasutamist korraldab Veriora Vallavalitsus. (5) Nii värvilist kui ka must-valget vapi ja lipu kujutist võib kasutada vallavolikogu ja vallavalitsuse dokumentidel, etikettidel, siltidel, suveniiridel jt trükistel. (6) Teiste valla füüsiliste ja juriidiliste isikute dokumentidel, trükistel, suveniiridel jt toodetel võib Veriora valla vapi ja lipu kujutist kasutada ainult Veriora Vallavalitsuse loal. (7) Füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kellel on vapi ja lipu kujutise kasutamise õigus, väljastab sümbolite täpsed koopiad vallasekretär. (8) Vappi kasutatakse vallavalitsuse pitsatil ja tseremoniaalsete dokumentide plommitemplitel. (9) Veriora valla vapi kujutisega pitsat on sõõr, mille keskel on vapp ja äärtel asutuse nimetus. Pitsati läbimõõt on 35 mm. (10) Veriora valla pitsatite hoidmise eest vastutab vallasekretär. (11) Veriora valla omavalitsuses on kasutusel riigivapi ja vallavapi kujutisega pitsatid. Veriora valla vapipitsatit kasutatakse vastavalt Veriora Vallavalitsuse asjaajamise juhendile. (12) Rahvusvahelistel, vabariiklikel ja regionaalsetel üritustel võivad valla lippu kasutada Veriora valla ametlik delegatsioon või valda esindavad kollektiivid ja üksikisikud. (13) Veriora valla lipp on välja pandud ruumis, kus toimuvad vallavolikogu istungid. (14) Valla lippu on õigus omandada igal valla elanikul ning vallas registreeritud juriidilisel isikul vallavalitsuse kaudu, tasudes lipu valmistamise kulutused. (15) Valla struktuuriüksused varustab valla lipuga vallavalitsus. (16) Valla lipp heisatakse järgmistel juhtudel: 1) ametlike esinduste vastuvõtul; 2) ülevallalistel pidupäevadel, valla kultuuri- ja spordiüritustel; 3) vallavalitsuse korraldusel muudel juhtudel. (17) Eesti Vabariigi riigilipu ja valla lipu samaaegsel heiskamisel paigutatakse valla lipp Eesti Vabariigi riigilipust lippude poolt vaadates vasakule. (18) Valla vapi ja lipu etalone säilitatakse vallavalitsuses. § 8. Asjaajamiskeel valla omavalitsusorganites Asjaajamiskeeleks valla omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel. § 9. Valla elanik (1) Valla elanik on isik, kellel on elanikeregistri järgi alaline elukoht Veriora vallas. (2) Valla elanik osaleb volikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (3) Volikogul on õigus reguleerida valla elanike, vallas kinnisvara omavate või haldavate, samuti vallas õppivate, töötavate või ajutiselt viibivate isikute käitumist ja vallas tegutsevate juriidiliste isikute tegevust seaduses sätestatud ulatuses. § 10. Valla piir ja haldusjaotus (1) Valla piir määratakse seaduses sätestatud korras. (2) Valla piiride muutmine toimub seaduses sätestatud korras pärast elanike arvamuse väljaselgitamist ja volikogu seisukoha ärakuulamist. (3) Valla piir looduses tähistatakse koos naaberomavalitsusüksustega. (4) Valla piir tähistatakse riigi- ja vallamaanteedel viitadega. (5) Valla administratiivkeskus asub Veriora alevikus. § 11. Valla suhted teiste omavalitsuste ja organisatsioonidega (1) Valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega rajanevad omavahelistel lepingutel. (2) Vallal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras. II. VOLIKOGU § 12. Volikogu – valla esinduskogu (1) Volikogu on valla esinduskogu, mis valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. (3) Valla kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitlusi või -hääletusi. (4) Volikogu määrab seaduses sätestatud korras kindlaks oma struktuuri ja töökorra. (5) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. (6) Volikogu esindab ja tema tööd juhib volikogu esimees. (7) Valla valimiskomisjon kutsub valitud volikogu kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste teatavakstegemist. Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. § 13. Volikogu liige (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Ta on otsuste tegemisel sõltumatu, juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning valla elanike huvidest ja vajadustest. (3) Volikogu esimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. (4) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõikele 1. Ennast üksikakti arutamisest ja otsustamisest taandanud isik võib selle üksikakti arutamise ja otsustamise ajal viibida volikogu istungi toimumise ruumis. (5) Volikogu liikmel on õigus saada hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu poolt kehtestatud määrades ja korras. (6) Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijaile teavet oma tegevusest ning volikogu tegevusest tervikuna. (7) Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi volikogu poolt valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. (8) Volikogu liige on kohustatud osalema volikogu istungitel, nende komisjonide töös, mille liikmeks ta on valitud ja täitma volikogu poolt antud ülesandeid. (9) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. (10) Volikogu asendusliige on käesoleva paragrahvi lõigetes 11 ja 12 ettenähtud juhtudel ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega volikogu liikme asemele seaduses sätestatud korras määratud isik. (11) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) volikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tagasiastumisega; 3) väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist vallas; 4) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 6) teovõimetuks tunnistamisega; 7) tema surmaga. (12) Volikogu liikme volitused peatuvad seoses: 1) nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks või valimisega vallavanemaks või kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks või nimetamisega vallaametnikuks; 2) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistusse; 3) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega; 4) tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. (13) Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad volikogu vastava otsuse jõustumise hetkest. (14) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. (15) Asendusliikmete ammendumisel on volikogu liikmete arv vastava arvu võrra väiksem. Kui volikogu liikmete arv langeb seaduses sätestatud miinimumini või alla selle, siis korraldatakse volikogu koosseisu puudu olevate liikmete valimiseks täiendavad valimised. § 14. Volikogu ainupädevus (1) Volikogu ainupädevusse kuulub: 1) valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine; 2) kohalike maksude kehtestamine ja maksumäärade muutmine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude osas soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise korra kehtestamine; 6) vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) valla arengukava kinnitamine, muutmine või tühistamine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla halduspiiride või haldusüksuse nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja likvideerimine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhikirja kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine ja valla valimiskomisjoni ning jaoskonnakomisjoni moodustamine, komisjoni esimehe ja asendusliikmete määramine; 14) volikogu esimehe, aseesimehe valimine ja ametist vabastamine; 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) vallavalitsuse ja tema liikmete ametisse kinnitamine ning vallavalitsuse ja tema liikmete ametist vabastamine; 17) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele; 18) vallavalitsuse liikmetele töötasu määramine; 19) volikogu komisjonide moodustamine või likvideerimine, nende esimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 20) volikogu esimehele või aseesimehele töötasu või hüvituse määramine; 21) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest ettenähtud hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 22) valla esindamise korra kehtestamine; 23) sihtasutuste ja mittetulundusühingute asutamine; 24) kohtu kaasistujate valimine; 25) põhiseaduse paragrahvi 29 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 26) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 27) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 28) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 29) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine või tühistamine; 30) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 31) detailplaneeringu tühistamine; 32) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 33) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine. (2) Volikogu ainupädevusse kuuluvad lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatutele samuti muud seadustes sätestatud küsimused. (3) Vallavolikogu ainupädevuses olevate küsimuste otsustamist ei saa delegeerida volikogu komisjonidele ega vallavalitsusele. (4) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise vallavalitsusele. § 15. Volikogu struktuur ja töökorraldus (1) Volikogu töötab täiskoguna, samuti komisjonide ja fraktsioonide kaudu. (2) Volikogu ja tema komisjonide tehnilise teenindamise tagab vallakantselei. (3) Volikogu töövorm on istung, mille kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja. § 16. Vallavolikogu töökord (1) Vallavolikogu tugineb oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusandlusele, lähtub valla ja tema elanike huvidest ning vallavolikogu otsustustest. (2) Vallavolikogu töövorm on istung. (3) Vallavolikogu tööorganid on komisjonid. § 17. Vallavolikogu istungi ettevalmistamine, kokkukutsumine ja läbiviimine (1) Vallavolikogu istung toimub üldjuhul üks kord kuus. Vajadusel on võimalik ka vallavolikogu sagedasem kokkukutsumine. Juulis vallavolikogu istungeid üldjuhul ei toimu. (2) Kõik volikogule esitatavad eelnõud, taotlused, ettepanekud, pöördumised ja avaldused peavad olema esitatud kaheksa päeva enne volikogu istungit vallavalitsuse kantseleisse. (3) Kui eelnõu ei ole esitanud vallavalitsus, siis annab volikogu esimees selle läbivaatamiseks ka valitsusele. Valitsus esitab volikogule eelnõu kohta oma seisukoha, millest nähtub ka vastavus kehtivatele õigusaktidele, hiljemalt neli päeva enne volikogu istungit (4) Vallavolikogu istungi kutsub kokku vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Vajadusel kutsutakse vallavolikogu istung kokku vallavalitsuse või vähemalt neljandiku vallavolikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. (5) Vallavolikogu kokkukutsumisest ja arutusele tulevatest küsimustest teatatakse vallavolikogu liikmetele hiljemalt neli päeva enne vallavolikogu istungi toimumist. (6) Istungi päevakorra ning õigusaktide eelnõud arutusele tulevates küsimustes peavad olema vallavolikogu liikmetele kättesaadavad hiljemalt neli päeva enne istungi toimumist. (7) Vallavolikogu liige, kes ei saa osa võtta vallavolikogu istungist, peab sellest eelnevalt teatama vallavolikogu esimehele või vallavalitsuse sekretärile. (8) Volikogu liikmete osalemist volikogu istungitel arvestatakse osavõtulehtedel, millele istungist osa võttev volikogu liige annab allkirja. Istungil osalevad külalised registreerivad end osavõtulehel. (9) Vallavolikogu istungi tööaeg on kuni kuus tundi. Vaheaeg tehakse vähemalt iga 1,5-tunnise töö järel. Vajadusel jätkatakse istungit ühel järgmistest tööpäevadest. (10) Vallavolikogu istungit juhatab vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, mõlema puudumisel aga vanim kohalolev vallavolikogu liige. Vallavolikogu esimest istungit juhatab kuni vallavolikogu esimehe valimiseni valimiskomisjoni esimees. (11) Istungil arutatakse päevakorras märgitud küsimusi, mille õigusaktide eelnõusid on vallavolikogu liikmetele tutvustatud käesolevas põhimääruses kehtestatud korras. Küsimuste arutamise, mis nimetatud nõudele ei vasta, otsustab vallavolikogu poolthäälteenamusega. (12) Umbusaldusmenetluse võib algatada vähemalt neljandik volikogu koosseisust. § 18. Istungi päevakord (1) Vallavolikogu koostab tööplaani, kus on näidatud kvartali jooksul arutamisele tulevad põhiküsimused. (2) Istungieelse menetluse läbinud ning nõutavas korras ettevalmistatud eelnõudest ning arupärimistest koostab volikogu esimees istungi päevakorraprojekti, määrates ära iga päevakorrapunkti arutamiseks planeeritava aja. (3) Erandjuhul võib eelnõu võtta istungi päevakorda pärast päevakorraprojekti esitamist volikogu liikmetele. Selline päevakorrapunkt tuleb volikogus eraldi kinnitada, kusjuures eelnõu kirjalik tekst peab olema paljundatud ja esitatud volikogule vähemalt 24 tundi enne istungit. (4) Ettepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni: 1) vallavolikogu liikmed; 2) vallavalitsuse liikmed; 3) vallaelanikud, asutused ja ettevõtted vallavalitsuse kaudu. (5) Vastuvõetud päevakorda võib muuta vähemalt 2/3 kohalolevate vallavolikogu liikmete nõudel, küsimuste järjekorda aga poolthäälteenamusega. (6) Iga istungi lõpus tehakse ettepanekud järgmise istungi päevakorra eelnõu kohta (arutamisele tulevate küsimuste loetelu, põhi- ja kaasettekandjad). (7) Vallavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. Kinniseks võib istungi kuulutada, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam vallavolikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (8) Volikogu kinnisel istungil osaleb ainult vallavanem ja antud päevakorrapunkti arutamisele kutsutud isikud. Volikogu võib otsustada ka nende isikute mitteosalemise teatud osas istungi ajast. 1) kinnise istungi protokolli koostab üks istungil viibiv volikogu liige volikogu otsuse alusel (9) Istungist video- ja fonosalvestuste tegemiseks on külalisel vaja istungi juhataja luba. § 19. Volikogu istung (1) Istungi avamine hõlmab: 1) istungist osavõtvate volikogu liikmete arvu teatamist; 2) kutsutud külaliste tutvustamist; 3) päevakorra eelnõu arutamist ja selle kinnitamist. (2) Vallavolikogu istungil arutatavad küsimused töötatakse läbi ettekandes ja kaasettekannetes ning läbirääkimiste käigus. 1) Ettekanne on küsimuse eelnevalt ettevalmistatud käsitlus, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul, kaasettekande maksimaalne kestvus on 10 minutit. 2) Küsimused ettekande kohta esitatakse täpselt formuleeritult. 3) Sõnavõtt on vallavolikogu liikme seisukoha motiveeritud esitus arutatavas küsimuses. Igas päevakorrapunktis on vallavolikogu liikmel õigus ühekordseks sõnavõtuks kestvusega mitte üle viie minuti. 4) Märkus on vallavolikogu liikme kuni kahe minuti jooksul esitatav ja aruteluga haakuv selgitus. Repliik on lühike märkus, vastus või ütlus. Igas päevakorrapunktis on vallavolikogu liikmel õigus kolmeks märkuseks või repliigiks. 5) Ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus kuni kolmeminutilisele lõppsõnale. 6) Istungi juhatajal on õigus oma äranägemisel anda esinejale lisaaega kuni kolm minutit. Esinemise edasise pikendamise loa võib anda vallavolikogu. 7) Sõnavõtu, küsimuse või märkuse esitamise soovist teatatakse käe tõstmisega. 8) Istungi juhataja katkestab esinemise ilmse teemast möödarääkimise või ajalimiidi täitumise korral. 9) Läbirääkimised lõpevad kas viimase registreeritud esinemisega või 2/3 kohalolevate vallavolikogu liikmete nõudel või küsimuse arutamiseks planeeritud ajalimiidi lõppemisega. Vajadusel võib istungi juhataja pikendada päevakorrapunkti arutamise aega kuni 15 minuti võrra. 10) Eelnõu algataja võib selle tagasi võtta arutelu igas staadiumis kuni eelnõu lõplikule hääletamisele panemiseni. Kui eelnõu on pandud lõplikule hääletamisele, siis seda tagasi võtta enam ei saa. 11) Enne eelnõu hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid, annab võimaluse parandusteks ja ettepanekute tegemiseks hääletamise korra kohta. Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et sellele oleks võimalik vastata «jah» või «ei». 12) Pärast küsimuse hääletamisele panemist enam sõna ei anta. 13) Juhul kui vallavolikogu liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli, mis ajast ja millise küsimuse arutelust arvates ta istungist osa võtab. 14) Mõjuvatest põhjustest istungilt lahkumiseks informeerib vallavolikogu liige eelnevalt istungi juhatajat. Lahkumise aeg ja selle põhjus märgitakse protokolli. (3) Volikogu istungi päevakorras olevaid küsimusi arutatakse ühel või mitmel lugemisel. Mitmel lugemisel arutatakse küsimust juhul, kui seda nõuab vähemalt üks komisjon, samuti 1/3 volikogu liikmete üldarvust. Ülejäänud juhtudel otsustatakse eelnõu teisele lugemisele panemine häälteenamusega. (4) Kohustuslikus korras arutatakse vähemalt kahel lugemisel: 1) eelarve kinnitamist; 2) valla põhimääruse kinnitamist ja muutmist; 3) valla arengukava kinnitamist ja muutmist; 4) maksude ja koormiste määramist. § 20. Otsustuste tegemine (1) Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks vallavolikogu liige seda nõuab. Nimeline hääletamine toimub, kui vähemalt üks vallavolikogu liige seda nõuab. (2) Hääletamine vallavolikogus on avalik, v.a isikuvalimised, mis otsustatakse salajasel hääletamisel. (3) Kui ühe küsimuse lahendamiseks on mitu eelnõu, määrab hääletamise järjekorra istungi juhataja. Eelnõu tervikuna ei panda hääletusele enne parandusettepanekute läbihääletamist. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtaegade puhul hääletatakse varasemad tähtajad enne hilisemaid. Tähtaegu ja arve ei käsitleta alternatiivsetena, ühe tähtaja või arvu poolt hääletanud volikogu liige võib hääletada ka teise tähtaja või arvu poolt. (4) Vallavolikogu võtab õigusakte vastu poolthäälteenamusega, välja arvatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6, 7, 8, 9, 10, 14, 15, 18 ja 24 nimetatud küsimused, mille vastuvõtmiseks on vajalik vallavolikogu koosseisu poolthäälteenamus. (5) Kui hääletamise tulemusel jagunevad poolt- ja vastuhääled võrdselt, siis otsustab istungi juhataja hääl. (6) Volikogu määrused ja otsused avalikustatakse Veriora vallamajas, Leevi ja Veriora raamatukogus kümne päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist. § 21. Istungi protokoll (1) Kõik vallavolikogu istungid protokollitakse. Protokolli vormistamise korraldab vallasekretär. (2) Vallavolikogu istungi protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutatavad küsimused, arutelu käik ja vastuvõetud otsustused, vallavolikogu liikme nõudmisel tema eriarvamused. (3) Viie päeva jooksul pärast istungi toimumist on vallavolikogu liikmetel õigus istungi materjalidega tutvuda ja teha ettepanekuid paranduste tegemiseks protokolli. Paranduse tegemise otsustab vallavolikogu esimees või teda istungil asendanud isik. (4) Vallavolikogu istungi protokoll peab olema igaühele kättesaadav kümne päeva möödumisel istungi toimumise päevast arvates. (5) Vallavolikogu istungi protokollile kirjutab alla vallavolikogu esimees või teda istungil asendanud isik ja protokollija. (6) Vallavolikogu istungite protokollid on igaühele kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud vallaasutuste siseseks kasutamiseks. § 22. Volikogu esimees (1) Volikogu esimehe valimise kord: 1) Volikogu liikmed esitavad enda hulgast volikogu esimehe kandidaadid. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel häälteenamusega. 2) Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 10-minutilises sõnavõtus. Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti loosiga määratud järjekorras. 3) Volikogu esimehe kandidaadid vastavad volikogu liikmete küsimustele. Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale volikogu esimehe kandidaadile kuni kolm küsimust. 4) Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemise komisjoni moodustamiseni. 5) Volikogu valib avalikul hääletamisel volikogu liikmete hulgast kolmeliikmelise häältelugemise komisjoni. Komisjon valib oma liikmete hulgast esimehe ja sekretäri. 6) Häältelugemise komisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 7) Igal volikogu liikmel on volikogu esimehe valimisel üks hääl. 8) Valituks osutub volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat. 9) Valimistulemus vormistatakse volikogu otsusena, millele kirjutab alla valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja või seda päevakorrapunkti juhatanud volikogu liige. 10) Kui ükski kandidaatidest ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. 11) Kui häälte arvult teine ja kolmas kandidaat koguvad võrdselt hääli, siis pannakse nad eraldi hääletusele ning edasi jääb konkureerima rohkem hääli saanud kandidaat. Kui nad ka nüüd koguvad võrdselt hääli, otsustab edasipääseja loos. 12) Kui kolm või rohkem kandidaati saavad võrdselt hääli, siis langevad välja kandidaadid, kes said vähem hääli või ei saanud üldse hääli ning hääletamisele pannakse kõik võrdselt hääli saanud kandidaadid. 13) Kui kõik esitatud kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist, läbiarutamist ning antakse kandidaatidele võimalus enesetaanduseks. 14) Kui kandidaate oli ainult üks või kaks ja volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu samal istungil volikogu koosseisu häälteenamuse otsuse alusel. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti. Kui ka nüüd ei saa keegi nõutavat häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist järgmisel volikogu istungil ühe nädala jooksul. (2) Volikogu esimehe asetäitja valitakse pärast volikogu esimehe valimist käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–8 sätestatud korras. Kui kaks või enam volikogu liiget saavad võrdse arvu hääli, langetatakse otsus liisu heitmise teel. Valimistulemus vormistatakse volikogu otsusena, millele kirjutab alla volikogu esimees. (3) Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning juhib nende ettevalmistamist; 2) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) korraldab volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist volikogu komisjonide ja vallavalitsuse kaudu; 4) kirjutab alla volikogu poolt vastu võetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 5) korraldab ja kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 6) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (4) Volikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu aseesimees, nende äraolekul aga vanim kohalolev volikogu liige. (5) Volikogu esimehel ja tema asetäitjal on õigus tagasi astuda, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumine jõustub volikogu vastava otsuse jõustumise kuupäeval. § 23. Volikogu komisjonid (1) Volikogu võib moodustada nii alalisi kui ajutisi komisjone. Komisjonide ülesanne on volikogu poolt lahendamist vajavate probleemide väljaselgitamine, ettepanekute tegemine nende lahendamiseks, vajadusel volikogu õigusaktide algatamine ning eelnõude koostamine, arvamuste andmine volikogu määruste ja otsuste eelnõude kohta ning volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimine. (2) Komisjonide esimehed valitakse volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse ja vabastatakse komisjoni esimehe esildisel volikogu poolt. Vallavalitsuse haldusaparaadi töötajad kuuluvad oma tegevusvaldkonnaga seonduvasse komisjoni. (3) Komisjoni töövorm on koosolek. Koosoleku kutse koos esialgse päevakorraga peab olema komisjoni liikmetele kättesaadav vähemalt kaks tööpäeva enne koosolekut. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees. Komisjon võtab otsuseid vastu kohalolevate komisjoniliikmete poolthäälteenamusega. (4) Komisjoni otsused protokollitakse ja nendele kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija. (5) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga volikogu määruste ja otsuste või vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. (6) Komisjoni liikmed võivad oma isikliku avalduse alusel tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse tegemise hetkest. (7) Vallavolikogu alatised komisjonid tegutsevad käesolevas põhimääruses sätestatud töökorra järgi. (8) Vallavolikogu alatised komisjonid on: 1) revisjonikomisjon; 2) sotsiaal- ja tervishoiukomisjon; 3) haridus- ja kultuurikomisjon; 4) majanduskomisjon. 5) Ajutiste komisjonide ülesanded ja tegutsemise alused määrab vallavolikogu kindlaks komisjoni moodustamisel. § 24. Vallavolikogu alatiste komisjonide töökord (1) Vallavolikogu alatised komisjonid on vallavolikogu volituste ajaks moodustatud vallavolikogu tööorganid. Komisjoni volitused algavad pärast komisjoni koosseisu kinnitamist ja volitused lõpevad koos vallavolikogu volituste lõppemisega või lõpetatakse komisjoni tegevus vallavolikogu otsusega. (2) Oma tegevuses juhinduvad vallavolikogu alatised komisjonid Eesti Vabariigi seadusandlusest, riiklikest normatiivaktidest, käesolevast põhimäärusest ning teistest vallavolikogu õigusaktidest. (3) Vallavolikogu alatised komisjonid annavad oma tööst aru vallavolikogule. (4) Vallavolikogu alatistel komisjonidel on õigus saada oma tööks vajalikku teavet ja dokumente. (5) Vallavolikogu alatistelt komisjonidelt laekunud ettepanekud kuuluvad enne vallavalitsusele esitamist kooskõlastamisele vallavolikogu esimehega. § 25. Revisjonikomisjoni töökord (1) Revisjonikomisjon on kolmeliikmeline. Komisjoni kõik liikmed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast. (2) Revisjonikomisjon kontrollib: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust vallavolikogu õigusaktidele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 3) valla ametiasutuste ja valla asutuste ning valla ainuosalusega ettevõtete raamatupidamise õigsust; 4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist. 5) vallavara valitsemist, kasutamist ja käsutamist; 6) vallavalitsuse ja tema ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (3) Komisjon vaatab läbi valla eelarve täitmise aruande enne selle kinnitamist ning esitab märkused ja ettepanekud vallavolikogule. (4) Komisjon on majanduslike huvide deklaratsioonide hoidja. Komisjon korraldab ametiisikute majanduslike huvide deklaratsioonide õigeaegse kogumise, nende hoidmise, kontrolli ja avalikustamise. (5) Komisjonil on õigus saada teavet ja tutvuda kõigi tööks vajalike dokumentidega. (6) Komisjoni liikmel on õigus saada hüvitust komisjoni töös osalemise eest komisjoni tööks ettenähtud summade arvelt. (7) Komisjoni töövormid on koosolek ja revisjonide korraldamine. (8) Komisjoni koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele kas komisjoni esimehe või liikmete ettepanekul. (9) Koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees. Koosoleku toimumise aeg kooskõlastatakse komisjoni liikmetega. (10) Komisjoni koosolekul planeeritakse komisjoni töö ning arutatakse revisjonide tulemusi. (11) Koosolekul kuulatakse vajaduse korral ära need ametiisikud, kellele alluvat töölõiku kontrolliti, ja ka kohalekutsutud ekspertide arvamused. (12) Komisjoni otsustus võetakse vastu koosseisu häälteenamusega. Koosoleku käik protokollitakse. (13) Vajadusel antakse komisjoni otsustus seisukoha võtmiseks vallavolikogule. (14) Revisjonid korraldatakse: 1) vastavalt vallavolikogu kinnitatud plaanile; 2) vallavolikogu ettepanekul; 3) revisjonikomisjoni algatusel; 4) saabunud kaebuste ja signaalide põhjal ning muudel juhtudel. (15) Revisjonidest teatatakse eelnevalt vallavolikogu esimehele ja vallavanemale; (16) Komisjonil on õigus vallavolikogu loal kaasata revideerimistesse eksperte ja audiitoreid. (17) Kontrollimise kohta koostab revisjonikomisjon akti avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest ning esitab selle vallavalitsusele, kes võtab kümne tööpäeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha. Revisjonikomisjon esitab hiljemalt ühe kuu jooksul volikogule otsuse eelnõu. Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne volikogu otsuse eelnõu esitamist. (18) Komisjon vastutab revisjonide kvaliteedi eest. (19) Lõpetamata revisjoni kohta komisjon andmeid ei väljasta. (20) Lõplikud kontrollifaktid avalikustatakse vajaduse piires. § 26. Sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni töökord (1) Sotsiaal- ja tervishoiukomisjonis on vähemalt viis liiget. (2) Komisjoni põhiülesanded on: 1) valla sotsiaalhoolduse ja tervishoiu põhisuundade väljatöötamine ning nende elluviimise jälgimine; 2) osalemine valla arengukava väljatöötamises; 3) niisuguse süsteemi loomine, et arstiabi ja sotsiaalhooldus jõuaks võimalikult lihtsalt iga abivajajani. (3) Nende ülesannete täitmiseks: 1) peetakse arvestust pensionäride, üksikvanurite, invaliidide, puuetega laste, paljulapseliste perede, asotsiaalsete perede, kinnipidamiskohtadest vabanenute, töötute ja nende perede, hooldusasutustes viibivate laste, invaliidide ning vanurite kohta; 2) organiseeritakse koostööd invaühingute, puuetega inimeste ning pensionäride ühenduste, usuühingute jt ühiskondlike organisatsioonidega, koolide ning lasteasutustega; 3) tutvustatakse elanikkonnale sotsiaalhooldust ja tervishoidu käsitlevaid õigusakte. (4) Komisjonil on õigus: 1) osaleda vallavolikogus arutusele tulevate sotsiaal- ja tervishoiualaste küsimuste ettevalmistamises; 2) teha ettepanekuid vallavolikogu istungi päevakorda võetavate küsimuste kohta; 3) teha ettepanekuid vallaeelarve koostamisel; 4) kaasata oma töösse teisi komisjone ja osaleda ise nende töös; 5) kuulata ära vallaasutuste ja ettevõtete juhte ning saada neilt informatsiooni; 6) kasutada oma töös organisatsioonide ja üksikisikute abi. (5) Komisjoni liikmel on õigus saada hüvitust komisjoni töös osalemise eest komisjoni tööks ettenähtud summade arvelt. (6) Komisjon annab oma tööst informatsiooni elanikkonnale. (7) Komisjoni töövorm on koosolek. 1) Koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees. Koosoleku toimumise aeg kooskõlastatakse komisjoni liikmetega. 2) Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmed. 3) Komisjoni otsustus võetakse vastu lihthäälteenamusega. 4) Komisjoni koosoleku käik protokollitakse. 5) Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastu võetud otsustused ning koosolekul osalejate eriarvamused. 6) Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija. 7) Komisjon võib pidada ühiseid koosolekuid teiste komisjonidega või väljasõidukoosolekuid. § 27. Haridus- ja kultuurikomisjoni töökord (1) Haridus- ja kultuurikomisjon on vähemalt viieliikmeline komisjon, kelle põhiülesanne on vallavolikogu haridus-, kultuuri- ja spordipoliitika kavandamine. (2) Komisjon töötab välja ja esitab vallavolikogus kinnitamiseks valla hariduse, kultuuri ja spordi arengukavad, perspektiivplaanid ning nende ellurakendamise põhimõtted. (3) Komisjon valmistab ette või annab omapoolse hinnangu vallavolikogus arutusele tulevate valla haridus-, kultuuri- ja spordielu küsimustele. (4) Komisjon võtab osa valla eelarve koostamisest ja teeb ettepanekuid valla haridus-, kultuuri- ja spordielu ning nendesse eluvaldkondadesse kuuluvate eelarvete koostamiseks. (5) Komisjon teeb ise või vaatab läbi enne vallavolikogule esitamist kõik muudatused või täiendused haridus-, kultuuri- ja spordiasutuste eelarvete muutmiseks. (6) Komisjon teeb koostööd vallavalitsuse, kõikide haridus-, kultuuri- ja spordiasutuste ning antud eluvaldkondades tegutsevate ühenduste, seltside, fondide, organisatsioonide ja üksikisikutega. (7) Komisjon lähtub oma töös vallaelanike huvidest ja vajadustest. (8) Komisjonil on õigus: 1) teha vallavolikogule ja vallavalitsusele ettepanekuid valla haridus-, kultuuri- ja spordielu puudutavates küsimustes; 2) kaasata oma töösse vallavalitsuse ja vallaasutuste töötajaid; 3) moodustada ajutisi komisjone ning töögruppe; 4) teha koostööd vallavolikogu teiste alaliste ja ajutiste komisjonidega ning pidada ühiseid koosolekuid; 5) saada informatsiooni vallavalitsuselt, vallas tegutsevatelt asutustelt, ettevõtetelt ja organisatsioonidelt; 6) kuulata ära vallas tegutsevate asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide juhte haridus-, kultuuri- ja spordiküsimustes; 7) teha ettepanekuid vallavolikogu päevakorda võetavate küsimuste kohta; 8) pidada väljasõidukoosolekuid; 9) kaasata oma töösse teisi komisjone ja osaleda ise nende töös. (9) Komisjoni liikmel on õigus saada hüvitust komisjoni töös osalemise eest komisjoni tööks ettenähtud summade arvelt. (10) Komisjoni töövorm on koosolek. 1) Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kaks korda kvartalis. 2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema asetäitja. 3) Vallavalitsuse või vähemalt neljandiku komisjoni liikmete ettepanekul tuleb nende tõstatatud küsimuste arutamiseks kutsuda komisjoni koosolek kokku hiljemalt seitsme päeva jooksul. 4) Komisjoni koosoleku kokkukutsumisel peab kutse komisjoni liikmetele olema teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne komisjoni koosolekut. 5) Komisjoni koosolekut juhatab komisjoni esimees või tema asetäitja. 6) Komisjoni koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmed. Otsustused võetakse vastu kohalolevate komisjoniliikmete häälteenamusega. 7) Komisjoni koosolekud on avalikud. Komisjon võib kuulutada koosoleku kinniseks, kui selle poolt hääletab kaks korda rohkem komisjoni liikmeid kui vastu või kui vastavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 8) Komisjoni koosoleku käik protokollitakse. 9) Komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija. § 28. Majanduskomisjoni töökord (1) Majanduskomisjonis on vähemalt viis liiget. (2) Komisjoni põhiülesanne on valla majanduslikule arengule, eelarve ja maksupoliitika väljatöötamisele ning elluviimisele kaasaaitamine. (3) Komisjoni peamised tegevusvaldkonnad on: 1) elamu- ja kommunaalmajandus; 2) veevarustus ja kanalisatsioon; 3) heakord, haljastus; 4) territoriaalplaneerimine, arhitektuur, vallakujundus; 5) teede ja tänavate väljaehitamine ja korrashoid; 6) ehitus ja kapitaalremont; 7) keskkonnakaitse; 8) soojamajandus; 9) maamajandus. (4) Põhiülesande täitmiseks komisjon: 1) aitab kaasa valla eelarve koostamisele, teeb majandusanalüüse ning ettepanekuid eelarve muutmiseks; 2) osaleb valla majandusarengu perspektiivplaani koostamises; 3) teeb ettepanekuid ja osaleb ettevõtluse arendamises; 4) osaleb oma õiguste piires kohalike maksude ja koormiste väljatöötamises ja rakendamises; 5) püstitab ülesandeid ja võtab vastu otsustusi valla ehituse, heakorra, kommunaalmajanduse, maamajanduse ja keskkonnakaitse probleemide lahendamiseks; (5) Komisjonil on õigus käesoleva põhimääruse kohaselt ja vallavolikogu antud volituste ulatuses: 1) osaleda vallaeelarve koostamises; 2) teha majandusanalüüse; 3) teha ettepanekuid ja osaleda ettevõtluse arendamises; 4) teha ettepanekuid eelarve muudatusteks; 5) kaasata oma töösse teisi komisjone ja osaleda ise nende töös; 6) kasutada oma töös organisatsioonide ja üksikisikute abi; 7) teha ettepanekuid vallavolikogu päevakorda võetavate küsimuste kohta. (6) Komisjoni liikmel on õigus saada hüvitust komisjoni töös osalemise eest komisjoni tööks ettenähtud summade arvelt. (7) Komisjoni töövorm on koosolek, mis kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kaks korda kvartalis. 1) Koosoleku kutsub kokku esimees, teatades sellest ette vähemalt neli päeva. 2) Kõik küsimused otsustatakse lahtisel hääletamisel lihthäälteenamusega. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmed. 3) Komisjon võib pidada ühiseid koosolekuid teiste komisjonidega. 4) Komisjon võib pidada väljasõidukoosolekuid. 5) Komisjoni koosoleku käik protokollitakse. § 29. Umbusaldusmenetlus volikogus (1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele. (2) Kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad, ja volikogu õigusakti eelnõu esitatakse vallasekretärile. (3) Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (4) Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe, volikogu komisjoni esimehe või vallavalitsuse liikme ametist ja kohustustest vabastamise. (5) Umbusalduse avaldamine vallavanemale toob kaasa vallavalitsuse tagasiastumise. Vallavanemale umbusalduse avaldamisel valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni vallavalitsuse uue koosseisu volituste saamise päevani. (6) Umbusaldusavaldus samadele isikutele võetakse päevakorda mitte varem kui kolm kuud pärast eelmise umbusaldusavalduse arutamist volikogu istungil. § 30. Tööandja kohustus volikogu liikme ees Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid. § 31. Volikogu tegutsemisvõimetus (1) Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) ei ole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) ei ole ühe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates valinud volikogu esimeest või vallavanemat või ei ole kahe kuu jooksul vallavanema valimise päevast arvates kinnitanud vallavalitsuse koosseisu. (2) Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras. III. VALLAVALITSUS § 32. Vallavalitsus – omavalitsuse täitevorgan (1) Vallavalitsus on valla täitevorgan, mis lahendab kõiki valla pädevusse antud küsimusi, kui volikogu ei ole otsustanud teisiti, ning talle volikogu määruste ja otsustega pandud ülesandeid. (2) Vallavalitsus realiseerib lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, täitev-korraldava tegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. § 33. Vallavanem (1) Vallavanema valimise kord: 1) Vallavanema valimiseks tuleb vallavolikogu kokku kutsuda hiljemalt kahe nädala jooksul uue vallavolikogu koosseisu volituste jõustumisest. 2) Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvile 45 valitakse vallavanem salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Vallavanemakandidaatide ülesseadmine: 1) Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek. Kirjaliku ettepaneku esitamise õigus on vallavolikogu liikmel, kodanike valimisliidul või volikogu fraktsioonil. 2) Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning koostatakse nimekiri. 3) Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega. 4) Vallavanema valimisel on igal vallavolikogu liikmel üks hääl. (3) Pärast nimekirja sulgemist valitakse lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 1) Häältelugemiskomisjon valmistab ette valimisbülletäänid ja viib läbi salajase hääletamise. 2) Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed. 3) Protokolli kinnitab vallavolikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. (4) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. (5) Kui ükski kandidaatidest ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. (6) Kui häälte arvult teine ja kolmas kandidaat koguvad võrdselt hääli, siis pannakse nad eraldi hääletusele ning edasi jääb konkureerima rohkem hääli saanud kandidaat. Kui nad ka nüüd koguvad võrdselt hääli, otsustab edasipääseja loos. (7) Kui kolm või rohkem kandidaati saavad võrdselt hääli, siis langevad välja kandidaadid, kes said vähem hääli või ei saanud üldse hääli ning hääletamisele pannakse kõik võrdselt hääli saanud kandidaadid. (8) Kui kõik esitatud kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist ning antakse kandidaatidele võimalus enesetaanduseks. (9) Kui kandidaate oli ainult üks või kaks ja vallavanem ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu samal istungil volikogu koosseisu häälteenamuse otsuse alusel. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti. Kui ka nüüd ei saa keegi nõutavat häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist järgmisel volikogu istungil kahe nädala jooksul. (10) Vallavanem: 1) esitab volikogule ja vallavalitsusele valla elu korraldavaid ettepanekuid; 2) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 3) sõlmib vallavalitsuse nimel lepinguid vastavalt vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korrale; 4) korraldab vallavalitsuse nimel sõlmitud lepingute täitmise; 5) esindab valda või vallavalitsust vastavalt seadusega ja valla põhimäärusega antud pädevusele. Vallavanem võib temale antud pädevuse piires volitada teisi isikuid esindama valda; 6) annab korraldusi elanike ja nende vara kaitseks tule- ja loodusõnnetuse korral; 7) esitab volikogule kinnitamiseks valla ametiasutuste struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad; 8) võtab teenistusse ja vabastab teenistusest teenistujaid vastavalt kinnitatud koosseisule ja eelarvele, sõlmib ja lõpetab töölepinguid valla asutuste juhtidega; 9) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 10) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 11) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne vallavalitsuse liikme ametist vabastamiseks; 12) täidab muid talle seadusega ja volikogu poolt pandud ülesandeid. (11) Vallavanema volitused lõpevad enne tähtaega: 1) tagasiastumisel; 2) volikogu poolt umbusalduse avaldamisel; 3) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 4) tema teovõimetuks tunnistamisel; 5) tema surma korral. (12) Enne ametiaja lõppu ametist lahkunud või vabastatud vallavanema asemele valitakse uus vallavanem sama ametiaja lõpuni. (13) Vallavanemat asendab vallasekretär, vallasekretäri puudumisel vallavalitsuse vanim liige. Vallavanemat asendatakse, kui tema teenistussuhe on peatunud või vallavanem ei asu valla territooriumil. § 34. Vallavalitsuse koosseis ja moodustamine (1) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja teised volikogu poolt kinnitatud isikud. (2) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungitest. (3) Vallavanem teeb hiljemalt ühe kuu jooksul pärast tema ametisse kinnitamist volikogule ettepaneku vallavalitsuse arvulise koosseisu kohta ja esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete kandidaadid. Vallavalitsus ei või olla väiksem kui kolm liiget. (4) Volikogul on õigus muuta vallavalitsuse suurust vastavalt vallavanema ettepanekule. (5) Enne kinnitamist annavad vallavalitsuse liikmekandidaadid süümevande. (6) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud vallavolikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse liikmeks oleku ajaks. (7) Vallavolikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel lõpevad endise vallavalitsuse ning algavad uue vallavalitsuse volitused vallavolikogu poolt uue vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. (8) Vallavalitsuse koosseisu kinnitab vallavolikogu poolthäälteenamusega salajasel hääletamisel. (9) Vallavanema poolt kinnitamiseks esitatud vallavalitsuse liikmete nimed kantakse kõik ühele hääletussedelile. Igale vallavolikogu liikmele antakse üks vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimekirjaga hääletussedel. Hääletussedelile märgib hääletaja iga vallavalitsuse liikme kandidaadi nime järele oma seisukoha – poolt või vastu. (10) Hääletamise läbiviimiseks valitakse lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. (11) Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid ja viib läbi salajase hääletamise. (12) Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed. (13) Protokoll esitatakse vallavolikogule kinnitamiseks poolthäälteenamusega lahtisel hääletamisel. (14) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatuks ja ametisse nimetatuks osutub vallavalitsuse liikme kandidaat, kes saab vallavolikogu poolthäälteenamuse. (15) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavolikogu vallavanema ettepanekul. Vallavolikogu kinnitab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme. (16) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui ametisse on kinnitatud vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust, sh vallavanem. (17) Vallavalitsuse liikmete volitused lõpevad enne tähtaega: 1) isikliku avalduse alusel; 2) vallavanema esildisel; 3) umbusalduse avaldamise korral; 4) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel kuriteo puhul, mille eest on karistusena ette nähtud vabadusekaotus; 5) tema teovõimetuks tunnistamisega; 6) tema surma korral. § 35. Vallavalitsuse töökord (1) Vallavalitsuse töövorm on istung. (2) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul teda asendav vallavalitsuse liige. (3) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt pool tema koosseisust. Otsused võetakse vastu kohalolijate häälteenamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustav juhataja hääl. (4) Vallavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks volikogule, vallavalitsuse teenistuses olevatele isikutele ja vallaelanikele. (5) Vallavalitsus annab volituse valla esindamiseks avalik-õigusliku isikuna kohtus. (6) Ametist lahkuv vallavalitsus tagab jooksvate küsimuste lahendamise kuni uue vallavalitsuse kinnitamiseni. (7) Vallavalitsuse töökorra kehtestab vallavolikogu. Vallavalitsuse töökord on käesoleva põhimääruse lisa nr 3. § 36. Vallasekretär (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. (2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Vallasekretäri vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. (3) Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. (4) Vallasekretär juhib valla kantselei tegevust, korraldab vallavalitsuse teenistust ja tagab valla õigusaktide vastavuse vabariigi õigusaktidega. (5) Vallasekretäri ülesanded: 1) esitab vallavanemale ettepanekuid kantselei struktuuri, funktsioonide ja teenistujate koosseisu kohta; 2) korraldab volikogu istungite protokollimist ja volikogu ning vallavalitsuse õigusaktide avaldamise ja töö avalikustamise; 3) informeerib volikogu ja vallavalitsust uutest õigusaktidest, esitab ettepanekud vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta; 4) hoiab valla pitsateid, korrastab ja säilitab vajalikku volikogu ja vallavalitsuse dokumentatsiooni; 5) täidab teisi talle seadusega ja volikogu poolt pandud ülesandeid. (6) Vallasekretäri asendamise otsustab vallavanem. § 37. Valla ametiasutused (1) Valla ametiasutused on vallakantselei ja vallavalitsus. (2) Vallakantselei põhiülesanne on volikogu ja vallavalitsuse töö tehniline tagamine. (3) Vallakantselei juht on vallasekretär. (4) Vallakantselei ülesanded on: 1) volikogu ja vallavalitsuse istungite protokollide, õigusaktide ja muude dokumentide vormistamine vastavuses käesoleva põhimäärusega ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega; 2) õigusaktide ja protokollide õigeaegse avalikustamise tagamine, õigustloovate aktide koopiate saatmine õiguskantsleri kantseleisse vastavalt õiguskantsleri tegevuse korraldamise seadusele; 3) protokollidest väljavõtete ja õigusaktide koopiate edastamine vastavalt korrale; 4) posti vastuvõtmine, registreerimine, süstematiseerimine ja edastamine adressaatidele ning valla arhiivi pidamise korraldamine; 5) volikogu ja vallavalitsuse kirjavahetuse teostamine; 6) tõendite ja õiendite väljastamine; 7) valla registrite pidamise korraldamine; 8) passitöö teostamine ja sõjaväearvestuse pidamine; 9) perekonnaseisualase töö korraldamine; 10) vallakantselei pädevuses olevate statistiliste aruannete koostamine ja nõutavaks tähtajaks esitamine; 11) notariaaltoimingute teostamine seaduses ettenähtud korras ja pädevuse piires; 12) personaliarvestuse pidamine; 13) volikogu esimehe, vallavanema või nende asendajate seaduslike korralduste täitmine. (5) Töötajate võtmine valla teenistusse toimub konkursi korras. (6) Valla haldusaparaadi struktuuri kinnitab vallavolikogu. Valla haldusaparaadi struktuur on käesoleva põhimääruse lisa nr 4. § 38. Kohaliku omavalitsuse teenistujate sotsiaalsed garantiid (1) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või aseesimehele, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. (2) Lõikes 1 sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a paragrahvi 38 lõike 1 punktis 2 toodud juhul; 2) valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks; 3) astub ametist tagasi umbusalduse avaldamise tõttu, kui selle aluseks on avaliku teenistuse seaduse paragrahvis 84 loetletud distsiplinaarsüüteod, mille eest on ette nähtud distsiplinaarkaristus. (3) Teenistusest vabastamisel ametiasutuse likvideerimise või ametniku koondamise tõttu makstakse ametnikule hüvitusena, kui ametnikul on avaliku teenistuse staaži: 1) alla kolme aasta – kahe kuu ametipalk; 2) 3–6 aastat – kolme kuu ametipalk; 3) 6–10 aastat – kuue kuu ametipalk; 4) üle kümne aasta – 12 kuu ametipalk. (4) Teenistusest vabastamisel ajateenistusse või asendusteenistusse kutsumise tõttu või atesteerimistulemuste põhjal makstakse ametnikule hüvitusena ühe kuu ametipalk. (5) Teenistusest vabastamisel vanuse või ametiasutuse süül teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise tõttu makstakse ametnikule hüvitusena kolme kuu ametipalk. (6) Teenistusest vabastamisel ametikohale mittevastava tervisliku seisundi või pikaajalise töövõimetuse tõttu makstakse ametnikule hüvitusena kolme kuu ametipalk lisaks muudele seaduses sätestatud hüvitustele. (7) Teenistuse lõppemisel seoses ametniku surmaga makstakse toetust ühele temaga koos elanud täiskasvanud perekonnaliikmele surmatunnistuse esitamisel kolme kuu ametipalga ulatuses. (8) Ametniku surma korral ametiülesannete täitmisel makstakse tema pereliikmetele hüvitusena ametniku kuue kuu ametipalk. (9) Ametniku invaliidistumisel, mille on põhjustanud ametiülesannete täitmine, makstakse hüvitusena kuue kuu ametipalk. (10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 4–6 ettenähtud hüvitust ja toetust makstakse tingimusel, et ametnik oli põhikohaga teenistuses valla ametiasutuses vähemalt viimased kolm aastat enne teenistussuhte lõppemist. (11) Teenistusest vabastamisel ametniku kirjaliku avalduse alusel ametnikust mitteolenevate oluliste põhjuste tõttu (alaealise lapse, vanuri või haige hooldus, elukoha vahetus, sobimatus juhiga) võib maksta hüvitust kahe kuu ametipalga ulatuses vallavanema käskkirja alusel. (12) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3–9 ja 11 ettenähtud hüvituste ja toetuste maksmiseks eraldatakse täiendavaid rahalisi vahendeid valla reservfondist. (13) Paragrahvis 38 sätestatud hüvituste maksmise korda saab muuta soodsamaks ainult järgmise volikogu koosseisu jaoks. Käesoleva põhimääruse jõustumise ajal kõigile ametis olevatele isikutele laienevad paragrahvis 38 sätestatud soodustused. IV. VERIORA VALLA VARA JA EELARVE § 39. Vallavara mõiste (1) Vallavara on vallale kui kohalikule omavalitsusüksusele kuuluv omand koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. (2) Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab volikogu. Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord on käesoleva põhimääruse lisa nr 1. § 40. Valla majandustegevus (1) Valla majandustegevus on: 1) osalemine ettevõtluses; 2) tehingud vallavaraga; 3) ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine tulu saamiseks; 4) fondide ja sihtkapitalide vahendite suunamine. (2) Vallavara kasutajate majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. (3) Vallavara valitsejad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid füüsiliste ja juriidiliste isikutega seaduses sätestatud ja vallavolikogu kehtestatud korras. § 41. Valla eelarve tulud ja kulud (1) Valla eelarve tulud on: 1) laekumised riiklikest ja kohalikest maksudest; 2) laekumised valla asutuste ja valla osalusega äriühingute tegevusest ning tehingutest valla varaga; 3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) laenud ja intressid; 5) trahvid; 6) muud laekumised. (2) Valla eelarve kulud on assigneeringud: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) valla omavalitsusorganite ülalpidamiseks; 4) võetud laenude ja laenuprotsentide tasumiseks; 5) reservfondi moodustamiseks; 6) muudeks volikogu poolt heakskiidetud eelarvelisteks kulutusteks. (3) Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. § 42. Valla eelarve koostamine ja tasakaalustamine (1) Valla eelarve koostamise aluseks on valla arengukava. Eelarve koostamise korra kehtestab volikogu. (2) Valla eelarvesse lülitatakse kõik valla tulud ja kulud. Eelarve peab olema tasakaalus. Iga ettepanek eelarve või eelarve projekti muutmiseks või tagasilükkamiseks tuleb esitada koos tulude või kulude muudatuste reaalsete katteallikate äranäitamisega. (3) Valla eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha volikogule ettepanekuid laenu võtmiseks või vallavara müügiks enampakkumisel. Laene võib võtta majanduslikku kasu toovate või vallale tähtsate arengusuundade edendamiseks. Jooksvate kulude katteks võib võtta laene arvestusega, et need tasutakse sama eelarveaasta jooksul. (4) Eelarves ettenägematute ja muude lisaassigneeringute tegemiseks koostatakse lisaeelarved, mis koostatakse ja kinnitatakse volikogu poolt kehtestatud korras. (5) Vallavalitsus koostab eelneva aasta eelarve täitmise aastaaruande ja esitab selle volikogule kinnitamiseks hiljemalt kolme kuu jooksul pärast eelarveaasta algust. (6) Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni arvamuse. (7) Valla eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks valla elanikele. § 43. Kohalikud maksud ja koormised (1) Kohalikud maksud ja maksumäärad kehtestab seaduse alusel vallavolikogu enne valla eelarve kinnitamist või muutmist ja need rakendatakse koos eelarvega. Ettepanekuid valla maksude kehtestamiseks võivad volikogule teha volikogu liikmed, volikogu komisjonid, vallavalitsus või vallavanem. (2) Seaduses sätestatud korras võib vallavolikogu määrusega panna valla territooriumil asuva kinnisvara omanikule või valdajale kohustuslikke reaalkoormisi. V. VALLA ARENGUKAVA JA PLANEERINGUD § 44. Valla arengukava (1) Arengukava ülesanne on valla sotsiaal-majandusliku olukorra analüüs, pikemaajalise tegevuse kavandamine ning edasiste arengusuundade ja prioriteetide kindlaksmääramine valla tervikliku arengu tagamiseks tasakaalustatult võimalustega. (2) Arengukava koostatakse vähemalt kolmeaastaseks perioodiks. Arengukava täitmist analüüsitakse igal aastal. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. (3) Volikogu kinnitab arengukava pärast kava projekti avalikku arutelu ning kõigi seisukohtade esitamist. (4) Valla arengukava on aluseks: 1) vallaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. (5) Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada volikogus arengukava muutmise menetlus. § 45. Valla üldplaneering (1) Arengukava alusel koostatakse valla kohta üld- ja detailplaneeringud planeerimis- ja ehitusseaduses sätestatud korras. (2) Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks välja töötatud terviklik maakasutusplaan, mille kehtestab vallavolikogu Eesti Vabariigi õigusaktides, valla arengukavas, vallavolikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades. (3) Üldplaneering on aluseks detailplaneeringule, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ning on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. (4) Ehitustegevust valla territooriumil reguleeritakse planeerimis- ja ehitusseadusega, valla ehitusmäärusega ning muude Eesti Vabariigi ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega. (5) Volikogu iga uus koosseis vaatab läbi kõik kehtivad planeeringud ning otsustab nende muutmise vajaduse hiljemalt kolme kuu jooksul oma volituste kehtima hakkamisest arvates. § 46. Veriora valla kultuuriväärtuste kaitse (1) Veriora omavalitsusorganite ülesanne on tagada valla territooriumil asuva mis tahes isiku omanduses või kasutuses olevate ajaloo-, ehitus-, arheoloogia-, kunsti- ja muude mälestiste ning väärtuste säilimine. (2) Kaitset vajavate objektide väljaselgitamine ja vastavate piirangute seadmine toimub Eesti Vabariigi õigusaktides ning vallavolikogu määruste ja otsustega sätestatud korras. § 47. Keskkonnakaitse (1) Valla omavalitsusorganid peavad oma arenguprioriteediks säästvat arengut ning tervisliku elukeskkonna säilitamist, samuti ka valla territooriumil asuvate kaitstavate looduslike koosluste ja üksikobjektide säilimist. VI. VALLA ÕIGUSAKTID § 48. Valla õigusaktid (1) Volikogul ja vallavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda õigustloovate üldaktidena määrusi. (2) Volikogul on õigus õigustrakendavate üksikaktidena anda otsuseid, vallavalitsusel korraldusi. (3) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad Veriora valla haldusterritooriumil. (4) Üks eksemplar valla omavalitsusorganite õigusaktidest säilitatakse vallakantseleis. (5) Volikogul on õigus kohustada vallavalitsust muutma või tühistama oma määruseid või korraldusi, kui need on vastuolus seaduste või volikogu otsustega. § 49. Valla õigusaktide algatamine (1) Volikogu õigusaktide vastuvõtmise, muutmise või tühistamise algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil; 3) volikogu fraktsioonil; 4) vallavalitsusel; 5) vallavanemal; 6) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla elanikel. (2) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla elanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu või vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (3) Algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab vallavalitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (4) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või vallavalitsuses. (5) Igaühel on õigus taotleda volikogult või vallavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. § 50. Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses ei ole toodud eraldi jõustumise tähtaega. Määrus loetakse avalikustatuks pärast tema väljapanekut Veriora vallamajas. (2) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt ühe nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. (3) Volikogu otsused jõustuvad alates neis märgitud tähtajast. Kui tähtaega määratud ei ole, jõustub otsus vastuvõtmise hetkel. (4) Volikogu määrustele ja teistele dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees. (5) Vallavalitsuse määrused ja korraldused jõustuvad alates neis toodud tähtajast. (6) Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. (7) Volikogu määrused ja otsused ning vallavalitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse Veriora ja Leevi raamatukogudes ja vallavalitsuse ruumides kümne päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist. (8) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes vallavalitsuse siseseks kasutamiseks. (9) Vallakantselei korraldab valla õigusaktide süstematiseerimise, nende avaldamise, saatmise täitjatele ja asjaosalistele isikutele. § 51. Õigusaktide täitmise kontroll (1) Seaduste ja vallavolikogu määruste ning otsuste ja vallavalitsuse määruste ning korralduste täitmist kontrollivad seaduses ja valla põhimääruses sätestatud korras vallavolikogu ja vallavalitsus. (2) Volikogu komisjonid teostavad nende poolt algatatud või komisjoni valdkonda kuuluvate valla õigusaktide täitmise kontrolli, selleks esitavad nad kord aastas volikogu istungil informatsiooni õigusaktide täitmisest. (3) Vallavalitsus teostab valitsuse õigusaktide täitmise kontrolli, kuulates selleks valitsuse istungil üks kord nelja kuu jooksul vastava valdkonna ametniku informatsiooni õigusaktide täitmisest. (4) Vallavolikogu määruste ning otsuste ja vallavalitsuse määruste ja korralduste täitmise arvestuse kartoteeki peab vallasekretär. (5) Igal vallavolikogu liikmel on õigus esitada kirjalik arupärimine vallavolikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikutele, kellele on tehtud ülesandeks vastava õigusakti täitmise tagamine. (6) Arupärimine esitatakse volikogu esimehe kaudu. (7) Vastus arupärimisele tuleb esitada volikogule ja volikogu liikmele hiljemalt ühe kuu jooksul. VII. VERIORA VALLA VÄLISSUHTED § 51. Veriora valla välissuhete korraldamise alused (1) Veriora vallal on õigus iseseisvalt astuda kohalikke omavalitsusi ühendavate või teiste rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. (2) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimuse otsustab vallavolikogu. (3) Veriora omavalitsusorganitel on õigus vabalt arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõikide valdade ja omavalitsustega väljaspool Eesti Vabariiki, kelle tegevuse põhimõtted pole vastuolus Eesti Vabariigi seaduste või Eesti Vabariigi rahvusvahelise suhtlemise põhiseisukohtadega. § 52. Veriora valla suhted sõprusvaldadega ja regionaalne koostöö (1) Veriora vald arendab vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd eelkõige ametlike sõprusvaldade ning koostööpartneritega, otsib ja sõlmib uusi koostöösidemeid Veriora valla arengu ja elanike huvides. (2) Veriora valla omavalitsusorganid ja nende struktuuriüksused teevad Veriora valla ja Eesti regionaalpoliitilise arengu huvides koostööd teiste omavalitsusüksuste ja riigiasutustega ning osalevad rahvusvahelistes arenguprogrammides koos teiste riikide omavalitsustega. (3) Veriora valla omavalitsusorganite või nende volitatud esinduste või isikute sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad täiendavad kohustused valla eelarvest. VIII. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE § 53. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine (1) Põhimäärus või temas tehtud muudatus võetakse vastu, kui volikogu istungitel on läbi viidud vähemalt kaks lugemist. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt neli tööpäeva. Põhimäärus või temas tehtud muudatus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Põhimääruses tehtud muudatus jõustub määruses sätestatud tähtajal. Lisa 1 Kinnitatud Veriora Vallavolikogu 21. veebruari 2000. a määrusega nr 2 VERIORA VALLAVARA KASUTAMISE, VALDAMISE JA KÄSUTAMISE KORD I. ÜLDSÄTTED § 1. Eeskirja eesmärk (1) Käesolev eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab Veriora valla omandis oleva vara (edaspidi vallavara) valdamise, kasutamise, kasutusse andmise, võõrandamise, koormamise ja muul viisil käsutamise korra. (2) Eeskirja kohaldatakse koos asjaõigusseaduse, erastamisseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, rendiseaduse ja muude seaduste ning õigusaktidega, millega reguleeritakse vara valdamist, kasutamist ja käsutamist. § 2. Vallavara mõiste (1) Vallavaraks käesoleva eeskirja tähenduses on Veriora valla (edaspidi vald) omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning valla varalised õigused ja kohustused. (2) Vallavara käsutamisest ja kasutamisest saadud tulu, samuti tulu, mis saadakse valla teenistuses olevate isikute tegevuse läbi nendega sõlmitud lepingute alusel, kuulub vallale, kui seadusest, valla õigusaktidest või lepingust ei tulene teisiti. § 3. Tervikvara mõiste (1) Tervikvara käesoleva eeskirja tähenduses on asjade kogum, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks. (2) Tervikvarast asja eraldamine ning lahutatud asja eraldi käsutamine on lubatud ainult vallavolikogu otsusel. II. VALLAVARA VALDAMINE § 4. Vallavara valdaja (1) Valdus on tegelik võim asja üle, samuti reaalservituudi teostamine. (2) Vallavara valdaja on: 1) vallavolikogu ja vallavalitsus; 2) vallavalitsuse struktuuriüksus; 3) munitsipaalasutus; 4) vallavalitsuse hallatav asutus. (3) Vallavara valdajaks võib olla kolmas isik. Kui vallavara antakse kolmandate isikute valdusse, on nad vallavara otsesed valdajad. Vallavara kaudseks valdajaks jääb vallavalitsus. (4) Kolmandateks isikuteks võivad olla kõik isikud, kellel ei ole keelatud olla vallavara valdajaks. (5) Vallavara valdajad on kohustatud tagama vallavara säilimise, korrashoiu ja sihipärase kasutamise. § 5. Vallavara valduse jaotus ja üleandmine (1) Vallavara valduse jaotuse kinnitab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul paragrahvi 4 lõikes 1 nimetatud valdajate vahel vastavalt sellele, milline vara on vajalik nende ülesannete täitmiseks. (2) Vallavara üleandmise ühe struktuuriüksuse või munitsipaalasutuse valdusest teisele otsustab vallavalitsus. (3) Vallavara üleandmisel koostavad üleandja ja vastuvõtja akti, milles märgitakse andmed vara koosseisu, seisukorra ja kasutamisviisi kohta ning vara bilansiline maksumus. § 6. Vallavara arvestus ja vallavara register (1) Vallavalitsus korraldab vallavara arvestuse. (2) Vallavara kohta peetakse vallavara registrit. Vallavara registri pidamise korra kinnitab vallavolikogu. Vallavalitsus asutab vallavara registri ja määrab registripidaja. (3) Vallavara arvestuse pidamise kohustus lasub kõigil vallavara valdajatel, kes peavad regulaarselt esitama nõutavad andmed nende valduses oleva vallavara kohta registripidajale. Registripidajal on õigus kontrollida andmete õigsust. § 7. Vallavara omandamine (1) Vallavara omandatakse valla elanike huvides. (2) Vallavara omandamise tasu eest otsustab: 1) vallavolikogu, kui: a) omandatava vallasvara hind ületab 50 000 krooni; b) omandatakse kinnisvara; 2) vallavalitsus, kui vallasvara hind ületab 25 000 krooni; 3) vallavalitsuse struktuuriüksuse ja munitsipaalasutuse juht tema käsutusse antud vahendite piires, kui vallasvara hind ei ületa 50 000 krooni ja kui vallavara omandamine on vajalik nimetatud struktuuriüksuse või asutuse korrapärase tegevuse tagamiseks. (3) Pärandvara või kingi vastuvõtmise otsustab vallavolikogu, kui asjaga kaasnevad varalised õigused on ilmselt väiksemad kui sellega kaasnevad kohustused. Pärandvara ja kingi hindamise viib läbi vallavalitsus. Pärandvara ja kingi valdajaks jääb vallavalitsuse struktuuriüksus või munitsipaalasutus, kes on testamendis või kinkelepingus näidatud pärijana või kingi saajana. Kui pärijaks või kingi saajaks on Veriora vald, määrab pärandi või kingi valdaja vallavalitsus. § 8. Varaliste kohustuste võtmine vallavara valdajate poolt (1) Laenu ja muude varaliste kohustuste võtmise otsustab: 1) vallavolikogu, kui võetakse: a) laenu; b) muid varalisi kohustusi üle 100 000 krooni; 2) vallavalitsus, kui varalisi kohustusi võetakse kuni 100 000 krooni tingimusel, et varaliste kohustuste võtmine on tagatud jooksva aasta eelarvega. § 9. Valla osalus ettevõtluses (1) Vald osaleb ettevõtluses, kui sellise osalemise vajadus tuleneb valla arengukavast. Valla osaluse vajaduse mingis äriühingus või muus ettevõtlusvormis ning osaluse ulatuse otsustab vallavolikogu. (2) Valla esindaja(d) valla osalusega juriidilises isikus määrab vallavalitsuse ettepanekul vallavolikogu. (3) Munitsipaalettevõtete ja -asutuste asutamine, haldamine ja likvideerimine toimub seaduses ettenähtud korras. III. VALLAVARA KASUTAMINE § 10. Vallavara kasutamise otstarve Vallavara kasutatakse: 1) valla üldisel otstarbel; 2) valla valitsemise otstarbel; 3) vallale tulu saamiseks. § 11. Üldotstarbel kasutatav vallavara (1) Üldotstarbel kasutatav vallavara on avalikud asjad, mida iseloomustab kättesaadavus kõigile. Need on avalikud tänavad, pargid, väljakud, haljasalad ja veekogud. Üldotstarbelise vallavara kasutamise tingimused kinnitab vallavolikogu. (2) Üldotstarbelise vallavara kasutamiseks piirangute seadmine ja selle kasutamise eesmärgi muutmine toimub vallavolikogu otsusel. (3) Vallavara hulka kuuluvat muud vara võib määrata üldotstarbel kasutamiseks vallavolikogu otsusel. (4) Vallavalitsus tagab teabe üldisel otstarbel kasutatava vallavara kohta ja selle kasutamise tingimuste ja piirangute avalikustatuse. § 12. Valitsemise otstarbel kasutatav vallavara (1) Valitsemise otstarbel kasutatakse vallavara, mis on vajalik vallavolikogule, vallavalitsusele ning selle struktuuriüksustele põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks. (2) Valitsemise otstarbel kasutatava vallavarana käsitletakse munitsipaalasutuste valduses olevat vallavara, mis on vajalik munitsipaalasutuse põhikirjaliste ülesannete täitmiseks. (3) Kui vallavara ei ole enam vaja valitsemise otstarbeks, on vallavara valdaja kohustatud sellest teatama vallavalitsusele. Sellise vara edasise saatuse otsustab vallavalitsus. Tervikvarana käsitletava vara ja kinnisvara kohta teeb otsuse vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul. § 13. Tulu saamiseks kasutatav vallavara (1) Vallavara, mida ei kasutata üldisel otstarbel ja valitsemise otstarbel ega ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamiseks. (2) Tulu saamiseks kasutatava vara kasutamiseks koostab vallavalitsus tulu saamiseks kasutatava vallavara majandamise kava ning igal aastal koos eelarve täitmise aruandega kinnisvarabilansi vastavalt valla arengukavale. VALLAVARA KASUTUSSE ANDMINE 1. Üldsätted § 14. Tulu saamiseks kasutatava vara kolmandatele isikutele (paragrahvi 4 lõige 3) kasutada andmine (1) Tulu saamiseks kasutatavat vallavara antakse kolmandatele isikutele kasutada otsustuskorras: – tasuta kasutamiseks või – rendile või – üürile ning – enampakkumise ja konkursi korras rendile. Valla omanduses olevat kinnisasja võib anda ka kasutusvaldusse, kohaldades kasutusvalduse seadmisele vallavara rendile andmist reguleerivaid sätteid. (2) Vallavara kolmandate isikute kasutusse andmise otsustab: 1) vallavolikogu, kui: a) vallavara antakse kolmandate isikute kasutusse tähtajaga üle kolme aasta; b) valla vallasvara hind ületab 50 000 krooni; c) kasutusse antakse kinnisvara; 2) vallavalitsus, kui vallavara kasutusse andmist ei otsusta vallavolikogu. (3) Vallavara kolmandate isikute kasutusse andmisel ei või kasutusse andmise tähtaeg olla: 1) vallasasja puhul üle kaheksa aasta; 2) kinnisasja puhul üle 20 aasta, välja arvatud kui kasutaja peab vastavalt kinnisasja kasutamise lepingule teostama kinnisasjal või selle abil teatud töid, mille tähtaeg ületab 20 aastat. Igal juhul ei tohi kasutusse andmise tähtaeg ületada 50 aastat; 3) tervikvara puhul üle 20 aasta. (4) Vallavara kasutusse andmine tähtaega määramata võib aset leida juhul, kui on tõenäoline, et vallavara on vajalik vallale muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on vallal vajalik jätta endale õigus leping oma äranägemisel lõpetada. § 15. Vallavara kasutusse andmine otsustuskorras (1) Vallavara võib anda kasutada otsustuskorras tasuta või tavalisest väiksema tasu eest: 1) hoolekandeasutustele; 2) heategevuslikele organisatsioonidele; 3) juriidilistele isikutele, kus valla osalus ületab 2/3 selle juriidilise isiku põhikapitalist või vallale kuulub üle 2/3 aktsiate või osakutega määratud häältest; 4) Eesti Vabariigi riigivõimuorganitele; 5) mittetulundusühingutele ja -liitudele; 6) sihtasutustele (fondidele); 7) ühiskondlike ürituste läbiviimiseks. (2) Kui eelmises lõikes nimetatud organisatsioonidele ja ühiskondlike ürituste läbiviimiseks antakse vallavara kasutada tasu eest, määrab tasu suuruse vallavalitsus. (3) Otsustuskorras rendile või üürile annab vallavalitsus oma korraldusega: 1) kortereid või muid valla eluruume, arvestades eluruumide üürile andmiseks kehtestatud korda; 2) vara, mille bilansiline maksumus ei ületa 50 000 krooni; 3) üksikut asja, mille kasutamise tasu on kindlaks määratud selleks kehtestatud tariifidega; 4) vallavara, mille suhtes või mille abil rentnik on kohustatud tegema teatud töid või osutama teatud teenust ning selliste tööde tegemiseks või teenuse osutamiseks on tarvis vallale vajalikke haruldasi eriteadmisi; 5) vallavara, mille suhtes on eelnevalt korraldatud konkurss või vähemalt kahel korral enampakkumine, mis ei ole andnud soovitud tulemusi. § 16. Vallavara rendile andmine konkursi ja enampakkumise korras (1) Vallavara antakse konkursi korras rendile, kui: 1) renditava varaga või selle abil on rentnik kohustatud tegema teatud tööd või osutama teatud teenust ning kui: a) konkursist osavõtjatele on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks nimetatud töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta; b) nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine nõuab rentnikult erilisi oskusi või vilumust, mis on olemas vaid vähestel isikutel või mille olemasolu kindlakstegemine on iga isiku puhul eraldi vajalik; c) nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine on erilise iseloomuga; 2) konkursi korraldamine on valla huvidest lähtudes otstarbekam, kui vallavara muu kasutada andmise viis. (2) Kui ei ole alust anda vallavara kasutada otsustuskorras või konkursi korras rendile, antakse vallavara rendile enampakkumise korras. 2. Vallavara rendile andmine enampakkumise korras § 17. Enampakkumise ettevalmistamine (1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus määratakse kindlaks: 1) enampakkumise tingimused; 2) rendilepingu tingimused; 3) alghind. (2) Enampakkumise läbiviimisest antakse teada vastava kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes ja vajadusel vabariiklikus ajalehes. Kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimist. Teistkordsel enampakkumisel võib kuulutuse avaldamise tähtaeg olla lühem. Kuulutuses peavad sisalduma järgmised enampakkumise tingimused ja andmed: 1) enampakkumise läbiviija (paragrahv 22 lõige 2); 2) rendile antava vallavara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus; 3) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik); 5) enampakkumise ja rendilepingu tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kuupäev; 6) enampakkumises osalemise osavõtumaks ja tagatisraha, nende tasumise tähtajad ning viis. Osavõtumaksu suurus on 100 krooni. Tagatisraha suuruse määrab enampakkumise läbiviija. Tagatisraha minimaalmäär on 500 krooni. Enampakkumise läbiviija võib määrata, et enne enampakkumise algust peavad osavõtumaks ja tagatisraha olema laekunud; 7) enampakkumises osaleda võivate isikute ring kooskõlas paragrahviga 21; 8) rendiobjekti kasutusotstarve. (3) Käesoleva paragrahvi esimeses lõikes (1) loetletud tingimused määrab ning teises lõikes (2) nimetatud kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise läbiviija (paragrahvi 22 lõige 2). Teises lõikes nimetatud kuulutus avaldatakse tingimusel, et enampakkumise ja rendilepingu tingimused, samuti alghind on kinnitatud vallavalitsuse poolt. § 18. Rendilepingu tingimused (1) Rendilepingus tuleb sätestada: 1) rendile antava vara kohta käivad andmed (nimetus, arv, mõõt, koosseis, piirid, ruumide puhul asukoht, korrused, ruumide numbrid inventeerimisplaani järgi ja nende üldpind ruutmeetrites, ruumide seisund nende üleandmisel); 2) lepingu tähtaeg; 3) vara üleandmise ja tagastamise tähtajad(päevad) ja kord; 4) rendi tasumise tähtajad ja kord. Kui renti tasutakse natuuras või kui rendi tasumine toimub renditud varast saadava tulemiga, siis ka sellise renditasu arvestamise alused; 5) kinnisasjade puhul vastavate maksude tasumise ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 6) hoonete puhul ohutustehnika abinõude kasutusele võtmise kohustus; 7) hoonete puhul kindlustamiskohustus ja selle ulatus; 8) keskkonnakaitse nõuete täitmise kohustus; 9) rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise alused; 10) rendilepingu täitmise tagatised. Tagatistena võib arvesse võtta usaldusväärsete krediidiasutuste antud käendust ja esimesele järjekohale seatud pante (hüpoteek ja registerpant) ning muid vallaspante. Krediidiasutuste usaldusväärsuse, samuti muude tagatiste kõlblikkuse (piisavuse) otsustab enampakkumise läbiviija. (2) Rendilepingus võib vajadusel olla sätestatud: 1) rendile antava vara korrashoiu kohustus ja kord, kui sellise kohustuse täpsem sätestamine on vajalik; 2) rendile antava vallasvara, samuti hoonete ja kinnisasja päraldiste maksumus; 3) abinõud, mida rentnik on kohustatud kasutusele võtma, et tagada vara kasutamine ka pärast rendilepingu lõppemist; 4) rendilepingus ettenähtud sanktsioonid; 5) investeeringute kaitse garantiid poolte kokkuleppel; 6) muud vajalikud tingimused. § 19. Alghind (1) Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) rendile antava vara senisest kasutamisest saadud tulu; 2) samalaadse vara rentimise eest saadud rendi suurus; 3) rendi suuruse eeldatav kujunemine samalaadse vara rentimise puhul tulevikus; 4) muud asjaolud, mida alghinna määraja peab oluliseks. (2) Alghinda ei pea määrama, kui renditava vara suhtes on enampakkumine eelnevalt juba toimunud ning alghinna määramisel võib põhjendatult eeldada enampakkumise nurjumist. (3) Alghind määratakse konkreetse arvuga ning hoitakse saladuses. Alghinna määrab enampakkumise läbiviija või tema määratud ekspert. Dokument, milles alghind on ära näidatud, pannakse ümbrikku ja pitseeritakse. § 20. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring (1) Enampakkumisest võivad üldjuhul osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat rendilepingut, ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad; samuti alghinna määraja; isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine ja nende abikaasad ning otseliinis sugulased; 2) valla rendivõlglased. § 21. Enampakkumise läbiviimise viisid ja korraldus (1) Enampakkumine viiakse läbi avalikult kas suulise või kirjaliku pakkumisena. Enampakkumise toimetamise viisi otsustab vallavalitsus. Enampakkumine viiakse läbi, kui enampakkumisest osavõtmiseks avaldab soovi vähemalt üks osavõtja. (2) Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi enampakkumise läbiviija. Enampakkumise läbiviijaks on vallavalitsuse poolt määratud komisjon või ametiisik. (3) Enampakkumise läbiviija on kohustatud tagama, et enampakkumise käik oleks protokollitud. Suulised pakkumised viiakse läbi rendile antava vara asukohas. § 22. Suulise enampakkumise läbiviimise kord (1) Enampakkumise läbiviija, kuulutades suulise enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, asetab alghinnaümbriku kõigile nähtavale kohale ning teeb enampakkumise ruumis kohalviibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad protokollitakse. Juriidiliste isikute puhul tuleb soovijatel esitada juriidilise isiku volikiri. (2) Enne pakkumiste alustamist annavad kõik enampakkumisest osavõtjatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise ja rendilepingu tingimustest ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud osavõtumaksu ja tagatisraha. Isikuid, kes ei nõustu andma käesolevas lõikes ettenähtud allkirja või ei esita tõendeid osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta, pakkumisest osa võtta ei lubata. Kui enampakkumises osaleja on täitnud käesoleva paragrahvi esimeses ja teises lõikes talle esitatud nõuded, väljastatakse talle registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. (3) Pärast esimeses ja teises lõikes nimetatud toimingute tegemist ning enampakkumise läbiviija (juhataja) vastavat korraldust alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. Enampakkumisest osavõtja annab enampakkumise läbiviijale (juhatajale) märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt (juhatajalt) vastava loa. Pakkumine kuulutatakse enampakkumise läbiviija (juhataja) poolt lõppenuks pärast kõrgeima pakutud rendisumma kolmekordset teatamist. (4) Pärast pakkumiste lõppenuks kuulutamist avab enampakkumise läbiviija (juhataja) alghinnaümbriku, et ise alghind teada saada. Alghinda enampakkumisest osavõtjatele ei avaldata. Kui pakkumiste käigus pakutud rendisumma on võrdne või suurem alghinnast, sõlmitakse pakkumiste käigus enam pakkunud isikuga rendileping tingimusel, et enampakkumise tulemused kinnitatakse. Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollis peab kajastuma ka suuruselt teise pakkumise teinud osavõtja. Kui alghind jääb pakkumise käigus saavutamata, siis teatab enampakkumise läbiviija (juhataja) sellest osavõtjatele ning kuulutab enampakkumise nurjunuks. (5) Osavõtja, kelle poolt pakutud rent on suurim, võrdne või suurem alghinnast, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub võtma vara rendile enampakkumiseks esitatud tingimustel, kui enampakkumise tulemused kinnitatakse kehtestatud korras. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha. Sellise keeldumise korral teeb enampakkumise läbiviija (juhataja) enampakkumisest osavõtjatele teatavaks, et vara antakse rendile osavõtjale, kes on teinud suuruselt järgmise pakkumise tingimusel, et suuruselt teises pakkumises esitatud rendisumma ei ole väiksem alghinnast. Kui ka teine pakkuja keeldub allkirja andmast, kaotab ta õiguse tagasi saada tagatisraha ning enampakkumine kuulutatakse nurjunuks. (6) Kui enampakkumine toimub alghinda määramata, kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut vajalike muudatustega. (7) Osavõtjatele, kellele ei laiene käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatu, tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise läbiviimist. Osavõtumaksu osavõtjatele ei tagastata. § 23. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord (1) Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitatakse enampakkumise läbiviijale kinnine ümbrik, millele on peale märgitud, millisele enampakkumisele see on esitatud. Pakkumises peavad sisalduma järgmised andmed: 1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht; 2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) tõendid enampakkumiseks osalemiseks ettenähtud osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega kirjutatud pakutud rendisumma; 5) pakkumise esitaja allkiri, juriidilise isiku ja füüsilise isiku esindaja puhul volikiri. (2) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta eelnevalt nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumine loetakse esitatuks päeval, mis on märgitud saatekoha postitemplis, selle puudumisel sihtkoha postitemplis või tema saabumisel selleks ettenähtud kohta, kui pakkumist ei saadetud posti kaudu. Pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras. Enne nimekirja sulgemist tehtud pakkumised pitseeritakse kuni pakkumiste läbivaatamiseni. (3) Enampakkumise läbiviija (juhataja), kuulutades enampakkumise kindlaksmääratud ajal ja kohas avatuks, asetab alghinnaümbriku kõigile nähtavale kohale ning annab kohalviibijatele võimaluse 15 minuti jooksul esitada täiendavalt kirjalikke pakkumisi. Pärast nimetatud tähtaja möödumist ühtegi pakkumist arvesse ei võeta. (4) Pakkumiste läbivaatamise käigus avab enampakkumise läbiviija (juhataja) pakkumised nende registreerimise järjekorras. Enampak kumise läbiviija (juhataja) on kohustatud kõigile pakkumistele alla kirjutama ja kandma need enampakkumise protokolli. (5) Kirjalikele enampakkumistele kohaldatakse suulise enampakkumise korda reguleerivaid sätteid (paragrahvi 23 lõiked 5, 6, 7) järgmiste erinevustega: 1) alghinnaümbrik avatakse pärast pakkumiste protokollimist ning keelatud (paragrahv 21) pakkumiste kõrvaldamist; 2) kirjalike enampakkumiste korral on osavõtjatel pärast enampakkumise läbiviimist õigus tutvuda enampakkumise protokolliga. § 24. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine (1) Enampakkumise tulemused kinnitab vallavolikogu, kui vallavara rendile andmise otsustamine kuulub vallavolikogu pädevusse. Muudel juhtudel vallavalitsus. (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt: 1) kümne päeva jooksul, kui kinnitajaks on vallavolikogu; 2) viie päeva jooksul, kui kinnitajaks on vallavalitsus. (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda; 2) enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt eiratud selleks ettenähtud korda; 3) osavõtjate vahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 4) enampakkumise võitjaks osutub paragrahvis 21 nimetatud isik; 5) enampakkumine toimus alghinda määramata ning sellises enampakkumises osales ainult üks osavõtja, kelle poolt pakutud hind oli põhjendamatult väike. (4) Kui mitmes nõuetekohases kirjalikus pakkumises esitatud rendisummad on võrdsed, annab enampakkumise kinnitaja võrdsetele pakkujatele õiguse teha täiendav pakkumine. Rendileping sõlmitakse isikuga, kelle täiendavalt tehtud pakkumine on kõrgem. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee kumbki pakkuja täiendavat pakkumist, otsustab eelistuse enampakkumise kinnitaja muude asjaolude põhjal. (5) Kui enampakkumist ei toimu, enampakkumine kuulutatakse nurjunuks, enampakkumise tulemusi ei kinnitata või enampakkumise võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab organ, kelle pädevuses on enampakkumise tulemuste kinnitamine, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara rendile konkursi või otsustuskorras või käsutada seda muul viisil. (6) Enampakkumise tulemuste kinnitamise korral sõlmitakse enampakkumisel parima pakkumise teinud isikuga rendileping. Rendilepingus sätestatakse lisaks enampakkumise ettevalmistamise käigus kindlaksmääratud tingimustele: 1) rentniku nimi, elu- või asukoht, juriidilise isiku puhul registreerimisnumber; 2) üksikasjalikud andmed rendile antava vara kohta (asukoht; ruumide puhul korrus, ruumide numbrid inventariseerimise plaani järgi ja nende üldpinna suurus ruutmeetrites); 3) rendile antava vara kasutusotstarve; 4) rendi suurus; 5) rentnikult nõutavad lepingu täitmise tagatised; 6) rendilepingu sõlmimise aeg ja koht. (7) Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) kohe pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga või käskjala kaudu. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma lepingu sõlmimiseks teates ära näidatud kohta hiljemalt kümne päeva jooksul vastava teate kättesaamise päevast arvates (saatekoha postitemplis näidatud kuupäevast arvates). (8) Teate vastuvõtmisest keeldumisel või lepingu sõlmimisele mitteilmumisel teates ettenähtud tähtaja jooksul ilma mõjuva põhjuseta kaotab enampakkumise võitja tagatisraha vastavalt paragrahvi 23 lõikes 5 sätestatule. (9) Enampakkumise võitja on kohustatud hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks esitama rendilepingu alusel nõutavad lepingu täitmise tagatised. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel kaotab enampakkumise võitja tagatisraha vastavalt paragrahvi 23 lõikes 5 sätestatule ja õiguse sõlmida rendilepingut. (10) Rendilepingu sõlmimisel muutub tagatisraha rendilepingujärgseks makseks. 3. Vallavara rendile andmine konkursi korras § 25. Enampakkumise sätete kohaldamine (1) Vallavara rendile andmine konkursi korras toimub enampakkumist reguleerivate sätete alusel. Konkursi läbiviimise osas kohaldatakse kirjaliku enampakkumise läbiviimist reguleerivaid sätteid (paragrahv 23), kui käesolevast korrast ei tulene teisiti. § 26. Rendilepingu tingimused (1) Lisaks enampakkumise korra paragrahvis 19 nimetatud rendilepingu tingimustele tuleb konkursi korras rendile andmisel sätestada alljärgnevad tingimused: 1) töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti viide tingimustega seotud joonistele, tehnilistele tingimustele ja projektidele; 2) töö või teenuse teostamise kord, tähtajad ja tingimused; 3) rendile andja tasu arvutamise alused, kui rendile andja on õigustatud saama osa rentniku poolt tehtud töö või osutatud teenuse eest saadavast tulust; 4) töö või teenuse iseloomust tingitud erilised kohustused; 5) töö tegemiseks või teenuse osutamiseks vajalikud investeeringud; 6) rendile andja poolt rentnikule vara kasutamiseks antavad toetused (mööndused ja soodustused) ning selliste toetuste andmise tingimused ja kord. (2) Kui konkursist osavõtjale on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, ei ole paragrahvi 27 lõike 1 punktis 1 nimetatu sätestamine kohustuslik. Sellisel juhul kinnitatakse töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti tingimustega seotud joonised, tehnilised tingimused, projektid ja eelarve pärast konkursi lõppu enne rendilepingu sõlmimist. § 27. Alghind, osavõtumaks ja tagatisraha (1) Kui konkursist osavõtjale on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, alghinda ei määrata. (2) Muudel, eelmises punktis nimetamata juhtudel otsustab alghinna määramise vallavalitsus. (3) Konkursi korral ei pea osavõtumaksu ja tagatisraha kehtestama. § 28. Konkursi läbiviimise kord (1) Konkurss viiakse läbi kirjalike pakkumiste kogumise teel. (2) Konkurss võib olla: 1) avalik – kui pakkumised esitatakse ajalehekuulutuse peale; 2) piiratud – kui pakkumisi kogutakse isikutelt, kelle kohta on teada, et neil on vajalikud eeldused konkursil osalemiseks. (3) Piiratud konkursi korral määrab isikute ringi, kellele saadetakse ettepanekud piiratud konkursil osalemiseks, isik või organ, kelle pädevuses on vastava vara rendile andmise otsustamine. (4) Piiratud konkursi ettevalmistamisel saadetakse lõikes 3 nimetatud isikutele kirjalikud ettepanekud, mis peavad sisaldama lisaks paragrahvi 18 lõikes 2 ettenähtud informatsioonile andmeid selle kohta, kas konkursil osalemisel on vajalik tasuda osavõtutasu ning konkursi võitja väljaselgitamise reeglid. (5) Pakkumise esitamise tähtaeg on nii avaliku kui ka piiratud konkursi puhul sõltuvalt vajalike ettevalmistuste tegemise mahust 14–60 päeva. (6) Kui konkursist osavõtjale antakse õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, peab pakkumine sisaldama täpseid andmeid pakutavate tehniliste ning muude tingimuste ja projektide kohta. (7) Pakkumised vaatab läbi selleks moodustatud komisjon, mille koosseisu kinnitab isik või organ, kelle pädevusse kuulub vastava vara rendile andmise otsustamine. Komisjoni koosseisu peab kuuluma vähemalt 5 liiget. (8) Komisjon teeb otsuse parima pakkumise kohta kohe pärast pakkumiste läbivaatamist, kui konkursil on kehtestatud alghind. Muudel juhtudel nädala jooksul pärast pakkumiste läbivaatamise lõppemist. (9) Pärast pakkumiste läbivaatamise lõppu esitab komisjon pakkumised koos omapoolse arvamusega nimetatud pakkumiste kohta isikule või organile, kelle pädevuses on vastava vara rendile andmise otsustamine. Komisjoni ettekanded pakkumiste vastuvõetavuse kohta, samuti pakkumiste sisu hoitakse saladuses. Osavõtjatele, kelle pakkumised lükatakse tagasi, tagastatakse pakkumised koos kõigi materjalidega. § 29. Konkursi tulemuste kinnitamine (1) Konkursi tulemuste kinnitamisel arvestatakse peale rendi suuruse osavõtjate poolt pakutavaid tingimusi töö tegemiseks või teenuse osutamiseks, osavõtjate eelnevat kogemust, oskusi ja vilumust ning töö või teenuse erilist tähendust ning iseloomu. (2) Kui konkursil on määratud alghind, siis sõlmitakse rendileping isikuga, kes on pakkunud kõrgeima rendisumma tingimusel, et nimetatud osavõtja vastab kõigile käesolevas korras ettenähtud osavõtjale esitatavatele nõuetele. (3) Konkursi tulemusi ei kinnitata lisaks paragrahvi 24 lõikes 3 ettenähtud juhtudele, kui: 1) konkurss korraldati alghinda määramata ning pakutud rent osutus liiga madalaks arvestades üldist turukonjunktuuri; 2) konkurss korraldati ettemääratud tingimuste ja projektideta ning esitatud tingimused ja projektid osutusid olulistes punktides vastuvõetamatuteks. IV. VALLAVARA VÕÕRANDAMINE 1. Üldsätted § 30. Vallavara võõrandamise mõiste Vallavara võõrandamine on vallavara müük või muul viisil kolmandate isikute omandisse andmine käesolevas eeskirjas kehtestatud tingimustel ja korras. § 31. Vallavara võõrandamise tingimused (1) Vallavara võib võõrandada, kui: 1) vallavara ei ole enam võimalik valitsemise otstarbel kasutada; 2) vallavara ei anna tulu; 3) vallavara ei ole valitsemise otstarbeks vajalik ning selle muul viisil vallavarana kasutamine ja käsutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või on vallale kahjulik; 4) vallavara võõrandatakse isikule, kes vajab seda töö tegemiseks avalikes huvides ning vara võõrandamiseks tehtud ettepanekust nähtub, et nimetatud töö tegemine ilma vallavara omandamiseta ei ole võimalik; 5) vallavara on vajalik heategevuslikele ja avalikke huve teenivatele organisatsioonidele nende ülesannete täitmiseks; 6) vallavara on antud vallale üle erastamise kohustusega; 7) muudel seaduses või vallavolikogu poolt ettenähtud juhtudel. (2) Vallavara puhul, mille bilansiline maksumus ületab 50 000 krooni, ei tohi otsustada vallavara valitsemiseks vajalikkuse (lõike 1 punkt l) või tarbetuse küsimust ilma eksperdi vastava arvamuseta vara otstarbe ja hinna kohta. Eksperdi määrab ning vallavara tunnistab valitsemiseks mittevajalikuks või tarbetuks vallavolikogu vara senise valdaja ettepanekul eksperdi antud arvamuse alusel. (3) Vallavara valitsemiseks mittevajalikuks või tarbetuks tunnistamisel teatab vallavalitsus teistele vallavalitsuse struktuuriüksustele ja munitsipaalasutustele, kes võivad taotleda nimetatud vara enda valdusse. Valitsemiseks mittevajalikuks ja tarbetuks tunnistatud vara võib võõrandada tingimusel, et ükski vallavalitsuse struktuuriüksus või munitsipaalasutus ei taotle vallavara enda valdusesse vallavalitsuse poolt selleks ettenähtud tähtajal, välja arvatud kui: – vara on ilmselt kõlbmatu ja tarbetu; – vara võõrandamisega viivitamise tõttu võib vara rikneda või hävineda; – võõrandamise vajaduse tingivad vallavalitsuse või selle struktuuriüksuse või munitsipaalasutuse huvid, kelle valduses võõrandatav vara on. § 32. Vallavara võõrandamise otsustamine Vallavara võõrandamise otsustab: 1) vallavolikogu, kui: a) võõrandatava vara bilansiline maksumus ületab 50 000 krooni; b) võõrandatav vara on kinnisvara; c) vara võõrandatakse ilma enampakkumiseta ja sellise vara bilansiline maksumus on suurem kui 50 000 krooni; d) vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest ning sellise vara bilansiline maksumus on suurem kui 10 000 krooni; 2) vallavalitsus, kui: a) võõrandatava vara bilansiline maksumus on kuni 50 000 krooni; b) vara võõrandatakse ilma enampakkumiseta ja selle vara bilansiline maksumus on kuni 25 000 krooni; 3) vallavalitsuse struktuuriüksus või munitsipaalasutus muudel käesolevas lõikes nimetamata juhtudel vastavalt struktuuriüksuse põhimäärusele või munitsipaalasutuse põhikirjale. § 33. Vallavara võõrandamise viisid (1) Vallavara võõrandatakse kolmandatele isikutele: 1) otsustuskorras, kas: a) tasu eest; b) tasuta või alandatud hinna eest; 2) enampakkumise korras; 3) erastamiskorras. (2) Vallavara võõrandatakse enampakkumise korras, kui käesolevast eeskirjast ei tulene vallavara muu võõrandamise kord. § 34. Vallavara võõrandamine otsustuskorras (1) Vallavara võõrandamine otsustuskorras enampakkumist korraldamata võib toimuda, kui: 1) võõrandatava vara bilansiline maksumus ei ole suurem kui 10 000 krooni ning võõrandatav vara ei kujuta endast tervikvarast eraldatud osa; 2) võõrandatav vara võib rikneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist; 3) võõrandatavaks varaks on kaubad, mille hind on tariifidega kindlaks määratud; 4) enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi; 5) vallavara võõrandamine toimub paragrahvi 32 lõike 1 punktides 3 ja 4 ette nähtud juhtudel; 6) võõrandatavat vara kasutatakse pikaajalise rendilepingu (üle viie aasta) alusel või rendilepingu järgi on rentnikul vara väljaostu õigus. (2) Vallavara tasuta või alandatud hinna eest võõrandamine võib toimuda, kui vara võõrandatakse heategevuslikel eesmärkidel, samuti tervishoiu, hariduse või hoolekandealastel eesmärkidel. (3) Vallavara müügilepingu sõlmib vallavalitsus. 2. Vallavara müük enampakkumise korras § 35. Enampakkumise ettevalmistamine (1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus määratakse kindlaks: 1) enampakkumise tingimused; 2) alghind; 3) ostu-müügilepingu tingimused. (2) Enampakkumise läbiviimisest teatatakse vastava kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes ja vajadusel üldriikliku leviga ajalehes. Kuulutus avaldatakse hiljemalt viisteist päeva enne enampakkumise läbiviimise päeva. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise läbiviija; 2) võõrandamisele kuuluva vallavara nimetus. Vara täpsem iseloomustus, koosseis, piirid ja muude sarnaste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujatele võimalusest tutvuda võõrandatava varaga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal; 3) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik, segapakkumine), kirjalike pakkumiste korral nende esitamise tähtaeg ja koht; 5) müügiobjekti ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning järelmaksuga ostuhinna tasumisel lepingu täitmise tagatised. Käesolevas punktis nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama lepinguga tutvumiseks ettenähtud kohta ja aega; 6) alghind ja enampakkumisel osalemisel tasutav osavõtumaks ja tagatisraha. Tagatisraha minimaalmäär on 10% alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis 25% vara bilansilisest maksumusest, kuid mitte vähem kui 500 krooni. Osavõtumaksu suuruse ja tasumise korra määrab enampakkumise läbiviija. Osavõtumaksu maksimaalmäär on 1000 krooni. (3) Käesoleva paragrahvi esimeses lõikes nimetatud tingimused koostab ning teises lõikes nimetatud kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise läbiviija. Kuulutus avaldatakse pärast seda, kui enampakkumise tingimused, ostu-müügilepingu tingimused ja alghind või selle ärajätmine (paragrahv 37) kinnitatakse vallavalitsuse poolt. § 36. Alghind (1) Enampakkumise korraldaja määratava alghinna kehtestamisel võetakse aluseks: 1) eksperdi antud hinnang; 2) vara eeldatav turuväärtus; 3) vara eriline seisukord. (2) Alghinda ei pea määrama, kui on alust arvata, et selle määramisel võib enampakkumine jääda tagajärjetuks ning seetõttu võib vara rikneda, hävineda, selle väärtus muul viisil väheneda või selline sunnitud viivitus oleks valla seisukohast kahjulik. Alghinda ei määrata teistkordsel enampakkumisel, kui alghinna määramisel võib varale mitte leida ostjat. Alghinna ärajätmise otsus peab olema põhjendatud. (3) Alghinna määramise ärajätmise otsustab vallavalitsus või tema määratud ekspert. § 37. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring (1) Enampakkumises võivad osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. (2) Enampakkumisest ei või osa võtta: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad; isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine); 2) nende abikaasad ja otseliinis alanevad ja ülenevad sugulased. § 38. Enampakkumise läbiviimise viisid, korraldus ja läbiviimine (1) Enampakkumise läbiviimise viisi, korraldust ja läbiviimist reguleeritakse paragrahvi 22, paragrahvi 23 ja paragrahvi 24 sätetega, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. (2) Enampakkumise läbiviija määrab vallavalitsus. (3) Alghind tehakse enne enampakkumise alustamist pakkujatele teatavaks. Kui enampakkumisel on määratud müüdavale varale alghind, alustatakse pakkumistega alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis alustatakse pakkumist hinnast, mis esimesena pakutakse. § 39. Enampakkumise tulemuste kinnitamine (1) Enampakkumise tulemused kinnitab vallavolikogu, kui vallavara võõrandamise otsustamine kuulub vallavolikogu pädevusse. Muudel juhtudel vallavalitsus. (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt: 1) kümne päeva jooksul, kui kinnitajaks on vallavolikogu; 2) viie päeva jooksul, kui kinnitajaks on vallavalitsus. (3) Enampakkumise tulemused võib jätta kinnitamata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda; 2) enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt eiratud selleks ettenähtud korda; 3) osavõtjate vahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 4) enampakkumises osales paragrahvi 38 lõikes 2 nimetatud isik; 5) enampakkumine toimus alghinda määramata ning pakkumises osales ainult üks osavõtja, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. (4) Kirjalike pakkumiste võrdsusel eelistatakse pakkujat, kelle pakkumine registreeriti varajasema kuupäeva või kellaajaga. (5) Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmisel, nurjunuks tunnistamisel või müügihinna mittetasumisel ja lepingu mittesõlmimisel otsustab vara edasise saatuse enampakkumise kinnitaja. Enampakkumise võitjal on kuni uue enampakkumise korraldamiseni või hiljemalt kolme kuu jooksul, kui uut enampakkumist ei korraldata, õigus nõuda vara üleandmist, tasudes kogu müügihinna, intressid ja vara säilimiseks ning hoidmiseks tehtud kulutused. Sellisel juhul arvestatakse tagatisraha müügihinna hulka. § 40. Ostu-müügilepingu sõlmimine (1) Enampakkumise võitjaga sõlmitakse kirjalik, seaduses ettenähtud juhtudel aga notariaalselt tõestatud ostu-müügileping. Ostu-müügilepingule kirjutab valla poolt alla vallavalitsus. (2) Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) kohe pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga. Pärast enampakkumise kinnitamise teate saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma müügihinna või järelmaksu rakendamisel müügihinna osa enampakkumise tingimustes ettenähtud tähtpäeval, või kui sellist tähtaega määratud ei ole, siis teates märgitud tähtpäeval. Enampakkumise võitja peab ilmuma lepingu sõlmimisele hiljemalt kümne päeva jooksul kinnitamise teate kättesaamise päevast (saatekoha postitempli kuupäevast). (3) Enne ostu-müügilepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad lepingu täitmise tagatised. (4) Müügihinna või selle osa mittetasumisel, samuti lepingu sõlmimisele mitteilmumisel ning nõutavate tagatiste esitamata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse nõuda ostu-müügilepingu sõlmimist, samuti ei tagastata talle tagatisraha. (5) Kui enampakkumise võitja täidab käesolevas paragrahvis talle esitatud nõuded, arvestatakse tagatisraha müügihinna hulka. Kui tagatisraha on suurem kui müügihind, tagastatakse müügihinna ja tagatisraha vahe viie päeva jooksul müügihinna tasumise päevast arvates. (6) Kui enampakkumise võitja täidab oma kohustused ja enampakkumise tulemused on kinnitatud, on tal õigus nõuda lepingu sõlmimist ja vara üleandmist. 3. Vallavara erastamine ÜLDSÄTTED § 41. Erastamissätete kohaldamine (1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse vallavara võõrandamisel, mis on seadusest tulenevalt käsitletav erastamisena. (2) Käesoleva eeskirja erastamise kohta käivaid sätteid kohaldatakse koos erastamisseaduse ja teiste erastamise kohta käivate õigusaktidega. § 42. Erastamise objekt (1) Erastamise objekt on vallavara, mis erastamisseaduses on määratletud erastamise objektina. (2) Erastamise objektiks oleva vallavara erastamine toimub vallavolikogu otsusega kinnitatud erastamisprogrammi ja erastatava vara nimekirja (edaspidi erastamisnimekiri) alusel. Valla omandis olevate tootmishoonete ja -rajatiste aluse ning nende teenindamiseks vajaliku maa erastamine toimub Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Taotluse nõusoleku saamiseks esitab vallavolikogu. § 43. Erastamise õigustatud subjekt Erastamise õigustatud subjekt on erastamisseaduses õigustatud subjektina määratletud isikud. § 44. Erastamise korraldaja (1) Vallavara erastamise korraldaja on vallavalitsus, kes: 1) koostab erastamisnimekirja ja esitab selle kinnitamiseks vallavolikogule; 2) määrab erastamise läbiviija; 3) täidab muid vallavara erastamisega seotud ülesandeid, mis on talle pandud seaduse, käesoleva eeskirja või muude õigusaktidega või mis ei kuulu vallavolikogu või teiste organite pädevusse. (2) Erastamise läbiviija täidab erastamise korraldaja ülesandeid käesolevas eeskirjas sätestatud juhtudel. Vallavalitsus võib panna erastamise läbiviijale ka muid erastamise korraldaja ülesandeid, kui käesolevast eeskirjast ei tulene teisiti. (3) Vallavalitsus võib sõlmida lepinguid füüsiliste ja juriidiliste isikutega teatud erastamistoimingute läbiviimiseks. § 45. Vallavolikogu ja vallavolikogu komisjonide pädevus (1) Vallavolikogu kinnitab erastamisnimekirja ja täidab muid vallavara erastamisega seotud ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või muude õigusaktidega. (2) Vallavolikogu majanduskomisjon: 1) vaatab läbi erastamisnimekirja ja annab selle kohta volikogule oma hinnangu; 2) kooskõlastab otsuse erastamisseaduse paragrahvi 3 lõikes 2 nimetatud isikute erastamisele mittelubamise või erastamise õigustatud subjektidele erastamisseaduse paragrahvi 3 lõikes 3 nimetatud lisatingimuste kehtestamise kohta; 3) kooskõlastab erastamisnimekirja kantud ettevõtete saneerimisprogrammid ning nende finantseerimistaotlused; 4) kooskõlastab eelläbirääkimistega pakkumisel parima pakkumise kindlaksmääramise; 5) teeb ettepaneku erastamisnimekirja lülitatud objektide valdamise, kasutamise ja käsutamise kohta; 6) kooskõlastab otsuse ettevõtte või selle struktuuriüksuse vara või ettevõtte aktsiate müügi viisi kohta, kui paragrahvi 52 lõike 2 alapunktis 1 või 2 nimetatud viisil ei leidunud ostjat. (3) Vallavolikogu revisjonikomisjon: 1) vaatab läbi erastamisnimekirja ja annab selle kohta volikogule oma hinnangu; 2) esitab otsuse järelmaksu kasutamise kohta. ERASTAMISE ETTEVALMISTAMINE § 46. Erastamisnimekirja kinnitamine (1) Vallavara erastamise aluseks on vallavolikogu poolt kinnitatud erastamisnimekiri. (2) Erastamisnimekirja koos erastatavate ettevõtete nimekirjaga koostab vallavalitsus oma struktuuriüksuse ettepanekutel. Nimetatud ettepanekute väljatöötamise korra kehtestab vallavalitsus. (3) Lõikes 2 nimetatud ettepanekud peavad sisaldama järgmisi andmeid: 1) erastatava objekti nimetus, asukoht ja senine tegevusala; 2) erastatava vara liik ja valdaja; 3) tervikvara koosseis; 4) erastamise algustähtaeg; 5) erastatava vara bilansiline maksumus; 6) erastatava ettevõtte töötajate arv; 7) erastatava vara sihipärase kasutamise vajadus; 8) vallavalitsuse seisukoht sama tegevuse jätkamise otstarbekuse kohta antud ruumides; 9) andmed kehtiva rendilepingu kohta (subjektid, üldpind, kehtivusaeg); 10) andmed endiste omanike olemasolu ja endiste maavaldajate kohta; 11) ettepanekud maaeralduse ja hoonete renditingimuste kohta; 12) erastatava objekti majandustegevuse näitajad viimase tegevusaasta kohta (käive, kasum); 13) erastatava objekti registreerimisnumber Eesti Vabariigi ettevõtteregistris; 14) erastamise põhjendus; 15) andmed erastatava vara keskkonnaalase seisundi kohta; 16) andmed erastatava varaga seotud õiguste ja kohustuste kohta. (3) Erastamisnimekirja, mille on eelnevalt heaks kiitnud majanduskomisjon ja reformikomisjon, esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsus. § 47. Erastamisnimekirja sisu (1) Erastamisnimekiri sisaldab erastatavate ettevõtete nimekirja ja muid erastamisseaduses ettenähtud tingimusi. (2) Erastamisnimekiri sisaldab: 1) erastatava objekti nimetust, asukohta ja iseloomustust; 2) erastatava objekti bilansilist maksumust; 3) erastamisviisi; 4) erastamise lisatingimusi; 5) erastamise õigustatud subjektide ringi kitsendusi, kui nimetatud kitsendusi kohaldatakse; 6) ettevõtte saneerimisprogrammi ja selle finantseerimise allikaid, kui erastamisnimekirjas on ette nähtud ettevõtete eelnev saneerimine. § 48. Erastatava vara haldamine, valdamine, kasutamine ja käsutamine (1) Pärast ettevõtte kinnitamist erastamisnimekirja kuni erastamise lõpuleviimiseni haldavad erastatavaid ettevõtteid vallavalitsuse struktuuriüksused, kelle haldusalas nad tegutsevad. Erastamisnimekirja kinnitatud ettevõtete omaniku õigused ja kohustused lähevad üle vallavalitsusele. (2) Erastatav ettevõte on kohustatud erastatava objekti erastamisnimekirja kinnitamise järgse kuu 1. kuupäeva seisuga täpsustama erastatava vara koosseisu, viima vajadusel läbi erastatava vara inventuuri ning ühe kuu jooksul arvates objekti kinnitamisest esitama erastamise läbiviijale: 1) erastatava vara valdust tõendavate dokumentide, sh maa-ala kasutamise õigust tõendavate dokumentide koopiad; 2) erastatavate hoonete ja rajatiste inventariseerimisdokumentide koopiad; 3) põhi- ja käibevahendite inventeerimise aktid; 4) majanduslepingute koopiad; 5) andmed debitoorse ja kreditoorse võlgnevuse kohta; 6) vajadusel passistatud võimsused (tootmisvõimsused jne), kütte- ja veevajaduse, heitekogused atmosfääri, tootmisjäägid (selle hulgas mürgised); 7) muud andmed ja dokumendid erastamise läbiviija nõudel, mis on vajalikud erastamise korraldamiseks. (3) Erastatava ettevõtte tööd korraldab ja vastutab erastatava vara säilimise eest kuni omandiõiguse üleminekuni uuele omanikule see ettevõte, kelle põhikirjafondi antud vara kuulub. Pärast ettevõtte kinnitamist erastamisnimekirja võib teha muudatusi erastatava vara koosseisudes ainult vallavalitsuse loal. ERASTAMISE LÄBIVIIMINE § 49. Informatsioon erastatava vara kohta (1) Ettevõte, kelle bilansis olev vara on kinnitatud erastamisnimekirja, on kohustatud andma vallavalitsusele ja erastamise läbiviijale ettevõtte kohta kogu erastamise läbiviimiseks vajaliku informatsiooni. (2) Enne erastatava vara müügi väljakuulutamist koostab erastamise läbiviija vara ostmisest huvitatud isikutele (edaspidi pakkujad) informatsiooni erastatava objekti kohta, näidates ära: 1) erastatava objekti bilansilise maksumuse; 2) enampakkumise alghinna; 3) pakkumise lõplikud tingimused; 4) kas koos objektiga müüakse ka paragrahvi 44 lõikes 2 nimetatud maa; 5) muud andmed, mida erastamise läbiviija peab oluliseks teatada. (3) Erastamisnimekirja kantud objektide müügi kuulutab erastamise läbiviija välja kohalikus ajalehes ja veel ühes üleriigilise levikuga ajalehes vähemalt 15 päeva enne müüki. Teates näidatakse ära: 1) erastatava objekti nimetus; 2) aeg ja koht, kus saab tutvuda lõikes 2 nimetatud andmetega; 3) enampakkumise alghind; 4) erastamise viis; 5) osavõtumaksu ja tagatisraha suurus ning tasumise ja tagastamise kord; 6) erastamise läbiviija. (4) Pärast müügi avalikku väljakuulutamist tagab erastamise läbiviija pakkujatele lõikes 2 nimetatud andmete ja erastatava objekti kohta koostatud informatsiooni, samuti ostu-müügilepingu tingimuste kohta käivate andmete kättesaadavuse. (5) Pakkujal on õigus tutvuda erastatava varaga erastamise läbiviija poolt määratud korras. § 50. Erastamise viisid Erastamise viisid on: 1) ettevõtte või selle struktuuriüksuse vara või ettevõtte aktsiate müük eelläbirääkimistega pakkumisel; 2) ettevõtte või selle struktuuriüksuse vara või ettevõtte aktsiate müük avalikul või piiratud enampakkumisel; 3) ettevõtte aktsiate avalik müük; 4) ettevõtte või selle struktuuriüksuse vara või ettevõtte aktsiate müük vallavalitsuse määratud ja majanduskomisjoniga kooskõlastatud viisil, kui käesoleva punkti alapunktis 1 või 2 nimetatud viisil ei leitud ostjat. § 51. Vara erastamine eelläbirääkimistega pakkumisel (1) Eelläbirääkimistega pakkumine viiakse läbi, kui vallavalitsus on kehtestanud lisatingimused erastamiseks. Seejuures võib vallavalitsus lisatingimustele kehtestada piirsuurusi. (2) Lisatingimused võivad olla: 1) tööhõive tagamine; 2) uute töökohtade loomine; 3) investeeringute suurus; 4) keskkonnakaitse nõuete tagamine; 5) võlgade ülevõtmise kohustus; 6) muud ettevõtte või tema struktuuriüksuste tegevust reguleerivad tingimused. (3) Erastamise õigustatud subjekt peab tegema pakkumised nii ostuhinna kui ka kõigi nõutud lisatingimuste kohta ning esitama tagatise(d) tehtud pakkumiste täitmiseks ja tasuma tagatisraha, mille suuruse määrab erastamise läbiviija. Pakkumised tehakse erastamise läbiviijale. (4) Erastamise läbiviijal on õigus mitte lubada läbirääkimistele neid isikuid, kelle tehtud pakkumised ja esitatud tagatised tehtud pakkumiste täitmiseks ei ole piisavad. Seda otsust võib vaidlustada vallavolikogus kümne päeva jooksul otsuse teatavakstegemise päevast arvates. Otsuse edasine vaidlustamine on võimalik ainult kohtus. (5) Eelläbirääkimised on konfidentsiaalsed, nende sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele ei avaldata. See nõue ei laiene erastatava objekti eri osade kohta tehtud pakkumistele, millel võib erastamise läbiviija anda erastatava objekti osade kohta teistele pakkujatele vajalikku informatsiooni. (6) Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta. Kõigil pakkujatel on õigus olla pakkumiste avamise juures. Erastamise läbiviija teeb oma ettepaneku parima pakkumise kohta vallavalitsusele. (7) Ostu-müügilepingu sõlmib erastamise läbiviija isikuga, kelle pakkumise on vallavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui müügihinda. Sobivate pakkumiste puudumisel jäetakse ostu-müügileping sõlmimata. (8) Võrdväärsetel pakkumistel annab erastamise läbiviija ostja selgitamiseks nendele pakkujatele võimaluse oma pakkumisi täiendada või korraldab nende vahel enampakkumise. (9) Tagatisraha tagastatakse viie päeva jooksul pärast lõikes 7 nimetatud vallavalitsuse otsuse tegemist. Parimaks tunnistatud pakkumise teinud osavõtja tasutud tagatisraha arvatakse müügihinna hulka. Parimaks tunnistatud pakkumise teinud osavõtjale ei tagastata tagatisraha, kui ta ei tasu ettenähtud tähtajaks müügihinda (ei tasu esimest lepingujärgset sissemakset) või ei sõlmi ostu-müügilepingut. § 52. Vara, sealhulgas aktsiate müük avalikul või piiratud enampakkumisel (1) Avalik või piiratud enampakkumine toimub juhul, kui erastamisel ei kehtestata paragrahvi 51 lõikes 2 nimetatud lisatingimusi või kui lisatingimused on kehtestatud lõplikena ja nende üle ei peeta läbirääkimisi. (2) Enampakkumine on vara või aktsiate müügi viis, kus ostu-müügileping sõlmitakse isikuga, kes nõustub kehtestatud lisatingimustega ja on pakkunud kõige kõrgema ostuhinna. (3) Enampakkumine võib olla kirjalik või suuline. Enampakkumine viiakse läbi käesoleva eeskirja 5. osa 2. peatükis sätestatud korras. (4) Avalik enampakkumine on selline enampakkumine, kus võivad osaleda kõik erastamise õigustatud subjektid. (5) Piiratud enampakkumine on selline enampakkumine, kus erastamisnimekirja alusel ei lubata erastamisele erastamisseaduse paragrahvi 3 lõikes 2 nimetatud isikuid või esitatakse erastamise õigustatud subjektile erastamisseaduse paragrahvi 3 lõikes 3 sätestatud lisanõudeid. (6) Avalikul või piiratud enampakkumisel kinnitab alghinna vallavalitsus. Sama objekti teistkordsel enampakkumisel ei kinnitata alghinda, kui alghinna kinnitamisel võib mitte leida varale ostjat. (7) Ostu-müügilepingu sõlmib erastamise korraldaja pärast seda, kui vallavalitsus on enampakkumise tulemused kinnitanud. § 53. Avaliku ja piiratud enampakkumise erisused valla aktsiate müügil (1) Vald müüb oma aktsiaid avalikul ja piiratud enampakkumisel, kui: 1) vallal on seltsi asutamisdokumentidest tulenevalt oma aktsiate vaba võõrandamise õigus; 2) teiste aktsionäridega saavutatakse sellekohane kokkulepe. (2) Enampakkumise ettevalmistamisel korraldab enampakkumise läbiviija muuhulgas: 1) seltsi aktsiakapitali muutmise; 2) vajadusel seltsi põhikirja muutmise ja muudatuste registreerimise; 3) aktsiate registreerimise õigusaktidega kehtestatud korras. § 54. Vara erastamine järelmaksuga Erastatava vara võivad järelmaksuga osta: – Eesti kodanikud ja – Eesti Vabariigis registreeritud juriidilised isikud, kus Eesti kodanikel on üle poole osakute või aktsiatega määratud häältest või kus üle poole osakute või aktsiatega määratud häältest on juriidilistel isikutel, kus Eesti kodanikel on üle poole osakute või aktsiatega määratud häältest, Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. § 55. Ostu-müügilepingu sõlmimine (1) Erastamisele kuuluva vara kirjaliku ostu-müügilepingu sõlmib erastamise korraldaja viie päeva jooksul pärast erastatava vara eest tasumist või järelmaksu rakendamisel pärast esimese sissemaksusumma tasumist. Lepingu valmistab ette erastamise läbiviija. Lepingus sätestatakse järgmised tingimused: 1) vara koosseis; 2) vara omandiõiguse ülemineku hetk; 3) vara üleandmise aeg ja koht; 4) endisel tegevusalal vara kasutamise jätkamise ulatus ja piirang (fikseeritakse lepingus juhul, kui ostjat kohustatakse kasutama vara kindlal tegevusalal või kui seadusega ettenähtud juhtudel nähakse ette piiranguid vara võõrandamiseks); 5) ettevõtte nime, intellektuaalse omandi, erialase ja tehnoloogilise informatsiooni ning muu infovara edasine kasutamine kooskõlas Eesti Vabariigi normatiivaktidega; 6) erastatava ettevõtte sõlmitud lepingud, samuti muud õigused ja kohustused, mis lähevad üle uuele omanikule; 7) seniste töötajate õigused ja garantiid; 8) lepingupoolte muud õigused ja kohustused, milles pooled peavad vajalikuks kokku leppida; 9) lepingupoolte vastutus kohustuste rikkumise eest. (2) Ostu-müügilepinguga võib ette näha vastavalt poolte kokkuleppele erastatava objekti töötajate õiguslikke tagatisi, mis ei ole vastuolus tööseadusandlusega. (3) Kui erastamise võitja täidab oma kohustused ja enampakkumise tulemused on kinnitatud, on tal õigus nõuda lepingu sõlmimist ja vara üleandmist. § 56. Ostu-müügilepingu avalikustamine Erastamise läbiviija on kohustatud viie päeva jooksul pärast ostu-müügilepingu jõustumist avalikustama, millise hinna ja lisatingimustega vara erastati. § 57. Erastatava vara ja omandiõiguse üleandmine (1) Erastatava vara üleandmise uuele omanikule korraldab erastamise läbiviija. Erastatava vara üleandjaks erastamise läbiviija juuresolekul on vara senine valdaja. (2) Ostjal tekib omandiõigus erastatavale varale selle üleandmise-vastuvõtmise aktile allakirjutamise momendist, kui lepingust ei tulene teisiti. V. VALLAVARA KOORMAMINE JA MUUL VIISIL KÄSUTAMINE 1. Vallavara koormamine § 58. Vallavara koormamise mõiste Vallavara koormamise all mõistetakse valla omandis olevate kinnis- ja vallasasjade koormamist piiratud asjaõigustega. § 59. Vallavara koormamise otsustamine (1) Vallavara koormamise otsustab: 1) vallavolikogu, kui: a) koormatakse kinnisasja; b) panditakse valla omandis olevat vallavara; 2) vallavalitsus kõigil esimeses punktis nimetamata juhtudel. (2) Vallavara võib pantida üksnes valla enda kohustuste täitmise tagamiseks. § 60. Vallavara koormamise tingimused (1) Vallavara koormamine piiratud asjaõigusega on lubatud, kui: 1) vallavara koormamine on ette nähtud vallavara majandamise kavas või vallavara koormamine on vajalik vallavara majandamise kavas püstitatud ülesannete täitmiseks; 2) vallavara koormamine toimub sellise isiku nõudel ja kasuks, kellel on selleks seadustest või muudest Eesti Vabariigi normatiivaktidest tulenevalt õigus; 3) vallavara koormamine piiratud asjaõigusega on seaduses ette nähtud; 4) vallavara koormamine kolmandate isikute kasuks toimub kooskõlas valla arengukavaga. (2) Vallavara ei või koormata piiratud asjaõigusega tähtajaga üle: a) 50 aasta hoonestusõiguse seadmisel; b) 50 aasta reaalservituudi seadmisel; c) viie aasta kasutusvalduse seadmisel; d) viie aasta isikliku kasutusõiguse seadmisel; e) 50 aasta reaalkoormatise seadmisel; f) viie aasta pandi andmisel või seadmisel. § 61. Kinnisasja ostueesõiguse teostamine (1) Kinnisasja ostueesõiguse teostamise otsustab vallavolikogu vallavalitsuse poolt esitatuna ning kooskõlas majanduskomisjoniga. (2) Kinnisasja ostueesõiguse teostamise otsuses peab olema ära näidatud selle teostamiseks vajaliku raha allikas. (3) Kinnisasja ostueesõiguse teostamisest loobumise omandaja taotluse otsustab vallavolikogu. § 62. Hoonestusõiguse seadmine (1) Veriora vallamaale hoonestusõiguse seadmine toimub Vabariigi Valitsuse määratud korras. (2) Hoonestusõiguse seadja on vallavalitsus. 2. Vallavara muul viisil käsutamine § 63. Vallavara mahakandmine (1) Vallavara kuulub mahakandmisele: 1) kui see on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik; 2) kui ilmneb erinevus olemasoleva vallavara ja raamatupidamise andmete (raamatupidamislik viga) vahel. (2) Eelmises lõikes nimetatud mahakandmise aluse tekkimisel on vallavara valdaja kohustatud koostama akti, milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis ja bilansiline maksumus ning meetmed, mis on tarvitusele võetud puudujäägi likvideerimiseks. (3) Vallavara mahakandmise otsustab: 1) vallavolikogu, kui vara bilansiline maksumus on suurem kui 50 000 krooni; 2) vallavalitsus kõigis punktis 1 nimetamata juhtudel. § 64. Vallavara hulka kuuluvate nõuete esitamine ja nõuetest loobumine (1) Nõuded võlgniku vastu esitab kohtulikus ja kohtuvälises korras vallavalitsus või munitsipaalasutus. (2) Kui vallavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pööramisest loobumise otsustada: 1) vallavolikogu, kui nõue on suurem kui 50 000 krooni; 2) vallavalitsus, kui nõue on 10 000–50 000 krooni; 3) munitsipaalasutus, kui nõue ei ole suurem kui 10 000 krooni. (3) Vallavara valdajal on õigus sõlmida võlgnikuga kokkuleppeid nõude vähendamiseks, kui see on konkreetseid asjaolusid arvestades põhjendatud ja vallale kasulik. Lisa 2 Kinnitatud Veriora Vallavolikogu 21. veebruari 2000. a määrusega nr 2 VERIORA VALLA ESINDAMISE KORD I. ÜLDSÄTTED 1.1. Käesoleva korraga on reguleeritud ametiisikute ja kolmandate isikute õigus ja pädevus Veriora valla esindamiseks suhetes Eesti Vabariigi riigivõimuorganitega, teiste omavalitsusüksuste ja nende liitudega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal. 1.2. Esindamise õiguslikeks alusteks on seadused, Veriora valla põhimäärus, käesolev kord, vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid ning lepingud. 1.3. Oma pädevuse piires esindavad Veriora valda: 1.3.1. vallavolikogu või selle esindus; 1.3.2. vallavalitsus või selle esindus; 1.3.3. vallavolikogu esimees; 1.3.4. vallavanem; 1.3.5. vallavalitsuse ametnikud ja Veriora valla asutuste töötajad neile antud volituste piires. 1.4. Kolmandad isikud esindavad Veriora valda nendele antud volituste piires. II. VALLA ESINDUSFUNKTSIOONI TÄITMINE 2.1. Vallavolikogu esindab Veriora valda: 2.1.1. seadustega vallavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2.1.2. suhetes Riigikoguga; 2.1.3. suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega. 2.2. Vallavolikogu esimees esindab Veriora valda: 2.2.1. suhetes Eesti Vabariigi Presidendiga; 2.2.2. suhetes Riigikogu esimehe ja tema asetäitjatega; 2.2.3. Põlvamaa Omavalitsuste Liidus volikogu esindajana erivolitusteta; 2.2.4. suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega nii Eesti Vabariigis kui välismaal; 2.2.5. suhetes ajakirjandusega vallavolikogu töö avalikustamiseks; 2.2.6. muudel juhtudel, arvestades teise osapoole esindatust. 2.2.7. Vallavolikogu esimehe äraolekul asendab teda esindusfunktsioonide täitmisel vallavolikogu aseesimees või vallavolikogu vanim liige. 2.3. Vallavalitsus esindab Veriora valda: 2.3.1. seadustega ning Veriora Vallavolikogu määruste ja otsustega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2.3.2. suhetes Vabariigi Valitsusega; 2.3.3. muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks. 2.4. Vallavanem esindab Veriora valda: 2.4.1. suhetes Eesti Vabariigi peaministri ja teiste ministritega; 2.4.2. suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis ja välismaal; 2.4.3. suhetes Põlva Maavalitsusega; 2.4.4. suhetes riiklike ja mitteriiklike asutustega, teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega Eesti Vabariigis ja välismaal täitevvõimu teostamiseks; 2.4.5. suhetes ajakirjandusega vallavalitsuse töö avalikustamiseks; 2.4.6. vallavolikogu volitatud juhtudel ja korras; 2.4.7. vallavalitsuse pädevuses olevates küsimustes vallavalitsuselt saadud volituste alusel; 2.4.8. muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks. 2.4.9. Vallavanema äraolekul asendab teda esindusfunktsioonide täitmisel mõni teine vallavalitsuse liige või ametnik talle vallavanema antud volituste piires. 2.5. Avalikel üritustel esindavad Veriora valda vallavolikogu esimees ja vallavanem. III. VALLA ESINDAMINE KOHTUS 3.1. Vallavolikogu määruste ja otsuste vaidlustamise korral esindab kohtus Veriora valda vallavolikogu. Vallavalitsuse määruste ja korralduste vaidlustamise korral esindab kohtus Veriora valda vallavalitsus. 3.2. Kohtukutse esitatakse vallasekretärile, kes: 3.2.1. võtab asja isiklikuks lahendamiseks või 3.2.2. suunab selle lahendamiseks volikogu esimehele või struktuuriüksuse juhile, kes teeb ettepaneku valda kohtus esindava isiku kohta. 3.3. Volikogu esimees esindab kohtus vallavolikogu erivolituseta, teised isikud volikogu esimehe volikirja alusel. Vallavanem ja vallasekretär esindavad vallavalitsust kohtus erivolituseta, teised isikud vallavanema volikirja alusel. 3.4. Vallavolikogu ja vallavalitsuse kohtuvaidlustes osalemise üle peab arvestust ja teostab järelevalvet vallasekretär. IV. VALLA ESINDAMINE AMETLIKU DELEGATSIOONI (ESINDUSE) POOLT 4.1. Valla esindamiseks Eesti Vabariigis või välismaal võib moodustada vallavolikogu, vallavalitsuse või mõlema omavalitsusorgani ühise delegatsiooni (esinduse). 4.2. Vallavolikogu delegatsiooni koosseisu (esinduse) määrab vallavolikogu oma otsusega. 4.3. Vallavalitsuse delegatsiooni koosseisu (esinduse) määrab vallavalitsus oma korraldusega. V. VALLA ESINDAMINE LEPINGULISTES SUHETES Valla esindamine lepingulistes suhetes toimub seaduses, Veriora valla põhimääruses, Veriora vallavara kasutamise, valdamise ja käsutamise korras, käesolevas korras ning teistes vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktides sätestatud korras. VI. VALLA TEENISTUSES OLEVATE AMETIISIKUTE PÄDEVUS VERIORA VALLA ESINDAMISEL Valla teenistuses olevad ametiisikud esindavad Veriora valda suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega vastavalt vallavanema kehtestatud tööjaotusele, ametijuhendile ning ametiasutuse põhimäärusele või vallavanema poolt väljaantud ühekordse volikirja alusel. Lisa 3 Kinnitatud Veriora Vallavolikogu 21. veebruari 2000. a määrusega nr 2 VERIORA VALLAVALITSUSE TÖÖKORD I. VALLAVALITSUSE TÖÖ KAVANDAMINE 1.1. Veriora Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) kavandab oma tööd lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest Eesti Vabariigi seadustest ja õigusaktidest, Veriora valla põhimäärusest ja teistest Veriora Vallavolikogu õigusaktidest ning käesolevast korrast. 1.2. Vallavalitsus peab oma istungit üldjuhul igal teisipäeval algusega kell 9.00. Vallavalitsuse istungi kutsub kokku vallavanem, teatades istungi toimumise aja ja koha vallavalitsuse liikmetele vähemalt kaks päeva enne istungi toimumist. 1.3. Vallavanem võib vallavalitsuse korralise istungi ära jätta või toimumise aega ja kohta muuta. 1.4. Vallavanema otsusel võib kiiret otsustamist vajavate küsimuste arutamiseks korraldada vallavalitsuse erakorralisi istungeid vallavanema määratud ajal ja kohas, teatades sellest vallavalitsuse liikmetele vähemalt kolm tundi enne istungi toimumist. II. VALLAVALITSUSE ISTUNGITE PÄEVAKORDA VÕTMISEKS MATERJALIDE ESITAMINE JA NÕUDED ESITATAVATELE MATERJALIDELE 2.1. Ettepanekuid vallavalitsuse õigusaktide eelnõude ja muude küsimuste vallavalitsuse istungi päevakorda võtmiseks on õigus teha: 2.1.1. vallavalitsuse liikmel; 2.1.2. vallavalitsuse struktuuriüksuse juhil; 2.1.3. vallavanemal; 2.1.4. vallavolikogu ja vallavalitsuse komisjonil; 2.1.5. vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras; 2.1.6. volikogul; 2.1.7. volikogu esimehel; 2.1.8. volikogu fraktsioonil. 2.2. Vallavalitsuse istungi päevakorda esitatakse: 2.2.1. vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõud; 2.2.2. vallavalitsuse määruste ja korralduste eelnõud; 2.2.3. muud vallavalitsuse pädevuses olevad otsustamist vajavad asjad, mis ei vaja vallavalitsuse õigusakti kehtestamist; 2.2.4. informatsioonid. 2.3. Vallavalitsuse istungile esitatavaid materjale valmistavad ette vallavalitsuse struktuuriüksused, selle puudumisel vastava ala nõunikud ning vajadusel ka vallavalitsuse komisjonid. Vallavanema poolt päevakorda esitatavaid materjale valmistab ette vallavalitsuse kantselei. 2.4. Komisjonide koostatud ettepanekud ja materjalid esitab vallavalitsusele komisjoni esimees. 2.5. Isikute, sh äriühingute, mittetulundusühingute, muude asutuste või institutsioonide poolt vallavalitsusele edastatavate ettepanekute esitamise vallavalitsusele otsustab asjaomane struktuuriüksus või vallavanem. 2.6. Vallavalitsusele esitatavate materjalide komplektsuse ning nende õiguspärasuse ja normitehnilise korrektsuse eest vastutab materjalid esitanud struktuuriüksuse juht, vallavanema esitatud materjalide puhul vallavalitsuse kantselei. 2.7. Kui vallavalitsuse istungi päevakorda esitatavate küsimuste otsustamine ei nõua vallavalitsuse õigusakti kehtestamist, esitatakse päevakorda vallavalitsuse istungi protokolli märgitava otsuse eelnõu. Vallavalitsuse istungi protokolli märgitava otsusega dokumenteeritakse vallavalitsuse otsust. 2.8. Enne õigusakti eelnõu vallavalitsusele esitamist tuleb eelnõu kooskõlastada, mille vormiks on eelnõu viseerimine (koosneb allkirjast, ametiisiku nimest, ametikohast ning kuupäevast, vajadusel ka muudest märkustest). Kooskõlastuse andmine tähendab esitatud eelnõuga nõustumist. Kui isik, kellele eelnõu on esitatud kooskõlastamiseks, leiab, et eelnõu tuleks muuta, täiendada jne, lisab ta oma põhjendatud ettepanekud eraldi õiendina. Vajaduse korral esitatakse eelnõu arvamuse saamiseks ka teistele asjaomastele institutsioonidele. Eelnõu kuulub viseerimisele järgmises järjekorras: 2.8.1. eelnõu koostaja; 2.8.2. struktuuriüksuse juht või komisjoni esimees; 2.8.3. struktuuriüksuse juht (juhid), kellele antakse ülesandeid või keda see puudutab; 2.8.4. vallasekretär; 2.8.5. jurist, kui vallasekretäri nõudmisel on tarvis tellida eelnõule juriidiline ekspertiis. 2.9. Üldjuhul tuleb kooskõlastamiseks esitatud eelnõud viseerida ühe tööpäeva jooksul, põhjalikumat läbivaatamist nõudvad eelnõud aga kolme tööpäeva jooksul. 2.10. Vallavalitsuse õigusakti eelnõule peavad olema lisatud seletuskiri või muud dokumendid, mida on vaja konkreetse asja otsustamiseks. Seletuskiri peab olema allkirjastatud esitaja poolt. 2.11. Seletuskiri peab sisaldama: 2.11.1. eelnõu koostaja(te) nime(sid); 2.11.2. õigusakti kehtestamise või asja otsustamise vajalikkuse põhjendust; 2.11.3. õigusakti kehtestamisega seotud majanduslike kulude arvestusi ja finantseerimisallikaid; 2.11.4. õigusakti kehtestamisega kaasnevate võimalike õiguslike, majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede prognoosi; 2.11.5. andmeid eelnõu rakendamisega kaasnevate organisatsiooniliste muudatuste kohta; 2.11.6. muid vajalikke andmeid ja põhjendusi, mis on olulised õigusakti eelnõu vastuvõtmiseks või asja otsustamiseks. 2.12. Vallavalitsuse õigusaktide eelnõud peavad olema kooskõlas põhiseaduse, teiste seaduste ja õigusaktidega, sh vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega, vastama seadusega kehtestatud vorminõuetele, olema normitehniliselt, keeleliselt ja terminoloogiliselt korrektsed. Õigusaktide sõnastus peab olema üheselt mõistetav. 2.13. Vallavalitsuse kantselei ei registreeri vallavalitsuse istungile esitatud materjale ja tagastab need, kui need: 2.13.1. ei ole kooskõlas seaduste ja muude õigusaktidega; 2.13.2. ei sisalda õigusakti kehtestamiseks või asja otsustamiseks ettenähtud dokumente; 2.13.3. vajavad kooskõlastamist. 2.14. Vallavalitsuse määruste eelnõud koos asjassepuutuvate materjalidega antakse vallavalitsuse kantseleile üle vähemalt kolm tööpäeva ning korralduste eelnõud ja muud materjalid vähemalt üks tööpäev enne vallavalitsuse istungi päevakorra kinnitamise tähtaega. 2.15. Vallavalitsuse erakorralise istungi materjalid antakse vallavalitsuse kantseleile üle vallavanema määratud tähtajaks või esitatakse vallavalitsuse erakorralisel istungil, kui vallavanem ei ole tähtaega määranud. 2.16. Kiiret otsustamist vajavate asjade materjalid esitab vallavalitsusele istungi päevakorda võtmiseks asjaomase struktuuriüksuse juht motiveeritult ning vahetult vallavanemale, kelle otsusel võib enne istungit arvata päevakorda täiendavaid punkte. 2.17. Kiiret otsustamist nõudvate küsimuste lahendamiseks esitatud materjalide vastavust kehtestatud nõuetele vallavalitsuse kantseleis üldjuhul enne vallavalitsuse istungit ei kontrollita ja need arvatakse vallavalitsuse istungi päevakorda lisapunktidena. Eelnõu vastavust kehtestatud nõuetele kontrollitakse enne õigusakti jõustumist. Kui õigusakt ei vasta nõuetele, jätavad vallasekretär ja vallavanem õigusakti allkirjastamata. Eelnõu koostaja peab eelnõu viima vastavusse käesoleva töökorraga kehtestatud nõuetega ja esitama uuesti vallavalitsuse istungile läbivaatamiseks. III. VALLAVALITSUSELE ARUTAMISEKS ESITATUD MATERJALIDE VORMISTAMINE VALLAVALITSUSE ISTUNGILE NING VALLAVALITSUSE ISTUNGI PÄEVAKORRA KOOSTAMINE JA KINNITAMINE 3.1. Nõuetekohaste ja tähtaegselt esitatud ettepanekute alusel koostab vallavalitsuse kantselei vallavalitsuse korralise istungi päevakorra kava ja esitab selle koos päevakorraküsimuste arutamiseks vajalike dokumentidega vallavanemale kinnitamiseks istungile eelneva päeva hommikul kell 9.00. Täiendava istungi päevakorra esitab vallavalitsuse kantselei vallavanemale võimalikult aegsasti, kuid mitte hiljem kui istungi toimumise päeva hommikul kell 9.00, erakorraliselt kokkukutsutava istungi päevakorra kava võib vallavalitsuse kantselei esitada vallavanemale istungi toimumise ajaks. 3.2. Vallavanemal on õigus pärast päevakorra kinnitamist täiendada vallavalitsuse istungi päevakorda omal algatusel või struktuuriüksuse juhi poolt motiveeritult esitatud, kiireloomulist otsustamist vajavate täiendavate päevakorrapunktidega. Kiireloomuliselt esitatud määruste eelnõusid üldjuhul esimesel lugemisel vastu ei võeta. 3.3. Pärast vallavanema poolt päevakorra kinnitamist edastab vallavalitsuse kantselei vallavalitsuse istungi päevakorra viivitamata vallavalitsuse liikmetele ning vallavanema ülesandel teistele istungile kutsutud isikutele. 3.4. Vallavalitsuse istungile esitatud materjalid ei kuulu avaldamisele enne vallavalitsuse otsuste vastuvõtmist ja lõplikku vormistamist. 3.5. Vastavalt Veriora valla põhimääruse paragrahvi 17 lõikele 3 annab vallavalitsus eelnõude kohta, mida pole algatanud vallavalitsus, oma seisukoha. Selle ettevalmistamiseks määrab vallavanem seisukohta ettevalmistava struktuuriüksuse, selle puudumisel vastava ala nõunik. IV. VALLAVALITSUSE ISTUNGI LÄBIVIIMINE 4.1. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. 4.2. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või tema äraolekul maanõunik, viimase äraolekul vallavanema poolt määratud vallavalitsuse liige. 4.3. Vallavalitsuse istungitel võivad viibida vallavanema kutsel ettekandega esinev isik (vastava päevakorrapunkti arutelul), vallavolikogu esimees ja teised isikud. Vallavanem võib kutsutud isikutele anda sõna. 4.4. Istungi juhataja tutvustab istungi alguses vallavalitsuse istungi päevakorda. 4.5. Istungi juhataja võib päevakorrapunktide arutamise järjekorras teha muudatusi. Istungi alguses võib vallavanema või vallavalitsuse liikmete ettepanekul päevakorrapunkti päevakorrast välja arvata. 4.6. Kui ettekandjal ei ole võimalik osa võtta vallavalitsuse istungist ja tema ülesandeid ei ole pandud mõnele teisele ametnikule, siis päevakorrapunkte, mille ettekandjaks asjaomane ametnik on, ei arutata ning otsuseid vastu ei võeta. 4.7. Päevakorrapunkti arutamine algab eelnõu esitanud struktuuriüksuse juhi ettekandega. Seejärel annab istungi juhataja sõna kaasettekandjatele. 4.8. Istungi juhataja võib kindlaks määrata ettekannete, kaasettekannete ja sõnavõttude kestuse, samuti keerukate ja mahukate asjade arutamise korra, sealhulgas lugemiste läbiviimise arvu ja tähtajad. 4.9. Pärast ettekannet ja kaasettekannet annab istungi juhataja soovija märguandel talle sõna küsimuste esitamiseks. Kui istungist osavõtjatel küsimusi ei ole või küsimused on esitatud, annab istungi juhataja istungist osavõtjatele sõna sõnavõttudeks vastavalt soovijate märguannetele. 4.10. Sõnavõtja või istungi juhataja ettepanekul kantakse sõnavõtu põhiseisukohad istungi protokolli. 4.11. Vallavalitsus teeb oma otsused asjaomase struktuuriüksuse juhi või vallavanema ettepanekul. 4.12. Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid. Esimesena pannakse hääletamisele ettekandja ettepanek. Kui ettepanekud ei ole kõigile üheselt arusaadavad, kordab istungi juhataja ettepanekuid. 4.13. Vallavalitsuse otsused tehakse istungil osalevate vallavalitsuse liikmete poolthäälteenamusega. Hääletamine on avalik. Kui ükski vallavalitsuse liige eriarvamust otsuse kohta ei väljenda ja hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks ühehäälselt. 4.14. Vallavalitsuse istungeid protokollib vallasekretär või tema määratud protokollija. Vallavalitsuse istungi protokoll peab vastama seaduses sätestatud nõuetele. V. VALLAVALITSUSE ÕIGUSAKTIDE VORMISTAMINE, ALLAKIRJUTAMINE, VÄLJASTAMINE JA AVALIKUSTAMINE 5.1. Kui õigusakti eelnõu võetakse vastu istungil tehtud parandusi, märkusi ja ettepanekuid arvestades, valmistab õigusakti allakirjutamiseks ette asjaomane struktuuriüksus ja annab selle seejärel järgneva tööpäeva jooksul vallavalitsuse kantseleile lõplikuks vormistamiseks. 5.2. Vallavalitsuse õigusakt esitatakse allakirjutamiseks kõigepealt vallasekretärile ja seejärel vallavanemale. 5.3. Vallavalitsuse poolt vallavolikogule esitatavad eelnõud vormistatakse lõplikult asjaomases struktuuriüksuses ning antakse seejärel vallavalitsuse kantseleile üle nende edastamiseks vallavolikogule. Eelnõu viimasel leheküljel peab olema eelnõu ettevalmistanud ametniku allkiri. Nõuetekohaselt ettevalmistatud eelnõudele vormistatakse vallavalitsuse kantseleis vallavalitsuse seletuskiri, millele kirjutab alla vallavanem. 5.4. Vallavalitsuse istungi toimumise kohta vormistatakse kolme tööpäeva jooksul protokoll, millele kirjutab kõigepealt alla istungi protokollija, seejärel istungi juhataja. Kui istungit juhatab mitu vallavalitsuse liiget, kirjutavad protokollile alla kõik istungit juhatanud vallavalitsuse liikmed, märkides, kes milliste päevakorrapunktide arutamist juhatasid. 5.5. Kui allakirjutamiseks esitatud õigusakt ei vasta põhiseadusele, seadustele või muudele õigusaktidele, keeldub vallasekretär allkirja andmast ja esitab motiveeritud õiendi keeldumise kohta vallavalitsusele. Allkirja andmisest keeldumise õiend lisatakse istungi protokollile. Allkirja andmisest keeldumise korral pöördub vallasekretär taotlusega vallavanema poole õigusakti eelnõu teistkordseks arutamiseks vallavalitsuse ühel järgmistest istungitest. Kui vallavalitsus jääb oma endise otsuse juurde, annab vallasekretär oma allkirja, lisades õigusakti originaaleksemplarile oma eriarvamuse. Vallavalitsuse õigusakt, millele on lisatud vallasekretäri eriarvamus, saadetakse viivitamatult õigusaktide järelevalvet teostavale ametiisikule (korralduse puhul maavanemale ja määruse puhul õiguskantslerile). 5.6. Vallavalitsuse õigusaktid saavad kuupäeva ja numbri vallavalitsuse istungi toimumise päeval. 5.7. Vallavalitsuse õigusaktid jõustuvad ja avalikustatakse valla põhimääruses sätestatud korras. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 5.8. Vallavalitsuse istungil otsustatu kohta annavad ajakirjandusele informatsiooni vallavanem või tema poolt volitatud isikud. VI. VALLAVALITSUSE KOMISJONID 6.1. Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada ajutisi või alatisi komisjone (edaspidi komisjon). 6.2. Komisjoni koosseisu ja põhimääruse kinnitab vallavalitsus oma korraldusega. Komisjoni esimehe nimetab vallavalitsus oma liikmete hulgast. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu. 6.3. Komisjoni põhimääruses sätestatakse komisjoni ülesanded, komisjoni teenindamise ning komisjoni järelduste ja ettepanekute esitamise kord. 6.4. Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsused poolthäälteenamusega. Komisjoni otsused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla komisjoni esimees ja sekretär. 6.5. Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. 6.6. Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib vallavalitsus moodustada ajutisi komisjone, mille koosseisu kinnitab vallavalitsus oma korraldusega.