Võnnu Vallavolikogu — Võnnu valla põhimääruse kinnitamine — KO, 19, 324

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9, Võnnu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Võnnu valla põhimäärus (lisatud). 2. Lugeda kehtetuks Võnnu Vallavolikogu 13. jaanuari 1994. a määrused nr 1 ja nr 2. 3. Määrus avalikustatakse 22. veebruaril 2000. a. 4. Määrus jõustub 25. veebruaril 2000. a. Volikogu esimees Tiiu MEERITS Kinnitatud Võnnu Vallavolikogu 17. veebruari 2000. a määrusega nr 4 VÕNNU VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Põhimääruse eesmärk Võnnu valla (edaspidi vald) põhimääruses sätestatakse valla omavalitsusorganite, nende komisjonide, valla asutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. 2. Valla omavalitsuse mõiste 2.1. Valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt juhtida ja korraldada kõiki kohaliku elu küsimusi, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2.2. Kohalik omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel ning teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või -algatuse teel. 3. Valla omavalitsuse põhimõtted 3.1. Valla omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 3.1.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine; 3.1.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3.1.3. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 3.1.4. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 3.1.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 3.1.6. tegevuse avalikkus; 3.1.7. vallaelanikele avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. 4. Valla omavalitsuse õiguslikud alused Vald omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. 5. Valla omavalitsusorganid 5.1. Valla omavalitsusorganid on: 5.1.1. vallavolikogu – valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 5.1.2. vallavalitsus – vallavolikogu poolt moodustatav täitevorgan. 6. Valla eelarve ning õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi 6.1. Vallal on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, eelarve- ja maksuseadustest lähtuv iseseisev eelarve. 6.2. Vallavolikogul on õigus seaduse alusel kehtestada makse ja panna peale koormisi. 7. Valla ülesanded ja pädevus 7.1. Valla ülesanne on korraldada vallas sotsiaalabi ja sotsiaalteenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti ning valla teede korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. 7.2. Valla ülesanne on samuti korraldada valla omandis olevate koolieelsete lasteasutuste, koolide, raamatukogude, kultuurimajade ja teiste kohalike asutuste ülalpidamist. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. 7.3. Lisaks käesoleva põhimääruse punktides 7.1 ja 7.2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab vald neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud teiste seadustega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 7.4. Vald täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja vallavolikogu vahelisest lepingust. 7.5. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 8. Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid 8.1. Vallavolikogul ja vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. 8.2. Vallavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi. 8.3. Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil. 9. Arengukava Valla arengukava on dokument, mis sisaldab valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. 10. Vald avalik-õigusliku isikuna 10.1. Vald on avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem. 10.2. Vallal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. 11. Omavalitsusüksuste liidud ja ühisasutused Vallal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras. 12. Osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides 12.1. Vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 12.2. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda vallavolikogu või vallavolikogu poolt määratud esindus. 13. Valla vapp ja lipp 13.1. Vallal võib olla oma vapp ja lipp, mis kuuluvad kooskõlastamisele, kinnitamisele ja registreerimisele vastavalt seadusele. 13.2. Vapi ja lipu kasutamine sätestatakse seadusega ning vallavolikogu vastava otsusega. 13.3. Valla lipp ei tohi normaalmõõtmetelt olla suurem riigilipust. 14. Valla õiguste kaitse 14.1. Valda likvideerida, selle piire ja nime muuta ei tohi ilma vallavolikogu arvamust ära kuulamata. 14.2. Vallavolikogul on õigus valla territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 14.3. Vallal on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. 15. Valla piir 15.1. Valla piir määratakse seaduses sätestatud korras. 15.2. Valla piiri muutmise võib algatada Vabariigi Valitsus või vallavolikogu seaduses sätestatud korras. 15.3. Valla piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. 15.4. Valla piiri muutmine toimub pärast elanike arvamuse väljaselgitamist ja vallavolikogu seisukohta arvestades ning lähtudes kehtivast seadusandlusest. 15.5. Valla piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsusüksustega ja tähistatakse valda suubuvatel teedel seaduses kehtestatud korras. 16. Valla administratiivkeskus Valla administratiivkeskus asub Võnnu alevikus. 17. Vallaelaniku mõiste Võnnu valla elanik on isik, kes on kantud valla elanikeregistrisse. III. VALLAVOLIKOGU 18. Vallavolikogu mõiste 18.1. Vallavolikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel vallaelanike poolt valitud esinduskogu. 18.2. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. 18.3. Vallavolikogu määrab seaduses sätestatud korras kindlaks oma struktuuri ja töökorra ning lahendab seaduse ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 18.4. Vallavolikogu esindab ja tema tööd juhib vallavolikogu esimees, tema äraolekul vallavolikogu aseesimees. 19. Vallavolikogu moodustamine 19.1. Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 19.2. Vallavolikogu liikmete arvu määrab vallavolikogu eelmine koosseis. 19.3. Vallavolikogus peab olema vähemalt seitse liiget. Vallavolikogu liikmete arv määratakse lähtuvalt vallaelanike arvust. Kui valimised toimuvad omavalitsuste ühinemise tõttu, siis määratakse vallavolikogu liikmete arv ühinemisel moodustatud omavalitsusüksuse elanike arvust lähtuvalt. 19.4. Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 20. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord 20.1. Vallavolikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel vallavolikogu esimehe. Igal vallavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. 20.2. Vallavolikogu liikmed esitavad vallavolikogu esimehe kandidaadid. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse suuline ettepanek. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. 20.3. Vallavolikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni kandidaatide nimekirja sulgemiseni. 20.4. Vallavolikogu esimehe kandidaadil on õigus tutvustada oma tegevuskava kuni 15-minutilises sõnavõtus. Igal vallavolikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile kuni kaks küsimust. 20.5. Hääletamiskomisjon valitakse avalikul hääletamisel kolmeliikmeline, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Komisjoni liige ei tohi olla vallavolikogu esimehe kandidaat. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Hääletuskomisjon on töövõimeline, kui üle poole tema liikmetest on kohal. 20.6. Vallavolikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. 20.7. Kui ükski kandidaat ei saanud nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, kuulutatakse välja istungi vaheaeg läbirääkimisteks. Pärast vaheaega korratakse valimisprotseduuri alates punktist 20.2. Kui uus hääletusvoor ei anna nõutavat tulemust, siis valitakse vallavolikogu esimees vallavolikogu järgmisel istungil. 20.8. Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. 20.9. Vallavolikogu aseesimehe valimine toimub käesolevas punktis vallavolikogu esimehe valimiseks sätestatud korras. 21. Vallavolikogu liige 21.1. Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 21.2. Vallavolikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest. 21.3. Vallavolikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitist vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest vallavolikogu poolt kehtestatud määrades ja korras. 21.4. Vallavolikogu esimehe või aseesimehe ametikoht võib vallavolikogu otsusel olla palgaline. 21.5. Vallavolikogu liige ei tohi osa võtta vallavolikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõikele 1. 21.6. Punktis 21.5 sätestatud juhul on vallavolikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse vallavolikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle vallavolikogu liikme võrra väiksem. 21.7. Vallavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. 22. Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 22.1. Vallavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 22.1.1. volikogu tegutsemisvõimetusega; 22.1.2. tagasiastumisega; 22.1.3. väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist Võnnu vallas; 22.1.4. nimetamisega kohtunikuks; 22.1.5. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 22.1.6. jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati Võnnu valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta vallavolikogu liikmeks; 22.1.7. teovõimetuks tunnistamisega; 22.1.8. tema surmaga. 22.2. Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul punktis 22.1.1 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate valla valimiskomisjonile. 22.3. Punktis 22.1.2 sätestatud juhul esitab vallavolikogu liige vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvates vallavolikogule. 22.4. Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul punktides 22.1.3, 22.1.4 ja 22.1.8 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate vallavolikogule. 22.5. Punktides 22.1.5, 22.1.6 ja 22.1.7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava kohtuotsuse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates vallavolikogule. 23. Vallavolikogu liikme volituste peatumine 23.1. Vallavolikogu liikme volituste peatumine tähendab vallavolikogu liikme ajutist vabanemist vallavolikogu liikme ülesannete täitmisest. 23.2. Vallavolikogu liikme volitused peatuvad seoses: 23.2.1. valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 23.2.2. nimetamisega prokuröriks; 23.2.3. valimisega vallavanemaks, kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks; 23.2.4. nimetamisega vallaametnikuks; 23.2.5. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 23.2.6. tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 23.2.7. tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab vallavolikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. 23.3. Punktis 23.2.3 sätestatud piirang ei kehti vallavolikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema ja vallavalitsuse liikme suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni vallavolikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. 23.4. Punktides 23.2.1 ja 23.2.2 sätestatud asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist saadab vallasekretär vastava teate vallavolikogule. 23.5. Punktis 23.2.4 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava korralduse vastuvõtmist selle vallavolikogule. 23.6. Punktides 23.2.5. ja 23.2.7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava avalduse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul vallavolikogule. 23.7. Punktis 23.2.6 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava kohtumääruse kättesaamist selle vallavolikogule. 24. Vallavolikogu asendusliige 24.1. Ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega vallavolikogu liikme asemele astub vallavolikogu asendusliige. 24.2. Valla valimiskomisjon registreerib vallavolikogu asendusliikmed ja edastab nende nimekirja vallavolikogu esimehele. 24.3. Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav vallavolikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat loobub, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. Kui kaks või enam sama erakonna või valimisliidu kandidaati said valimistel võrdselt hääli, saab asendusliikmeks valimisringkonna kandideerijate nimekirjas tagapool olnud isik. 24.4. Kui asendatav vallavolikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, siis saab vallavolikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. 24.5. Kui valimisringkonna kandideerijate nimekirjas on ainult üksikkandidaadid, siis on asendusliikmeteks samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaadid. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat astub tagasi, siis on asendusliikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. 24.6. Vallavolikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused vallavolikogu liikmena algavad vallavolikogu, valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. 24.7. Vallavolikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama vallavolikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Vallavolikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad vallavolikogu otsuse jõustumise hetkest. 24.8. Valla valimiskomisjon saadab otsused vallasekretärile. 24.9. Kui vallavolikogu liikmete arv langeb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõikes 5 osutatud tegutsemiseks vajaliku miinimumini või alla selle, siis korraldatakse vallavolikogu koosseisu puuduolevate liikmete valimiseks täiendavad valimised. 25. Vallavolikogu pädevus 25.1. Vallavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 25.1.1. valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 25.1.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 25.1.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 25.1.4. koormiste määramine; 25.1.5. toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 25.1.6. vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 25.1.7. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 25.1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 25.1.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine või kehtetuks tunnistamine; 25.1.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 25.1.11. osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 25.1.12. vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 25.1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine ja valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 25.1.14. vallavolikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 25.1.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 25.1.16. vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri kinnitamine; 25.1.17. vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine vallavalitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 25.1.18. umbusalduse avaldamine vallavolikogu esimehele, vallavolikogu aseesimehele, vallavolikogu komisjoni esimehele, vallavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele; 25.1.19. vallavanemale ja palgalistele vallavalitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele vallavalitsuse liikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 25.1.20. vallavolikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine vallavolikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 25.1.21. vallavolikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 25.1.22. vallavolikogu liikmetele vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning vallavolikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 25.1.23. valla esindamise korra kehtestamine; 25.1.24. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25.1.25. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 25.1.26. kohtukaasistujate valimine; 25.1.27. Vabariigi Presidendi valimiskogusse vallavolikogu esindaja või esindajate valimine; 25.1.28. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks vallavolikogu esindaja valimine; 25.1.29. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 25.1.30. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 25.1.31. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine või tühistamine; 25.1.32. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 25.1.33. detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 25.1.34. valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 25.1.35. vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 25.1.36. valla ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 25.1.37. muud seadusega vallavolikogu ainupädevusse antud küsimused. 25.2. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavolikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise vallavalitsusele. 25.3. Vallavolikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus vallavolikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. 26. Vallavolikogu õigusaktide projektidele ja õigusaktidele esitatavad nõuded ning õigusaktide jõustumine 26.1. Vallavolikogu õigusakti projekti esitaja järgib järgmisi nõudeid: 26.1.1. õigusakti normtehniline ja keeleline korrektsus; 26.1.2. õigusakti sisu ja pealkirja vastavus; 26.1.3. õigusakti motiveerivas osas märgitakse õigusakti aluseks olev õiguslik ja faktiline motivatsioon; 26.1.4. õigusaktis sisalduv ülesanne, selle täitmine, täitmise tähtaeg; 26.1.5. õigusakti jõustumise tähtaeg. 26.2. Vallavolikogu määrused ja otsused loetakse avalikustatuks peale nende väljapanekut vallasekretäri ruumis. Vallavolikogu õigusaktid avalikustatakse peale vastuvõtmist viie tööpäeva jooksul. Vallavolikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. 26.3. Vallavolikogu määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvaid sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 26.4. Vallavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning vallakantselei saadab need kümne päeva jooksul täitjatele ja asjaosalistele. 26.5. Vallavolikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla vallavolikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. 26.6. Vallavolikogu määrused ja otsused on kõigile isikutele tutvumiseks kättesaadavad Võnnu raamatukogus ja vallasekretäri juures, vallavolikogu istungite protokollid vallasekretäri juures. 26.7. Üldist tähtsust omavad vallavolikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. 26.8. Vallavolikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 27. Õigusaktide täitmise kontroll Seaduste ja vallavolikogu määruste ja otsuste ning vallavalitsuse määruste ja korralduste täitmise kontrolli teostavad seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras vallavolikogu ja vallavalitsus. 28. Tööandja kohustus volikogu liikme ees Tööandja on kohustatud võimaldama vallavolikogu liikmel osa võtta vallavolikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita vallavolikogu antud ülesandeid. 29. Vallavolikogu liikme õigus saada teavet Vallavolikogu liikmel on õigus saada vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. IV. VALLAVALITSUS 30. Vallavalitsuse mõiste Vallavalitsus on valla kollegiaalne täitevorgan, mis tagab oma tegevusega õigusaktides vallale kui omavalitsusüksusele pandud ning vallavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesannete täitmise. 31. Vallavanema valimine 31.1. Vallavanemaks võib vallavolikogu valida teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku. 31.2. Vallavanema valib vallavolikogu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras kuni kolmeks aastaks. 31.3. Vallavanema valib vallavolikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. Igal vallavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. 31.4. Vallavanemakandidaadi seab üles vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse suuline ettepanek vallavolikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. 31.5. Igal vallavanemakandidaadil on õigus kuni 15-minutilises sõnavõtus tutvustada oma tegevuskava. 31.6. Igal vallavolikogu liikmel on õigus esitada igale vallavanemakandidaadile kuni kaks küsimust. 31.7. Avalikul hääletamisel valitakse kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 31.8. Vallavanemaks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. 31.9. Kui ükski kandidaat ei saanud nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, kuulutatakse välja istungi vaheaeg läbirääkimisteks. Pärast vaheaega korratakse valimisprotseduuri alates punktist 31.4. Kui uus hääletusvoor ei anna nõutavat tulemust, siis valitakse vallavanem vallavolikogu järgmisel istungil. 31.10. Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. 32. Vallavalitsuse moodustamine 32.1. Vallavanem saab valituks osutumise päevast volituse moodustada vallavalitsus. 32.2. Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed. 32.3. Vallavalitsuse liikmete arvu ja koosseisu kinnitab vallavolikogu oma volituste ajaks vallavanema ettepanekul. Vallavalitsuse koosseisu peab kuuluma vähemalt kolm liiget. 32.4. Vajadusel täiendada vallavalitsuse koosseisu esitab vallavanem vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse uue liikme kandidaadi. 32.5. Seaduses ja käesolevas põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. 33. Vallavalitsuse volituste tähtaeg 33.1. Vallavalitsus saab oma volitused vallavolikogu poolt ametisse kinnitamise päevast. 33.2. Vallavalitsus esitab lahkumispalve vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil. 33.3. Vallavalitsuse volitused lõpevad ka juhul, kui: 33.3.1. vallavolikogu avaldab vallavalitsusele umbusaldust; 33.3.2. vallavolikogu avaldab vallavanemale umbusaldust; 33.3.3. vallavanem astub tagasi. 33.4. Pärast lahkumispalve esitamist, samuti umbusalduse avaldamisel vallavalitsusele või vallavanemale või vallavanema tagasiastumisega, täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni. 34. Vallavalitsuse pädevus 34.1. Vallavalitsus: 34.1.1. valmistab ette vallavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või vallavolikogu otsustustest; 34.1.2. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 34.1.3. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu vallavolikogu ainupädevusse; 34.1.4. esindab valda avalik-õigusliku isikuna kohtus. 34.2. Vallavalitsus võib taotleda vallavolikogu ees vallavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. 35. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele esitatavad nõuded ning nende jõustumine 35.1. Määrused ja korraldused avalikustatakse nende vastuvõtmisest arvates viie tööpäeva jooksul vallavalitsuse ruumides ja on kättesaadavad kõigile isikutele. 35.2. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 35.3. Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 35.4. Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. 35.5. Vallavalitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. 35.6. Määrustele ja teistele vallavalitsuse dokumentidele kirjutab alla vallavanem ja vallasekretär. V. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES 36. Õigusaktide algatamise õigus 36.1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 36.2. Käesoleva põhimääruse punktis 36.1 ettenähtud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub vallavolikogu pädevusse, esitab vallavalitsus selle ühe kuu jooksul lahendamiseks vallavolikogule koos omapoolse seisukohaga. 36.3. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus vallavolikogus või vallavalitsuses. 37. Muudatuste taotlemine vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktides 37.1. Igaühel on õigus taotleda vallavolikogult või vallavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. 37.2. Kui vallavolikogu või vallavalitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. 38. Avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamise kord 38.1. Vallavolikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab vallavolikogu esimees vastamiseks kas vallavalitsusele või vallavalitsusele ettepanekute tegemiseks vallavolikogu vastavale komisjonile. 38.2. Küsimust arutatakse vallavalitsuse istungil või vallavolikogu komisjoni koosolekul, kuhu võidakse kutsuda ka avaldaja või tema esindaja. 38.3. Kui lahend ei rahulda avaldajat, võetakse see avaldaja taotlusel vallavolikogu päevakorda, kus kas kinnitatakse vallavalitsuse poolt vastuvõetud lahend või saadetakse küsimus tagasi uueks läbivaatamiseks. VI. MAJANDUS JA EELARVE 39. Vallavara 39.1. Vallavara on vallale kuuluv kinnis- ja vallasvara ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 39.2. Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab vallavolikogu. 39.3. Vallal on ostueesõigus tema haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse sätteid. 39.4. Vald võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks valla ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult vallavolikogu poolt kehtestatud korras. 40. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes 40.1. Vald võib teenuste osutamiseks asutada vallavalitsuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohalt olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. 40.2. Vallavalitsuse hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab ja põhimääruse ning selle muutmise kinnitab vallavolikogu. Kohaliku omavalitsuse asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. 40.3. Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab vallavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. 40.4. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise vallavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik. 40.5. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Lepinguid sõlmib vallavanem. Erandjuhul võib vallavalitsus korraldusega määrata lepinguid sõlmima teise vallaametniku. 41. Kohalikud maksud ja koormised 41.1. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 41.2. Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse vallavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. 41.3. Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 41.4. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 41.5. Isikul, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Vallavolikogul on õigus isiku põhjendatud taotlusel lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. 41.6. Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. 41.7. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. 41.8. Koormis ei või olla lepingu objektiks. 41.9. Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus. 42. Arengukava vastuvõtmine ja muutmine 42.1. Vallal peab olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. 42.2. Valla arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse vallavalitsuse ruumides vähemalt üks kuu enne selle vastuvõtmist. 42.3. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab vallavolikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. 42.4. Arengukava on aluseks: 42.4.1. vallaeelarve koostamisele; 42.4.2. investeeringute kavandamisele ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 42.4.3. laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. 42.5. Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. 43. Valla eelarve 43.1. Vallal on vallavolikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tasakaalustatud tuludest ja kuludest. 43.2. Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks valla eelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. 43.3. Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 44. Valla eelarve koostamine ja jõustumine 44.1. Valla eelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades valla arengukava. 44.2. Valla eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavalitsuse arvamus. 44.3. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. 45. Eelarve muutmine Eelarves määratud assigneeringute ümberjaotamiseks esitab vallavalitsus vallavolikogule eelarve muutmise eelnõu. Eelarve muutmine võetakse vastu samas korras kui eelarve. 46. Eelarve täitmine 46.1. Eelarve täitmise aruande kinnitab vallavolikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse vastavalt vallavolikogu õigusaktide avalikustamise korrale. 46.2. Alates 1. jaanuarist 2001. a peab vallavolikogu kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aruandele olema lisatud vallavolikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta. VII. TÖÖKORRALDUS 47. Töövormid 47.1. Vallavolikogu ja vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavolikogu komisjoni töövorm on koosolek. 47.2. Vallavolikogu tehnilise teenindamise tagab vallavalitsus. Vallavolikogu komisjonide töö korraldamise ja koosolekute protokollimise eest vastutab komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige. 48. Asjaajamiskeel Valla asjaajamiskeel on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. 49. Vallavolikogu esimees 49.1. Vallavolikogu esimees: 49.1.1. korraldab vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 49.1.2. esindab valda ja vallavolikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning vallavolikogu antud pädevusele; 49.1.3. kirjutab alla vallavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele, istungite protokollidele ja teistele vallavolikogu dokumentidele; 49.1.4. korraldab vallavolikogule saabunud avalduste ja ettepanekute lahendamist; 49.1.5. korraldab vallavolikogu komisjonide tööjaotust; 49.1.6. täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid. 49.2. Vallavolikogu esimehe ülesandel või tema äraolekul asendab teda vallavolikogu aseesimees. 50. Vallavolikogu kokkukutsumine 50.1. Vallavolikogu korralise istungi kutsub kokku selle esimees või aseesimees vallavolikogu poolt kehtestatud korras. 50.2. Vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjon hiljemalt seitsmendal päeval arvates vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamisest. Vallavolikogu uue koosseisu esimest istungit kuni vallavolikogu esimehe valimiseni juhatab valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 50.3. Vallavolikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema vallavolikogu liikmetele välja saadetud vähemalt neli päeva enne vallavolikogu istungit. Koos kutsega saadetakse vallavolikogu liikmetele üldjuhul ka määruste ja otsuste projektid. 50.4. Vallavolikogu esimees või aseesimees kutsub vallavolikogu kokku vallavalitsuse või vähemalt neljandiku vallavolikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. 51. Küsimuste arutelu vallavolikogus 51.1. Vallavolikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab vallavolikogu esimees või aseesimees. 51.2. Vallavolikogu esimees korraldab arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist vallavolikogu poolt. Vallavolikogu võib vallavalitsusele anda ettevalmistamiseks vallavolikogus arutusele tulevaid küsimusi. 51.3. Vallavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. Vallavolikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam vallavolikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 51.4. Vallavolikogu arutab istungi kutses märgitud ja vallavolikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. 51.5. Vallavolikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, samuti vallavolikogu poolt istungile kutsutud isikud. 51.6. Vallavolikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse istungi alguses. Vallavolikogu liige kirjutab allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. 51.7. Vallavolikogu liikme hilinemine istungile või lahkumine istungi toimumise ajal ajutiselt või lõplikult fikseeritakse istungi protokollis. 51.8. Istungile kutsutud külalised kirjutavad allkirja külalistelehele, mis lisatakse istungi protokollile. 51.9. Istungi avamine hõlmab: 51.9.1. istungi kvoorumi fikseerimist; 51.9.2. kohalolevate külaliste tutvustamist. 51.10. Arutusel olevate küsimuste läbitöötamise vormid, järjekord ja määratud ajad on järgmised: 51.10.1. ettekanne – kuni 20 min; 51.10.2. kaasettekanne – kuni 10 min; 51.10.3. küsimused ettekandjale ja kaasettekandjale – kuni kaks küsimust igalt arutlusega seotud osalejalt; 51.10.4. sõnavõtud – igale osalejale üks kord ja kuni 5 min; 51.10.5. esinemine repliigi korras – igale osalejale üks kord ja kuni 2 minutit; 51.10.6. ettekandja ja kaasettekandja lõppsõna – kuni 3 minutit. 51.11. Küsimused, sõnavõtud ja repliigid esitatakse nende taotlemise järjekorras ning istungi juhataja loal. 51.12. Istungi juhataja: 51.12.1. teeb kindlaks istungist osavõtjate arvu, jälgib koosseisu häälteenamust nõudvate küsimuste korral vajaliku kvoorumi olemasolu; 51.12.2. jälgib istungi päevakorrast ning küsimuse arutelu korrast kinnipidamist; 51.12.3. kutsub päevakorrast kõrvalekalduva kõneleja teema juurde tagasi; 51.12.4. istungist osavõtja poolt sobimatute väljendite kasutamise korral nõuab temalt väljendi parandamist või vabandamist, keeldumise korral lõpetab tema kõne; 51.12.5. viib läbi hääletamised ja teeb teatavaks hääletamise tulemused; 51.12.6. kuulutab välja vallavolikogu otsustuste vastuvõtmise; 51.12.7. otsustab päevakorras olevate küsimuste arutluse järjekorra; 51.12.8. kuulutab välja istungi avamise, vaheajad ja lõppemise. 51.13. Kahel lugemisel arutatakse järgmisi küsimusi: 51.13.1. eelarve kinnitamine; 51.13.2. maksude kehtestamine; 51.13.3. umbusalduse avaldamine. 51.14. Istungi päevakorras olevaid küsimusi arutatakse ühel või kahel lugemisel. Kahel lugemisel arutatakse küsimust juhul, kui vähemalt nelja vallavolikogu liikme poolt tehtud kirjalik ettepanek kinnitatakse poolthäälteenamusega. 52. Hääletamine vallavolikogus 52.1. Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks vallavolikogu liige seda nõuab. 52.2. Hääletamine vallavolikogus on avalik, välja arvatud isikuvalimised, mis otsustatakse salajasel hääletamisel. 52.3. Õigusakti projekti tervikuna ei panda hääletusele enne parandusettepanekute läbihääletamist. Parandusettepanekud hääletatakse läbi nende esitamise järjekorras. 52.4. Hääletuse viib läbi istungi juhataja. Kui istungi juhataja on asunud hääletuse läbiviimisele, siis sõna enam ei anta. 52.5. Hääletamisel osalevad ainult vallavolikogu liikmed. 52.6. Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et see sisaldab ainult ühte ettepanekut, millele on võimalik vastata «ja» või «ei». Enne hääletamist teatab istungi juhataja hääletamise korra. 52.7. Hääled loetakse järgmises järjekorras: 52.7.1. poolthääled; 52.7.2. vastuhääled; 52.7.3. erapooletud. 52.8. Kui poolthääled ja vastuhääled on jagunenud võrdselt, siis kuulutab istungi juhataja läbirääkimisteks välja vaheaja. Istungi jätkumisel toimub küsimuse arutlus käesoleva põhimääruse punktis 51.10 sätestatud korras. 52.9. Vallavolikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. 52.10. Vallavolikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse punkti 25 alapunktides 25.1.2, 25.1.4, 25.1.6–25.1.10, 25.1.14, 25.1.15, 25.1.18 ja 25.1.24 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus. 52.11. Vallavolikogu istung kuulutatakse kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam vallavolikogu liikmeid kui vastu. 53. Umbusaldusmenetlus vallavolikogus 53.1. Vähemalt neljandik vallavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise vallavolikogu esimehele, vallavolikogu aseesimehele, vallavanemale, mõnele vallavalitsuse liikmele, vallavalitsusele, vallavolikogu komisjoni esimehele või komisjoni aseesimehele või revisjonikomisjoni liikmele. 53.2. Umbusalduse avaldamine toob kaasa vallavolikogu esimehe, vallavolikogu aseesimehe ametist või vallavolikogu komisjoni esimehe või komisjoni aseesimehe tema kohustustest vabastamise. Vallavolikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab vallavolikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni vallavolikogu aseesimees või vallavolikogu vanim liige. 53.3. Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema töölt või vallavalitsuse liikme vallavalitsuse koosseisust vabastamisele vallavolikogu usalduse kaotamise tõttu. 53.4. Umbusalduse mitteavaldamisel ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. 54. Vallavolikogu komisjonid 54.1. Vallavolikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida vallavolikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed või komisjoni koosseisu muudatused kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel. 54.2. Vallavolikogu alatiste ja ajutiste komisjonide ülesanne on kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavate vallaelu probleemide väljaselgitamine ja ettepanekute tegemine nende lahendamiseks, tegevuskavade väljatöötamine, vallavolikogu määruste ja otsuste algatamine ning eelnõude koostamine. 54.3. Alatise komisjoni moodustamine, selle koosseis ja põhikiri kinnitatakse vallavolikogu otsusega. 54.4. Alatise komisjoni pädevus määratakse kindlaks komisjoni põhikirjas. 54.5. Ajutise komisjoni pädevus määratakse kindlaks vallavolikogu otsusega. 54.6. Alatise komisjoni likvideerib ja põhikirja muudab vallavolikogu komisjoni esimehe või vallavolikogu esimehe ettepanekul. 54.7. Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. 54.8. Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui komisjoni koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas komisjoni esimees. Komisjoni otsustused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Komisjoni dokumente hoiab vallasekretär. 54.9. Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga vallavolikogu määruste ja otsuste vastuvõtmisel. 54.10. Alatine komisjon on aruandekohustuslik vallavolikogu ees. 55. Revisjonikomisjon 55.1. Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 55.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast. 55.3. Revisjonikomisjon kontrollib valla põhimääruses sätestatud korras: 55.3.1. vallavalitsuse tegevuse vastavust vallavolikogu määrustele ja otsustele; 55.3.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 55.3.3. vallavalitsuse ja valla asutuste raamatupidamise õigsust kuni audiitorkontrolli sisseseadmiseni ning vallavara kasutamise sihipärasust; 55.3.4. valla sõlmitud lepingute täitmist; 55.3.5. vallavolikogu ülesandel vallavalitsuse tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 55.5. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 56. Revisjonikomisjoni poolt läbiviidavate kontrollimiste kord 56.1. Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva põhimääruse punktides 55.3.1–55.3.4 toodud valdkondades vallavalitsuse tööd vähemalt ühel korral eelarve aasta jooksul. Käesoleva põhimääruse punktis 55.3.5 sätestatu kontrollimine toimub vallavolikogu otsuse alusel. 56.2. Kontrollimist viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed. 56.3. Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. 56.4. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga vallavolikogule otsuse tegemiseks. 57. Vallavalitsuse töö korraldamine 57.1. Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab vallavalitsust. 57.2. Vallavalitsuse juht ei või olla vallavolikogu esimees. 57.3. Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed. 57.4. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul tema asendaja. 57.5. Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust. 57.6. Vallavalitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. 57.7. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ning vallasekretär. 57.8. Vallavalitsuse istungil asendab vallavanemat tema äraolekul tema poolt määratud vallavalitsuse liige. 57.9. Vallavalitsusel on õigus moodustada komisjone. 58. Vallavanem 58.1. Vallavanem: 58.1.1. juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 58.1.2. esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning vallavolikogu poolt antud pädevusele; 58.1.3. annab vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 58.1.4. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 58.1.5. esitab vallavolikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 58.1.6. esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks valla asutuse juhi kandidaadi, teeb vallavalitsusele ettepaneku valla asutuse juhi ametist vabastamiseks; 58.1.7. kehtestab vallavalitsuse töötajate töösisekorraeeskirja, kinnitab vallavalitsuse töötajate ametijuhendid; 58.1.8. täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid. 58.2. Vallavanemat asendab vallavalitsuse sisemise töö korraldamisel vallavanema asetäitja. 59. Istungi ja koosoleku protokoll 59.1. Vallavolikogu istungi protokollile kirjutab alla vallavolikogu esimees või aseesimees. 59.2. Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. 59.3. Vallavolikogu või vallavalitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. 59.4. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 59.5. Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele, kusjuures protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsustused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. 59.6. Vallavolikogu istungite protokollid peavad olema kättesaadavad igaühele. Vallavolikogu istungi protokollid avalikustatakse vallasekretäri ruumis kümne päeva jooksul istungi toimumisest. 59.7. Vallavalitsuse istungi protokollid on tutvumiseks välja pandud vallavalitsuse ruumis kümne päeva jooksul istungi toimumisest. 59.8. Vallavolikogu ja vallavalitsuse komisjoni koosolekute protokollidega saab tutvuda vallasekretäri ruumis. 59.9. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille avalikustamine on seadusega piiratud või mõeldud vallavalitsuse siseseks kasutamiseks. 59.10. Lisaks protokollimisele tehakse vallavolikogu istungitest audiosalvestus ning seda säilitatakse vallasekretäri ruumis kolm kuud. 60. Vallavolikogu tegutsemisvõimetus 60.1. Vallavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 60.1.1. ei ole suutnud kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest arvates vastu võtta valla eelarvet või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 60.1.2. ei ole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud vallavolikogu esimeest ja vallavanemat või ei ole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates kinnitanud vallavalitsuse liikmeid; 60.1.3. ei ole kahe kuu jooksul vallavolikogu esimehe, vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut vallavolikogu esimeest, vallavanemat või ei ole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud vallavalitsuse liikmeid; 60.1.4. ei ole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat või ei ole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud vallavalitsuse liikmeid. 60.2. Kui vallavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele asuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub vallavolikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni vallavolikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. 60.3. Kui vallavolikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kaks kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning vallavolikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa asendusliikmeid, siis otsustab käesoleva põhimääruse punktides 25.1.13 ja 25.2 nimetatud küsimusi vallavalitsus. VIII. OMAVALITSUSTEENISTUSE PÕHIALUSED 61. Omavalitsusteenistus Omavalitsusteenistust vallavalitsuses reguleerib avaliku teenistuse seadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ja käesolev põhimäärus. 62. Vallavolikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid 62.1. Palgalisel ametikohal töötavale vallavolikogu esimehele või aseesimehele, vallavanemale ja vallavolikogu poolt ametisse nimetatud vallavalitsuse liikmele makstakse vallavolikogu otsusega ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 62.1.1. seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 62.1.2. tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 62.1.3. seoses umbusalduse avaldamisega. 62.2. Käesoleva põhimääruse punktis 62.1 sätestatud hüvitist ei maksta, kui vallavolikogu poolt ametisse valitud isik või nimetatud isik: 62.2.1. vabastatakse ametist tema enda algatusel, välja arvatud käesoleva põhimääruse punktis 62.1.2 toodud juhul; 62.2.2. valitakse või nimetatakse vallavolikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. 63. Vallasekretär 63.1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. 63.2. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. 63.3. Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungitest. 63.4. Vallasekretär: 63.4.1. korraldab vallavolikogu ja vallavalitsuse tehnilist teenindamist; 63.4.2. annab kaasallkirja vallavalitsuse määrustele ja korraldustele; 63.4.3. korraldab vallavolikogu ning vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 63.4.4. saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 63.4.5. esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 63.4.6. hoiab valla vapipitsatit; 63.4.7. informeerib vallavalitsust ja vallavolikogu uutest õigusaktidest, esitab ettepanekuid vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta ning vallavolikogu ja vallavalitsuse töö efektiivsemaks korraldamiseks vajalike muudatuste tegemise kohta; 63.4.8. osaleb vallavalitsuse istungite ettevalmistamises ja korraldab istungite protokollimist; 63.4.9. viseerib õigusaktide projektid ja lepinguprojektid ning esitab arvamuse nende seaduslikkuse kohta; vallasekretäril on õigus projekt esitajale tagasi saata koos põhjendusega, kui projekt on vastuolus kehtivate õigusaktidega või sisaldab ebatäpseid andmeid; 63.4.10. taotleb ebaseaduslike õigusaktide tühistamist; 64.4.11. teostab notariaaltoiminguid seaduses ettenähtud korras ja pädevuse piires; 63.4.12. täidab teisi talle seaduse või vallavalitsuse liikmete tööjaotuse alusel pandud ülesandeid. 63.5. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. 64. Valla asutused 64.1. Valla asutused on haridus-, kultuuri-, tervishoiu- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse vallaeelarvest. 64.2. Valla asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab vallavolikogu. Valla asutuse põhimääruse ja selle muutmise kinnitab vallavolikogu. 65. Aleviku- või külavanem 65.1. Aleviku või küla koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem. 65.2. Vallavalitsuse ülesannete täitmine aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga. 65.3. Aleviku- või külavanema volituste kestus ei ole piiratud vallavolikogu volituste kestusega. IX. OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ 66. Koostöövormid 66.1. Vald võib teiste valdade ja linnadega ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks: 66.1.1. tegutseda ühiselt või lepingu alusel näha ette ühisasutuste moodustamise; 66.1.2. anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale; 66.1.3. moodustada omavalitsusüksuste liite. X. SUHTED RIIGIORGANITEGA JA JÄRELEVALVE 67. Suhted riigiorganitega 67.1. Valla ja riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. 67.2. Valla omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. 67.3. Vallavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. 67.4. Kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise puhul. 68. Valla tegevuse järelevalve ja kontroll 68.1. Maavanem teostab järelevalvet valla tegevuse üle seadusega sätestatud korras. 68.2. Valla valdusesse antud riigivara kasutamist ja käsutamist kontrollib Riigikontroll vastavalt oma pädevusele. 68.3. Järelevalvet valla omavalitsusorganite õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja teistele seadustele teostab õiguskantsler. 69. Teenistuslik järelevalve 69.1. Teenistuslik järelevalve on vallavalitsuse poolt vallavalitsuse ametiisikute ning valla asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. 69.2. Teenistusliku järelvalve teostamisel on vallavalitsusel õigus: 69.2.1. teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 69.2.2. peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 69.2.3. tunnistada akt kehtetuks. 69.3. Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. 69.4. Vallavalitsuse ametiisikute ning valla asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks. 69.5. Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduse ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine. 69.6. Vallavalitsus tunnistab kehtetuks vallavalitsuse ametiisikute ja valla asutuse juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning valla õigusaktidega. 69.7. Vallavalitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks vallavalitsuse ametiisikute ja valla asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab vallavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist. 69.8. Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest. XI. LÕPPSÄTTED 70. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 70.1. Põhimääruse vastuvõtmine või muutmine toimub vallavolikogu poolt. 70.2. Põhimääruse vastuvõtmiseks või selles muudatuste tegemiseks on vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus. 70.3. Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub vastavalt käesolevas põhimääruses sätestatud korrale.