Kohtla Vallavolikogu — Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine — KO, 19, 325

Võttes aluseks «Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse» (RT I 1999, 25, 363) paragrahvi 8, Kohtla Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (lisa 1). 2. Avaldada määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. Volikogu esimees Etti KAGAROV Lisa 1 Kohtla Vallavolikogu 8. veebruari 2000. a määrusele nr 6 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI KASUTAMISE EESKIRI 1. ÜLDOSA 1.1. Eeskirja ülesanne 1.1.1. Käesolev eeskiri sätestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse alusel Kohtla valla haldusterritooriumil ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise nõuded ja korra. 1.1.2. Käesoleva eeskirja nõuded kehtivad Kohtla valla haldusterritooriumil ja on kohustuslikud täitmiseks nii vee-ettevõtjale kui kõigile ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud isikutele. 1.1.3. Käesoleva eeskirja sätteid kohaldatakse hoonestusõiguse alusel kasutatava maa ja ehitise kui vallasasja ning tema juurde kuuluva maa suhtes kinnistuga võrdsetel alustel. 1.2. Mõisted 1.2.1. arvestusperiood – veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve; 1.2.2. avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuva veevõtmise seadme (olmevesik, paakautode täitmise seade jms) koht koos teenindamiseks vajalike ehitistega; 1.2.3. fekaalid – kuivkäimlatest väljaveetavad jäätmed; 1.2.4. heitvesi – kasutusel olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi samuti kanalisatsiooni kaudu ärajuhitav sademete- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi; 1.2.5. kanaliseerimine – heitvee kogumine ja ärajuhtimine kanalisatsiooni kaudu; 1.2.6. klient – kelle veevärk ja (või) kanalisatsioon on vahetult ühendatud ühisveevärgi ja (või) kanalisatsiooniga ning kes on sõlminud vee-ettevõttega veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse lepingu; 1.2.7. kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi või hoonestusõigus; 1.2.8. kinnistu kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste sisekanalisatsioon) kinnistult heitvee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni; 1.2.9. kinnistu omanik – kinnisasja omanik või valdaja/haldaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja, ehitise kui vallasasja omanik või valdaja/haldaja, samuti ka kaasomandis oleva kinnis- või vallasasja (ehitise) valdaja/haldaja; 1.2.10. kinnistu veevärk – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste siseveevärk) kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist; 1.2.11. liitumine – kinnistu veevärgi torustiku ühendamine ühiskanalisatsiooni rajatistega veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste kasutamiseks; 1.2.12. liitumistasu – ühekordne tasu, mis tuleb kinnistu oamnikul maksta kinnistu veevärgi ühendamiseks ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga; 1.2.13. peakraan – viimane sulgemisseade ühendustorul enne kinnistu veevärki; 1.2.14. peatoru – ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt heitvee kanaliseerimine; 1.2.15. purgimine – tekkekohast äraveetud heitvee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine; 1.2.16. reovesi – olmes või tootmises kahjustuspiiri ületavalt rikutud vesi, on heitvee alaliik; 1.2.17. reovee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed ainult reovee kanaliseerimiseks; 1.2.18. sademetevee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee puhta heitvee kanaliseerimiseks; 1.2.19. sisendustoru – kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini; 1.2.20. vaatluskaev – avatava luugi ja põhjasasuva voolurenniga kaev kanalisatsioonitorustikul; 1.2.21. vee-ettevõtja – ettevõtja, kes osutab veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil; 1.2.22. vee- või heitvee mõõtesõlm – vee või heitvee mõõtmiseks ettenähtud vee- või heitveearvesti ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm; 1.2.23. vee- või heitvee mõõtekaev – kaev, kus asub vee- või heitveesõlm; 1.2.24. ühenduskraan – veevarustuse ühendustorul peatoru juures asuv sulgur, mis järgneva sulguri puudumisel on ühtlasi peakraaniks; 1.2.25. ühendustoru – kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist heitvett vastuvõttev toru peatorust liitumispunktini; 1.2.26. ühiskanalisatsioon – ehitiste ja seadmete kompleks mitme kinnistu heitvee kanaliseerimiseks; 1.2.27. ühisveevärk – ehitiste ja seadmete kompleks mitme kinnistu heitvee kanaliseerimiseks; 1.2.28. ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikkiminek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja nende heitvee kanaliseerimine või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond; 1.2.29. ühisvoolne kanalisatsioon – rajatised reovee ning muu pinnase- ja pinnavee ühiseks kanaliseerimiseks. 1.3. Üldnõuded 1.3.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendatus peab tagama ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavaga määratud alal kõigi kinnistute nõuetekohase veega varustamise ja heitvee ärajuhtimise. 1.3.2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise eest vastutab selle omanik, nõuetekohase toimimise eest vee-ettevõtja. 1.3.3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamise eest vastutab selle omanik, nõuetekohase toimimise eest vee-ettevõtja. 1.3.4. Ühisveevärgi vesi on mõeldud kasutamiseks olme, tootmise ja kastmise vajadusteks ning kahjutule kustutamiseks. Vee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 15. märtsi 1996. a määrusega nr 8 «Joogivee kvaliteedinõuete kehtestamine» (RTL 1966, 39, 253) kehtestatud nõuetele. 1.3.5. Ühiskanalisatsioon on mõeldud heitvee vastuvõtmiseks, ärajuhtimiseks ja puhastamiseks. Selleks ettenähtud kohtades ja eritingimustel võib ühiskanalisatsiooni purgida ka fekaale. 1.3.6. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumise lepingu (edaspidi liitumisleping) alusel. 1.3.7. Ühisveevärgist vee võtmine v.a vee võtmine avalikest veevõtukohtadest ja kahjutule kustutamiseks ning ühiskanalisatsiooni heitvee juhtimine toimub veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuslepingu (edaspidi teenusleping) alusel. 1.3.8. Ühisveevärgist võetud vee ja ühiskanalisatsiooni juhitud heitvee eest maksab klient vallavolikogu kehtestatud «Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra» kohaselt vee-ettevõtjale teenustasu. 1.4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piiritlemine 1.4.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. 1.4.2. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub kuni kaks meetrit kinnistu piirist väljaspool kui vee-ettevõtja ja kinnistu omanik või klient ei ole kokku leppinud teisiti. 1.4.3. Liitumispunktiks veevärgil on peakraan, mis kuulub ühisveevärgi hulka. Kui torustikul vahetult enne kinnistu piiri puudub sulgemisvahend, asub liitumispunkt kaks meetrit väljaspool kinnistu piiri. Krundistamata hoonestuse puhul asub liitumispunkt kahe meetri kaugusel hoone välisseinast. 1.4.4. Liitumispunktiks kanalisatsioonitorustikul on kinnistupoolseim vaatluskaev tänava maa-alal enne kinnistu piiri. Vaatluskaev kuulub ühiskanalisatsiooni hulka. Nõuetekohase kaevu puudumisel kuni selle väljaehitamiseni on liitumispunktiks ühenduskoht peatorul. Kui hoone kanalisatsiooni väljalaskude kogumistorustik on kinnistu hoonestamata ala piiratuse tõttu paigaldatud väljaspoole kinnistut tänavale, loetakse liitumispunktiks vaatluskaev, millest toimub äravool peatorusse. Krundistamata hoonestuse puhul on liitumispunktiks elamute puhul viimane vaatluskaev, millesse juhitakse hoonest heitvett. 1.4.5. Kui ühisveevärgi või -kanalisatsiooni peatoru läbib kinnistut ja sellest hargneb torustik ehitisse, on peakraaniks ühenduskraan või peatorule kõige lähem sulgur, kanalisatsiooni liitumispunktiks aga peatorul hargnemiskohas asuv vaatluskaev. 1.4.6. Olemasoleva hoonestusega krundistamata aladel viiakse ala krundistamisel veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste piiritlus kooskõlla krundistatud alade piiritlusega. Kinnistu piiride muutmisel või kinnistu tükeldamisel täpsustatakse ka piiritlust. Kui eeltooduga kaasneb veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamise vajadus, esitab vee-ettevõtja vastavad nõuded detailplaneeringu või krundijaotusplaani läbivaatamisel. 1.4.7. Kui vee-ettevõtja või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või kinnistu omanik või klient taotleb liitumispunkti ümberehitamist, toimub see taotleja kulul. 1.4.8. Kruntide suuruse ja piiride muutmisel detailplaneeringuta, kui muudetaval alal asuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud rajatised, tuleb nendel olevate kinnistute omanikel see eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga. Kui sellega seoses tekib vajadus veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehituseks, väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused koos teostustähtajaga. Kui kinnistu omanik ei järgi eeltoodut või ei pea kinni teostustähtajast, on vee-ettevõtjal õigus punkti 3.1.17 kohaselt vee andmine ja heitvee kanaliseerimine sulgeda. 1.4.9. Kuivendusdrenaaž, sademetevee restkaev koos äravoolutoruga ja muud sarnased heitvee ärajuhtimise rajatised ei kuulu ühiskanalisatsiooni hulka. 1.4.10. Liitumispunktid fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on teenuslepingu ja liitumislepingu osa. Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademete ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitiste puhul kuulub piiritlusakt vallavalitsuse ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahelise lepingu juurde. 2. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI KASUTAMINE 2.1. Üldist 2.1.1. Kliendi nõuetekohase veega varustamise ja heitvee ärajuhtimise ühiskanalisatsiooni abil tagab vee-ettevõtja vastavalt teenuslepingule. 2.1.2. Teenusleping võib olla tähtajatu või tähtajaline. Tähtajatu teenusleping sõlmitakse, kui on täidetud eeskirja ja liitumislepingu tingimused. Tähtajaline teenusleping sõlmitakse, kui toimub ajutine veekasutus ja heitvee ärajuhtimine ning juhtudel, mis on määratud eeskirjas ja liitumislepingus. Otsuse, mille alusel veekasutus ja heitvee ärajuhtimine loetakse ajutiseks, teeb vee-ettevõtja. 2.1.3. Tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks tuleb kinnistu omanikul esitada vee-ettevõtjale vormikohane avaldus, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid. 2.1.4. Vee-ettevõtja esitab avaldajale teenuslepingu projekti 14 päeva jooksul pärast avalduse kättesaamist. 2.1.5. Teenusleping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest 14 päeva ette. Teenuste kasutamise jätkamisel kinnistu uue omaniku poolt on viimane kohustatud seitsme tööpäeva jooksul pärast kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutuse ja heitvee kanaliseerimise omavoliliseks. 2.1.6. Kliendil on avalduse alusel õigus taotleda kuni üheks aastaks kinnistule veeandmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemist lepingulist suhet lõpetama, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale sulgemise ja taasavamise kulud. 2.1.7. Vee-ettevõtjal on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud teenusleping: 2.1.7.1. juhul, kui klient ei ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine ja heitvee kanaliseerimine eeskirja alusel suletud; 2.1.7.2. kinnistu piiri muutmine või kinnistu veevärgi ja kanalisatisooni ümberehitamine või muu tegevus, mille tõttu klient muutub vee-ettevõtja suhtes mittekliendiks: 2.1.7.3. ehitise lammutamisel, kui samaväärset veetarbimise ja heitvee ärajuhtimist uusehitusega või renoveerimisega ei taastata; 2.1.7.4. juriidilise isiku likvideerimisel, kui tal ei ole õigusjärglast; 2.1.7.5. kinnistu omaniku surma korral, kui tal ei ole pärijat; 2.1.7.6. muudel, teenuslepingust tulenevatel põhjustel. 2.1.8. Teenuslepingu lõpetamisest eeskirja punkti 3.1.7 alusel teatatakse kliendile kirjalikult. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata. 2.1.9. Kinnistu omanikul (ka uuel omanikul) on ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõpetamist õigus teenuslepingu uuendamiseks endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja kasutatakse olemasolevaid ühendustorusid. Lepingu uuendamiseks tuleb avaldajal eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda vee andmise ja heitvee kanaliseerimise taastamise kulud. 2.1.10. Kui ühe aasta jooksul pärast teenuslepingu lõppemist ja lõpetamist pole lepingut eeskirja punkti 3.1.9 kohaselt uuendatud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid taaskasutada, tuleb kinnistu omanikul sõlmida liitumisleping. 2.1.11. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamine vee-ettevõtjate vahel toimub lepingu alusel. 2.1.12. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatumisel teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumile määratakse sellise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimused vastavate omavalitsuste vahelise lepinguga. 2.1.13. Teenusleping sõlmitakse vahetult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omanikuga. Vahetut ühendust mitteomavate veekasutajatega, sealhulgas kinnistu omanikega, kus elamu juurde kuuluv maa on kaasomandis, vee-ettevõtja lepinguid ei sõlmi. Neile vahendatakse teenuseid kliendi poolt, vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele. Olemasoleva hoonestusega krundistamata aladel sõlmitakse kuni ala krundistamiseni tähtajalised teenustelepingud ehitiste omanike või valdajatega. 2.1.14. Kui mitme kinnistu või kinnistute grupi veega varustamine ühisveevärgist ja heitvee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni toimub mitmele kinnistule või kinnistute grupile nende kokkuleppel ühe teenuslepingu alusel, on tegemist ühe kliendiga ning kõiki vee- ja kanalisatsioonitorustikke ning muid rajatisi ja seadmeid pärast liitumispunkti käsitletakse kui kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni. 2.1.15. Õigust teostada kontrolli kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni, kliendi veekasutuse ning ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee üle, on vallavolikogu volitatud isikul, samuti veevõtjal vastavalt teenuslepingu tingimustele. 2.1.16. Ei tohi avalikustada kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitiste ja seadmete ning vee kasutuse ja heitvee kanaliseerimise kontrollimisel saadud teavet, mis ei ole seotud käesolevas eeskirjas, samuti teistes antud valdkonna kohta käivates õigusaktides toodud nõuete rikkumisega või ohuga ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile. Avalikustada võib andmeid kliendi veetarvituse ja kanaliseeritava heitvee koguse ning reoainete kohta. 2.1.17. Kliendile vee andmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemine võib toimuda pärast kliendi sellekohast kirjalikku teavitamist vee-ettevõtja poolt omades selleks vallavalitsuse kirjalikku seisukohta. Kui vallavalitsus ei ole kahe nädala jooksul pärast vee-ettevõtja poolt esitatud taotlust vee andmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemise kohta esitanud oma seisukohta, on vee-ettevõtjal õigus kliendile vee andmine ja heitvee kanaliseerimine sulgeda. Erandjuhtudel, vastavalt käesolevas eeskirjas toodule on vee-ettevõtjal õigus kliendile vee andmine ja heitvee kanaliseerimine sulgeda ette teatamata. 2.1.18. Kõigil juhtudel, kus eeskiri annab vee-ettevõtjale õiguse kliendile vee andmise ja kinnistu heitvee kanaliseerimise sulgemiseks, ei vastuta vee-ettevõtja sellest kliendile põhjustanud võimalike kahjude eest. Vee andmine ja heitvee kanaliseerimine taastatakse pärast sulgemise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kulude tasumist. Omavolilised ühendused taasavamisele ei kuulu. 2.1.19. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise ja heitvee vastuvõtu vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see on toimunud vääramatu jõu ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii tulemusena. 2.1.20. Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise katkemisel teostab kliendi veega varustamist ja heitvee ärajuhtimist vee-ettevõtja vastavalt antud valdkonna eest vastutava vallavalitsuse ametiisiku korraldusele. 2.1.21. Vee-ettevõtjal on õigus kliendile piirata või katkestada vee andmine ja heitvee vastuvõtt avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral, teavitades sellest kliente avariiliste ööde puhul tööde alustamisel vallavalitsuse poolt määratud teabevahendite kaudu ning enne plaanilisi töid vähemalt viis kalendripäeva ette kirjalikult. Teavitamisest kinnipidamise korral ei vastuta vee-ettevõtja remonttööde puhul klientidele vee andmise ja heitvee kanaliseerimise piiramisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest. 2.1.22. Veekatkestuse korral remonttööde tõttu üle tunni tagab vee-ettevõtja elumajade juurde ajutise veevõtu võimaluse elanike esmasteks vajadusteks. 2.l.23. Kõik isikud, kes on süüdi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete vigastamises, kannavad seaduse alusel vastutust tekitatud kahju, sealhulgas sellega kaasneva veekao ja keskkonnakahjude eest. Veekao suurus arvestatakse vee-ettevõtja poolt veevoolu ristlõike pinna, kiiruse ja veevoolu kestuse järgi või kontrollmõõtmise teel. 2.2. Veega varustamise nõuded ja tingimused 2.2.1. Vee ettevõtja peab tagama nii ühisveevärki juhitava kui ka seal oleva vee kvaliteedi kontrolli vastavalt tervisekaitse talituse poolt kehtestatud vee kvaliteedi kontrolli nõuetele. Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi muutuste eest kinnistu veevärgis. 2.2.2. Peatorus tagatav veerõhk määratakse vee-ettevõtja poolt piirkonniti, lähtudes valdavast hoonestuskõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest. Kui kinnistul vajatakse suuremat rõhku, tuleb rõhu tõstmine kliendil lahendada oma rõhutõstmise seadmetega ja omal kulul. 2.2.3. Ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks võib vee-ettevõtja piirata, kui see põhjustab häireid klientide olmeveega varustamisel. Vajadusel määratakse kastmiseks vee kasutamise tingimused teenuslepinguga. 2.2.4. Ühisveevärgil oleva avaliku veevõtukoha hooldust korraldab selle omanik, kes peab tagama veevõtukoha heakorra ning sanitaarnõuete täitmise. Nõuetest mittekinnipidamisel võib vee-ettevõtja sulgeda vee andmise veevõtukohale vastavalt eeskirja punktile 2.1.17. 2.2.5. Ühisveevärgi tuletõrjehüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrjehüdrante kasutab tuletõrje- ja päästeteenistus (edaspidi päästeteenistus) kahjutule tõrjumisel ja vajadusel teistel päästetöödel. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada vaid vee-ettevõtja loal lepingu alusel. Hüdrantide kasutamine õppusel ja neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks. 2.2.6. Sisendustoru võib paigaldada, remontida või asendada vee-ettevõtja või nendeks töödeks litsentsi omav ettevõtja vee-ettevõtja tehnilise järelevalve all. Sisendustorul ei tohi olla veevõttu võimaldavat ühendust. 2.2.7. Klient peab hoidma sisendustoru kohal maa-ala toru kontrollimiseks ja remontimiseks juurdepääsetavana. 2.2.8. Sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul peab klient sellest kohe teatama vee-ettevõtjale. 2.2.9. Eeskirja punktides 2.2.6 ja 2.2.7 toodud nõuete eiramise, samuti sisendustoru lekke kohta koostab ülevaatust teinud vee-ettevõtja esndaja sellekohase akti, mille alusel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule vastavalt eeskirja punktile 2.1.17, eeskirja punkti 2.2.8 nõuete eiramisel kliendi poolt või lekke ilmnemisel sisendustorust kohe, ilma eelteateta. 2.3. Heitvee ärajuhtimise nõuded ja tingimused 2.3.1. Ühiskanalisatsioon on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud: 2.3.1.1. ühisvoolse kanalisatsiooni puhul heitvee kanaliseerimiseks teenuslepingus määratud tingimustel; 2.3.1.2. reovee kanalisatsiooni puhul ainult reovee kanaliseerimiseks; 2.3.1.3. sademevee kanalisatsiooni puhul sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee, samuti muu puhta heitvee kanaliseerimiseks teenuslepingus määratud tingimustel. 2.3.2. Torude paigalduskõrgus (-sügavus) liitumispunktis ja heitvee paisutuskõrgus on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja antakse ühiskanalisatsiooniga liitujale teada tehnilistes tingimustes või kliendile teenuslepingus. Kui paisutuskõrgus ei ole määratletud, loetakse selleks kinnistu poolt esimese, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva vaatluskaevu kaanest 10 cm võrra kõrgem tase. Kui see ei taga kinnistult heitvee isevoolset või üleujutusriskita kanaliseerimist, tuleb heitvee ümberpumpamine või paisutuskõrgusest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse üleujutuse eest lahendada kinnistu omanikul vastavate seadmetega ja omal kulul. 2.3.3. Ühiskanalisatsioonist põhjustatud üleujutuste eest vastutab ja tekkinud kahju hüvitab veevõtja, välja arvatud eeskirja punktides 2.1.18 ja 2.1.19 toodud juhtudel. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool heitvee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu. 2.3.4. Heitvett ja fekaale võivad ühiskanalisatsiooni purgida ainult vastavat luba omavad ettevõtjad ja ainult vee-ettevõtja poolt selleks määratud kohtades. Purgimiskohtade hooldust korraldab vee-ettevõtja. 2.3.5. Ühiskanalisatsiooni on lubatud kanaliseerida ainult heitvett, mis ei kahjusta selle ehitisi ja on puhastusseadmetes puhastatav. 2.3.6. Ühiskanalisatsiooni on keelatud kanaliseerida heitvett, mis sisaldab ohtlikke aineid vastavalt keskkonnaministri 7. juuni 1999. a määrusele nr 26 «Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta (RTL 1999, 98, 1199) või, mille kohta ei ole teenuslepingus toodud vastuvõtutingimusi, samuti heitvett, mis sisaldab: 2.3.6.1. põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid; 2.3.6.2. torustikele kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid; 2.3.6.3. inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase; 2.3.6.4. radioaktiivseid aineid; 2.3.6.5. inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust; 2.3.6.6. biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid; 2.3.6.7. bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid. 2.3.7. Kanaliseeritava heitvee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40 EC ja pH madalam kui 6,0 ning kõrgem kui 0,0. 2.3.8. Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, seda ka eelnevalt purustatud kujul. 2.3.9. Heitvee kanaliseerimisel on keelatud tekitada ühiskanalisatsioonis nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi. 2.3.10. Reoainete lubatavad piirkontsentratsioonid kliendile kehtestatakse teenuslepinguga vastavalt «Ühiskanalisatsiooni juhitud heitveest proovide võtmise ja saasteastme määramise juhendile». 2.3.11. Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustoru oleks ventileeritud läbi kinnistu kanalisatsiooni vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu. 2.4. Omavolilised ühendused 2.4.1. Mis tahes torustiku ühendust (ja ajutist voolikuühendust) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma liitumislepingu või teenuslepinguta ja tehnilise järelevalveta, loetakse omavoliliseks ühenduseks. 2.4.2. Omavolilise ühenduse ilmsikstulekul: 2.4.2.1. koostatakse vee-ettevõtja ja vallavolikogu volitatud isiku poolt sellekohane akt ning ühendus kuulub vee-ettevõtja poolt kohesele sulgemisele; 2.4.2.2. kliendi või kinnistu omanikul, kelle tarbeks ühendus tehti, tuleb vee-ettevõtjale hüvitada kahju vastavalt eeskirja punktides 2.5.3, 2.5.4 ja 2.5.8 toodud arvestuskorrale ning lisaks tasuda ühenduse sulgemise kulud ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatisele tekitatud kahju eest. 2.4.3. Omavolilise ühenduse kestus arvutatakse ajast, mil ühendus tehti. Kui vee-ettevõtjal pole seda küllaldaste tõendite puudumisel võimalik määratleda, loetakse kestuseks üks aasta. Veevõtu korral tuletõrjehüdrantidest üks kuu. 2.4.4. Kui omavoliline ühendus tehti ajutisena mahutite täitmise või tühjendamise (purgimise) ajaks, siis selle tuvastamisel tuleb ühenduse tegijal vee-ettevõtjal hüvitada kahju, mille arvutamisel lähtutakse täidetud või tühjendatud mahuti 15-kordsest mahust. 2.5. Omavoliline veekasutus ja heitvee kanaliseerimine 2.5.1. Omavoliliseks veekasutuseks ja heitvee kanaliseerimiseks loetakse juhtumit, mille korral: 2.5.1.1. ei ole vee-ettevõtjaga sõlmitud teenuslepingut; 2.5.1.2. on eemaldatud või rikutud torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile, vee- või heitveemõõtesõlme vee-ettevõtja poolt pandud plommid, välja arvatud eeskirja punktis 2.8.9 toodud juhud; 2.5.1.3. on eemaldatud või rikutud vee- või heitveearvesti taatlusplomm; 2.5.1.4. vee- või heitveearvesti on rikutud (ka külmumise või kuumenemise tõttu), arvesti näitu on moonutatud või arvesti on omavoliliselt eemaldatud; 2.5.1.5. on eemaldatud vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõtja paigaldatud sulgur; 2.5.1.6. on avatud vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan; 2.5.1.7. kinnistu veevärgi sisendustorule on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus; 2.5.1.8. vaatluskaevu kaudu toimub heitvee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni. 2.5.2. Omavolilise veekasutamise ja heitvee kanaliseerimise ilmnemisel koostatakse ülevaatust teinud vee-ettevõtja sellekohane akt ning kinnistule vee andmise ja heitvee kanaliseerimise võib vee-ettevõtja sulgeda ette teatamata. Eemaldatud plommi asendamise eest tasub klient või kinnistu omanik. 2.5.3. Omavolilise veekasutuse ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale hüvitust toru läbilaskevõime järgi avamis-, plommi eemaldamis-, rikkumis- või ühenduskohas arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse vee kiiruseks torudes siseläbimõõduga 15 kuni 20 mm – 0,5 m/s, torudes 25 kuni 40 mm – 1,0 m/s ning torudes 50 mm ja suuremad – 1,5 m/s. Kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik kanaliseerida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitusele tasu selle kanaliseerimise eest. Hüvitus arvutatakse, lähtudes vastavalt tarbijagrupile kehtestatud teenustasust heitvee ärajuhtimise eest. 2.5.4. Omavolilise heitvee kanaliseerimise ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale hüvitust: 2.5.4.1. ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) suubuva veetoru siseläbimõõdu järgi vastavalt eeskirja punkti 2.5.3 kohasele arvestuskorrale; 2.5.4.2. kanalisatsiooni survetorul asuva heitveearvesti, mõõtesõlme või nende plommide rikkumise puhul vastavalt eeskirja punkti 2.5.3 kohasele arvestuskorrale heitveearvesti siseläbimõõdu järgi; 2.5.4.3. sademete-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimisel ühisvoolsesse või sademetevee kanalisatsiooni vastavalt eeskirja punktis 2.6.5.2 toodud arvestuskorrale. 2.5.4.4. eeskirja punkti 2.5.1.8 kohase omavolilise heitvee kanaliseerimise korral vastalt eeskirja punktile 2.4.4. 2.5.5. Omavolilise veekasutuse ja heitvee kanaliseerimise kestus arvutatakse päevani, millal vee-ettevõtja esindaja võis veenduda omavolilise veekasutuse ja heitvee kanaliseerimise puudumises, kuid mitte üle ühe aasta tagasi. 2.5.6. Eeskirja punktides 2.5.3 ja 2.5.4 toodud hüvituse määrasid võib vee-ettevõtja vähendada, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest. 2.5.7. Kui omavoliline veekasutamine ja heitvee kanaliseerimine on tekkinud teenuslepingu lõppemise, lõpetamise või kinnistu omaniku vahetuse tõttu, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda kinnistule vee andmine ja kinnistu heitvee kanaliseerimine vastavalt eeskirja punktile 2.1.17, kui lepingu osapooled ei ole kokku leppinud teisiti. 2.5.8. Omavolilise veekasutuse ja vee kanaliseerimise juhtudel, mis ei mahu eeskirja punktides 2.5.3 ja 2.5.4 toodu alla, määratakse hüvitus vallavolikogu volitatud isiku poolt vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel. 2.5.9. Omavoliliseks veekasutuseks ei loeta eeskirja punktides 2.2.5 ja 2.8.9 toodud juhtumeid, tingimusel, mil peeti kinni samas esitatud nõuetest. Plommide tagasipaigaldamise kulud eeskirja punkti 2.8.9 toodud juhtudel kannab klient. 2.6. Keelatud ühendused 2.6.1. Kinnistu veevärk peab olema paigaldatud ja ühendatud ühisveevärgiga nii, et oleks takistatud reostunud või reostusohtliku vee, samuti ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamine või imbumine torustikuga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki (seda nii võrgu normaal- kui ka ka alarõhu korral). Kinnistu veetorustik peab olema kaitstud kõrgetemperatuurilise vee või auru sinna sattumise eest. Ühendusi, mis eeltoodut ei võimalda, loetakse keelatud ühendusteks. 2.6.2. Keelatud ühendus on ka: 2.6.2.1. ühendused, mis võimaldavad ühisveevärgiga vahetus ühenduses olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest; 2.6.2.2. kinnistu veevärgi vahetu ühendamine kanalisatisoonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a joogivee reservuaarid), kõrgsurveseadmetega, samuti tehnoloogilise seadmestikuga, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid; 2.6.2.3. ühendused, mis võimaldavad reovee juhtimist sademevee kanalisatsiooni; 2.6.2.4. ühendused, mis võimaldavad sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee juhtimist reoveekanalisatsiooni. 2.6.3. Keelatud ühenduse ilmsikstulekul koostatakse ülevaatust teostanud vee-ettevõtja esindaja poolt sellekohane akt. 2.6.4. Eeskirja punktides 2.6.1, 2.6.2.1 ja 2.6.2.2 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja veeandmise kliendi kinnistustorustikku ette teatamata sulgeda. Eeskirja punktides 2.6.2.3 ja 2.6.2.4 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja heitvee kanaliseerimise sulgeda vastavalt eeskirja punktile 2.1.17. 2.6.5. Eeskirja punkti 2.6.2. kohaste keelatud ühenduste ilmsikstulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust: 2.6.5.1. eeskirja punkti 2.6.2.3 toodud juhul vastalt eeskirja punktis 2.5.4.1 toodud arvestuskorrale. 2.6.5.2. eeskirja punktis 2.6.2.4 toodud juhul iga sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee vastuvõtu-ühenduspunkti pealt (restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus, maapinna kaldega korraldatud äravool vaatluskaevu, katuseäravool jne) summas, mis vastab 75 m3 heitvee kanaliseerimise teenustasule kuus. 2.6.6. Eeskirja punktis 2.6.5 toodud juhtudel kasutatakse arvutustes vastava tarbijagrupi heitvee ärajuhtimise teenustasu määra ja ühenduse kestus määratakse eeskirja punkti 2.4.3 kohaselt. 2.6.7. Kui kliendi või kinnistuomaniku poolt keelatud ühenduse tegemise või nende muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis või koormati üle ühiskanalisatisooni rajatised, hüvitatakse sellest tulenevad kahjud kliendi või kinnistuomaniku poolt. 2.7. Ajutised torustikud 2.7.1. Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust ja heitvee kanaliseerimiset ehituseks, tänavakaubanduseks ja kastmiseks tähtajalise teenuslepingu alusel. 2.7.2. Ajutisi vee- ja kanalisatsioonitorustikke on lubatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendada vastavuses vee-ettevõtja poolt antud tehnilistele tingimustele. 2.7.3. Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise teenuslepingu taotleja poolt ja tema kulul. Kui ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja teise lepingupoole kulul. 2.7.4. Liitumispunktiks ajutise torustiku ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga on nende ühinemiskohad. Veetoru ühinemiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtja nõudmisel ka tagasilöögiklapp. 2.7.5. Ajutiste torustike kohta kehtivad eeskirjas kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni nõuded ja kliendi kohustused, ainult suvel kasutatavate torustike puhul ei kehti külmumisohuga seonduvad nõuded. 2.7.6. Kui vesi saadakse ühisveevärgist, tuleb teenuste tähtajalise lepingu taotlejal veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada tema poolt ja kulul ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõtesõlm. 2.8. Nõuded kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile 2.8.1. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema paigaldatud vastavuses nende kohta käivate õigusaktide ja tehniliste normdokumentidega, samuti õigusaktide alusel vee-ettevõtja poolt kehtestatud nõuetega. 2.8.2. Klient on kohustatud: 2.8.2.1. kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimis-, ehitus- ja remonditöödel kasutama nendeks töödeks litsentsi omavaid ettevõtjaid; 2.8.2.2. tagama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ning vastavuse tehnilistele standarditele ja normidele ning käesolevale eeskirjale, samuti teistele selle kohta käivatele nõuetele; 2.8.2.3. kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud teiste klientide veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ohutus ning ei oleks häiritud teiste klientide teenuslepingujärgsete nõuete täitmine; 2.8.2.4. tagama vallavolikogu volitatud isikule ning vastavalt teenuslepingus ettenähtud tingimustele vee-ettevõtja esindajale vaba juurdepääsu kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile. 2.8.3. Vee-ettevõtja võib sulgeda vee andmise kinnistule või kinnistu vastavalt eeskirja punktile 2.1.17. 2.8.3.1. kui rikutakse punktide 2.8.2.1, 2.8.2.2 ja 2.8.2.3 nõudeid; 2.8.3.2. kui klient ei taganud eeskirja punkti 2.8.2.4 kohast juurdepääsu. 2.8.4. Kinnistu omanik peab hoidma lume- ja jäävabad tema puhastusalal ja kinnistul olevad hüdrandikaevude ja peakraani luugid ning hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele vastavuses valla heakorra eeskirjale, samuti peakraani luugi ja ühisveevärgi tähissiltide ning nähtavuse eest, nende vigastusest ja kaotsiminekust kohe teatama vee-ettevõtjale. 2.8.5. Keelatud on ühisveevärgi juurde kuuluvate sulgurite omavoliline avamine ja sulgemine. Erandina on kliendil lubatud, teatades sulgemisest kohe vee-ettevõtjale, sulgeda oma kinnistu peakraan, kui on ilmnenud leke kinnistu sisendustorust või on veemõõtesõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas uputus. 2.8.6. Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja -kanalisatiooni avariide ja remonttööde korral kasutada kinnistu veevärki või kanalisatsiooni teiste kinnistute veega varustamiseks või heitvee kanaliseerimiseks tingimusel, et see ei halvenda selle kliendi kasutustingimusi, kelle veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse ning talle hüvitatakse tekkinud kahju. 2.8.7. Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida: 2.8.7.1. veearvestita tuletõrjesüsteemisulgur ja hüdrant; 2.8.7.2. vee-heitveearvesti liitmik ja arvesti elektritoite ja -ülekande süsteem; 2.8.7.3. omavolilise või keelatud ühenduse sulgur; 2.8.7.4. kanalisatsioonitorustiku sulgur. 2.8.8. Klient vasutab kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil asuvate plommide säilimise eest ning on kohustatud kohe teatama vee-ettevõtjale nende kadumisest või rikkumisest. 2.8.9. Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta: 2.8.9.1. kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama mitte hiljem kui 24 tunni jooksul pärast plommi eemaldamist. 2.8.10. Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademete-, drenaaživesi või muu pinnase ja pinnavesi satuvad ülenormatiivse infiltratsiooni ja vee juurdevoolu tõttu või muul teel suures ulatuses kinnistu reoveekanalisatsiooni, on vee-ettevõtjal õigus teostada selle vee kontrollmõõtmist. Kliendil või tema poolt volitatud isikul on õigus jälgida kontrollmõõtmise teostamist. Vee mõõtmisega seotud kulud kannab klient, kui ülenormatiivne infiltratsioon leiab kontrollmõõtmistega kinnitust. Mõõtmisandmed on aluseks kanaliseeritava vee eest tasumisel, lähtudes vastava tarbijagrupi heitvee hinnast. 2.8.11. Vallavolikogu volitatud isikul on õigus kontrolli teostada vastavalt teenuslepingu tingimustele. 3. VEE JA HEITVEE MÕÕTMINE NING ARVESTUS 3.1. Vee mõõtmine 3.1.1. Kinnistu veevärk, mis on otseselt ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõtesõlmega. 3.1.2. Kinnistu piires tarbitav vesi peab üldjuhul tulema ühe veemõõtesõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõtesõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist vee võtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal ja tingimustel. 3.1.3. Veemõõtesõlm peab asuma hoones pärast selle peatorupoolsel küljel, kohe sisendustoru suubumist hoonesse või veemõõtekaevus, sisendustoru suubumist kinnistule. 3.1.4. Veemõõtesõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel veemõõtekaevu, kui: 3.1.4.1. hoones puudub selleks võimalus; 3.1.4.2. kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine; 3.1.4.3. sisendustoru krundil osutub pikemaks kui 20 m; 3.1.4.4. sisendustoru varustab veega mitut kinnistut või kinnistute gruppi või kinnistut läbi teise kinnistu. 3.1.5. Veemõõtesõlme asukoht ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele tingimustele. Sõlme paigaldab oma veearvesti vee-ettevõtja, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Kliendi paigaldatud veearvesti peab vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele tingimustele. 3.1.6. Veemõõtesõlme, kui see nõutaval kujul puudub, peab ehitama kinnistu omanik, võttes vee-ettevõtjalt selleks eelnevalt tehnilised tingimused. Keeldumise korral on vee-ettevõtjal õigus teenuslepingut mitte sõlmida või olemasolev teenusleping lõpetada. 3.1.7. Veearvesti monteerib omal kulul vee-ettevõtja tähtajatut, samuti eeskirja kohast tähtajalist teenuslepingut omava kliendi veemõõtesõlme viie tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist, teostades ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel demonteerib vee-ettevõtja veearvesti. 3.1.8. Pärast veearvesti paigaldamist koostatakse akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta, mille alusel klient vastutab nende nõuetekohase toimimise eest. 3.1.9. Klient peab tagama: 3.1.9.1. veearvesti vigastamata säilimise ruumi ning kaitsmise külmumise ja ülekuumenemise eest; 3.1.9.2. veemõõtesõlme ruumi või veemõõtekaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse; samuti ruumi valgustuse; 3.1.9.3. veemõõtesõlme armatuuri töökorras oleku; 3.1.9.4. veemõõtesõlme lähima ümbruse korra ning vaba juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks. 3.1.10. Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud, kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul pärast tekitatud kahjude tasumist vee-ettevõtjale kliendi poolt. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendatakse see vee-ettevõtja poolt tasuta. 3.1.11. Kui ei ole kinni peetud eeskirja punktide 3.1.9.3 ja 3.1.9.5 nõuetest, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule vastavalt eeskirja punktile 2.1.17. 3.1.12. Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja veemõõtesõlme plommide riknemisest ning kaotsiminekust tuleb kliendil kohe teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võib üldjuhtudel vee-ettevõtja mitte rakendada eeskirja punktis 2.5.3 toodud hüvituse nõuet. 3.1.13. Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlusaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja. 3.1.14. Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid veearvestite elektritoite ja -ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui veemõõtesõlme plomme. 3.2. Veearvestus 3.2.1. Üldjuhul mõõdetakse kliendi veetarvitust veearvestiga. 3.2.2. Veearvesti puudumisel määratakse veetarvitus vee kasutamise normid järgi. Alates 2002. a 1. jaanuarist peab klientidele antav vesi olema mõõdetud. 3.2.3. Eeskirja punktis 3.2.2 toodud juhul võib vee-ettevõtja lekke avastamisel kinnistustorustikes käsitleda seda kui omavolilist veekasutust ja rakendada eeskirja punktides 2.5.2 ja 2.5.3 toodut. Leket sisendustorust käsitletakse eeskirja punktide 2.2.8 ja 2.2.9 kohaselt. 3.2.4. Veearvesti rikke korral, kui klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kolme kuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Nimetatud arvestamiskord kehtib rikke tuvastamise kuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni. 3.2.5. Kui klient ei ole võimaldanud kahe nädala möödumisel pärast kirjalikku hoiatust juurdepääsu veearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja punktis 2.5.3 sätestatut eeskirja punkti 2.5.5 kohase kestusega. 3.2.6. Kui eeskirja punkti 3.1.13 kohasel kontrolltaatlusel osutus arvesti mõõteviga lubatust suuremaks, teeb vee-eetevõtja tasaarvelduse eelneva kolme kuu veetarvituse kohta, kaasa arvatud kontrolltaatlus kalendrikuu päevade kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni. Tasaarveldus toimub tasaarveldusperioodile eelnenud kolme kuu keskmise veetarbimise alusel. 3.2.7. Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus ja tasumine toimub vastavalt vee-ettevõtja kehtestatud korrale kooskõlas vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu tingimustega. 3.2.8. Ühekordsed veetarvitused (läbipesud, katsetused jms) mõõdetakse või arvestatakse vee-ettevõtte poolt igakordselt vastavalt kasutusele. 3.2.9. Päästeteenistuse poolt kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kulutatud veekoguse üle peab arvestust päästeteenistus, esitades igakuiselt vee-ettevõtjale sellekohased andmed. 3.2.10. Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud veearvestit, teeb eeskirja punktist 2.8.9 tulenevatel juhtudel vastava veekasutuse akti ja kuluarvestuse vee-ettevõtja. 3.3. Heitvee mõõtmine 3.3.1. Heitvee mõõtesõlmega varustatakse kinnistud eeskirja punktides 3.4.1 ja 3.4.2 toodud juhtudel. 3.3.2. Heitvee mõõtesõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad heitveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja esitatud tingimustele. 3.3.3. Heitvee mõõtesõlme ehitab klient omal kulul. 3.3.4. Heitvee mõõtesõlme vaatab üle, annab kasutusloa ja plommib vee-ettevõtja. Mõõtesõlme hooldust ning heitveearvesti taatlust korraldab ja kulud kannb klient. Koostatakse akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta. 3.3.5. Heitvee mõõtesõlme puhul tuleb samaselt veemõõtesõlmega kinni pidada eeskirja punktis 3.1.9 toodud nõuetest. Nõuete eiramisel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine või heitvee kanaliseerimine ühiskanalisatsiooni. 3.3.6. Heitveearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja mõõtesõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil kohe teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võidakse neil juhtudel vee-ettevõtja mitte rakendada eeskirja punkti 2.5.4 kohast hüvituse nõuet. 3.3.7. Kui vee-ettevõtja kasutab eeskirja punkti 3.4.1 kohast õigust heitvee mõõtesõlme ehitamiseks, langevad selle ehituse ja hooldusega seotud kulud vee-ettevõtjale. 3.3.8. Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid arvestite elektritoite ja -ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui mõõtesõlme plomme. 3.4. Heitvee arvestus 3.4.1. Kliendilt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava heitvee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega või mõõdetakse eraldi heitveearvestiga. Heitvee mõõtmist kasutatakse siis, kui üks lepingupooltest seda soovib või see toimub eeskirja kohaselt. 3.4.2. Kui klient saab kogu vee osa sellest muudest veeallikatest või ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud vee kogus heitveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik heitvee mõõtesõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõtesõlmede ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab klient, kui teenuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti. 3.4.3. Heitveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud heitvee kogus eeskirja punktis 3.2.4 sätestatud korras. 3.4.4. Kui klient ei ole võimaldanud pärast ühekordset kirjalikku hoiatust ilma mõjuva põhjuseta juurdepääsu heitveearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja punktis 2.5.4 sätestatut eeskirja punkti 2.5.5 kohase kestusega. 3.4.5. Ühekordne heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni juhul, kui kasutatakse vett, mis ei ole mõõdetud (läbipesu, katsetuse jms), arvestatakse vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele. 3.4.6. Sademete- ja drenaaživee ning muu pinnavee koguse määrab vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel või mõõtmisega. 4. ARVELDAMINE VEEVARUSTUSE JA HEITVEE ÄRAJUHTIMISE TEENUSE EEST 4.1. Arveldamine veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste eest sh vee-(heitvee-)arvesti näidu registreerimine ja näidu teatamine vee-ettevõtjale toimub teenuslepingu alusel kooskõlas käseoleva eeskirjaga. Kasutatud vee ja ärajuhitud heitvee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega. 4.2. Arve saanud klient on kohustatud tasuma vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud aja jooksul alates arve väljasaatmise päevast. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, siis on klient kohustatud tasuma arve kümne kalendripäeva jooksul alates arve väljasaatmise päevast. Arve loetakse tasutuks raha laekumise kuupäeval vee-ettevõtja arvelduskontole. Arveldamisel maksekorralduse raamatuga tasub klient arvestusperioodil kasutatud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste eest arvestusperioodile järgneva kuu 25. kuupäevaks. Nimetatud tähtaegade möödumisel tasub klient vee-ettevõtjale viivist tasumata arve summast iga tähtaega ületava päeva eest. 4.3. Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus, kuid see ei või olla rohkem kui 0,5 % ja elanikele kuni 0,15% tasumata summalt päevas. Viivist ei tasuta, kui klient ei ole temast olenemata põhjustel saanud arvet või ei ole saanud seda õigeaegselt või esitatud arve on ebaõige. 4.4. Arvelduskorra muudatused määratakse kindlaks teenuslepinguga. Kui toimub tarbija hinnagrupi muutus, on klient kohustatud sellest kümne tööpäeva jooksul vee-ettevõtjale teatama. 4.5. Pretensioone arvete õigsuse suhtes võib klient esitada vee-ettevõtjale kümne tööpäeva jooksul arve kättesaamisest. 4.6. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste arve ja muude maksekohustuste tähtajaks täitmata jätmisel on vee-ettevõtjal õigus esitada kliendile viie tööpäeva möödudes kirjalik hoiatus veeandmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemiseks. Sulgemine toimub käesoleva eeskirja punkti 2.1.17 kohaselt. 5. LÕPPSÄTTED 5.1. Enne käesoleva eeskirja jõustumist vastuvõetud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamist reguleerivad õigusaktid kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seaduse, käesoleva eeskirja ja muude õigusaktidega. 5.2. Enne käesoleva eeskirja jõustumist vallavalitsuse ja vee-ettevõtja ning kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingud kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seaduse, käesoleva eeskirja ja muude õigusaktidega. Nimetatud lepingute asendamine käesoleva eeskirja nõuetele vastavate lepingutega tuleb lõpetada hiljemalt 31. detsembriks 2001. a.