Vasalemma Vallavolikogu — Valla põhimääruse täienduste ja paranduste kinnitamine — KO, 21, 357

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 71 ja paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9, Vasalemma Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada valla põhimääruse täiendused ja parandused. 2. Avaldada «Vasalemma valla põhimäärus» terviktekstina (lisatud). 3. Määrus jõustub alates 1. märtsist 2000. a. Volikogu esimees Jüri TOMINGAS Kinnitatud Vasalemma Vallavolikogu 21. aprilli 1994. a määrusega nr 6 Muudetud Vasalemma Vallavolikogu 5. septembri 1995. a määrusega nr 3, Vasalemma Vallavolikogu 25. veebruari 1997. a otsusega nr 14, Vasalemma Vallavolikogu 16. detsembri 1997. a määrusega nr 21, Vasalemma Vallavolikogu 19. novembri 1998. a määrusega nr 18, Vasalemma Vallavolikogu 22. veebruari 2000. a määrusega nr 2. VASALEMMA VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Vasalemma vald – omavalitsusüksus kui avalik-õiguslik isik Harju maakonnas. § 2. Valla põhimäärus (1) Valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. (2) Valla põhimääruse võtab vastu vallavolikogu. § 3. Vasalemma valla kohalik omavalitsus (1) Vasalemma valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. (2) Vasalemma valla kohalikku omavalitsust teostavad demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganid, samuti kohaliku elu küsimustes vallaelanikud rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. § 4. Vasalemma valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. § 5. Vasalemma valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused (1) Vasalemma vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, rahvusvahelistest lepingutest, seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (2) Vasalemma vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. (3) Vasalemma valda kui avalik-õiguslikku isikut esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel oma pädevuse piires vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. § 6. Vasalemma valla omavalitsusorganid Vasalemma valla omavalitsusorganid on: 1) volikogu – kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) valitsus – volikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 7. Vasalemma valla omavalitsusorganite suhted riigiga ja teiste kohalike omavalitsusüksustega (1) Vasalemma valla omavalitsusorganite suhete aluseks riigi valitsusasutustega on seadused ja nende alusel sõlmitud lepingud riigiorgani ja Vasalemma valla volitatud omavalitsusorgani vahel. (2) Vasalemma valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega rajanevad omavahelistel lepingutel. § 8. Vasalemma valla sümboolika (1) Vasalemma vallal on oma sümboolikaga lipp ja vapp. (2) Vasalemma valla kilbikujulisel vapil on ülaosa rohelisel taustal kujutatud hõbedane kolmeharuline okaspuuoks ja alaosa on kujundatud hõbedase kivimüüritisena. (3) Vasalemma valla lipp on vardapoolsest alumisest nurgast tõusva diagonaaljoonega jaotatud kaheks võrdkülgseks laiuks. Lipu ülemisel sinisel laiul on valge, valgel alumisel laiul sinine okaspuuoks. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ja normaalsuuruseks 105×165 cm. (4) Vasalemma valla lipu ja vapi kasutamise korra sätestab vastavalt seadusele vallavolikogu. § 9. Asjaajamiskeel Vasalemma valla omavalitsusorganites (1) Asjaajamiskeel omavalitsusorganites on eesti keel. (2) Omavalitsusorganite või nende ametiisikute poole pöördumisel on vallaelanikul õigus kasutada vene keelt ja saada neilt vastus samas keeles. II. VASALEMMA VALLA PIIR, HALDUSJAOTUS § 10. Valla piir (1) Vasalemma valla piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seadusega. (2) Valla piiride muutmine toimub seadusega ettenähtud korras vallavolikogu ettepanekul pärast vallaelanike arvamuse väljaselgitamist. (3) Vasalemma valla piir tähistatakse valla territooriumile suubuvatel teedel vastava märgistusega. § 11. Vallaelanik Vasalemma valla elanik on isik, kes on kantud Vasalemma valla isikuregistrisse. § 12. Vallaelaniku valimisõigus Vasalemma valla elanik osaleb vallavolikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. § 13. Muude isikute õiguslik seisund Vallavolikogul on õigus reguleerida Vasalemma vallas kinnisvara omavate või valdavate, samuti ajutiselt elavate või töötavate isikute ning külaliste tegevust seaduses sätestatud ulatuses. III. VALLAVOLIKOGU § 14. Omavalitsusüksuse esinduskogu (1) Vasalemma Vallavolikogu kui kohaliku omavalitsuse esinduskogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb ainult vallaelanike huvides ning nende nimel. Vallavolikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras korraldada elanike küsitlusi. (3) Vallavolikogu määrab seaduses sätestatud alustel kindlaks oma struktuuri ja töökorra. (4) Vallavolikogu esindab ja tema tööd juhib volikogu esimees. § 15. Vallavolikogu valimise kord (1) Vallavolikogu valitakse kolmeks aastaks otsese, üldise ja ühetaolise valimisõiguse alusel. (2) Volikogu otsus valimisringkondade moodustamise kohta koos mandaatide arvuga igas ringkonnas avaldatakse üldiseks teadmiseks kooskõlas kohaliku omavalitsuse volikoguvalimise seadusega. § 16. Vallavolikogu liige (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikoguvalimise seadusele. (2) Valimistulemus loetakse väljakuulutatuks ja volikogu liikme volitused algavad otsuse avaldamisele järgneval päeval. Samast päevast lõpevad vallavolikogu eelmise koosseisu liikmete volitused. (3) Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta juhindub seadustest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. (4) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791) paragrahvi 25 lõikele 1. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. (6) Volikogu liikme valimisega vallavanemaks, kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks, nimetamisega valla ametnikuks või muudel seaduses sätestatud juhtudel tema volitused peatuvad. (7) Volikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel, samuti volituste peatamise ajaks asendab teda volikogu asendusliige. (8) Volikogu liikmele hüvitatakse volikogu ülesannete täitmisega seotud kulud vallavolikogu poolt määratud ulatuses ja korras. (9) Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning vallavolikogu tegevusest tervikuna. (10) Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi volikogu poolt valitud, kinnitatud või nimetatud ametiisikutele, saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. (11) Vallavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses ja vallavolikogu määrusega sätestatud korras. § 17. Vallavolikogu pädevus (1) Vallavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ja audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjonide moodustamine; 14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ning komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) kohtukaasistujate valimine; 27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 29) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 32) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 34) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 35) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 37) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab Vasalemma Vallavolikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise vallavalitsusele. (3) Vasalemma Vallavolikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 18. Vallavolikogu struktuur (1) Vallavolikogu töötab täiskoguna, samuti komisjonide ja fraktsioonide kaudu. (2) Vallavolikogu moodustab kohustuslikult revisjonikomisjoni. Muud alatised komisjonid moodustatakse volikogule arvamuse esitamiseks või arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamiseks. Vallavolikogu ajutisi komisjone ja töögruppe moodustatakse vastavalt vajadusele. (3) Vähemalt kolm volikogu liiget võivad moodustada ja registreerida volikogu fraktsiooni. Ühes valimisnimekirjas kandideerinud volikogu liikmed saavad moodustada ainult ühe fraktsiooni. (4) Vallavolikogu ja tema tööorganite struktuuri ja ülesehituse kinnitab vallavolikogu eestseisuse ettepanekul. § 19. Vallavolikogu eestseisus (1) Volikogu istungi päevakorra koostamiseks ja õigusaktide eelnõude volikogule esitamisvalmiduse üle otsustamiseks moodustab vallavolikogu eestseisuse. (2) Eesteisusel on vallavolikogu juhtiva komisjoni õigused. (3) Eestseisusel on õigusaktide eelnõudele hinnangu andmise ja täiendavale menetlusele tagasilükkamise õigus. (4) Eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees ja aseesimees, komisjonide ja registreeritud fraktsioonide esimehed või asendajad. (5) Eestseisuse koosoleku juhataja on volikogu esimees. (6) Eestseisuse koosolekust võtab kohustuslikult osa vallavalitsuse esindaja ning vajadusel eelnõude esitajad ja autorid. (7) Eestseisuse koosoleku päevakorra projekt koos õigusaktide eelnõude ja nende juurde kuuluvate dokumentidega peavad olema kättesaadavad eestseisuse liikmetele eestseisuse koosoleku alguseks. (8) Eestseisuse koosoleku protokollid peavad olema kättesaadavad volikogu liikmetele. Koosoleku protokollid säilitatakse volikogu kantseleis ning ärakiri esitatakse vallavalitsusele eestseisuse koosolekule järgneva kolme tööpäeva jooksul. (9) Eestseisuse koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled eestseisuse liikmed. Eestseisuse otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab eesistuja hääl. (10) Eestseisuse koosseisu kinnitab volikogu oma otsusega. § 20. Vallavolikogu esimees (1) Korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab eestseisuse ja volikogu kantseleiga nende ettevalmistamist. (2) Esindab Vasalemma valda ja selle volikogu vastavalt seadustele, käesolevale põhimäärusele ja volikogu poolt antud pädevusele. (3) Kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele. (4) Annab tööandja, volikogu esindajana vallavanema ning volikogu palgaliste teenistujate ja volikogu vahelisi suhteid korraldavaid käskkirju. (5) Omab õigust nõuda nii suuliselt kui avalduse alusel vallavanemalt, vallavalitsuselt ja kõigilt valla allasutustelt ning ettevõtetelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes. (6) Juhatab volikogu eestseisuse koosolekut. (7) On majanduslike huvide deklaratsioonide hoidja Vasalemma vallas. (8) Annab loa vallavanemale ja vallavolikogu palgalistele teenistujatele tegutseda korruptsioonivastase seaduse paragrahvis 19 loetletud elualadel. (9) Omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg. (10) Täidab muid talle seadustega, käesoleva põhimäärusega ja volikogu poolt pandud ülesandeid. (11) Volikogu esimehe või tema asendaja ametikoht on volikogu otsusel palgaline. § 21. Vallavolikogu kantselei (1) Vallavolikogu ning volikogu komisjonide ja vallavalitsuse vahelist tööd koordineerib vallavolikogu kantselei. (2) Määruste ja otsuste eelnõud esitatakse volikogu kantseleile, kes korraldab nende menetlemist vallavalitsuse, tema struktuuriüksuste, volikogu komisjonide, eestseisuse ja volikogu vahel. (3) Vallavolikogu kantselei valmistab ette volikogu istungid ning eestseisuse ja komisjonide koosolekud. (4) Vallavolikogu kantselei koosseisu kuuluvad vallavolikogu esimees, sekretär ja vajadusel nõunik(ud). (5) Kantselei juhatajaks on volikogu esimees, kes korraldab kantselei tööd. (6) Kantselei juhataja – volikogu esimees nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras kantselei sekretäri – volikogu sekretäri ja nõunik(ud). (7) Kantselei struktuuri ja koosseisu kinnitab ning töökoormused ja töötasud kehtestab vallavolikogu. § 22. Vallavolikogu komisjon (1) Vallavolikogu võib volikogu otsuse alusel moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. (2) Komisjoni esimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletusel. Komisjoni esimees nimetab komisjoni arvulise suuruse ja liikmelise koosseisu. Komisjoni koosseis ja põhikiri kinnitatakse volikogu otsusega. (3) Komisjoni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab volikogu kantselei ja vallavalitsuse vastav struktuuriüksus. (4) Komisjoni koosolekut juhib komisjoni esimees, tema puudumisel aseesimees. (5) Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmetest. Otsustused võetakse vastu kohalolijate poolthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab eesistuja hääl. (6) Komisjoni pädevus ja töökord määratakse kindlaks volikogu töökorras ning komisjoni põhikirjas. § 23. Revisjonikomisjon (1) Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse, valla allasutuste ja ettevõtete tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. (3) Revisjonikomisjon kontrollib valla põhimääruses sätestatud korras: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 3) valla ametiasutuste ning munitsipaalettevõtete ja -asutuste raamatupidamise õigsust ja munitsipaalettevõtetesse paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust; 4) valla sõlmitud lepingute täitmist; 5) volikogu ülesandel vallavalitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (4) Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. (5) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (6) Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist aru andma volikogule oma töö tulemustest ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. § 24. Vallavolikogu istung (1) Volikogu täiskogu töövorm on istung. Istungid toimuvad vastavalt vajadusele regulaarselt, üldjuhul üks kord kuus, kuid mitte harvemini kui üks kord kvartalis. Istung on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled volikogu liikmed. (2) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. (3) Kutsega koos tuleb esitada fraktsioonide esimeestele päevakorrapunktide õigusaktide eelnõud. Kõik õigusaktide eelnõud peavad olema volikogu liikmetele kättesaadavad neli päeva enne istungit volikogu kantseleis. (4) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku kas korraliselt ehk vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende tõstatatud küsimuste arutamiseks. (5) Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib istungi kuulutada ka kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (6) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul asendaja, kelleks on aseesimees või volikogu vanim liige. (7) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (8) Volikogu istungi päevakorra koostamine toimub volikogu eestseisuse poolt õigusaktide algatamise õigust omavate subjektide (paragrahvi 25 punktid 1–7) esitatud määruse- ja otsuse-eelnõude ning parandusettepanekute alusel. Määruse- ja otsuse-eelnõud ning parandusettepanekud tuleb esitada menetlemiseks volikogu kantseleisse mitte hiljem kui seitse päeva enne eestseisuse koosolekut. Vallavolikogu kantseleis tuleb eelnõudele märkida esitamise kuupäev, kellaaeg ja esitaja. Pärast nimetatud tähtaega, kuid enne eestseisuse koosolekut, esitatud eelnõude ja parandusettepanekute volikogu istungi päevakorda võtmise otsustab eestseisus oma koosseisu häälteenamusega. Volikogu istungi päevakorra esitab volikogu esimees või tema asendaja ja selle kinnitab volikogu istung. (9) Üldjuhul võetakse päevakorda ainult eestseisuses kinnitatud ja kutses loetletud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimused. Erandkorras võib päevakorda lisada täiendavaid punkte, eelnõusid ja parandusettepanekuid, kui need on esitatud istungi juhatajale vähemalt üks tund enne istungi algust ja nende päevakorda võtmise poolt hääletab volikogu koosseisu häälteenamus. Uute päevakorrapunktide (uue teemadega) esitamisel üks tund enne volikogu istungi algust päevakorda lülitamiseks on vaja volikogu istungil osalejate poolthäälte konsensust. (10) Volikogu istungi käigus võib vajadusel päevakorras ettenähtud küsimuste järjekorda muuta. Vajaduse otsustab istungi juhataja. (11) Ettekandeks antakse aega vastavalt vajadusele, kaasettekandeks kuni 15 minutit, informatsiooniks kuni kümme minutit, sõnavõtuks viis minutit, repliigiks või teistkordseks sõnavõtuks kaks minutit. (12) Sõnavõtusoovid esitatakse suuliselt või kirjalikult istungi juhatajale, kes määrab sõnavõttude järjekorra vastavalt registreerumisele. Vallavalitsuse liikmetele ning otsestele asjaosalistele antakse sõna üldistel alustel. Teistele istungist osavõtjatele antakse sõna pärast volikogu liikmete sõnavõtte. Istungi juhataja lõpetab läbirääkimised, kui kõigile, kes arutatavas küsimuses sõna soovisid, on sõna antud. (13) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda soovib. (14) Volikogu teeb otsuseid poolthäälteenamusega. Paragrahvi 17 lõike 1 punktides 1, 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 nimetatud küsimustes on otsuste vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (15) Istungi juhatajal on õigus ettekandja või sõnavõtja päevakorra teemast kõrvalekaldumise korral teda teema juurde tagasi kutsuda, teistkordsel teemast kõrvalekaldumisel võib sõnavõtu lõpetada. (16) Kui sõnavõtja räägib üle lubatud aja, siis pärast ühte märkust võib istungi juhataja tema sõnavõtu lõpetada. (17) Kui sõnavõtja kasutab solvavaid väljendeid, siis on eesistujal õigus nõuda, et sõnavõtja oma väljendeid parandaks või vabandaks, keeldumise korral aga sõnavõtt lõpetada. (18) Volikogu istungite protokollimist korraldab volikogu sekretär. Protokollis tuuakse ära kõik eriarvamused ja hääletamise tulemused. Volikogu liikme nõudel protokollitakse hääletustulemused nimeliselt. Istungi protokollile kirjutavad alla volikogu esimees (aseesimees) või istungi juhataja ja protokollija, määrustele ja otsustele volikogu esimees (aseesimees) või istungi juhataja. (19) Volikogu istungi protokoll, otsuste ja määruste esimene eksemplar säilitatakse valla arhiivis, teine volikogu kantseleis. Üks eksemplar väljastatakse fraktsiooni esimeestele. (20) Pärast istungi protokolli, volikogu määruste ja otsuste allakirjutamist korraldab vallasekretär koos volikogu sekretäriga hiljemalt kümne päeva jooksul protokollist väljavõtete ning otsuste ja määruste ärakirjade saatmise asjaosalistele asutustele või üksikisikutele teadmiseks. (21) Volikogu istungi tulemused kuuluvad avalikustamisele valla raamatukogudes ja volikogu ruumes. (22) Volikogu määrused jõustuvad üldjuhul kolmandal päeval pärast nende avalikustamist volikogu kantseleis. Kui määruses on toodud hilisem jõustumise tähtaeg, jõustub määrus alates sellest päevast. (23) Volikogu otsused jõustuvad alates neis märgitud päevast. Kui jõustumise päeva ei ole määratud, jõustub otsus vastuvõtmise hetkel. § 25. Vallavolikogu õigusaktide algatamine Vallavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu eestseisusel; 3) volikogu komisjonil; 4) volikogu fraktsioonil; 5) vallavalitsusel; 6) vallavanemal; 7) vallaelanikel – vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. Lõike 1 punktides 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 algatatud õigusaktid tulevad volikogus arutamisele, kui nad jõuavad volikogu kantseleisse hiljemalt seitse päeva enne eestseisuse koosolekut. Lõike 1 punktis 7 ettenähtud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. Algatuse esitajate esindajatel on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses. § 26. Umbusaldusmenetlus volikogus (1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, mõnele vallavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. (2) Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu vanim liige. (3) Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või valitsuse liikme töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. (4) Vallavanema umbusaldamisel või tagasiastumisel lõpevad valitsuse liikmete volitused päevast, mil vallavolikogu kinnitab uue vallavalitsuse koosseisu. Uue vallavanema valimiseni täidab vallavanema ülesandeid volikogu määratud abivallavanem või abivallavanema kohustusi täitev vallavalitsuse liige. (5) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. (6) Volikogul on õigus teha volikogu esimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele oma otsusega märkus või noomitus. Sellise ettepaneku saab volikogule teha vähemal neljandik volikogu koosseisust. Märkuse või noomituse tegemiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (7) Umbusalduse avaldamise hääletus on volikogu otsusel kas salajane või avalik. IV. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE, KEHTESTAMINE JA MUUTMINE (1) Põhimäärus või selles tehtud muudatused loetakse vastuvõetuks, kui volikogu istungitel on läbi viidud vähemalt kaks lugemist. Vaheaeg eelmise lugemise vahel peab olema vähemalt kümme tööpäeva, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub volikogu poolt määratud päeval. (2) Põhimääruses käsitlemata ja lahkarvamusi esilekutsuvates küsimustes juhinduvad valla omavalitsusorganid kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, mis on ülimuslik antud põhimääruse ees. V. VALLAVALITSUS § 27. Vallavalitsus – omavalitsuse täitevorgan (1) Vallavalitsus on kohaliku omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu riiklikes õigusaktides Vasalemma omavalitsusüksusele pandud ning vallavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid, organiseerib vallavara haldamist, kasutamist ja käsutamist, koostab valla eelarve projekti ja korraldab valla eelarve täitmist. (2) Vallavalitsus realiseerib lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, valla elukorralduse organiseerimise, elanike kaasamise ja kontrolli teostamise kaudu. (3) Oma ülesannete täitmiseks moodustab vallavalitsus haldusaparaadi ja juhib selle tegevust, korraldab valla omanduses olevate ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide tegevust. (4) Vallavalitsus võib oma täitevtegevuse üksikud funktsioonid lepingu alusel üle anda teistele isikutele, kandes vastutust nimetatud ülesannete täitmise eest. § 28. Vallavalitsuse struktuur ja moodustamise põhimõtted (1) Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. (2) Vallavalitsuse moodustab ja tema isikkoosseisu kinnitab vallavanema esildisel volikogu oma volituste ajaks. (3) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud vallavolikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse teenistuses oleku ajaks. (4) Volikogu uue koosseisu valimise järel lõpevad valitsuse liikmete volitused päevast, mil valitsuse uus koosseis on volikogus kinnitatud. (5) Vallavalitsuse, vallavalitsuse teenistuste, osakondade ja kantselei struktuuri ja koosseisu kinnitab vallavolikogu vallavanema ettepanekul. § 29. Vallavalitsuse pädevus ja töökord (1) Vallavalitsus on õigustatud otsustama kõiki kohaliku elu korralduse küsimusi, mis vallavolikogu õigusaktidega ei ole antud volikogu ainupädevusse. (2) Vallavalitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu õigusaktidest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste ja otsustega või valla põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; 3) esindab avalik-õigusliku isikuna valda kohtus. (3) Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. (4) Vallavalitsuse õigusaktid võetakse vastu valitsuse istungil. Valitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul abivallavanem või abivallavanema kohusetäitja. (5) Õigusaktide eelnõud valmistab ette vallavalitsuse liige, teenistus või osakond vastavalt vallavalitsuse sisemisele tööjaotusele. (6) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt pool tema koosseisust. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab eesistuja hääl. (7) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. (8) Vallavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis on fikseeritud ametijuhendis ja sisekorraeeskirjas. § 30. Vallavanem (1) Vallavanemaks võib volikogu valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. (2) Vallavanem: 1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab omavalitsusüksust ja vallavalitsust vastavalt seadustega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 5) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 7) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks vallaasutuse juhi kandidaadi; 8) täidab muid talle seaduste alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid. Vallavanema äraolekul asendab teda abivallavanem või abivallavanema kohustusi täitev vallavalitsuse liige. § 31. Vallasekretär (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. (2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. (3) Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. (4) Vallasekretär: 1) juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 3) korraldab vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 5) saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 6) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 7) hoiab valla vapipitsatit; 8) osaleb vallavalitsuse istungite ettevalmistamises ja korraldab istungite protokollimist; 9) annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 10) täidab teisi talle seaduse alusel ja valla põhimääruses ja vallavalitsuse töökorras pandud ülesandeid. VI. VALLAVARA § 32. Vallavara mõiste (1) Vallavara on vallale kui kohalikule omavalitsusüksusele kuuluv munitsipaalomand koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. (2) Valla eelarvesse laekuvad seaduste alusel volikogu poolt kehtestatud kohalikud maksud ja valla kasuks seatud reaalkoormistest tulenevad võlad loetakse vallavaraks neile nõudeõiguse tekkimise päevast. (3) Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab vallavolikogu vastavalt seadusele. § 33. Vallavara tiitlipärane valdus (1) Vallale kuuluvad ettevõtted, asutused ja muud organisatsioonid on vallavara tiitlipärasteks valdajateks oma põhikirja järgi, kui nende tegevuse kavandamine ja kontroll toimub vallavalitsuse nimetatud nõukogu poolt. (2) Valla asutatud või tema osalusega ettevõtete, asutuste või muude organisatsioonide vallale kuuluvad osatähed ja aktsiad, samuti omanikutulu on vastavalt asutamislepingule ja põhikirjale mõne lõikes 1 nimetatud ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni tiitlipärases valduses. § 34. Valla eelarve tulud ja kulud (1) Eelarve tulud Eelarve tulud on: 1) laekumised maksudest; 2) laekumised vallaettevõtetest, -asutustest ja -varadest; 3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) laenud ja intressid; 5) muud laekumised. (2) Eelarve kulud Eelarve kulud on assigneeringud: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude volikogu õigusaktidest tulenevate vajaduste finantseerimiseks; 4) reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. (3) Tulude vähenemise või kulude suurenemise hüvitamine. Kui pärast eelarve vastuvõtmist kehtestatakse Riigikogu või Vabariigi Valitsuse õigusakte, mille alusel eelarve tulud vähenevad või kulud suurenevad, hüvitatakse vastavad summad riigieelarvest. (4) Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. § 35. Valla eelarve koostamise, kooskõlastamise ja vastuvõtmise kord (1) Valla eelarve koostamise aluseks on talle seadusega pandud kohustuste täitmine ja valla arengukava. Eelarve koostamist korraldab vallavalitsus, kes esitab valminud eelarve projekti koos lisadega volikogu kantseleile finantskomisjonile üleandmiseks üks kuu enne eelarveaasta algust. (2) Finantskomisjon korraldab eelarve projekti edasist menetlemist volikogu, eestseisuse, volikogu komisjonide ja vallavalitsuse vahel. (3) Volikogus korraldatakse paranduste ja täpsustuste tegemiseks vähemalt kaks lugemist. Lugemiste vaheaeg peab olema vähemalt kümme tööpäeva. Eelarve lugemistele võib kutsuda eelarveliste vahendite kasutajate esindajaid. (4) Eelarves määratud assigneeringute ümberjaotamiseks või kulutuste tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringuid ei jätku, võib vallavalitsus esitada eelarve muutmise otsuse eelnõu või lisaeelarve projekti vastavalt valla- ja linnaeelarve seaduse paragrahvidele 23, 24 ja 25, tagades käesolevas põhimääruses sätestatud valla eelarve koostamise, kooskõlastamise ja vastuvõtmise korrast kinnipidamise. (5) Valla eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha volikogule ettepaneku laenu võtmiseks, vallavara müügiks enampakkumisel või võlatähtede emiteerimiseks. (6) Jooksva eelarveaasta jooksul eelarvet mõjutavaid juba vastuvõetud õigusakte saab muuta ainult muutmisele kuuluva õigusakti esitaja ettepanekul. (7) Eelarve projekti, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatuste ja lisaeelarvete ning eelarve täitmise aruandega on kõigil võimalik tutvuda vallavolikogu kantseleis. (8) Eelarve koostamise, menetlemise, vastuvõtmise ja täitmise täpne kord kehtestatakse volikogu täiendava õigusaktiga. § 36. Laenude võtmine (1) Vald võib võtta laenu tingimusel, et võetud laenude ja laenuintresside tasumiseks vajalikud summad ei ületa ühelgi eelarveaastal 20% viimase vastuvõetud eelarveaasta tulusid, välja arvatud laenud. (2) Vald võib võtta laenu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatust suuremas ulatuses, kui laenu tagajaks on riik. (3) Valla poolt võetava või tagastatava laenu tagatiseks ei või olla munitsipaalomanduses olev kinnisvara. (4) Jooksvate kulude katteks, mis on tagatud jooksva aasta eelarvega, võib vallavalitsus võtta lühiajalist laenu ühe kuu palgafondi ulatuses. § 37. Eelarve kassatagavara (1) Eelarveaasta alguses eelarves olevate rahaliste vahendite jääkidest moodustatakse eelarve kassatagavara. (2) Valla eelarve kassatagavara suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel. (3) Kassatagavara kasutab valitsus tulude laekumise viibimisel eelarve kulude katmiseks ja see tuleb taastada samal eelarveaastal. (4) Volikogu võib vähendada kassatagavara eelarve täitmisel tekkinud tulude puudujäägi katmiseks lisaeelarve(te) vastuvõtmisel. § 38. Reservfondi käsutamine Reservfondi käsutab valitsus: 1) ettenägematute kulude katmiseks, esitades eelarve kulude aruande ühe kuu jooksul volikogule kinnitamiseks; 2) jooksvate kulude katmiseks tulude laekumiste viibimisel või ärajäämisel. § 39. Valla majandustegevus (1) Valla majandustegevus on: 1) osalemine ettevõtluses; 2) tehingud vallavaraga. (2) Vald osaleb ettevõtluses oma varaga. (3) Ettevõtluses osalemine toimub vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlikele aktidele. § 40. Kohalikud maksud ja koormised (1) Kohalikud maksud ja maksumäärad kehtestab seaduste alusel vallavolikogu enne valla eelarve vastuvõtmist või muutmist ja neid rakendatakse koos eelarvega. (2) Seaduses sätestatud korras võib vallavolikogu määrusega panna valla haldusterritooriumil asuva kinnisvara omanikele või valdajatele kohustuslikke reaalkoormisi. § 41. Omavalitsusüksuste koostöö (1) Omavalitsused võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks: 1) tegutseda ühiselt; 2) anda sellekohased volitused mõnele vallale; 3) moodustada omavalitsusüksuste liite. § 42. Lepingute sõlmimine (1) Vallavara tiitlipärased valdajad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid ettevõtete ja elanike tulundusühingutega üldjuhul üksnes avalikult väljakuulutatud vähempakkumise korras. (2) Kohaliku omavalitsuse nimel kirjutab lepingutele alla vallavolikogu esimees või volikogu poolt volitatud isik. (3) Vallavalitsuse nimel kirjutab lepingutele alla vallavanem või abivallavanem (abivallavanema kohusetäitja). VII. VALLA ARENGUKAVA § 43. Valla arengukava mõiste, vastuvõtmine ja muutmine (1) Valla arengukava on dokument, mis sisaldab Vasalemma valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamist ning edasise arengu suundi ja eelistusi. (2) Vallal peab olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. (3) Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist volikogus vallavolikogu kantseleis. (4) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. (5) Arengukava on aluseks: 1) vallaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. (6) Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. § 44. Valla üldplaneering (1) Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks välja töötatud terviklik maakasutusplaan, mille kinnitab vallavolikogu vabariigi õigusaktides ning volikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades. (2) Detailplaneering on üldplaneeringu täpsustatud plaan valla haldusterritooriumi osa kohta. § 45. Ehitustegevus (1) Ehitustegevuseks vallas on maatükile (krundile) ehitiste või rajatiste püstitamine, samuti juurde- või ümberehitamine. Ehitustegevus toimub üldplaneeringu ja selle alusel kinnitatud muude maakasutusplaanide ning ehitusprojektide alusel. Ehitustegevust vallas reguleeritakse riigi õigusaktide ning vallavolikogu poolt kinnitatud valla ehitusmäärusega. (2) Vald võib kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate ülesannete täitmiseks vajalike ehitiste ja rajatiste püstitamiseks seaduses sätestatud korras sundvõõrandada teiste omanike maad, samuti seada teistele omanikele kuuluvale kinnisasjale ehituspiiranguid. § 46. Keskkonnakaitse (1) Kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada tervislik elukeskkond, valla haldusterritooriumil asuvate unikaalsete looduslike koosluste ja üksikobjektide säilimine. (2) Seaduses sätestatud alustel ja korras on vallavolikogul õigus piirata kaitse alla mittekuuluvate loodusobjektide omandiõiguse teostamist. Piirangud seatakse valla heakorra ja keskkonnakaitse eeskirjades, valla ehitusmääruses või muudes vallavolikogu määrustes ja otsustes. VIII. VÄLISSUHTED § 47. Valla välissuhete korraldamise alused (1) Vald võib astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd omavalitsusühenduste kaudu. (2) Vald võib arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd välisriikide omavalitsusüksustega. (3) Välissuhete korraldamiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone. (4) Vallavolikogu liikmete ja vallavalitsuse liikmete välislähetusele saatmise otsustab volikogu, kui see toimub valla eelarveliste vahendite arvelt. IX. VALLA ÕIGUSAKTID § 48. Valla õigusaktide liigid (1) Vallavolikogul ja vallavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Vallavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi. (3) Üks eksemplar valla omavalitsusorganite õigusaktidest säilitatakse vallavalitsuse kantseleis, teine eksemplar vallavolikogu õigusaktidest volikogu kantseleis. § 49. Vallavolikogu ja -valitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded (1) Vallavolikogu määrused avaldatakse üldjuhul enne nende jõustumist vallavolikogu kantseleis. (2) Volikogu määrused jõustuvad üldjuhul kolmandal päeval pärast nende avalikustamist vallavolikogu kantseleis. Kui määruses on toodud hilisem jõustumise tähtaeg, jõustub määrus alates sellest päevast. (3) Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (4) Volikogu otsused jõustuvad alates neis märgitud päevast ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. Kui jõustumise päeva määratud ei ole, jõustub otsus vastuvõtmise päeval. (5) Vallavalitsuse määrused ja korraldused jõustuvad neis toodud tähtajast alates või kümnendal päeval pärast avalikustamist. (6) Vallavolikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla vallavolikogu esimees või istungi juhataja. (7) Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem või tema kohusetäitja ja vallasekretär. (8) Vallavolikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse eesti keeles ja peavad olema kättesaadavad vallavolikogu kantseleis ning valla raamatukogudes, vallavalitsuse määrused ja korraldused vallavalitsuse kantseleis. (9) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist.