Imavere Vallavolikogu — Valla arengukava kinnitamine — KO, 19, 308

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) § 9 ja Imavere valla põhimääruse punkti 6.1, Imavere Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Imavere valla arengukava aastateks 1999–2004. Volikogu esimees Jaanus NILP Kinnitatud Imavere Vallavolikogu 2. juuli 1999. a määrusega nr 7 IMAVERE VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 1999–2004 I. ARENGUKAVA EESMÄRGID, OTSTARVE * Identiteedi tugevdamine * Ressursside leidmine, suunamine * Valla erinevate piirkondade ühtlustatud arengu tagamine * Negatiivsete protsesside pidurdamine ja suunamine positiivses suunas * Riigi ja valla vaheliste huvide ja tööjaotuse täpsustamine * Valla reklaamimine läbi arengukava * Vallakodanike, arengukava koostajate arendamine * Inimeste ja ettevõtete vajaduste rahuldamine * Alus eelarvele, raha küsimisele, üldplaneeringule * Erinevate tegevuste ja huvide seostamine pikemaks ajaks * Fokuseerib tähtsamale * Sujuvate muutuste tagamine * Motiveerib kõiki koos töötama ja end arendama, proovile panema Valla elu korraldamine ja juhtimine lähtub ausast ja avalikust asjaajamisest. Eesmärk on seaduste austamisest lähtuv tegutsemine kõigi vallaelanike ja ettevõtete poolt. Visioon – Imavere on 1400 elanikuga arenenud piirkond, mitmekesise ettevõtluse ja hea teenindusega. Hea geograafiline asukoht ja soodne ettevõtluskeskkond, aga ka uue Tallinn–Tartu tee osa valmimine on meelitanud Imaveresse mitmeid uusi tootmise, ka kaubandusega tegelevaid ettevõtteid. Nii Saeveski jätkuv areng kui ka uued ettevõtted on toonud piirkonda uusi inimesi, peamiselt noori. Inimesed töötavad kohalikes ettevõtetes ja asutustes, siiski üks osa on leidnud tööd väljaspool Imaveret, mitmed käivad tööl Tallinnas. Paranenud on teede olukord ja transpordikorraldus külade ja keskuse vahel. Elu külades on aktiveerunud. Eesmärgid 1. Inimeste arvu kasv 2. Mitmekesine ettevõtlus 3. Hea teenindus 4. Soodne ettevõtluskeskkond 5. Uute ettevõtete ( kaubandus, tootmine) tulek 6. Uute inimeste (noored) tulek 7. Tööhõive korraldus 8. Kogu piirkonda hõlmav telefoniside 9. Interneti püsiühendus 10. Teede olukorra paranemine 11. Transpordi korraldus 12. Imavere keskus 13. Imavere keskuse planeeringud 14. Imavere piirkonna külade areng 15. Vaba aja veetmise võimalused 16. Kodu rajamise võimalused (elamuehitus) II. OMAVALITSUSÜKSUSE OMAPÄRA 1. Eestikeskne geograafiline asend ja oluliste teede ristumiskoht (Tallinn, Tartu ja Viljandi) 2. Imavere Saeveski AS – Baltimaade suurim saetööstus 3. Imavere Piimandusmuuseum aastast 1909 4. Turba- ja laukarabad ning Navesti jõe algus, puutumatu loodus 5. Järva Maakonna ääreala ning ajalooline seos Jõgeva ja Viljandi Maakonnaga III. ARENGUPÕHIMÕTTED Olemasoleva potentsiaali kasutamine Aktiivse püsielanikkonna suurendamine Turvaline elukorraldus ja infrastruktuur Teenused, sh haridus, on kättesaadavad Avatud areng, juhtimine, haldus Infovahetus Koostöö regionaalsel tasandil Küllaldane ja ühtlaselt jaotunud ajupotentsiaal Struktuuriüksuste proportsionaalse arengu võimalused Inimsõbralik looduskeskkond ja «säästva arengu» põhimõtted Kodukohatunne, külade arendamine Kodanikualgatuse laiendamine Teovõimeline vallavalitsus Puhas keskkond Kultuuri ja vaimsuse areng läbi rahvusliku identiteedi IV. EELISTUSED Suurinvesteeringud 1. Spordihoone Imavere Põhikoolile 2. Käsukonna kultuurimaja kapitaalremont 3. Rekonstrueerida Käsukonna küla kanalisatsioonisüsteem ja varustada see puhastusseadmega 4. Imavere Lastepäevakodu kapitaalremont 5. Vallamaja laiendamine 6. Staadion Imavere valda V. KUJUNEMINE (LÜHIAJALUGU) 1599. a kuulusid Imavere valla külad Põltsamaa Kroonu alla. Kuni 1917. aastani kuulus Imavere vald Liivimaa kubermangu Pilistvere kihelkonda. Viljandi maakonna koosseisus kuni 1950. aastani. Pärast seda, kui tekkis Põltsamaa rajoon, Imavere vald likvideeriti. Liidetuna kandis ta nime Järavere, kuni 1960. a nimetati ringi Imavere Külanõukoguks. Aastatel 1950–1963 kuulus külanõukogu Põltsamaa rajooni koosseisu, pärast seda, seoses rajoonide liitumisega, Paide rajooni, nüüd Järva maakonna alluvusse. Uuesti taastati Imavere valla staatus 1991. a detsembris. Seega on Imavere vald pidanud ajast aega võitlema oma eksistentsi eest. Pidevalt ääremaa olemine on pärssivalt mõjunud valla arengule. VI. ASEND JA TERRITOORIUM Imavere vald asub Järvamaa lõunaosas, piirnedes põhja poolt Koigi vallaga ning lääne poolt Oisu ja Kabala vallaga. Idaosas piirneb Imavere vald Jõgeva maakonna Põltsamaa vallaga ja lõunaosas Viljandi maakonna Kõo vallaga. Territooriumi poolest asub Imavere Järvamaa valdadest kümnendal kohal – pindala 140 km2. Elanike poolest on vald küll väike, kuid rahvaarvu kohta on territoorium suur (kaheksa inimest/km2). Valla arengu seisukohalt on territoorium hetkel piisav, kuid napib inimressurssi. Soodne geograafiline asend loob eeldused ettevõtluse arenguks. Kaugused • Tallinn 110 km • Tartu 76 km • Viljandi 48 km • Paide 30 km • Põltsamaa 20 km • Võhma 19 km VII. TEED, TRANSPORT JA SIDE Hetkeseis Valla teid on kokku 84,9 km (sh mustkattega 7,7 km, kruusteid 50,1 km, pinnasteid 27,1 km) – sellest maanteed moodustavad 84,1 km ja tänavad 0,8 km. Vaja on läbi viia valla teede inventariseerimine, varustada valla teed ja Käsukonna ning Imavere küla tänavad nimedega. Inventariseerimise käigus selgitada remonti vajavad teed ning varustada need liiklusmärkidega. Teede hooldamiseks ja lumetõrjeks tagada greideri korrashoid. Vaja on organiseerida valla teede kraavide puhastamine võsast (rakendada töötuid) ja teeäärte niitmine, mis lihtsustab talvist lumetõrjet ja säilitab teed. Imavere valda läbivad riigiteed: * Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa – põhimaantee * Imavere–Viljandi–Nuia – tugimaantee * Eistvere tee – kohalik maantee * Pilistvere–Imavere – kohalik maantee * Koigi–Laimetsa–Käsukonna – kohalik maantee * Laimetsa tee – kohalik maantee * Imavere–Kiigevere – kohalik maantee Imavere valda läbivad kaugliinid: • Viljandi – Tallinn • Tartu–Tallinn • Paide–Tartu • Jõhvi–Viljandi Vallasisest transporti korraldab põhiliselt Kinterk OÜ, Rool OÜ ja vallavalitsus oma bussiga, millega on lahendatud külaelanike, õpilaste ja lasteaialaste transpordiprobleemid piirkonna keskusesse ja Paide linna. Et valla buss on vana ja amortiseerunud, siis on lähitulevikus vaja leida lahendusi selle väljavahetamiseks. Side. Imaveres on automaattelefonijaam mahtuvusega 150 abonementi. Võimalik juurde lisada 50 numbrit. Tuleks planeerida digitaaljaama paigaldamist Imaveresse. Küladesse paigaldatakse raadiotelefonid, tugijaam asub Säreveres. Aastaks 1999 tagab AS Eesti Telefon kõigile soovijatele telefoni. Mobiiltelefonside on hea. Eesmärgid 1. Valla teede inventariseerimine ja korrastamine 2. Uue autobussi soetamine 3. Digitaaljaama paigaldamine Imavere külla Tegevuskava 1. Valla teede inventariseerimine ja korrastamine – Lõpetada teede inventariseerimine (1999. a) – Inventariseerimise alusel korrastada teede staatus, määratledes ära valla-, era- ja riigiteed (1999. a) – Koostada Imavere valla teede arengukava (1999. a) – Varustada valla teed ja Käsukonna ning Imavere küla tänavad nimedega (2000.–2001. a) – Kalkuleerida ja tellida nimesildid ja viidad (2001.–2002. a) Teostaja vallavanem Jüri Ellram 2. Uue autobussi soetamine – Leida rahastamisvõimalusi ja koostada taotlusi (1999. a) – Selgitada välja soodsaimad ostuvõimalused (2000. a) – Korraldada uuele bussile aktiivne kasutusplaan (2000.–2001. a) Teostaja Imavere Vallavalitsus 3. Digitaaljaama paigaldamine Imavere külla – Pidada läbirääkimisi ja uurida võimalusi (lobitöö) digitaaljaama paigaldamiseks Imavere valda (1999.–2001. a) Teostaja Imavere Vallavalitsus VIII. KOHALIKUD LOODUSLIKUD TINGIMUSED Hetkeseis Imavere valla ainuke järv on Eistvere külas asuv paisjärv, kus on osaliselt korrastatud supluspaik. Tänaseks on teostatud järve vee hüdrobioloogilise seisukorra uuring ja tellitud kalad Kalakapitalilt. Looduskaunid ja omapärased kohad Imavere vallas on veel mõisate pargid ning turba- ja laukarabad. Valla piiridesse jääb Eesti kõige pikema – Pärnu jõe lisajõe Navesti algus. See kõik võimaldab arendada öko- ja taluturismi. Kaitstavad loodusobjektid ja kultuurimälestised (seisuga 1. oktoober 1996. a) jrk nr Objekti nimetus Kaitse liik Asukoht 1. Laimetsa park Looduskaitse Laimetsa küla 2. Arheoloog J. Jungi sünnikoht Ajaloo Tammeküla 3. J. Jungi kodutalu vahtrad (3 tk) ja pärnad (2 tk) Looduskaitse Tammeküla küla 4. Risti mälestuspaik Looduskaitse Käsukonna küla 5. Pillissaare rändrahn Looduskaitse Jalametsa küla 6. Kikevere mälestuspaik Looduskaitse Jalametsa küla 7. Luuletaja R. Kamseni sünnikoht mälestuskiviga Ajaloo, Looduskaitse Imavere küla 8. Imavere meierei (üks esimesi ühistegelikke piimatööstusi) Ajaloo Imavere küla 9. Kivikalme I a.t. I pool Arheoloogiline Imavere küla 10. Kivikalme I a.t. I pool–II a.t. algus Arheoloogiline Taadikvere küla 11. Kivikalme I a.t. I pool–II a.t. algus Arheoloogiline Taadikvere küla 12. Kivikalme I a.t. I pool–II a.t. algus Arheoloogiline Taadikvere küla 13. II MS langenud NA võitlejate vennashaud mälestussambaga Looduskaitse Puiatu küla 14. Rändrahn «Kabala kivi» Looduskaitse Eistvere küla 15. Eistvere park Looduskaitse Eistvere küla Eesmärgid 1. Eistvere paisjärve säilitamine ja majandamine 2. Huviväärsete loodus- ja kultuurimaastike nimistu koostamine Tegevuskava 1. Eistvere paisjärve säilitamine ja majandamine – Kasutades tehtud uuringuid lõpetada olemasolev projekt (1999. a) – Teostada täiendavad uuringud ja esitada projekt (2000. a) Teostajad sotsiaalnõunik Ada Nõmmküla ja Merike Touart 2. Huviväärsete loodus- ja kultuurimaastike nimistu koostamine – Teha koostöös Järva Maavalitsusega – Varustada kohalikud loodus- ja kultuuriobjektid viitadega (2001. a) Teostaja vallavalitsus IX. RAHVASTIKU SITUATSIOON “ Dünaamika 1987 1988 1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 Loomulik iive +10 +4 +6 +6 +17 +10 –4 –3 –6 +1 –8 –8 Iive kokku +29 +31 –21 +4 +40 +16 +14 –26 –5 +15 +20 –1 Kommentaar: 1990. aastate lõpuks oli loomulik iive tugevalt negatiivne, tingituna sündivuse üldisest langusest Eestis. Võib prognoosida loomuliku iibe edasist langust isegi stabiliseerumise korral, sest tõuseb surmajuhtude arv. Elanike üldarv aastatel 1959–1997 Aasta 1959 1970 1979 1989 1994 1995 1996 1997 1998 Rahva-arv 1266 1161 1052 1013 1047 1042 1057 1077 1076 Viimastel aastatel on kasvav tendents tulenevalt Imavere Saeveski AS käivitumisest. “ Soolis-vanuseline koosseis Soolis-vanuseline struktuur aastatel 1994–1998 Vanus Mehed % Naised % Kokku% Aasta 1994 1995 1996 1997 1998 1994 1995 1996 1997 1998 1994 1995 1996 1997 1998 0-15 31,5 31,8 31 30,9 29,4 25,9 25 25,1 24,8 25,2 28,6 28,4 28 27,9 27,3 16-54/59 54,9 55,1 55,9 56,2 59,4 46,3 46 46 46,3 46,6 50,6 50,6 51 51,2 53 55/60+ 13,6 13,1 13,1 12,9 11,2 27,8 29 28,9 28,9 28,2 20,8 21 21 20,9 19,7 Hetkeseis on positiivne, sest pensioniealiste osatähtsus on laste ja noorte osakaalust madalam. Tööealisi on üle poole ja nende osakaal kasvab. “ Rahvuslik koosseis Rahvuslik koosseis: valdavalt eestlased (98%), muulasi on 2%: • eestlasi – 1055 • venelasi – 13 • soomlasi – 6 • ukrainlasi – 1 • valgevenelasi – 1 • sakslasi – 1 (Seisuga 1. detsember 1998. a) “ Hariduslik koosseis Kõrgharidus 40 Kesk-eriharidus 144 Keskharidus 129 Põhiharidus 229 Tasemehariduse järgi on meie vallas ülekaalus põhiharidusega inimesed. Selle põhjuseks võib lugeda enne reforme olnud suunda, kus põhikooli lõpetajad suunati kutsekoolidesse. Suurenenud on keskkooli minejate arv. Seoses sellega võib öelda, et üle hulga aastate õpib meil noori taas kõrgkoolides. Päevakoolides õppijate arv soo ja vanuse järgi Õppijad Sugu 6–9 a 10–14 a 15 a 16–17 a 18–19 20–24 25 jne Kokku Aasta 1996 97 98 96 97 98 96 97 98 96 97 98 96 97 98 96 97 98 96 97 98 96 97 98 Päevakoolis M 30 19 27 47 46 50 3 9 8 6 12 12 2 14 9 6 4 4 – 2 2 94 106 112 Päevakoolis N 25 13 20 37 38 41 4 7 9 10 12 12 6 10 7 5 8 5 – 2 – 87 90 94 Neist õpib väljaspool valda M 10 6 9 20 14 18 3 4 6 6 8 11 2 12 9 6 4 4 – 2 2 47 50 59 Neist õpib väljaspool valda N 8 3 7 9 13 15 4 5 7 10 11 11 6 8 7 5 8 5 – 2 – 42 50 52 Neist õpib linnakoolides : 1996. a 15 meest ja 21 naist 1997. a 22 meest ja 28 naist 1998. a 26 meest ja 33 naist. “ Ränne Aasta Lahkus Saabus Saldo 1990 33 31 –2 1991 24 47 +23 1992 31 37 +6 1993 29 47 +18 1994 59 36 –23 1995 38 39 +1 1996 26 40 +14 1997 18 46 +28 1998 29 36 +7 Kogu sotsiaalmajanduslik ümberkujundamine on toonud kaasa vabariigisisese migratsiooni. 1991. a alates (v.a 1994. a) on rändesaldo plussis. Võib arvata, et kiire kolhoosi reorganiseerimine ja uued majanduslikud ümberkorraldused uute ettevõtlusvormide tekkimise näol andsid lootust elu paremaks ja kiiremaks muutumiseks. Esimesed suuremad majanduse tagasilangused jäid 1994. aastasse. Pärast seda tekkinud suurinvesteering vajas uut tööjõudu. Alates 1995. aastast tekkis uuesti positiivne saldo. Statistika järgi on Imavere valla põhielanikkond suhteliselt suure sünnipaikse osakaaluga. Pendelränne on olnud väga minimaalne (1–2 inimest aastas). Eesmärgid 1. Aktiivse püsielanikkonna suurendamine Tegevuskava 1. Aktiivse püsielanikkonna suurendamine – Soodustada töökohtade loomist – Arendada elamumajandust (vastavalt detailplaneeringule) Teostaja vallavalitsus X. MAJANDUS Imavere on olnud läbi aegade põllumajanduspiirkond. Käesoleval ajajärgul on selle majandusharu osatähtsus kahanenud, eriti drastiliselt valla tulubaasi seisukohalt. Imavere Saeveski rajamine 1994. a tõi kaasa olulise pöörde valla arengus. 1/3 kogu füüsilise isiku tulumaksust ja 7% valla eelarvest on tulnud sellest ettevõttest. Sidusettevõtete kaudu on Imavere SV mõju valla tulubaasile olnud kahtlemata palju suurem. Samas on Imavere SV toonud kaasa Imavere küla ja ühtlasi ka valla suure sõltuvuse ühe ettevõtte käekäigust. Imavere valla 1077 elanikust elab 47% Imavere külas. Seega on Imavere külas olemas eeldus (omamoodi kapitali ja elanikkonna kontsentratsiooni minimudel) majanduslikuks tõusuks. Tööealiste inimeste osa elanikkonnast on suhteliselt suur – 53,7%. Isiku tulumaks peaks jätkuvalt igal aastal suurenema 12–16% (1988. a 20%). Maamaks jääb stabiilseks. Tulu peab suurenema varade ja maade efektiivsema kasutamisega. Valla maafond on 13 958,5 ha, millest haritav maa moodustab 4543,5 ha ja metsamaa 6477,8 ha. Imaveres on hea mullaviljakusega maa, mis võimaldab saada häid saake. “ Tuludebaas Tulu nimetus Eelarve Täitmine Täitmise % Aasta 1996 1997 1998 1996 1997 1998 1996 1998 1998 Tulumaks 754,0 1300,0 2027,0 966,2 1545,0 1928,6 128 119 95 Maamaks 750,1 508,6 700,0 662,9 533,3 715,5 88 105 102 Reklaamimaks 4,1 15,0 25,0 4,1 12,1 23,8 100 81 95 Maksud kokku 1508,2 1823,6 2752,0 1633,2 2090,4 2667,9 108 115 97 Riigilõiv 3,3 3,0 3,0 2,8 2,1 2,2 85 70 73 Segatulu 168,5 339,0 140,4 206,9 119,2 40,1 123 35 29 Tulud varadelt 93,2 210,0 760,6 234,6 374,4 166,7 252 178 22 Finantstulud 10,0 10,0 25,0 10,5 6,7 25,5 105 67 102 Laek. majandusteg. 282,1 637,3 578,4 207,9 484,0 543,9 74 76 94 Suunatud jäägid 534,6 11,7 25,1 534,6 11,7 25,1 100 100 100 Arvlemised 1728,6 4093,3 3072,6 1732,7 4098,3 3050,0 100 100 99 Laenud 1480,0 665,9 531,0 1486,0 650,0 531,0 100 100 100 TULUD KOKKU 5808,5 7793,8 7888,1 6049,2 7836,8 7052,4 104 100 89 sh sihitusega invest. 2353,1 2614 840,0 2185,3 2560,3 kultuuri 2138,1 1400 haridus 750,0 2120,3 1391,4 kult. 84,4 haridus 823,1 majandusse 215,0 1214 90,0 65,0 1168,9 76,3 Kulu nimetus Üldvalitsemine 554,1 834,6 940,6 585,2 829,4 819,7 106 99 87 Riigi- ja korrakaitse 35,4 108,6 57,9 41,3 75,2 52,1 117 69 90 Haridus 1069,9 1591,6 2505,7 997,6 1554,0 2347,0 93 98 94 Kultuur 2628,0 1698,4 1055,3 2820,2 1660,7 1113,0 107 98 105 Sport 50,3 48,9 82,8 43,2 47,2 88,4 86 97 106 Tervishoid 68,9 293,7 256,1 83,3 288,2 218,5 125 98 49 Sotsiaalhoolekanne 182,1 470,6 507,6 154,1 445,6 488,2 85 95 96 Majandus 747,4 1804,8 792,2 837,6 2051,2 752,4 112 114 95 Arvlemised 141,4 233,9 354,8 89,9 150,8 257,9 64 65 72 Laenud 331,0 708,8 1335,1 385,0 709,4 1417,5 116 100 106 KULUD KOKKU 5808,5 7793,8 7888,1 6037,5 7811,7 7554,7 104 100 96 Valla tulubaasi seisukohalt on tähtsaim füüsilise isiku tulumaks, millest eraldisena kantakse 56% kohalikele eelarvetele. Tööjõulisest elanikkonnast töötab teatud osa mujal registreeritud ettevõtetes ja ilmselt pole kõik tulumaksukroonid valda teed leidnud. Maamaksu kui teise tähtsama tululähte osatähtsust üritati 1998. a eelarveaastaks suurenda seadusandliku maksimumini, ca 1 000 000 kroonini, kuid maapoliitikute oskusliku lobi tulemusena taandus maamaksumäär endistesse piiridesse. Ressursimaks omab tähtsust vaid maavarade poolest rikastes valdades, mille hulka Imavere ei kuulu. Kohalikult kehtestatavatest maksudest ja kohalikku eelarvesse laekuvatest maksudest on Imaveres kasutusel ainult reklaamimaks, osatähtsus eelarve tuludest vaid 0,3%. Enamiku kohalike maksude osatähtsus eelarves jääks alla 1% ja pole selge ka maksude kogumise tagamise mehhanism, mis omakorda muudab nende kehtestamise kui mitte lausa mõttetuks, siis küsitava väärtusega ettevõtmiseks. Riigilt tuleks eeldada tugevat detsentraliseerimise poliitikat, mis annaks valla tasandil enam võimalusi tulubaasi üle otsustamiseks. “ Tööhõive struktuur ja ettevõtlus Hetkeseis Pärast kolhoosi likvideerimist 1990. a moodustati hulgaliselt erinevate tootmissuundadega väikeaktsiaseltse ja 62 talu taluseaduse järgi. Tänaseks on aktiivselt põllumajandusega tegelema jäänud vähesed talud ja kaks ettevõtet. Osaliselt valitsevast põllumajanduspoliitikast tulenevalt on paljud talupidajad olnud sunnitud likvideerima oma majapidamise ja suunduma tööd otsima muudelt elualadelt. Imaveres asuvad ettevõtted ja tööhõive nendes: Jrk nr Ettevõtte nimetus Töötajate arv Põhitegevusala 1 AS Imavere Saeveski 146 Saematerjali tootmine 2 AS Risti Agro 40 Piimakarjakasvatus, toorpiima tootmine 3 AS Trako Põllumajandustehnika müük 4 AS Avateks Auto 6–7 Kaubavedu autodega 5 AS San Revilo 5 Programmipakettide väljatöötamine 6 AS Zodiac Trans 5 Rahvusvaheline autokaubavedu 7 AS Valentino Adavere Tahe Puidutöökoda Puidutöötlemine 8 OÜ Järavere Agro 22 Taimekasvatusega kombineeritud loomakasvatus 9 OÜ Hildegard 6 Muu jaemüük kioskites ja turgudel 10 OÜ Rool 7 Kaubavedu autodega 11 OÜ Avovil Imavere tankla 4 autokaupade ja kütuse müük 12 OÜ Rootor Põllutöömasinate ja nende varuosade jaemüük 13 OÜ Vürts Toitlustamine 14 OÜ Fabrik 1 Saematerjali tootmine 15 OÜ Imavere ALHÜ Raamatupidamisteenused, -konsultatsioonid 16 OÜ Imavere Soojus 4 Auru ja kuuma vee tootmine ja jaotamine 17 OÜ Bragge Metsa Metsavarumine, metsalangetamine 18 OÜ Erideck Teravilja ja muude mujal klassifitseerimata põllukultuuride kasvatus 19 OÜ Jakriline Taimekasvatusega kombineeritud loomakasvatus 20 OÜ Rollerson Taimekasvatusega kombineeritud loomakasvatus 21 Imavere Taluselts 1 Info 22 Ambulatoorium 2 Meditsiin, tervishoid 23 Imavere Piimandusmuuseum 6 Kultuur 24 Imavere Põhikool 24 Haridus 25 Imavere Vallavalitsus 10 26 Järvamaa Postkontor Imavere sjk. 5 Postiteenused 27 Imavere Huvi- ja Päevakeskus 5 Huvitegevus 28 Käsukonna kultuurimaja 1 Kultuur 29 JTÜ kauplus 4 Kaubandus 30 Imavere Tuletõrjeselts Päästeteenistus 31 Imavere Raamatukogu 1 Haridus 32 Käsukonna Raamatukogu 1 Haridus 33 Imavere Lastepäevakodu 13 Haridus Imavere vallast äriregistrisse kantud ettevõtjad (seisuga 1. jaanuar 1999. a): AS – 5 OÜ – 11 KOKKU – 16, see on 3% Järvamaalt äriregistrisse kantud ettevõtetest Füüsilisest isikust ettevõtjaid 57 Imavere valla senine areng on olnud sõltuv vallas eksisteerivatest ettevõtetest. Suurim ettevõte on puidutöötlemisfirma Imavere Saeveski AS (käive 270,1 miljonit) ja teine suur tööandja Imavere Vallavalitsus. Põllumajandus-, metsamajandus- ja teenindusettevõtted on tunduvalt väiksemad. Ettevõtluse areng annab võimaluse inimressursi ja materiaalsete vahendite suurenemiseks. Eesmärgid 1. Imavere valla põhjaliku ettevõtteregistri koostamine 2. Ettevõtluse soodustamine ja mitmekesistamine 3. Tööhõive korraldamine Tegevuskava 1. Imavere valla põhjaliku ettevõtteregistri koostamine – Fikseerida olemasolevad ja ametlikud andmed. Teha uuringuid tegelikult tegutsevate ettevõtjate ja väljaspool valda registreeritud ettevõtete kohta (1999. a) – Koguda ettevõtete majanduslikke näitajaid ja arendada igakülgset koostööd Teostaja majandusnõunik E. Sapp 2. Ettevõtluse soodustamine ja mitmekesistamine – Soosida läbi hoonete rendi, maade munitsipaliseerimise lõpetamisest ja hoonete omandisuhete korrastamisest tulenevaid erinevaid ettevõtlusvõimalusi. – Selgitada välja ettevõtlus- ja teabepäevade vajadus. Leida ümberõppe võimalusi töötutele koostöös Järvamaa ettevõtluskeskuse ja KEA-ga – Koguda vabade ruumide ja hoonete register ning levitada sellealast infot – Teha kindlaks turismi võimalused (jalgrattarajad, matkarajad rabasse, talu- ja ökoturism jms) ning leida koostöövormid maakondlikul tasandil Teostaja majandusnõunik E. Sapp 3. Tööhõive korraldamine – Käivitada koos ettevõtjatega infovahetusprojekt vabade töökohtade ja töötute osas ning suunata vastavat koolitust Teostajad sotsiaalnõunik A. Nõmmküla, majandusnõunik E. Sapp koos ettevõtjatega “ Valla majandus Hetkeseis Planeering Valla kui terviku kõige olulisem arengut takistav tegur on väike rahvaarv. Üheks lahenduseks võib olla inimeste sisseränne, eelduseks peab olema elamuehitus. Eelnevalt on vaja lõpetada maade munitsipaliseerimine, välja kuulutada Imavere küla üldplaneering ja mõne lõigu detailplaneering (sinna vee- ja kanalisatsioonisüsteemid). Selleks on vaja võtta lepinguliselt tööle arhitekt. Üldplaneeringu raames näha täpsemalt, kuhu midagi rajada (haljasalad, mänguväljakud, spordiplatsid). Kaaluda ettepanekut küla nimetamiseks asulaks. Soojamajandus Ühtne küttesüsteem rekonstrueeriti Imavere külas 1997. a, kütteliik – tahke. Soojavajadus 1,0 Mwh. Praegu soojatarve 0,8 Mwh. Võimalik teise Kiviõli – 80 katla liitmine süsteemi. Soojatarbijad on varustatud soojamõõtjatega. Vajalik oleks teha majade sisemine reguleerimine. Elektrimajandus 1998. a valmis Imavere piirkonnas 110/15 kV kõrgepinge alajaam, trafo võimsusega 6,3 MVA, ning see on koormatud poole võimsusega. Tagatud peaks olema kvaliteetse elektrienergiaga varustamine. Välja on vaja vahetada 15 kV/380V alajaamad Eistvere külas (Kaera alajaam). Rekonstrueerida Kiigevere–Võrevere piirkonna elektrisüsteem (ühe alajaama asemele kaks), Käsukonna piirkonnas välja vahetada suurema võimsusega trafo Ojaküla alajaamas. Lõpetada Pällastvere küla elektrisüsteemi rekonstrueerimine. Veemajandus Lõpetada ühtses veevarustussüsteemis olevate veetarbijate süsteemi korrastamine. Süsteemi haldamine anda OÜ-le Imavere Soojus. Sinna kuuluvad: * Saare Kuusik * Taadikvere * Laimetsa * Käsukonna pumbajaamad * Eistvere küla Korrastada veetrassid ja neid regulaarselt hooldada. Imavere küla detailplaneeringu valmimisel rajada sinna vee- ja kanalisatsioonisüsteemid. Kanalisatsioon Imavere küla kanalisatsioonisüsteem rekonstrueeriti lõplikult 1998. a. Valmis uus «Bioclere» tüüpi puhastusseade. Rekonstrueeritud ülepumplad. Käsukonna küla kanalisatsioonisüsteem vajab osalist rekonstrueerimist, see oleks vaja varustada puhastusseadmega. Heakord Jätkata valla heakorrastust. Lõpetada Imavere ja Käsukonna küla heakorrastamine. Hooldustööde tegemiseks soetada traktori tüüpi muruniiduk, kraavide ja parkide hooldamiseks võsaniitja tüüpi niiduk. Jätkata heakorrakonkurssi «Kaunis kodu». Välja töötada sümboolika autasustamiseks. Eesmärgid 1. Imavere küla maakasutuse korrastamine ja reguleerimine 2. Imavere küla asustusliku staatuse tõstmine 3. Vanade alajaamade rekonstrueerimise korraldamine 4. Korrastada vee- ja soojamajandus 5. Traktori tüüpi muruniiduki ja võsaniitja soetamine 6. Heakorrakonkursi «Kaunis kodu» järjepidevuse tagamine Tegevuskava 1. Imavere küla maakasutuse korrastamine ja reguleerimine – Kuulutada välja Imavere küla üldplaneering (1999.–2000. a) – Vajaduse korral teostada mõne osa detailplaneering (2000. a) – Arvestada planeeringutesse vee- ja kanalisatsioonisüsteemid (2001.–2002. a) Teostajad vallavanem J. Ellram, maanõunik S. Tamm, majandusnõunik E. Sapp 2. Imavere küla asustusliku staatuse tõstmine – Koostada taotlus (1999. a) Teostaja Imavere Vallavalitsus 3. Vanade alajaamade rekonstrueerimise korraldamine – Esitada vastavad taotlused Viljandi Elektrivõrkudele Teostaja vallavalitsus 4. Korrastada vee- ja soojamajandus – Imavere küla majades korraldada soojuse sisemine reguleerimine (1999. a) – Korrastada ühtse veevarustusega veetarbijate süsteem ja korraldada selle haldamine (1999. a) Teostaja osaühing Imavere Soojus 5. Traktori tüüpi muruniiduki ja võsaniitja soetamine – Haljasalade hooldamiseks soetada traktori tüüpi muruniiduk ning kraavide ja parkide hooldamiseks võsalõikaja (2000. a) Teostaja Imavere Vallavalitsus 6. Heakorrakonkursi «Kaunis kodu» järjepidevuse tagamine – Leida uusi suundi konkursi korraldamiseks (1999.–2004. a) – Töötada välja sümboolika autasustamiseks (2000. a) Teostaja Imavere valla heakorrakomisjon “ Tulevikuperspektiivid Jätkub aktsiaseltsi «Imavere Saeveski» areng, uus saeveski osa suurendab firma käivet lähiaastatel 400–500 milj kroonini. Oluliselt töökohti juurde ei tule. Stabiilne töörütm suurendab inimeste tulusid ja laekuvaid makse vallale. Arenguperspektiiv – järeltöötlemisliini käivitamine. Tööd jätkab aktsiaselts «Valentiino», lehtpuumaterjali töötlev puidufirma. Samuti jätkavad laiendamist autotranspordifirmad, kes saavad tööd puidumaterjali teisaldamisega. Selle hulk on küllaltki suur. Põllumajanduslikest ettevõtetest on perspektiivikaim aktsiaselts «Risti Agro», kes on investeerinud küllaldaselt tootmisse (maa, kuivati, loomad). Talud Põllumajanduse raske hetkeseis sunnib väiketalusid (20 ha maad, viis lehma) rohkem spetsialiseeruma ning suurendama maakasutust (kuni 100 ha). Väiketootjad peaksid tõsiselt mõtlema köögivilja-, maasika- ja vaarikakasvatuse laiendamisele. See annaks hooajaliselt paljudele inimestele tööd. Perspektiivne on ka metsamajandus. Soodsa turusituatsiooni kujunemisel peaks kasutusse võtma Porissaare turbaraba. Piimandusmuuseumi juurde võiks tekkida piimatootmisega seonduva tehnika müügipunkt. XI. SOTSIAALHOOLEKANNE Hetkeseis Seisuga 1. jaanuar 1998. a elab Imavere valla territooriumil 1077 inimest, neist pensionärid: mehi 56 naisi 149 invaliide I–III gr 39 üksikvanemad 15 noored pered: lasterikkad (neli ja enam last) pered 13 eestkostetavad 3 puuetega lapsed 6 orvud – õigusrikkujad, neist vangis 3 Tšernobõli ohvrid 2 toimetulekutoetuse saajad 13 Valla sotsiaalprobleemidega töötavad sotsiaalnõunik, pereabitöötaja ja hoolekandetöötaja ning vabatahtlikud. Olemasolevad materiaalsed ressursid on järgmised: * 8 korteriga maja Laimetsas (valla omanduses 6 korterit); * nn õpetajate maja (annetatud sihtotstarbeliseks kasutamiseks – kohaldada see Imavere vanurite koduks); * kolmetoaline sotsiaalkorter majas nr 15, milles ühes toas asuvad sotsiaalhoolekandele annetatud vahendid (funktsionaalvoodi, ratastoolid, mähkmetepakid, riided jm); Vabatahtlikest hoolekandega tegelevatest ühendustest on olemas * Imavere «Sotsiaalkapital» – registreerimisel Tallinna Linnakohtu registriosakonnas. Teostatud on uuring «Eakate olukord ja toimetulek Imavere vallas». Käivitunud on järgmised projektid: * «Pereabiteenistus» * «Kodus on oma olemine» * «Imikuprojekt» * «Alkoholism – halb harjumus või haigus» * «Puhas kaevuvesi» Pooleliolevad projektid: * «Puuetega laste integreerimine Imavere Põhikooli» – esitatud Hasartmängumaksu nõukogule (koos Imavere Põhikooliga) * «Eluruumid vanuritele» – esitatud EV Siseministeeriumile Käesolevaks momendiks on tekkinud vaakum seadusandluse, sotsiaalteenuste rakendamise jätkamise ja hoolekande edasiarendamise osas. Ka eelarve ei kajasta kõike sotsiaalhoolekandega seonduvat (osa sotsiaalhoolekandeala puudutavat on valla üldeelarves, näit sotsiaalkorterid). Hetkeseisu raskendab seegi, et käivitunud projektid on poolikud. Mittetulundusühingu käivitumisel puudub konkreetsus omavalitsuse toetuse osas. Eesmärgid 1. Valmistada ette hoolekannet puudutavad otsused ja määruste eelnõud 2. Pidev täienduskoolitus sotsiaaltöö ja hoolekandega seotud inimestele 3. Sotsiaalsete erivajadustega inimeste aktiveerimine nõustamise, koolituse ja tegevuse kaudu 4. Koduteenuste laiendamine eakatele, puuete ja erivajadustega inimestele 5. Eluasemeteenuste laiendamine erivajadustega inimestele 6. Sotsiaalteenuste laiendamine erivajadustega noortele peredele 7. Välissidemete arendamine 8. MTÜ «Imavere Sotsiaalkapital» tegevuse toetamine Tegevuskava 1. Valmistada ette hoolekannet puudutavad otsused ja määruste eelnõud – Sotsiaaleluruumide kasutusele andmise kord – Sotsiaalteenuste osutamise kord (fikseerida eluasemekulud, mida arvestatakse toimetulekutoetuse jagamisel) – Uus sotsiaalteenuste maksmise kord jt (hindade väljatöötamine tasuliste teenuste osutamiseks) Teostaja sotsiaalnõunik A. Nõmmküla (1999. a) 2. Pidev täienduskoolitus sotsiaaltöö ja hoolekandega seotud inimestele – Täiskasvanute koolitaja kursus (1999. a) – Tugiisikute koolitus (1999. a) – Uue hoolekandetöötaja koolitamine (2000. a) – Sotsiaaltöö juhi kursus (2001. a) – Liiklusalane täiendõpe (2002. a) – Nõustamiskoolitus (2003. a) – Toimetulekukooli spetsialisti koolitus (2004. a) 3. Sotsiaalsete erivajadustega inimeste aktiveerimine nõustamise, koolituse ja tegevuse kaudu – vabatahtliku töö edendamine – toimetulekukoolitus – eakate perekonnasidemete tugevdamine – osavõtt üritustest – ürituste organiseerimine (1999.–2004. a) Teostajad sotsiaalnõunik A. Nõmmküla ja MTÜ «Imavere Sotsiaalkapital» 4. Koduteenuste laiendamine eakatele, puuete ja erivajadustega inimestele – Ehitada välja ja sisustada pesuruum (2000. a) – Sisustada päevakeskuse tuba (2000. a) – Transporditeenuste osutamine – Normaalse kaldtee ehitamine huvi- ja päevakeskuse juurde (2001. a) – Sotsiaalteenuste kvaliteedi tõstmine (2000. a) – Sotsiaalteenuste laiendamine – majapidamisvahendite remondi korraldamine – Auto ostmine sotsiaalhoolekande jaoks (2002. a) – Rakendatud sotsiaalteenuste jätkamine ja nende analüüs (2002. a) Teostajad sotsiaaltöötaja L. Kivinuk ja hoolekandetöötaja L. Käär 5. Eluasemeteenuste laiendamine erivajadusega inimestele (vanurid, puudega inimesed) – Jooksev remont sotsiaaleluruumides ja Taadikvere maja juurde kahe puukuuri ehitamine (1999. a) – Taotleda sotsiaalkorter Taadikvere külas – «Õpetajate maja» remont (2000. a) – Sotsiaaleluruumide jooksev remont – Heakorratööd «Õpetajate maja» juures ja keldri ehitamine (2001. a) – Sotsiaaleluruumide jooksev remont (2002.–2004. a) Teostaja sotsiaalnõunik A. Nõmmküla 6. Sotsiaalteenuste rakendamine erivajadusega noortele peredele – Vajaduste selgitamine küsitluste ja uuringutega (1999. – 2000. a) – Väärtustada valla suuri peresid ja töötada välja aastapreemia (2000. a) – Tugiisikute süsteemi rakendamine (2000. a) Teostaja sotsiaaltöötaja L. Kivinuk 7. Välissidemete laiendamine – Luua töötutele aktiveerimis- ja tööõpetuse keskus koostöös Yäne vallaga Soomes (1999.–2004. a) Teostaja sotsiaalnõunik A. Nõmmküla 8. MTÜ «Imavere Sotsiaalkapital» tegevuse toetamine – Koostööprojektidena vabatahtliku hoolekande korraldamine ning inimeste toimetuleku parandamine koolituse, vabahariduse ning keskkonda säästva ja tervist tagava elulaadi kaudu Teostajad sotsiaalnõunik A. Nõmmküla ja vallavalitsus XII. TERVISHOID Hetkeseis Imaveres töötab perearst ja perearsti õde (hariduselt velsker). On olemas normidele vastavad ruumid, võimalus teha lihtsamaid protseduure ja analüüse. Teostatakse ka kooli- ja lasteaialaste profülaktilisi läbivaatusi, samuti töötajate ennetavat ja pidevat profülaktilist läbivaatust (kahjuks on tööandjate initsiatiiv väga väike). Arvestades nimistu väikesearvulisust, s.o rahade vähesust, on praegune olukord arstiabis üsnagi optimaalne. Protseduure ja analüüse, momendi hindu ning aparaatide maksumust arvestades pole mõttekas neid laiemas ulatuses teha. Võiks küll kaaluda mõningate tasuliste teenuste pakkumist – ravivõimlemine, profülaktilised uuringud. Selleks olekski vaja suuremaid ruume ja eriväljaõpet. Kuna suuremad muutused arstiabisüsteemis on juba toimunud, siis ilmselt lähemal viiel aastal midagi väga oluliselt ei muutu. Eesmärgid 1. Apteegi filiaali loomine 2. Esmaabikoolituse projekt 3. Ravivõimlemise käivitamine 4. Vastuvõtu avamine Laimetsa külas Tegevuskava 1. Apteegi filiaali loomine – Leida nõuetele vastavad ruumid (1999.–2001. a) – Pidada läbirääkimisi M. Mäemetsaga (Koigi apteek) (2000.– 2001. a) Teostaja velsker I. Okas 2. Esmaabikoolituse projekt – Korraldada teabepäevi haigustest, traumadest, ravimitest tsükkelõppena (1999.–2000. a) Teostajad perearst P. Kohava, velsker I. Okas 3. Ravivõimlemise käivitamine – Sisustada ravivõimlemise ruum (1999. a) – Alustada võimlemisega (1999. a) Teostaja velsker I. Okas 4. Vastuvõtu avamine Laimetsa külas – Leida sobivad ruumid (2000.–2001. a) – Ruumid remontida, sisustada ja muretseda vajalik inventar (2001.–2002. a) – Avada vastuvõtuosakond (2002. a–2003. a) Teostaja perearst P. Kohava XIII. HARIDUS VISIOON – terve, aktiivne, elus toimetulev, kultuurne ja haritud noor, kes oskab oma teadmisi rakendada Lastepäevakodu VISIOON – Imavere valla elanike vajaduste katmine lasteaiakohtadega ning sellest tulenevalt päevahoiu võimaldamine ja nõutava (tugeva) alushariduse tagamine (andmine). Olla pere toetaja ja abistaja lapse igakülgsel arendamisel ja kasvatamisel ning vastavate võimaluste loomine selleks protsessiks. Hetkeseis Imavere LPK-s käib 53 last ja töötab 13 täiskasvanut: pedagoogiline kaader 6, teenindav personal 7 inimest. Rühm Laste arv rühmas Aasta 1995 1996 1997 1998 Sõimerühm – 14 15 13 Noorem aiarühm 23 19 22 20 Vanem aiarühm 26 24 24 20 Kokku 49 57 61 53 Õppetöö lastepäevakodus on korraldatud tundide ja tegeluste, mängu läbi. Aluseks võetakse õppekavad, mille rühmakasvatajad töötavad välja õppeaasta alguses. Koolieelsetel lasteasutustel puudub senini oma riiklik õppekava, aineraamatud). Viiest kasvatajast kolmel on erialane haridus, täiendkoolituse nõuded on täidetud neljal. Lastepäevakodul on 7-liikmeline hoolekogu (eelmisel õppeaastal toimus viis koosolekut). Koostöö lapsevanematega on suhteliselt passiivne. Põhiline probleem on remonti vajav maja (vesi keldris, lagunenud katus, maja seinte ääred vajunud). LPK territoorium on avar, korrashoid hea. Et olemasolevad mänguväljakud on vananenud, siis vajaks lasteaed uusi ja korralikke mänguväljakuid. Eesmärgid 1. Lastepäevakodu hoone kapitaalremont 2. Rühmaruumide uuendamine, sanitaarremont 3. Mänguväljakute loomine ja haljastamine 4. Infotehnoloogia soetamine 5. Maja välisküljele õuevalgustuse paigaldamine 6. Kooliküpse lapse kujundamine Tegevuskava 1. Lastepäevakodu hoone kapitaalremont – Koostada projekt ja planeerida kulutused (1999. a) – Vundamendi remont (1999. a) – Katuse vahetus (2000.–2001. a) – Akende vahetus (2003.–2004. a) Teostajad vallavalitsus ning LPK juhataja H. Arula ja majandusjuhataja R. Sapp 2. Rühmaruumide uuendamine, sanitaarremont – Sanitaarremont sõimerühmas ja nooremas aiarühmas (2000. a) – Sanitaarremont vanemas rühmas ja saalis (2001. a) – Remont koridoris, köögis ja abiruumides (2002. a) Teostajad juhataja H. Arula ja sisekujundaja 3. Mööbli vahetamine – Sõimerühmas (2001. a) – Nooremas aiarühmas (2002. a) – Vanemas aiarühmas (2003. a) Teostaja LPK juhataja H. Arula 4. Mänguväljakute loomine ja haljastamine – Rajada terviserada (1999. a) – Muretseda õuemänguvahendeid (1999.–2000. a) – Korraliku mänguväljaku loomine (2000.–2001. a) Teostajad juhataja H. Arula ja majandusjuhataja R. Sapp 5. Infotehnoloogia soetamine – Soetada arvuti (1999. a) – Osta koopiamasin (2004. a) Teostaja majandusjuhataja R. Sapp 6. Maja välisküljele õuevalgustuse paigaldamine – Paigaldada õuevalgustus (2002. a) Teostajad vallavanem J. Ellram, juhataja H. Arula 7. Kasvatajate täiendõpe – 160-tunnised kursused (R. Loog, L. Okas) (1999. a) – Alustada õpinguid kõrgkoolis (Ü. Laarmaa, T. Haljaste) (2000. a) Teostaja LPK juhataja H. Arula 10. Õppepäevade korraldamine – Õppepäevad muusika- ja liikumiskasvatajatele (1999. a) Teostaja muusikakasvataja R. Loog – «Lastepäevakodu õppekavad» (1999. a) – Loeng lapsevanematele (logopeed) (1999. a) – «Nõustamise psühholoogia» (2000. a) Teostajad LPK juhataja H. Arula koostöös Aravete LPK juhatajaga – Loeng lapsevanematele (psühholoog) (2001. a) – «Tarkus tuleb tasapisi» metoodika õppepäev (2001. a) Teostajad LPK juhataja H. Arula Imavere Lastepäevakodu «Mõmmi» arengukava aastateks 1999–2001 on toodud lisas 1. IMAVERE PÕHIKOOL Hetkeseis 1998/99. õ-a õpib koolis 134 õpilast ja töötab 18 õpetajat. Koolihoone on korrastatud ja uus juurdeehitus valmimas. Lähima kolme aasta jooksul suureneb laste arv pidevalt 1998. a lõpetas 10, juurde tuli 27 õpilast 1999. a lõpetab 8, juurde tuli 18 õpilast 2000. a lõpetab 10, juurde tuleb 19 õpilast Olemas on erialase haridusega õpihimuline, stabiilne, noor õpetajate kaader. (Keskmine vanus 36 a, 85% alla 50-aastased). Kasutuses on arvutiklass kuue nüüdisaegse arvutiga + üks õpetajale kasutamiseks. Lisaks olemasolevale on jõustunud nüüdisaegsete õppemeetodite kasutamine (video, grafoprojektor, arvuti, iseseisev uurimus). Võimalus õppimiseks on antud ka erivajadustega lastele (abiõpetaja töölevõtt). Toimib hästi töökasvatus kooliaias. Kogutud saak läheb koolilõuna tarbeks ja sellest tulenevalt on lõunasöök odavam. Koostöös Huvi- ja Päevakeskusega on võimaldatud lastele mitmekülgne klassiväline töö (näitering, ansamblid, koorid, arvutiring, spordiring, rahvatantsuring, diskotantsuring, 4 H klubi) Põhiline koolitööd ja laste võimalusi takistav tegur on võimla puudumine. Poiste tööõpetuse tundide läbiviimiseks puudub nüüdisaegne sisustus ja tehnilised vahendid. Kooli arengut pärsib hoolekogu passiivsus ja õppija vastutuse puudus ning lapsevanemate vähene huvi laste õppimise ja tegevuse vastu. Lahendamist vajaks veel ruumipuudus (kunstiklass, kangasteljed, noorte puhketuba) ja kasvule vastava koolimööbli soetamine. Eesmärgid 1. Võimla ehitamine 2. Nüüdisaegse inventari soetamine 3. Vana osa koridoride remontimine 4. Interneti püsiühendus 5. Infotehnoloogia uuendamine 6. Tegus hoolekogu – lapsevanemate soovide ja murede edastaja 7. Erivajadustega õpilastele õppimisvõimaluste tagamine 8. Kooli õppekava eesmärkide järk-järguline täitmine Tegevuskava 1. Võimla ehitamine – Pidada läbirääkimisi ja leida rahastamisvõimalusi hariduse süsteemis maakondlikul ja riiklikul tasandil (1999.–2002. a) – Alustada spordiinventari soetamist (2004. a) Teostajad põhikooli direktor K. Ellram ja kehalise kasvatuse õpetaja A. Noormägi 2. Nüüdisaegse inventari soetamine – Paigaldada tervisekaitsenõuetele vastavad tahvlivalgustid (1999. a) – Õpilaste arvule ja kasvule vastava koolimööbli soetamine (1999. a) – Uuendada söökla mööbel ja sisustada õppeköök (2000.–2001. a) – Osta muusikaklassi klaver (2002.–2003. a) – Selgitada välja nüüdisaegse poiste tööõpetuse klassi sisustus (tutvuda olemasolevaga Eestis ja välisriikides) ning selle soetamise võimalused (otsida sponsoreid, koostada projekte jne) (1999.–2004. a) Teostajad põhikooli direktor K. Ellram ja majandusjuhataja E. Kõiv 3. Vana osa koridoride remontimine – Korraldada remondi vähempakkumise konkurss (1999. a) Teostajad majandusnõunik E. Sapp, ehitusjärelevalve J. Ellram ja majandusjuhataja E. Kõiv 4. Interneti püsiühendus – Lobitöö (2000. a) – Kaasates hoolekogu leida sponsoreid – Koostada projekte «Tiigrihüpe» kaudu rahastamiseks Teostaja kogu põhikooli kollektiiv 5. Infotehnoloogia uuendamine – Ülevaate omamiseks käia arvutimessidel (1999.–2004. a) – Viia õpetajad kurssi uuema tarkvaraga (pidev) Teostaja arvutiõpetaja Marek Männik 6. Tegus hoolekogu – lapsevanemate soovide ja murede edastaja – Tõhustada tööd lapsevanematega klassi tasemel (1999. a) – Selgitada välja tegusad lapsevanemad (1999.–2000. a) – Püüda kaasata vanemaid ühisüritustele (pidev) Teostaja põhikooli kollektiiv 7. Erivajadustega õpilastele õppimisvõimaluste tagamine – Abi- ja tugiõpe (pidev) – Andekate olemasolu korral nende ettevalmistamine olümpiaadideks Teostaja kogu õpetajaskond 8. Kooli õppekava eesmärkide järk-järguline täitmine – Humanistlikud ja demokraatlikud suhted koolis – Õppija aktiivsus ja vastutus Teostaja kogu kooli kollektiiv Imavere Põhikooli arengukava aastateks 1998–2003 on toodud lisas 2. TÖÖ NOORTEGA Hetkeseis Imavere vallas on noori (vanuses 7–26) inimest, neist noormehi 173 ja neide 156. Olemasolevatest noorsoo-organisatsioonidest tegutseb Imaveres Uus Eesti 4 H Imavere Muff klubi, kus on 22 liiget, vanuses 12–22 aastat (14 noormeest, 8 neidu). Imavere Huvi- ja Päevakeskuses tegutseb kaks noorte näiteringi ja karaktertantsuring. Imavere Põhikoolis tegutsevad lauluansamblid, spordiring, kunstiring, arvutiring. Noormeeste hulgas on väga populaarne jalgpall (huvilisi 23). 1998. a sügisel moodustati Imavere Põhikoolis noormeeste ja neidude korvpallivõistkonnad, treeningutel käiakse Adaveres. Noosoovahetuseks on õnnestunud luua sidemeid Wales’is, Inglismaal. Põhilised probleemid on alkoholi ja tubaka tarbimine noorte hulgas, oma ruumi puudumine ja noorte (vanuses üle 20-aasta) vähene huvitatus huviringide ning klubitöö vastu. Eesmärgid 1. Noortele oma ruumi leidmine 2. Noorte vaba aja veetmise organiseerimine 3. Noorte tööbörsi loomine 4. Infopunkti loomine 5. Noorsoovahetus Tegevuskava 1. Noortele oma ruumi leidmine – Koostada projekt (1999. a) – Leida pakkumise teel odavaim alltöövõtja (2000. a) – Alustada ehitustöödega (2000. a) – Viimistlus ja sisustamine (2001. a) Teostajad noortejuht M. Klausen, ehitusjärelevalve J. Ellram 2. Noorte vaba aja organiseerimine. – Osaleda vabariiklikes laagrites – Korraldada kohalike töömalevaid – Huviringide arendamine noorte hulgas Teostaja noortejuht M. Klausen 3. Noorte tööbörsi loomine – Moodustada sellega tegelev meeskond (1999. a) – Töötada välja info saamise ja edastamise kanalid (1999.–2000. a) Teostaja noortejuht M. Klausen koos noortega 4. Infopunkti loomine – Tehniliste vahendite soetamine (2002. a) – Pädevuskoolitus (2003. a) – Infobuklettide väljaandmine (2004. a) Teostajad noorsootöötaja M. Klausen koos kultuurinõuniku A. Välimäe ja «Imavere Sõnumid» toimetajaga 5. Noorsoovahetus – Määratleda sihtgrupp (1999. a) – Moodustada projektirühm (1999.–2000. a) – Arendada ja täiustada vahetuspartnerite baasi (2000.–2004. a) – Vastastikuse suhtlemise teel leida uusi ideid ja koostöösuundi Teostaja noorsootöötaja M. Klausen koos noortega Noorsootöötaja VISIOON – noorte ja valla vaheline koostöö, “sulatada” ühte aktiivsed ja kuritegelikule teele sattunud valla noored. XIV. KULTUUR VISIOON – Imavere kujuneb ümbruskonna tõmbekeskuseks Hetkeseis Imavere valla bilansis on 1. detsembri 1998. a seisuga neli kultuuriasutust, üks väliobjekt ning üks tühjalt seisev hoone: • Imavere Huvi- ja Päevakeskus • Imavere Raamatukogu • Käsukonna Kultuurimaja • Käsukonna Raamatukogu • Saare–Kuusiku peoplats • Imavere vana kultuurimaja Vallavalitsuse palgal on viis põhikohaga kultuuritöötajat: kultuuri- ja spordinõunik, HPK juhataja, Käsukonna kultuuritöötaja, kaks raamatukoguhoidjat. Lisaks noorsootöötaja, koristaja-majahoidja ning kolm ringijuhti. Veel neli ringijuhti saavad oma tasu muudest allikatest. Kokku on kultuuriasutustes töötamas 15 inimest. HPK-s töötavad neli rahvatantsurühma, karaktertantsuring, kolm näiteringi, vokaalansambel, käsitööring, keelering, toimub süvendatud muusikaõpe. Kokku 12 huvialaringi. Majas toimuvad õppepäevad, seminarid, konverentsid, koosolekud. Ruume üüritakse välja, toimub ka mälumänguturniir. Käsukonna kultuurimajas tegutsevad lastering, kaks vokaalansamblit. Majades toimuvad tähtpäevaüritused, tantsuõhtud, kontserdid. Raamatukogud teenindavad igas eas lugemishuvilisi, vahendatakse raamatuid ning ajalehti-ajakirju. Imavere HPK ja Imavere Raamatukogu asuvad ehituslikult heades tingimustes. Käsukonna Kultuurimaja ning samas hoones asuv Käsukonna Raamatukogu vajavad kapitaalremonti. Hoone on väga halvas seisukorras. Aasta jooksul korraldatakse vallas kuus traditsioonilist üritust, üle aasta toimub Imavere Vallapäev, lisaks igakuuliselt muud kultuuriüritused. Toimuvad ühised teatri- ja kontserdikülastused. Imavere Arengu Selts ja eakate klubi «Kuldne Sügis» esindavad kultuurielus nn III sektorit. Hetkel on pooleli järgmised projektid: – HPK lõpuni sisustamata, keldrikorrus väljaehitamata – Saare–Kuusiku peoplats lõpuni väljaehitamata – Terviserada pooleli – Jõusaal pooleli – Suusarada pooleli – Imavere vana kultuurimaja müümata Eesmärgid 1. HPK toimimine 20 km raadiuses kultuuri- ja hariduskeskusena 2. Valla lastele 2–3 korraliku ronimislinnaku rajamine 3. Raamatukogude nüüdisajastamine 4. Saare–Kuusiku peoplatsi lõpetamine 5. Käsukonna Kultuurimaja toimimine valla selle piirkonna kultuuri- ja vaba aja kantsina. Kultuurimaja kapitaalremont 6. Imavere nn firmaürituse käivitamine 7. Kodanikualgatus ehk nn III sektori suurem rakendamine kultuuriellu 8. Imavere Kaunite Kunstide Kooli käivitamine Tegevuskava 1. HPK toimimine 20 km raadiuses kultuuri- ja hariduskeskusena – Lõpetada ehitus ja sisustamine. Muretseda juurde puuduv inventar-mööbel, kardinad, seinalambid, teler ja video (1999.–2000. a) – Alustatakse keldriruumide väljaehitamist, tellitakse projekt (2000. a) – Jätkub keldriruumide väljaehitamine, alustatakse ehitustöid (2001. a) – Ehitada lava (2001. a) – Jätkub keldri väljaehitamine (2002. a) – Soetatakse võimendusaparatuur (2002. a) – Keldri väljaehitamine lõpetatakse (2003. a) – Soetatakse valgustusaparatuur (2003. a) Teostajad kultuurinõunik A. Välimäe ja HPK juhataja L. Välimäe 2. Valla lastele 2–3 korraliku ronimislinnaku rajamine – Rajada mänguväljak Imavere lasteaeda. Vajalik muretseda täpsed tööjoonised (1999. a) – Rajada linnak Käsukonna majade vahele (2000. a) – Rajada linnak Imavere suurte majade vahele (2001. a) Teostajad kultuurinõunik A. Välimäe, lasteaia juhataja H. Arula ja Käsukonna Külaselts 3. Raamatukogude nüüdisajastamine – Soetada arvuti Imavere ja Käsukonna raamatukogule ning korraldada juhatajatele vastav koolitus (2000. a) – Kogu kartoteek, klientuur ja laenutused kantakse arvutisse ning töö käib selle alusel (2001. a) – Raamatukogude mööbli jms uuendamine ning toimuvad sanitaarremondid (2000.–2004. a) – Raamatukogudes Internetipunktide avamine (2002. a) Teostajad kultuurinõunik A. Välimäe, Imavere Raamatukogu juhataja A. Jüris ja Käsukonna Raamatukogu juhataja T. Liivik 4. Saare-Kuusiku peoplatsi lõpetamine – Ehitatakse juurde kaks katusealust istekohta (1999. a) – Ehitatakse katusealune grillimiskoht (majake) (2000. a) – Remonditakse ja täiustatakse lava (2001. a) – Täiustatakse ja uuendatakse terviserada (2001. a) – Jätkub lava täiustamine (tantsuplats katuse alla) (2002. a) Teostaja kultuurinõunik A. Välimäe 5. Käsukonna Kultuurimaja toimimine valla selle piirkonna kultuuri- ja vaba aja kantsina. Kultuurimaja kapitaalremont – Tehakse kindlaks kultuurimaja seisukord ja vajadusel korraldatakse lisauuringuid (1999.–2000. a) – Uuritakse erinevaid rahastamise allikaid, algab lobitöö kapitalide ja fondidega, maavalitsuses, ministeeriumides, Riigikogus (1999.–2001. a) – Tellitakse projekt ja selgitatakse ehitaja (2001. a) – I etapina vahetatakse katus ja vajadusel vaheseinad, seinad (2002. a) – II etapina teha siseviimistlustööd, uste-akende vahetus (2003. a) – Kultuurimaja nüüdisajastamine ja vajaliku inventari soetamine (2004. a) Teostajad vallavalitsus, A. Välimäe ja Käsukonna Külaselts. XV. SPORT Hetkeseis Spordielu on koondunud põhiliselt Imavere Spordiseltsi ümber. Regulaarsed treeningud käivad täiskasvanute võrk-, korv- ja jalgpallivõistkondadel, samuti poiste jalgpallivõistkonnal. Koostöös põhikooli ning kultuuritöötajatega korraldatakse perespordiüritusi. Viiakse läbi pallimängude turniire. Paar korda talve jooksul käiakse Lõuna-Eestis suusatamas. Osaletakse piirkondlikel spordiüritustel. Materiaalne baas puudub – olemas on terviserada. Puuduvad võimla ja staadion. Eesmärgid 1. Spordihoone ehitamine 2. Staadioni rajamine 3. Regulaarse spordielu käivitamine Imaveres 4. Suusaraja, jõusaali ja tenniseväljaku ehitamise lõpetamine 5. Käsukonna spordiväljak Tegevuskava 1. Spordihoone ehitamine – Pidev lobitöö ministeeriumides, Riigikogus, maavalitsuses – Võetakse esimene laen (võimalik lisasüst riigi lisaeelarvest) (1999. a) – Tellitakse projekt ja korraldatakse konkurss ehitaja leidmiseks (1999. a) – Saada riigieelarvest kogu puuduv summa ja jätkata ehitamist (2000. a) – Spordihoone ehitamine lõpetada ja võimaluse korral sügiseks avada (2001. a) – Jätkub spordihoone sisustamine (2002. a) Teostajad vallavanem J. Ellram ja kultuurinõunik A. Välimäe 2. Staadioni rajamine – Korrastustööd (1999. a) – Planeerimise ja mullatööd (2000. a) – Haljastustööd ja tehniliste vahendite soetamine (2001. a) Teostajad vallavalitsus, spordiklubi, põhikool 3. Regulaarse spordielu käivitamine Imaveres – Regulaarsete treeningute käivitamine lastele, noortele ja täiskasvanutele (1998.–1999. a) – Piirkondlike ja vabariiklike spordiürituste korraldamine (1999.–2004. a) – Kohalike traditsiooniliste perespordiürituste jätkamine ( pidev) Teostaja kehalise kasvatuse õpetaja A. Noormägi 4. Suusaraja, jõusaali ja tenniseväljaku ehituse lõpetamine – Suusaraja planeerimine ja tööde algus (1998. a) – Jätkub raja katmine, ehitatakse välja looduslikud kõrgendused ning tehakse vajalikud haljastustööd (1999. a) – Lõpetatakse suusaraja ehitus (2000. a) Teostajad A. Noormägi ja A. Välimäe – Jõusaali väljaehitamine (2000.–2001. a) – Jõusaali sisustamine (2002.–2003. a) Teostajad vallavalitsus ja spordiklubi 5. Käsukonna spordiväljak – Silutakse pargis vajalik plats. Paigaldatakse võrkpallipostid, korvpallilauad ja jalgpalliväravad (1999. a) – Spordiväljaku täiustamine ja haljastamine (2000. a) Teostajad A. Välimäe ja Käsukonna Külaselts XVI. KORRAKAITSE Päästeamet Hetkeseis Imavere tuletõrje – tuletõrjeinspektor Lennart Okas (abitöölisi 5). Alustas tegevust 1994. a Imavere valla alluvuses, 1996. a viidi üle Paide Linna Tuletõrje- ja Päästekomandosse, 1997. a allub Järvamaa päästeteenistusele. Lahingarvestuses kolm tuletõrjeautot, kaks paakautot ( 2,7 t ja 5,4 t ) ja üks porteauto ning kaks motopritsi. Masinatele ja tehnikale on nüüdisaegsed ruumid AS-is Imavere Saeveski. Tegevusaladeks – tulekahjude ennetamine, kustutamine ning avarii- ja päästetööd. Sidet peetakse häirekeskusega mobiiltelefoni ja raadiojaamaga, abitöölistel on väljakutseteks piiparid. Päästeseaduses on kirjas, et maavanem hoolitseb maakonna tuletõrje ja päästeala tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest. Eesmärgid 1. Kahe raadiojaama, spetsiaalsete tulekustutusriiete ja hüdrauliliste lõikeriistade juurdemuretsemine 2. Ööpäevase valve korraldamine ja töö parem tasustamine 3. Väljaõppe korraldamine kriisiolukordades käitumiseks 4. Vabatahtlikele tuletõrjujatele koolituse ja täienduskoolituse korraldamine. Palgaliste päästetöötajate töökohtade loomine Tegevuskava 1. Kahe raadiojaama, spetsiaalsete tulekustutusriiete ja hüdrauliliste lõikeriistade juurdemuretsemine – Esitada taotlused Järvamaa Päästeametile – Otsida kohalikke sponsoreid – Pidada läbirääkimisi sõprusvallaga Yläne Soomest Teostaja Järvamaa tuletõrjeinspektor L. Okas (1999.–2004. a) 2. Ööpäevase valve korraldamine ja töö parem tasustamine – Teha lobitööd – kasutades statistilisi näitajaid juhtida tähelepanu olukorra tõsidusele ja vajalikkusele leidmaks finantseerijaid – Juurde võtta neli tõrjujat – Parandada valveruumi tingimusi (soetada juurde hädavajalik inventar) Teostajad Järvamaa tuletõrjeinspektor L. Okas, Järvamaa Päästeamet ja Imavere Vallavalitsus 3. Väljaõppe korraldamine kriisiolukordades käitumiseks – Teoreetiliste ja praktiliste õppuste korraldamine vallakodanikele Teostajad Imavere Tuletõrje, Järvamaa Päästeteenistus ja Kodanikukaitse 4. Vabatahtlikele tuletõrjujatele koolituse ja täienduskoolituse korraldamine – Korraldada loenguid ja praktilisi õppusi – Luua juurde palgalisi päästetöötajate töökohti (vastavalt normatiividele) Teostajad Järvamaa Päästeteenistus ja Imavere Tuletõrje Korrakaitse Hetkeseis Imavere konstaablipunkt (konstaabel Kaido Kaik) kuulub Järva Politseiprefektuuri (prefekt Gero Kartau) Türi politseijaoskonna haldusalasse. Varustusest on olemas auto, alkomeeter, kiirusemõõtja, mobiiltelefon ja konstaablil teenistusrelv Makarov ning abipolitseinikel erivahendid (kumminui, gaas, käerauad). Konstaabli põhitegevuseks on kuritegude avastamine ja avaliku korra tagamine ning abipolitseinikud tegelevad avaliku korra tagamisega. Sidet peetakse raadiojaama ja mobiiltelefoniga. Olukord vallas on suhteliselt halb, sest palju on salajasi vargusi ja roolijoodikuid. Paremaks töö tegemiseks oleks vaja juurde abipolitseinikke, kes saaksid olla ka iseseisvalt patrullis ja tegeleksid avaliku korra tagamisega. Selleks, et töö oleks tõhusam, on vaja neid materiaalselt toetada. Eesmärgid 1. Tõsta inimeste teadlikkust oma õigustest ja kohustustest 2. Konstaablipunktile oma ruumide leidmine 3. Tõhustada abipolitseinike tööd 4. Vallalehele regulaarse informatsiooni andmine 5. Täiendada materiaalset baasi Tegevuskava 1. Tõsta inimeste teadlikkust oma õigustest ja kohustustest – Koostöös kooliga korraldada noorsoopolitsei loenguid – Juhtida lapsevanemate tähelepanu laste vaba aja veetmisele ning sellega kaasnevatele probleemidele – Õpetada inimesi kohalikus ajalehes ilmuvate artiklite abil kaitsma ja hoidma oma kodu, vara ning perekonda – Julgustada inimesi pöörduma iga õigusrikkumise puhul politsei poole – Distsiplineerida inimesi trahvide kaudu haldusõigusrikkumise eest Teostaja konstaabel K. Kaik 2. Konstaablipunktile oma ruumide leidmine – Selgitada välja vabad ruumid ja leida finantseerimisvõimalused (1999. a) Teostajad konstaabel K. Kaik ja tuletõrjeinspektori L. Okas 3. Tõhustada abipolitseinike tööd – Õpetada välja abipolitseinikke, kes oleks patrullis ning tagaks avaliku korra – Organiseerida abipolitseinikele enesekaitsekursuseid Teostajad konstaabel K. Kaik koos Järvamaa Politseiprefektuuriga 4. Vallalehele regulaarse informatsiooni andmine – Haldusõigusrikkumiste ja kriminaalasjade avalikustamine Teostajad konstaabel K. Kaik ja «Imavere Sõnumid» toimetaja 5. Täiendada materiaalset baasi – Soetada alkomeeter Teostaja konstaabel K. Kaik koos sponsoritega Kaitseliit Hetkeseis Järvamaa Kaitseliidu Maleva Paide Malevkonna Imavere rühm (eesotsas Väino Põder, asetäitja Urmas Kull) loodi 1997. a oktoobris ja koosneb 13 liikmest (on vabatahtlik organisatsioon ilma palgaliste töötajateta). Rühmal ei ole masinaid ega muud tehnikat ning koosolekuid peetakse vallamajas. Kaitseliidu rühm tegeleb väljaõppega, seejuures kasutatakse sidevahenditena mobiiltelefone. Põhiline töö on riigikaitse. Kui kutsutakse kuhugi korda tagama, siis ollakse vormis ja kaasas peab olema nõuetekohane vahtkonnaleht. Kaitseliitu saaks rakendada suuremate ürituste ajal turvamiseks. Eesmärgid 1. Kaitseliidu poolt kordusõppuste korraldamine 2. Lasketiiru väljaehitamine (kui on leitud sobiv maa-ala) 3. Korra tagamiseks vallas kaitseliidu ja politsei koostöö arendamine 4. Kodanikukaitse programmi ettevalmistamine (mitme valla peale) ja vajaliku reservi koostamine (inimesed, tööriistad jne) XVII. KÜLAD Hetkeseis Imavere vallas on kokku 12 küla, mis on väga erineva elanike arvuga (väikseim Võrevere küla 9 ja suurim Imavere küla 508 inimesega). Külade asustus on suhteliselt hajali ja seega on inimesed kõige rohkem sõltuvad teede, side- ja elektriliinide olukorrast. Põhiline probleem on tööpuudus ja sellest tulenevalt ka transpordi korraldus, mis annaks võimaluse käia tööle väljapoole küla. Tugevuseks on kaunis ja rikkumata loodus ning vähene kuritegevus. Võimalus arendada ettevõtlust ja teenindust ning taluturismi. Külade arengule aitab oluliselt kaasa külaliikumise aktiveerumine seoses valla arengukava koostamisega. Laimetsa ja Käsukonna külal on valminud oma arengukavad, teistel küladel on kujunenud oma tulevikunägemus. Laimetsas on hetkel küla noorenemise tendents, kuid enamikes külades puudub oluliselt järelkasv. Arengut pärssivad tegurid on joomarlus, passiivsus ning tahtepuudus ja probleem, et lapsed ei pöördu pärast õpingute lõppemist kodukülla tagasi. Asula nimi Alaliste elanike arv Majapid. arv Aasta 1996 1997 1998 1996 997 1998 Imavere küla 482 492 508 184 188 192 Võrevere küla 7 7 9 4 4 5 Järavere küla 23 26 12 14 13 8 Pällastvere küla – – 13 – – 5 Kiigevere küla 19 20 20 8 8 8 Taadikvere küla 100 104 107 45 45 45 Puiatu küla 37 38 37 17 17 15 Eistvere küla 56 62 60 21 24 22 Käsukonna küla 147 143 147 61 63 64 Jalametsa küla 36 33 35 20 17 16 Tammeküla küla 54 51 51 20 18 18 Laimetsa küla 82 81 78 32 31 30 Kokku 1043 1057 1077 426 428 428 Imavere valla külade kaart on toodud lisas 3. Eesmärgid 1. Lagunenud talukohtade väljaselgitamine ja müügiks pakkumine 2. Täiendavate bussiliinide avamine 3. Seltsimaja remontimine Laimetsas 4. Eistvere küla elanikele veevarustuse tagamine põhja- või pinnaveega 5. Külaliikumise aktiviseerimine Tegevuskava 1. Lagunenud talukohtade väljaselgitamine ja müügiks pakkumine – Külasisese tegeliku informatsiooni vahendamine kohalikule omavalitsusele – Kogutud informatsiooni reklaamimine Teostajad külaelanikud 2. Täiendavate bussiliinide avamine – Täiendava transpordivajaduse uuring külades – Arvestada transpordi korraldamisel laste osavõttu huvikoolidest Teostaja valla külaliikumine 3. Seltsimaja remontimine Laimetsas – Hoone kapitaalremont (1999.–2000. a) – Hoone sisetööd ja viimistlus (2001.–2002. a) – Seltsimaja sisustamine (2002.–2003. a) Teostaja Laimetsa külaselts 4. Eistvere küla elanikele veevarustuse tagamine põhja- või pinnaveega – Eistvere küla kaevude veeuuringud (vesi suure roostesisaldusega ja halva maitsega) ja veetrasside rajamine (1999. a) Teostajad vallavalitsus ja külaliikumine külaesindajatega M. Touart, L. Pruun. 5. Külaliikumise aktiveerimine – Korraldada külaesindajate regulaarne kooskäimine – Aabistada külasid probleemide lahendamisel ja info edastamisel – Nõustada ja abistada rahastamistaotluste kirjutamisel – Õpetada inimestele ühistegevust: * majanduslik * sotsiaalne * parteiline Kiigevere küla probleemid on lisas 4. Pällastvere küla arengukava on lisas 5. Võrevere küla arengukava on lisas 6. Eistvere küla arengukava aastateks 1999–2003 on lisas 7. Käsukonna küla arengukava aastateks 1999–2003 on lisas 8. Laimetsa küla arengukava on lisas 9. XVIII. REFORMID Maareform Hetkeseis Õigusvastaselt võõrandatud maid on tagastatud ja kompenseeritud alates 1992. aastast. 22. jaanuari 1999. a seisuga on antud 150 maa tagastamise korraldust, kokku 3299,5 ha, ostueesõigusega erastatud füüsilistele isikutele 70 maaüksust, kokku 820,4 ha ning juriidilistele isikutele neli maaüksust, kokku 68,6 ha. Maa piiratud enampakkumisel on erastatud 16 maaüksust pindalaga 651,6 ha. Riigimaaks on arvatud kaks objekti, pindalaga 446,4 ha ning munitsipaalmaaks kaks objekti, pindalaga 8,4 ha. Kokku on Imavere vallas maareformi läbinud 5376,2 ha, mis moodustab üldpindalast (13 958,5 ha ) 38,5%. Eesmärgid 1. Maareformi lõpetamine omandireformi õigustatud subjektide osas 2. Kiirendada võimalikult maade erastamist ning teha kindlaks maareformi käigus vabaks jääv maa 3. Valla arenguks vajalike vabade maade munitsipaalomandisse taotlemine Tegevuskava 1. Lõpetada maareform omandireformi õigustatud subjektide osas – Kui riigi poolt ei määratleta omandireformi õigustatud subjektidele maa tagastamise ja kompenseerimise lõpptärminit, siis Imavere valla piires lõpetada see hiljemalt 2000. a keskpaigaks Teostaja Imavere Vallavalitsus 2. Kiirendada võimalikult maade erastamist ning teha kindlaks maareformi käigus vabaks jääv maa 3. Valla arenguks vajalike vabade maade munitsipaalomandisse taotlemine – Maade erastamise käigus selgitada välja ja vajadusel taotleda munitsipaalomandisse valla arenguks vajalik vaba maa (1999.–2000. a) – Valla omandis olevate hoonete teenindamiseks vajalikud maad (1999. a) – 16. juuni 1940. a seisuga kohaliku omavalitsusüksuse omandis olnud maad (1999.–2000. a) – Kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajalik maa (2000.– 2004. a) Teostajad maanõunik S. Tamm ja vallavalitsus Haldusreform Eesmärgid 1. Haldusreformil peab olema positiivne ja läbimõeldud eesmärk, mis peab olema tasakaalustatud kõigile liituvatele osapooltele 2. Kellegagi liitumisel või liitmisel peab arvestama ka tulevase Tallinn–Tartu maantee võimaliku uue kulgemiskohaga 3. Valla territooriumi olulised muudatused peavad olema majanduslikult ja sotsiaalselt põhjendatud ning valla elanike poolt heaks kiidetud 4. Valla territoorium on vaadeldava perioodi jooksul piisav valla vajaduste rahuldamiseks. XIX. KESKKONNAKAITSE Hetkeseis Kohaliku omavalitsuse ülesanne on korraldada vallas veevarustust, kanalisatsiooni, prügimajandust, heakorda ning teostada esmast järelevalvet keskkonnaalaste nõuete täitmise üle. Et keskkonnaalased nõuded pidevalt karmistuvad, siis tuleb kaaluda keskkonnaspetsialisti töölevõtmist kahasse mõne naaberomavalitsusega või omavalitsuste liidu juurde. Valla prügila asub Kiigeveres umbes 1,2 ha suurusel pinnal. Et prügila ebasobiv asukoht on olnud aastaid päevakorral, siis on alates 1997. aastast alustatud prügila järk-järgulist sulgemist, kattes selle puukoorega ja tasandades. Praegu on prügi ladustamiseks kasutuses umbes 0,6–0,7 ha. Olmeprügi vedu korraldab vallas AS Ragn Sels ning prügi ladustatakse väljaspool valda. Kuna Imavere vald on liitunud uue maakondliku prügila projektiga, mis rajatakse Väätsa valda, siis tuleb tulevikus Kiigevere prügimägi täielikult sulgeda. Kuid seoses sellega, et vallas asub suur tööstusettevõte AS Imavere Saeveski, kus tekib küllaltki suurel hulgal jäätmeid (mullasegune puukoor jm taoline), siis tuleb leida ka nende jäätmete ladustamisele lahendus. Tsentraalset veemajandust korraldab Imavere, Taadikvere ja Käsukonna külas OÜ Imavere Soojus. 1998. a kevadel valmis Imavere keskasula uus biopuhasti. Renoveerimist vajavad Käsukonna küla biopuhasti ja kanalisatsioonitrassid. Valla üldine veevarustus ja vee kvaliteet on rahuldav, kuid juba aastaid on olnud probleemiks Imavere mõisa ümbruse tarvitamiskõlbmatu vesi, mis on tekkinud teraviljakuivatites aastatega tõenäoliselt pinnasesse valgunud küttest. 1996. a teostas AS Maves veeuuringud, mis kinnitasid, et vesi on joogiks kõlbmatu ning sisaldab küttejääke. Käsukonna küla kanalisatsioonitrassid ja Risti farmi biopuhasti vajavad renoveerimist. Eesmärgid 1. Keskkonnaalase töö tõhustamine 2. Kiigevere prügila sulgemine 3. Valla jäätmehoolduseeskirja koostamine 4. Imavere mõisa ümbruse veeprobleemide lahendamine 5. Käsukonna küla kanalisatsioonitrasside ja biopuhasti renoveerimine Tegevuskava 1. Keskkonnaalase töö tõhustamine – keskkonnaalase töö tõhustamiseks teha koostööd ümberkaudsete omavalitsustega lõppeesmärgiga keskkonnaspetsialisti töölevõtmiseks (1999.–2000. a) – märgistada ja korrastada Imavere valla territooriumil olevad loodus- ja muinsuskaitseobjektid (kivikalmed, mälestuskivid, rändrahnud jne) (1999. a) Teostaja Imavere Vallavalitsus 2. Kiigevere prügila sulgemine – eelarve koostamisel arvestada iga-aastaselt osalusega Väätsa prügila väljaehitamisel. – sulgeda järk-järgult Kiigevere prügila sõltuvalt Väätsa prügila käikuandmisest (1999.–2001. a) Teostaja Imavere Vallavalitsus ja Vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjon 3. Valla jäätmehoolduseeskirja koostamine – jäätmehoolduse organiseeritud korraldamiseks ja koordineerimiseks koostada Imavere valla jäätmehoolduseeskiri (1999.–2000. a) Teostaja Imavere Vallavalitsus 4. Imavere mõisa ümbruse veeprobleemide lahendamine Tagada mõisaümbruse elanike varustamine puhta veega Teostaja Imavere Vallavalitsus (1999. a) 3. Käsukonna küla kanalisatsioonitrasside ja biopuhasti renoveerimine Halva seisukorra tõttu vajavad renoveerimist ja nüüdisajastamist Teostaja Imavere Vallavalitsus (2000.–2001. a) XX. KOOSTÖÖSUUNAD Maakond Hetkeseis Maakonna kõik 16 omavalitsust ( 14 valda ja 2 linna ) kuuluvad Järvamaa Omavalitsuste Liitu (JOL). Igast vallast osaleb JOL-i töös vallavanem ja volikogu esimees. Koostöö maavalitsusega toimub JOL-i ja Järva Maavalitsuse vahelise ühiste kavatsuste lepingu alusel. Omavalitsuste vaheline koostöö toimub omavalitsusliidu kaudu, kuid ka üksikute omavalitsuste ühiste koostööprojektidega. Eesmärgid 1. Ühiste infopäevade korraldamise jätkamine, vajaliku informatsiooni edastamine üksteisele 2. Omavalitsuste erinevate elualade spetsialistide koolituse ja ühistegevuse organiseerimine 3. Ühiste spordi-, kultuuri- jt ürituste korraldamine ja finantseerimine 4. Anda ühiselt välja maakondlikke autasusid (Järvamaa Vapimärk, kultuuri- ja hariduspreemiad) 5. Tähistada ühiselt Eesti Vabariigi aastapäeva ja teisi olulisi tähtpäevi 6. Regionaalpoliitika korraldamine maakonnas 7. Ühisprojektide juhtimine (AS Järvamaa Haigla, maakondlik prügila) Sõprusvald Hetkeseis Imavere valla sõpruspiirkond on Turu – Pori Läänis asuv Yläne vald, kellega tehakse agarasti koostööd: • noorteliikumine ja 4 H klubi • õpilaste koolitamine Loima põllutöökoolis • sotsiaalne koostöö • kultuurivahetus • spordivahetus Soome poolt tegelevad aktiivselt infovahetusega Ossi Rekola ja Leila Ketola Eesmärgid 1. Mitmekülgse koostöö arendamine Tegevuskava 1. Mitmekülgse koostöö arendamine – Selgitada Soome poolsed võimalused vastavalt meie huvidele – Koostada ühine koostööprogramm 1999.–2004. a – Alustada ühiste koostööprojektide ja rahastamistaotluste tegemist Teostaja vallavalitsus.