Varstu Vallavolikogu — Varstu valla põhimääruse kinnitamine — KO, 19, 318

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9 ja paragrahvi 71, Varstu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Varstu valla põhimäärus (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Varstu Vallavolikogu 5. juuli 1996. a määrus nr 4 «Varstu valla põhimääruse kinnitamine». 3. Tunnistada kehtetuks Varstu Vallavolikogu 10. septembri 1996. a otsus nr 27 «Sotsiaalsete garantiide kinnitamine». 4. Avaldada määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 5. Määrus jõustub 1. märtsil 2000. a. Volikogu esimees Ere PUDERSELL Kinnitatud Varstu Vallavolikogu 8. veebruari 2000. a määrusega nr 5 VARSTU VALLA PÕHIMÄÄRUS I. VARSTU VALLA PÕHIMÄÄRUS Varstu valla põhimäärus (edaspidi põhimäärus) on õigusakt, milles sätestatakse Varstu valla (edaspidi vald) omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, samuti muud küsimused, mida tulenevalt seadusest või muudest õigusaktidest reguleeritakse valla põhimäärusega. II. VALLAVOLIKOGU 2.1. Vallavolikogu moodustamine 2.1.1. Vallavolikogu (edaspidi volikogu) on valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. 2.1.2. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis vastavalt seadusele. 2.1.3. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 2.2. Volikogu pädevus 2.2.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvad küsimused on sätestatud seaduses. 2.2.2. Volikogu lahendab ja korraldab seaduses sätestatud ulatuses kõiki kohaliku elu küsimusi. 2.2.3. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda tema volikogu või volikogu poolt määratud esindus. 2.3. Volikogu õigusaktid, nende avalikustamise ja kättesaadavaks tegemise kord 2.3.1. Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena vastu võtta otsuseid ning need kehtivad Varstu valla haldusterritooriumil. 2.3.2. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 2.3.2.1. vähemalt kolmel volikogu liikmel; 2.3.2.2. volikogu komisjonil; 2.3.2.3. volikogu fraktsioonil; 2.3.2.4. vallavalitsusel; 2.3.2.5. vallavanemal; 2.3.2.6. vallaelanikel seaduses sätestatud korras. 2.3.3. Volikogu õigusaktid avalikustatakse mitte hiljem kui seitsme päeva pärast nende vastuvõtmist väljapanekuga vallamajas ja valla raamatukogudes. 2.3.4. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. 2.3.5. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. Otsused avalikustatakse põhimääruse punktis 2.3.3 sätestatud korras. 2.3.6. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. 2.3.7. Volikogu määrused ja otsused on kõigile kättesaadavad vallasekretäri juures. 2.4. Volikogu õigusaktide täitmise kontroll 2.4.1. Volikogu õigusaktide täitmist kontrollib seaduses sätestatud korras volikogu. 2.4.2. Volikogu istungitel kuulatakse regulaarselt informatsioone õigusaktide täitmise käigu kohta. 2.4.3. Volikogu õigusaktide täitmist kontrollivad volikogu komisjonid vastavalt nende tegevusvaldkondadele. 2.5. Volikogu istungid 2.5.1. Volikogu töötab täiskoguna, samuti komisjonide ja fraktsioonide kaudu. Volikogu täiskogu töövorm on istung. Volikogu liikmete osavõtt istungist fikseeritakse allkirjaga registreerimislehel. 2.5.2. Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Istungi avamine hõlmab istungist osavõtvate volikogu liikmete arvu fikseerimist, kohalolevate külaliste tutvustamist ja päevakorraprojekti läbiarutamist ja kinnitamist. 2.5.3. Volikogu esimest istungit kuni volikogu esimehe valimiseni juhatab valla valimiskomisjoni esimees. 2.5.4. Volikogu istungid toimuvad vähemalt kümme korda aastas. Volikogu istungi toimumise aeg ja koht avalikustatakse vallamaja stendil ja teatatakse volikogu liikmetele kirjalikus kutses. 2.5.5. Volikogu istungil tehakse vaheaeg iga kahe tunni järel, kui volikogu istungil ei otsustata teisiti. 2.5.6. Volikogu istungid protokollitakse. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtvate vallavalitsuse liikmete ja kutsutute nimed, kinnitatud päevakord, arutlusel olnud küsimused, menetluse käigus tehtud otsustused ja hääletamise tulemused. Protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid, salajase hääletamise hääletamistulemuste protokollid, volikogu liikmete istungist osavõtu registreerimise leht ja volikogu liikmete eriarvamused. 2.5.7. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla istungi juhataja. 2.5.8. Volikogu istungi protokollid on kõigile kättesaadavad vallasekretäri juures pärast kümne päeva möödumist volikogu istungist. 2.6. Volikogu kokkukutsumine 2.6.1. Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja. 2.6.2. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval arvates valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 2.6.3. Volikogu võib kokku kutsuda ka vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. 2.6.4. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kirjalikus kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit ning seal näidatakse ära, kus on võimalik tutvuda õigusaktide eelnõudega. 2.6.5. Igal volikogu liikmel on õigus saada endale vähemalt neli päeva enne volikogu istungit koopiad kõikidest arutamisele tulevate õigusaktide eelnõudest. 2.6.6. Kui volikogu liikmed ei saa volikogu istungist osa võtta, teatavad nad sellest volikogu esimehele vallasekretäri kaudu. 2.6.7. Kui istungil mitteosalemisest on ette teatanud 1/3 liikmetest, tuleb volikogu esimehel tunnistada volikogu kokkukutsumise aeg ebasobivaks ja teatada volikogu liikmetele istungi mittetoimumisest. 2.7. Volikogu eestseisus 2.7.1. Volikogu võib istungi päevakorra ettevalmistamiseks moodustada volikogu eestseisuse, kuhu kuuluvad volikogu esimees, aseesimees, komisjonide ning fraktsioonide esimehed. Eestseisuse koosolekutest võivad osa võtta vallavanem, valitsuse liikmed ja vallasekretär. 2.7.2. Volikogu eestseisuse koosolekud kutsub kokku volikogu esimees. 2.8. Küsimuste ettevalmistamine volikogu istungile 2.8.1. Volikogu istungi päevakorra eelnõu koostab ja arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist korraldab volikogu esimees või tema asendaja. 2.8.2. Volikogu liikmetel, volikogu komisjonidel ja fraktsioonidel, vallavanemal ja vallavalitsusel on õigus teha ettepanekuid küsimuste päevakorda võtmiseks. Ettepanekud tuleb esitada hiljemalt kümme päeva enne volikogu korralise istungi toimumise päeva. 2.8.3. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. 2.8.4. Volikogu õigusaktide eelnõud peavad olema kooskõlas põhiseaduse, teiste seaduste ja õigusaktidega, vastama seadusega kehtestatud vorminõuetele, olema normitehniliselt, keeleliselt ja terminoloogiliselt korrektsed. Õigusaktide sõnastus peab olema üheselt mõistetav. 2.8.5. Volikogu istungile esitatav volikogu õigusakti eelnõu peab olema viseeritud vallasekretäri poolt ja esitaja peab põhjendama õigusakti vastuvõtmise vajadust. 2.9. Küsimuste arutelu volikogu istungitel 2.9.1. Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. 2.9.2. Iga istungi päevakorras oleva küsimuse kohta viiakse läbi arutelu järgmises korras: 2.9.2.1. ettekanne (pikkusega kuni 15 minutit), mille esitab küsimuse ette valmistanud komisjon, volikogu esimees, volikogu liige, vallavanem või vallavalitsuse liige; 2.9.2.2. kaasettekanne (pikkusega kuni kümme minutit), mille esitab küsimuse ettevalmistamisel osalenud isik; 2.9.2.3. küsimused ettekandjale ja kaasettekandjale (igal küsimuse esitajal kuni kolm küsimust), mida võib esitada iga volikogu liige, vallavanem, vallavalitsuse liige või volikogu esimehe loal volikogu istungil viibiv kolmas isik; 2.9.2.4. sõnavõtt omapoolsete ettepanekute ja kommentaaride esitamiseks (pikkusega kuni viis minutit), mille võib esitada iga volikogu liige, vallavanem, vallavalitsuse liige või volikogu esimehe loal volikogu istungil viibiv kolmas isik; 2.9.2.5. repliik omapoolsete märkuste, ettepanekute või õiendite esitamiseks (pikkusega kuni kaks minutit), mille võib esitada iga volikogu liige, vallavanem, vallavalitsuse liige või volikogu esimehe loal volikogu istungil viibiv kolmas isik. 2.9.3. Arutelus osalemiseks annab sõna istungi juhataja, kusjuures vastav sooviavaldus tuleb esitada istungi juhatajale pärast ettekande lõppu käega märku andes. 2.9.4. Istungi juhatajal on õigus arutelu katkestada või piirata teemast ilmse kõrvalekaldumise, ajalimiidi ületamise või muu põhimääruse sätte rikkumise tõttu. Ajalimiiti võib pikendada volikogu nõusolekul. 2.9.5. Pärast küsimuse arutelu lõppemist paneb istungi juhataja ettepanekud hääletamisele. Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid. 2.9.6. Volikogu liikmel on õigus teha volikogu poolt valitud või kinnitatud ametiisikutele arupärimisi, mis esitatakse volikogu istungil kirjalikult. Vastus kirjalikule arupärimisele tuleb esitada arupärimise teinud volikogu liikmele kirjalikult hiljemalt ühe kuu jooksul arvates arupärimise tegemise päevast ning volikogule suuliselt arupärimisele järgneval volikogu istungil. 2.10. Hääletamine volikogu istungitel 2.10.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 2.10.2. Hääletamine volikogus on avalik, v.a põhimääruse punktis 2.10.3 nimetatud juhtudel. 2.10.3. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. 2.10.4. Enne hääletamise algust tehakse kindlaks kohalviibivate volikogu liikmete arv, mis on aluseks hääletustulemuste kindlakstegemisel. Iga volikogu liige võib hääletamisel osaleda ainult isiklikult. 2.10.5. Salajase hääletamise viib läbi häältelugemiskomisjon. Volikogu valib avalikul hääletamisel volikogu liikmete hulgast vähemalt kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni. Komisjon valib oma liikmete hulgast esimehe ja sekretäri. 2.10.6. Häältelugemiskomisjon saab oma volitused valituks osutumise hetkest ning volitused lõpevad volikogu istungi lõppemisega. 2.10.7. Häältelugemiskomisjon korraldab hääletussedelite ettevalmistamise ning nendele kandidaatide nimede kandmise. 2.10.8. Häältelugemiskomisjoni esimees selgitab volikogu liikmetele hääletamise korda ja annab igale istungil viibivale volikogu liikmele hääletussedeli. Enne hääletamist suleb häältelugemiskomisjon kõigi kohalolevate volikogu liikmete nähes hääletuskasti. 2.10.9. Kõigi kandidaatide nimed kantakse ülesseadmise järjekorras hääletussedelile ning igal volikogu liikmel on nii mitu häält kui on valitavaid ametikohti. 2.10.10. Salajasel hääletamisel teevad volikogu liikmed ringi ümber selle kandidaadi nime järjekorranumbri, kelle poolt nad hääletavad. Kui märge tehakse selliselt, et häältelugemiskomisjonil ei ole võimalik üheselt aru saada hääletussedeli sisust, loetakse sedel rikutuks. Kui volikogu liige võttis hääletussedeli, kuid ei lase seda kasti, või kui hääletussedelil ei ole ühtegi märget, loetakse see erapooletuks. 2.10.11. Volikogu liikmed, kes võtavad hääletussedeli, kuid ei lase seda kasti, loetakse hääletamisest osavõtnuks. Volikogu liikmed, kes hääletamise algul viibisid istungi ruumis, loetakse istungist osavõtjaks ka siis, kui nad hääletussedelit ei võta. 2.10.12. Häältelugemiskomisjon koostab protokolli hääletamistulemuste kohta, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 2.10.13. Valimistulemus vormistatakse volikogu otsusena, mis võetakse vastu poolthäälteenamusega, kui seaduses pole sätestatud volikogu koosseisu häälteenamuse nõuet. 2.11. Volikogu esimehe ülesanded Volikogu esimees: 2.11.1. esindab valda ja volikogu toimingutes, mis on vastavalt seadusele, põhimäärusele ning volikogu õigusaktidele volikogu esimehe pädevuses; 2.11.2. esindab valda ja volikogu ametlikel vastuvõttudel, visiitidel ja teistel üritustel; 2.11.3. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2.11.4. korraldab volikogu õigusaktide eelnõude ettevalmistamist komisjonide ja vallavalitsuse kaudu; 2.11.5. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele, istungi protokollidele ja teistele volikogu dokumentidele; 2.11.6. kutsub kokku volikogu eestseisuse ning korraldab selle tööd; 2.11.7. korraldab volikogu komisjonide tööd; 2.11.8. korraldab volikogule saabunud avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamist; 2.11.9. esitab riigikontrolörile majanduslike huvide deklaratsiooni; 2.11.10. täidab muid talle seaduse alusel pandud ülesandeid. 2.12. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine ja tagasiastumine 2.12.1. Volikogu liikmed esitavad enda hulgast volikogu esimehe kandidaadid, kes on andnud nõusoleku kandideerimiseks. Kui volikogu esimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, teeb volikogu istungil 15-minutilise vaheaja. Pärast vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis ei esitata teisi kandidaate, lõpetatakse kandidaatide esitamine ning valimine viiakse läbi ühe kandidaadiga. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel häälteenamusega. 2.12.2. Kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus kandidaatide esitamise järjekorras. 2.12.3. Pärast sõnavõtu lõppu vastavad kandidaadid volikogu liikmete küsimustele. Iga volikogu liige saab esitada kuni kolm küsimust igale volikogu esimehe kandidaadile. 2.12.4. Kandidaadid osalevad teiste kandidaatide arutamises tavalise volikogu liikmena. 2.12.5. Kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. 2.12.6. Volikogu esimees valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. 2.12.7. Kui ükski kandidaat ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. 2.12.8. Kui häältearvult teine ja kolmas kandidaat saavad võrdselt hääli, siis pannakse nad eraldi hääletusele ning edasisele hääletamisele pannakse enam hääli saanud kandidaat. Kui nad ka nüüd saavad võrdselt hääli, otsustatakse edasipääseja liisu heitmise teel. 2.12.9. Kui kolm või enam kandidaati saavad võrdselt hääli, langevad välja kandidaadid, kes said vähem hääli ning uuele hääletamisele pannakse kõik võrdselt hääli saanud kandidaadid. 2.12.10. Kui kõik kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist, läbiarutamist ning antakse kandidaatidele võimalus enesetaanduseks. 2.12.11. Kui kandidaate oli ainult kaks ja volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus või kui ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu järgmisel istungil. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti. 2.12.12. Volikogu esimehel on õigus tagasi astuda, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumine jõustub volikogu vastava otsuse jõustumise kuupäeval. 2.12.13. Volikogu aseesimehe valimise ja tagasiastumise kohta rakendatakse volikogu esimehe kohta sätestatut. 2.13. Volikogu esimehe asendamine 2.13.1. Volikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu aseesimees. 2.13.2. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab neid vanim kohalolev volikogu liige. 2.13.3. Volikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele volikogu dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad «volikogu esimehe ülesannetes». 2.14. Volikogu komisjonide tegevuse alused ja moodustamine 2.14.1. Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi volikogu komisjone (edaspidi komisjon). 2.14.2. Komisjonid moodustatakse valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks ja korraldamiseks antud valdkonnas, volikogule ja vallavalitsusele arvamuse esitamiseks, samuti volikogu istungitel arutamisele tulevate küsimuste ning volikogu õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ja läbivaatamiseks. 2.14.3. Komisjonide esimehed valitakse volikogu liikmete hulgast. Komisjoni koosseisu kinnitab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul. 2.14.4. Komisjonide liikmeteks võivad olla volikogu liikmed või mis tahes kolmandad isikud. Revisjonikomisjoni liikmeteks võivad olla ainult volikogu liikmed. 2.14.5. Alatiste komisjonide tegevus lõpeb koos volikogu koosseisu volituste lõppemisega või volikogu otsusel enne tähtaega. Ajutise komisjoni tegevus lõpeb talle antud ülesande täitmisega või mõnel muul ajal vastavalt volikogu otsusele. 2.14.6. Komisjoni tegevuse lõpetamine või ümberkorraldamine toimub komisjoni esimehe või volikogu liikmete ettepanekul. 2.14.7. Komisjonide esimeestel ja liikmetel on õigus tagasi astuda, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumine jõustub volikogu vastava otsuse jõustumise kuupäeval. 2.15. Volikogu komisjonide töökord 2.15.1. Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. 2.15.2. Komisjoni koosoleku kutsub vastavalt vajadusele kokku komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liigme. Kokkukutsumine võib toimuda ka volikogu esimehe, vallavanema, vallavalitsuse või vähemalt poolte komisjoni liikmete algatusel. 2.15.3. Komisjoni koosolek on volikogu liikmete jaoks avalik. 2.15.4. Komisjon teeb protokollilisi otsuseid, mis võetakse vastu poolthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks koosoleku juhataja hääl. 2.15.5. Komisjonide koosolekud protokollitakse ning protokolle hoitakse vallamajas. Protokolli märgitakse koosoleku toimumise aeg, kohalolijate nimed, arutusel olnud küsimused ja otsustused. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. 2.15.6. Komisjonid esitavad vähemalt üks kord aastas volikogu istungil oma töö kohta aruande. 2.16. Revisjonikomisjon 2.16.1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse ning muude seaduses sätestatud küsimuste kontrollimiseks kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjon kontrollib: 2.16.2. vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2.16.3. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 2.16.4. valla ametiasutuste raamatupidamise õigsust ja sinna paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust; 2.16.5. valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 2.16.6. volikogu ülesandel vallavalitsuse ja valla ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 2.16.7. Kontrollimise kohta koostab revisjonikomisjon akti. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon vallavalitsusele, kes kümne päeva jooksul võtab vastu seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. 2.16.8. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 2.17. Volikogu fraktsioonid 2.17.1. Vähemalt kolm volikogu liiget võivad moodustada ja registreerida volikogu fraktsiooni, esitades volikogule vastava kirjaliku avalduse, millel on kõigi fraktsiooni kuuluvate volikogu liikmete allkirjad. Avalduses tuleb märkida fraktsiooni kuuluvate volikogu liikmete nimed ja fraktsiooni esimehe nimi. 2.17.2. Iga volikogu liige saab kuuluda ainult ühte volikogu fraktsiooni. 2.17.3. Volikogu fraktsioonist väljaastumiseks esitab volikogu fraktsiooni kuuluv volikogu liige volikogule vastava kirjaliku avalduse. 2.17.4. Volikogu fraktsiooni tegevuse lõpetamiseks esitavad volikogu fraktsiooni kuuluvad volikogu liikmed volikogule vastava kirjaliku avalduse, millel on kõigi fraktsiooni kuuluvate volikogu liikmete allkirjad. 2.17.5. Volikogu fraktsiooni tegevus loetakse lõpetatuks juhul, kui volikogu fraktsiooni jääb alla kolme volikogu liikme. III. VALLAVANEM 3.1. Vallavanema valimine 3.1.1. Vallavanema valib volikogu kuni kolmeks aastaks. 3.1.2. Vallavanemaks võib valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. 3.1.3. Vallavanem valitakse kahe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi toimumise päevast arvates. 3.1.4. Volikogu liikmed esitavad vallavanemakandidaadid, kes on andnud nõusoleku kandideerimiseks. Kui vallavanema kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, teeb volikogu istungil 15-minutilise vaheaja. Pärast vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis ei esitata teisi kandidaate, lõpetatakse kandidaatide esitamine ning valimine viiakse läbi ühe kandidaadiga. 3.1.5. Vallavanemakandidaatide leidmiseks võib korraldada avaliku konkursi. 3.1.6. Vallavanemakandidaadid esitavad volikogule enne valimist omakäeliselt kirjutatud süümevande või tuvastatakse eelnev süümevande andmine nende poolt. 3.1.7. Iga vallavanemakandidaat esitab kuni 15 minuti jooksul oma tegevusprogrammi. 3.1.8. Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale vallavanemakandidaadile kuni kolm küsimust. 3.1.9. Vallavanem valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel põhimääruse punktis 2.10 sätestatud korras. Vallavanema valimistulemuste väljaselgitamisel rakendatakse volikogu esimehe valimistulemuste väljaselgitamise sätteid (põhimääruse punkt 2.12). 3.2. Vallavanema pädevus (ülesanded) Vallavanem: 3.2.1. juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd, kutsub kokku ja juhatab vallavalitsuse istungeid; 3.2.2. esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3.2.3. annab vallavalitsuse ja tema struktuuriüksuste töö korraldamiseks käskkirju, nimetab ametisse vallavalitsuse ametnikud; 3.2.4. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldusetele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 3.2.5. esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu, valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu; 3.2.6. esindab valda krediidiasutustes, kirjutab alla valla poolt sõlmitud lepingutele; 3.2.7. täidab muid talle seaduse alusel ning volikogu ja valitsuse poolt pandud ülesandeid; 3.2.8. esitab riigikontrolörile majanduslike huvide deklaratsiooni. 3.3. Vallavanema asendamise kord 3.3.1. Vallavanema ajutise töövõimetuse, vallavanemale umbusalduse avaldamise ja muude ettenägematute asjaolude tõttu äraoleku korral asendab teda vanim vallavalitsuse liige. 3.3.2. Vallavanema äraolekul asendab teda vallavalitsuse liige või mõni teine ametnik vallavanema käskkirja alusel talle antud volituste piires. 3.3.3. Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad «vallavanema ülesannetes». IV. VALLAVALITSUS 4.1. Vallavalitsuse moodustamine 4.1.1. Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. 4.1.2. Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed. 4.1.3. Vallavanem teeb hiljemalt ühe kuu jooksul pärast tema ametisse kinnitamist volikogule ettepaneku vallavalitsuse arvulise koosseisu kohta ja esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete kandidaadid. 4.1.4. Enne kinnitamist esitavad vallavalitsuse liikmekandidaadid omakäeliselt kirjutatud süümevande või tuvastatakse eelnev süümevande andmine nende poolt. 4.1.5. Vallavalitsuse arvulise koosseisu kinnitab volikogu. 4.1.6. Vallavalitsus kinnitatakse poolthäälteenamusega korraga täies koosseisus. 4.1.7. Kui vallavanema poolt esitatud vallavalitsuse koosseis ei saa poolthäälteenamust, on vallavanemal aega kaks nädalat uue vallavalitsuse koosseisu esitamiseks. 4.1.8. Vallavalitsuse koosseisu muutmiseks või täiendamiseks esitab vallavanem volikogule ettepaneku. 4.2. Vallavalitsuse pädevus 4.2.1. Vallavalitsus lahendab ja korraldab seaduses sätestatud ulatuses kohaliku elu küsimusi, mis ei ole volikogu ainupädevuses või mida volikogu pole andnud mõne muu organi või ametiisiku ainupädevusse. 4.2.2. Vallavalitsuse pädevusse kuuluvad küsimused on sätestatud seaduses ja muudes õigusaktides. 4.2.3. Vallavalitsus esindab valda avalik-õigusliku isikuna kohtus. 4.3. Vallavalitsuse õigusaktid, nende avalikustamise ja kättesaadavaks tegemise kord 4.3.1. Vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ning üksikaktidena vastu võtta korraldusi ning need kehtivad valla haldusterritooriumil. 4.3.2. Vallavalitsuse õigusaktid avalikustatakse väljapanekuga vallamajas enne nende jõustumist ja nad on kõigile kättesaadavad vallasekretäri juures. 4.3.3. Vallavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatut hilisemat tähtpäeva. 4.3.4. Vallavalitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. 4.3.5. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes vallavalitsuse siseseks kasutamiseks. 4.4. Vallavalitsuse töökord 4.4.1. Vallavalitsuse töövorm on istung. 4.4.2. Vallavalitsuse istungi kutsub kokku ning istungit juhatab vallavanem või tema asendaja. 4.4.3. Vallavalitsuse istungid toimuvad vastavalt vajadusele. 4.4.4. Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt poolt vallavalitsuse koosseisust. 4.4.5. Küsimused otsustatakse hääletamise teel, kui vähemalt üks vallavalitsuse liige seda nõuab. Vallavalitsuse otsused tehakse poolthäälteenamusega. Hääletamine on avalik. 4.4.6. Kui vallavalitsuse istungil arutatud küsimuse otsustamine ei nõua vallavalitsuse õigusakti kehtestamist, fikseeritakse protokolliline otsus. 4.4.7. Vallavalitsuse istungi toimumise kohta vormistatakse viie tööpäeva jooksul protokoll, millele kirjutab alla protokollija. Vallavalitsuse istungite protokollid on kõigile kättesaadavad vallasekretäri juures. 4.4.8. Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada töögruppe, ajutisi või alatisi komisjone, mille moodustamine ja koosseis kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega. V. VALLASEKRETÄR 5.1. Vallasekretäril peab olema juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse kehtestatud kutsenõuetele. 5.2. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. 5.3. Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. 5.4. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. 5.5. Vallasekretäri ülesanded Vallasekretär: 5.5.1. annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 5.5.2. korraldab volikogu ja vallavalitsuse istungite protokollilist teenindamist; 5.5.3. korraldab volikogu ja vallavalitsuse istungite protokollide, õigusaktide ja muude dokumentide vormistamist vastavuses seaduse, põhimääruse ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega ning nende allakirjutamiseks esitamist; 5.5.4. tagab õigusaktide õigeaegse ja nõuetekohase avalikustamise ning õigustloovate aktide koopiate õiguskantsleri kantseleisse saatmise; 5.5.5. korraldab posti vastuvõtmist, registreerimist, süstematiseerimist ja edastamist adressaatidele ning volikogu ja vallavalitsuse töös vajalike dokumentide, kirjade ja andmete säilitamist; 5.5.6. korraldab volikogu ja vallavalitsuse kirjavahetust; 5.5.7. korraldab tõendite ja õiendite väljastamist; 5.5.8. korraldab valla registrite ja sõjaväearvestuse pidamist; 5.5.9. korraldab perekonnaseisualast tööd; 5.5.10. teostab notariaaltoiminguid seaduses ettenähtud korras ja pädevuse piires; 5.5.11. korraldab personalitööd ja esitab vallavanemale ettepanekuid vallavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 5.5.12. esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 5.5.13. hoiab valla vapipitsatit; 5.5.14. informeerib vallavalitsust ja volikogu uutest õigusaktidest, esitab ettepanekuid vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta ning taotleb ebaseaduslike õigusaktide tühistamist; 5.5.15. viseerib õigusaktide eelnõud ning esitab arvamuse nende seaduslikkuse kohta; 5.5.16. peab seaduste ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide täitmise arvestust; 5.5.17. kirjutab alla valijate nimekirjale; 5.5.18. täidab teisi talle seaduse alusel ja põhimäärusega ning vallavanema poolt antud ülesandeid. VI. VALLA ASUTUSED 6.1. Vald võib oma ülesannete täitmiseks ning teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. 6.2. Valla asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab ning põhimääruse ja selle muutmise kinnitab volikogu, kui Eesti Vabariigi õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. 6.3. Valla asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. VII. VOLIKOGU POOLT VALITUD JA AMETISSE NIMETATUD ISIKUTE SOTSIAALSED GARANTIID 7.1. Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või aseesimehele, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud rohkem kui kaheksa aastat vastaval ametikohal ning vabastamine toimub: 7.1.1. seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 7.1.2. tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 7.1.3. seoses umbusalduse avaldamisega. 7.2. Käesoleva põhimääruse punktis 7.1 sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 7.2.1. vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a käesoleva põhimääruse punktis 7.1.2 toodud juhul; 7.2.2. valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. 7.3. Kohaliku omavalitsuse teenistujate suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduse kolmandas peatükis riigiametnikele ettenähtud teenistusalased õigused, kui volikogu neid rakendab. 7.4. Ametniku teenistusest vabastamisel vanaduspensionile jäämise või vanuse tõttu või ametikohale mittevastava tervisliku seisundi või pikaajalise töövõimetuse tõttu makstakse talle hüvitust lisaks seaduses ettenähtud hüvitusele kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ametnik on töötanud valla ametiasutuses pidevalt vähemalt kolm viimast aastat. 7.5. Käesolevas paragrahvis ettenähtud hüvituste maksmiseks eraldatakse täiendavaid rahalisi vahendeid valla reservfondist. VIII. VALLA LIPP JA VAPP 8.1. Varstu vallal võivad olla oma lipp ja vapp. 8.2. Lipu ja vapi kasutamise kord sätestatakse seadusega ja vallavolikogu vastava määrusega. IX. VALLA ARENGUKAVA VASTUVÕTMINE JA AVALIKUSTAMINE 9.1. Valla arengukava koostatakse vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. 9.2. Valla arengukava eelnõu avalikustatakse vähemalt kaks nädalat enne volikogu istungil arutamist, muudatused ja täiendused üks nädal enne volikogu istungil arutamist väljapanekuga vallamajas. 9.3. Kinnitatud valla arengukava avalikustatakse ja tehakse kõigile kättesaadavaks samas korras volikogu õigusaktidega. 9.4. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja vajadusel võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. X. VALLA EELARVE VASTUVÕTMINE JA AVALIKUSTAMINE 10.1. Vallal on volikogu poolt kinnitatud iseseisev valla eelarve (edaspidi eelarve), mis koosneb ühe eelarveaasta tasakaalustatud tuludest ja kuludest. 10.2. Eelarve koostamise aluseks on valla arengukava. Eelarve koostamise korra kehtestab volikogu. 10.3. Iga ettepanek eelarve või eelarve projekti muutmiseks või tagasilükkamiseks tuleb esitada koos põhjendatud tulude või kulude muudatuste reaalsete katteallikate äranäitamisega. 10.4. Eelarve võetakse vastu seaduses sätestatud korras ning arvestades põhimääruses volikogu õigusaktide arutamiseks ja vastuvõtmiseks sätestatud korda. Eelarve projekt peab enne vastuvõtmist olema arutusel vähemalt kahel volikogu istungil. 10.5. Valla eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avalikustatakse ja tehakse kõigile kättesaadavaks samas korras volikogu õigusaktidega. XI. VALLAVARA VALDAMINE, KASUTAMINE JA KÄSUTAMINE 11.1. Vallavara on vallale kuuluvad kinnis- ja vallasasjad, samuti asjaõigused ja valla varalised õigused ja kohustused. 11.2. Vallavara kohta peetakse registrit vallavalitsuse raamatupidamises. 11.3. Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab volikogu. XII. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE 12.1. Põhimäärus võetakse vastu ja muudetakse volikogu koosseisu häälteenamusega. 12.2. Põhimäärus või selles tehtud muudatused peavad enne vastuvõtmist olema arutatud vähemalt kahel volikogu istungil.