Keila Linnavolikogu — Keila linna põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 22, 363

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9 ja paragrahvi 60 lõike 3 alusel Keila Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Keila linna põhimääruse uus redaktsioon (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Keila Linnavolikogu 25. märtsi 1997. a määruse nr 8 (RTL 1997, 64, 353; 1998, 177/178, 689; KO 1999, 21, 272) punkt 1. 3. Määrus avaldada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. Volikogu esimees Rein SIIM Kinnitatud Keila Linnavolikogu 29. veebruari 2000. a määrusega nr 2 KEILA LINNA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Keila linna kohalik omavalitsus (1) Keila linna kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades Keila linna arengu iseärasusi. (2) Kohalik omavalitsus Keila linnas teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või -algatuse teel. § 2. Keila linna kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus Keila linnas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. § 3. Keila linna omavalitsusorganid Keila linna omavalitsusorganid on: 1) Keila Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt seaduse alusel; 2) Keila Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) – linnavolikogu moodustatud täitevorgan. § 4. Keila linna ülesanded ja pädevus (1) Keila linna kui omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada linna sotsiaalabi ja -teenuseid, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, linnasisest ühistransporti ning linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. (2) Keila linna kui omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada Keila linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, kultuurimajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on Keila linna omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab Keila linn neid kohaliku elu küsimusi, mis: 1) on talle pandud teiste seadustega; 2) ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Keila linn kui omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi, mis: 1) on talle pandud seadusega; 2) tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja linnavolikogu vahelisest lepingust. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punkti 1 alusel Keila linnale pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. § 5. Keila linna sümbolid (1) Keila linna sümbolid on vapp ja lipp, mis registreeritakse seaduse alusel sätestatud korras. (2) Keila linna vapp (edaspidi linnavapp) on kuldne kilp, millel asetseb mustade kontuurjoontega stiliseeritud rukkilille sinine kujutis. Linnavapil on kaks kuju: 1) vapp kilbiga; 2) vapp kilbita. (3) Keila linna lipp (edaspidi linnalipp) koosneb kahest sinisest ja ühest valgest laiust, kusjuures valge laid asetseb horisontaalselt siniste laidude vahel. Siniste laidude laius on 3/7 ja valge laiu laius 1/7 linnalipu laiusest. Linnalipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ning normaalsuurus 1050×1650 mm. (4) Keila linnapea ametisümbol on Keila linnapea ametiraha (edaspidi ametiraha), mis koosneb hõbedast valmistatud ketist ja Keila linna vapist. Ametiraha keti detailideks on vaheldumisi stiliseeritud rukkilille ja ratasristi motiivid ning eraldiasetsevad tähed, mis moodustavad sõna «Keila» ja kolm männipuu kujutist. Keskmise puu juurte vahele on kinnitatud Keila linna vapp. Vapikilp on kullatud ning ratasristide südamikud ja rukkilill vapikilbil on kaetud sinise emailiga. § 6. Keila linna sümbolite kasutamise kord (1) Heisatav ja väljapandav linnalipp peab vastama käesoleva põhimääruse paragrahvi 5 lõikes 3 toodud kirjeldusele ning olema terve ja puhas. (2) Linnalipp heisatakse alaliselt linnavalitsuse ja linnavolikogu hoonetel. (3) Linnalipu võib heisata ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide hoonetel ning elamutel riigilipu heiskamise päevadel. Linnalippu võib heisata avalikel üritustel, samuti perekondlike sündmuste puhul. (4) Linnavalitsus võib anda korralduse heisata linnalipp mõne muu sündmuse puhul. (5) Leina tähistamiseks heisatakse linnalipp leinalipuna. Neil juhtudel kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 100 mm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad kuni lipukanga alumise servani, või heisatakse lipp poolde lipumasti. (6) Linnalipp heisatakse üksi või koos Eesti riigilipuga. Üks lipp ei asenda teist. (7) Linnalipp heisatakse ja langetatakse riigilipuga samadel kellaaegadel. (8) Linnalipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga (vastavasse hoidjasse) või lipumasti. (9) Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest. Heisatud lippudel jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele. (10) Kui linnalipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, asub riigilipp lippude poolt vaadates paremal, linnalipp vasakul. Kui linnalipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, mõne välisriigi lipuga ning maakondade, linnade ja valdade lippudega, siis lippude poolt vaadates asetseb paremal Eesti riigilipp, sellest vasakul välisriikide lipud prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras, seejärel maakondade lipud maakondade nimede järjekorras eesti tähestiku järgi, seejärel linnade ja valdade lipud linnade ja valdade nimede järjekorras eesti tähestiku järgi ja seejärel linnalipp vasakul äärel. Lipud peavad olema ühelaiused, iga lipp heisatud eri lipuvardasse või masti ja samale kõrgusele. (11) Linnavapi kilbiga või kilbita kujutist võivad värvilisena või must-valgena (mustade kontuuridega valge rukkilill täpilise rastriga kilbil) kasutada oma pitsatitel ja kirjaplankidel ainult linnavolikogu ja linna ametiasutused. (12) Linnavappi võivad vimplina kasutada kõik Keila linna asutused, ettevõtted ja organisatsioonid. (13) Loa müügi eesmärgil vimplite valmistamiseks linnavapi või linnalipu alusel annab igakordselt linnavalitsus. Vimplite müügitulust kantakse 20% Keila linna eelarvesse. Linnavalitsus võib anda loa linnavapi kujutise kasutamiseks muudel eesmärkidel lepingu alusel. (14) Linnavalitsus võib anda loa linnalipu värvikombinatsiooni kasutamiseks ettevõtete või asutuste kirjablankettidel, reklaamplakatitel jne lepingu alusel. (15) Linnalippu ja linnavappi võib vimpli kujul kasutada pidustustel, miitingutel ja demonstratsioonidel. (16) Kasutamiskõlbmatuks muutunud linnalipp kuulub sündsal viisil hävitamisele. (17) Linnapeal on õigus ametiraha kanda linnavalitsuse volituste tekkimise päevast kuni linnapea volituste lõppemiseni. Ametiraha annab ametisse asuvale linnapeale üle volikogu esimees. (18) Linnapea kannab ametiraha linna pidulikel üritustel ja esindusfunktsiooni täites. (19) Ametiraha on hoiul linnasekretäri käes. Ametiraha kasutamine registreeritakse. § 7. Asjaajamiskeel Keila linna omavalitsusorganite asjaajamiskeel on eesti keel. § 8. Keila linna piir (1) Keila linna piir määratakse seaduses sätestatud korras. (2) Keila linna piiri muutmise võib algatada Vabariigi Valitsus või linnavolikogu seaduses sätestatud korras. Keila linna piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. (3) Keila linna piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsusüksustega seaduses sätestatud korras ja tähistatakse linna suubuvatel teedel. § 9. Keila linna elanik Keila linna elanik on isik, kelle elukoht asub Keila linnas. § 10. Keila linna suhted riigiorganitega, teiste omavalitsusüksustega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega (1) Keila linna omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel või lepingul. (2) Keila linnal on õigus moodustada muude omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras. (3) Keila linnal on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks ja arendada nendega ning teiste riikide omavalitsusüksustega koostööd. II. KEILA LINNAVOLIKOGU § 11. Linnavolikogu moodustamine (1) Linnavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valmistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. (2) Linnavolikogu valimised viiakse läbi mitmemandaadilises valimisringkonnas. Linnavolikogu liikmete arvu, piirid ja mandaatide arvu määrab linnavolikogu eelmine koosseis kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (RT I 1996, 37, 739; 1999, 60, 618) alusel. (3) Linnavolikogu valimiste korraldamise kohta võtab linnavolikogu vastu otsuse. (4) Linnavolikogu otsus valimisringkondade moodustamise kohta koos mandaatide arvuga ja ringkonna piiride kirjeldusega avaldatakse üldiseks teadmiseks seaduses sätestatud korras. (5) Linnavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. § 12. Linnavolikogu liige (1) Linnavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Linnavolikogu liige juhindub oma tegevuses seadustest ning Keila linna õigusaktidest, linnaelanike huvidest ja vajadustest. (3) Linnavolikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitust linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest linnavolikogu kehtestatud määras ja korras. (4) Linnavolikogu liikmel on õigus saada linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud. (5) Linnavolikogu liikme volituste peatumine ja ennetähtaegne lõppemine ning linnavolikogu liikme asemele asendusliikme asumine ja tema õigused ning kohustused sätestatakse seaduses. (6) Linnavolikogu esimehe või ühe linnavolikogu aseesimehe ametikoht võib linnavolikogu otsusel olla palgaline. (7) Linnavolikogu liige ei tohi osa võtta linnavolikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791) paragrahvi 25 lõikele 1. § 13. Linnavolikogu pädevus (1) Linnavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) Keila linna eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) Keila linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja Keila linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) Keila linna vara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) Keila linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) Keila linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine Keila linna piiride või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) Keila linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) linnavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, Keila linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) linnavolikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) Keila linnapea valimine ja ametist vabastamine; 16) linnavalitsuse liikmete arvu ja linnavalitsuse struktuuri kinnitamine; 17) linnavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine linnavalitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine linnavolikogu esimehele, linnavolikogu aseesimehele, linnavolikogu komisjoni esimehele, linnavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, linnavalitsusele, Keila linnapeale või linnavalitsuse liikmele; 19) Keila linnapeale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) linnavolikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine linnavolikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) linnavolikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 22) linnavolikogu liikmetele linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning linnavolikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) Keila linna esindamise korra kehtestamine; 24) Keila linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) Keila linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) kohtukaasistujate valimine; 27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks linnavolikogu esindaja valimine; 29) Keila linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 32) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 34) Keila linna ametiasutuse ja linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 35) linnaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) Keila linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 37) muud seadusega linnavolikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab Keila linnavolikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise linnavalitsusele. (3) Keila linnavolikogu võib delegeerida linnavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus linnavolikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. (4) Linnavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. § 14. Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine (1) Linnavolikogu esimehe valib linnavolikogu oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel. (2) Linnavolikogu esimehe kandidaadi võib üles seada linnavolikogu liige või fraktsioon, esitades selle kohta kirjaliku ettepaneku linnavolikogu istungi juhatajale. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel. (3) Igal linnavolikogu esimehe kandidaadil on õigus esineda enesetutvustusega ning linnavolikogu liikmetel on õigus esitada talle küsimusi linnavolikogu kehtestatud korras. (4) Linnavolikogu esimehe kandidaadil on õigus esitada enesetaandus kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. (5) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (6) Linnavolikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. (7) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat linnavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. (8) Linnavolikogu esimehe valimise tulemuste kohta võtab linnavolikogu vastu otsuse. (9) Linnavolikogu aseesimehe valimine toimub pärast linnavolikogu esimehe valimist käesolevas paragrahvis sätestatud linnavolikogu esimehe valimisega samas korras. Kui valitakse mitu aseesimeest, toimub nende valimine eraldi. § 15. Linnavolikogu esimees Linnavolikogu esimees: 1) korraldab linnavolikogu tööd ja selle avalikustamist, kutsub kokku ja juhatab linnavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) moodustab vajadusel linnavolikogu istungi ettevalmistamise korraldamiseks linnavolikogu eestseisuse ja juhib selle tööd linnavolikogu kehtestatud korras; 3) esindab Keila linna ja linnavolikogu vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele või linnavolikogu antud pädevusele ning volitab teisi isikuid esindama Keila linna ja linnavolikogu temale antud pädevuse piires; 4) kirjutab alla linnavolikogu vastuvõetud määrustele ja muudele linnavolikogu dokumentidele ning peab linnavolikogu nimel kirjavahetust; 5) korraldab linnavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontrolli; 6) annab välja käskkirju linnavolikogu sisemise töö korraldamiseks ja hoiab linnavolikogu vapipitsatit; 7) käsutab linnavolikogu kinnitatud Keila linna eelarve alusel linnavolikogu eelarvelisi vahendeid, vastutades nende täpse ja otstarbeka täitmise eest; 8) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. § 16. Linnavolikogu esimehe asendamine (1) Linnavolikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda linnavolikogu aseesimees. (2) Linnavolikogu esimehe ja aseesimeeste äraolekul asendab neid vanim kohalolev linnavolikogu liige. (3) Linnavolikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab linnavolikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni linnavolikogu aseesimees või linnavolikogu vanim liige. § 17. Linnavolikogu töökord (1) Linnavolikogu otsustab tema pädevusse kuuluvaid küsimusi istungil. (2) Linnavolikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone. (3) Linnavolikogu istungi kokkukutsumise, küsimuste arutamise, hääletamise ning õigusaktide ja istungi protokolli vormistamise täpsem kord, samuti komisjonide täpsem töökord sätestatakse linnavolikogu reglemendis. § 18. Linnavolikogu istung (1) Esimest linnavolikogu istungit juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni Keila linna valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (2) Linnavolikogu korralise istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja linnavolikogu kehtestatud korras. (3) Linnavolikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema linnavolikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne linnavolikogu istungit. (4) Linnavolikogu esimees või tema asendaja kutsub linnavolikogu kokku linnavalitsuse või vähemalt neljandiku linnavolikogu koosseisu ettepanekul nende tõstatatud küsimuste arutamiseks. (5) Linnavolikogu arutab istungi kutses märgitud ja linnavolikogu nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. (6) Linnavolikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta linnavalitsuse liikmed, samuti linnavolikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (7) Linnavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. Linnavolikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam linnavolikogu liikmeid kui vastu, või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (8) Linnavolikogu teeb oma otsused linnavolikogu istungi juhataja ettepanekul. (9) Linnavolikogu istung protokollitakse. § 19. Linnavolikogu istungi protokoll (1) Linnavolikogu istungi protokollile kirjutab alla linnavolikogu esimees või tema asendaja. Linnavolikogu istungi protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentide vormistamise nõuetele. (2) Linnavolikogu istungi protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsustused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. (3) Linnavolikogu istungite protokollid on kättesaadavad igaühele käesolevas põhimääruses sätestatud korras. § 20. Linnavolikogu komisjon (1) Linnavolikogu moodustab Keila linna arengu tähtsamates valdkondades ja oluliste probleemide lahendamiseks revisjonikomisjoni, rahanduskomisjoni ja sotsiaalkomisjoni ning vajadusel muid alatisi, samuti ajutisi komisjone. (2) Linnavolikogu komisjoni ülesanne on ettepanekute tegemine linnaelu tähtsamate valdkondade arendamiseks ja probleemide lahendamiseks nendes ning vastavate tegevuskavade väljatöötamine, linnavolikogu määruste ja otsuste eelnõude algatamine ja koostamine, arvamuste andmine linnavolikogu määruste ja otsuste eelnõude kohta ning linnavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontroll. Komisjonil on õigus teha ettepanekuid Keila linna eelarve projekti kohta. (3) Linnavolikogu valib salajasel hääletamisel oma liikmete hulgast komisjoni esimehe ning kinnitab komisjoni esimehe esildusel komisjoni liikmed ja komisjonide põhikirja. Linnavolikogu liikmetel on õigus pöörduda linnavolikogu alatise komisjoni esimehe poole avaldusega kinnitada ta linnavolikogu komisjoni liikmeks. (4) Linnavolikogu teeb muudatusi komisjoni koosseisus komisjoni esimehe ettepanekul. (5) Linnavolikogu komisjoni esimehe tagasiastumisel komisjoni liikmete volitused lõpevad. (6) Linnavolikogu komisjonil on õigus pöörduda Keila linna ametiasutuste poole oma ülesannete täitmiseks vajalike andmete ja dokumentide saamiseks. (7) Linnavolikogu komisjoni töövorm on koosolek. Linnavolikogu komisjoni koosolek on otsustusvõimeline, kui tema koosolekust võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmetest. Linnavolikogu komisjoni pädevus ja töökord määratakse kindlaks linnavolikogu reglemendi ja komisjoni põhikirjaga. (8) Linnavolikogu komisjoni koosolek protokollitakse. Komisjoni koosoleku protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele ja sellele kirjutab alla koosoleku juhataja. Komisjoni koosoleku protokoll peab olema igaühele kättesaadav käesolevas põhimääruses sätestatud korras. (9) Linnavolikogu komisjon esitab linnavolikogule aruande tehtud töö kohta üks kord aastas. (10) Linnavolikogu komisjoni tegevuse lõpetab linnavolikogu oma otsusega. § 21. Linnavolikogu fraktsioon (1) Vähemalt kolm linnavolikogu liiget võivad moodustada linnavolikogu fraktsiooni. Linnavolikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. (2) Otsus fraktsiooni moodustamise kohta, milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus ja esimees ning mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt, edastatakse linnavolikogu istungi juhatajale. Fraktsioon loetakse moodustatuks vastava otsuse üleandmise hetkest. (3) Linnavolikogu istungi juhataja teatab linnavolikogu istungi algul moodustatud fraktsioonidest ja muudatustest nende koosseisus. (4) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult linnavolikogu esimeest. Kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel võib fraktsiooni liikme fraktsioonist välja heita. Vastav otsus edastatakse linnavolikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks järgmisel linnavolikogu istungil. (5) Fraktsioonil on õigus seada üles kandidaat linnavolikogu poolt valitava või kinnitatava ametikoha täitmiseks. (6) Oma tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab fraktsioon ise. § 22. Linnavolikogu eestseisus (1) Linnavolikogu esimehel on linnavolikogu istungi ettevalmistamise korraldamiseks ja selle päevakorra kohta ettepanekute ettevalmistamiseks õigus moodustada linnavolikogu eestseisus (edaspidi eestseisus), kuhu kuuluvad linnavolikogu esimees, aseesimees ning komisjonide ja fraktsioonide esimehed. Eestseisuse täpsem töökord kehtestatakse linnavolikogu reglemendis. (2) Eestseisus teeb linnavolikogu esimehele ettepanekuid linnavolikogu istungi päevakorra eelnõu ja linnavolikogu sisemise töökorralduse kohta. Eestseisuse ettepanekud on linnavolikogu esimehele soovituslikud. (3) Eestseisuse koosolekud protokollitakse. Eestseisuse koosoleku protokollid peavad olema linnavolikogu liikmetele kättesaadavad linnavolikogu reglemendis kehtestatud korras. § 23. Linnavolikogu revisjonikomisjon (1) Linnavolikogu moodustab oma volituste ajaks linnavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse linnavolikogu liikmete hulgast. (3) Revisjonikomisjon kontrollib käesolevas põhimääruses sätestatud korras ja linnavolikogu kinnitatud tööplaani alusel: 1) linnavalitsuse tegevuse vastavust linnavolikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust Keila linna eelarvele; 3) Keila linna ametiasutuste ja Keila linna asutuste raamatupidamise õigsust ja äriühingutesse paigutatud Keila linna vara kasutamise sihipärasust; 4) Keila linna sõlmitud lepingute täitmist; 5) linnavolikogu ülesandel linnavalitsuse ja selle ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (4) Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult linnavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga linnavolikogule. (5) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (6) Revisjonikomisjon peab enne Keila linna eelarve täitmise aruande kinnitamist linnavolikogule oma töötulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. § 24. Revisjonikomisjoni tegevus kontrollimisel (1) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva põhimääruse paragrahvi 23 lõikes 3 sätestatud valdkondades tööd linnavolikogu kinnitatud revisjonikomisjoni tööplaani või linnavolikogu otsuse alusel. (2) Kontrollimisi viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed. Linnavolikogu võib revisjonikomisjoni ettepanekul otsustada lisaks revisjonikomisjoni liikmetele ekspertide või erialaspetsialistide (edaspidi kontrollijad) kaasamise kontrollimisse. (3) Kontrollimised toimuvad ühekordse kirjaliku kontrolliülesande alusel, mille valmistab ette revisjonikomisjon, või revisjonikomisjoni ettepanekul paneb linnavolikogu esimees selle ettevalmistamise mõnele linnavolikogu muule komisjonile. Kirjalik kontrolliülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrolli läbiviimise aega. Kontrolliülesande kinnitab linnavolikogu. Kontrolliülesanne saadetakse teadmiseks kontrollitava asutuse juhile. (4) Kontrollijal on temale kontrolliülesandes pandud ülesannete täitmiseks õigus: 1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega, saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi; 2) pääseda koos kontrollitava asutuse juhi määratud teenistuja või töötajaga asutuse objektidele, ruumidesse ja materiaalsete väärtuste hoidlatesse. (5) Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijale vajalikud töötingimused ning vajadusel määrama teenistuja või töötaja, kes osutab kontrollijatele kontrolli läbiviimisel organisatsioonilist ja tehnilist abi. Kontrollitava asutuse teenistujad või töötajad on kohustatud viibima nende vastutusel oleva vara kontrollimise juures. Teenistujal või töötajal, kelle vastutusel olevat vara kontrollitakse, on õigus esitada täiendavaid seletusi ja lisadokumente, mis lisatakse aktile. (6) Kui kontrollitavas asutuses on kontrollimine takistatud, võib kontrollija oma tegevuse katkestada ning esitada asutuse juhile ettepaneku takistuse kõrvaldamiseks. Tekkinud takistusest teatab kontrollija linnavolikogu esimehele. (7) Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd. Kontrollija võib kontrollimise käigus teatavaks saanud andmeid kasutada ainult kontrollimise huvides. (8) Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. (9) Kontrollija läbi viidud kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. Oluliste õigusrikkumiste ilmnemisel võib kontrollija esitada ülesande andjale vaheakti. (10) Kontrollija vastutab kontrollitulemuste kajastamise õigsuse eest aktis. (11) Akti koopia esitatakse kontrollitava asutuse juhile, kes on kohustatud esitama oma seletuskirja akti kohta 10 päeva jooksul linnavolikogule. Kontrollitud asutuse juhil on õigus taotleda linnavolikogu esimehelt seletuskirja esitamise tähtaja pikendamist. (12) Revisjonikomisjon vormistab kümne päeva jooksul akti ja kontrollitud asutuse juhi seletuskirja alusel akti lõplikult ja esitab selle linnavolikogule ning saadab teadmiseks kontrollitud asutuse juhile. § 25. Hääletamine linnavolikogus (1) Linnavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks linnavolikogu liige seda nõuab. (2) Hääletamisel on igal linnavolikogu liikmel üks hääl. (3) Hääletamine linnavolikogus on avalik. (4) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (5) Linnavolikogu otsused fikseerib istungi juhtaja. (6) Linnavolikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. (7) Käesoleva põhimääruse paragrahvi 13 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus. § 26. Umbusaldusmenetlus linnavolikogus (1) Vähemalt neljandik linnavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise linnavolikogu esimehele, linnapeale, mõnele linnavalitsuse liikmele või linnavolikogu komisjoni esimehele. (2) Umbusalduse avaldamine toob kaasa linnavolikogu esimehe või linnavolikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise. Linnavolikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab linnavolikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni linnavolikogu aseesimees või linnavolikogu vanim liige. (3) Umbusalduse avaldamine on aluseks linnapea või valitsuse liikme töölt vabastamisele linnavolikogu usalduse kaotamise tõttu. (4) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud linnavolikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. § 27. Linnavolikogu õigusaktide algatamine (1) Linnavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) linnavolikogu liikmel; 2) linnavolikogu komisjonil; 3) linnavolikogu fraktsioonil; 4) linnavalitsusel; 5) linnapeal; 6) Keila linna elanikel seaduses sätestatud korras. (2) Linnavolikogu võib teha linnavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. § 28. Linnavolikogu tegutsemisvõimetus Linnavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) pole vastu võtnud Keila linna eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates valinud linnavolikogu esimeest või linnapead või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud linnavalitsuse liikmeid; 3) pole kahe kuu jooksul linnavolikogu esimehe või linnapea ametist vabastamisest arvates valinud uut linavolikogu esimeest või linnapead või pole nelja kuu jooksul linnapea vabastamisest arvates kinnitanud linnavalitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul linnapeale või linnavalitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut linnapead ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud linnavalitsuse liikmeid. § 29. Linnavolikogu tegutsemisvõimetuse tagajärjed (1) Kui linnavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub linnavolikogu kokku ja seda juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni Keila linna valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. (2) Kui linnavolikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning linnavolikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa linnavolikogu asendusliikmeid, otsustab seaduses nimetatud küsimusi linnavalitsus. III. KEILA LINNAVALITSUS § 30. Linnapea valimise kord (1) Linnavolikogu valib linnapea ühe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. (2) Linnavolikogu võib linnapeaks valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt kõnes ja kirjas. (3) Linnapea kandidaadi võib üles seada linnavolikogu liige või fraktsioon. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek linnavolikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel. (4) Igal linnapea kandidaadil on õigus esineda ettekandega oma valimisplatvormist ning linnavolikogu liikmetel on õigus esitada talle küsimusi linnavolikogu kehtestatud korras. (5) Linnapea kandidaadil on õigus esitada enesetaandus kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. (6) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline häältelugumiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (7) Linnapeaks valituks osutub kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. (8) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat linnavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine käesolevas paragrahvis ettenähtud korras. (9) Valimistulemused kinnitatakse linnavolikogu otsusega. § 31. Linnavalitsuse moodustamine ja koosseis (1) Linnapea saab valituks osutumise päevast volituse moodustada linnavalitsus. (2) Linnapea esitab kuue nädala jooksul tema linnapeaks valimisest linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse arvulise koosseisu ja ametisse nimetamiseks linnavalitsuse liikmete kandidaadid. (3) Linnavolikogu otsustab linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamise poolthäälteenamusega. (4) Linnavalitsuse liikmed nimetab linnapea esildisel ametisse linnavolikogu oma volituste ajaks. (5) Linnavalitsuse juht on linnapea. Linnavalitsuse juht ei või olla linnavolikogu esimees. Linnavalitsuse koosseisu kuuluvad linnapea ja linnavalitsuse liikmed. § 32. Linnavalitsuse volituste tähtaeg (1) Linnavalitsus saab oma volitused linnavolikogu poolt linnavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. (2) Linnavalitsus esitab lahkumispalve linnavolikogu uue koosseisu esimesel istungil. (3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab linnavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue linnavalitsuse ametisse kinnitamiseni. § 33. Linnavalitsuse pädevus (1) Linnavalitsus: 1) valmistab ette linnavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes linnavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 2) koostab Keila linna eelarve projekti, korraldab Keila linna eelarve täitmist ja koostab selle täitmise aruande; 3) käsutab Keila linna eelarve reservfondi linnavolikogu kehtestatud korras; 4) esindab avalik-õigusliku isikuna Keila linna kohtus; 5) kinnitab ametisse ning sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu Keila linnavalitsuse hallatava asutuse juhiga; 6) moodustab Keila linnavalitsuse hallatava asutuse hoolekogu; 7) nimetab sihtasutuse, mille ainuasutajaks on Keila linn, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on Keila linn, nõukogu liikmed ning teostab muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab osaühingu juhatuse liikmed; 8) valdab, kasutab ja käsutab Keila linna vara seaduses sätestatud ja linnavolikogu kehtestatud korras; 9) kontrollib Keila linna vara kasutamist seaduses sätestatud ja linnavolikogu kehtestatud korras; 10) lahendab ja korraldab muid kohaliku elu küsimusi, mis seaduste, linnavolikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks linnavalitsusele; 11) lahendab ja korraldab muid kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu linnavolikogu ainupädevusse. (2) Linnavalitsus võib taotleda linnavolikogu ees linnavolikogu vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. § 34. Linnapea Linnapea: 1) juhib ning korraldab linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) käsutab linnavolikogu kinnitatud Keila linna eelarve alusel linnavalitsuse eelarvelisi vahendeid, vastutades eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest; 3) korraldab Keila linna aastaeelarve ning vajadusel lisaeelarve projekti ettevalmistamist; 4) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele; 5) korraldab linnavalitsuse määruste ja korralduste täitmise kontrolli; 6) esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse arvulise koosseisu ja linnavalitsuse liikmete kandidaadid; 7) esitab linnavolikogule ettepaneku linnavalitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 8) teeb linnavalitsusele ettepaneku Keila linnavalitsuse hallatava asutuse juhi kandidaadi ametisse kinnitamiseks ja ametist vabastamiseks; 9) annab linnavalitsuse ja linna ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju, kinnitab linnavalitsuse sisekorraeeskirja ja linnavalitsuse teenistujate ametijuhendid; 10) kehtestab kooskõlastatult konkursi- ja atesteerimiskomisjoniga talle alluvatele ametnikele atesteerimisel esitatavad nõuded; 11) otsustab vajadusel avaliku konkursi väljakuulutamise mõne ametniku vaba ametikoha täitmiseks linnavalitsuses; 12) nimetab ametisse ja vabastab ametist linnavalitsuse koosseisu kuuluvad ametnikud ning sõlmib ja lõpetab töölepingud linnavalitsuse abiteenistujatega; 13) valvab talle alluvate teenistujate teenistusülesannete täitmise üle seaduses sätestatud korras; 14) edutab enda poolt ametisse nimetatavaid ametnikke ja teisi teenistujaid, kohaldab neile ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi seaduses ettenähtud alustel ja korras; 15) moodustab linnavalitsuse sisemise töö korraldamiseks ja üksikküsimuste lahendamiseks komisjone; 16) sõlmib ja lõpetab töölepingu Keila linnavalitsuse hallatava asutuse juhiga; 17) esindab Keila linna ja linnavalitsust vastavalt seadustele, käesolevale põhimäärusele ning linnavolikogu antud pädevusele ning sõlmib linnavalitsuse nimel lepinguid; 18) korraldab Keila linna vara kasutamist seadustes ettenähtud ja linnavolikogu kehtestatud korras; 19) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. § 35. Linnapea asendamine Linnapea äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda linnapea kehtestatud korras linnavalitsuse liige. § 36. Linnavalitsuse töökord (1) Linnavalitsus otsustab tema pädevusse kuuluvaid küsimusi istungil. (2) Linnavalitsus võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone. (3) Linnavalitsuse istungi ettevalmistamise ja läbiviimise ning komisjonide täpsem töökord sätestatakse linnavalitsuse reglemendis, mille kinnitab linnavolikogu. § 37. Linnavalitsuse istung (1) Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea, tema äraolekul tema asendaja. (2) Linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale linnapea või tema asendaja osa vähemalt pool linnavalitsuse koosseisust. Linnavalitsuse otsused tehakse poolthäälteenamusega. (3) Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. Linnapea või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. (4) Linnavalitsuse istung protokollitakse. § 38. Linnavalituse istungi protokoll (1) Linnavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla linnapea või tema asendaja ja protokollija. Linnavalituse istungi protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentide vormistamise nõuetele. (2) Linnavalitsuse istungi protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsustused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. (3) Linnavalitsuse istungite protokollid on kättesaadavad igaühele käesolevas põhimääruses sätestatud korras. § 39. Linnavalitsuse komisjon (1) Linnavalitsuse komisjon moodustatakse linnavalitsuse korraldusega, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed, vajadusel ka aseesimees ning ülesande täitmise tähtajad, samuti komisjoni asjaajamine ja tehniline teenindamine. (2) Väljaspool Keila linna ametiasutust teenistuses olevaid isikuid võib komisjoni liikmeks määrata nende nõusolekul. (3) Linnavalitsuse komisjonil on õigus oma ülesannete täitmiseks vajalike andmete ja dokumentide saamiseks pöörduda Keila linna ametiasutuste poole. (4) Linnavalitsuse komisjoni ülesannete täitmisest annab komisjoni esimees aru linnavalitsusele, kui komisjoni moodustamisel ei ole määratud teisiti. (5) Linnavalitsuse komisjoni liikmetele võib täiendavate tööülesannete täitmise eest maksta tasu. (6) Linnavalitsuse komisjoni töövorm on koosolek. Komisjoni koosolek protokollitakse. Komisjoni koosoleku protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele ja sellele kirjutab alla koosoleku juhataja. Linnavalitsuse komisjoni koosoleku protokoll on igaühele kättesaadav käesolevas põhimääruses sätestatud korras. § 40. Linnasekretär (1) Linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seadusega sätestatud korras linnapea. (2) Linnasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse kehtestatud kutsenõuetele. (3) Linnasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa linnavalitsuse istungitest. (4) Linnasekretäri asendamise korra määrab linnapea. (5) Linnasekretär: 1) juhib Keila linnakantseleid; 2) esitab linnapeale ettepanekuid Keila linnakantselei struktuuri, ülesannete ja teenistujate koosseisu ning töökorralduse kohta; 3) annab kaasallkirja linnavalitsuse määrustele ja korraldusetele; 4) korraldab linnavalitsuse õigusaktide avaldamist ning töö avalikustamist; 5) saadab õiguskantslerile linna õigustloovate aktide ärakirjad 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 6) esindab Keila linna kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 7) hoiab Keila linna vapipitsatit; 8) osaleb linnavalitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 9) annab linnakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 10) jaotab ülesanded talle alluvate teenistujate vahel, annab neile juhiseid ja korraldusi ning valvab nende teenistuskohustuste täitmise üle; 11) annab linnapeale aru linnakantselei tegevusest; 12) teeb ettepanekuid talle alluvatele teenistujatele ergutuste ja toetuste määramise ning distsiplinaarkaristuste kohaldamise kohta; 13) täidab muid linnapea antud ülesandeid; 14) täidab muid talle seaduse alusel, käesoleva põhimäärusega või linnavalitsuse reglemendis pandud ülesandeid. IV. KEILA LINNA AVALIK TEENISTUS § 41. Keila linna ametiasutus ja omavalitsusteenistus (1) Keila linna ametiasutus on Keila linna eelarvest finantseeritav asutus, mille põhiülesanne on avaliku võimu teostamine. (2) Keila linna avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd Keila linna ametiasutuses. (3) Omavalitsusteenistust Keila linna ametiasutustes reguleerib avalikku teenistust käsitlev seadus ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. (4) Keila linna ametiasutuste põhimäärused, struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab linnavolikogu. (5) Keila linna avalikud teenistujad jagunevad: 1) ametnikeks; 2) abiteenistujateks; 3) koosseisuvälisteks teenistujateks. (6) Ametnikuna võib Keila linna teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. (7) Ametnik on kohustatud esitama tema teenistusse võtmise õigust omavale isikule või ametiasutusele igal aastal majanduslike huvide deklaratsiooni. (8) Majanduslike huvide deklareerimise korra Keila linna ametnikele kehtestab linnavolikogu. § 42. Keila linna avalikele teenistujatele puhkusetoetuse ja hüvitise maksmine (1) Keila linna avalikele teenistujatele võib maksta põhipuhkusega seoses puhkusetoetust kuni ühe kuu ametipalga ulatuses. Puhkuse üleviimisel järgmisele tööaastale makstakse puhkusetoetust ka eelmise tööaasta eest. (2) Kui puhkus antakse osadena, siis makstakse puhkusetoetust puhkuse esimese osa kasutamisel. (3) Distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal puhkusetoetust ei maksta. (4) Puhkusetoetus makstakse välja teenistuja valikul kas koos puhkusetasuga või esimesel palgapäeval pärast puhkuselt naasmist. (5) Palgalisel ametikohal töötavale linnavolikogu esimehele või tema asetäitjale, linnapeale ja linnavolikogu poolt ametisse nimetatud linnavalitsuse liikmele võib linnavolikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 toodud juhul; 2) valitakse või nimetatakse linnavolikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. § 43. Teenistuslik järelevalve (1) Teenistuslik järelevalve on valitsuse poolt Keila linna ametiasutuste ja nende ametiisikute ning Keila linnavalitsuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. (2) Teenistusliku järelevalve teostamisel on valitsusel õigus: 1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 3) tunnistada akt kehtetuks. (3) Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. (4) Keila linna ametiasutuse ja selle ametiisikute ning Keila Linnavalitsuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks. (5) Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduse ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine. (6) Linnavalitsus tunnistab kehtetuks linna ametiasutuse ning selle ametiisikute ja ametiasutuse hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning Keila linna õigusaktidega. (7) Linnavalitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks Keila linna ametiasutuse ning selle ametiisikute ja ametiasutuse hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab Keila linna vara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist. (8) Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest. V. KEILA LINNA MAJANDUS JA EELARVE § 44. Keila linna vara (1) Keila linna vara (edaspidi linnavara) on Keila linnale kui omavalitsusüksusele kuuluvad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. (2) Linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab linnavolikogu. § 45. Keila linna ostueesõigus tema haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel Keila linnal on ostueesõigus oma haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) sätteid. § 46. Linnavara kasutamine majandustegevuses (1) Keila linna majandustegevus on: 1) teenuste osutamine linna asutuste kaudu; 2) osalemine äriühingutes ja sihtasutustes; 3) tehingud linnavaraga; 4) vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 5) muu õigusaktidega sätestatud majandustegevus. (2) Keila linn võib teenuste osutamiseks asutada Keila Linnavalitsuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks Keila linna seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. (3) Keila Linnavalitsuse hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab linnavolikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub linnavolikogu poolt sätestatud korras. Keila linna ametiasutus ja Keila Linnavalitsuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. (4) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on Keila linn, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on Keila linn, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab linnavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab linnavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab linnavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. (5) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks Keila linnale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui linn osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise linnavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi linnavalitsuse poolt nimetatud isik. (6) Keila linnal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Lepingute sõlmimisel esindavad Keila linna linnavolikogu, linnavolikogu esimees, linnavalitsus ja linnapea oma pädevuse piires käesolevas põhimääruses sätestatud korras. § 47. Linnavara omandamine ja võõrandamine (1) Linnavara täieneb seaduste ja tehingute alusel. (2) Linnavara võõrandamine on linnavara tasu eest või tasuta andmine teiste isikute omandisse. Linnavara võõrandatakse linnavolikogu kehtestatud korras, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. (3) Linnavara võib võõrandada, kui: 1) linnavara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega valitsemiseks; 2) linnavara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, valitsemise ja tulu saamise otstarbel; 3) võõrandamine toimub kohtuotsuse alusel; 4) muudel seaduses või linnavolikogu ettenähtud juhtudel. § 48. Kohalikud maksud (1) Linnavolikogul on õigus kehtestada seaduse alusel kohalikke makse. Kohalik maks kehtestatakse linnavolikogu määrusega. (2) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne Keila linna eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. (3) Keila linna kohalike maksude maksuhalduriks, kes korraldab kohalike maksude kogumist, on linnavalitsus, kui seaduses või linnavolikogu poolt ei ole sätestatud teisiti. (4) Keila linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul kehtestab soodustuste andmise korra linnavolikogu. § 49. Koormised (1) Linnavolikogul on õigus kehtestada füüsilistele või juriidilistele isikutele seaduse alusel koormisi, s.o kohustuslikke töid Keila linna heakorraeeskirjade täitmiseks. Koormis kehtestatakse linnavolikogu määrusega, milles määratakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. (2) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (3) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on linnavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. (4) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. Koormis ei või olla lepingu objektiks. (5) Koormise täitmist kontrollib linnavalitsus Keila linna heakorraeeskirjades kehtestatud korras. § 50. Keila linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine (1) Keila linna arengukava on dokument, mis sisaldab Keila linna majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. Arengukava koostatakse vähemalt kolmeks aastaks. (2) Kui linnal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. (3) Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist linnavolikogus linnavalitsuse üksikaktidele ettenähtud korras. (4) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab linnavolikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. (5) Arengukava on aluseks: 1) Keila linna eelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. (6) Linna üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. § 51. Keila linna eelarve (1) Keila linna iseseisev eelarve (edaspidi linnaeelarve) koosneb Keila linna ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. (2) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. (3) Linnaeelarve projekti koostamise aluseks on: 1) Keila linna arengukava, mis sätestab linna sotsiaalmajandusliku olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise aluse; 2) linnavara majandamise kava. (4) Linnaeelarve projekti koostamist korraldab linnavalitsus. Linnavalitsus esitab linnaeelarve projekti volikogule vähemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. (5) Linnaeelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. (6) Kui linnaeelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib linnavalitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni iga kuu teha kulutusi 1/12 lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. (7) Linnaeelarve täitmist korraldab linnavalitsus linnavolikogu kehtestatud korras. (8) Linnaeelarve reservfondi käsutab linnavalitsus ettenägemata kulude katmiseks linnavolikogu kehtestatud korras. (9) Linnavalitsusel ja tema asutustel on õigus võtta rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi ainult linnaeelarves neile selleks ettenähtud kulude piires. (10) Linnaeelarve täitmise aruande kinnitab linnavolikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse selle väljapanekuga Harju Maakonnaraamatukogu lugemissaalis. (11) Linnaeelarve projekti koostamise, linnaeelarve vastuvõtmise, täitmise ja muutmise täpsema korra kehtestab linnavolikogu. (12) Linnaeelarve projekt, vastuvõetud linnaeelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning linnaeelarve täitmise aruanne avalikustatakse käesoleva paragrahvi lõikes 10 ettenähtud korras. § 52. Laenu võtmine (1) Keila linn võib vajadusel võtta laenu. Laenu võtmise otsustab linnavolikogu. (2) Laenu võib võtta tingimusel, et võetud laenude ja laenuintresside tasumiseks vajalikud summad ei ületa ühelgi eelarveaastal 20% viimase vastuvõetud eelarve tuludest, välja arvatud laenud. Suuremas ulatuses võib laenu võtta, kui laenu tagaja on riik. (3) Keila linna poolt võetava või tagatava laenu tagatiseks ei või olla Keila linna omanduses olev kinnisvara. (4) Jooksvate kulude katteks võib Keila linn võtta ainult lühiajalist laenu. VI. KEILA LINNA ÕIGUSAKTID JA NENDE AVALIKUSTAMINE § 53. Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktide liigid (1) Linnavolikogul ja linnavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Linnavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, linnavalitsusel anda korraldusi. § 54. Linnavolikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Linnavolikogu määrusele ja teistele linnavolikogu dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. Linnavolikogu määrused ja otsused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (2) Linnavolikogu määrused avalikustatakse enne nende jõustumist käesolevas põhimääruses sätestatud korras. (3) Üldist tähtsust omavad linnavolikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. (4) Linnavolikogu määrused, mida ei avalikustata Riigi Teataja elektroonilises andmekogus, jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist käesolevas põhimääruses sätestatud korras, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (5) Linnavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. § 55. Linnavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Linnavalitsuse määrustele ja teistele linnavalitsuse dokumentidele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid asendavad isikud. Linnavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (2) Linnavalitsuse määrused avalikustatakse enne nende jõustumist käesolevas põhimääruses sätestatud korras. (3) Linnavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist käesolevas põhimääruses sätestatud korras, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (4) Linnavalitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal pärast nende avalikustamist käesolevas põhimääruse sätestatud korras, ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. § 56. Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktide ja töö avalikustamine (1) Linnavolikogu üldist tähtsust omavad määrused avalikustatakse Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. Linnavolikogu määrused, mida ei avalikustata Riigi Teataja elektroonilises andmekogus, avalikustatakse nende väljapanekuga Harju Maakonnaraamatukogu lugemissaalis. (2) Linnavalitsuse määrused avalikustatakse nende väljapanekuga Harju Maakonnaraamatukogu lugemissaalis. (3) Linnavolikogu otsused saadetakse pärast nende vormistamist ja allakirjutamist täitjatele ja asjaosalistele ning nendega on igaühel võimalik tutvuda linnavolikogu reglemendis sätestatud korras. (4) Linnavolikogu istungi päevakorra eelnõu avalikustatakse vähemalt neli päeva enne linnavolikogu istungit linnavolikogu reglemendis sätestatud korras. (5) Linnavalitsuse korraldused saadetakse pärast nende vormistamist ja allakirjutamist täitjatele ja asjaosalistele ning need loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut tutvumiseks linnakantseleis. Linnavalitsuse korraldustega on igaühel võimalik tutvuda linnakantseleis linnavalitsuse reglemendis sätestatud korras. (6) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes linna ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (7) Linnavolikogu istungite protokollid saadetakse pärast nende vormistamist ja allakirjutamist kolme päeva jooksul Harju Maakonnaraamatukogu lugemissaali, kus need peavad olema kättesaadavad igaühele. Linnavolikogu komisjonide koosolekute protokollidega, v.a andmetega, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud Keila linna ametiasutuse siseseks kasutamiseks, on võimalik igaühel tutvuda linnavolikogu reglemendis sätestatud korras. (8) Linnavalitsuse istungite ja linnavalitsuse komisjonide koosolekute protokollidega, v.a andmetega, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud Keila linna ametiasutuse siseseks kasutamiseks, on võimalik igaühel tutvuda pärast nende vormistamist ja allakirjutamist linnakantseleis vastuvõtuaegadel kohapeal. (9) Linnavolikogu ja linnavalitsus võivad otsustada oma määrused avaldada kohalikus ajalehes. VII. KEILA LINNA ESINDAMINE § 57. Keila linna esindamine (1) Keila linna esindamise all käsitletakse Keila linna omavalitsusorganite ja nende ametiisikute pädevust esindada Keila linna suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal. (2) Keila linna esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel oma pädevuse piires: 1) linnavolikogu; 2) linnavolikogu esimees; 3) linnavalitsus; 4) linnapea. (3) Linnavolikogu, linnavolikogu esimees, linnavalitsus ja linnapea võivad neile antud pädevuse piires volitada teisi isikuid esindama Keila linna. (4) Suhetes riigiorganitega ja valitsusasutustega esindab Keila linna oma pädevuse piires linnavolikogu või linnavalitsus. (5) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab Keila linna linnavolikogu või tema määratud esindus. Suhetes teiste riikide omavalitsusüksustega esindab Keila linna linnavolikogu või linnavalitsus. (6) Suhetes teiste omavalitsusüksustega esindab Keila linna linnavolikogu või linnavalitsus. Omavalitsusüksuste liidu asutamise või sinna astumise otsustab linnavolikogu. (7) Kohtus esindab Keila linna linnavalitsus. Erivolituseta esindab Keila linna kohtus linnasekretär. VIII. KEILA LINNA ELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES § 58. Õigusaktide algatamise õigus (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel Keila linna elanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes linnavolikogu või linnavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub linnavolikogu pädevusse, esitab linnavalitsus selle koos omapoolse seisukohaga ühe kuu jooksul linnavolikogule lahendamiseks. (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus linnavolikogus või linnavalitsuses. § 59. Muudatuste taotlemine Keila linna õigusaktides (1) Igaühel on õigus taotleda linnavolikogult või linnavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või õigusaktide tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. (2) Kui linnavolikogu või linnavalitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda kohtusse. IX. KEILA LINNA PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE, MUUTMINE JA TÜHISTAMINE § 60. Keila linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine (1) Keila linna põhimääruse (edaspidi põhimäärus) kinnitab, teeb selles muudatusi ja tühistab linnavolikogu. (2) Põhimäärus või temas tehtud muudatus kinnitatakse või põhimäärus tühistatakse linnavolikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Põhimääruse kinnitamiseks, temas muudatuste tegemiseks või põhimääruse tühistamiseks peab linnavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, v.a juhul, kui muudatus põhimääruses tuleneb seadusest. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt üks nädal. (4) Põhimäärus või temas tehtud muudatus jõustub käesolevas põhimääruses sätestatud korras.