Türi Vallavolikogu — Türi valla põhimääruse kinnitamine — KO, 20, 349

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 9 ning läbi arutanud Türi valla põhimääruse projekti, Türi Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Türi valla põhimäärus vastavalt käesoleva määruse lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Türi Vallavolikogu määrused 23. märtsist 1994. a nr 1 «Türi valla põhimäärus», nr 2 «Türi Vallavolikogu töökord», nr 3 «Türi Vallavalitsuse töökord» ja hilisemad määrused 30. augustist 1995. a nr 2 ning 29. oktoobrist 1997. a nr 4 Türi Vallavolikogu põhimääruse ja töökorra täiendamise ning muutmise kohta. 3. Käesolev määrus avalikustatakse vallamajas ja Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 4. Määrus jõustub alates 1. märtsist 2000. a. Volikogu esimees Toomas ŠADEIKO Lisa Türi Vallavolikogu 17. veebruari 2000. a määrusele nr 4 TÜRI VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1.1. Türi valla (edaspidi vald) põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. 1.2. Valla põhimääruse kinnitab Türi Vallavolikogu, ainult volikogu on pädev tegema põhimääruses parandusi ja täiendusi. 1.3. Valla omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 1.4. Kohalikku omavalitsust vallas teostavad vahetu demokraatia vormis vallaelanikud rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel ja valla omavalitsusorganid. 1.5. Valla omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1.5.1. kõigi kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 1.5.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 1.5.3. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel, seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 1.5.4. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 1.5.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 1.5.6. tegevuse avalikkus; 1.5.7. avalike teenuste osutamine võimalikult soodsamatel tingimustel. 1.6. Vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsuste või nende liitudega. 1.7. Vald osaleb tsiviilõigussuhetes avalik-õigusliku juriidilise isikuna. Vald teostab juriidilise isiku tsiviilõigusi ja täidab tsiviilkohustusi oma asutuste kaudu. 1.8. Valla suhtes kohaldatakse juriidilise isiku kohta käivaid sätteid niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus valla olemusega. 1.9. Valda esindavad seaduste alusel ja valla põhimäärusega sätestatud korras ilma täiendavate volitusteta ning oma pädevuse piires vallavolikogu (edaspidi volikogu), volikogu esimees, vallavalitsus (edaspidi valitsus), vallavanem ning vallasekretär. Valda võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastavad volitused antud volikogu või valitsuse poolt põhimääruses sätestatud korras. 1.10. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda volikogu või tema poolt määratud esindus. 1.11. Vald korraldab kohaliku elu küsimuste lahendamist seaduste alusel iseseisvalt. Nimetatud küsimuste lahendamisega seotud kulutused kaetakse valla eelarvest või selleks sihtotstarbeliselt eraldatud muudest vahenditest. 1.12. Vallale võib seadusega panna riiklike kohustuste täitmise, millega seotud kulutused kaetakse riigieelarvest. 1.13. Vald võib täita riiklikke kohustusi selleks volitatud riigiorgani ning vallavolikogu vahelise lepingu alusel, samuti sõlmida kokkuleppeid oma ülesannete täitmiseks koostöös teiste valdade ja linnade ning muude isikutega, millega seotud kulud kaetakse vastavalt kokkuleppele riigi- või valla eelarvest. 1.14. Lisaks eespool sätestatule otsustab ja korraldab vald neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud teiste seadustega või mis ei ole ühegi seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 1.15. Valla kui omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada sotsiaalabi ja teenuseid, vanurite hoolekannet, vastavalt tervishoiukorralduse seadusele esimese ja teise astme arstiabi, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti, teede ja tänavate korrashoidu ning noorsootööd. 1.16. Valla ülesanne on samuti valla omandis olevate koolieelsete lasteasutuste, alg- ja põhikoolide, raamatukogude, rahvamaja ja teiste kohalike asutuste ülalpidamine. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulutuste katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. 1.17. Valla omavalitsusorganid on: 1.17.1. vallavolikogu – valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsusevolikogu valimise seaduses sätestatud korras ning tegutseb seaduste alusel vallaelanike huvides ja nimel; 1.17.2. vallavalitsus – volikogu poolt moodustatav täitevorgan, mis lahendab seadusega, seaduse alusel või volikogu poolt valitsuse pädevusse antud küsimusi. 1.18. Valla omavalitsusorganid võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksustega, anda sellekohased volitused mõnele teisele omavalitsusüksusele või moodustada omavalitsusüksuste liite ja ühisasutusi, samuti osaleda nimetatud ülesannete täitmiseks moodustatud äriühingutes õigusaktidega sätestatud alustel ja korras. 1.19. Valla nimel teiste valdade või linnadega või nende liitudega sõlmitud lepingud kuuluvad enne jõustumist läbivaatamisele ja kinnitamisele volikogus. 1.20. Valla külades võidakse külakoosolekul valida külavanem seaduses ettenähtud korras. Vallavalitsuse ülesannete täitmine külavanema poolt sätestatakse lepinguga. 1.21. Valda likvideerida, selle piire ja nime muuta ei tohi ilma volikogu arvamust ära kuulamata. 1.22. Volikogul on õigus valla territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 1.23. Vallal on õigus oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks pöörduda kohtusse seaduses sätestatud korras. II. VALLA ASJAAJAMISKEEL 2.1. Asjaajamiskeel valla omavalitsusorganites ja valla asutustes on eesti keel. III. VALLA SÜMBOLID 3.1. Valla sümbolid on valla vapp ja valla lipp. 3.2. Valla vapi rohelisel kilbil on hõbedane rist, mille keskel allikamärk. 3.3. Valla lipp on ruudukujuline vapilipp. Lipu normaalmõõdud on 105×105 cm. 3.4. Valla vappi kasutatakse: 3.4.1. vallavolikogu ja valitsuse pitsatil ja dokumendiplankidel; 3.4.2. vallavolikogu esimehe ja vallaametnike visiitkaartidel; 3.4.3. valla piiritähistel; 3.4.4. ülejäänud juhtudel võib valla vappi kasutada üksnes vallavalitsuse korralduse alusel. 3.5. Valla lipp heisatakse: 3.5.1. valla lipu heiskamise võib teha kohustuslikuks vallavolikogu otsuse või vallavalitsuse korraldusega vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel; teistele omanikele on need otsused või korraldused üksnes soovitusliku iseloomuga; 3.5.2. valla lipp heisatakse alaliselt valla administratiivhoone peasissekäigu juurde kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või masti; 3.5.3. ametlike delegatsioonide vastuvõttudel; 3.5.4. vallavalitsuse korraldusel kultuuri- ja spordiüritustel ja muudel puhkudel. 3.6. Kui valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub valla lipp lippude poolt vaadatuna riigilippudest vasakul, teistest lippudest paremal. 3.7. Rahvusvahelistel, vabariiklikel ja regionaalsetel üritustel võivad lippu kasutada valla ametlikud delegatsioonid või valda esindavad kollektiivid või üksikisikud Türi Vallavalitsuse korralduse alusel. 3.8. Valla lippu võib kasutada ka laualipuna. 3.9. Valla lipu valmistamine toimub üksnes vallavalitsuse loal. IV. VALLA PIIR JA VALLAMAJA ASUKOHT 4.1. Valla piir koos selle kirjeldusega määratakse ja muudetakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses ja kohanimeseaduses sätestatud korras. 4.2. Valla piiri tähistab kõigil üldkasutatavatel teedel vallavalitsus. 4.3. Vallamaja asub Türi linnas Paide tn 6. Vallamaja asukoha muutmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. V. VALLAELANIK 5.1. Vallaelanik on isik, kellel on rahvastikuregistri järgi alaline elukoht valla territooriumil. 5.2. Vald peab vallaelanike arvestust seadusega sätestatud korras. 5.3. Vallaelanikul on valimisõigus vastavalt põhiseadusele ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 5.4. Vallaelanik on maksukohuslane oma alalise elukoha järgses vallas. 5.5. Vallaelanikul on õigus saada valla poolt osutatavaid avalikke teenuseid ja toetusi vastavalt Eesti Vabariigis ja Türi vallas kehtivatele määradele ja kordadele. Käesoleva põhimääruse punktis 5.1 nimetamata isikutel on valla territooriumil viibides vallaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, kui seaduse või selle alusel antud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. 5.6. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest on õigus teha kohaliku elu küsimustes algatusi vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul algatuse esitamise päevast. VI. VALLA ARENGUKAVA JA ÜLDPLANEERING 6.1. Valla arengukava on dokument, mis sätestab Türi valla sotsiaalmajandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. 6.2. Valla arengukava koostatakse vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. 6.3. Arengukava projekt ja arengukava muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist. 6.4. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. 6.5. Üldplaneering on valla maa-ala kasutamise geograafiline kavand, millega kavandatakse valla territoriaal-majandusliku arengu suunad. 6.6. Vallavolikogul on kohustus kuue kuu jooksul oma volituste saamisest pikendada või muuta olemasolevat üldplaneeringut. Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. VII. VOLIKOGU 7.1. Volikogu on valla esinduskogu, mis valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud korras. 7.2. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel tegutseb volikogu seaduste alusel vallaelanike huvides ja nimel. 7.3. Volikogu esindab ja tema tööd juhib volikogu esimees. 7.4. Volikogu liikmed valitakse hääleõiguslike vallaelanike poolt vabadel valimistel üldise, ühetaolise ja otsese valimisõiguse alusel salajasel hääletamisel kolmeks aastaks. 7.5. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. 7.6. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 7.7. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 7.8. Volikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest. Volikogu liikme tegevus on avalik. 7.9. Volikogu liikmel on õigus saada valla õigusakte, dokumente puudutavat ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seaduse alusel keelatud. 7.10. Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest volikogu poolt määratud ulatuses ja korras. 7.11. Volikogu liige ei tohi osa võtta nende küsimuste arutelust ja otsustamisest volikogus või volikogu komisjonides, mis puudutavad teda otseselt (välja arvatud isikuvalimised ja ametisse kinnitamised), tema sugulasi, hõimlasi või äriühingut või sihtasutust, milles ta ise või tema sugulased või hõimlased on omanikud või juhtkonna liikmed. 7.12. Punktis 7.11 nimetatud juhtudel on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on antud volikogu liikme võrra väiksem. 7.13. Volikogu liige peab enne küsimuse arutelu algust volikogus või volikogu komisjonis avalikustama, et käsitletav küsimus puudutab tema tööandja huve. 7.14. Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni. 7.15. Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi volikogu poolt valitud, kinnitatud või ametisse nimetatud isikutele nende pädevusse kuuluvates küsimustes. 7.16. Arupärimine vormistatakse kirjalikult. Arupärimises kirjeldab volikogu liige arupärimise esitamist põhjustanud asjaolusid. Arupärimisele võib volikogu liige lisada muid materjale, mis on seotud arupärimises käsitletava küsimusega. 7.17. Arupärimine esitatakse volikogu esimehele, kes edastab selle adressaadile viivitamata. Kui arupärimine ei vasta eelmises punktis esitatud nõuetele, tagastab volikogu esimees selle esitajale puuduste kõrvaldamiseks või teeb ettepaneku esitada antud küsimus volikogu istungil informatsioonide osas. 7.18. Arupärimisele tuleb kirjalikult vastata kümne tööpäeva jooksul arvates arupärimise kättesaamisest. Vastuse koopia esitatakse volikogu esimehele. Täiendava uurimise vajadusel võivad ametiisikud vastamise tähtaega pikendada 20 tööpäevani, teatades sellest enne tähtaja saabumist kirjalikult volikogu esimehele. 7.19. Kui volikogu liige ei nõustu saadud vastusega, on tal õigus nõuda arupärimisele täiendavaid suulisi selgitusi volikogu istungil. 7.20. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 7.20.1. volikogu tegutsemisvõimetusega; 7.20.2. tagasiastumisega; 7.20.3. väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike registrist Türi vallas; 7.20.4. nimetamisega kohtunikuks; 7.20.5. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 7.20.6. jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 7.20.7. jõustunud kohtuotsusega, millega on tuvastatud tema poolt punktides 7.11 ja 7.13 nimetatud nõuete tahtlik rikkumine; 7.20.8. teovõimetuks tunnistamisega; 7.20.9. surmaga. 7.21. Volikogu liikme volituste peatamine tähendab tema ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. 7.22. Volikogu liikme volitused peatuvad seoses: 7.22.1. valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 7.22.2. nimetamisega prokuröriks; 7.22.3. valimisega vallavallavanemaks või linnapeaks, kinnitamisega valla- või linnavalitsuse liikmeks; 7.22.4. nimetamisega valla- või linnaametnikuks; 7.22.5. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistusse; 7.22.6. tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 7.22.7. tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungil osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. 7.23. Punktis 7.22.3 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema ja valitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. 7.24. Volikogu asendusliige on ennetähtaegselt lõppenud või peatatud volitustega volikogu liikme asemele seaduses sätestatud korras määratud isik. 7.25. Asendusliikmel on kõik volikogu liikme õigused ja kohustused tema asendusliikmeks määramise otsuse jõustumise hetkest. 7.26. Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Volikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad vastava otsuse jõustumise hetkest. 7.27. Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 7.27.1. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 7.27.2. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 7.27.3. vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ja audiitori määramine; 7.27.4. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 7.27.5. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 7.27.6. koormiste määramine; 7.27.7. toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 7.27.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 7.27.9. vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7.27.10. valla ametiasutuse või valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuste põhimääruse kinnitamine; 7.27.11. valla poolt äriühingu või sihtasutuse asutamine, lõpetamine ja põhikirja kinnitamine ning muutmine; 7.27.12. valla osalemise otsustamine äriühingutes ja sihtasutustes, mittetulundusühingutes ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 7.27.13. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 7.27.14. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 7.27.15. üldplaneeringu algatamine, üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine, üldplaneeringu kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine; 7.27.16. detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 7.27.17. taotluse esitamine ja arvamuse andmine valla piiride või nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 7.27.18. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjonide moodustamine, komisjoni esimehe ja asendusliikmete määramine; 7.27.19. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 7.27.20. volikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 7.27.21. volikogu eestseisuse moodustamine; 7.27.22. volikogu esimehele või aseesimehele töötasu või hüvituse määramine; 7.27.23. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 7.27.24. volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 7.27.25. volikogu komisjonide liikmetele hüvituse määramine; 7.27.26. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 7.27.27. valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 7.27.28. valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikme kohustusest; 7.27.29. vallavanemale ja palgalistele valitsuse liikmetele töötasu määramine ja teistele valitsuse liikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 7.27.30. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 7.27.31. valla esindamise korra kinnitamine; 7.27.32. kohtukaasistujate valimine; 7.27.33. põhiseaduse paragrahvi 79 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja valimine; 7.27.34. vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 7.27.35. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 7.27.36. osavalla moodustamine ja lõpetamine, selle pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 7.27.37. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 7.27.38. muud seadustega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 7.28. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. 7.29. Volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuse struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. VIII. VOLIKOGU STRUKTUUR 8.1. Volikogu töötab täiskoguna. 8.2. Volikogu tööorganid on alatised ja ajutised komisjonid. Volikogu võib moodustada eestseisuse. 8.3. Volikogu ja tema komisjonide asjaajamise korraldamise, organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab vallakantselei. 8.4. Volikogu struktuuri kuuluvad: 8.4.1. volikogu esimees; 8.4.2. volikogu aseesimees; 8.4.3. volikogu komisjonid; 8.4.4. volikogu eestseisus. 8.5. Volikogu esimees 8.5.1. Volikogu esimees valitakse salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega. 8.5.2. Volikogu esimees: 8.5.2.1. juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide projektide menetlust; 8.5.2.2. esindab valda ja volikogu vastavalt seadusega ja volikogu poolt antud pädevusele. Küsimuste kooskõlastamisel ja otsustamisel, kus volikogu seisukoht puudub, on volikogu esimehel õigus tegutseda üksnes eelläbirääkimiste piires; 8.5.2.3. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele, istungite protokollidele ja teistele volikogu dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust; 8.5.2.4. korraldab ja kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 8.5.2.5. korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 8.5.2.6. esitab volikogu istungite päevakorraprojektid; 8.5.2.7. korraldab volikogule saabunud avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamist; 8.5.2.8. osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel ja teistel ametlikel üritustel; 8.5.2.9. täidab muid talle seadusega ning volikogu poolt pandud ülesandeid. 8.5.3. Volikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda volikogu aseesimees. Aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim volikogu liige. 8.5.4. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine 8.5.4.1. Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 8.5.4.2. Volikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu esimehe. Igal volikogu liikmel on üks hääl. 8.5.4.3. Volikogu esimehe kandidaate võib üles seada volikogu liige. Ülesseatud kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. 8.5.4.4. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 8.5.4.5. Volikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab koosseisu häälteenamuse. 8.5.4.6. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, viiakse hiljemalt kahe nädala pärast toimuval volikogu järgmisel istungil läbi uus valimine punktides 8.5.4.2–8.5.4.5 sätestatud korras. 8.5.4.7. Volikogu aseesimehe valimine toimub pärast volikogu esimehe valimist volikogu esimehe valimiseks sätestatud korras. 8.6. Volikogu komisjonid 8.6.1. Volikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjonid moodustatakse vallaelu valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks antud valdkonnas volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks ning otsuseprojektide ettevalmistamiseks ja läbiarutamiseks 8.6.2. Komisjoni, v.a revisjonikomisjoni, esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast üheaegselt. Igal volikogu liikmel on hääletamisel üks hääl. Teised komisjoni liikmed kinnitab komisjoni esimehe ettepanekul volikogu. 8.6.3. Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad vastava otsuse tegemise hetkest. Komisjoni liikme, v.a komisjoni esimehe ja aseesimehe ning revisjonikomisjoni liikme, tagasikutsumise võib algatada volikogu komisjon, samuti vähemalt kolm volikogu liiget. 8.6.4. Komisjoni töökord 8.6.4.1. Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjoni koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt kaks tööpäeva enne koosoleku algust. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees. Komisjon võtab otsuseid vastu poolthäälte enamusega. 8.6.4.2. Komisjoni esimehel on õigus taotleda komisjoni läbivaatamiseks volikogu menetluses olevaid määruste ja otsuste projekte, kui need kuuluvad komisjoni kompetentsi ja ei ole komisjonile suunatud. Kui komisjoni esimees taotleb projekti oma komisjoni menetlusse, otsustab selle vajalikkuse volikogu. 8.6.4.3. Komisjoni koosolekud protokollitakse ning neile kirjutab alla komisjoni esimees. Komisjoni koosolekute protokollid vormistatakse vastavalt haldusdokumentidele esitatud nõuetele seitsme tööpäeva jooksul ja hoitakse valla kantseleis. 8.6.4.4. Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga volikogu määruste ja otsuste või valitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. 8.6.4.5. Komisjoni liikmete osalemine koosolekul võidakse hüvitada volikogu poolt sätestatud korras. 8.6.5. Komisjoni esimees: 8.6.5.1. juhib komisjoni tööd, kutsub kokku komisjoni korralised koosolekud; 8.6.5.2. koostab komisjoni töökava ja koosoleku päevakorra projekti; 8.6.5.3. annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid; 8.6.5.4. vastutab komisjoni asjaajamise eest, kirjutab alla protokollidele ja otsustele. 8.6.5.5. Komisjoni esimeest asendab komisjoni aseesimees. Komisjoni esimehe ja aseesimehe puudumisel asendab neid vanim komisjoni liige. 8.6.6. Komisjoni likvideerimine ja reorganiseerimine toimub volikogu istungil poolthäälteenamusega. 8.6.7. Komisjoni esimehele umbusalduse avaldamine toimub volikogu koosseisu häälteenamusega. 8.6.8. Komisjoni esimehe tagasiastumise, vabastamise, umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatamise korral valib volikogu uue komisjoni esimehe, kes esitab uue komisjoni koosseisu. 8.7. Revisjonikomisjon 8.7.1. Volikogu moodustab vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 8.7.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast üheaegselt. Igal volikogu liikmel on hääletamisel üks hääl iga liikme kohta. Valituks osutuvad enim hääli saanud kandidaadid. 8.7.3. Revisjonikomisjonil on õigus kutsuda oma tööst osa võtma asjatundjaid, kelle töö tasustatakse volikogu poolt sätestatud korras. 8.7.4. Revisjonikomisjonil on õigus kontrollida: 8.7.4.1. valitsuse, valla ametiasutuste ja ametiasutuste hallatavate asutuste tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 8.7.4.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 8.7.4.3. vallavara valitsemist, kasutamist ja käsutamist; 8.7.4.4. valla ametiasutuse ja ametiasutuste hallatavate asutuste raamatupidamist; 8.7.4.5. valla sõlmitud lepingute täitmist; 8.7.4.6. volikogu ülesandel vallavalitsuse ja valla ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 8.7.5. Revisjonikomisjon teostab kontrolli enda kinnitatud ja volikogule esitatud kontrollimiste plaani või volikogu otsuste alusel. 8.7.6. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. Revisjonikomisjon esitab hiljemalt ühe kuu jooksul volikogu otsuse eelnõu. 8.7.7. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 8.7.8. Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne volikogu otsuse eelnõu esitamist. 8.7.9. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogu poolt volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 8.8. Volikogu eestseisus 8.8.1. Volikogu otsusega võidakse moodustada volikogu eestseisus, kuhu kuuluvad volikogu esimees, aseesimees ja alatiste komisjonide esimehed. Eestseisuse koosolekust võtavad osa vallavanem või teda asendav abivallavanem või valitsuse liige (või tema asendaja) ja vallasekretär või tema asendaja. 8.8.2. Eestseisus teeb ettepanekuid volikogu istungite päevakorraprojektide ja volikogu otsuseprojektide ning volikogu töökorralduse kohta. Eestseisuse koosolekud kutsub kokku volikogu esimees. Eestseisuse otsused volikogu istungi päevakorra projekti koostamisel on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. 8.8.3. Eestseisuse koosolek protokollitakse ning protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokoll peab olema kättesaadav volikogu liikmetele. IX. VOLIKOGU ISTUNG JA TÖÖKORD 9.1. Volikogu täiskogu töövorm on istung. 9.2. Volikogu istungi kokkukutsumine 9.2.1. Volikogu korralise istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja üldjuhul kord kuus. Suvel võib istungite vahe olla kaks kuud. 9.2.2. Volikogu esimees või tema asendaja kutsub erakorralise volikogu istungi kokku vallavalitsuse, vallavolikogu komisjoni või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks ettepanekus näidatud ajaks. 9.2.3. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. Volikogu uue koosseisu esimesel istungil viiakse kõigepealt läbi volikogu esimehe valimised. 9.2.4. Volikogu istungi kokkukutsumine seisneb kutsete saatmises volikogu liikmetele, vallavalitsuse liikmetele, külavanematele ja isikutele, kes on otseselt seotud arutatavate küsimustega, vähemalt nelja päeva enne istungi algust. 9.2.5. Teadaanne volikogu istungi kokkukutsumise kohta avaldatakse vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Teadaandes näidatakse ära istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused. 9.3. üsimuste ettevalmistamine ja arutamine volikogus 9.3.1. Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. 9.3.2. Volikogu istungi päevakorra koostab volikogu esimees. Päevakorda võetakse küsimused, mis on eelnevalt läbi arutatud vallavalitsuse poolt (s.t on olemas valitsuse seisukoht). 9.3.3. Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu komisjonide või vallavalitsuse kaudu. 9.3.4. Volikogu määruste ja otsuste projekte on õigus esitada: 9.3.4.1. volikogu komisjonidel; 9.3.4.2. volikogu liikmetel; 9.3.4.3. vallavalitsusel; 9.3.4.4. vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest. 9.3.5. Määruste ja otsuste projektid peavad koos selgituste ja põhjendustega olema esitatud volikogu esimehele või teda asendavale isikule hiljemalt nädal enne istungi toimumise päeva. 9.3.6. Kui projekt ei ole algatatud volikogu komisjoni poolt, saadab volikogu esimees selle komisjonile läbivaatamiseks, kes teatab oma seisukoha volikogu esimehele kolme päeva jooksul või volikogu esimehe määratud tähtajaks. 9.3.7. Volikogu esimees suunab esitatud projektid vallavalitsusele arvamuse saamiseks. Vallavalitsus võib loobuda ka arvamuse esitamisest, teatades sellest volikogu esimehele. 9.3.8. Projektid peavad olema viseeritud vallasekretäri ja finantsdokumentide projektid ka pearaamatupidaja poolt. 9.3.9. Päevakorras olevate otsuste ja määruste projektid peavad volikogu liikmetele valla kantseleis olema kättesaadavad vähemalt kaks päeva enne istungi toimumist. 9.3.10. Volikogu istungile kutsutavate isikute ringi määrab volikogu esimees. 9.3.11. Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks vähemalt 2/3 volikogu liikmete nõudel. Kinnisel istungil peale volikogu liikmete osalevate isikute ringi otsustab volikogu. 9.3.12. Volikogu arutab istungil vaid päevakorda lülitatud ja kehtestatud korras ettevalmistatud küsimusi. Volikogu võib täiendavalt juurde võtta küsimusi tingimusel, et kohal on kõik volikogu liikmed ja volikogu toimumise ajaks on olemas ka vallavalitsuse seisukoht antud küsimuses. 9.3.13. Volikogu töökeel on eesti keel. 9.3.14. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, külavanemad ja teised istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 9.4. Hääletamine volikogus 9.4.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks liige seda nõuab. 9.4.2. Hääletamine volikogus on üldjuhul avalik. Isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. 9.4.3. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui seda nõuab vähemalt kolm kohalolevatest volikogu liikmetest. Volikogu otsused fikseerib istungi juhataja. 9.4.4. Volikogu otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Koosseisu häälteenamusega võetakse vastu otsused järgmistes küsimustes: 9.4.4.1. kohalike maksumäärade kehtestamine ja muutmine; 9.4.4.2. koormiste määramine; 9.4.4.3. vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 9.4.4.4. valla arengukava kinnitamine, muutmine või tühistamine; 9.4.4.5. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9.4.4.6. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 9.4.4.7. taotluste esitamine või arvamuse andmine halduspiiride või haldusüksuse nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 9.4.4.8. volikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 9.4.4.9. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 9.4.4.10. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele; 9.4.4.11. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine. 9.4.5. Enne hääletamisele asumist kordab istungi juhataja kõiki esitatud ettepanekuid, annab võimaluse ettepanekute tegemiseks hääletamise korra kohta ning hääletamismotiivide selgitamiseks. Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et see sisaldab ainult ühte ettepanekut, millele on võimalik vastata «jah» või «ei». 9.4.6. Pärast hääletamisele asumist ei anta kellelegi sõna enne hääletamise lõppu. Muudatusettepanekud hääletatakse enne kui projekti osad, mille kohta muudatusettepanekud on tehtud. Kui muudatusettepanekuid on mitu, siis hääletatakse kõigepealt need, mille vastuvõtmine teeb tarbetuks teise hääletamise, ja seejärel need, mis erinevad projektist kõige rohkem. Kui sellist vahet ei ole, hääletatakse muudatusettepanekud läbi nende esitamise järjekorras. 9.4.7. Volikogu liikmel ei ole õigust pärast hääletamistulemuste teatamist taotleda oma hääle lisamist hääletusprotokolli. 9.5. Volikogu istungi kodukord 9.5.1. Volikogu korralised istungid toimuvad üldjuhul algusega kell 14.00. Vajadusel võib volikogu esimees muuta istungi toimumise aega või kutsuda kokku erakorralise istungi vastavalt põhimääruses sätestatud korrale. 9.5.2. Filmi- ja videovõtteid ning tele- ja raadioülekandeid istungisaalist võib teha volikogu esimehe loal. 9.5.3. Korra pidamise istungisaalis kindlustab volikogu esimees või tema asendaja. 9.5.4. Volikogu istungil on iga 1,5-tunnise töö järel vaheaeg kuni 10 minutit. 9.5.5. Volikogu istungi läbiviimine 9.5.5.1. Istungi avab ja istungit juhatab volikogu esimees, tema puudumisel aseesimees. 9.5.5.2. Istungi avamine hõlmab: 9.5.5.2.1. volikogu liikmete kohaloleku kontrolli; 9.5.5.2.2. kutsutud külaliste tutvustamist (v.a vallavalitsuse liikmed ja külavanemad); 9.5.5.2.3. päevakorraprojekti arutamist ja selle kinnitamist. 9.5.5.3. Väljaspool päevakorda käsitletakse ainult: 9.5.5.3.1. proteste protseduurireeglite rikkumise kohta; 9.5.5.3.2. teadete edasiandmist; 9.5.5.3.3. töökorda käsitlevaid küsimusi volikogu esimehe ettepanekul. 9.5.5.4. Päevakorrapunktid arutatakse läbi ettekande, kaasettekande ja läbirääkimiste (sõnavõtud, märkused, repliigid) teel. 9.5.5.5. Ettekandeks antakse aega kuni 15 minutit, kaasettekandeks kuni 10 minutit. Kokkuleppel ettekandjaga võib istungi juhataja teha volikogule ettepaneku pikendada ettekandeks ettenähtud aega. 9.5.5.6. Iga päevakorraküsimuse arutamisel avatakse läbirääkimised. Ettepanekut nende mitteavamiseks saab panna hääletusele ainult siis, kui selle vastu ei ole ükski komisjon. 9.5.5.7. Sõnavõtt on volikogu liikme motiveeritud esitus. Igas päevakorrapunktis on igal volikogu liikmel õigus ühekordseks sõnavõtuks kestvusega viis minutit. Istungi juhataja võib sõnavõtjale anda sõna veel kuni ühe minuti faktiliseks õiendamiseks. 9.5.5.8. Märkus on kahe minuti jooksul esitatav selgitus, repliik on vastus oponendile kestvusega kuni kaks minutit. 9.5.5.9. Istungi juhatajal on õigus oma äranägemisel anda lisaaega kuni kolm minutit, esinemise edasise pikendamise loa annab istung. 9.5.5.10. Eespool loetletud piirangud ei kehti kirjalike ettepanekute kohta. 9.5.5.11. Arvamuse avaldamise järjekord on järgmine: 9.5.5.11.1. sõnavõtt istungi läbiviimise korra kohta; 9.5.5.11.2. küsimused ettekandjale ja kaasettekandjale; 9.5.5.11.3. sõnavõtt; 9.5.5.11.4. repliik, märkused. 9.5.5.12. Istungi juhataja annab sõna vastavalt registreeritud järjekorrale. Sõna istungi läbiviimise korra kohta antakse soovijale märguande peale väljaspool järjekorda. 9.5.5.13. Küsimused ettekandjale peavad olema täpselt formuleeritud ilma repliikideta. Sõnavõttude, repliikide ja märkuste kohta küsimusi ei esitata. 9.5.5.14. Istungi juhataja taandab asjasse mittepuutuvad küsimused ning lõpetab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat teemat. 9.5.5.15. Läbirääkimiste lõpetamise ettepaneku teeb istungi juhataja. Enne läbirääkimiste lõpetamist registreerunud sõnasoovijatel on õigus esineda. Läbirääkimiste lõpetamise järel võivad ettekandjad ja kaasettekandjad esineda kuni 5 minutilise lõppsõnaga. 9.5.5.16. Volikogu võib küsimuse arutamise katkestada igas staadiumis. Sellega peab kaasnema otsus arutelu jätkamise aja ning muudatusettepanekute esitamise tähtaja kohta. 9.5.5.17. Projektide või muudatusettepanekute algatajal on õigus igas menetluse faasis oma algatus tagasi võtta, mille järel selle projekti arutelu langeb päevakorrast ja volikogu menetlusest välja. Umbusalduse avaldamise projekti, samuti projekti, mille valitsus või alatine komisjon on sidunud umbusaldusküsimusega, menetlusest tagasi võtta ei saa. 9.5.5.18. Kui arutelu katkestamise ettepaneku teeb projekti algataja või volikogu esimees, katkestatakse arutelu hääletamata, kui mõni teine volikogu või vallavalitsuse liige, pannakse see hääletamisele. 9.5.5.19. Kui arutelu jätkamisel on aluseks oleva projekti tekst muutunud, on istungi juhataja kohustatud avama uued läbirääkimised. 9.5.5.20. Enne muudatusettepaneku hääletamisele panemist on ettepaneku tegijal, projekti algatajal ja istungi juhatajal õigus ettepanekut kommenteerida. 9.5.5.21. Juhataja taotlusel võib ettepanekuid hääletamisele panna muudetud sõnastuses, kui sellega nõustuvad projekti algataja ja ettepaneku tegija. 9.5.5.22. Projekt loetakse muutunuks, kui muudatusettepanek saab poolthäälteenamuse. 9.5.5.23. Kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad, siis pannakse need koos põhitekstiga konkureerivale hääletamisele. Konkursi igas voorus langeb välja kõige vähem hääli saanud ettepanek. Võrdse häälte arvu korral on määrav juhataja seisukoht. 9.5.5.24. Ettepanekut projekti mitte vastu võtta ei käsitleta iseseisva otsusena ega projekti muudatusena. 9.5.5.25. Pärast muudatusettepanekute hääletamist paneb juhataja projekti hääletamisele parandatud kujul. Kui mõni volikogu liige seda nõuab, tuleb enne lõpphääletamist volikogu liikmetele jagada projekti lõplik redaktsioon. Sellisel juhul arutelu katkestatakse ja jätkatakse pärast uue projekti väljajagamist. 9.5.5.26. Istungi juhatajal on õigus edasi anda teadaandeid ning arutusele panna töökorda käsitlevaid küsimusi. Istungi juhataja annab selgelt märku, kui päevakorras oleva küsimuse käsitlemine katkestatakse ning kui selle juurde tagasi pöördutakse. 9.5.5.27. Projekti lugemine 9.5.5.27.1. Projekti lugemise juures peab viibima projekti algataja või tema esindaja. 9.5.5.27.2. Volikogu esimees võib projekti algataja või tema esindaja nõusolekul esitada volikogule arutamiseks projekti juba muudetud kujul. 9.5.5.27.3. Projekti esimesel lugemisel kuulatakse ära algataja ettekanne ja komisjoni kaasettekanne. Seejärel esitatakse ettekandjale küsimusi ja kuulatakse ära vastused. Kui ükski komisjon pole esitanud projekti tagasilükkamise ettepanekut, lõpetatakse esimene lugemine hääletamiseta. 9.5.5.27.4. Projekti teisele lugemisele saatmisel esitavad volikogu liikmed oma ettepanekud projekti täiendamise või muutmise kohta volikogu esimehele hiljemalt kahe nädala jooksul pärast istungit, kui volikogu ei määra teist tähtaega. 9.5.5.27.5. Projekti teine lugemine võetakse päevakorda pärast muudatusettepanekute läbiarutamist komisjonis või eestseisuses, kuid mitte hiljem kui kuu aega pärast esimest lugemist. Volikogu võib seda tähtaega oma otsusega pikendada. 9.5.5.27.6. Teisele lugemisele esitab volikogu esimees koos projekti algatajaga muudetud redaktsiooni ja kõik õigeaegselt laekunud kirjalikud muudatusettepanekud koos komisjoni, projekti algataja ning vallavalitsuse seisukohtadega. Ettekandes selgitatakse esimese ja teise lugemise vahel toimunud tööd ja kommenteeritakse muudatusettepanekuid. Esitatakse ettekandjale küsimusi ja kuulatakse ära vastused. Teisel lugemisel avatakse ka läbirääkimised. 9.5.5.27.7. Uusi muudatusettepanekuid võib teha vaid nendes küsimustes, kus projekti tekst on kahe lugemise vahel muutunud. 9.5.5.27.8. Kui projekti teine lugemine katkestatakse, on volikogu liikmetel ja komisjonidel õigus esitada oma täiendavad ettepanekud projekti kogu teksti suhtes volikogu poolt selleks määratud tähtajaks. 9.5.5.27.9. Kui muudatusettepanekute järel pole tehtud ettepanekut teise lugemise katkestamiseks või kolmandaks lugemiseks, siis pannakse teisel lugemisel pärast muudatusettepanekute hääletamist kogu projekti tekst tervikuna hääletamisele. 9.5.5.28. Volikogu töökorras reguleerimata protseduuriküsimused otsustab istungi juhataja. 9.5.5.29. Infotund 9.5.5.29.1. Iga istungi viimase päevakorrapunktina nähakse ette informatsioonide ärakuulamine. Istungi juhatajal on õigus anda sõna informatsioonideks registreeritud järjekorras. Informatsioonide mittelaekumisel võib volikogu esimees selle punkti päevakorrast välja jätta. 9.5.5.29.2. Selle päevakorrapunkti eesmärk on anda võimalus volikogu liikmete ühendustel, volikogu ja valitsuse liikmetel esineda Türi valla elu üldistes ja päevapoliitilistes küsimustes, mis ei ole kinnitatud päevakorda. Selle päevakorrapunkti all läbirääkimisi ei avata. 9.5.5.29.3. Informatsioonide all tutvustab volikogu esimees volikogu liikmete poolt esitatud arupärimistes tõstatatud küsimusi. Volikogu ja vallavalitsuse liikmed võivad avaldada oma arvamust kuuldu kohta. Sõnavõtud ei tohi ületada kolme minutit. Ettekandja võib lõppsõnas esineda kuni viieminutilise selgituse ja kommentaaridega tõstatatud probleemide kohta. 9.5.5.29.4. Esinemistes tehtud ettepanekud ja põhiseisukohad protokollitakse. 9.5.6. Istungi protokoll 9.5.6.1. Volikogu istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutab alla istungi juhataja, kes vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse ja vastavuse eest istungi tegelikule käigule. 9.5.6.2. Protokollid vormistatakse eesti keeles ja peavad vastama haldusdokumentidele esitatavatele nõuetele. 9.5.6.3. Protokolli kantakse istungi aeg, koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused ja nende kohta vastu võetud otsused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. 9.5.6.4. Protokollijal on õigus esitada täpsustavaid küsimusi ja paluda täiendavaid selgitusi, tagamaks protokolli täpset koostamist. 9.5.6.5. Volikogu istungite protokollid on kättesaadavad igaühele vallavalitsuse kantseleis tööpäeva ulatuses. 9.5.6.6. Sõnavõtud ja informatsioonid protokollitakse lühendatult, andes edasi esineja põhisõnumi. Sõnasõnalise protokollimise soovi korral esitab esineja oma sõnavõtu või informatsiooni teksti protokollijale kirjalikult. 9.5.6.7. Istungitest koostatakse helisalvestus, mida säilitatakse kuus kuud. X. VALLAVOLIKOGU ÕIGUSAKTID, NENDE ALGATAMINE, JÕUSTUMINE, AVALIKUSTAMINE JA TÄITMISE KONTROLL 10.1. Volikogul on õigus välja anda üldaktidena määrusi ja vastu võtta otsuseid. 10.2. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 10.2.1. volikogu komisjonidel; 10.2.2. volikogu liikmetel; 10.2.3. vallavalitsusel; 10.2.4. vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest. 10.3. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist vallavalitsuse kantselei stendil või neis määratud tähtajal. 10.4. Volikogu otsused jõustuvad vastuvõtmise hetkel või neis määratud tähtajal ja saadetakse täitjatele ja asjaosalistele. 10.5. Volikogu õigusaktidele kirjutab alla volikogu esimees või teda volikogu istungil asendanud aseesimees või neid asendanud vanim volikogu liige. 10.6. Üldist tähtsust omavad määruste eelnõud avalikustatakse pärast esimest lugemist, kui volikogu nii otsustab. 10.7. Valla eelarve projekt avalikustatakse pärast esimest lugemist vallavalitsuse kantselei stendil. 10.8. Vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avalikustatakse vallavalitsuse kantselei stendil. 10.9. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse volikogu otsusel Riigikantseleile avaldamiseks. 10.10. Ei avalikustata andmeid, mille väljasaatmine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 10.11. Vallavolikogu õigusaktide avalikustamist ja saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab vallasekretär. 10.12. Volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrolli teostavad vallavolikogu ja vallavalitsus. 10.13. Volikogu õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab volikogu esimees. 10.14. Volikogu liikmetel on õigus esitada arupärimisi volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta. XI. UMBUSALDUSMENETLUS VOLIKOGUS 11.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele või aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele. 11.2. Kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad, ja volikogu otsuse projekt esitatakse volikogu istungil istungi juhatajale. Kirjalikus algatamises peab olema märgitud umbusalduse avaldamise põhjus. 11.3. Umbusalduse avaldamine otsustatakse avalikul hääletamisel. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul umbusalduse avaldamist algatada ei saa. 11.4. Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe või aseesimehe ametist või volikogu komisjoni esimehe või aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme kohustustest vabastamise. 11.5. Valitsusele umbusalduse avaldamisel täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja valitsuse volitused kehtivad kuni uuele valitsusele volituste andmiseni. Valitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega on aluseks kõigi valitsuse liikmete vabastamisele valitsuse liikmete kohustusest. 11.6. Umbusalduse avaldamine vallavanemale on aluseks tema ametist vabastamisele ning toob kaasa vallavalitsuse tagasiastumise. Vallavanemale umbusalduse avaldamisel valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni valitsuse uue koosseisu volituste saamise päevani. 11.7. Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele valitsuse liikmele, jätkab valitsus oma tegevust ning vaba koht täidetakse või muudetakse valitsuse liikmete arvu. Umbusalduse avaldamine valitsuse liikmele on aluseks tema vabastamisele valitsuse liikme kohustustest. XII. VOLIKOGU TEGUTSEMISVÕIMETUS 12.1. Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 12.1.1. pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 12.1.2. pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks. 12.2. Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 12.3. Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punktis 13 ja lõikes 2 nimetatud küsimusi valitsus. XIII. VALLAVALITSUS 13.1. Vallavalitsus on valla täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu Türi vallale kui omavalitsusüksusele õigusaktidega pandud ning vallavolikogu poolt määrustes ja otsustes seatud ülesandeid, organiseerib vallavara valdamist ja kasutamist vastavalt vallavara kasutamise ja käsutamise korrale, koostab valla eelarveprojekti ja korraldab eelarve täitmist. 13.2. Vallavalitsus realiseerib eelmises punktis nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, täitev-korraldava tegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. 13.3. Vallavalitsus moodustab valla haldusaparaadi ja juhib selle tegevust, korraldab valla omanduses olevate ettevõtete, asutuste ja muude organisatsioonide tegevust ning määrab kindlaks vallavalitsusesisese teenistuse korra. 13.4. Vallavalitsus võib oma täitevtegevuse üksikud funktsioonid üle anda teistele isikutele, jäädes ise vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. 13.5. Vallavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgaastmestiku kinnitab vallavolikogu. 13.6. Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise hetkest. 13.7. Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. 13.8. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kestavad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. 13.9. Vallavalitsus: 13.9.1. valmistab ette volikogus arutusele tulevaid küsimusi lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustustest; 13.9.2. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu määruste või otsustega või valla põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele või mis ei ole volikogu ainupädevuses; 13.9.3. esindab avalik-õigusliku isikuna valda kohtus; 13.9.4. võib taotleda volikogu ees vallavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. 13.10. Valitsuse moodustamine 13.10.1. Vallavanemal on valituks osutumise hetkest volitus moodustada valitsus. 13.10.2. Vallavanem esitab hiljemalt kuu aja jooksul tema valimise päevast arvates volikogule kinnitamiseks valitsuse liikmete arvu ja valitsuse liikmete kandidaadid. 13.10.3. Vallavolikogu otsustab vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamise poolthäälteenamusega vallavanema poolt esitatud vallavalitsuse liikmekandidaatide nimekirja alusel lahtisel hääletamisel. 13.10.4. Kui vallavanema esitatud vallavalitsuse liikmete koosseis ei saa vallavolikogu poolt häälteenamust, peab vallavanem hiljemalt kahe nädala jooksul esitama vallavolikogule kinnitamiseks uue vallavalitsuse liikmete koosseisu. 13.10.5. Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud vallavolikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuses liikmeks oleku ajaks. 13.10.6. Vallavolikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel lõpevad endise vallavalitsuse volitused ning algavad uue vallavalitsuse volitused vallavolikogu poolt uue valitsuse ametisse kinnitamise hetkest. 13.10.7. Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 13.10.7.1. isikliku avalduse alusel; 13.10.7.2. vallavanema esildisel; 13.10.7.3. umbusalduse avaldamise korral; 13.10.7.4. teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 13.10.7.5. seoses vallavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega; 13.10.7.6. teovõimetuks tunnistamisega; 13.10.7.7. tema surma korral. 13.10.8. Vallavalitsuse liikme volituste lõpetamise otsustab vallavolikogu. 13.10.9. Vallavalitsuse koosseisus olevale vabale vallavalitsuse liikme ametikohale nimetatakse uus isik vallavanema esildisel vallavolikogu poolt. 13.11. Vallavalitsuse töökord 13.11.1. Vallavalitsuse töövorm on istung. 13.11.2. Küsimuse istungi päevakorda võtmist võivad taotleda vallavalitsuse liikmed, volikogu ja vallavalitsuse komisjonid, kes, vastavalt tõstatatud küsimusele, valmistavad ette ka vallavalitsuse õigusaktide eelnõud (projektid). 13.11.3. Vallavalitsuse istungil arutusele tulevad õigusaktide eelnõud koos nimekirjaga, kellele vastuvõetud õigusaktid väljastatakse, esitatakse hiljemalt kolm tööpäeva enne istungi toimumist vallasekretärile, kes jälgib, et eelnõu oleks kooskõlas kehtiva seadusandlusega. 13.11.4. Küsimuse arutamisele kaasatavate isikute istungile kutsumise tagab istungil arutusele tuleva eelnõu ettevalmistaja. 13.11.5. Vallavalitsuse liikmed on kohustatud osalema istungil. Vallavalitsuse liige, kes istungil osaleda ei saa, on kohustatud sellest informeerima vallavanemat ja vallasekretäri. 13.11.6. Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa peale vallavanema või tema asendaja vähemalt pool valitsuse koosseisust. 13.11.7. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. 13.11.8. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja. 13.11.9. Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra eelnõu ning kinnitatakse päevakord. 13.11.10. Istungil kuulatakse ära eelnõu ettevalmistaja ettekanne, istungile kutsutute informatsioonid ja valitsuse liikmete seisukohad. 13.11.11. Vallavalitsuse istungid protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid asendavad isikud. Protokollid vormistatakse vastavalt haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. 13.11.12. Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada töögruppe ja komisjone, mille koosseis ja tegevuse kord kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega. XIV. VALLAVALITSUSE ÕIGUSAKTID 14.1. Vallavalitsusel on õigus välja anda üldaktidena määrusi ja vastu võtta üksikaktidena korraldusi. 14.2. Vallavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist Türi Vallavalitsuse kantselei stendil või neis määratud tähtaegadel. 14.3. Vallavalitsuse korraldused jõustuvad vastuvõtmise hetkel või neis määratud tähtajal ning saadetakse täitjatele ja asjaosalistele. 14.4. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid vallavalitsuse istungil asendanud isikud. 14.5. Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 14.6. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes omavalitsusorganite sisemiseks kasutamiseks. 14.7. Vallavalitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist asjaosalistele korraldab vallavalitsuse kantselei. XV. VALLAVANEM 15.1. Vallavanemaks võib volikogu valida teovõimelise ja vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. Vallavanem võidakse valida ka konkursi korras. 15.2. Vallavanema valimine viiakse läbi hiljemalt kahe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates. 15.3. Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on hääletamisel üks hääl. 15.4. Vallavanemakandidaadid võib üles seada volikogu liige või volikogu liikmed. Kui vallavanem valitakse konkursi korras, siis konkursi läbiviimise korra kehtestab volikogu enne konkursi läbiviimist. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek istungi juhatajale. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. 15.5. Enne hääletamiskomisjoni moodustamist annavad kandidaadid süümevande ja igal kandidaadil on õigus 15 minuti jooksul esitada oma tegevuskava. 15.6. Pärast nimekirja sulgemist valitakse vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 15.7. Vallavanemaks osutub valituks see kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. 15.8. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, viiakse läbi uus valimine. 15.9. Vallavanem: 15.9.1. juhib ja korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist; 15.9.2. esindab valda ja valitsust vastavalt seadusega sätestatud korras, v.a kohtutes ja juhud, kui valda esindab volikogu esimees; 15.9.3. esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse liikmete arvu ja valitsuse liikmete kandidaadid; 15.9.4. esitab volikogule kinnitamiseks valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad; 15.9.5. esitab valitsusele kinnitamiseks valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi; 15.9.6. võtab tööle ja vabastab valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi, nimetab ametisse ja vabastab ametist valla ametiasutuse ametnikud; 15.9.7. kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 15.9.8. annab valitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 15.9.9. vastutab valla sisekontrolli korraldamise eest; 15.9.10. korraldab vallavalitsuse tööd seaduste ja volikogu otsuste piires ning volikogu ja seaduste poolt reguleerimata küsimustes lähtuvalt headest tavadest; 15.9.11. täidab muid talle seaduse alusel ja volikogu otsustega pandud ülesandeid. 15.10. Vallavanemat asendab tema äraolekul abivallavanem. Kui abivallavanem oma äraoleku tõttu asendada ei saa, asendab vallavanemat valitsuse liige. Selline asendamine vormistatakse valitsuse korraldusega. 15.11. Vallavanema vabastamisel ametist tagasiastumisavalduse alusel valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikme tema asendajaks kuni uue vallavanema valimisteni. 15.12. Vallavanem lubatakse puhkusele volikogu otsuse alusel. 15.13. Vallavanema teenistuslähetus välisriiki vormistatakse volikogu otsusega, muudel juhtudel vallavalitsuse korraldusega. 15.14. Vallavanemale makstakse volikogu otsuse alusel hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 15.14.1. seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 15.14.2. tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 15.14.3. seoses umbusalduse avaldamisega. 15.15. Vallavanema teenistusest vabastamisel hüvitust ei maksta: 15.15.1. ametist lahkumisel omal soovil (v.a punktis 15.14.1 toodud põhjusel); 15.15.2. valitakse uuesti vallavanemaks; 15.15.3. umbusalduse avaldamisel vallale varalise kahju tekitamise eest, ametiülesannete täitmata jätmise eest, tööl joobnud olekus viibimise eest, üldtunnustatud kõlblusnormidega vastuolus oleva teo sooritamise eest; 15.15.4. süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, millega mõisteti karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest. XVI. VALLASEKRETÄR 16.1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. 16.2. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses ning kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse kehtestatud kutsenõuetele. Vallasekretäri vastavust kutsenõuetele kontrollib ja sellekohase tunnistuse annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. 16.3. Vallasekretär: 16.3.1. juhib vallavalitsuse kantselei tegevust; 16.3.2. esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta; 16.3.3. osaleb sõnaõigusega vallavalitsuse istungil ja annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 16.3.4. korraldab vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ja avalikustamist; 16.3.5. saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad; 16.3.6. esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 16.3.7. hoiab valla vapipitsatit; 16.3.8. korraldab vallavalitsuse istungi protokollimist; 16.3.9. täidab teisi talle seaduse alusel ja ametijuhendiga pandud ülesandeid. 16.4. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama punktis 209 sätestatud nõuetele. XVII. VALLAKANTSELEI 17.1. Vallakantselei on vallavalitsuse haldusaparaadi struktuuriüksus, mille põhiülesanne on vallavolikogu ja vallavalitsuse töö tehniline tagamine. 17.2. Vallakantselei juht on vallasekretär. 17.3. Vallakantselei: 17.3.1. kogub vallavolikogu ja -valitsuse istungite päevakorra- ja õigusaktide projektid ning suunab need vallasekretärile, kes annab nende ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta oma arvamuse ja tagab istungite materjalide tehnilise ettevalmistamise; 17.3.2. tagab õigusaktide ja protokollide õigeaegse avalikustamise, saadab õiguskantsleri kantseleisse õigustloovate aktide koopiad vastavalt seadusele; 17.3.3. tagab protokollidest väljavõtete ja õigusaktide koopiate edastamise vastavalt asjaajamiskorrale, posti vastuvõtmise, süstematiseerimise ja edastamise adressaatidele ning vallavolikogu ja -valitsuse töös vajalike dokumentide, kirjade, andmete ja ajakirjade ning ajalehtede säilitamise; 17.3.4. teostab vallavolikogu ja -valitsuse kirjavahetust, tõendite ja õiendite väljastamist; 17.3.5. korraldab valla registrite pidamist; 17.3.6. teostab isikutega seonduvaid toiminguid (sõjaväearvestus, perekonnaseisualane töö jt vallale antud ülesanded); 17.3.7. hoiab vallavalitsuse inventari; 17.3.8. elanikeregistriga seotud analüüsid, andmete töötlemine; 17.3.9. korraldab dokumentide arhiveerimist; 17.3.10. peab personali arvestust vallavalitsuse töötajate ja allasutuse juhtude kohta. XVIII. VALLA ASUTUSED JA VALLA AVALIK TEENISTUS 18.1. Türi valla kohaliku omavalitsusüksuse asutuste süsteemi moodustavad valla eelarvest finantseeritavad valla asutused, mis ei ole juriidilised isikud. 18.2. Valla asutused ei teosta avalikku võimu, nad on asutatud vallale kui kohalikule omavalitsusüksusele pandud ülesannete täitmiseks haridus-, kultuuri-, sotsiaal- või muus vallas. 18.3. Valla asutuste asutamine, haldamine, ümberkujundamine ja lõpetamine toimub seaduse alusel volikogu poolt kehtestatud korras. 18.4. Töötamine valla asutustes toimub töölepingu alusel ja seda reguleeritakse tööseadusandlusega. 18.5. Valla avalik teenistus on palgaline töö, mida tasustatakse valla eelarves haldusaparaadi ülalpidamiseks ja töötasudeks ettenähtud vahendite arvel. 18.6. Valla teenistus toimub vahetult vallavalitsuses ja tema struktuuriüksustes. 18.7. Valla teenistus toimub vastavalt personaalsele tööjaotusele ja ametijuhenditele. 18.8. Valla avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. 18.9. Ametnik on vallavalitsuse ja tema struktuuriüksuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. 18.10. Ametnik võetakse teenistusse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on vallavanemal või tema asendajal. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande ja seaduses sätestatud juhtudel ka süümevande. 18.11. Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. 18.12. Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. 18.13. Türi valla teenistujate suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduses ettenähtud ja volikogu poolt avaliku teenistuse seaduse rakendamise korras kinnitatud teenistusalased õigused. XIX. VALLAVARA 19.1. Vallavara on Türi vallale kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 19.2. Vallavara kohta peetakse arvestust vallavalitsuse bilansis. 19.3. Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab vallavolikogu. 19.4. Vallavara omandatakse vallaelanike huvides, seaduste ja tehingute alusel. 19.5. Vallavara valdamine on selle vara üle tegeliku võimu teostamine. 19.6. Vallavara valdajaks on vallavalitsus või tema asutus nende põhimääruses sätestatud ülesannete täitmiseks ning kolmandad isikud rendi või muu lepingu alusel. 19.7. Vallavara kasutamine on selle omaduste igasugune tarbimine vara füüsilist vormi muutmata. 19.8. Vallavara kasutatakse: 19.8.1. avalikuks otstarbeks; 19.8.2. valla valitsemise otstarbeks; 19.8.3. vallale tulu saamiseks. 19.9. Avalikuks otstarbeks kasutatakse valla omandis olevat asja, mis on oma ühiskondliku olemuse tõttu kasutatav igaühe poolt. 19.10. Valla valitsemise otstarbeks kasutatakse vallavara, mis on vajalik vallavolikogule, vallavalitsusele ja valla asutustele nende põhimäärusejärgsete ülesannete täitmiseks. 19.11. Vallavara, mida ei kasutata avalikuks otstarbeks, valitsemise otstarbeks ega ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamiseks. 19.12. Vallavara võõrandamine on vara tasu eest või tasuta teise isiku omandisse andmine. 19.13. Vallavara võib võõrandada, kui: 19.13.1. vallavara ei ole enam valitsemise otstarbeks vajalik; 19.13.2. vallavara kasutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või on vallale kahjulik; 19.13.3. vallavara võõrandatakse isikule, kes vajab seda töö tegemiseks avalikes huvides ning vara võõrandamiseks tehtud ettepanekust nähtub, et nimetatud töö tegemine ilma vallavara omandamiseta ei ole võimalik; 19.13.4. vallavara on antud vallale üle erastamise kohustusega; 19.13.5. vallavara on vajalik riigile või muule avalik-õiguslikule isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 19.13.6. muudel seaduses ja volikogu poolt ettenähtud juhtudel. 19.14. Vallavara tunnistatakse kõlbmatuks kui: 19.14.1. vara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, vallavalitsemise või tulu saamise otstarbeks ja vara pole õnnestunud võõrandada; 19.14.2. on tõestatud vara säilimise ebaotstarbekus; 19.14.3. vara on osaliselt või terviklikult hävinud. Enne vallavara kõlbmatuks tunnistamist peab olema lahendatud selle varaga seotud rahaliste õiguste ja kohustuste üleandmise kohustus. XX. VALLA MAJANDUSTEGEVUS, MAKSUD JA KOORMISED 20.1. Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla asutusi, mis ei ole juriidilised isikud ja olla osanikuks või aktsionäriks valla seisukohast olulistes äriühingutes, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. 20.2. Valla asutuste asutamise ja tegevuse lõpetamise otsustab ning lõpetamise korra kinnitab ja nende põhimääruse ja selle muutmise kinnitab vallavolikogu. Asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. 20.3. Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise või ümberkorraldamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab vallavolikogu. 20.4. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. 20.5. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise vallavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik. 20.6. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. 20.7. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne valla eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 20.8. Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse vallavolikogu määrusega füüsilistele isikutele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. 20.9. Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 20.10. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 20.11. Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on vallavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. 20.12. Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus vastavalt volikogu poolt kehtestatud korrale. 20.13. Koormist ei või asendada maksuga valla eelarvesse. 20.14. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. 20.15. Koormis ei või olla lepingu objektiks. XXI. VALLA EELARVE 21.1. Valla eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes peavad olema tasakaalus. 21.2. Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused avalikustatakse. 21.3. Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 21.4. Vallal on keelatud laenu andmine ja tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks valla eelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piires. 21.5. Valla eelarve koostatakse valla- ja linnaeelarve seaduses ja kohaliku ning riigieelarve vahekorra seaduses ja volikogu poolt kehtestatud Türi valla eelarve menetluse korras sätestatule ning arvestades Türi valla arengukava. 21.6. Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. 21.7. Volikogule kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aruandele peab olema lisatud volikogu määratud audiitori arvamus aruande kohta. 21.8. Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse. XXII. LÕPPSÄTTED 22.1. Põhimääruse vastuvõtmiseks või selles muudatuste tegemiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist. Põhimäärus või selles tehtud muudatused võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega. 22.2. Punktis 21.7 sätestatut rakendatakse 1. jaanuarist 2001. a.