Palupera Vallavolikogu — Palupera valla ehitusmääruse kinnitamine — KO, 18, 297

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 punkti 29 ning planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843) paragrahvi 3 lõike 2 punkti 5 sätteid, Palupera Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Palupera valla ehitusmäärus vastavalt lisale 1. 2. Tunnistada kehtetuks vallavolikogu 30. jaanuari 1996. a määrus nr 2 «Palupera valla ehituskorraldus». 3. Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 4. Käesolev määrus jõustub 18. veebruaril 2000. a. Volikogu esimees Vambola SIPELGAS Lisa 1 Kinnitatud Palupera Vallavaolikogu 8. veebruari 2000. a määrusega nr 11 PALUPERA VALLA EHITUSMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Valla ehitusmääruse sisu Käesolev määrus sätestab maa-alade planeerimise, ehitiste projekteerimise, ehitamise, kasutamise ja korrashoiu põhimõtted ning reguleerib omavalitsusorganite pädevuse planeerimis- ja ehitusalal Palupera vallas. II. VALLA OMAVALITSUSORGANITE PÄDEVUS PLANEERIMIS- JA EHITUSALAL § 2. Vallavolikogu pädevus Vallavolikogu pädevuses on: 2.1. valla üldise ehituspoliitika vastuvõtmine; 2.2. üldplaneeringu ning üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine, muutmine, kehtestamine ja finantseerimise otsustamine; 2.3. üldplaneeringu ning detailplaneeringu tühistamine; 2.4. üldplaneeringu lähteülesande heakskiitmine; 2.5. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 2.6. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine planeeringu elluviimiseks; 2.7. munitsipaalehitiste projekteerimise algatamine; 2.8. munitsipaalehitiste rajamiseks ehitusloa andmise otsustamine; 2.9. kohaliku infrastruktuuri ehitusmahtude ja korrashoiu kavandamine; 2.10. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine. § 3. Vallavalitsuse pädevus Vallavalitsuse pädevuses on: 3.1. üldplaneeringule vastava detailplaneeringu algatamine ja kehtestamine; 3.2. detailplaneeringu koostamise korraldamise ja finantseerimise õiguse andmine kinnisasja omanikule või teisele asjasthuvitatud isikule; 3.3. detailplaneeringu lähtetingimuste ja -ülesande kinnitamine; 3.4. detailplaneeringu avalikustamise otsustamine; 3.5. planeeringualaste avalike väljapanekute ja arutelude korraldamine; 3.6. planeeringu avalikustamise tulemuste analüüs; 3.7. avalikkuse planeeringutest informeerimine; 3.8. kehtestatud planeeringute järgimise ja elluviimise tagamine; 3.9. ehitise projekteerimistingimuste kinnitamine; 3.10. ühekordse projekteerimisloa andmine; 3.11. erandkorras oma ehitusprojektide koostamise õiguse andmine isikule, kes ei oma arhitekti kutset; 3.12. ehitusloa andmine ja tühistamine; 3.13. ehitise kasutusloa andmine ja tühistamine; 3.14. reklaami paigaldamise loa andmine ja tühistamine; 3.15. ehitusprojekteerimise ja ehitustööde riigihangete pakkumise korraldamine munitsipaalehitiste projekteerimiseks, ehitamiseks ja remondiks; 3.16. ehitusjärelevalve tagamine valla territooriumil; 3.17. planeerimis- ja ehitusalase informatsiooni hankimine ja säilitamine ning selle kättesaadavuse tagamine vallas; 3.18. planeerimis- ja ehitusalase informatsiooni edastamine riiklikele järelevalveorganitele; 3.19. muinsuskaitsealase tegevuse koordineerimine vallas; 3.20. infrastruktuuri, sh teede ja tehnosüsteemide ehitamise ja korrashoiu tagamine; 3.21. ettepanekute tegemine vallavolikogule valla ehitusalaste normatiivdokumentide kehtestamiseks, muutmiseks ja tühistamiseks; 3.22. ettepanekute tegemine vallavolikogule planeerimis- ja ehitusala korraldavate valla ametite moodustamiseks ning nende põhimääruste kinnitamine; 3.23. planeerimis- ja ehitusalaste küsimuste läbivaatamiseks ning vallavalitsuse sellealaste määruste ja korralduste eelnõude ettevalmistamiseks ja seisukohtade kujundamiseks komisjonide moodustamine ning nende töökorra kinnitamine; 3.24. muud vallavolikogu poolt vallavalitsusele pandud ülesanded. § 4. Vallavalitsuse ametiisikute kohustused ja õigused Vallavalitsuse planeerimis- ja ehitusala spetsialistide kohustused ja õigused määratakse nende ametijuhenditega. III. MAA-ALADE PLANEERIMINE § 5. Planeeringud Planeerimis- ja ehitustegevus vallas tugineb valla arengukavale ning toimub ainult vallavolikogu või vallavalitsuse kehtestatud planeeringute alusel. Planeeringud põhinevad ühiskondlikul kokkuleppel, mille aluseks on planeeringute ning nende tegemise avalikkus. Planeerimisega tagatakse keskkonnaseisundile ja sotsiaal-majanduslikule olukorrale põhinev valla kestev ja säästev areng. Planeeringud jagunevad üldplaneeringuteks ja detailplaneeringuteks. § 6. Üldplaneering Üldplaneering koostatakse kogu valla territooriumi või vallaosa kohta, tuginedes valla arengukavale. Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele ning maakorraldusele hajaasustuses. Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus. Üldplaneering algatatakse vallavolikogu määrusega. Üldplaneeringu koostamist korraldab vallavalitsus. 6.1. Üldplaneeringu põhiülesanne on valla territooriumi funktsionaalne tsoneerimine eesmärgiga varuda piisaval hulgal ja valikus maad elanikkonna tarvete rahuldamiseks ning valla üldise arengu tagamiseks. 6.2. Üldplaneeringu lähteülesande koostab ja kooskõlastab nõutavate asutustega vallavalitsus koostöös planeeringukonsultandiga. 6.3. Üldplaneeringu lähteülesande avalikustamise kuulutab välja ja korraldab vallavalitsus. 6.4. Üldplaneeringu lähteülesande avaliku väljapaneku kestus on kaks nädalat ning selle toimumisest teatab vallavalitsus kohalike teabevahendite kaudu hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Üldplaneeringu lähteülesande avalikule väljapanekule järgneb avalik arutelu. Üldplaneeringu lähteülesande avalik väljapanek ja avalik arutelu korraldatakse vallamajas. 6.5. Üldplaneeringu lähteülesande avalikustamise käigus tehtud ettepanekute ja märkuste analüüsi teostab ning teeb lähteülesandes vajadusel parandused ja täiendused vallavalitsus. Vallavalitsus esitab lähteülesande vallavolikogule heakskiitmiseks. 6.6. Vallavolikogu poolt heakskiidetud lähteülesande alusel koostatud ning nõutavate asutustega kooskõlastatud üldplaneeringu avalikustamise otsustab vallavolikogu. 6.7. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku korraldab vallavalitsus. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on neli nädalat ning selle toimumisest teatab vallavalitsus kohalike teabevahendite kaudu hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Üldplaneeringu avalikule väljapanekule järgneb üldplaneeringu avalik arutelu. Üldplaneeringu avalik väljapanek ja avalik arutelu korraldatakse vallamajas. 6.8. Üldplaneeringu avalikustamise käigus tehtud ettepanekute ja märkuste analüüsi teostab ning planeeringus paranduste tegemise korraldab vallavalitsus, kes juhul, kui: 6.8.1. paranduste tõttu muutuvad planeeringu põhilahendused, teeb ettepaneku selle veelkordseks avalikustamiseks; 6.8.2. paranduste tõttu planeeringu põhilahendus ei muutu, esitab selle vallavolikogule kehtestamiseks. 6.9. Valla või vallaosa üldplaneeringu kehtestab pärast kooskõlastamist naaberomavalitsuste ja Valga Maavalitsusega vallavolikogu oma määrusega. § 7. Detailplaneeringud 7.1. Detailplaneering koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta lähiaastate ehitustegevuse tarvis. Detailplaneeringus näidatakse majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks. 7.2. Detailplaneering algatatakse: 7.2.1. juhul kui kavandatav detailplaneering on vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga – vallavalitsuse korraldusega; 7.2.2. juhul kui kavandatav detailplaneering pole vastavuses kehtiva üldplaneeringuga – vallavolikogu otsusega. 7.3. Detailplaneeringu põhiülesanne on uute kinnistute piiritlemine, nende ehitusõiguse määratlemine ning juurdesõiduteede ja tehniliste kommunikatsioonide lahendamine. 7.4. Naaberkruntide piire võib muuta ilma detailplaneeringut koostamata, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa krundi ehitusõiguse ja seniste kasutamistingimuste muutmist ning toimub naabrite kokkuleppel. 7.5. Detailplaneeringu koostamist korraldab vallavalitsus. 7.6. Vallavalitsus võib sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise, korraldamise ja finantseerimise õiguse andmiseks kinnisasja omanikule, teisele kinnisasja omaniku volitatud isikule või hoonestusõiguse omanikule nende poolt ja nende vahendite arvel. 7.7. Detailplaneeringu koostamise aluseks on detailplaneeringu lähtetingimused. Detailplaneeringu lähtetingimused koostab vallavalitsuse ametnik, kelle ametijuhendis on see fikseeritud, ja kinnitab vallavalitsus. Keerukamate detailplaneeringute puhul võib vallavalitsus nimetatud ametniku ettepanekul nõuda detailplaneeringu koostamist kahes etapis: I – detailplaneeringu lähteülesanne, II – detailplaneering. Detailplaneeringu lähteülesande kinnitab vallavalitsus. 7.8. Lähtetingimustele vastavalt koostatud detailplaneeringu avalikustamise otsustab vallavalitsus. 7.9. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestus on kaks nädalat ja selle toimumisest teatab vallavalitsus maakondlike ja kohalike teabevahendite kaudu hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust. Detailplaneeringu avalikule väljapanekule järgneb detailplaneeringu avalik arutelu. Avalik väljapanek ja avalik arutelu korraldatakse vallamajas ning vallavalitsuse ettepanekul ka planeeringuala piirkonnas. 7.10. Detailplaneeringu avalikustamise käigus tehtud ettepanekute ja märkuste analüüsi teostab ja paranduste tegemise planeeringus korraldab vallavalitsus, kes juhul, kui parandused muudavad planeeringu põhilahendust, teeb ettepaneku selle veelkordseks avalikustamiseks. 7.11. Kehtestatud üldplaneeringuga vastavuses koostatud ning vajadusel vallavalitsuse ettepanekul parandatud detailplaneeringu kehtestab vallavalitsus. 7.12. Kehtestatud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu ja sellest tulenevad üldplaneeringu muudatused kehtestab vallavalitsuse ettepanekul vallavolikogu. 7.13. Kui detailplaneering koostatakse üldplaneeringu alusel, võib vallavalitsus kuni kolme ühepereelamu, suvila või aiamaja detailplaneerimisel loobuda detailplaneeringu avalikustamise nõudest, asendades selle planeeringuala kinnisasjade omanike kirjalike kooskõlastustega. Kooskõlastuste tulemused tehakse teatavaks kohalikus ajalehes. § 8. Ajutine ehituskeeld planeeringualal 8.1. Vallavalitsus võib kehtestada planeeringualal planeeringu koostamise ajal ajutise ehituskeelu kuni kaheks aastaks. 8.2. Ajutise ehituskeelu teeb vallavalitsus tähitud kirjaga teatavaks kinnisasja omanikule ja enne 1. novembrit 1991. a tekkinud maakasutusõiguse omajale, keda ehituskeeld puudutab, kahe nädala jooksul arvates ehituskeelu otsuse tegemise päevast. § 9. Koostöö planeeringute koostamisel 9.1. Planeeringu koostamisse kaasatakse planeeringuala kinnisasjade omanikud, elanikud ja teised asjasthuvitatud isikud. Vallavalitsus korraldab vajadusel avalikke arutelusid ka planeeringute lähtetingimuste, lähteülesannete ja eskiislahenduste tutvustamiseks. 9.2. Üldplaneeringu lähteülesanne ja üldplaneering koostatakse koostöös planeeringuala naabrusse jäävate kohalike omavalitsuste ja Valga Maavalitsusega. 9.3. Detailplaneeringud koostatakse koostöös planeeringuala kinnisasjade omanike ja elanike ning teiste asjasthuvitatud isikutega. 9.4. Planeeringute lähtetingimused, lähteülesanded ning üldplaneeringud ja detailplaneeringud kooskõlastatakse enne avalikustamist vajalike maakondlike ametite ja inspektsioonidega. Nõutavate kooskõlastuste vajaduse määrab vallavalitsus. 9.5. Enne planeeringu avalikustamise otsustamist esitab vallavalitsus üldplaneeringu või üldplaneeringut muutva detailplaneeringu Valga Maavalitsusele, kes määrab järelevalve korras täiendavate kooskõlastuste vajaduse ning annab nõusoleku planeeringu avalikustamiseks. 9.6. Enne planeeringu kehtestamise otsustamist esitab vallavalitsus üldplaneerigu või üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koos informatsiooniga avalikustamise käigus tekkinud planeeringuvaidluste kohta Valga maavanemale, kes pärast vaidluste lahendamist annab oma heakskiidu planeeringule ning nõusoleku planeeringust tulenevate muudatuste tegemiseks kehtivas üldisemas planeeringus. 9.7. Kui detailplaneering muudab maaregistrisse kantud katastriüksuse kasutamise sihtotstarvet või piire, informeerib vallavalitsus sellest ühe kuu jooksul Riiklikku Maakatastrit. 9.8. Isikutele, kelle kirjalikke ettepanekuid järelevalve käigus ei arvestatud, saadab vallavalitsus tähitud kirjaga planeeringu kehtestamise otsuse ärakirja ühe nädala jooksul pärast kehtestamise otsuse vastuvõtmist. § 10. Planeeringu kehtestamisel jõustunud kitsendustest tuleneva kahju hüvitamine ja sundvõõrandamine 10.1. Kui üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisega kitsendatakse senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab vallavalitsus sellest kinnisasja omanikule tähitud kirjaga kahe nädala jooksul pärast planeeringu kehtestamist. 10.2. Kinnisasja omanikul on õigus nõuda kitsendustest tuleneva kahju õiglast ja kohest hüvitamist. 10.3. Üldplaneeringust ja detailplaneeringust tulenevate kitsenduste puhul hüvitab kahju vallavolikogu otsuse alusel vallavalitsus või detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik. 10.4. Hüvituse suurus määratakse poolte kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab hüvituse suuruse kohus asjasthuvitatud isiku nõudel. 10.5. Vallavalitsus on kohustatud kinnisasja omaniku nõudel korraldama kinnisasja võõrandamise kohese ja õiglase tasu eest, kui kehtestatud planeeringuga: 10.5.1. nähakse ette kinnisasja kasutamine avalikul otstarbel; 10.5.2. piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks. 10.6. Üldplaneeringu või detailplaneeringu elluviimiseks võidakse kohaldada kinnisasja sundvõõrandamist kinnisasja sundvõõrandamise seaduses ettenähtud alusel. § 11. Planeeringute ülevaatamise kohustus 11.1. Kehtestatud üldplaneeringud ja detailplaneeringud kuuluvad ülevaatamisele pärast kohalike omavalitsuste korralisi valimisi. 11.2. Kehtestatud planeeringu ülevaatamisega selgitatakse planeeringukohase arengu tulemused, planeeringu elluviimise võimalused, planeeringu põhilahenduste muutmise või planeeringu tühistamise vajadus ja muud planeeringu elluviimisega seotud küsimused. 11.3. Kehtestatud üldplaneeringud ja detailplaneeringud vaatab üle vallavalitsus ning esitab vallavolikogule ülevaatuse tulemused, tehes ettepaneku: 11.3.1. planeeringu kehtima jätmiseks olemasoleval kujul; 11.3.2. planeeringu korrigeerimiseks; 11.3.3. planeeringu tühistamiseks. 11.4. Vallavolikogu kinnitatud ülevaatuse tulemused teeb vallavalitsus Valga Maavalitsusele teatavaks hiljemalt kuue kuu jooksul pärast vallavolikogu korralisi valimisi. Ülevaatuse tulemused avaldab vallavalitsus kohalikes teabevahendites. § 12. Planeeringualaste vaidluste lahendamine 12.1. Planeeringu avalikul väljapanekul kirjalikke ettepanekuid esitanud isikute ning vallavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha andmine vaidluse kohta, juhul kui ettepanekuid ei arvestatud, kuulub Valga maavanema pädevusse. Maavanem annab oma kirjaliku seisukoha vaidluse kohta kahe nädala jooksul pärast vaidluspoolte ärakuulamist. 12.2. Järelevalve teostaja pädevusse kuuluvates küsimustes tekkinud vaidlused vallavalitsuse ja järelevalvet teostava maavanema vahel lahendab keskkonnaminister, vaidlused vallavalitsuste vahel lahendab maavanem. 12.3. Isikutel, kelle kirjalikke ettepanekuid planeeringu avalikustamise käigus ei arvestatud, on õigus planeeringut vaidlustada kohtus ühe kuu jooksul arvates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest. 12.4. Kehtestatud planeeringu vastuolu korral seaduse või maakonnaplaneeringuga teeb maavanem vallavalitsusele ettepaneku planeeringu korrigeerimiseks. Ettepaneku tagasilükkamisel pöördub maavanem kohtusse planeeringu tühistamiseks. 12.5. Kui kehtestatud maakonnaplaneering on vastuolus kehtiva valla üldplaneeringuga või riivab valla omavalitsuse seaduslikke õigusi, teeb vallavalitsus maavalitsusele ettepaneku planeeringu korrigeerimiseks. Ettepaneku tagasilükkamisel pöördub vallavalitsus kohtusse maakonnaplaneeringu vaidlustamiseks. § 13. Kehtestatud planeeringu tühistamine 13.1. Üld- või detailplaneeringu tühistamise kavatsusest teatab vallavalitsus kohalikus ja maakonnalehes. 13.2. Üld- ja detailplaneeringu tühistab vallavolikogu, kuid mitte varem kui ühe kuu möödumisel tühistamise kavatsusest teatamisest. 13.3. Planeeringu tühistamine ei laiene ehitistele, millele on antud ehitusluba enne planeeringu tühistamist. IV. PROJEKTEERIMINE JA EHITAMINE § 14. Mõisted ja üldsätted 14.1. Ehitis on hoone või rajatis. 14.1.1. Hoone on maapinnaga püsivalt ühendatud, katuse, välispiirde ja siseruumiga ehitis. 14.1.2. Väikehoone on kuni 12-ruutmeetrise pinnaga ühekordne keldrita hoone, mida ei kasutata elamiseks ja millel ei ole tehnilisi või avalikke funktsioone ning mida võib ehitada ilma ehitusloata vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul. 14.1.3. Rajatis on maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone. 14.1.4. Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks püstitatud ehitis, mis kuulub likvideerimisele ehitusloas näidatud tähtajaks. 14.1.5. Teisaldatav hoone on hoone, mis pole maapinnaga püsivalt ühendatud ning mis paigaldatakse ilma ehitusloata vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul vallavalitsuse määratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks. 14.1.6. Omavoliline ehitis on ehitis, mis on püstitatud ilma ehitusloata, välja arvatud käesoleva määruse punktides 14.1.2 ja 14.1.5 nimetatud juhul. 14.2. Ehitamiseks käesoleva määruse tähenduses loetakse: – ehitise püstitamist maa peale ja maapõue; – ehitise laiendamist juurde-, peale- või allaehitamise teel; – ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsioonilist muutmist; – tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud ehitus- ja paigaldustöid; – ehitise lammutamist. 14.2.1. Ehitamine toimub ehitusprojekti alusel. 14.2.2. Ehitamine on lubatud ainult ehitusloa olemasolul. 14.2.3. Ehitamise üle valla territooriumil teostab järelevalvet vallavalitsus. § 15. Projekteerimine 15.1. Ehitusprojekti koostamise aluseks hajaasustuses on vallavalitsuse väljastatud projekteerimistingimused, detailplaneeringu kohustusega aladel (määratletud kehtestatud üldplaneeringuga) aga kehtestatud detailplaneering või detailplaneeringu nõudeid täpsustavad projekteerimistingimused. 15.2. Kui ehitusprojekt koostatakse detailplaneeringu alusel, informeerib ehitusprojekti tellija vallavalitsust kirjalikult projekteerimise alustamisest, täpsustades projekteerimistingimuste vajaduse. 15.3. Arhitektuurseid või ehituslikke projekteerimistöid võivad teha vaid vastava eriala kõrgharidusega spetsialistid või vastavat tegutsemisluba omavad ettevõtjad. 15.4. Ühepereelamut, taluhooneid, suvilat, aiamaja, kuni kahe sõiduautokohaga eraldiseisvat garaaži ning muid lihtsaid ja väikesemahulisi ehitisi, mis on kavandatud kuni kahekorruselistena ning mille konstruktiivne ava ei ületa 6,0 m, võib enda tarbeks projekteerida ka vastava erihariduseta isik vallavalitsuse väljastatud ühekordse projekteerimisloa alusel. 15.4.1. Ühekordse projekteerimisloa väljastab vallavalitsus oma korralduse alusel füüsilisele isikule, kes on vastava kinnisasja omanik või kelle kasuks on seatud hoonestusõigus, või ehituskrundi valdajale tema sellekohase avalduse ning tema koostatud kavandatava ehitise eskiisprojekti alusel. 15.4.2. Vallavalitsus keeldub ühekordse projekteerimisloa andmisest, kui on tehtud kindlaks, et esitatud eskiis on ebaprofessionaalne ja selle põhjal ehitusprojekti koostamine osutub võimatuks. Sellisel juhul nõuab vallavalitsus ehitusprojekti koostamist kõrgharidusega arhitekti poolt. 15.4.3. Kui ühekordse projekteerimisloa taotleja ei saa vallavalitsuselt vastust ühe kuu jooksul avalduse esitamise päevast, võib ta alustada projekteerimist. 15.4.4. Ühekordse projekteerimisloa alusel koostatud projektile arhitektuurse ja konstruktiivse ekspertiisi tegemise korraldab vallavalitsus. Vallavalitsus võib loobuda ekspertiisinõudest eraldiseisva sauna, kasvuhoone, kuuri, keldri või muude lihtsate ja väikesemahuliste majandushoonete puhul. Kõik ekspertiisi tegemisega seotud kulutused kannab projekti koostaja. § 16. Projekteerimistingimused Projekteerimistingimused väljastab vallavalitsus kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus, või isikule, kes kasutab maad enne 1. novembrit 1991. a tekkinud maakasutusõiguse alusel, kui sellega ei rikuta maareformi õigustatud subjekti õigusi, tema sellekohase avalduse alusel hiljemalt nelja nädala jooksul arvates avalduse esitamise päevast. 16.1. Koos projekteerimistingimuste väljastamise avaldusega esitab avaldaja Kinnistusameti tõendi kinnistu kuuluvuse kohta või enne 1. novembrit 1991. a välja antud maakasutusõiguse dokumendid, hoone omandiõigust tõendavad dokumendid, kehtiva krundiplaani mõõdus 1:500 ning vallavalitsuse nõudel projekteerimiseks vajalikud tehnilised tingimused. 16.2. Projekteerimistingimustega määratakse arhitektuursed, ehituslikud ja muud projekteerimiseks vajalikud lähteandmed ning isikud, kellega projekt tuleb kooskõlastada. 16.3. Projekteerimistingimused ühepereelamu krundi hoonestamiseks koostab ja väljastab vallavalitsuse arhitekt hoonestaja avalduse alusel. Muud vallavalitsuse arhitekti koostatud projekteerimistingimused kooskõlastab enne hoonestajale väljastamist vallavalitsus. 16.4. Projekteerimistingimused kehtivad kaks aastat arvates nende väljastamise päevast, kuid mitte kauem kui neis sisalduvad tehnilised tingimused. Pärast kehtivusaja möödumist kuuluvad projekteerimistingimused läbivaatamisele vallavalitsuse poolt hoonestaja sellekohase avalduse alusel ning võimalusel koos tehniliste tingimuste uuendamisega pikendamisele kuni üheks aastaks. § 17. Ehitusprojekt Vastavalt projekteerimistingimustele eesti keeles koostatud ning nõuetekohaselt kooskõlastatud ehitusprojekti originaaleksemplari esitab hoonestaja vallavalitsusele ehitusloa taotlemiseks koos vastavasisulise avaldusega. 17.1. Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab olema koostatud vastavalt Vabariigi Valitsuse 18. veebruari 1997. a määrusega nr 41 kinnitatud ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele. 17.2. Ehitusprojektile võib vallavalitsus vajadusel esitada keskkonna- ja (või) ehitusekspertiisi nõude. 17.2.1. Ekspertiis on kohustuslik: – keskkonnaohtlike ehitiste projektidele; – riigieelarvest või selle vahendite kaasamisega finantseeritavatele projektidele; – suurte rahvahulkade kogunemisega seotud ehitiste projektidele. 17.3. Ehitise projekteerimiseks teostatud ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste ning muude uurimistööde materjalid on ehitusprojekti tellija kohustatud vallavalitsusele üle andma hiljemalt koos avaldusega ehitusloa taotlemiseks. 17.4. Vallavalitsus säilitab kogu ehitusprojekti ja kogu ehitisega seotud dokumentatsiooni vähemalt ehitise olemasolu jooksul vallavalitsuse arhiivis. § 18. Ehitamine Ehitamine on lubatud ainult ehitusprojekti alusel vallavalitsuse poolt hoonestajale väljastatud ehitusloa olemasolul. § 19. Ehitusluba Ehitusluba on kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus, või isikule, kes kasutab maad enne 1. novembrit 1991. a tekkinud maakasutusõiguse alusel, antud vallavalitsuse luba ehitamiseks käesoleva määruse punkti 14.2 tähenduses. 19.1. Ehitusloa saamiseks peab hoonestaja esitama vallavalitsusele vormikohase taotluse. 19.2. Ehitusloa vormistab ametnik, kellele on ametijuhendiga antud planeerimis- ja ehitusala spetsialisti kohustused ja õigused (edaspidi – vastav ametnik) vallavalitsuse korralduse alusel kahe nädala jooksul avalduse esitamise päevast. Juhul kui vallavalitsus esitab projektile täiendavate kooskõlastuste või ekspertiisi nõude, kahe nädala jooksul pärast kooskõlastuste või ekspertiisi tulemuste esitamist vallavalitsusele. 19.3. Ehitusloaga määratakse: – ehitustööde teostaja; – omanikujärelevalve teostamise kord ja tingimused; – ehitustööde lõpetamise tähtaeg; – muud vallavalitsuse poolt esitatavad tingimused. 19.4. Ehitusluba hakkab kehtima pärast ehitusloa andmete kandmist ehitusregistrisse. 19.5. Ehitusloa kannab vallavalitsuses peetavasse riiklikku ehitusregistrisse valla vastav ametnik, kes edastab registri andmed Valgamaa Hooneregistritalitusele määratud tähtajaks. 19.6. Vallavalitsus ei anna ehitusluba, kui: – ehitusprojekt ei vasta kehtestatud detailplaneeringule või projekteerimistingimustele; – ehitusprojekti ei ole koostanud või kontrollinud kõrgharidusega arhitekt või vastava ehituseriala insener või kui enda tarbeks projekti koostanud isikul ei ole ühekordset projekteerimisluba; – projekteeritud ehitis kahjustab asjaõigusseaduse paragrahvides 143–154 sätestatud naabrusõigusi ja naabriga ei ole saavutatud kokkulepet; – ehitusprojekt ei vasta ehitusnormidele ja teistele õigusaktidele; – omanik pole vastavalt vallavalitsuse esitatud nõudele sõlminud lepingut omanikujärelevalve teostajaga. 19.7. Ehitusloa andmisest keeldumisel teatab vallavalitsus sellest loa taotlejale kirjalikult ühe nädala jooksul arvates keeldumise otsustamise päevast. 19.8. Vallavalitsus võib ehitusloa tühistada, kui: – ehitusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid; – ehitustöid ei tehta projektikohaselt, rikutakse korduvalt ehituseeskirju ja ei täideta omanikujärelevalve või valla vastava ametniku ettekirjutusi või ehitusloaga määratud tingimusi. 19.9. Ehitise omanik on kohustatud teatama vallavalitsusele ehituse alustamisest kolm tööpäeva enne ehitustööde algust. 19.10. Omanikujärelevalve korraldamine ehitusloa saanud ehitisel on ehitise omaniku kohustus. 19.11. Omanikujärelevalve teostaja määratakse ehitise omaniku ja vallavalitsuse kokkuleppel. 19.12. Omanikujärelevalve teostaja võtab endale omanikujärelevalve ülesanded vastava kohustuse allakirjutamisega. Allakirjutatud kohustus esitatakse vallavalitsusele ehitusloa vormistamise ajaks. Omanikujärelevalve teostaja ei või katkestada järelevalvet ehitisel sellest vallavalitsusele teatamata. 19.13. Omanikujärelevalve teostaja on kohustatud: – mitte lubama ehitusettevõtjal teha omavolilisi muudatusi projektdokumentatsioonis, mille alusel on vallavalitsus väljastanud ehitusloa; – mitte lubama ehitusprojektile ja standarditele mittevastavate ehitusmaterjalide ja konstruktsioonide ning tehniliste seadmete ja süsteemide kasutamist ehitusel; – mitte lubama ehitise omavolilist kasutuselevõtmist. 19.14. Kontrolli omanikujärelevalve üle teostab valla vastav ametnik. 19.15. Omanikujärelevalvet munitsipaalehitustel teostab valla vastav ametnik. 19.16. Ehituslikult lihtsa ja väikese ehitise ehitamine võib valla vastava ametniku otsusel toimuda ehitise omaniku järelevalvel. Nende ehitiste ehitamise üle teostab kontrolli valla vastav ametnik. 19.17. Reklaami ning õhuliinide paigaldamine ehitisele või krundi piirdele võib toimuda kinnisasja omaniku loal ja vallavalitsuse nõusolekul. § 20. Ehitusjärelevalve Ehitusjärelevalve teostamine valla territooriumil kuulub vallavalitsuse pädevusse. 20.1. Ehitusjärelevalve käesoleva määruse mõistes on: – ehitusprojekti vastavuse kontrollimine kehtestatud seadustele ja normidele, detailplaneeringule ja projekteerimistingimustele; – ehitusprojekti ekspertiisi korraldamine vastavalt vajadusele; – ehituslubade väljaandmine; – ehitustööde kontrollimine; – ehitustööde tegija vastavuse kontrollimine seaduses esitatud nõuetele; – ehitise kasutuslubade väljaandmine; – ehitise kasutamise ja korrashoiu kontrollimine ning ettekirjutuste tegemine avastatud puuduste kõrvaldamiseks; – ehitus- ja hooneregistri informeerimine ehitusloa ja kasutusloa väljaandmisest; – ehitisega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine; – omanikujärelevalve teostaja kinnitamine. 20.2. Ehitusjärelevalve teostamisega seotud kulud kannab ehitise omanik. § 21. Omavolilise ehitise likvideerimine Omavoliline ehitamine on ehitamine, mis toimub ilma ehitusloata. 21.1. Kui vastav ametnik on tuvastanud, et ehitatakse ilma ehitusloata, teeb ta ehitise omanikule ettekirjutuse: – juhul kui ehitamist on võimalik viia vastavusse seadusega, ehitise seadustamiseks; – juhul kui ehitamist ei ole võimalik viia vastavusse seadusega, ehitise likvideerimiseks, määrates sealjuures ettekirjutuse täitmise tähtaja. 21.2. Juhul kui ehitise omanik ei täida tähtajaks vastava amtniku tehtud ettekirjutust, kuulub ehitise omanik vastutuselevõtmisele haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvi 74 alusel. 21.3. Kui omavolilist ehitist ei ole tähtajaks likvideeritud, võib vallavalitsus korraldada selle likvideerimise omaniku kulul. 21.4. Ehitusalaseid haldusõiguserikkumiste asju arutavad vastav ametnik ja vallavalitsus. Halduskaristuse määramise õigus on vallavolikogu poolt kinnitatud isikutel. 21.5. Omavolilisele ehitisele, mis on püstitatud enne planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist 13. juulil 1995. a, võib vallavalitsus anda kasutusloa pärast ehitise ülesmõõtmisprojekti koostamist, ehitise ülevaatamist ja ehitise ülevaatamisel leitud puuduste kõrvaldamist. § 22. Ehitise kasutusluba 22.1. Ehitise kasutusluba on luba, mis antakse: – projektikohaselt valminud ehitisele; – ehitise või tema osa kasutusotstarbe muutmiseks, kui nimetatud otstarbe muutmine ei toonud kaasa ehitustöid. 22.2. Ehitise kasutusluba antakse ehituseeskirjadele ja normidele, keskkonna-, tervise- ja töökaitse ning tuleohutuse nõuetele vastavale ehitisele. 22.3. Ehitise kasutusluba antakse ehitise ülevaatuse akti alusel vallavalitsuse korraldusega. 22.4. Ehitise ülevaatuse teostamiseks esitab ehitise omanik vallavalitsusele kirjaliku taotluse ning ehitise dokumentatsiooni vastavalt kehtivatele ehitamise dokumenteerimise nõuetele. 22.5. Ehitise ülevaatuse korraldab valla vastav ametnik. 22.6. Ehitise ülevaatus viiakse läbi, kui: – ehitis või selle osa on ehitusprojekti kohaselt lõpetatud ning vastab ehitusloa nõuetele; – ehitise on eelnevalt üle vaadanud riikliku järelevalveorgani ametnikud, kes teevad järelevalvet tervisekaitse, tuleohutuse, keskkonnakaitse, töökaitse, muinsuskaitse jm nõuete täitmise üle ja kes oma õienditega on tunnistanud ehitise kehtivatele nõuetele vastavaks. Kui riiklikud järelevalveorganid ei ole ehitist eelnevalt üle vaadanud, osalevad nad valla vastava ametniku poolt korraldataval ehitise ülevaatusel ja tunnistavad oma allkirjaga ehitise ülevaatuse aktil ehitise vastavust kehtivatele nõuetele. 22.7. Ehitise ülevaatusel tekkinud lahkhelide puhul määratakse erapooletu ekspertiis. 22.8. Ehitise kasutusloa väljastab vallavalitsuse korralduse alusel valla vastav ametnik, kes korraldab ka vastava kande tegemise ehitiste kohta peetavasse registrisse. 22.9. Ehitise kasutusluba väljastatakse kahe nädala jooksul arvates valminud ehitise ülevaatuse akti allakirjutamisest valla vastava ametniku poolt. 22.10. Ehitise või mõne selle osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, tuleb ehitise omanikul taotleda uus kasutusluba. 22.10.1. Seejuures esitab ehitise omanik vallavalitsusele: – kirjaliku taotluse ehitise ülevaatuse teostamiseks; – ehitise eskiisid ehitise või selle osade kasutusotstarbe määratlusega ning vajadusel tehnoloogilise skeemi. 22.10.2. Ehitise ülevaatus viiakse läbi käesoleva määruse punktide 22.5–22.7 alusel. 22.10.3. Uus kasutusluba väljastatakse vastavalt käesoleva määruse punktidele 22.8 ja 22.9. 22.11. Ehitist võib kasutama hakata alles pärast kasutusloa saamist. 22.12. Ehitist võib kasutada ainult kasutusloas näidatud otstarbel. 22.13. Juhul kui ehitise omanik ei taga ehitise kasutusloakohast kasutamist, on vallavalitsusel õigus kasutusluba tühistada. § 23. Luba ehitise lammutamiseks Lammutamist loetakse ehitamiseks ning ehitise lammutamiseks kehtivad samad nõuded, mis on seadusega kehtestatud ehitise rajamiseks. Lammutusluba on üks ehitusloa liike. 23.1. Ehitise lammutamiseks väljastab loa vastav ametnik vallavalitsuse korralduse alusel. Lammutusluba väljastatakse püsiehitise osaliseks või täielikuks lammutamiseks ehituskrundi vabastamise, ehitise rekonstrueerimise, amortiseerunud ja avariiohtlike või omavoliliste ehitiste likvideerimise eesmärgil. 23.2. Ehitise lammutamiseks esitab ehitise omanik vallavalitsusele vormikohase avalduse. 23.3. Vallavalitsus võib anda nõusoleku lihtsa ja väikese ehitise lammutamiseks ilma ehitusprojekti ja ehitusloata. § 24. Luba kaevamistöödeks ning teede sulgemiseks 24.1. Kaevamistööde tegemiseks vajalikud kooskõlastused määratleb ja kaevamistööde loa väljastab vallavalitsus vallavolikogu kehtestatud korra alusel. 24.2. Teede sulgemiseks annab loa vallavalitsus vallavolikogu kehtestatud korra alusel. V. KRUNDI JA EHITISE KORRASHOID § 25. Krundi ja ehitise korrashoid 25.1. Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehituse ajal, ehitise kasutamisel ja lammutamisel. 25.2. Ehitise omanik peab tagama ehitise kasutuse ja korrasoleku kontrollimiseks vastava ametniku ja teiste valdkondade järelevalve teostajate juurdepääsu ehitisele ja esitama nõudmisel ehitisega seotud dokumentatsiooni. Kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks, peab omanik või ehitusettevõtja avariiohu kõrvaldama kohe. 25.3. Territooriumi korrashoidu ehituskrundil ja sellega piirnevatel aladel (sõidu- ja kõnniteed) korraldab ehituskrundi omanik või valdaja valla heakorraeeskirjaga sätestatud ulatuses ja korras. 25.4. Ehituskrundi tänava- või teepiiril olevad puud, põõsad ja hekid peavad olema kujundatud ning piirded korrastatud selliselt, et need ei takistaks liiklemist ega tekitaks ohtu möödujatele. 25.5. Ehitisel peab olema korrastatud välimus. Hoonete välisseinakate, aknad, uksed, karniisid, vihmaveetorud, katused ja muud fasaadielemendid peavad olema terved ja nõuetekohaselt viimistletud. 25.6. Olemasolevate hoonete fassaadide viimistlemine erinevalt ehitusloa aluseks olevast projektlahendusest tuleb kooskõlastada vallavalitsusega. VI. LÕPPSÄTTED § 26. Valla ehitusmääruse kehtivus 26.1. Käesoleva määruse planeerimis- ja ehitusseadust täpsustavad sätted kehtivad ehitisele kui kinnisasja osale, kuid ka ehitisele kui vallasasjale ning selle omanikule või valdajale. 26.2. Kõigis määrusega reguleerimata küsimustes juhindutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 26.3. Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa õigusaktides ettenähtud kriminaal-, haldus-, tsiviil- või distsiplinaarvastutuse.