Kõlleste Vallavolikogu — Kõlleste valla põhimääruse muutmine — KO, 18, 305

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 8, Kõlleste Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kõlleste valla põhimäärus uues redaktsioonis (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Kõlleste Vallavolikogu 20. jaanuari 1999. a määrus nr 1 «Kõlleste valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine» (RTL 1999, 24, 297). 3. Määrus jõustub 1. märtsil 2000. a. Volikogu esimees Mait KIRISTAJA Kinnitatud Kõlleste Vallavolikogu 17. veebruari 2000. a määrusega nr 3 KÕLLESTE VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Kõlleste valla põhimääruse mõiste Kõlleste valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Kõlleste valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, nende suhted teiste omavalitsusüksuste, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikutega. 2. Kõlleste valla omavalitsus 2.1. Kõlleste valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus Eesti Vabariigis kehtiva seadusandluse alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2.2. Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohaliku omavalitsuse organid, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. 2.3. Kõlleste valla kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduste või kokkulepete alusel. Seadusega omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 2.4. Kohalikku omavalitsust vallas teostatakse territooriumi haldusjaotuse järgi demokraatlikult moodustatud vallavolikogu ja -valitsuse kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või -algatuse teel. 2.5. Vald kohaliku omavalitsusüksusena on avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle põhiülesanne on avalik-õiguslike funktsioonide täitmine. 3. Kõlleste valla omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 3.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 3.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas; 3.3. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 3.4. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 3.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 3.6. tegevuse avalikkus; 3.7. avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. 4. Kõlleste valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused 4.1. Kõlleste vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, muudest kehtivatest seadustest ja riigi õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsuste või nende liitudega. 4.2. Vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. 5. Kõlleste valla omavalitsusorganid Kõlleste valla omavalitsusorganid on: 5.1. vallavolikogu – omavalitsuse esinduskogu, mis valitakse hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 5.2. vallavalitsus – vallavolikogu poolt käesoleva põhimääruse alusel moodustatav täitevorgan. 6. Kõlleste valla esindamine 6.1. Kõlleste Vallavolikogu esindab valda: 6.1.1. kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 alusel volikogu ainupädevusse antud küsimuste lahendamisel; 6.1.2. suhetes Riigikogu ja selle struktuuridega; 6.1.3. suhetes ühiskondlike organisatsioonidega; 6.1.4. suhetes Vabariigi Valitsusega. 6.2. Kõlleste Vallavalitsus esindab valda: 6.2.1. kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega vallavalitsuse pädevusse antud küsimustes; 6.2.2. vallavolikogult vallavalitsusele delegeeritud küsimuste lahendamisel volikogu poolt antud volituste piires; 6.2.3. suhetes Vabariigi Valitsusega. 6.3. Kõlleste valla esindamise korra kehtestab volikogu. 7. Kõlleste valla omavalitsusorganite suhted riigiorganitega 7.1. Valla omavalitsusorganite suhete aluseks riigi valitsusasutustega on seadused ja lepingud. 7.2. Vallavolikogu valib Põlva Maakohtu kaasistujad seaduses ettenähtud korras. 8. Kõlleste valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega 8.1. Valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega rajanevad omavahelistele lepingutele. 8.2. Valla omavalitsusorganid võivad vallavolikogu poolt kehtestatud korras ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksuste omavalitsusorganitega, samuti moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi. 9. Kõlleste valla sümboolika ja selle kasutamise kord 9.1. Kõlleste valla sümbolid on tema vapp ja lipp, mille kirjelduse kehtestab vallavolikogu. 9.2. Kõlleste valla vappi võib kasutada vallavolikogu, vallavalitsuse ja tema struktuuriüksuse pitsatitel, dokumentidel, siltidel, trükistel ning suveniiridel, samuti panna üles nende ruumides. 9.3. Peale käesoleva põhimääruse punktis 9.2 sätestatud juhtude võib kasutada valla vappi ainult vallavalitsuse loal. Vallavalitsuse poolt Kõlleste valla vapi kasutamiseks loa andmise korra kehtestab vallavolikogu. 9.4. Kõlleste valla lipu kasutamise täpse korra kehtestab vallavolikogu. II. KÕLLESTE VALLA HALDUSJAOTUS 10. Valla piirid 10.1. Kõlleste valla piir kantakse riigi maakatastri kaardile vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 10.2. Valla piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsustega ja tähistatakse valda suubuvatel teedel seaduses kehtestatud korras. 10.3. Valla piire või nime võib muuta järgmistel juhtudel: 10.3.1. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras haldusüksuste nimistu muutmisel; 10.3.2. territooriumiosa ühe haldusüksuse koosseisust teise haldusüksuse koosseisu arvamisel; 10.3.3. haldusüksuse piiride korrigeerimisel vastavalt maakorralduslikele vajadustele. 10.4. Valla piiride ja nime muutmisega kaasnevad kulud kaetakse valla ja asjaomaste ametkondade poolt vastavalt nende pädevusele ja huvitatud poolte kokkuleppele. 10.5. Kõlleste valla piiride muutmise algatab seadusega sätestatud korras vallavolikogu või Vabariigi Valitsus. 10.6. Valla piiride muutmise algatamisega vallavalitsus korraldab: 10.6.1. koos asjaomaste valitsusasutuste või omavalitsustega elanike arvamuse väljaselgitamise; 10.6.2. vajalikuks peetavate uuringute läbiviimise; 10.6.3. piiride muutmisega kaasnevate organisatsiooniliste ning rahaliste ja muude varaliste küsimuste lahendamise. 10.7. Vallavolikogu teeb otsuse piiride muutmise taotlemise kohta pärast kõigi piiride muutmisega seotud küsimuste lahendamist. 10.8. Kõlleste Vallavolikogu esitab maavanemale: 10.8.1. volikogu otsuse piiride muutmise taotlemise kohta; 10.8.2. seletuskirja, milles peab olema märgitud piiride muutmise vajaduse põhjendus, teise valla koosseisu arvatava territooriumi suurus, elanike arv ja maakasutajad ning piiride muutmise seotus valla arengukavaga; 10.8.3. valla kaardi koos kavandatava piiri kirjeldusega. III. KÕLLESTE VALLA ELANIK 11. Vallaelaniku mõiste Kõlleste valla elanik on isik, kellel on rahvastikuregistri järgi püsiv elukoht Kõlleste valla territooriumil. 12. Vallaelaniku valimisõigus Kõlleste valla elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt põhiseadusele ja valimisseadusele. 13. Muude isikute õigusliku seisundi reguleerimine Valla territooriumil viibivatel teistel isikutel on vallaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seaduse ja Kõlleste valla õigusaktidega kehtestatud piirangud. IV. KÕLLESTE VALLAVOLIKOGU 14. Vallavolikogu 14.1. Kõlleste Vallavolikogu kui kohaliku omavalitsuse esinduskogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. 14.2. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb ainult vallaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras viia läbi rahvaküsitlusi. 14.3. Volikogu määrab seaduses sätestatud alustel kindlaks oma struktuuri ja töökorra. 14.4. Vallavolikogu esindab ja tema tööd juhib volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees või volikogu poolt volitatud isik. 15. Vallavolikogu valimise kord 15.1. Volikogu valitakse kolmeks aastaks otsese, üldise ja ühetaolise valimisõiguse alusel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele, kusjuures hääletamine on salajane. 15.2. Volikogu liikmete arvu määrab eelmise volikogu koosseis lähtuvalt vallaelanike arvust valimiste aasta 1. jaanuari seisuga. 15.3. Valimisringkondade arvu, nende piirid ja muud seadustest tulenevad kohustused kohalike omavalitsuste valimiste läbiviimiseks Kõlleste valla haldusterritooriumil määrab kindlaks vallavolikogu vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 15.4. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 16. Vallavolikogu liige 16.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 16.2. Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga. 16.3. Volikogu liige juhindub seadustest, valla õigusaktidest ja vallaelanike vajadustest ja huvidest. 16.4. Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning tervikuna volikogu tegevusest. 16.5. Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi volikogu poolt määratud, valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. 16.6. Volikogu esimehe või tema asendaja ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. 16.7. Vallavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni seaduses sätestatud korras. 16.8. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791) paragrahvi 25 lõikele 1. 17. Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 17.1. Vallavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 17.1.1. volikogu tegutsemisvõimetusega; 17.1.2. tagasiastumisega; 17.1.3. väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist Kõlleste vallas; 17.1.4. nimetamisega kohtunikuks; 17.1.5. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 17.1.6. jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 17.1.7. teovõimetuks tunnistamisega; 17.1.8. tema surmaga. 17.2. Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul punktis 16.1.1 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate valla valimiskomisjonile. 17.3. Punktis 17.1.2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvates volikogule. 17.4. Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul punktides 17.1.3, 17.1.4 ja 17.1.8 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate volikogule. 17.5. Punktides 17.1.5–17.1.7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava kohtuotsuse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates volikogule. 18. Vallavolikogu liikme volituste peatumine 18.1. Vallavolikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. 18.2. Volikogu liikme volitused peatuvad seoses: 18.2.1. valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 18.2.2. nimetamisega prokuröriks; 18.2.3. valimisega vallavanemaks või linnapeaks, kinnitamisega valla- või linnavalitsuse liikmeks; 18.2.4. nimetamisega valla- või linnaametnikuks; 18.2.5. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 18.2.6. tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 18.2.7. tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. 18.3. Punktis 18.2.3 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema ja valitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. 18.4. Punktides 18.2.1 ja 18.2.2 sätestatud asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist saadab vallasekretär vastava teate volikogule. 18.5. Punktis 18.2.4 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava korralduse vastuvõtmist selle volikogule. 18.6. Punktides 18.2.5 ja 18.2.7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava avalduse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul volikogule. 18.7. Punktis 18.2.6 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava kohtumääruse kättesaamist selle volikogule. 19. Vallavolikogu asendusliige 19.1. Punktides 17 ja 18 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. 19.2. Valla valimiskomisjon registreerib volikogu asendusliikmed lähtudes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud põhimõtetest ja saadab nende nimekirja volikogu esimehele. 19.3. Volikogu asendusliige saab oma volitused kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvist 20 lähtudes. 19.4. Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad volikogu või valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. 20. Vallavolikogu asendusliikme volituste lõppemine 20.1. Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. 20.2. Volikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad volikogu otsuse jõustumise hetkest. 21. Vallavolikogu ainupädevus: 21.1. vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 21.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 21.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 21.4. koormiste määramine; 21.5. toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 21.6. vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 21.7. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 21.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 21.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 21.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 21.11. osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 21.12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 21.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 21.14. volikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 21.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 21.16. valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 21.17. valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 21.18. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 21.19. vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 21.20. volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21.21. volikogu esimehele või aseesimehele töötasu või hüvituse määramine; 21.22. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 21.23. valla esindamise korra kehtestamine; 21.24. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 21.25. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 21.26. kohtukaasistujate valimine; 21.27. Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 21.28. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 21.29. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 21.30. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 21.31. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 21.32. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 21.33. detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 21.34. valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 21.35. vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 21.36. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 21.37. muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 21.38. Volikogu võib delegeerida oma pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamise valitsusele. 21.39. Volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. 22. Vallavolikogu struktuur 22.1. Volikogu töötab täiskoguna ja komisjonide kaudu. 22.2. Volikogu moodustab oma volituste ajaks revisjonikomisjoni. 22.3. Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed valib volikogu oma liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel volikogu otsusega. 22.4. Volikogu tehnilise teenindamise tagab vallavalitsus. 23. Vallavolikogu esimees 23.1. Volikogu esimees: 23.1.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 23.1.2. esindab vallavolikogu vastavalt seaduse, põhimääruse ja volikogu poolt antud pädevusele; 23.1.3. kirjutab alla volikogu istungi protokollile, volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele; 23.1.4. korraldab ja kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 23.1.5. korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 23.1.6. võtab vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused; 23.1.7. osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel jt ametlikel üritustel; 23.1.8. täidab seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. 23.2. Vallavolikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda volikogu aseesimees. 23.3. Palgalisel tööl töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale makstakse ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud rohkem kui kaheksa aastat vastaval ametikohal ja tema vabastamine toimub: 23.3.1. seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 23.3.2. tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 23.3.3. seoses umbusalduse avaldamisega. 24. Vallavolikogu esimehe valimine 24.1. Vallavolikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu esimehe. Igal volikogu liikmel on valimistel üks hääl. 24.2. Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada iga vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek valimiskomisjoni esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. 24.3. Hääletamine volikogus toimub vastavalt vallavolikogu kinnitatud töökorrale. 24.4. Vallavolikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu poolthäälteenamuse. 24.5. Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. 24.6. Volikogu aseesimehe valimine toimub samadel alustel nagu volikogu esimehe valimine. 25. Vallavolikogu komisjon 25.1. Volikogu moodustab lähtudes vallaelanike huvidest ja oma töö vajadustest alalisi ja ajutisi komisjone ja töögruppe. 25.2. Volikogu alalised komisjonid on: 25.2.1. revisjonikomisjon; 25.2.2. eelarvekomisjon. 25.3. Komisjonide põhiülesanne on volikogu istungitel arutlusele tulevate lahendust vajavate probleemide väljaselgitamine ja lahendusteede leidmine. 25.4. Komisjonide töökord määratakse kindlaks volikogu töökorraga ja komisjoni põhimäärusega. 25.5. Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees. Komisjoni esimees valitakse volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse volikogu otsusega komisjoni esimehe esildisel. 25.6. Komisjoni otsusel on soovituslik iseloom. 25.7. Eelarvekomisjoni pädevuses on koostöös vallavalitsusega vallaeelarve projektide koostamine. 25.8. Komisjoni likvideerimine ja komisjonide reorganiseerimine toimub volikogu poolthäälteenamusega. 26. Volikogu revisjonikomisjon 26.1. Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse revideerimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 26.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Revisjonikomisjon võib kaasata oma töösse kontrollitavas valdkonnas erialaseid teadmisi omavaid spetsialiste või konsultante, kes ei tohi töötada valla haldusaparaadis ega vallaasutuses. 26.3. Revisjonikomisjoni töö toimub volikogu töökorras sätestatud alustel. 26.4. Revisjonikomisjoni liikme tagasikutsumise, samuti uute liikmete valimise komisjoni koosseisu otsustab volikogu oma koosseisu häälteenamusega. 26.5. Revisjonikomisjon kontrollib vastavalt revisjonikomisjoni tööplaanile ja revisjonikomisjoni otsustele: 26.5.1. vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu otsustele ja määrustele; 26.5.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 26.5.3. valla ametiasutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust; 26.5.4. valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 26.5.5. volikogu ülesandel vallavalitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 26.6. Revisjonikomisjoni tööd korraldab komisjoni esimees, kes koostab revisjonikomisjoni tööplaani ja esitab selle volikogule kinnitamiseks. 26.7. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. 26.8. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke materjale. 26.9. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 27. Vallavolikogu istung 27.1. Volikogu töövorm on istung. 27.2. Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja vähemalt kuus korda aastas. 27.3. Volikogu istungite toimumine ja läbiviimine kehtestatakse volikogu töökorraga. 27.4. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. 27.5. Volikogu kokkukutsumise kohta saadetakse volikogu liikmetele vähemalt neli päeva enne volikogu istungit välja kutse, milles on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja päevakord, samuti arutusele tulevate määruste projektid. 27.6. Volikogu määruste ja otsuste projektid ja muud vajalikud materjalid on vallavalitsuse kantseleis kättesaadavad 72 tundi enne istungi algust. 27.7. Volikogu liikmete kohalolek fikseeritakse volikogu liikme allkirjaga osavõtulehel, mis lisatakse protokollile. 27.8. Volikogu istungi päevakorraprojekti esitab kinnitamiseks volikogu esimees, tema äraolekul asendaja, arvestades vallavalitsuse ja volikogu liikmete ettepanekuid. 27.9. Ettepanekuid volikogu päevakorra kohta ning volikogu määruste ja otsuste projekte võivad esitada: 27.9.1. volikogu komisjonid; 27.9.2. volikogu fraktsioonid; 27.9.3. volikogu liikmed; 27.9.4. vallavalitsus; 27.9.5. vallavanem; 27.9.6. vähemalt üks protsent hääleõiguslikest vallaelanikest. 27.10. Päevakorraprojekti kantakse kõik ettevalmistatud ja esitatud otsuste ja määruste projektid. 27.11. Volikogu päevakord kinnitatakse poolthäälteenamusega. 27.12. Volikogu istungit juhatab volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees. 27.13. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 27.14. Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse punktides 21.2, 21.4, 21.6–21.10, 21.14, 21.15, 21.18, 21.24 ettenähtud küsimustes otsuste vastuvõtmisel on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 27.15. Hääletamine volikogus on avalik. 27.16. Isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. 27.17. Vallavolikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 27.18. Volikogu otsused fikseerib istungi juhataja. 27.19. Volikogu istungi käik protokollitakse. Volikogu esimees tagab istungi protokollide ja volikogu õigusaktide kättesaadavuse volikogu poolt kehtestatud korras. 27.20. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 27.21. Volikogu istungi kokkukutsumine, küsimuste arutelu, hääletamine, volikogu õigusaktide ja protokollide kättesaadavus tagatakse seaduste ning vallavolikogu töökorra alusel. 28. Umbusaldusmenetlus vallavolikogus 28.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmetele või volikogu komisjoni esimehele. 28.2. Umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik vallavolikogu koosseisu poolthäälteenamus. 28.3. Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu vanim liige. 28.4. Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või valitsuse liikme töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. 28.5. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. 29. Vallavolikogu õigusaktid 29.1. Vallavolikogul on õigus anda üldaktidena määrusi. 29.2. Vallavolikogul on õigus anda üksikaktidena otsuseid. 30. Vallavolikogu õigusaktide algatamine 30.1. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 30.1.1. volikogu komisjonil; 30.1.2. volikogu fraktsioonil; 30.1.3. volikogu liikmel; 30.1.4. vallavalitsusel; 30.1.5. vallavanemal; 30.1.6. vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel Kõlleste valla elanikel. 30.2. Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 31. Vallavolikogu õigusaktidele esitatavad nõuded 31.1. Vallavolikogu õigusaktid kehtivad Kõlleste valla territooriumil. 31.2. Vallavolikogu õigusaktid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 31.3. Vallavolikogu õigusaktid peavad olema vormistatud vastavalt dokumentide vormistamise nõuetele ja kooskõlas seadusandlusega. 31.4. Vallavolikogu õigusaktidele kirjutab alla volikogu esimees või tema äraolekul asendaja. 31.5. Vallavolikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ning nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab vallavalitsuse kantselei. 31.6. Vallavolikogu õigusaktide originaaleksemplarid hoitakse vallakantseleis ja kuuluvad säilitamisele vastavalt seadusele. 32. Vallavolikogu õigusaktide avalikustamine ja jõustumine 32.1. Volikogu määrused avalikustatakse vallamajas oleval teadetetahvlil ja Krootuse raamatukogus. 32.2. Volikogu määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. 32.3. Volikogu määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 32.4. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 32.5. Volikogu määruste ja otsustega ning istungite protokollidega saab iga isik tutvuda vallakantseleis tööpäevadel. 32.6. Volikogu määrused ja otsused ning protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 32.7. Volikogu õigusaktidest ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 32.8. Volikogu õigusaktide originaaleksemplare hoitakse ja säilitatakse vallakantseleis vastavalt valla asjaajamiskorrale ja seadusele. 32.9. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. 33. Volikogu õigusaktide täitmise kontroll 33.1. Volikogu määruste ja otsuste täitmist kontrollib volikogu revisjonikomisjon. 33.2. Igal volikogu liikmel on õigus esitada järelepärimine volikogu õigusaktide täitmise kohta volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikule. 33.3. Arupärimine esitatakse kirjalikult vallavanema kaudu. 33.4. Vastus arupärimisele tuleb esitada kirjalikult ühe kuu jooksul. 33.5. Õiguskantsleri järelepärimisele koostab vastuse vallasekretär koos vastava valdkonna spetsialistiga. 34. Vallavolikogu tegutsemisvõimetus ja selle tagajärjed 34.1. Vallavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 34.1.1. ei ole suutnud vastu võtta vallaeelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 34.1.2. ei ole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või ei ole nelja kuu jooksul esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 34.1.3. ei ole kahe kuu jooksul volikogu esimehe, vallavanema vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest, vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 34.1.4. ei ole kahe kuu jooksul vallavanemale või vallavalitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. 34.2. Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. 34.3. Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi, samuti valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramise, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamise küsimusi vallavalitsus. V. VALLAVALITSUS 35. Vallavalitsus 35.1. Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes täidab seaduste, vallavolikogu määruste ja otsustega Kõlleste vallale kui omavalitsusüksusele pandud ülesandeid. 35.2. Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab valda vastavalt volikogu poolt kehtestatud korrale. 36. Vallavalitsuse struktuur ja moodustamise põhimõtted 36.1. Kõlleste Vallavalitsus on vähemalt kolmeliikmeline. 36.2. Vallavalitsuse koosseisu kinnitab vallavanema esildisel vallavolikogu oma volituste ajaks. 36.3. Vallavalitsus saab oma volitused vallavolikogu poolt vallavalitsuse ametisse nimetamise päevast. 36.4. Volikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel lõpevad endise vallavalitsuse ning algavad uue vallavalitsuse volitused volikogu poolt uue valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 36.5. Vallavalitsus esitab lahkumispalve vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil ning tema volitused kehtivad kuni uue vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamiseni. 36.6. Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud vallavolikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse teenistuses oleku ajaks. 36.7. Vallavanema tagasiastumisega ei kaasne vallavalitsuse tagasiastumine. 36.8. Vallavalitsuse liikmetele umbusalduse avaldamine toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ettenähtud korras. 37. Vallavalitsuse kinnitamise kord 37.1. Vallavanem esitab vallavalitsuse koosseisu nimekirjana vallavolikogule kinnitamiseks. 37.2. Vallavalitsuse liikmete ametisse kinnitamine toimub vallavolikogu poolthäälteenamusega. 37.3. Vallavalitsuse liikme vallavalitsuse koosseisust vabastamise ja muudatused vallavalitsuse koosseisus kinnitab vallavolikogu vallavanema ettepanekul. 37.4. Vallavalitsuse liige vabastatakse vallavalitsuse koosseisust tema isiklikul palvel, vallavanema ettepanekul, volikogu umbusalduse tagajärjel või süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel. 38. Vallavalitsuse pädevus ja töökord 38.1. Vallavalitsus kui kollegiaalne täitev ja korraldav omavalitsusorgan otsustab, korraldab ja lahendab kõiki valla jaoks olulisi küsimusi, mida Eesti Vabariigi ja vallavolikogu õigusaktidega ning valla põhimäärusega ei ole antud riigi või vallavolikogu ainupädevusse. 38.2. Vallavalitsus tugineb oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusandlusele, lähtub valla ja tema elanike huvidest ning vallavolikogu õigusaktidest. 38.3. Vallavalitsuse töövorm on istung. 38.4. Vallavalitsuse istungid toimuvad vähemalt üks kord nädalas. 38.5. Vallavalitsuse istungi kutsub kokku vallavanem. 38.6. Vallavalitsuse kokkukutsumine seisneb aja, koha ja päevakorra teatamises vallavalitsuse liikmetele ning vajadusel kutsete saatmises isikutele, kes on otseselt seotud arutatavate küsimustega. 38.7. Vallavalitsuse liige on kohustatud osalema vallavalitsuse istungitel. Vallavalitsuse liige, kes ei saa mõjuvatel põhjustel osa võtta vallavalitsuse istungist, peab sellest eelnevalt teatama vallavanemale või vallasekretärile. 38.8. Iga istungi lõpus tehakse ettepanekud järgmise istungi päevakorra kohta. 38.9. Ettepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad teha: 38.9.1. vallavalitsuse liikmed; 38.9.2. vallavolikogu esimees või tema asendaja; 38.9.3. vallavolikogu komisjonide esimehed. 38.10. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või vallavanema puudumisel tema asendaja. Valitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. 38.11. Vallavalitsuse otsused tehakse poolthäälteenamusega. 38.12. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. 38.13. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. 38.14. Vallavalitsuse istungi kohta koostatakse protokoll. Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja vallasekretär. 38.15. Vallavalitsus valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu määrustest ja otsustest ning seadustest ja teistest õigusaktidest. 38.16. Vallavalitsus organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, vaatab läbi vallaeelarve projekti jt volikogu määruste ja otsuste projektid. 38.17. Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja valitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada töögruppe, alatisi või ajutisi komisjone, mille koosseis ja tegevuse kord kinnitatakse valitsuse õigusaktiga. 38.18. Vallavalitsuse ja tema haldusaparaadi tegevus toimub vallavalitsuse kinnitatud töösisekorraeeskirja, asjaajamiskorra ja ametijuhendite alusel. 38.19. Vallavalitsus esindab valda avalik-õigusliku isikuna kohtutes. 39. Vallavalitsuse õigusaktid ja nende jõustumine 39.1. Vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. 39.2. Vallavalitsusel on õigus anda üksikaktidena korraldusi. 39.3. Vallavalitsuse määrused ja korraldused jõustuvad neis kehtestatud tähtaegadel. 39.4. Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 39.5. Vallavalitsuse määrustele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja vallasekretär või tema asendaja. 39.6. Vallavalitsuse õigusaktid on kõigile kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis ja Krootuse Rahvaraamatukogus, välja arvatud aktid, mis sisaldavad andmeid, mille avalikustamine on seadusega keelatud või mõeldud kasutamiseks vallaasutustes. 40. Vallavanem 40.1. Vallavanem valitakse avalikku teenistusse määratud ajaks ning nimetatakse ametisse vallavolikogu otsusega. 40.2. Vallavanem: 40.2.1. korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 40.2.2. esindab vallavalitsust vastavalt seadusega ja vallavolikogu poolt kehtestatud esindamise korraga antud pädevusele; 40.2.3. annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 40.2.4. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 40.2.5. esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 40.2.6. esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 40.2.7. esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks munitsipaalettevõtte juhi kandidaadi; 40.2.8. täidab muid talle seaduste jt õigusaktidega pandud ülesandeid. 40.3. Vallavanema ajutisel äraolekul asendab vallavanemat tema määratud asendaja. 41. Vallavanema valimise kord 41.1. Vallavanemaks võib vallavolikogu valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuse ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. 41.2. Vallavanema valimised viiakse läbi kahe kuu jooksul vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates. 41.3. Vallavolikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl. 41.4. Vallavanemakandidaadi võib üles seada vallavolikogu iga liige. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. 41.5. Hääletustulemuste kindlakstegemiseks võib volikogu moodustada hääletuskomisjoni. 41.6. Hääletuskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletustulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 41.7. Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu poolthäälteenamuse. 41.8. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahes esimeses voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. 41.9. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, lepitakse kokku uus kandidaatide esitamise aeg ja viiakse läbi uus hääletamine käesolevas punktis sätestatud korras. 41.10. Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. 42. Vallavanema asendamise kord 42.1. Vallavanem määrab oma asendajaks äraoleku ajaks ühe vallavalitsuse liikme. 42.2. Kui vallavanemal ei ole võimalik ise asendajat määrata, määrab vallavanema asendaja volikogu vallavalitsuse liikmete hulgast. 43. Vallavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 43.1. Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 43.1.1. isikliku avalduse alusel; 43.1.2. vallavanema esildisel; 43.1.3. seoses vallavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega; 43.1.4. umbusalduse avaldamise korral; 43.1.5. teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega tahtliku kuriteo eest; 43.1.6. teovõimetuks tunnistamisega; 43.1.7. tema surma korral. 43.2. Vallavalitsuse liikme volituste lõpetamise otsustab vallavolikogu. 44. Vallavanema ja vallavalitsuse liikmete sotsiaalsed garantiid Vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele makstakse ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 44.1. seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 44.2. tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 44.3. seoses umbusalduse avaldamisega. 45. Vallasekretär 45.1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. 45.2. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. 45.3. Vallasekretär võetakse avalikku teenistusse määramata ajaks. 45.4. Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. 45.5. Vallasekretär: 45.5.1. juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 45.5.2. annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 45.5.3. korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 45.5.4. korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 45.5.5. saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 45.5.6. esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 45.5.7. hoiab valla vapipitsatit; 45.5.8. osaleb valitsuse istungite ettevalmistamises ja korraldab istungite protokollimist; 45.5.9. annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 45.5.10. täidab teisi seaduses, valla põhimääruses või valitsuse töökorras pandud ülesandeid. 45.6. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem vastavalt seaduses sätestatud tingimustele. 46. Vallasekretäri sotsiaalsed garantiid 46.1. Vallasekretäri teenistusest vabastamisel ametniku algatusel, tema tervisliku seisundi või vanuse tõttu makstakse talle hüvitist, kui ta on töötanud oma ametikohal kokku vähemalt kolm viimast aastat ning valla ametiasutuses pidevalt: 3 kuni 6 aastat – kolme kuu ametipalga ulatuses; 6 kuni 10 aastat – nelja kuu ametipalga ulatuses; üle 10 aasta – kuue kuu ametipalga ulatuses. 47. Vallakantselei 47.1. Vallakantselei on valla ametiasutus, kelle põhiülesanne on volikogu, tema komisjonide, volikogu liikmete ning vallavalitsuse töö organisatsiooniline ja tehniline teenindamine. 47.2. Vallakantselei: 47.2.1. tagab valla õigusaktide avalikustamise; 47.2.2. tagab valla õigusaktide väljavõtete ja koopiate edastamise; 47.2.3. vastutab posti vastuvõtmise, registreerimise, edastamise ja säilitamise eest; 47.2.4. vastutab volikogu ja vallavalitsuse kirjavahetuse eest; 47.2.5. väljastab tõendeid ja õiendeid; 47.2.6. peab vallaelanike registrit; 47.2.7. vormistab perekonnaseisualaseid dokumente; 47.2.8. peab sõjaväearvestust vallavalitsuse poolt sõlmitud lepingu ulatuses; 47.2.9. teostab notariaaltoiminguid seaduses ettenähtud korras ja pädevuses; 47.2.10. vastutab personalitöö eest; 47.2.11. täidab volikogu esimehe, vallavanema ja vallasekretäri seaduslikke korraldusi. 47.3. Vallakantselei töökord määratakse: 47.3.1. töösisekorraeeskirjaga; 47.3.2. asjaajamiskorraga; 47.3.3. ametijuhenditega. 48. Vallavalitsuse komisjonid 48.1. Vallavalitsuse tööks vajalikud komisjonid moodustab vallavalitsuse kogu koosseisu ajaks või ühekordselt. 48.2. Vallavalitsuse komisjonide otsused on soovitusliku iseloomuga. VI. VALLA ASUTUSED JA VALLA AVALIK TEENISTUS 49. Valla asutused 49.1. Kõlleste valla kui kohaliku omavalitsusüksuse süsteemi moodustavad valla ametiasutused ja muud valla asutused. 49.2. Valla ametiasutused on vallavalitsus ja vallakantselei. 49.3. Valla asutuste süsteemi kuuluvad haridus-, kultuuri- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse vallaeelarvest. 49.4. Valla asutuste põhimäärused kinnitab vallavolikogu. 49.5. Valla asutusel on oma eelarve valla eelarves, võib olla valla vapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning dokumendiblanketid. Asutusel võib olla oma sümboolika. 50. Valla avalik teenistus 50.1. Valla avalik teenistus on töötamine valla ametiasutuses. 50.2. Valla avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd valla ametiasutuses, mida tasustatakse valla eelarvest haldusaparaadi ülalpidamiseks või töötasustamiseks ettenähtud vahendite arvelt. 50.3. Valla avalikud teenistujad jagunevad ametnikeks, abiteenistujateks ja koosseisuvälisteks teenistujateks. 50.4. Kohaliku omavalitsuse ametnik on ametiasutuses ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud ametiisik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt kehtestatud ulatuses. 50.5. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. 50.6. Ametisse nimetamise õigus on vallavolikogul, vallavanemal või nende poolt volitatud isikul. 50.7. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande. 50.8. Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. 50.9. Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise teel või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alalist iseloomu. 50.10. Valla avalik teenistus toimub seadusega ja Kõlleste valla õigusaktidega sätestatud korras. 51. Valla teenistusse võtmine 51.1. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. 51.2. Ametnik võetakse ametisse määramata ajaks. 51.3. Määratud ajaks võetakse teenistusse: 51.3.1. ajutiselt ära oleva ametniku asendaja; 51.3.2. konkursi korras ametisse nimetatava ametniku kohusetäitja; 51.3.3. kooseisuväline ametnik; 51.3.4. volikogu poolt vastavale ametikohale nimetatud ametnik. 51.4. Teenistusse võtmise õigust omav isik võib kohaldada ametniku ametisse nimetamisel katseaega kestusega mitte üle kuue kuu. Katseajal kontrollitakse ametniku kutseoskuste, võimete ja isikuomaduste vastavust ametikohale. 51.5. Ametisse nimetamine vormistatakse vallavanema käskkirjaga. Vallavanema ja vallavalitsuse liikme ametisse nimetamine vormistatakse volikogu otsusega. 51.6. Vallavanema ettepanekul võib avaliku konkursi välja kuulutada ametikohtade täitmiseks vastavas ametiasutuses. VII. VALLA EELARVE. KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED 52. Valla eelarve 52.1. Vallal on vallavolikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tasakaalustatud tuludest ja kuludest. 52.2. Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 53. Valla eelarve tulud ja kulud 53.1. Valla eelarve tulud on: 53.1.1. laekumised maksudest; 53.1.2. laekumised majandustegevusest, asutustelt ja varadest; 53.1.3. rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 53.1.4. laenud ja intressid; 53.1.5. muud laekumised. 53.2. Valla eelarve kulud on: 53.2.1. seadustega pandud kohustuste täitmiseks; 53.2.2. lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 53.2.3. muude vajaduste finantseerimiseks; 53.2.4. reservfondi moodustamiseks vähemalt 5 % ulatuses eelarve kuludest. 54. Valla eelarve koostamine ja tasakaalustamine 54.1. Valla eelarveprojekti koostab vallavalitsus koostöös volikogu eelarvekomisjoniga ja arvestades valla arengukava. Projekti alusel teatatakse igale eelarveliste vahendite kasutajale tema eelseisva eelarveaasta kulude piirsumma. Vahendite kasutajad esitavad oma täpsustused ja vastulaused muutmise ettepanekutega projekti koostajaile. 54.2. Valla eelarvesse lülitatakse kõik valla tulud ja kulud. Valla eelarve peab olema tasakaalus. Iga ettepanek eelarve või eelarveprojekti muutmiseks või tagasilükkamiseks tuleb esitada koos tulude ja kulude põhjendatud muudatuste reaalsete katteallikate äranäitamisega. 54.3. Valla eelarve tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha volikogule ettepaneku laenu võtmiseks või vallavara müügiks enampakkumise teel. 54.4. Valla eelarveprojekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse Krootuse raamatukogus. 54.5. Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. 54.6. Vallavolikogu poolt vastuvõetud eelarve muutmise võivad algatada vallavalitsus või vähemalt 1/4 volikogu liikmetest. 54.7. Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjagamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katmise vajalikud tuluallikad. 54.8. Eelarve muutmise otsustab vallavolikogu. 54.9. Vallavalitsusel ja tema asutusel on õigus võtta rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi ainult neile eelarves ettenähtud kulude piires. 54.10. Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole vahendeid määratud või mille tegemiseks määratud vahenditest ei jätku, võib vallavalitsus enne eelarveaasta lõppu esitada volikogule lisaeelarve projekti. 54.11. Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub eelarve koostamise ja vastuvõtmise korra kohaselt. 54.12. Valla eelarve jõustub seaduses ettenähtud tähtajal. 54.13. Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. 55. Kohalikud maksud ja koormised 55.1. Vallavolikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks. 55.2. Maksumäärus jõustub ja see avalikustatakse seaduse ja valla õigusaktidega sätestatud korras. 55.3. Kohalikud maksud ja maksumäärad kehtestab seaduse alusel vallavolikogu enne eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja need rakendatakse koos eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 55.4. Kui seaduse või valla õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti, on kohalike maksude maksuhalduriks vallavalitsus, kes korraldab kehtestatud kohalike maksude kogumist. 55.5. Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. 55.6. Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse vallavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. 55.7. Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 55.8. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 55.9. Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. 55.10. Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. 55.11. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. 55.12. Koormis ei või olla lepingu objektiks. VIII. VALLAVARA 56. Vallavara mõiste 56.1. Vallavara on vallale kui kohalikule omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 56.2. Vallavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, mis saadakse valla teenistuses olevate isikute kaudu, kuulub vallale, kui seadusest või lepingutest ei tulene teisiti. 56.3. Vallavara võetakse arvele valla raamatupidamise inventari nimestikus. 56.4. Vallavara registrisse kantakse vallale kui omavalitsusüksusele kuuluvad kinnisasjad ja nendega seotud asjaõigused, samuti vallavolikogu poolt kehtestatud tingimustele vastavad vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 57. Vallavara omandamine ja valitsemine 57.1. Vallavara täieneb seaduste, tehingute ja majandustegevuse alusel. 57.2. Vallavara valdamine, kasutamine, kasutusse andmine, võõrandamine, koormamine või muul viisil käsutamine toimub vastavalt volikogu kehtestatud vallavara eeskirjale. 58. Valla majandustegevus 58.1. Valla majandustegevuseks on: 58.1.1. teenuste osutamine valla asutuste kaudu; 58.1.2. osalemine ettevõtluses; 58.1.3. tehingud vallavaraga; 58.1.4. fondide ja sihtkapitalide vahendite suunamine; 58.1.5. muu vallavolikogu õigusaktidega sätestatud majandustegevus; 58.1.6. valla-, riigisiseste ja rahvusvaheliste vedude korraldamine ja teostamine. 58.2. Vallavolikogu võib teenuste osutamiseks asutada valla asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, ja olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus. 58.3. Valla poolt äriühingute asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab, samuti osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. 58.4. Vallavara valitsejad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid äriühingutega vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. IX. VALLA ARENGU KAVANDAMINE 59. Valla arengukava 59.1. Vallal peab olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. 59.2. Valla arengukava on dokument, mis sätestab valla sotsiaalmajandusliku olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri alused. 59.3. Valla arengukava on valla põhiliste majandus- ja sotsiaalelu valdkondade analüüsist tulenevate muutuste süsteemne käsitlus valla tervikliku arengu tagamiseks, mis on tasakaalustatud selle realiseerimise võimalustega. 59.4. Valla arengukava on aluseks: 59.4.1. vallaeelarve koostamisele; 59.4.2. investeeringute kavandamisele ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 59.4.3. laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. 59.5. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. 59.6. Valla arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist volikogus Krootuse raamatukogus ja valla kantseleis. 59.7. Valla arengukava kinnitab volikogu pärast kava projekti avalikku arutelu. 59.8. Kinnitatud valla arengukava avalikustatakse Krootuse raamatukogus ja vallakantseleis. 58.9. Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. 60. Valla ehitustegevus ja planeerimine 60.1. Valla kui kohaliku omavalitsusüksuse pädevusse kuulub ehitusalase tegevuse koordineerimine ja ehitusjärelevalve teostamine. 60.2. Valla ehitustegevust reguleeritakse seaduse ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. 61. Kultuurimälestiste kaitse Valla omavalitsusorganid korraldavad valla haldusterritooriumil asuvate kultuuriväärtusega objektide väljaselgitamist ning kultuurimälestiste kaitset volikogu õigusaktidega sätestatud korras. 62. Keskkonnakaitse Valla omavalitsusorganite ülesanne on järgida looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtteid ning tagada inimesi rahuldav terviklik elukeskkond, majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. X. OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ 63. Koostöövormid 63.1. Kõlleste vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 63.2. Vallavolikogul, vallavalitsusel ja valla ametiasutustel on õigus vabalt arendada võrdväärset, vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kohalike omavalitsusüksustega Eestis ja väljaspool Eestit. 63.3. Kõlleste vald võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks olla omavalitsusüksuste liidu liige. 63.4. Punktis 63.3 tähendatud koostöö korral võib Kõlleste Vallavalitsus omavalitsusüksuste seas sõlmida lepinguid ühisasutuste moodustamiseks. 63.5. Valla nimel sõlmitud lepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavolikogus. 63.6. Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumisel või nendest lahkumisel, samuti nendes valla esindamise küsimused otsustab vallavolikogu. XI. VALLA PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE 64. Põhimääruse vastuvõtmine või muutmine kuulub vallavolikogu ainupädevusse. 65. Põhimäärus või selles tehtud muudatused jõustuvad volikogu poolt sätestatud korras.