Imavere Vallavolikogu — Imavere valla jäätmehoolduseeskiri — KO, 19, 311

Imavere Vallavolikogu, aluseks võttes jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843) paragrahvi 21 lõike 1 ning Järva Maavalitsuse keskkonnaosakonna esitatud ettepanekud, määrab: 1. Kinnitada Imavere valla jäätmehoolduseeskiri (lisatud). 2. Määrus avaldada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2000. a. Volikogu esimees Jaanus NILP Kinnitatud Imavere Vallavolikogu 14. detsembri 1999. a määrusega nr 10 IMAVERE VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Imavere valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib Imavere valla haldusterritooriumil: 1.1. jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korralduse ning nende tegevustega seotud tehnilised nõuded; 1.2. jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed. 2. Eeskirja eesmärk on piirata tootmis- ja olmejääkide teket, parandada jäätmekäitluse olukorda ja suurendada jäätmete teisese toormena ärakasutamist. 3. Korraldatud olmejäätmeveoga on kohustatud esmajärjekorras liituma juriidilisest ja füüsilisest isikust jäätmevaldajad, kes asuvad või elavad Imavere, Taadikvere ja Käsukonna külades (tiheasustuspiirkonnad). Hajaasustatud majapidamised peavad korraldatud olmejäätmeveoga liituma hilisemate Imavere Vallavalitsuse korralduste alusel. Jäätmete valdajal tuleb sõlmida leping Imavere Vallavalitsuse poolt valitud veoettevõtjatega. II. ÜLDMÕISTED 4. Eeskirjas kasutatavad mõisted: 4.1. jäätmed on mis tahes vallasasi, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 4.2. ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe Eesti Vabariigi jäätmeseaduse (vastu võetud 10. juunil 1998. a) paragrahvi 25 lõikes 1 loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale; 4.3. tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 4.4. olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. 4.5. suuregabariidilised ja raskekaalulised jäätmed on mööbliesemed, jalgrattad, WC-potid ja vannid, kraanikausid, olmetehnika, televiisorid, pliidid, autoosad jne; 4.6. inertsed jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime poolest keskkonna suhtes on väheaktiivsed jäägid. Inertsed jäätmed on määratletud Eesti jäätmeklassifikaatoris; 4.7. jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed; 4.8. jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 4.9. jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 4.10. jäätmekäitlusettevõte on ettevõte, mille tegevuseks on jäätmete kogumine, sorteerimine, vedu, töötlemine, ladustamine ja matmine vastavalt jäätmeloas ettenähtud tingimustele; 4.11. jäätmeluba on jäätmete kõrvaldamiseks, taaskasutamiseks, ohtlike jäätmete kogumiseks ja veoks ning tavajäätmete veoks teenustööna ettevõetavate tegevuste jaoks vajaminev dokument. Loa annab Järva maavanem; 4.12. jäätmete tekitaja on juriidiline või füüsiline isik, kes tekitab jäätmeid; 4.13. jäätmete omanik on jäätmete tekitaja või jäätmehooldelepingu alusel jäätmeid osaliselt või täielikult käitlev või vastavat tegevust vahendav isik; 4.14. komposteerimine on orgaaniliste jäätmete käitlemine nende looduslikuks lagundamiseks edasise kasutamise eesmärgil; 4.15. territooriumi valdaja on kinnistu omanik, lepinguline kasutaja või rentnik, maa-ala haldav füüsiline või juriidiline isik; 4.16. krunt on hoone või hoonete juurde kuuluv territoorium. 5. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmete omanik. Kui jäätmete omanikku ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumise, sorteerimise ja veo territooriumi valdaja. Territooriumi korrashoiu eest vastutab territooriumi valdaja, kui jäätmehooldusleping ei näe ette teisiti. Avalikesse kohtadesse paigutab jäätmete kogumisvahendi territooriumi valdaja. Avalike ürituste paigad varustab jäätmekogumisvahenditega ürituse korraldaja, kes likvideerib ürituse käigus tekkivad jäätmed. III. JÄÄTMEHOOLDUSE ÜLDNÕUDED 6. Jäätmehooldust korraldab Imavere Vallavalitsus. 7. Imavere Vallavalitsus: 7.1. annab seisukoha jäätmeloa taotluse suhtes; 7.2. määrab Järva Maavalitsuse nõusolekul jäätmekäitluskoha Imavere valla territooriumil; 7.3. korraldab valla jäätmekava koostamist Imavere valla arengukava osana; 7.4. sõlmib lepingud jäätmekäitlusega tegelevate ettevõtetega. IV. JÄÄTMETE KOGUMINE 8. Kõigil jäätmete valdajail peavad Imavere vallas olema individuaalsed kogumisvahendid või ühise jäätmete kogumisvahendi kasutamise lepingud. 9. Jäätmete valdaja korraldab olme-, taaskasutatavate, ohtlike ja muude erikäitlust nõudvate jäätmete sorteerimise ja kogumise. 10. Jäätmed peab koguma selliselt, et need ei levita lõhna, ei põhjusta ohtu tervisele ega määri kogumisvahendeid. 11. Juriidilisest isikust jäätmete tekitajad on kohustatud: 11.1. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete tekke vältimiseks oma tegevuses või tekkinud jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks ning jäätmete taaskasutamiseks; 11.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist oma territooriumil, üleandmist jäätmekäitlusettevõttele või ladustamist Kiigevere prügimäele; 11.3. pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta; 11.4. andma oma jäätmealasest tegevusest aru Imavere Vallavalitsusele ja esitama nõudmisel vastava dokumentatsiooni; 11.5. koostama Imavere Vallavalitsuse nõudel jäätmekavasid, mis käsitlevad nende tegevusega seotud jäätmekäitlust; 11.6. sõlmima lepingu jäätmete ladustamiseks Kiigevere prügimäele prügimäe haldajaga. 12. Füüsilisest isikust jäätmete tekitaja ülesanne on vähendada tekkivate jäätmete hulka ning ta on kohustatud käitlema (koguma, sorteerima, ära vedama) jäätmeid ja korraldama jäätmete äraveo prügilasse. 13. Kogumisvahendina võib kasutada: 13.1. kaanega suletud jäätmekonteinereid, mida on võimalik tühjendada jäätmeautode tõstemehhanismidega ja käsitsi või milles jäätmed veetakse käitluspaigale; 13.2. jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust ja asetatud kaanega suletavasse kotihoidjasse; 13.3. sette- ja kogumiskaeve, mis on ehitatud kooskõlastatud projektide kohaselt; 13.4. purunemiskindlat ja korralikult suletavat taarat ohtlike jäätmete jaoks. 14. Kogumisvahendi omanik või rentnik vastutab kogumisvahendi ja ümbruse korrasoleku eest. Kogumisvahendid peavad olema puhtad, terved ja korralikult suletud, et vältida neisse sademete, niiskuse ja loomade sattumist. 15. Kogumisvahend peab asuma kõval tasasel alusel ja prügiveoautole ligipääsetavas kohas ning soovitavalt olema varjatud aia või taimedega. Juurdepääs konteinerile peab olema talvel lumest puhas. 16. Ühiste kogumisvahendite asukoht tuleb kooskõlastada krundi valdajaga ja Imavere Vallavalitsusega. Kogumisvahendeid peab krundil olema piisavalt. Kogumisvahendid võivad olla paigaldatud ka mitme krundi peale olenevalt elanike arvust ja võimalikust jäätmete hulgast. 17. Kogumisvahendi omanik (territooriumi valdaja), kelle krundil (kinnistul) kogumisvahend asub, vastutab, et kogumisvahendisse ei pandaks: 17.1. ohtlikke jäätmeid; 17.2. kuuma tuhka, sütt või põlevaid jäätmeid; 17.3. ehitusprahti ja kive; 17.4. suuregabariidilisi ja raskeid esemeid; 17.5. vedelaid ja määrivaid jäätmeid (peavad olema niiskuskindlalt pakitud); 17.6. hukkunud loomi. 18. Kogumisvahendites oleva prügi põletamine on keelatud. 19. Kogumissüsteemi olemasolul on jäätmete tekitaja kohustatud viima paberi, papi, metalli, klaasi ja muu töötlemiseks vastuvõetava materjali jäätmekäitlusettevõtte poolt paigaldatud kogumisvahenditesse. Informatsiooni nende asukoha ja liikide kohta saab vallavalitsusest. 20. Suuregabariidilised jäätmed veab jäätmete tekitaja ise prügimäele või asetab vastavat teenust osutava jäätmehooldusettevõttega kokkulepitud ajaks oma konteineri juurde. 21. Heitvee või fekaalide kogumiskaevud peavad vee reostuse vältimiseks olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad. V. JÄÄTMETE ÄRAVEDU 22. Jäätmete äravedu korraldab kogumisvahendi omanik või haldaja oma vahenditega või kokkuleppel spetsialiseeritud jäätmekäitlusettevõttega. Juhul kui territooriumi valdaja viib ise oma jäätmed ladustamiskohta, peab tal olema vastav dokument jäätmete üleandmise kohta. 23. Olmejäätmete konteinereid tuleb tühjendada piisavalt sagedasti, et vältida territooriumi reostamist. 24. Suuremad prügikogused ja rasked jäätmed veetakse ära vastavalt ühekordsele tellimusele. 25. Jäätmete veoteenus ja ladustamine on tasulised. Jäätmete prügilasse ladustamise hinna kehtestab Imavere Vallavalitsus. VI. JÄÄTMETE LADUSTAMINE JA KÕRVALDAMINE 26. Jäätmeid (v.a ohtlikke jäätmeid) võib Imavere valla territooriumil ladustada ainult Kiigevere prügilas. 27. Jäätmete ladustamine ja matmine (v.a komposteerimine ja pinnase täitmine ehitusprügiga) krundil on keelatud. 28. Köögivilja- ja aiapidamisjäätmed võib territooriumi valdaja oma territooriumil komposteerida, kusjuures: 28.1. kompost peab olema paigutatud selliselt, et see ei põhjustaks ohtu keskkonnale ega inimeste tervisele; 28.2. komposteerimiskoht ei tohi salvkaevust või puurkaevust olla lähemal seaduses sätestatud piirangutest; 28.3. komposteerimiskoht ei tohi asuda veekaitsevööndis; 28.4. komposteerimiskoht võib paikneda krundi piiril vaid naaberkrundi valdaja nõusolekul; 28.5. loomsete jäätmete matmiskohad kinnitatakse Imavere Vallavalitsuse poolt kooskõlastatult keskkonnateenistusega. 29. Toiduainetööstuse tootmisjäätmete komposteerimine peab olema kooskõlastatud Imavere Vallavalitsusega. 30. Kanalisatsioonivõrku ühendamata hoonete kogumis- ja settekaevude tühjendamine toimub vastavalt hoonete valdajale kehtestatud kohustuste korras, arvestades põhjavee kaitse ja käesoleva eeskirja tingimustega. 31. Kuivkäimla sisu tohib hajaasustusega piirkondades oma aiamaal maasse kaevata hilissügisel. Käimla sisu laialilaotamine on keelatud. 32. Sõnniku, vedelsõnniku, virtsa ja reoveesette kasutamisel aedades ja põldudel tuleb järgida väetamise ja reoveesette kasutamise korda: 32.1. territooriumil, kus peetakse põllumajandusloomi ja -linde, peab olema väljaehitatud sõnnikuhoidla; 32.2. keelatud on laotada sõnnikut, läga või virtsa külmunud maale ja lumele; 32.3. säilitamisel peab sõnnik olema komposteeritud. 33. Inertseid ehitusjäätmeid ja ülejääkpinnaseid võib ladustada jäätmeloaga määratud jäätmekäitluskohtades.Võimalusel tuleks seda kasutada teede, platside jms täiteks. Informatsiooni neist kohtadest väljastab Imavere Vallavalitsus. 34. Lahtises tules on lubatud põletada oksi ja risu väikestes kogustes vaikse ilmaga järgides kõiki tuleohutusnõudeid. Igasugune omavoliline jäätmete põletamine väljaspool maaeraldust on keelatud. 35. Kõik jäätmete põletamisega seotud erandjuhud tuleb kooskõlastada Imavere valla päästeametiga. VII. OHTLIKUD JÄÄTMED 36. Ohtlikud jäätmed on territooriumi valdaja ja jäätmete tekitaja kohustatud viima selleks Imavere vallas määratud kogumispunktidesse (informatsioon vallavalitsusest): 36.1. juriidilised isikud peavad oma ohtlikud jäätmed andma üle litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele; 36.2. ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. 37. Ettevõtja, kes tekitab ohtlikke jäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja lõppkäitlemiseks üleandmise kohta. 38. Jäätmekäitluses tuleb vältida ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega ja omavahel. VIII. JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 39. Territooriumi valdaja peab tagama käesoleva eeskirja täitmise. 40. Jäätmete tekitaja ja territooriumi valdaja vastutavad ohtlike jäätmete ohutu hoidmise eest kuni üleandmiseni vastavasse kogumispunkti või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 41. Jäätmehoolduseeskirja täitmist kontrollivad Imavere Vallavolikogu poolt määratud ametiisikud. 42. Eeskirja rikkujaid karistatakse jäätmeseaduses ja haldusõiguserikkumiste seadustikus kehtestatud korras. 43. Eeskirja rikkumise eest, millel on kuriteo tunnused, kohaldatakse kriminaalvastutust. 44. Jäätmetest põhjustatud keskkonnareostus ja -kahjustused likvideeritakse nende tekitaja kulul. 45. Kõigil jäätmetekitajatel peab olema ette näidata jäätmete käitlemiseks vajalikud dokumendid (tšekk, leping, maksekorraldus), säilitades neid vähemalt kaks kalendriaastat. Käesolevat punkti rakendatakse pärast kohaliku prügila sulgemist.