Mäksa Vallavolikogu — Mäksa valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 21, 351

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 82, 755) paragrahvi 22 punkti 9, Mäksa Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Mäksa valla põhimääruse uus redaktsioon vastavalt lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Mäksa Vallavolikogu 14. juuni 1999. a määrusega nr 11 kinnitatud põhimäärus. 3. Avaldada määrus Riigi Teataja Lisa elektroonilises andmekogus. Volikogu esimees Jüri TIMMERMANN Kinnitatud Mäksa Vallavolikogu 21. veebruari 2000. a määrusega nr 2 MÄKSA VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Mäksa valla põhimäärus Mäksa valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. § 2. Valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused (1) Omavalitsus juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (2) Mäksa vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab ja korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite otsustada, tagades ülesannete täitmise valla arengukava, eelarve ja maksusüsteemiga. (3) Mäksa valda kui omavalitsusüksust esindavad seaduse ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras ja pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. (4) Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik. (5) Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. § 3. Omavalitsusorganid Omavalitsusorganid on: 1) volikogu – kohaliku omavalitsuse esinduskogu; 2) valitsus – kohaliku omavalitsuse täitevorgan. § 4. Valla ülesanded ja pädevus (1) Valla ülesanne on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, ehitustegevust, vallasisest ühistransporti, valla teede korrashoidu, keskkonnakaitset, päästetegevust ja ettevõtluse arendamist. (2) Valla ülesanne on korraldada vallas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, spordibaaside, raamatukogude, rahvamajade ja teiste kultuuriasutuste, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, mis on valla omanduses. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab vald neid kohaliku elu küsimusi, mis 1) on talle pandud seadusega; 2) ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Vald täidab riiklikke kohustusi, mis 1) on talle pandud seadusega ning millised kulud kaetakse riigieelarvest; 2) tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahelisest lepingust. § 5. Volikogu ja valitsuse õigusaktid (1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. (3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil. § 6. Arengukava Valla arengukava on dokument, mis sisaldab valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. § 7. Mäksa valla omavalitsusorganite suhete alused riigiorganitega (1) Mäksa valla omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. (2) Kohalikud omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. § 8. Valla vapp ja lipp (1) Vallal võivad olla oma vapp ja lipp. Mäksa valla lipu ja vapi kujutised on registreeritud 4. juulil 1997. a Riigikantselei sümboolikaosakonnas. (2) Mäksa valla vapil on sinisel kilbil tuulik ja selle all lainelõikeline palk – mõlemad hõbedased ning roheline vapi tüvi. (3) Mäksa valla lipp on ruudukujuline vapilipp, mille normaalmõõtmed on 105×105 cm. (4) Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipp tuleb sündsal viisil hävitada. § 9. Valla õiguste kaitse (1) Valla õigused on kaitstud põhiseaduse ja teiste seadustega. (2) Valda likvideerida, selle piire ja nime muuta ei tohi ilma vallavolikogu arvamust ära kuulamata. (3) Volikogul on õigus valla territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. § 10. Valla piir (1) Valla piir kulgeb põhjast mööda Emajõge ja piirneb Luunja vallaga, idast Kalli järve ja Võnnu vallaga Võõpste küla tagant, lõunast Võnnu vallaga Tammevaldma, Poka ja Mäletjärve küla piirides, läänest Haaslava vallaga Võruküla ja Kaagvere küla tagant. (2) Valla piiride muutmise ettepanek esitatakse pärast elanike arvamuse väljaselgitamist ja volikogu seisukohti arvestades. (3) Valla piir looduses määratakse koos maavalitsusega. (4) Valla piiri tähistab kõikidel üldkasutatavatel teedel vallavalitsus volikogu poolt sätestatud korras. § 11. Valla administratiivkeskus (1) Valla administratiivkeskus asub Poka külas. (2) Valla administratiivkeskuse asukoha muutmise ettepaneku esitaja esitab ka asukoha muutmisega seotud kulutuste eelarve. II. MÄKSA VALLA ELANIK § 12. Mäksa valla elaniku mõiste Mäksa valla elanik on isik, kellel on Mäksa valla elanike registri järgi alaline elukoht Mäksa vallas. § 13. Mäksa valla elaniku valimisõigus Täisealisel Mäksa valla elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele ja valimisseadusele. § 14. Mäksa Vallavolikogu valimine (1) Mäksa Vallavolikogu valimisel on hääleõiguslik Eesti kodanik, kes on valimiste päeval vähemalt 18-aastane, elab püsivalt Mäksa vallas ja on Mäksa vallas kantud Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikku registrisse. (2) Hääleõiguslik on samuti Eestis seaduslikult viibiv välismaalane, kes on valimiste päeval vähemalt 18-aastane, on valimiste aasta 1. jaanuariks vähemalt viis aastat püsivalt elanud Mäksa vallas ja on Mäksa vallas kantud Eesti hääleõiguslike välismaalaste riiklikku registrisse. (3) Mäksa Vallavolikogu liikmeks võib kandideerida iga vähemalt 18-aastane hääleõiguslik Eesti kodanik, kes hiljemalt valimiste aasta 1. juunil elab püsivalt Mäksa vallas, on Mäksa vallas kantud Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikku registrisse, on andnud seaduses sätestatud korras süümevande ja valdab eesti keelt vastavalt keeleseaduses sätestatud tasemele. (4) Mäksa Vallavolikogu liikmeks ei või kandideerida isik, kes kannab karistust tahtliku kuriteo eest. III. VOLIKOGU § 15. Volikogu moodustamine (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. (2) Volikogu liikmete arvu määrab eelmine koosseis kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega. Volikogus peab olema vähemalt seitse liiget. (3) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. (4) Volikogu uue koosseisu esimese istungi avab valimiskomisjoni esimees, kes juhib istungit kuni volikogu esimehe valimiseni. § 16. Volikogu liige (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Volikogu liikme volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Samal päeval lõpevad vallavolikogu eelmise koosseisu liikmete volitused. (3) Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta on otsuste tegemisel sõltumatu. Volikogu liige juhindub seadustest, Mäksa valla põhimäärusest ja muudest õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. (4) Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning volikogu tegevusest tervikuna. (5) Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi volikogu poolt valitud või nimetatud ametiisikutele, saada vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. (6) Volikogu esimehe või volikogu aseesimehe töökoht võib volikogu otsusel olla palgaline. Volikogu liikmel on õigus saada hüvitist vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ja põhitööl saamata jäänud töötasu eest volikogu poolt kehtestatud määrades ja korras. (7) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses ettenähtud korras. (8) Volikogu liige on kohustatud osalema volikogu istungitel, nende komisjonide töös, mille liikmeks ta on valitud, ja täitma volikogu poolt antud ülesandeid. (9) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791) paragrahvi 25 lõikele 1. (10) Käesoleva põhimääruse punktis 9 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. (11) Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. (12) Volikogu liikme volitused peatuvad seoses: 1) valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks; 2) nimetamisega prokuröriks; 3) valimisega vallavanemaks, kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks; 4) nimetamisega vallaametnikuks; 5) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 6) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 7) tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. (13) Põhikirja paragrahvi 16 lõike 12 punktis 3 sätestatud piirang ei kehti volikogu uue koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema ja valitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. (14) Volikogu liige on kohustatud viivitamatult informeerima volikogu esimeest asjaoludest, mis tingivad tema volituste peatamise. (15) Volitused peatuvad vastava õigusakti jõustumise momendist arvates. (16) Volikogu esimees paneb volikogu liikme volituste peatamise ja tema asendamise volikogu järgmise istungi päevakorda kohe, kui volituste peatamist tingivad asjaolud talle teatavaks saavad. § 17. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) volikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tagasiastumisega; 3) kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel moodustatud valla hääleõiguslike elanike registrist väljalangemisega; 4) nimetamisega kohtunikuks; 5) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 6) jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 7) teovõimatuks tunnistamisega; 8) tema surmaga. (2) Volikogu liige on kohustatud viivitamatult informeerima volikogu esimeest asjaoludest, mis tingivad tema volituste lõppemise. (3) Volitused lõpevad vastava õigusakti jõustumise momendil. (4) Tagasiastumisel lõpevad volikogu liikme volitused asendusliikme määramisega valimiskomisjoni poolt. (5) Volikogu esimees paneb volikogu liikme volituste lõpetamise ja tema asendamise volikogu järgmise istungi päevakorda kohe, kui volituste lõppemist tingivad asjaolud talle teatavaks saavad. § 18. Volikogu asendusliige (1) Ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega volikogu liikme asemele astub volikogu asendusliige. Asendusliikmel on kõik volikogu liikme õigused ja kohustused. (2) Valla valimiskomisjon registreerib volikogu asendusliikmed ja edastab nende nimekirja vallavolikogu esimehele. (3) Kui esimene valimata jäänud kandidaat ei saa mingil põhjusel volikogu liikmeks asuda, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna (nimekirja) või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. (4) Kui asendatav vallavolikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal (samas nimekirjas) või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, siis saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. (5) Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad volikogu vastava otsuse jõustumise hetkest. (6) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama vallavolikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna (nimekirja) või valimisliidu kandidaatide hulgast. (7) Kui volikogu liikmete arv langeb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 45 lõikes 5 osutatud tegutsemiseks vajaliku miinimumini või alla selle, korraldatakse volikogu koosseisu puuduolevate liikmete valimiseks täiendavad valimised. § 19. Vallavolikogu ainupädevus (1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste üle otsustamine: 1) valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine (audiitori määramine jõustub 1. jaanuaril 2001. a); 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluste esitamine või arvamuse andmine valla piiride või haldusüksuse nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) volikogu esimehe või aseesimehe valimine; 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri kinnitamine; 17) vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine vallavalitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele vallavalitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele vallavalitsuse liikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvitise määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) kohtukaasistujate valimine; 27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 29) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 30) kinnisasja sundvõõrastamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 32) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 34) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 35) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 37) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. (3) Volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuse struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 20. Vallavolikogu struktuur ja töökorraldus (1) Vallavolikogu töövorm on istung. (2) Vallavolikogu moodustab kohustuslikult revisjonikomisjoni. Teiste alatiste komisjonide arvu ja suuruse määrab volikogu. Vallavolikogu ajutisi komisjone ja töögruppe moodustatakse vastavalt vajadusele. (3) Vallavolikogu võib istungite päevakorra projekti ettevalmistamiseks ja kiireloomuliste küsimuste lahendamiseks moodustada volikogu eestseisuse, kuhu kuuluvad vallavolikogu esimees, komisjonide esimehed ja vallavanem. (4) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, nende puudumisel vanim kohalolev volikogu liige. Volikogu koosseisu esimest istungit juhatab volikogu esimehe valimiseni valimiste vallakomisjoni esimees või aseesimees. (5) Volikogu istungi toimumise aeg ja koht, samuti päevakorra eelnõu tehakse teatavaks igale volikogu liikmele kirjalikult vähemalt seitse päeva enne istungi toimumise päeva. (6) Volikogu arutab istungil vaid päevakorda lülitatud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. Pärast päevakorra kinnitamist võib seda muuta volikogu kooseisu häälteenamusega. (7) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub erakorralise volikogu istungi kokku vallavanema, ühe komisjoni või fraktsiooni, vallavalitsuse või vähemalt ühe neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul. (8) Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu istungi võib kuulutada kinniseks, kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud. (9) Volikogu arutab küsimusi kutses märgitud järjekorras. Volikogu liikmed võivad teha ettepanekuid küsimuste järjekorra muutmiseks. Ettepanek peab olema kinnitatud volikogu liikmete häälteenamusega. (10) Volikogu liikmed võivad esitada taotlusi päevakorra täiendamiseks. Taotlus peab olema esitatud kirjalikult koos otsuse eelnõuga vähemalt neli päeva enne volikogu istungi toimumist. (11) Volikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa vallavalitsuse liikmed ja teised volikogu poolt istungile kutsutud isikud. (12) Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (13) Volikogu pädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Hääletamine vallavolikogus on avalik, välja arvatud isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine. (14) Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. (15) Käesoleva põhimääruse paragrahvi 19 alapunktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 17 ja 23 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (16) Volikogu istungi käik protokollitakse. Vallavalitsuse kantselei tagab istungi protokollide kättesaadavuse. (17) Volikogu istungi kokkukutsumise, küsimuste arutamise, hääletamise, otsustuste ja istungi protokolli vormistamise üksikasjalikum kord sätestatakse Mäksa Vallavolikogu töökorras. (18) Vallavolikogu tehnilise teenindamise tagavad vallavalitsuse kantselei ja vallasekretär. § 21. Volikogu esimees (1) Volikogu esimees: 1) juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 2) esindab valda ja selle volikogu vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ja volikogu antud pädevusele. Küsimuste kooskõlastamisel ja otsustamisel, kus volikogu seisukoht puudub, on volikogu esimehel õigus tegutseda üksnes eelläbirääkimiste piires; 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust; 4) korraldab ja kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist ning täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid; 5) esitab istungi päevakorraprojektid; 6) võtab vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused; 7) osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel jm ametlikel üritustel. (2) Vallavolikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel vallavolikogu esimehe. Igal vallavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. (3) Vallavolikogu esimehe kandidaadi võib üles seada vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. (4) Kandidaadid tutvustavad ennast ning esitavad oma seisukohad. Kandidaadid vastavad valijate küsimustele. (5) Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. (6) Pärast nimekirja sulgemist valitakse volikogu liikmete hulgast avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes omakorda valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (7) Valituks osutub volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat. (8) Kui kandidaate on mitu ja nad saavad võrdselt hääli, korraldatakse teine hääletusvoor võrdselt hääli saanud kandidaatide vahel. (9) Kui kandidaate on kaks ja kumbki ei saanud ka teises hääletusvoorus volikogu koosseisu häälteenamust, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu järgmisel istungil. Varem esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti. (10) Kui kandidaate oli esitatud ainult üks ja see ei saa volikogu koosseisu häälteenamust, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja nende läbiarutamist volikogu järgmisel istungil. § 22. Volikogu esimehe asendamine (1) Volikogu esimehe äraolekul asendab teda aseesimees. (2) Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab vallavolikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. (3) Volikogu esimehe asendamisel kirjutab tema asendaja volikogu dokumentidele alla ning volikogu dokumentidele märgitakse asendaja ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus. (4) Volikogu aseesimees abistab volikogu esimeest istungite ettevalmistamisel ja juhatamisel volikogu esimehe määratud tööjaotuse alusel. § 23. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded, nende jõustumine (1) Volikogu määrused loetakse avalikustatuks pärast väljapanekut vallamajas vastaval stendil. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise kuupäeva. (2) Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. (3) Volikogu määrused ja otsused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning neile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (4) Määrused ja otsused on stendil väljas järgmise korralise volikogu istungini. Määrused ja otsused on kõigile kättesaadavad valla raamatukogudes. (5) Volikogu määrused ja otsused on kõigile kättesaadavad vallasekretäri juures. (6) Elanike registris olevaid andmeid sisestatakse, töödeldakse, säilitatakse ja väljastatakse isikuandmete kaitse seaduses (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833) sätestatud korras. (7) Dokumentidest on võimalik saada koopiaid vallavalitsuse kehtestatud korras. § 24. Õigusaktide täitmise kontroll (1) Volikogu määruste ja otsuste täitmise arvestuse kartoteeki peab volikogu esimees. (2) Seaduste ja vallavalitsuse määruste ja korralduste täitmise arvestuse kartoteeki peab vallasekretär. (3) Volikogu ja valitsuse istungitel kuulatakse regulaarselt informatsiooni õigusaktide täitmise käigu kohta. (4) Igal volikogu liikmel on õigus esitada kirjalikke arupärimisi volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu nimetatud, kinnitatud või valitud ametisikutele. Arupärimised esitatakse vallavanema kaudu. (5) Vastus arupärimisele tuleb esitada kirjalikult volikogule või volikogu liikmele hiljemalt kahe nädala jooksul. (6) Volikogu eestseisuse otsusel tuleb esitada vastus suuliselt volikogu istungil. (7) Õiguskantsleri järelepärimisele vastuse projekti koostamist korraldab vallasekretär koos vastava ala spetsialistiga ning esitab selle kinnitamiseks vastavalt valitsuse või volikogu istungile. Vastusele kirjutavad alla vastavalt vallavanem ja vallasekretär või volikogu esimees. Vastuse ärasaatmise eest vastutab vallasekretär. § 25. Tööandja vastutus volikogu liikme ees Volikogu liige on kohustatud volikoguga seotud ülesannete täitmiseks vajalikust töölt vabastamisest tööandjale ette teatama vähemalt kaks tööpäeva. § 26. Volikogu liikme õigus saada teavet Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. § 27. Umbusaldusmenetlus volikogus (1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, mõnele valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. (2) Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu vanim liige. (3) Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või valitsuse liikme töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotuse tõttu. (4) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. § 28. Volikogu tegutsemisvõimetus (1) Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui: 1) pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarve aasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe, vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest, vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole kahe kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. (2) Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. § 29. Volitatud isiku volituste peatumine ja lõpetamine (1) Volikogu poolt volitatud isiku volituste lõpetamine toimub seaduses, käesolevas põhimääruses ning nende volitamise otsuses kehtestatud alustel ja korras. (2) Kui vastavat korda pole kehtestatud, toimub volituste peatamine ja lõpetamine volituse andmisega analoogilises korras. § 30. Tagasiastumine (1) Volikogu esimehel ja aseesimehel, komisjoni esimehel ja liikmetel on õigus tagasi astuda, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. (2) Volikogu esimehe tagasiastumise alused on: 1) pikaajaline raske haigus; 2) elukoha vahetus; 3) teisele tööle asumine; 4) poliitiline eriseisukoht. (3) Volikogu esimees esitab avalduse tagasiastumiseks volikogu eestseisusele. § 31. Eestseisus Volikogu eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees, alatiste komisjonide esimehed ja vallavanem. Volikogu eestseisuse kutsub kokku volikogu esimees istungi päevakorra eelnõu ettevalmistamiseks. § 32. Volikogu komisjonid (1) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Komisjoni liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe esildisel. (2) Komisjonid moodustatakse valla eluvaldkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks antud valdkonnas, volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks ning otsuseprojektide ettevalmistamiseks ja läbivaatamiseks. (3) Komisjon moodustatakse ja selle koosseis kinnitatakse volikogu otsusega. (4) Komisjoni likvideerimine ja reorganiseerimine ning selle koosseisu muutmine toimub komisjoni või volikogu eestseisuse ettepanekul. (5) Komisjoni liikmeid võib valida ka volikogu asendusliikmete, vallaelanike ning ettevõtjate ja kinnisvaraomanike hulgast. (6) Revisjonikomisjoni liikmed ei tohi töötada valla ametiasutustes ja vallaasutustes. § 33. Komisjoni töökord (1) Komisjoni koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt kaks tööpäeva enne koosoleku algust ning esitatakse tutvumiseks otsuseprojektid. (2) Komisjoni otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab komisjoni esimehe hääl. Komisjoni koosolek on õiguspädev, kui kohal on vähemalt pool komisjoni koosseisust. (3) Komisjoni liikme eriarvamus kantakse protokolli ning tehakse teatavaks volikogu istungil vastava küsimuse arutamise käigus. (4) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, kuhu märgitakse koosoleku aeg, koht, kohalolijate nimed, päevakord ja vastuvõetud otsused ning esitatud eriarvamused. Protokollid on kättesaadavad igaühele. § 34. Komisjoni esimees (1) Komisjoni esimees: 1) juhib komisjoni tööd; 2) koostab komisjoni töökavandi ja koosolekute päevakorra projekti; 3) annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid; 4) vastutab komisjoni asjaajamise eest, kirjutab alla protokollidele ja otsustele. (2) Komisjoni esimeest asendab komisjoni valitud aseesimees. Kui puudub ka aseesimees, asendab neid vanim kohalolev komisjoni liige. § 35. Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma tegevuse ajaks valitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. (3) Revisjonikomisjon kontrollib: 1) vallavalitsuse, vallaasutuste ja valla ametiasutuste tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 3) vallavalitsuse ametiasutuste ja vallaasutuste raamatupidamise õigsust, eelarvevahendite ja vallavara kasutamise sihipärasust; 4) valla sõlmitud lepingute täitmist; 5) volikogu ülesandel vallavalitsuse tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (4) Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele. Vallavalitsus koostab kümne päeva jooksul revisjoniakti saamisest puuduste kõrvaldamiseks kirjalikud ettepanekud ja esitab need volikogule. (5) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (6) Revisjonikomisjon peab enne valla aastaaruande täitmise kinnitamist volikogule oma tegevusest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. (7) Revisjonikomisjon kinnitab vallavara üleandmise akti vallavanema vahetumisel. (8) Revisjonikomisjoni koosolekud on korralised ja erakorralised. (9) Korraline koosolek toimub pärast eelarveaasta lõppu vallaasutuste kaupa. (10) Erakorralise koosoleku vajaduse otsustab volikogu. IV. VALITSUS § 36. Valitsuse mõiste (1) Vallavalitsus on volikogu kinnitatud valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu vallale ning vallavalitsusele seatud ülesandeid. (2) Vallavalitsus realiseerib paragrahvis 36.1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. (3) Vallavalitsus võib oma täitevtegevuse teostamisel anda lepingute sõlmimise õiguse oma ametiisikutele, kelleks võivad olla: – vallavanem; – vallaasutuste juhid tulenevalt asutuse põhimäärusest. § 37. Vallavanema valimine (1) Vallavanemaks võib kandideerida Eesti Vabariigi kodanik, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. (2) Vallavanema valib volikogu kuni kolmeks aastaks ühe kuu jooksul esimese istungi päevast arvates. (3) Vallavanem valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. (4) Vallavanema kandidatuuri võib üles seada vallavolikogu liige või volikogu fraktsioon. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek volikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. (5) Pärast nimekirja sulgemist valib volikogu avalikul hääletamisel hääletamiskomisjoni, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. (6) Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab hääletamistulemuste kohta protokolli. Protokollile kirjutavad alla kõik hääletamiskomisjoni liikmed. (7) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. (8) Kui ükski kandidaatidest ei saa häälteenamust, viiakse läbi korduvhääletamine. Korduvhääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine. (9) Seaduses ja valla põhimääruses ette nähtud volitused saab vallavanem vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. (10) Vallavanema volitused lõpevad enne tähtaega: 1) tagasiastumisel; 2) volikogu poolt umbusalduse avaldamisel; 3) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 4) teovõimetuks tunnistamisel; 5) surma korral. § 38. Vallavanem (1) Vallavanem 1) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusele ja käesolevale põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse arvulise koosseisu ja vallavalitsuse liikmete kandidaadid, samuti ettepaneku vallavalitsuse liikme vabastamiseks; 4) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse ametiasutuste struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad; 5) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks vallaasutuse juhi kandidaadi, teeb vallavalitsusele ettepaneku nimetatud juhi vabastamise kohta; 6) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 7) annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise korralduse käskkirju; 8) kinnitab käskkirjaga valla teenistujate ametijuhendid ja töötajate töökohustused; 9) täidab muid talle seaduse või muude õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Vallavanema äraolekul täidab tema ülesandeid tema käskkirjaga määratud üks vallavalitsuse liikmetest. Kui ka vallavanema asendaja on ära, asendab vallavanemat vanim kohalolev vallavalitsuse liige. Vallavanemat ei või asendada vallasekretär. § 39. Vallavalitsuse moodustamine (1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus. (2) Vallavalitsuse liikmete arvu määrab ning vallavalitsuse kinnitab ametisse volikogu vallavanema ettepanekul. Vallavalitsus kinnitatakse ametisse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. Vallavalitsus peab olema vähemalt kolmeliikmeline. (3) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja liikmed, kes võivad, kuid ei pea olema vallaametnikud. (4) Vallavalitsuse isikkoosseisu kinnitab vallavanema esildisel volikogu oma volituste ajaks. Vallavalitsus kinnitatakse ametisse korraga täies koosseisus. Vajadusel muuta vallavalitsuse koosseisu esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks uue koosseisu. (5) Volikogu otsustab vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamise poolthäälteenamusega. (6) Vallavalitsuse koosseisu täiendamiseks ja muutmiseks esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks täiendavate liikmete nimed või vallavalitsuse uue koosseisu. § 40. Vallavalitsuse volituste tähtaeg (1) Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. Vallavalitsus valitakse kolmeks aastaks. (2) Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. (3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni. (4) Vallavanemale umbusalduse avaldamisel, tema haigestumise või surma korral asendab teda kuni uue vallavanema valimiseni abivallavanem, selle puudumisel vanim valitsuse liige. (5) Vallavanema tagasiastumise korral täidab ta oma ülesandeid kuni kohusetäitja või uue vallavanema valimiseni, kuid mitte kauem kui kaks kuud tagasiastumisavalduse esitamisest volikogu istungil. (6) Uue vallavanema valimise korral kehtivad vallavalitsuse volitused kuni uue vallavalitsuse kinnitamiseni volikogu poolt, seejuures võib vallavanem esitada kinnitamiseks sama koosseisu. (7) Kui tagasi astub mitu vallavalitsuse liiget või neile avaldatakse umbusaldust, siis väheneb vallavalitsuse koosseis kuni uute täiendavate liikmete kinnitamiseni. (8) Umbusalduse avaldamisel vallavalitsusele jätkab ta oma tegevust kuni uue vallavanema valimiseni ja vallavalitsuse kinnitamiseni volikogu poolt. § 41. Vallavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõpetamine Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) isikliku avalduse alusel; 2) vallavanema esildisel; 3) umbusalduse avaldamise korral; 4) süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) seoses vallavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega; 6) teovõimetuks tunnistamisega; 7) surma korral. § 42. Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi; 2) organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, korraldab eelarve, volikogu otsuste ja määruste täitmist; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis seaduse, volikogu määruste, otsuste või käesoleva põhimäärusega on pandud vallavalitsusele täitmiseks; 4) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu kompetentsi; 5) korraldab valla esindamist avalik-õigusliku juriidilise isikuna riigi- ja ametiasutustes, kohtus. (2) Oma ülesannete täitmiseks moodustab vallavalitsus kantselei, mida juhib vallasekretär. (3) Vallavalitsus korraldab valla omanduses olevate ettevõtete ja asutuste tegevust, määrab kindlaks vallavalitsuse ja kantselei töösisekorra. (4) Vallavalitsus võib taotleda vallavolikogu ees vallavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. § 43. Vallavalitsuse töö korraldamine (1) Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab vallavalitsust. (2) Vallavanem ja vallasekretär annavad vallavalitsuse ja vallaasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju. (3) Vallavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks vallavolikogule, valla teenistuses olevatele isikutele ja vallaelanikele. § 44. Vallavalitsuse istungi töökord (1) Vallavalitsuse töövorm on istung. (2) Vallavalitsuse istungeid juhatab vallavanem, tema äraolekul üks vallavalitsuse liikmetest, kelle kinnitab vallavanem käskkirjaga. (3) Vallavalitsuse istung on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust. (4) Vallavalitsuse otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. (5) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. (6) Vallavanem või tema asendaja võivad istungile kutsuda ka teisi isikuid. (7) Vallavalitsuse määrustele, korraldustele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ning vallasekretär. (8) Vallavalitsuse istungi kohta koostatakse protokoll, kuhu kantakse istungi toimumise aeg, osavõtjate nimed, päevakord, vastuvõetud otsused ja esitatud eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ning vallasekretär. (9) Protokollid asuvad vallasekretäri juures ja on kõigile kättesaadavad. Üldkättesaadavaks ei tehta andmeid, mille avaldamine on seadusega keelatud või mis on ette nähtud ametiasutuste siseseks kasutamiseks. Istungi protokollid peavad olema vormistatud ja alla kirjutatud hiljemalt neljandal päeval pärast vallavalitsuse istungi toimumist. § 45. Vallavalitsuse õigusaktid ja nende jõustumine (1) Vallavalitsus võtab vastu määrusi ja korraldusi. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist või selles ettenähtud tähtajal. Korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. (2) Vallavalitsuse määrused ja korraldused peavad olema avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele samas korras volikogu määrustega. (3) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (4) Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse eesti keeles ning neile kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid vallavalitsuse istungil asendavad isikud. V. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES § 46. Õigusaktide algatamise õigus (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kuu jooksul. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. (3) Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (4) Õigusaktide algatamise õigus on volikogu liikmel, volikogu komisjonil, volikogu fraktsioonil, vallavalitsusel ja vallavanemal. § 47. Muudatuste taotlemine vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktides (1) Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt rikutud tema õigusi. Taotlejate avaldused vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtaegade jooksul. (2) Kui vallavalitsus jätab õigusakti muutmata või tühistamata, võib taotleja pöörduda avaldusega volikogu või kohtu poole. Kui vallavalitsuse õigusakt ei ole seaduslik, on volikogul õigus teha motiveeritud ettepanek õigusakti muutmiseks või tühistamiseks. (3) Kui volikogu või vallavalitsus jätab õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda järelevalve korras maavanema poole või vaidlustada õigusakt halduskohtus. VI. MAJANDUS JA EELARVE § 48. Vallavara (1) Vallavara on vallale kuuluv vara. (2) Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kinnitab vallavolikogu. § 49. Valla eelarve sisu Vallal on vallavolikogu kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tasakaalustatud tuludest ja kuludest. § 50. Valla eelarve tulud ja kulud (1) Valla eelarve tulud on: 1) laekumised maksudest; 2) laekumised kohaliku omavalitsuse asutustest, äriühingutest ja vallavarast; 3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) laenud ja intressid; 5) muud laekumised. (2) Valla eelarve kulud on assigneeringud: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. (3) Vallal on keelatud laenu andmine ja tagamine. § 51. Valla eelarve koostamine, vastuvõtmine ja jõustumine (1) Valla eelarve koostamise aluseks on arengukava ja seadusega pandud kohustuste täitmine. (2) Valla eelarve projekti koostamiseks esitavad valla ametiasutused ja volikogu komisjonid hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. novembriks vallavalitsusele oma ettepanekud. (3) Eelarve esialgse tasakaalustatud variandi koostab esitatud taotlusi, valla arengukava, volikogu otsuseid ja vallavalitsuse seisukohti arvestades vallavalitsus hiljemalt 1. detsembriks. (4) Vallavalitsus esitab eelarve projekti vallavolikogule hiljemalt 15. detsembriks. Mõjuvatel põhjustel võib volikogu seda tähtaega pikendada. (5) Eelarve projekti lisatakse: 1) seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 2) volikogu komisjonide ettepanekud, mida ei ole arvestatud eelarve projektis koos mittearvestamise põhjuste äranäitamisega. (6) Vallavalitsuse poolt vallavolikogule esitatud eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib ettenähtud tulude vähenemise, kulude suurenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavalitsuse arvamus. (7) Eelarve võtab volikogu vastu poolthäälteenamusega. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. (8) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. § 52. Eelarve muutmine. Lisaeelarve (1) Vallavolikogu poolt vastuvõetud eelarve muutmise võivad algatada vallavalitsus, vallavolikogu eelarvekomisjon, vallavolikogu fraktsioon või vähemalt 1/4 volikogu liikmetest. (2) Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurenemise või ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. (3) Eelarve muutmise otsustab volikogu, kuulates enne ära eelarvekomisjoni seisukoha. (4) Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib vallavalitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada volikogule lisaeelarve projekti. (5) Lisaeelarve projektile lisatakse: 1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 2) andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. (6) Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub samas korras nagu eelarve vastuvõtmine. § 53. Eelarve täitmine (1) Valla eelarve täitmist korraldab vallavalitsus seaduses ja vallavolikogu sätestatud korras. (2) Eelarve täitmise aruande koostab vallavalitsus ja esitab selle hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. märtsiks vallavolikogule. (3) Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 1) bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 2) tulude ja kulude aruanne; 3) reservfondi kasutamise aruanne; 4) muud volikogu poolt ettenähtud andmed. § 54. Valla majandustegevus (1) Valla majandustegevus on: 1) osalemine ettevõtluses; 2) tehingud vallavaraga; 3) ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine tulude saamiseks; 4) osalemine fondides ja sihtkapitalides. (2) Vald võib teenuste osutamiseks asutada kohaliku omavalitsuse asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, ja olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus. (3) Kohaliku omavalitsuse asutuse pädevuse ja töökorralduse määrab ning asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. § 55. Maksud ja koormised (1) Kohalikud maksud ja maksumäärad, samuti nende muudatused kehtestab vallavolikogu enne valla eelarve või lisaeelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve muutmisega. (2) Vallavolikogul on õigus kehtestada koormisi, millega kohustatakse isikuid tegeama töid valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. Volikogu vastavas otsuses kehtestatakse koormise olemus, töötamise tingimus ja kord. (3) Koormise võib kehtestada isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (4) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. Koormis ei või olla lepingu objektiks. § 56. Valla arengukava, selle vastuvõtmine ja muutmine (1) Valla arengukava on dokument, mis kirjeldab valla sotsiaalmajanduslikku olukorda ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, sätestab arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. (2) Arengukava koostatakse vähemalt kolme eelseisva aasta kohta. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. (3) Volikogu teeb arengukava projekti kättesaadavaks kõigile vallaelanikele ning kinnitab selle pärast ettepaneku läbivaatamist volikogu poolt määratud ajaks. Arengukava avalikustatakse vallamaja ruumides asuval stendil (laual) ja raamatukogudes. (4) Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada vallavolikogus arengukava muutmise menetlus. VIII. VALLAVALITSUSE ASUTUSED JA VALLATEENISTUS § 57. Vallaasutused (1) Valla kui kohaliku omavalitsuse süsteemi moodustavad valla ametiasutused ja vallaasutused. (2) Valla ametiasutused on asutused, mida finantseeritakse valla eelarvest ja mis teostavad avalikku võimu. (3) Valla ametiasutused on vallavalitsus ja vallakantselei. Valla ametiasutusel on oma pitsat ja dokumendiplangid. (4) Valla ametiasutuse struktuuri, teenistujate koosseisud ja palgamäärad kinnitab vallavolikogu. (5) Vallaasutuste süsteemi kuuluvad asutused, mis tegelevad valla kindla eluvaldkonnaga, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse vallaeelarvest. (6) Vallaasutuse juhi määrab ametisse vallavalitsus. Vallaasutuse juhi võib vallavalitsus tööle võtta ka konkursi korras. (7) Vallaasutuse struktuuri, töötajate koosseisud ja palgamäärad kinnitab vallavanem asutuse juhi ettepanekul eelarves ettenähtud kulude piires. (8) Vallaasutusel võib olla oma eelarve, pitsat ja dokumendiplangid, mille vajaduse otsustab vallavalitsus. § 58. Vallateenistus (1) Vallateenistus on töötamine valla ametiasutuses. (2) Vallateenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd valla ametiasutuses. (3) Vallateenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. (4) Ametnik on valla ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on vallavanemal või teda asendaval isikul. Ametnik annab esmakordsel teenistusse astumisel kirjaliku ametivande ja seaduses sätestatud juhtudel ka süümevande. (5) Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. (6) Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alalist iseloomu. § 59. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid (1) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmetele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat ning kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. (2) Hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt valitud või ametisse nimetatud isik: 1) vabastatakse ametist tema omal algatusel, v.a terviseseisundi tõttu; 2) valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. § 60. Vallasekretär (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. (2) Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungitest. (3) Vallasekretär: 1) juhib valla kantselei tegevust; 2) esitab vallavanemale ettepanekuid valla kantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta; 3) korraldab vallavalitsuse ja volikogu istungite ettevalmistamist ja protokollimist, vallavalitsuse ja volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) esindab vallavalitsust kohtus ilma erivolituseta või volitab selleks teisi isikuid; 5) jälgib vallavalitsuse ja volikogu õigusaktide ja teiste dokumentide eelnõude põhjendatust ja vastavust kehtivale seadusandlusele ning normitehnilistele nõuetele, esitades mittevastavuse korral protesti eelnõu väljatöötajale, kes on kohustatud selle seadusandlusega kooskõlla viima; 6) hoiab valla vapipitsatit; 7) informeerib vallavalitsust ja -volikogu uutest õigusaktidest, esitab ettepanekuid vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise ning muudatuste tegemise kohta vallavalitsuse ja volikogu töö efektiivsemaks korraldamiseks; 8) täidab teisi talle seaduse või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. (4) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. (5) Vallasekretäril peab olema juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse kehtestatud kutsenõuetele. § 61. Vallavalitsuse kantselei (1) Vallavalitsuse kantselei ülesanne on vallavolikogu ja -valitsuse töö tehniline tagamine. (2) Vallavalitsuse kantseleid juhib vallasekretär. IX. LÕPPSÄTTED § 62. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine (1) Põhimäärus võetakse vastu ja muudetakse volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Põhimäärus ja selle muudatused jõustuvad kümnendal päeval pärast selle avaldamist. (3) Käesoleva põhimääruse jõustumisega kaotab kehtivuse volikogu 14. juuni 1999. a määrusega nr 11 vastu võetud põhimäärus. (4) Eesti Vabariigi seaduste muutmise korral kehtib uus õigusnorm.