Nissi Vallavolikogu — Nissi Põhikooli põhimäärus — KO, 196, 2602

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 22 lõike 1 punkti 34, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521; 2003, 21, 125) § 12 lõike 4 ja Nissi valla põhimääruse (KO 2002, 12, 286; 2003, 26, 666) punkti 11.1.34 alusel. I. ÜLDSÄTTED 1. Nissi Põhikool (edaspidi kool) on põhihariduse omandamist ning koolikohustuse täitmist võimaldav ühtluskool, milles iga järgmine õppeaasta (klass) tugineb vahetult eelmisele ning võimaldab tõrgeteta ülemineku ühest koolist teise. 2. Koolis on 1.– 9. klass. 3. Kool asub aadressil Nissi tee 33, Riisipere alevik, Nissi vald, 76202 Harjumaa. 4. Kool on Nissi Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) hallatav asutus. 5. Oma tegevuses juhindub kool Eesti Vabariigi seadustest, muudest õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest. 6. Koolil on järjepideva arengu tagamiseks Nissi Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) poolt kinnitatud arengukava. 7. Koolil on omanimeline pitsat ja sümboolika. II. KOOLI TEGEVUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED 8. Kooli tegevuse eesmärk on põhihariduse andmine. 9. Oma tegevuse eesmärgi saavutamiseks kool: 9.1. annab õpilasele teadmisi, oskusi, vilumusi vastavalt õppekavale; 9.2. suunab õpilase kehalist ja esteetilist arengut; 9.3. kujundab õpilases sõbralikkust, viisakust, tähelepanu, koostöövõimet, loovust ja kodanikuvastutust. III. ÕPPEKEEL, ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED 10. Kooli õppekeel on eesti keel. 11. Õpingute alusdokument on riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekava. 12. Kooli õppekava määrab kindlaks: 12.1. kooli õppe-eesmärgid; 12.2. õppe alalise korralduse; 12.3. kohustuslike õppeainete täpsustatud ja täiendatud ainekavad; 12.4. valikainete loendi, kavad ja valikutingimused; 12.5. vabaainete õppe tingimused ja korra; 12.6. õpilaste nädalakoormuse õppetundides, kusjuures suurim lubatud koormus on: 1. klassis – 20 tundi 2. klassis – 23 tundi 3. ja 4. klassis – 25 tundi 5. klassis – 28 tundi 6. ja 7. klassis – 30 tundi 8. klassis – 32 tundi 9. klassis – 34 tundi 13. Kooli õppekava kinnitab kooli direktor kooskõlastatult õppenõukoguga. 14. Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit. Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor. 15. Õppetegevus koolis toimub päevases õppevormis. 16. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest. Koolivaheajad ja eksamiperioodid määrab haridus- ja teadusminister (edaspidi minister) määrusega. 17. Õppeaasta algab 1. septembril. Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. 18. Klassi täituvuse ülemine piirnorm on 36 õpilast. 19. Liita on lubatud 1.–4. kl, 3.–6. kl, 5.–9. kl. 20. Õpilaste teadmisi, vilumusi ja oskusi hinnatakse viiepallisüsteemis, kus hinne «5» on «väga hea», «4» – «hea», «3» – «rahuldav», «2» – «puudulik» ja «1» – «nõrk». Esimeses, teises ja kolmandas klassis võib kasutada sõnalisi hinnanguid. Õpilaste hindamisel juhindutakse ministri kehtestatud korrast. Käitumist ja hoolsust hinnatakse eeskujulikuks, heaks, rahuldavaks või mitterahuldavaks. 21. Kooli juures võivad tegutseda pikapäevarühmad, ringid, stuudiod ja muud klassivälise tegevuse vormid. 22. Ettevalmistusrühmi koolieelikutele alushariduse omandamise võimaldamiseks, pikapäevarühmi ja parandusõpperühmi võib kooli direktor moodustada vallavalitsuse nõusolekul. Kõigi nimetatud rühmade töökorralduse kehtestab minister määrusega. IV. KOOLIKOHUSTUS, KOOLI VASTUVÕTMINE JA LÕPETAMINE 23. Kool on kohustatud tagama õppimisvõimalused igale kooli teeninduspiirkonnas elavale koolikohustuslikule lapsele. Kooli teeninduspiirkonda kuuluvad Nissi valla Riisipere alevik ning Aude, Jaanika, Madila, Munalaskme, Mustu, Odulemma, Vilumäe ja Ürjaste külad. 24. Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab seitsmeaastaseks. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. 25. Vanemate soovil võib esimesse klassi vastu võtta lapse, kes on jooksva aasta 30. aprilliks saanud kuueaastaseks. 26. Õpilane võib koolikohustust täita ka ministri poolt kehtestatud korras kodus õppides. 27. Õpilase kooli vastuvõtmine, ühest koolist teise üleminek, koolist lahkumine ja väljaheitmine toimub ministri kehtestatud korras. 28. Kooli lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid. Lõpueksamid on ühtlustatud küsimuste ja ülesannetega koolieksamid. 29. Õpilane lõpetab kooli 9. klassi lõpul teadmistega, mis annavad talle võimaluse jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks. 30. Kooli lõpetaja saab põhikooli lõputunnistuse. 31. Klassi ja kooli lõpetamine, eksamite korraldamine ning lõputunnistuse kätteandmine toimub ministri kehtestatud korras. V. ÕPILASTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 32. Õpilasel on õigus: 32.1. haridusstandardiga ettenähtud kohustusliku üldharidusmiinimumi omandamisele; 32.2. valida õppeaineid koolis õpetatavate valik- ja vabaainete piires või õppida kehtestatud korras individuaalõppekava järgi; 32.3. moodustada koolis õpilasesindus, samuti ühinguid, klubisid, stuudioid, ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega ning osaleda nendes; 32.4. osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamisel; 32.5. tasuta kasutada klassivälises tegevuses kooli rajatisi, ruume, õppe-, spordi- ja muid vahendeid; 32.6. saada õigusaktidega kehtestatud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest; 32.7. saada soodustusi õigusaktidega kehtestatud ulatuses ja korras; 32.8. saada psühholoogilist abi; 32.9. pöörduda oma õiguste kaitseks Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi ministeerium), maavanema, lastekaitseametniku või -organisatsioonide poole; 32.10. saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilase õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta. 33. Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks kooli hoolekogu ja kinnitab direktor. 34. Kool tagab õpilase koolisviibimise ajal tema tervise kaitse ja koostab otstarbeka ning tervisekaitsenormidele vastava päevakava. Õpilaste meditsiinilist teenindamist korraldab vallavalitsus koos Riisipere Tervisekeskusega. 35. Õpilasel ja tema vanematel on õigus õppenõukogu otsusega nõustumatuse, samuti õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral pöörduda kooli hoolekogu ja kooli üle riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku poole. 36. Õpilane on kohustatud: 36.1. osalema õppetundides; 36.2. omandama kõik õppeained vähemalt rahuldaval tasemel; 36.3. täitma kooli kodukorda. 37. Õpilase poolt koolile tekitatud ainelise kahju hüvitamine toimub õpilase enda, tema vanemate või eestkostjate poolt seadustega kehtestatud alustel ja korras. 38. Kooli ja kodu koostöö koordineerimiseks kutsub kooli juhtkond või klassijuhataja kokku vanemate koosoleku vähemalt üks kord aastas. Kui kolmandik klassi õpilaste vanemid nõuab, on kooli juhtkond kohustatud kokku kutsuma selle klassi õpilaste vanemate koosoleku. VI. KOOLITÖÖTAJAD 39. Kooli personali kooseisu määrab kooli direktor tuginedes ministri kehtestatud miinimumkoosseisudele. 40. Personaliga sõlmib töölepingud, muudab, peatab ja lõpetab need kooli direktor. Õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldab kooli direktor konkursi, mille läbiviimise korra kinnitab hoolekogu direktori ettepanekul. 41. Õpetaja kvalifikatsioon peab vastama ministri poolt kehtestatud nõuetele. 42. Õpetaja ametikohale vastavuse määramiseks korraldatakse ministri kehtestatud korras atesteerimine. Atesteerimise eesmärk on toetada pedagoogide arengut ja karjäärivõimalusi, hinnates perioodiliselt pedagoogi enese- ja välishindamise kaudu tema töö tulemuslikkust ja vastavust ametijärgule esitatavatele nõuetele. 43. Koolis on klassi- ja aineõpetajad. 44. Klassiõpetaja õpetab 1.– 6. klassis põhiliselt kõiki aineid oma klassis. Lisaspetsialiseerumise korral võib ta õpetada mõnda ainet 7.– 9. klassis. 45. Aineõpetaja õpetab ühte või mitut õppeainet vastavalt oma kvalifikatsioonile. 46. Õpetajal on õigus: 46.1. saada tööandjalt õppekirjandust ja muid tööks vajalikke õppevahendeid; 46.2. tööalasele koolitusele tööandja kulul kooli eelarves selleks ettenähtud vahendite piires. 47. Õpetajal on kohustus: 47.1. teha tulemuslikku õppe- ja kasvatustööd, lähtudes kinnitatud õppekavast, kohusetundest ja südametunnistusest; 47.2. valida õppekirjandust, õpikuid, töövihikuid ja -raamatuid, kusjuures tingimuseks on nende vastavus riiklikule õppekavale; 47.3. valik- ja vabaainete õpetamisel kasutada kooli direktori kinnitatud ainekava; 47.4. rakendada mitmekesiseid õppetunniväliseid töövorme tööks õpilastega ja kontakti loomiseks nende koduga; 47.5. tegeleda enesetäiendusega; 47.6. tagada temale usaldatud aineliste väärtuste säilimine ja arvestamine, hüvitada koolile tema süül tekitatud kahju; 47.7. mitte avalikustada õpilaselt saadud teavet tema perekonna kohta; 47.8. anda teavet sotsiaalabiasutustele, kui on selgunud, et lapse kodune kasvukeskkond on ebarahuldav või kui laps on kehalise, emotsionaalse või seksuaalse väärkohtlemise ohver. 48. Kooli personali õigused ja kohustused sisalduvad nendega sõlmitud töölepingutes, töökorras, õpetajate osas ka käesolevas põhimääruses ja pedagoogide töösuhteid reguleerivates õigusaktides. VII. KOOLI JUHTIMINE JA KOOLIELU KORRALDAMINE 49. Kooli juhib direktor. Direktor kannab vastutust kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. 50. Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab vallavalitsus. 51. Direktoriga sõlmib töölepingu, muudab, peatab ja lõpetab selle Nissi vallavanem. 52. Direktoril on kooli esindamise õigus ilma volikirjata. 53. Koolil on õppenõukogu, mille ülesanne on kooli õppe- ja kasvatustegevuse kindlaksmääramine, analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra määrab minister määrusega. 54. Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid. 55. Koolil on hoolekogu, mille moodustab vallavalitsus. 56. Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, mille ülesanne on kooli edukaks tööks vajalike tingimuste loomine, kooli pedagoogide, vallavolikogu, vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevuse korraldamine kooli õppe- ja kasvatustegevuse jälgimisel ning selleks tegevuseks paremate tingimuste loomisele kaasaaitamisel, samuti ettepanekute tegemine vallavalitsusele kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks. 57. Hoolekogusse kuuluvad vallavolikogu ja õpetajate esindaja ning viis vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajat vanemate üldkoosoleku otsusel. 58. Hoolekogu valib enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Hoolekogu koosolekud toimuvad õppeaasta kestel vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. 59. Oma tegevuses juhindub hoolekogu ministri poolt kehtestatud tegutsemise korrast. 60. Õppenõukogu ja hoolekogu osalevad kooli arengukava koostamisel. 61. Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik. VIII. KOOLI VARA, FINANTSEERIMINE, MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED 62. Kooli vara moodustavad talle vallavalitsuse poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. Kool valdab, kasutab ja käsutab oma vara vallavolikogu poolt kehtestatud korras. 63. Koolil on oma eelarve, mis on vallaeelarve osa. 64. Rahalised vahendid saab kool vallaeelarvest, laekumistest ja sihtasutustelt, annetustest ning kooli põhitegevusega seotud tasulistest teenustest. 65. Koolil on keelatud võtta õppemaksu kooli õppekavas sisalduvate õppeainete õpetamise eest. 66. Kooli eelarve kava koostab direktor ja selle peavad enne kinnitamist vallavolikogu poolt heaks kiitma hoolekogu ja vallavalitsus. 67. Kool esitab oma tegevuse kohta statistilisi ja eelarve täitmise aruandeid rahandusministri kehtestatud korras ja tähtaegadeks. 68. Asjaajamine koolis toimub kooli direktori poolt kinnitatud asjaajamiskorra alusel. Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid ning nende täitmise korra kinnitab haridus- ja teadusminister määrusega. 69. Kooli raha ja vara kasutamist kontrollib vallavalitsus. IX. KOOLI ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE 70. Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine toimub vallavalitsuse poolt vallavolikogu otsuse alusel seaduses ettenähtud juhtudel. 71. Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tegevuse lõpetamine võib toimuda ainult pärast õppeperioodi lõppu. 72. Kooli ümberkorraldamisest, ümberkujundamisest või tegevuse lõpetamisest teatatakse ministeeriumile, õpilastele, vanematele ja koolitöötajatele vähemalt kuus kuud enne õppeaasta algust. Õpilastele tagatakse õppimisvõimalused teises koolis. X. KOOLI PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE JA MUUTMINE 73. Kooli põhimääruse kinnitab, muudab ja tunnistab kehtetuks vallavolikogu. XI. RAKENDUSSÄTTED 74. Nissi Vallavalitsuse 4. mai 1994. a määrus nr 13 «Nissi Põhikooli põhikirja kinnitamine» tunnistatakse kehtetuks. 75. Avaldada määrus elektroonilises Riigi Teatajas. 76. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. a. Volikogu esimees Juhan SÄRGAVA