Nissi Vallavolikogu — Nissi valla ehitusmäärus — KO, 196, 2604

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punkti 29, planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579) § 5 ja ehitusseaduse (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153) § 19 lõike 4 alusel. I. ÜLDSÄTTED 1. Nissi valla ehitusmääruse reguleerimisala Nissi valla ehitusmääruses (edaspidi ehitusmäärus) määratakse: 1.1. valla või selle osade, sealhulgas miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded; 1.2. ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused; 1.3. projekteerimistingimuste avalikustamise kord; 1.4. ajutise ehitise ehitamise kord ja alad; 1.5. Nissi Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) ja Nissi Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) vaheline ülesannete jaotus ja tähtajad planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel. II. VALLA VÕI SELLE OSADE, SEALHULGAS MILJÖÖVÄÄRTUSLIKE HOONESTUSALADE, PLANEERIMISE JA EHITAMISE PÕHIMÕTTED JA NÕUDED 2. Valla või selle osade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded 2.1. Valla või selle osade planeerimise ja osaliselt ka ehitamise põhimõtted ja nõuded on kehtestatud ehitusmääruse ja Nissi valla üldplaneeringuga (edaspidi üldplaneering), eelkõige selle IV peatükiga «Maa- ja veealade kasutuse põhimõtted ja kehtivad piirangud», V peatükiga «Ehitamise printsiibid hajaasustuses» ja VI peatükiga «Tiheasustusalad ja detailplaneeringu kohustusega alad», samuti Riisipere ja Turba alevike üldplaneeringutega. 2.2. Nissi valla Turba aleviku osaüldplaneeringu punktis 4.2.4 ja Nissi valla Riisipere aleviku osaüldplaneeringu punktis 4.2.4 määratletud väärtusliku asulamiljööga alad on miljööväärtuslikeks hoonestusaladeks ehitusmääruse tähenduses. 2.3. Kui ilmneb vastuolu üldplaneeringus ja ehitusmääruses kehtestatud planeerimise ja ehitamise põhimõtetes ja nõuetes, kehtib ehitusmäärus. 3. Krunt 3.1. Krunt on ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. 3.2. Krundi, mille katastriüksuse sihtotstarve on elamumaa, minimaalne lubatud pindala on: 3.2.1. alevikes 1500 m2; 3.2.2. külades 3000 m 2. 3.3. Kõrvalekalded punkti 3.2 nõuetest on lubatavad elamu püstitamisel olemasolevatest hoonestatud kruntidest piiratud maa-alale. 4. Ehitise püstitamine detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral 4.1. Ehitise, välja arvatud teede ning tehnovõrgu ja -rajatise, püstitamiseks maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele, millel ei asu ehitisi, moodustatakse iseseisev katastriüksus, mille sihtotstarbe määrab vallavolikogu ehitise kasutamise otstarbe alusel. 4.2. Katastriüksusele elamumaa sihtotstarbe määramisel on selle minimaalseks lubatud pindalaks: 4.2.1. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus «Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused» väärtuslike maastikena määratletud külades, s.o Audes, Mustus, Nurmes, Odulemmas ja Tabaras – 1,0 ha; 4.2.2. punktis 4.2.1 loetlemata külades 5000 m2. 5. Korterelamute planeerimine ja ehitamine 5.1. Korteri kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine saab toimuda ehitise rekonstrueerimiseks väljastatud ehitusloa alusel. 5.2. Korterelamute rõdude ja lodžade kinniehitamine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine, mis saab toimuda ehitise rekonstrueerimiseks väljastatud ehitusloa alusel. Rõdude ja lodžade kinniehitamine saab toimuda ainult kogu hoonel korraga. 5.3. Korterelamuks ehitusmääruse tähenduses on kolme või enama korteriga elamu. 6. Miljööväärtuslikud hoonestusalad 6.1. Miljööväärtuslik hoonestusala on planeeringus määratletud maa-ala, mille terviklik miljöö kuulub säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud külastruktuuri, haljastuse, hoonestusviisi, ühtse ja omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu. 6.2. Miljööväärtuslike hoonestusalade määramine saab toimuda üld- või detailplaneeringuga. 6.3. Miljööväärtusliku hoonestusala määramisega koos tuleb planeeringus määratleda ala: 6.3.1. planeerimise ja ehitamise põhimõtted ning muud kvalitatiivsed kriteeriumid; 6.3.2. kaitse- ja kasutamistingimused; 6.3.3. ehitusreeglid, liiklusskeemid, parkimise ja haljastamise põhimõtted. III. EHITISE ARHITEKTUURSED JA EHITUSLIKUD LISATINGIMUSED 7. Arhitektuursed tingimused projekteerimiseks ja ehitamiseks 7.1 Hooneid ei tohi püstitada lähemale kui: 7.1.1. viis (5) meetrit krundi piirist; 7.1.2. kümme (10) meetrit katastriüksuse piirist väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid. 7.2. Kahe elamu vaheline kaugus ei tohi olla väiksem kui: 7.2.1. kümme (10) meetrit detailplaneeringu koostamise kohustusega alal; 7.2.2. sada (100) meetrit väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid, välja arvatud punktis 7.2.3 nimetatud külad; 7.2.3. sada viiskümmend (150) meetrit väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus «Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused» väärtuslike maastikena määratletud külades, s.o Audes, Mustus, Nurmes, Odulemmas ja Tabaras. 7.3. Elamu lubatud suurim kõrgus maapinnast on kaheksa (8) meetrit. 7.4. Elamute, välja arvatud korterelamute, lubatud suurim korruste arv on kaks ja pool (2,5) korrust. Korterelamute lubatud suurim korruste arv on kolm (3) korrust. 7.5. Akende jaotust on lubatud muuta vaid kogu hoonel korraga, rikkumata seejuures hoone välisilmet. Akende jaotuse muutmine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine. 7.6. Miljööväärtuslikel hoonestusaladel tuleb akende väljavahetamisel järgida olemasolevate akende jaotust (akna impostide laius, akna raami laius ja kõrgus jne). 7.7. Kõrvuti püstitatavate hoonete puhul on keelatud kasutada suuri katusekalde erinevusi. Nimetatud piirangut ei rakendata juhtudel, kui lamekatusega elamu kõrvale püstitatakse viilkatusega elamu või asendatakse lamekatus viilkatusega. 7.8. Olemasolevates elamupiirkondades tuleb hoonete laiendamisel ja rekonstrueerimisel ning uute hoonete projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehitustraditsioonist, loodus- ja kultuurimiljööst. 7.9. Kompaktse asustusega territooriumi osadel elamute kõrvalhoonete ning kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada kehtivas detailplaneeringus määratud krundi ehitusõigusega. 7.10. Elamute püstitamisel täielikult või osaliselt metsastatud alale tuleb säilitada vähemalt 50 protsenti olemasoleva metsa pindalast krundil või katastriüksusel. 7.11. Aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud piirdeaedu võib ehitada: 7.11.1. mööda krundi või katastriüksuse piire; 7.11.2. suure maaüksuse korral vahetult hoonestatava ala ümber; 7.11.3. teekatte servast minimaalselt kahe meetri kaugusele. 7.12. Hajaasustuses ei tohi võrkaiad või osaliselt läbipaistvad puitaiad olla kõrgemad kui kaks meetrit, läbipaistmatud kivi- või puitaiad kõrgemad kui 1,6 meetrit, välja arvatud tootmisobjektide ümbritsemiseks püstitatavad aiad. 7.13. Kompaktse asustusega territooriumi osadel ei tohi võrkaiad või osaliselt läbipaistvad kivi- või puitaiad olla kõrgemad kui 1,4 meetrit, läbipaistmatud kivi- või puitaiad kõrgemad kui 1,2 meetrit, välja arvatud tootmisobjektide ümbritsemiseks püstitatavad aiad. 7.14. Elamute piirdeaedade rajamisel tuleb kinni pidada väljakujunenud traditsioonist. 7.15. Punktides 7.1.1 ja 7.2.1 sätestatud piirangutest kõrvalekaldumine võib toimuda ainult kehtestatud detailplaneeringu alusel. 7.16. Detailplaneeringu või projekteerimistingimustega võib kehtestada ehitistele ka muid arhitektuurinõudeid. IV. DETAILPLANEERING 8. Detailplaneeringu lähteülesande koostamine ja kinnitamine, detailplaneeringu koostamise algatamine 8.1. Detailplaneeringu algatamise ettepanek peab sisaldama: 8.1.1. huvitatud isiku nime, kontaktandmeid, registri- või isikukoodi; 8.1.2. andmeid planeeritava ala kohta (asukoht, suurus, piirid); 8.1.3. planeeringu põhjendatud eesmärki; 8.1.4. andmeid selle kohta, kas huvitatud isik soovib: 8.1.4.1. planeeringu koostamist ja/või koostamise rahastamist valla poolt või 8.1.4.2. lepingu sõlmimist vallaga detailplaneeringu koostamise kohta, milles planeeringu koostamise ja/või koostamise rahastamine määratletakse huvitatud isiku kohustusena. 8.2. Kui huvitatud isik soovib planeeringu koostamise rahastamist valla poolt, algatatakse planeeringu koostamine juhul, kui taotletava planeeringu koostamine on vallaeelarves ette nähtud. 8.3. Detailplaneeringu, mis toob vallale kaasa avalikult kasutatava tee, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse, vihmaveekanalisatsiooni ja/või muude tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamise kohustuse, koostamine algatatakse juhul, kui sellise tegevuse rahastamine on vallaeelarves või valla arengukavas ette nähtud või on huvitatud isik ja vald sõlminud kokkuleppe, mis välistab märgitud rajatiste ehitamise valla kulul. 8.4. Saanud kõiki vajalikke andmeid sisaldava ettepaneku planeeringu algatamiseks, hindab vallavalitsus 15 päeva jooksul (juulis ja augustis saabunud ettepaneku puhul ühe kuu jooksul) selle vastavust üldisemale planeeringule (üleriigilisele planeeringule, maakonnaplaneeringule, üldplaneeringule). 8.5. Enne detailplaneeringu koostamise algatamist korraldab vallavalitsus ühe kuu jooksul punktis 8.4 märgitud hinnangu andmisest arvates detailplaneeringu lähteülesande (edaspidi lähteülesanne ) koostamise. 8.6. Punktis 19.1 nimetatud planeeringute puhul peab vallavalitsus punktis 8.5 sätestatud tähtaja jooksul otsustama detailplaneeringu koostamise algatamise otsuse eelnõu esitamise volikogule. Kui planeeringu algatamise ettepanek sisaldab taotlust üldplaneeringu muutmiseks, võib vallavalitsus otsustada detailplaneeringu koostamise algatamise eelnõud vallavolikogule mitte esitada. Lähteülesannet sel juhul ei koostata. 8.7. Lähteülesanne peab sisaldama: 8.7.1. planeeritava ala piire ja suurust; 8.7.2. planeeringu koostamise eesmärke; 8.7.3. üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendust, kui algatamise ettepanek sisaldab taotlust üldplaneeringu muutmiseks; 8.7.4. andmeid planeeringute ja õigusaktide kohta, mida tuleb planeeringu koostamisel arvestada; 8.7.5. nõudeid ja tingimusi planeeringu koostamiseks ja vormistamiseks. Lähteülesandes peavad olema esitatud kõik nõuded, et saaks hinnata kavandatava ruumimuudatuse mõju ümbruskonnale; 8.7.6. planeeringu kehtestamiseks vajalike kooskõlastuste loetelu; 8.7.7. keskkonnamõjude hindamise vajaduse määramine; 8.7.8. vallavalitsuse ettepanekul arhitekti seisukoht; 8.7.9. Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud muinsuskaitselised eritingimused, kui planeeritava ala piiridesse jääb kinnismälestis või selle kaitsevöönd; 8.7.10. Harjumaa Keskkonnateenistusega kooskõlastatud keskkonnakaitselised eritingimused, kui planeeritava ala piiridesse jääb riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või asub seal riigi omandisse kuuluv maavara; 8.7.11. lähteülesande ja eskiislahenduste avaliku tutvustamise vajaduse määramine. 8.8. Lähteülesande kooskõlastamine vallavolikogu pädeva komisjoniga on kohustuslik, kui planeeritav ala hõlmab vallale kuuluvat või munitsipaalomandisse taotletavat maad. 8.9. Lähteülesande kinnitamine toimub koos detailplaneeringu koostamise algatamisega. Vastav otsustus peab sisaldama järgmisi andmeid: 8.9.1. planeeringu pealkiri; 8.9.2. planeeritava ala suurus; 8.9.3. planeeringu eesmärk; 8.9.4. vajadusel ehituskeelu kehtestamine. 8.10. Detailplaneeringu koostamise algatamise otsustusele tuleb lisada: 8.10.1. väljavõte üldplaneeringust, millele on märgitud planeeritava ala asukoht; 8.10.2. planeeritava ala mõõtkavas plaan, millele on kantud: 8.10.2.1. planeeritava ala piir; 8.10.2.2. olemasolevate kruntide ja kinnistute piirid ja servituudid; 8.10.2.3. kaitsealad ja kaitsealused objektid registri numbri ja kaitsevööndi ulatusega; 8.10.2.4. kehtivate detailplaneeringute nõuded (varem kehtestatud detailplaneeringute mõjud); 8.10.2.5. viited uuringutele (näiteks andmed ehitusgeodeetilise alusplaani koostaja kohta); 8.10.3. lähteülesanne. 8.11. Vallavalitsuse korraldus või vallavolikogu otsus detailplaneeringu koostamise algatamise ja lähteülesande kinnitamise kohta kaotab kehtivuse kahe aasta möödumisel vastuvõtmisest, kui selleks ajaks ei ole detailplaneering vastu võetud. 9. Detailplaneeringu koostamise korraldamine 9.1. Detailplaneeringu koostamist korraldab vallavalitsus. 9.2. Vallavalitsus võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. 9.3. Eraõiguslik isik ei tohi olla punktis 19.1.2 märgitud detailplaneeringu koostamise tellijaks. Sel juhul võib sõlmida lepingu ainult detailplaneeringu koostamise rahastamise kohta. 9.4. Punktis 9.2 märgitud leping ei saa jõustuda enne, kui jõustub vallavalitsuse korraldus detailplaneeringu koostamise algatamise kohta. 9.5. Punktis 9.3 märgitud leping ei saa jõustuda enne, kui jõustub vallavolikogu otsus detailplaneeringu koostamise algatamise kohta. 9.6. Vajalikud kooskõlastused detailplaneeringule hangib planeeringu koostaja. 10. Detailplaneeringu kehtestamine Vallavolikogu otsus detailplaneeringu kehtestamise kohta peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 10.1. planeeringu pealkirja; 10.2. projekteerija nime; 10.3. töö numbrit; 10.4. planeeringu eesmärki; 10.5. kruntide arvu, kui planeeringu üks eesmärk oli planeeritava ala kruntideks jaotamine; 10.6. planeeringuga hõlmatud ala suurust; 10.7. valla kohustusi seoses planeeringukohaste teede ning tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamisega või viidet vastavale lepingule, kui neid kohustusi täidab valla asemel keegi teine; 10.8. otsustust kinnistute või katastriüksuste jagamise või ühendamise kohta juhul, kui planeeringuga nähakse ette vallale kuuluvate kinnistute või katastriüksuste jagamine. Otsustus peab sisaldama jagamisel või ühendamisel tekkivate kinnistute või katastriüksuste arvu ja sihtotstarvet; 10.9. viidet samal maa-alal varem kehtinud detailplaneeringule. V. PROJEKTEERIMISTINGIMUSED 11. Projekteerimistingimused 11.1. Projekteerimistingimused on ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused. Projekteerimistingimuste koostamisel lähtutakse üldplaneeringust, ehitusmäärusest ja projekteeritava asukoha maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemustest. 11.2. Projekteerimistingimuste taotlus peab sisaldama: 11.2.1. taotleja nime, kontaktandmeid, registri- või isikukoodi; 11.2.2. projekteeritava ehitise lühikirjeldust; 11.2.3. projekteeritava ehitise asukoha mõõtkavas plaani; 11.2.4. vajadusel tehnilisi tingimusi ehitise tehnovarustuse (veevarustus, kanalisatsioon, soojus, elekter jmt) kohta. 11.3. Vallavalitsus võib vajadusel nõuda taotlejalt projekteeritava ehitise eskiisjooniste lisamist taotlusele ja täiendavate andmete esitamist. 11.4. Projekteerimistingimustega määratakse: 11.4.1. hoonestusala; 11.4.2. hoonestusala ehitusõigus – hoonete kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed, hoonete suurim lubatud arv hoonestusalal; hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala, hoonete suurim lubatud kõrgus; 11.4.3. olulised arhitektuurinõuded; 11.4.4. vajadusel tingimused tehnovõrkude rajamiseks; 11.4.5. isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada enne ehitusloa taotluse esitamist. 12. Projekteerimistingimuste määramine ja avalikustamine 12.1. Projekteerimistingimused määratakse ehitisele vallavalitsuse korraldusega 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates. Kui vallavalitsus nõuab projekteerimistingimuste taotlejalt täiendavaid andmeid või projekteeritava ehitise eskiisjooniste lisamist taotlusele, siis määratakse projekteerimistingimused 15 päeva jooksul vastavate andmete või eskiisjooniste esitamise päevast arvates. 12.2. Projekteerimistingimused avalikustatakse vallakantseleis ja valla veebilehel viie päeva jooksul projekteerimistingimuste väljastamise päevast arvates. 13. Projekteerimistingimuste kehtivus Vallavalitsuse korraldus projekteerimistingimuste määramise kohta kaotab kehtivuse kahe aasta möödumisel vastuvõtmisest, kui selleks ajaks ei ole väljastatud ehitusluba. VI. VÄIKEEHITISTE JA AJUTISTE EHITISTE EHITAMINE 14. Kirjalik nõusolek 14.1. Vallavalitsuse kirjalik nõusolek on nõutav, kui: 14.1.1. ehitatakse väikeehitist, mille ehitusalune pindala on 20–60 m2; 14.1.2. muudetakse ehitise tehnosüsteeme. 14.2. Väikeehitisena, mille ehitamiseks on nõutav vallavalitsuse kirjalik nõusolek, käsitatakse ka aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud piirdeaeda. Põhjendatud juhtudel võib vallavalitsus nõustuda piirdeaedade ehitamisega ka mujale, kui punktis 7.11 näidatud asukohad. 14.3. Vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametnik võib punktis 14.1 märgitud väikeehitise ehitamiseks esitatava kirjaliku nõusoleku taotluse juurde nõuda eskiisi ja kuni kahte vaadet. 14.4. Ehitise tehnosüsteemide muutmisena käsitatakse ka küttekollete (kaminate, ahjude, pliitide ja nende tarvis lõõride) ehitamist korteritesse. Seda ka juhul, kui sellega ei kaasne elamu küttesüsteemide muutmist. Küttekolde ehitamiseks korterisse on nõutav ka korteriühistu juhatuse nõusolek. Kui elamus ei ole korteriühistut moodustatud, siis on nõutav kõigi antud trepikojas asuvate korterite, samuti kõrvalasuvas trepikojas asuvate külgnevate korterite omanike nõusolek. 14.5. Kirjaliku nõusoleku taotlusele ehitise tehnosüsteemide muutmiseks peab olema lisatud teostatava töö kirjeldus. 14.6. Enne kirjaliku nõusoleku andmist on vallavalitsusel õigus põhjendatud juhtudel nõuda ehitise ohutusest, samuti detailplaneeringust, projekteerimistingimustest ning ehitise arhitektuursetest ja ehituslikest lisatingimustest lähtuvalt ehitusprojekti. 15. Väikeehitise ehitamine 15.1. Väikeehitise ehitamisel tuleb järgida kõiki ehitisele esitatavaid nõudeid, kui seadusest ja ehitusmäärusest ei tulene teisiti. 15.2. Kui väikeehitiseks on hoone, peab ta olema arhitektuurses kooskõlas ümbruse varasema hoonestusega. 15.3. Ehitise omanik peab detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel teavitama vallavalitsust püstitatud väikeehitisest, millele ei taotleta kasutusluba, esitades ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamisest arvates. 16. Ajutise ehitise ehitamine Ajutise ehitise ehitamiseks on vajalik ehitusluba, välja arvatud juhul, kui tegemist on väikeehitisega. 17. Ajutise ehitise kasutamine Ajutise ehitise ehitamise kasutamise otstarbe ja kasutamise aja määrab vallavalitsus ehitusloas ja kasutusloas, 20–60 m2 suuruse ehitusaluse pindalaga ajutise väikeehituse puhul aga kirjalikus nõusolekus. 18. Ajutise ehitise ehitamise alad Ajutisi ehitisi, sealhulgas ajutisi väikeehitisi, ei tohi ehitada: 18.1. miljööväärtusega hoonestusaladele; 18.2. detailplaneeringuga määratud kujadesse; 18.3. kui see on vastuolus detailplaneeringuga määratud krundi ehitusõigusega; 18.4. kui ehitamise keeld tuleneb seadustest või üldplaneeringust (kaitsevööndid, ehituskeelualad jne). VII. KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜLESANNETE JAOTUS JA TÄHTAJAD PLANEERIMIS- JA EHITUSVALDKONNA KORRALDAMISEL 19. Vallavolikogu pädevus Lisaks kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja Nissi valla põhimäärusest tulenevatele volikogu ainupädevuses olevatele küsimustele on vallavolikogu ülesanneteks planeerimis- ja ehitusvaldkonnas: 19.1. detailplaneeringu koostamise algatamine: 19.1.1. põhjendatud vajaduse korral aladel ja juhtudel, millele planeerimisseaduses ega valla üldplaneeringus ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust; 19.1.2. looduskaitse ja muinsuskaitse alla võetud maa-aladel, samuti juhtudel, kui detailplaneeringu koostamine ei toimu vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga; 19.2. üldplaneeringute lähteülesannete ja vajadusel eskiislahenduste kinnitamine; 19.3. punktis 19.1 loetletud detailplaneeringute lähteülesannete ja vajadusel eskiislahenduste kinnitamine; 19.4. ajutise ehituskeelu kehtestamine punktis 19.1 loetletud planeeringu koostamise ajal; 19.5. punktis 19.1 loetletud detailplaneeringute vastuvõtmine; 19.6. seisukoha võtmine punktis 19.1 loetletud detailplaneeringute avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalike ettepanekute ja vastuväidete suhtes; 19.7. üldplaneeringu avaliku arutelu toimise aja ja koha väljakuulutamine koos avaliku väljapaneku väljakuulutamisega; 19.8. muudatuste kandmine üldplaneeringusse, kui kehtestatav detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut ja maavanem on järelevalve käigus muudatustega nõustunud; 19.9. detailplaneeringute kehtestamine; 19.10. kehtestatud üldplaneeringute ülevaatamine; 19.11. maakonnaplaneeringu, vallaga piirneva maa-ala üldplaneeringute ning riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava üldplaneeringu ja detailplaneeringu kooskõlastamine; 19.12. seisukoha võtmine Nissi valda kavandatava riiklikult tähtsa ehitise asukohaettepaneku kohta ja kokkulepete sõlmimine sellise ehitise asukoha suhtes; 19.13. muude otsustuste tegemine, mida ehitusmäärusest tulenevalt peab tegema vallavolikogu. 20. Vallavalitsuse pädevus planeerimisvaldkonnas Vallavalitsuse ülesanded planeerimisvaldkonnas on: 20.1. detailplaneeringute, välja arvatud punktis 19.1 loetletud detailplaneeringute, algatamine; 20.2. detailplaneeringute, välja arvatud punktis 19.1 loetletud detailplaneeringute, lähteülesannete ja eskiislahenduste kinnitamine; 20.3. ajutise ehituskeelu kehtestamine detailplaneeringute, välja arvatud punktis 19.1 loetletud detailplaneeringute, koostamise ajal; 20.4. planeeringute koostamise korraldamine; 20.5. detailplaneeringu koostamise lihtsustatud korra rakendamine; 20.6. planeeringukavatsustest ja algatatud planeeringutest avalikkuse informeerimine; 20.7. üldplaneeringute lähteülesannete, eskiislahendusi ja planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude tutvustamiseks avalike arutelude korraldamine; 20.8. detailplaneeringute lähteülesandeid ja eskiislahendusi tutvustavate arutelude vajaduse määramine. Vähemalt ühe avaliku arutelu korraldamine on kohustuslik, kui detailplaneering koostatakse kaitse alla võetud maa-alale või kaldale ranna ja kalda kaitse seaduse tähenduses; 20.9. planeeringute koostamise ja koostamise rahastamise lepingute sõlmimine; 20.10. planeeringute koostamise käigus kogutud andmete ja materjalide säilimise ja kättesaadavuse tagamine; 20.11. detailplaneeringute, välja arvatud punktis 19.1 loetletud detailplaneeringute, vastuvõtmine; 20.12. vastuvõetud planeeringute avaliku väljapaneku korraldamine; 20.13. seisukoha võtmine detailplaneeringu, välja arvatud punktis 19.1 loetletud detailplaneeringu, avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalike ettepanekute ja vastuväidete suhtes; 20.14. planeeringu avaliku väljapaneku ajal kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele nende ettepanekute ja vastuväidete suhtes võetud seisukohtadest ja planeeringu avaliku arutelu toimumise aja ja koha teatamine kahe nädala jooksul pärast planeeringu avaliku väljapaneku lõppemist; 20.15. üldplaneeringu ja selle avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu korraldamine ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist; 20.16. detailplaneeringu avaliku arutelu korraldamine ühe kuu jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist, kui avaliku väljapaneku käigus on detailplaneeringu kohta laekunud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid; 20.17. üldplaneeringu avalikust arutelust teatamine hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust; 20.18. detailplaneeringu avalikust arutelust teatamine hiljemalt üks nädal enne avaliku arutelu toimumist; 20.19. informatsiooni avaldamine planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta kahe nädala jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates, kui planeeringu avalikul väljapanekul esitati kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid; 20.20. kehtestatud planeeringute säilimise ja kättesaadavuse tagamine; 20.21. kehtestatud detailplaneeringute ülevaatamine; 20.22. kehtestatud planeeringute ülevaatamise tulemustest avalikkuse informeerimine; 20.23. loa andmine, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal, ilma detailplaneeringut koostamata: 20.23.1. tööstusettevõtte krundil olemasoleva tööstushoone laiendamiseks või selle kõrvalhoone püstitamiseks ja selleks ehitusprojekti koostamiseks; 20.23.2. olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamiseks ja püstitamiseks, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega; 20.23.3. olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele tühjale krundile korterelamu ehitusprojekti koostamiseks ja püstitamiseks, kui uue elamu korruselisus ja ehitusalune pindala järgib olemasolevate hoonete vastavaid näitajaid ja projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega; 20.23.4. mitme hoonega hoonestatud krundi jagamiseks nende hoonete omanike vahel mitmeks krundiks, kui kinnistu jagamise sooviga ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivate hoonete ehitamise soovi; 20.23.5. naaberkruntide piiride muutmiseks, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa nende kruntide senise ehitusõiguse, välja arvatud ehitusalune pindala, ja seniste kasutamistingimuste muutumist ning toimub naaberkruntide omanike kokkuleppel; 20.24. muude ülesannete täitmine planeerimisvaldkonnas, mis ei kuulu vallavolikogu pädevusse. 21. Vallavalitsuse pädevus ehitusvaldkonnas Vallavalitsuse ülesanded ehitusvaldkonnas on: 21.1. ehitusprojektide ja ehitiste mõõdistusprojektide nõuetele vastavuse kontrollimine, vajadusel selleks ekspertiiside tegemise korraldamine; 21.2. ehituslubade väljaandmine ja kehtetuks tunnistamine; 21.3. kasutuslubade väljaandmine ja kehtetuks tunnistamine; 21.4. kirjaliku nõusoleku andmine: 21.4.1. väikeehitise, mille ehitusalune pindala on 20–60 m2, ehitamiseks; 21.4.2. ehitise tehnosüsteemide muutmiseks ja kirjaliku nõusoleku andmisega seotud dokumentide säilitamine; 21.5. projekteerimistingimuste väljastamine; 21.6. ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine ja vajadusel selleks ekspertiiside tegemise korraldamine; 21.7. ehitusettevõtja, projekteerimisettevõtja, omanikujärelvalvet tegeva ettevõtja, ehitusgeoloogilisi ja -geodeetilisi töid tegeva ettevõtja, ehitusprojektide ekspertiise tegeva ettevõtja, ehitise ekspertiise tegeva ettevõtja ja ehitusjuhtimisega tegeleva ettevõtja nõuetele vastavuse kontrollimine; 21.8. ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine; 21.9. ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemuste säilitamine; 21.10. ehitusloa ja kasutusloa väljastamisega seotud dokumentide ja muu ehitusalase dokumentatsiooni säilitamine; 21.11. kasutusloa väljastamisele eelneva ehitise ülevaatuse teostamine; 21.12. riiklikule ehitusregistrile andmete esitamine; 21.13. ehitusregistri andmete kinnitatud väljavõtete väljastamine; 21.14. projekteerimistingimuste avalikustamine; 21.15. vorminõuete kehtestamine projekteerimistingimuste taotlusele, projekteerimistingimustele, kirjalikule nõusolekule, ehitise ülevaatuse aktile ja vajadusel muudele planeerimis- ja ehitusvaldkonna dokumentidele; 21.16. muude ülesannete täitmine ehitusvaldkonnas, mis ei kuulu vallavolikogu pädevusse. VIII. EHITUSJÄRELEVALVE 22. Ehitusjärelevalve 22.1. Ehitusjärelevalve teostamine valla territooriumil kuulub vallavalitsuse pädevusse. 22.2. Muinsuskaitse, tervisekaitse, keskkonnakaitse ja teiste valdkondade järelevalve teostaja peab informeerima vallavalitsust ehitisel teostatud riikliku järelevalve tulemustest. 22.3. Ehitusjärelevalve ülesandeid täidavad vallavalitsuse vastavate volitustega ametiisikud. 22.4. Ehitusseaduse § 61 lõigetes 1–3 nimetatud ettekirjutuse tegemise õigus on vallavanema volitatud ametiisikul. IX. PLANEERINGUTEADETE AVALDAMINE 23. Planeeringuteadete avaldamine 23.1. Planeeringuteated avaldatakse vastavas ajalehes ja valla veebilehel. 23.2. Vastavaks ajaleheks on Eesti Päevaleht. 23.3. Valla veebileht on valla ametlik interneti võrgulehekülg. X. PLANEERINGU AVALIKU VÄLJAPANEKU KOHT 24. Planeeringu avaliku väljapaneku koht 24.1. Üldplaneeringu avalik väljapanek korraldatakse vallamajas, valla raamatukogudes ja Munalaskme Hooldekodus. 24.2. Detailplaneeringu avalik väljapanek korraldatakse: 24.2.1. vallamajas; 24.2.2. vastavas alevikus või külas, kui see pole aga võimalik, siis valla raamatukogus, mille teeninduspiirkonda antud alevik või küla jääb. XI. EHITUSMÄÄRUSE RAKENDAMINE JA JÕUSTUMINE 25. Ehitusmääruse rakendamine 25.1. Enne ehitusmääruse jõustumist tehtud detailplaneeringute algatamise otsused kaotavad kehtivuse kahe aasta möödumisel ehitusmääruse jõustumisest, kui selleks ajaks ei ole vallavalitsus otsustanud detailplaneeringut vastu võtta. 25.2. Enne ehitusmääruse jõustumist vastu võetud projekteerimistingimuste määramise korraldused kaotavad kehtivuse kahe aasta möödumisel ehitusmääruse jõustumisest, kui selleks ajaks ei ole vallavalitsus väljastanud ehitusluba. 25.3. Punkti 4.2 ei rakendata enne ehitusmääruse jõustumist ostetud kinnistute suhtes, mis on väiksemad samas punktis märgitud minimaalsest lubatud suurusest. 25.4. Vallavalitsus võib lubada kõrvalekaldumist punktides 7.2.2 ja 7.2.3 toodud nõuetest: 25.4.1. Enne ehitusmääruse jõustumist ostetud kinnistute suhtes, mis on väiksemad punktis 4.2 märgitud minimaalsest lubatud suurusest. 25.4.2. Kui elamut soovitakse ehitada kohta, kus on juba varem elamu asunud. Siinkohal ei tule arvesse enne 1940. aastat hävinud või lagunenud elamud. 26. Ehitusmääruse avaldamine ja jõustumine 26.1. Tunnistada kehtetuks Nissi Vallavolikogu 22. veebruari 1996. a määrusega nr 6 kehtestatud Nissi valla ehitusmäärus. 26.2. Avaldada käesolev määrus elektroonilises Riigi Teatajas. 26.3. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. a. Volikogu esimees Juhan SÄRGAVA