Varstu Vallavolikogu — Varstu valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 19, 314

Võttes aluseks jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843) paragrahvi 21 lõike 1, Varstu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Varstu valla jäätmehoolduseeskiri (lisatud). 2. Avaldada määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2000. a. Volikogu esimees Ere PUDERSELL Kinnitatud Varstu Vallavolikogu 7. detsembri 1999. a määrusega nr 2 VARSTU VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI 1. Eeskirja ülesanne ja tegevuspiirkond 1.1. Jäätmekäitluseeskiri reguleerib Varstu valla territooriumil olmejäätmete ja tootmisjääkide kogumist, vedu, töötlemist, ladustamist ja matmist, jäätmete tekitaja, territooriumi valdaja, jäätmekäitlusettevõtte ja omavalitsuse vahelisi suhteid jäätmemajanduse alases tegevuses. 1.2. Jäätmekäitluseeskirja ülesanne on piirata tootmis- ja olmejäätmete teket, parandada jäätmekäitluskohtade olukorda ja suurendada jäätmete teisese toormena ärakasutamist. 1.3. Üldmõisted Jäätmed – inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse paragrahvi 25 lõikes 1 loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale. Olmejäätmed – kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmed võivad sisaldada nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. Tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Kompostimine – bioloogiliste jäätmete eraldi kogumine, segamine ja ladustamine ning käitlemine looduslikuks lagundamiseks. Jäätmekäitlusettevõte – ettevõte, kelle tegevuseks on jäätmete kogumine, sorteerimine, vedu, töötlemine, ladustamine ja matmine vastavalt jäätmeloas ettenähtud tingimustele. Jäätmete tekitaja – ettevõtted ja muud juriidilised ja füüsilised isikud, kes tekitavad jäätmeid. Jäätmete valdaja – jäätmete tekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmeid. Jäätmeluba – Võru Maavalitsuse keskkonnaosakonnast väljastatav tegevusluba ettevõtetele ja muudele juriidilistele isikutele, kes tekitavad, koguvad, kasutavad, veavad, töötlevad, ladustavad või matavad jäätmeid. Territooriumi valdaja – krundi haldaja või kinnistu omanik Varstu vallas. Suuregabariidilised ja rasked jäätmed – vana mööbel, jalgrattad, televiisorid, raadiod, WC-potid, vannid, kraanikausid, pliidid, külmutuskapid jne. 2. Jäätmete kogumine 2.1. Kõik jäätmevaldajad Varstu vallas peavad korraldama jäätmete kogumist ja omama individuaalseid kogumisvahendeid või jäätmete ühise kogumisvahendi kasutamise lepinguid. 2.2. Korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumist korraldab kinnisasja omanik, kelle kinnisasjal jäätmed tekivad, või tema poolt volitatud isik, ning määrab kinnisasjal tekkinud jäätmete kogumiskoha. 2.2.1. Punktis 2.2 sätestatu laieneb ka hoone kui vallasasja omanikule. 2.3. Kogumisvahendite kasutamine 2.3.1. Kogumisvahendina võib kasutada: 2.3.1.1. kaanega suletavaid jäätmekonteinereid, mida on võimalik tühjendada käsitsi, tõstemehhanismidega või milles jäätmed veetakse käitluspaigale; 2.3.1.2. jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust ja asetatud kaanega suletavatesse kotihoidjatesse; 2.3.1.3. sette- ja kogumiskaeve ja muid vastavaid kaeve, mis on ehitatud kooskõlastatud projektide kohaselt. 2.3.2. Kogumisvahendi omanik või rentnik vastutab kogumisvahendi korrasoleku eest. Kogumisvahendid peavad olema puhtad, terved ja korralikult suletud, et vältida sademete, niiskuse ja loomade pääsemist kogumisvahenditesse. 2.3.3. Kogumisvahendi ümbruse korra ja puhtuse eest vastutab omanik või rentnik. 2.3.4. Ühiskogumisvahendite asukoht tuleb kooskõlastada tervisekaitsetalitusega. Kogumisvahend peab asuma kõval tasasel alusel ja vajaduse korral olema varjatud aia või taimedega. 2.3.5. Kogumisvahend peab asuma prügiveoautole ligipääsetavas kohas (ratastega konteiner tühjendamise päeval). Juurdepääs konteinerile peab olema talvel lumest puhas. 2.3.6. Kõigil juriidilistel ja füüsilistel isikutel Varstu vallas peavad olema kogumisvahendid või ühiskogumisvahendi kasutamise lepingud. 2.3.7. Kogumisvahendeid peab krundil (kinnistul) olema piisavalt, võimalik on ühiskonteineri paigaldamine kahe või enama krundi (kinnistu) peale olenevalt inimeste arvust ja tekkivast jäätmehulgast. 2.4. Kogumisvahendi omanik (territooriumi valdaja), kelle krundil (kinnistul) kogumisvahend asub, vastutab, et kogumisvahendisse ei pandaks: 2.4.1. ohtlikke jäätmeid; 2.4.2. vedelaid ja määrivaid jäätmeid (need peavad olema niiskuskindlalt pakitud); 2.4.3. kuuma tuhka; 2.4.4. ehitusprahti ja kive; 2.4.5. suuregabariidilisi ja raskeid jäätmeid. 2.5. Kogumisvahendites oleva prügi põletamine on keelatud. 2.6. Kogumissüsteemi käivitamisel on jäätmete tekitaja kohustatud viima paberi, papi, metalli, klaasi (jms materjali, mida saab töödelda) vallavalitsusega kooskõlastatud kogumispunktidesse (lisa 1). 3. Jäätmete vedu ja käitlemine 3.1. Jäätme äravedu korraldab kogumisvahendi omanik või haldaja oma vahenditega või kokkuleppel spetsialiseeritud jäätmekäitlusettevõttega. 3.2. Korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud piirkonnad Varstu vallas on Varstu alevik, Krabi küla, Kangsti küla ja Pähni küla. 3.3. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud piirkonnas asuv olmejäätmete valdaja on kohustatud liituma korraldatud jäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu vallavalitsuse poolt valitud veoettevõttega (lisa 1). 3.4. Korraldatud olmejäätmeveo ühinemise kohustusest võib vabastada olmejäätmete valdaja, kes korraldab ise olmejäätmete veo või käitluse, andes sellest nõudmisel aru vallavalitsusele. 3.5. Jäätmeveol peab vältima ülemääraste kahjulike mõjutuste nagu müra ja hais teket. Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil, mis hoiab ära jäätmete sattumise keskkonda veo, sealhulgas laadimise käigus. Veo ohutusnõuete täitmise eest vastutab jäätmevedaja. 3.6. Juhul kui territooriumi valdaja korraldab ise jäätmevedu, peab tal olema vastav dokument jäätmete jäätmekäitluskohta üleandmise kohta. 3.7. Köögivilja- ja aiapidamisjäätmeid võib krundi haldaja (kinnistu omanik) oma territooriumil komposteerida, kui: 3.7.1. kompost on paigutatud selliselt, et see ei põhjusta ohtu keskkonnale ega inimeste tervisele; 3.7.2. komposteerimiskoht ei ole lähemal kui 15 m salvkaevust ja 30 m puurkaevust; 3.7.3. naaber on nõus komposteerimiskoha paiknemisega piiril; 3.7.4. komposteerimiskoht ei asu veekaitsevööndis. 3.8. Jäätmete ladustamine ja matmine krundil (v.a komposteerimine ja pinnase täitmine) on keelatud. 3.9. Kanalisatsioonivõrku ühendamata hoonete kogumis- ja settekaevude tühjendamine toimub paakmasinatega selleks vallavalitsuse poolt ettenähtud kohtadesse. 3.10. Kuivkäimla sisu tohib hajaasustusega piirkondades oma krundil maasse kaevata hilissügisel. Käimla sisu laialilaotamine on keelatud. 3.11. Inertseid ehitusjäätmeid ja ülejääkpinnast võib kasutada teede, platside jms täiteks. Pinnasega täitmise kohad tuleb kooskõlastada vallavalitsusega. 3.12. Lahtises tules on lubatud põletada vaikse ilmaga ja kõiki tuleohutusnõudeid järgides risu või oksi. Igasugune omavoliline jäätmete põletamine väljaspool maaeraldust või kinnistu piiri on keelatud. 3.13. Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides tervise- ja keskkonnaohtu ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist. 3.14. Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones või hoone osas. Ajutise säilituspaiga põrand peab olema piisavalt tihe, et vältida avariide korral põrandale sattunud vedeliku väljaimbumist. 3.15. Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks põhja- või pinnavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. 3.16. Ohtlike jäätmete kogumise kooskõlastab jäätmete tekitaja nõuetekohast litsentsi omava jäätmekäitlusettevõttega, tagades jäätmete teisaldamise keskkonnale vähimat ohtu põhjustaval viisil. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik märgistab ohtlikud jäätmed ja paigaldab ohtlike jäätmete kogumist ja äravedu reguleerivad juhised nähtavasse kohta. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik korraldab jäätmete valve ning tagab abinõud, mis välistavad ohtlike ainete sattumist atmosfääri, maapinnale või kanalisatsiooni. 3.17. Ohtlikud jäätmed tuleb üle anda litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele (lisa 1). 4. Järelevalve ja vastutus 4.1. Territooriumi valdaja peab informeerima oma valduses elavaid alalisi elanikke ja rentnikke käesolevast eeskirjast ja tagama selle täitmise. 4.2. Varstu Vallavalitsus korraldab jäätmekäitlust kooskõlas keskkonna- ja tervisekaitsenõuetega. 4.3. Jäätmevaldajad on kohustatud vallavalitsuse nõudmisel oma jäätmealasest tegevusest aru andma vallavalitsusele ja esitama vastava dokumentatsiooni, juriidilised isikud koostama oma jäätmekava. Jäätmekäitlust tõendavaid dokumente (leping, maksekorraldus, kviitung arve tasumisest) tuleb säilitada vähemalt üks aasta. 4.4. Jäätmekäitluseeskirja täitmist kontrollivad keskkonna- ja tervisekaitseorganite töötajad ja volikogu määratud ametnikud. 4.5. Käesoleva eeskirja mittetäitmisel kannavad süüdlased rikkumise asjaoludest sõltuvalt tsiviil-, haldus- või kriminaalvastutust tulenevalt jäätmeseaduse paragrahvist 48. 4.6. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmetest tekkinud keskkonnareostus ja kahjustused likvideeritakse nende tekitaja kulul. 4.7. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostatud kinnisasja omanik reostuse likvideerimise oma kulul. Lisa 1 Varstu valla jäätmehoolduseeskirjale 1. Klaastaara vastuvõtukohad Varstu vallas on: kauplus «Männi» Varstu alevik Karu pood Varstu alevik Mäe pood Kangsti küla Kauplus-baar «Kalamees» Krabi küla Kännu pood Vana-Roosa küla 2. Varstu Vallavalitsuse poolt valitud jäätmeveo ettevõte on Ragn-Sells Eesti AS, aadressil Liiva tn 21, Võru. 3. Ohtlikud jäätmed saab üle anda Kagu-Sell OÜ-le, aadressil Lille 20, Võru. 4. Vanametalli saab üle anda: Agometall OÜ-le aadressil Umbsaare, Võru vald; Stevalko OÜ-le aadressil Kose tee 3, Võru vald.