Paikuse Vallavolikogu — Riiklike sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord — KO, 23, 373

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 6 lõike 1 ja paragrahvi 22 lõike 1 punkti 5 ning sotsiaalhoolekandeseaduse (RT I 1995, 21, 323; 1996, 49, 953; 1997, 35, 538; 77, 1309) paragrahvi 8 punkti 2, paragrahvide 22, 23 ja 33 alusel, kooskõlas Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määrusega nr 318 «Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra kehtestamine» (RT I 1996, 91, 1615; 1997, 20, 334; 99, 1609; 1999, 52, 565; 74, 696; 96, 849) ning seoses vajadusega ümber korraldada riiklike sotsiaaltoetuste andmine vallas, Paikuse Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada riiklike sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise kord (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Paikuse Vallavolikogu 19. märtsi 1997. a määrus nr 2 «Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra kinnitamine». 3. Määrus jõustub 1. märtsil 2000. a. Volikogu esimees Hans SIBRITS Kinnitatud Paikuse Vallavolikogu 21. veebruari 2000. a määrusega nr 3 RIIKLIKE SOTSIAALTOETUSTE TAOTLEMISE, MÄÄRAMISE JA MAKSMISE KORD 1. Taotlus jooksval kuul toimetulekutoetuse saamiseks tuleb koos perekonna sissetulekuid ja alatise eluasemega seotud alalisi kulusid tõendavate dokumentidega esitada vallavalitsusele (sotsiaalosakonda) hiljemalt järgneva kuu 13. kuupäevaks. Toimetulekutoetust arvestaval sotsiaaltöötajal on õigus nõuda toetuse taotlejalt täiendavaid andmeid perekonna kohta. 2. Juhul kui taotlejal ei ole võimalik nõutavaid dokumente eelnimetatud tähtajaks esitada, kuid ta esitab need 20. kuupäevaks, on toetuse määraja kohustatud toetuse määramise kuu aja jooksul otsustama. 3. Riikliku sotsiaaltoetuse määramise või sellest keeldumise otsustab vallavalitsuse vastav komisjon, (edaspidi komisjon). Erandjuhul on vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhatajal või tema asendajal õigus määrata toimetulekutoetus ainuisikuliselt ja selle toimingu õigustatuse ning vajadusel edasise toimimise otsustab komisjon toimingule järgneval koosolekul. 4. Otsus peab olema põhjendatud, tuginema selle tegemise aluseks olnud tehioludele ning seadustele ja muudele õigusaktidele. 5. Komisjoni otsusega mittenõustumisel on riiklikku sotsiaaltoetust taotleval isikul õigus pöörduda vallavalitsuse poole ning kui vallavalitsuse otsus ei rahulda, siis kohtusse sotsiaalhoolekandeseaduses ettenähtud korras. 6. Toimetulekutoetust on Paikuse valla kaudu õigus saada Paikuse valla haldusterritooriumil elavatel isikutel (perekondadel), kelle kuusissetulek on alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekutoetuse taotlemise ja määramise aluseks on kuusissetulek, mis jääb isikule (perekonnale) pärast alatise eluasemega seotud alaliste kulude katmist normpinna ulatuses. 7. Eelmises punktis nimetatud alalisteks kuludeks loetakse: 7.1. elamu hooldus- ja remondikulud: 7.1.1. eluruumi omaniku puhul vajalikud kulutused, mille tegemine otsustati taotleja nõusolekuta korterite omanike enamuse poolt: elamu ehituskonstruktsioonide hoolduseks ja remondiks, majasiseste ja maja juurde kuuluvate tehnosüsteemide hoolduseks ja remondiks; 7.1.2. üürikulud vastavalt vallavolikogu kinnitatud üüri piirmäärale, kusjuures üksi elava pensionäri eluruumi normpinnaks võib erandina lugeda kahetoalise korteri puhul korteri üldpinna ja suurema arvu tubadega korteri puhul mitte rohkem kui 51 ruutmeetrit; 7.2. maamaks Paikuse valla elanikeregistrisse kantud isiku puhul tema avalduse alusel komisjoni otsusel; 7.3. tasu veevarustuse ja kanalisatsiooni eest, arvestades kehtivaid hindu, mitte üle järgmise kulu liitrites ühe elaniku kohta ööpäevas: 7.3.1. veevarustuseta 30; 7.3.2. veevarustusega (külm vesi ja kanalisatsioon) 85; 7.3.3. veevarustusega (külm ja soe vesi ning kanalisatsioon) 200; 7.3.4. tsentraliseeritud soe vesi 250; 7.4. tasu soojusenergia eest mitte üle järgneva kulu: 7.4.1. keskkütte puhul: 7.4.1.1. soojaarvestiga eluruum kuus: 7.4.1.1.1. jaanuaris ja veebruaris 18 krooni ruutmeetri kohta; 7.4.1.1.2. märtsis, novembris, detsembris 14.40 krooni ruutmeetri kohta; 7.4.1.1.3. aprillis ja oktoobris 10.80 krooni ruutmeetri kohta; 7.4.1.2. soojaarvestita eluruum seitsme kuu keskmisena 11 krooni ruutmeeter; 7.4.2. muu kütte puhul (ahiküte, väikekatlaga keskküte, elektriküte jmt) alates 1. oktoobrist kuni 30. aprillini 50 kg kütust arvestuslikult turbabriketihinna alusel eluruumi köetava normpinna 1 m2 kohta järgmiselt: 7.4.2.1. oktoobris 4,7 kg; 7.4.2.2. novembris 6,5 kg; 7.4.2.3. detsembris 8,0 kg; 7.4.2.4. jaanuaris 9,0 kg; 7.4.2.5. veebruaris 8,3 kg; 7.4.2.6. märtsis 8,0 kg; 7.4.2.7. aprillis 5,5 kg. 7.5. Elektrienergia kulu valgustusvoolule normpinna ühe ruutmeetri kohta kuus järgmiselt: 7.5.1. jaanuaris, veebruaris ja märtsis 0,5 kWh; 7.5.2. aprillis, mais ja juunis 0,3 kWh; 7.5.3. juulis, augustis ja septembris 0,4 kWh; 7.5.4. oktoobris, novembris ja detsembris 0,8 kWh. 7.6. Elektrienergia kulu elektripliidile: 7.6.1. tsentraalse soojaveevarustusega eluruumi puhul järgmiselt: 7.6.1.1. ühe elaniku kohta 60 kWh kuus; 7.6.1.2. kahe elaniku kohta 80 kWh kuus; 7.6.1.3. kolme elaniku kohta 100 kWh kuus; 7.6.1.4. nelja elaniku kohta 120 kWh kuus; 7.6.1.5. alates viiendast elanikust lisandub iga elaniku kohta 10 kWh. 7.6.2. tsentraalse soojaveevarustuseta eluruumi puhul järgmiselt: 7.6.2.1. ühe elaniku kohta 80 kWh kuus; 7.6.2.2. kahe elaniku kohta 105 kWh kuus; 7.6.2.3. kolme elaniku kohta 130 kWh kuus; 7.6.2.4. nelja elaniku kohta 155 kWh kuus; 7.6.2.5. alates viiendast elanikust lisandub iga elaniku kohta 15 kWh. 7.7. Gaasikulu statsionaarse vedelgaasipliidiga eluruumi puhul järgmiselt: 7.7.1. tsentraalse soojaveevarustuse olemasolul järgmiselt: 7.7.1.1. ühe elaniku kohta 6,0 kg kuus; 7.7.1.2. kahe elaniku kohta 8,0 kg kuus; 7.7.1.3. kolme elaniku kohta 10,0 kg kuus; 7.7.1.4. nelja elaniku kohta 12,0 kg kuus; 7.7.1.5. alates viiendast elanikust lisandub iga elaniku kohta 1,0 kg. 7.7.2. tsentraalse soojaveevarustuse puudumisel järgmiselt: 7.7.2.1. ühe elaniku kohta 8,2 kg kuus; 7.7.2.2. kahe elaniku kohta 10,8 kg kuus; 7.7.2.3. kolme elaniku kohta 13,5 kg kuus; 7.7.2.4. nelja elaniku kohta 16,2 kg kuus; 7.7.2.5. alates viiendast elanikust lisandub iga elaniku kohta 1,5 kg. 7.8. Kulu soojale veele tsentraalsüsteemist järgmiselt: 7.8.1. oktoober–aprill 0,19 MWh ühe elaniku kohta kuus; 7.8.2. mai–september 0,15 MWh ühe elaniku kohta kuus. 7.9. Käibemaks nimetatud teenuste eest nimetatud normide ulatuses täielikult. 8. Toimetulekutoetuse määramise aluseks on perekonna netosissetulek (brutosissetulek miinus tulumaks tulumaksuga maksustatavalt tulult), mille hulka arvatakse kõik sissetulekud, välja arvatud ühekordsed riiklikud toetused. 9. Tööotsijale, kellel tema tahtest sõltumatult ei ole töötu staatust ja kellele on pakutud võimalust osaleda hädaabitöödel, määratakse riigi poolt sotsiaaltoetusteks eraldatud vahendite ebapiisavuse korral toimetulekutoetus toimetulekupiiri ulatuses ja üksnes juhul, kui ta on töötanud kümme päeva kuus hädaabitöödel. Iga vähemtöötatud päeva kohta makstakse toimetulekutoetust 1/10 võrra vähem. 10. Isikule, kellel endal või kelle eestkostetaval on õigus elatisraha saada, kuid kes keeldub elatisraha saamise kohta dokumenti esitamast või elatisraha sisse nõudmast, võib toimetulekutoetust mitte määrata. Juhul, kui komisjon tehiolusid arvestades otsustab, et toetuse taotlejalt ei nõuta elatisraha saamise kohta dokumendi esitamist ega elatise sissenõudmist, arvestatakse taotleja perekonna sissetuleku hulka 1/4 riiklikult kehtestatud palga alammäärast lapse kohta, kui komisjon ei otsusta teisiti. 11. Toimetulekutoetuse taotluste materjale komisjonile ette valmistaval ja toetust arvestaval ametnikul, komisjonil ja vallavalitsusel on õigus nõuda toetuse taotlejalt vajadusel täiendavaid andmeid ja tõendeid. 12. Esitatud andmetes kahtlemisel on toetuse määramise otsustajal õigus ja kohustus neid andmeid maksuameti kaudu või muul viisil kontrollida. 13. Perekonna sissetuleku tahtliku varjamise või valeandmete esitamise korral lõpetatakse toetuse maksmine ja nõutakse makstud raha tagasi. 14. Toimetulekutoetust makstakse toetuse taotlejale, kes tasub ise oma alatise eluasemega seotud alalised kulud. Eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevusi sotsiaaltoetustega ei kaeta. 15. Toimetulekutoetus makstakse välja sularahas või ülekandega taotleja pangakontole. 16. Erandkorras võib taotleja kirjaliku avalduse alusel tasuda taotlejale osutatud teenuse eest otse (näiteks katta kooli- või lasteaialapse toidukulu, tasuda kommunaalteenuste eest). 17. Lapse huvide kaitseks võib komisjoni otsusel erandkorras maksta toimetulekutoetust otse lasteasutusse vanema nõusolekuta. 18. Vallale üleantud toimetulekutoetuse ja täiendavate sotsiaaltoetuste vahendite piisavuse korral makstakse toetust vajavatele inimestele hädavajalike kulutuste osaliseks katmiseks täiendavaid sotsiaaltoetusi komisjoni ettepanekul vallavalitsuse korralduse alusel alljärgnevalt: 1) toetus küttepuude, ravimite või eriabivahendite ostmiseks vanuritele ja puudega inimestele taotluse ja maksedokumendi alusel; 2) toetus lapse toidukulude katmiseks sotsiaalselt mittetoimetulevatele ja puudustkannatavatele perekondadele lasteasutuse esildise ja komisjoni ettepaneku alusel; 3) toetus lapse sünni puhul; 4) toetus lapsinvaliidile, tugi- või kasuperele; 5) toetus ametiõppe kulude katteks 16–18-aastastele noortele, kes mõjuvatel põhjustel ei õpi ega ole leidnud tööd; 6) toetus vähemalt 18-aastasele päevases õppevormis edukalt õppivale perekonnast lahus elavale üliõpilasele või õpilasele avalduse alusel; 7) toetus ootamatute hädavajalike kulutuste korral (perekonnaliikme surm, invaliidistumine, loodusõnnetus, tulekahju vmt). 19. Eelmises punktis nimetatud toetuse taotlemine, määramine ja maksmine toimub eraldi reguleerimata küsimustes toimetulekutoetuse taotlemise, määramise ja maksmisega samas korras. 20. Täiendavate toetuste määramise eelduseks ja tingimuseks on ressursside puudumine taotlejal ja tema perekonnal. 21. Toetuse taotleja võib toetuse määramise või mittemääramise vaidlustamiseks pöörduda komisjoni poole selgituse saamiseks. Mitterahuldava vastuse saamisel on taotlejal õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks vallavalitsuse poole. 22. Otsuse vaidlustamise avalduse vaatab komisjon või vallavalitsus läbi ühe kuu jooksul.