Tamsalu Linnavolikogu — Tamsalu linna põhimääruse muutmine — KO, 18, 289

Lähtudes «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punktist 9, paragrahvist 71 ja «Tamsalu linna põhimääruse» (RTL 1997, 44, 248) punktist 22.1.9, Tamsalu Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Tamsalu linna põhimääruse muutmine ja täiendamine vastavalt lisale. 2. Avaldada Tamsalu linna põhimäärus terviktekstina (lisa). 3. Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 4. Määrus jõustub alates 1. märtsist 2000. a. Volikogu esimees Ants TAMME Lisa Tamsalu Linnavolikogu 16. veebruari 2000. a määrusele nr 4 PARANDUSED JA TÄIENDUSED TAMSALU LINNA PÕHIMÄÄRUSELE 1. Punkt 1 Teine lõik muuta ja sõnastada järgmiselt: «Kohalik omavalitsus linnas teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel.» 2. Punkt 5 Täiendada alapunktiga 5.1.2. sõnastuses: «5.1.2. noorsootööd;»; edasi numeratsioon muutub: jätta välja alapunkt 5.1.7; muuta 5.2. sõnastust järgmiselt: «5.2. Tamsalu linna ülesanne on korraldada linnas koolieelse lasteasutuse, gümnaasiumi, raamatukogu, kultuurimaja, spordihoone ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest.» 3. Punkt 6 Täiendada alapunktiga 6.3 järgmises sõnastuses: «6.3. Volikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks.» 4. Punkt 17 Muuta alates punktist 17.5 järgmiselt: «17.5. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõikele 1. 17.6. Käesoleva põhimääruse punktis 17.5 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. 17.7. Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras.» 5. Punkt 18 Muuta ja sõnastada järgmiselt: «18.1.Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 18.1.1. volikogu tegutsemisvõimetusega; 18.1.2. tagasiastumisega; 18.1.3. väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist Tamsalu linnas; 18.1.4. nimetamisega kohtunikuks; 18.1.5. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 18.1.6. jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati Tamsalu linna valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 18.1.7. teovõimetuks tunnistamisega; 18.1.8. surmaga. 18.2. Linnasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul punkti 18.1 alapunktis 1 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate linna valimiskomisjonile. 18.3. Punkti 18.1. alapunktis 2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse linnasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvates volikogule. 18.4. Linnasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul punkti 18.1 alapunktides 3, 4 ja 8 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate volikogule. 18.5. Punkti 18.1. alapunktides 5–7 sätestatud juhtudel saadab linnasekretär vastava kohtuotsuse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates volikogule.» 6. Punkt 19 Muuta ja sõnastada järgmiselt: «19.1. Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. 19.2. Volikogu liikme volitused peatuvad: 19.2.1. valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 19.2.2. nimetamisega prokuröriks; 19.2.3. valimisega vallavanemaks või linnapeaks, kinnitamisega valla- või linnavalitsuse liikmeks; 19.2.4. nimetamisega valla- või linnaametnikuks; 19.2.5. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 19.2.6. tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 19.2.7. tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. 19.3. Punkti 19.2 alapunktis 3 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu linnapea ja valitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. 19.4. Punkti 19.2 alapunktides 1 ja 2 sätestatud asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist, saadab valla- või linnasekretär vastava teate volikogule. 19.5. Punkti 19.2 alapunktis 4 sätestatud juhul saadab linnasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava korralduse vastuvõtmist selle volikogule. 19.6. Punkti 19.2 alapunktides 5 ja 7 sätestatud juhtudel saadab linnasekretär vastava avalduse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul volikogule. 19.7. Punkti 19.2 alapunktis 6 sätestatud juhul saadab linnasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava kohtumääruse kättesaamist selle volikogule.» 7. Punkt 20 Muuta ja sõnastada järgmiselt: «20.1. Punktides 18 ja 19 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. 20.2. Linna valimiskomisjon registreerib volikogu asendusliikmed, lähtudes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahvi 39 lõikes 6 või 12 sätestatud põhimõtetest, ja saadab nende nimekirja volikogu esimehele. 20.3. Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat loobub, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. Kui kaks või enam sama erakonna või valimisliidu kandidaati said valimistel võrdselt hääli, saab asendusliikmeks valimisringkonna kandideerijate nimekirjas tagapool olnud isik. 20.4. Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisring-konnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valimiskomisjon. 20.5. Kui valimisringkonna kandideerijate nimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on asendusliikmeteks samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaadid. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat astub tagasi, on asendusliikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. 20.6. Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused algavad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. 20.7. Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Volikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad volikogu otsuse jõustumise hetkel. 20.8. Linna valimiskomisjoni otsused saadab valimiskomisjon linnasekretärile. 20.9. Kui volikogu liikmete arv langeb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 45 lõikes 5 osutatud tegutsemiseks vajaliku miinimumini või alla selle, korraldatakse volikogu koosseisu puudu olevate liikmete valimiseks täiendavad valimised.» 8. Punkt 21 Tunnistada kehtivuse kaotanuks. 9. Punkt 22 Muuta ja sõnastada järgmiselt: «22. Linnavolikogu pädevus 22.1. Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 22.1.1. linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 22.1.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 22.1.3. linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 22.1.4. koormiste määramine; 22.1.5. toetuste andmise ja linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 22.1.6. linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 22.1.7. linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 22.1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 22.1.9. linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 22.1.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine linna piiride või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 22.1.11. linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 22.1.12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 22.1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 22.1.14. volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 22.1.15. linnapea valimine ja ametist vabastamine; 22.1.16. valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 22.1.17. valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 22.1.18. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, linnapeale või valitsuse liikmele; 22.1.19. linnapeale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 22.1.20. volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 22.1.21. volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 22.1.22. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 22.1.23. linna esindamise korra kehtestamine; 22.1.24. linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 22.1.25. linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 22.1.26. kohtukaasistujate valimine; 22.1.27. Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 22.1.28. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 22.1.29. linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 22.1.30. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 22.1.31. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 22.1.32. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 22.1.33. detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 22.1.34. linna ametiasutuse ja linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 22.1.35. linnaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 22.1.36. linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 22.1.37. muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 22.2. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab linnavolikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise linnavalitsusele. 22.3. Linnavolikogu võib delegeerida linnavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires.» 10. Punkt 30 Muuta punkt 30.10 järgmiselt: «30.10. Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse punkti 22 alapunkti 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 nimetatud küsimustes on otsustuste vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.» 11. Punkt 31 Täiendada punktiga 31.5 järgmises sõnastuses: «31.5. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist.» 12. Punkt 33 Muuta punkt 33 ja sõnastada järgmiselt: «33.1. Linnavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 33.1.1. pole vastu võtnud linna eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 33.1.2. pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja linnapead või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 33.1.3. pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või linnapea ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või linnapead või pole nelja kuu jooksul linnapea vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 33.1.4. pole kahe kuu jooksul linnapeale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut linnapead ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. 33.2. Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed käesoleva põhimääruse punktis 20 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. 33.3. Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab käesoleva põhimääruse punktides 22.1.13 ja 22.2. nimetatud küsimusi valitsus.» 13. Punkt 35 Muuta punktides 35.1 ja 35.2 sõnastust järgmiselt: «35.1. Linnapeaks valib volikogu teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma linnapea ülesandeid ning kellel on volikogu usaldus. 35.2. Linnapea valimised viiakse läbi kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras kahe kuu jooksul linnavolikogu esimese istungi lõppemise päevast arvates.» 14. Punkt 37 Muuta punktide 37.1 ja 37.3 sõnastus järgmiselt: «37.1. Linnapeal on valituks osutumise päevast volitus moodustada linnavalitsus. 37.3. Linnavalitsusse peavad kuuluma linnapea ja aselinnapea.» Punktis 37.5 jätta välja teine lause. 15. Punkt 38 Punkt 38.4 tunnistada kehtivuse kaotanuks. 16. Punkt 40 Muuta ja sõnastada järgmiselt: «40. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid 40.1. Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, linnapeale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele makstakse volikogu otsusega ametist vabastamisel hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 40.1.1. seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 40.1.2. tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 40.1.3. seoses umbusalduse avaldamisega. 40.2. Punktis 40.1 sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 40.2.1. vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a punktis 40.1.2 toodud juhul; 40.2.2. valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks.» 17. Punkt 42 Muuta ja sõnastada järgmiselt: «42.1. Linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras linnapea. 42.2. Linnasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Linnasekretäride vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. 42.3. Linnasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. 42.4. Linnasekretär: 42.4.1. juhib linnakantseleid ning esitab linnapeale ettepanekuid linnakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 42.4.2. annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 42.4.3. korraldab linnavolikogu ning linnavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 42.4.4. saadab õiguskantslerile linna õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 42.4.5. esindab linna kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 42.4.6. hoiab linna vapipitsatit; 42.4.7. osaleb linnavalitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 42.4.8. annab linnakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 42.4.9. täidab teisi seaduses või linna põhimääruses ja valitsuse töökorras pandud ülesandeid. 42.5. Linnasekretäri asendamise määrab linnapea.» 18. Punkt 50 Muuta punkti 50.2 sõnastust järgmiselt: «50.2. Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks linnaelanikele.» 19. Punkt 54 Muuta punktid 54.1, 54.2 ja 54.4 järgmiselt: «54.1. Linna arengukava on dokument, mis sisaldab Tamsalu linna kui omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi.» 54.2. Linnal peab olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui linnal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks.» 54.4. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta.» Lisada punktid 54.5 ja 54.6 järgmises sõnastuses: «54.5. Linna üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. 54.6. Linna arengukava on aluseks: 54.6.1. linnaeelarve koostamisele; 54.6.2. investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 54.6.3. laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks.» 20. Punkt 59 Muuta ja sõnastada järgmiselt: «59.1.Volikogu määrused avalikustatakse üldjuhul enne jõustumist käesolevas põhimääruses ja volikogu töökorras sätestatud korras. Volikogu määrus ja otsus loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut tutvumiseks linnavalitsuse kantseleis. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. 59.2. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 59.3. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 59.4. Volikogu määrustele, otsustele ja istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 59.5. Volikogu määrused ja otsused avalikustatakse linnavalitsuse kantseleis kuue päeva jooksul vastuvõtmisest ning juurde märgitakse avalikustamise aeg. Jõustunud määrused ja otsused on kõigile kättesaadavad linna raamatukogus kogu nende kehtivuse ajal. Volikogu istungite protokollid on kõigile kättesaadavad linnasekretäri juures. 59.6. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. 59.7. Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 59.8. Volikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab linnavalitsuse kantselei. Volikogu õigusaktide avaldamist korraldab linnavalitsuse kantselei.» Lisa Tamsalu Linnavolikogu 16. veebruari 2000. a määrusele nr.4 I. ÜLDSÄTTED 1. Tamsalu linna kohalik omavalitsus Tamsalu linna kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades linna arengu iseärasusi. Kohalik omavalitsus linnas teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. 2. Tamsalu linna kohaliku omavalitsuse põhimõtted 2.1. Kohalik omavalitsus Tamsalu linnas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 2.1.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine; 2.1.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine linnas; 2.1.3. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel, seaduslikkuse tagamine ning seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 2.1.4. linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 2.1.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 2.1.6. tegevuse avalikkus; 2.1.7. avalike teenuste tagamine, osutamine ja vahendamine soodsaimatel tingimustel. 3. Tamsalu linna kui omavalitsusüksuse õiguslikud alused 3.1. Tamsalu linn kohaliku omavalitsusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja teistest riigi õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, rahvusvahelistest lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. 3.2. Tamsalu linn kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. 3.3. Tamsalu linn kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires linnavolikogu, linnavolikogu esimees, linnavalitsus ja linnapea. Tamsalu linna võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastavad volitused antud omavalitsusüksuse õigusaktidega sätestatud korras. 4. Tamsalu linna omavalitsusorganid 4.1. Tamsalu linna omavalitsusorganid on: 4.1.1. linnavolikogu (edaspidi volikogu) – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 4.1.2. linnavalitsus – volikogu poolt moodustatud täitevorgan. 5. Tamsalu linna kui omavalitsusüksuse ülesanded 5.1. Tamsalu linna kui omavalitsusüksuse ülesanne (juhul, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita) on korraldada: 5.1.1. sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet; 5.1.2. noorsootööd; 5.1.3. elamu- ja kommunaalmajandust; 5.1.4. veevarustust ja kanalisatsiooni; 5.1.5. heakorda; 5.1.6. tsentraalplaneerimist; 5.1.7. linnateede ja tänavate korrashoidu. 5.2. Tamsalu linna ülesanne on korraldada linnas koolieelse lasteasutuse, gümnaasiumi, raamatukogu, kultuurimaja, spordihoone ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. 5.3. Lisaks käesoleva punkti alapunktidele 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab Tamsalu linn kui omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi: 5.3.1. mis on pandud talle teiste seadustega; 5.3.2. mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 5.4. Tamsalu linn kui omavalitsusüksus täidab talle seaduse või lepinguga pandud riiklikke kohustusi, kusjuures seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 6. Tamsalu linna kui omavalitsusüksuse suhted riigiorganitega 6.1. Tamsalu linna kui kohaliku omavalitsusüksuse ja riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingutel. 6.2. Tamsalu linna omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. 6.3. Volikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. 7. Tamsalu linna suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega Tamsalu linnal on õigus ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksustega, anda sellekohased volitused mõnele omavalitsusüksusele või moodustada omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi, samuti osaleda nimetatud ülesannete täitmiseks moodustatud äriühingutes. 8. Tamsalu linna sümbolid 8.1. Tamsalu linna sümbolid on vapp ja lipp. 8.2. Tamsalu linna vapil on kujutatud hõbedasel kilbil musta tüve ja rohelise lehestikuga tammepuu, mille juured ulatuvad välja alaosas sümboliseeritud sinisesse vette. Tamsalu linna vapi kujutis on toodud käesoleva põhimääruse lisas 1. 8.3. Tamsalu linna lipp (edaspidi linnalipp) koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on valge, keskmine roheline ja alumine sinine. Linnalipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11; lipu normaalsuurus on 1050 × 1650 millimeetrit. Linnalipu etalonkujutis on toodud käesoleva põhimääruse lisas 2. 8.4. Tamsalu linnavolikogu lipp on linnalipp, mille keskel on linnavapi kujutis. 9. Tamsalu linna sümbolite kasutamise kord 9.1. Tamsalu linna vappi kasutatakse: 9.1.1. volikogu, linnavalitsuse, kantselei, linna munitsipaalasutuste, samuti äriühingute, mille aktsiate või osatähtede ainuomanikuks on Tamsalu linn, pitsatitel ja dokumendiplankidel; 9.1.2. Tamsalu linna tänurahal, meenetel, samuti alapunktis 1 nimetatud ametiasutuste ümbrikutel ja muudel ametlikel trükistel; 9.1.3. volikogu ja linnavalitsuse hoonel ja linna piiritähistel. 9.2. Juhtudel, mis ei ole toodud käesoleva punkti esimeses alapunktis, võib Tamsalu linna vappi kasutada üksnes linnvalitsuse loal. 9.3. Linnalipp heisatakse: 9.3.1. alaliselt Tamsalu linna haldushoonel; 9.3.2. ajutiselt Tamsalu linna pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel avalikel üritustel. 9.4. Linnalipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes volikogu otsuse või linnavalitsuse korraldusega linnale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel. Teistele omanikele on need otsused või korraldused üksnes soovitusliku iseloomuga. 9.5. Linnalipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. 9.6. Kui linnalipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub linnalipp lippude poolt vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust. 9.7. Linnalipu valmistamine toimub üksnes linnavalitsuse loal. 10. Tamsalu linna tänuraha 10.1. Tamsalu linna tänuraha (edaspidi tänuraha) antakse üksikisikutele – Tamsalu linna rahvale majanduse, hariduse või kultuuri arendamisel osutatud eriliste teenete eest. 10.2. Tänurahal on kaks tasapinda. Pealmisel tasapinnal on linnavapp, alumisel tasapinnal ringikujuliselt kirje TAMSALU TÄNURAHA. Tänuraha tagaküljel on graveeritud tänuraha number ja andmise aasta. Tänuraha etalonkujutis on toodud käesoleva põhimääruse lisas 3. 10.3. Tänuraha antakse välja üks kord aastas – Tamsalu Päeval. 10.4. Tänurahaga autasustamise kohta teevad ettepanekuid volikogu, linnavalitsus ja linna elanikkond (vähemalt 1%). 10.5. Tänurahaga autasustamise otsustab volikogu linnavalitsuse ettepanekul maikuu volikogu istungil. 10.6. Tänurahaga kaasneb rahaline preemia, mille suurus määratakse eelarve kinnitamisel. 10.7. Tänuraha omamist tõendab vastav tunnistus, mis antakse üle koos tänurahaga. 10.8. Tänurahaga autasustamise otsused, milles on ära toodud teenete kirjeldus, kantakse Tamsalu linna auraamatusse, mis on hoiul linnasekretäri käes. 11. Asjaajamiskeel Tamsalu linna omavalitsusorganites Asjaajamiskeel Tamsalu linna omavalitsusorganites ja ametiasutustes on eesti keel. II. TAMSALU LINNAPIIR JA HALDUSJAOTUS 12. Tamsalu linna piir 12.1. Tamsalu linna piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduses koos linna piiri kirjeldusega. 12.2. Tamsalu linna piir looduses määratakse koos Tamsalu vallaga. 12.3. Tamsalu linna piir tähistatakse kõigil linna suubuvatel üldkasutatavatel teedel linnavalitsuse poolt. III. LINNAELANIK 13. Linnaelaniku mõiste Tamsalu linnaelanik on isik, kellel on elanike registri järgi alaline elukoht Tamsalu linnas. 14. Linnaelaniku valimisõigus Tamsalu linnaelanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele ja valimisseadusele. IV. LINNAVOLIKOGU 15. Omavalitsusüksuse esinduskogu 15.1. Volikogu on Tamsalu linna kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras. 15.2. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb ainult linnaelanike huvides ja nende nimel. 15.3. Volikogu kinnitab seaduses sätestatud alustel oma struktuuri ja töökorra ning lahendab seadusega või käesoleva põhimäärusega talle pandud muid ülesandeid. 15.4. Volikogu esindab ja tema tööd juhib volikogu esimees, tema äraolekul asendaja. 16. Linnavolikogu moodustamine 16.1. Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 16.2. Volikogus peab olema vähemalt 13 liiget. Volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. 16.3. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. 17. Linnavolikogu liige 17.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 17.2. Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Volikogu liige juhindub oma tegevuses seadusest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest. 17.3. Volikogu esimehe või tema asendaja ametikoht on volikogu otsusel palgaline. 17.4. Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste (sh transpordikulud) ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu poolt kehtestatud määrades ja korras. 17.5. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõikele 1. 17.6. Käesoleva põhimääruse punktis 17.5 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. 17.7. Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. 18. Linnavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 18.1. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 18.1.1. volikogu tegutsemisvõimetusega; 18.1.2. tagasiastumisega; 18.1.3. väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist Tamsalu linnas; 18.1.4. nimetamisega kohtunikuks; 18.1.5. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 18.1.6. jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati Tamsalu linna valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 18.1.7. teovõimetuks tunnistamisega; 18.1.8. surmaga. 18.2. Linnasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul punkti 18.1 alapunktis 1 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate linna valimiskomisjonile. 18.3. Punkti 18.1 alapunktis 2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse linnasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvates volikogule. 18.4. Linnasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul punkti 18.1 alapunktides 3, 4 ja 8 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate volikogule. 18.5. Punkti 18.1 alapunktides 5–7 sätestatud juhtudel saadab linnasekretär vastava kohtuotsuse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates volikogule. 19. Linnavolikogu liikme volituste peatumine 19.1. Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. 19.2. Volikogu liikme volitused peatuvad: 19.2.1. valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 19.2.2. nimetamisega prokuröriks; 19.2.3. valimisega vallavanemaks või linnapeaks, kinnitamisega valla- või linnavalitsuse liikmeks; 19.2.4. nimetamisega valla- või linnaametnikuks; 19.2.5. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 19.2.6. tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 19.2.7. tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. 19.3. Punkti 19.2 alapunktis 3 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu linnapea ja valitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. 19.4. Punkti 19.2 alapunktides 1 ja 2 sätestatud asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist, saadab valla- või linnasekretär vastava teate volikogule. 19.5. Punkti 19.2 alapunktis 4 sätestatud juhul saadab linnasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava korralduse vastuvõtmist selle volikogule. 19.6. Punkti 19.2 alapunktides 5 ja 7 sätestatud juhtudel saadab linnasekretär vastava avalduse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul volikogule. 19.7. Punkti 19.2 alapunktis 6 sätestatud juhul saadab linnasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava kohtumääruse kättesaamist selle volikogule. 20. Linnavolikogu asendusliige 20.1. Punktides 18 ja 19 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. 20.2. Linna valimiskomisjon registreerib volikogu asendusliikmed, lähtudes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahvi 39 lõikes 6 või 12 sätestatud põhimõtetest, ja saadab nende nimekirja volikogu esimehele. 20.3. Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat loobub, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. Kui kaks või enam sama erakonna või valimisliidu kandidaati said valimistel võrdselt hääli, saab asendusliikmeks valimisringkonna kandideerijate nimekirjas tagapool olnud isik. 20.4. Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisring-konnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valimiskomisjon. 20.5. Kui valimisringkonna kandideerijate nimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on asendusliikmeteks samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaadid. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat astub tagasi, on asendusliikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. 20.6. Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused algavad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. 20.7. Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Volikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad volikogu otsuse jõustumise hetkel. 20.8. Linna valimiskomisjoni otsused saadab valimiskomisjon linnasekretärile. 20.9. Kui volikogu liikmete arv langeb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 45 lõikes 5 osutatud tegutsemiseks vajaliku miinimumini või alla selle, korraldatakse volikogu koosseisu puudu olevate liikmete valimiseks täiendavad valimised. 21. Asendusliikme volituste lõppemine (kehtetu 1. märtsist 2000. a) 22. Linnavolikogu pädevus 22.1. Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 22.1.1. linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 22.1.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 22.1.3. linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 22.1.4. koormiste määramine; 22.1.5. toetuste andmise ja linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 22.1.6. linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 22.1.7. linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 22.1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 22.1.9. linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 22.1.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine linna piiride või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 22.1.11. linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 22.1.12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 22.1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 22.1.14. volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 22.1.15. linnapea valimine ja ametist vabastamine; 22.1.16. valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 22.1.17. valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 22.1.18. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, linnapeale või valitsuse liikmele; 22.1.19. linnapeale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 22.1.20. volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 22.1.21. volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 22.1.22. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 22.1.23. linna esindamise korra kehtestamine; 22.1.24. linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 22.1.25. linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 22.1.26. kohtukaasistujate valimine; 22.1.27. Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 22.1.28. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 22.1.29. linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 22.1.30. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 22.1.31. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 22.1.32. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 22.1.33. detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 22.1.34. linna ametiasutuse ja linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 22.1.35. linnaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 22.1.36. linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 22.1.37. muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 22.2. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab linnavolikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise linnavalitsusele. 22.3. Volikogu võib delegeerida linnavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. 23. Tamsalu linna elanike küsitluse läbiviimine 23.1. Volikogul on õigus korraldada linna territooriumil elanike küsitlusi olulistes küsimustes. 23.2. Volikogu otsustab küsitluse läbiviimise vajaduse volikogu liikmete, linnavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike linnaelanike algatusel. 23.3. Küsitlus viiakse läbi volikogu poolt kehtestatud korras. 24. Linnavolikogu struktuur 24.1. Volikogu töötab täiskoguna, samuti eestseisuse ning oma alaliste ja ajutiste komisjonide kaudu. 24.2. Volikogu moodustab kohustuslikult revisjonikomisjoni. Moodustatakse ka eestseisus ja sotsiaalhoolekande komisjon. Muud komisjonid moodustatakse probleemvaldkonniti volikogule arvamuse esitamiseks või küsimuste otsustamiseks. Volikogu ajutisi komisjone ja töögruppe moodustatakse vastavalt vajadusele. 24.3. Volikogu moodustab volikogu istungi päevakorra eelnõu ettevalmistamiseks volikogu eestseisuse, kuhu kuuluvad volikogu esimees, aseesimees ja alatiste komisjonide esimehed. Eestseisuse koosolekust võtab osa linnapea või teda asendav linnavalitsuse liige. 24.4. Volikogu tehnilise teenindamise tagab linnavalitsuse kantselei, komisjonide tehnilise teenindamise vastav peaspetsialist või osakond. 25. Linnavolikogu esimees 25.1. Volikogu esimees: 25.1.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 25.1.2. esindab volikogu ainupädevusse kuuluvate küsimuste kooskõlastamisel ja otsustamisel. Kui volikogu seisukoht puudub, on volikogu esimehel õigus tegutseda üksnes eelläbirääkimiste piires; 25.1.3. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 25.1.4. korraldab ja kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 25.1.5. täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid; 25.1.6. korraldab volikogu komisjonide tööjaotust. 25.2. Volikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda volikogu aseesimees või esimehe asendaja. 26. Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord 26.1. Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valimiskomisjoni esimees. 26.2. Volikogu liikmed esitavad volikogu esimehe kandidaadid. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. 26.3. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 26.4. Volikogu esimehe valimisel on igal volikogu liikmel salajasel hääletamisel üks hääl. 26.5. Salajasel hääletamisel volikogu liikmed tõmbavad joone alla kandidaadi nimele, kelle poolt nad hääletavad. 26.6. Volikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. 26.7. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. 26.8. Kui kandidaate oli ainult kaks (volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus) või ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaatidest volikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist samal päeval volikogu koosseisu häälteenamuse otsuse alusel. Volikogu kooseisu häälteenamuse puudumisel alustatakse volikogu esimehe valimise protseduuri uuesti nädala jooksul. 26.9. Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. 26.10. Volikogu aseesimees valitakse analoogselt volikogu esimehega pärast volikogu esimehe valimise protseduuri lõppemist. 27. Linnavolikogu komisjonid 27.1. Volikogu võib moodustada alatisi kui ka ajutisi komisjone. 27.2. Komisjonid moodustatakse linna eluvaldkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks antud valdkonnas; volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks ja otsuseprojektide ettevalmistamiseks ja läbivaatamiseks. 27.3. Komisjoni moodustamine, selle koosseis ja põhikiri kinnitatakse volikogu otsusega. Komisjoni esimees valitakse volikogu liikmete hulgast. Komisjoni aseesimees on linnavalitsuse vastav ametiisik. Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul. Pidada soovitavaks, et komisjoni liikmetest 50% oleks volikogu liikmed. 27.4. Komisjoni esimehe valib volikogu oma liikmete hulgast. 27.5. Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu, volikogu esimees, linnavalitsus ja linnapea. 27.6. Komisjoni esimehel või aseesimehel on õigus taotleda komisjoni läbivaatamiseks volikogu menetluses olevaid eelnõusid, kui need kuuluvad komisjoni kompetentsi ning ei ole komisjonile suunatud. Kui komisjoni esimees või aseesimees taotleb eelnõu oma komisjoni menetlusse volikogu istungil, otsustab selle vajalikkuse volikogu. 27.7. Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjon teeb otsustuse, kui selle poolt on üle poole kohalolijatest. Komisjoni koosolekud protokollitakse ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolliga on võimalik tutvuda linnavalitsuse kantseleis. 27.8. Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga volikogu määruste ja otsuste või linnavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. 27.9. Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha ekspertiisi tellimiseks ning saada linna ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. 27.10. Volikogu komisjoni liikmete, v.a linnavalitsuse ametnike osalemine koosolekul hüvitatakse volikogu poolt ettenähtud korras. 27.11. Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse tegemise hetkest. 27.12. Komisjoni liikme (v.a komisjoni esimehe) tagasikutsumise võib algatada volikogu komisjon, samuti vähemalt kolm volikogu liiget. 28. Linnavolikogu revisjonikomisjon 28.1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks linnavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 28.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. 28.3. Revisjonikomisjoni töö toimub käesoleva põhimääruse punkti 27 lõigetes 5–11 sätestatud alustel ja korras. Revisjonikomisjoni liikme tagasikutsumise, samuti uute liikmete valimise komisjoni koosseisu otsustab volikogu oma koosseisu häälteenamusega. 28.4. Revisjonikomisjon kontrollib: 28.4.1. volikogu komisjonide tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 28.4.2. linnavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 28.4.3. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linna eelarvele; 28.4.4. linna ametiasutuste ja munitsipaalettevõtete ning -asutuste raamatupidamise õigsust; 28.4.5. linnavara kasutamise sihipärasust; 28.4.6. linna poolt sõlmitud lepingute täitmist; 28.4.7. volikogu ülesandel linnavalitsuse ja tema ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 28.5. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult linnavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. 28.6. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 28.7. Revisjonikomisjon peab enne linna eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 29. Linnavolikogu kokkukutsumine 29.1. Volikogu täiskogu töövorm on istung. 29.2. Volikogu korralise istungi kutsub kokku volikogu esimees või esimehe asendaja. 29.3. Volikogu esimees või esimehe asendaja kutsub kokku volikogu erakorralise istungi linnavalitsuse või vähemalt 1/4 volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. 29.4. Kutsel tuleb ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 30. Küsimuste arutelu volikogus 30.1. Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. 30.2. Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. 30.3. Volikogu korralise istungi päevakorra projekt arutatakse eelnevalt läbi volikogu eestseisuses. 30.4. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 30.5. Volikogu arutab istungi päevakorra projektis märgitud ja nõuetekohaselt ettevalmistatud küsimusi. Istungi päevakorra projektis märkimata küsimusi võib linnavolikogu erakorralisena lülitada istungi päevakorda volikogu koosseisu häälteenamusega. 30.6. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta linnavalitsuse liikmed, samuti volikogu istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 30.7. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 30.8. Hääletamine volikogus on avalik, v.a isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine. 30.9. Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. 30.10. Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse punkti 22 alapunkti 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 nimetatud küsimustes on otsustuste vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 30.11. Volikogu istungi kohta koostatakse protokoll. Linnavalitsuse kantselei tagab istungi protokollide kättesaadavuse. 30.12. Volikogu istungi kokkukutsumise, küsimuste arutamise, hääletamise, otsuste ja istungi protokolli vormistamise üksikasjalikum kord sätestatakse volikogu reglemendis. 31. Umbusaldusmenetlus linnavolikogus 31.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, linnapeale, mõnele valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. 31.2. Umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 31.3. Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe või komisjoni esimehe ametist vabastamise. 31.4. Umbusalduse avaldamine on aluseks linnapea või linnavalitsuse liikme töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. 31.5. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. 32. Tagasiastumine 32.1. Volikogu esimehel ja aseesimehel on õigus tagasi astuda, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumine jõustub järgmisel volikogu istungil. 33. Linnavolikogu tegutsemisvõimetus ja selle tagajärjed 33.1. Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 33.1.1. pole vastu võtnud linna eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 33.1.2. pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja linnapead või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 33.1.3. pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või linnapea ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või linnapead või pole nelja kuu jooksul linnapea vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 33.1.4. pole kahe kuu jooksul linnapeale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut linnapead ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. 33.2. Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed käesoleva põhimääruse punktis 20 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. 33.3. Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab käesoleva põhimääruse punktides 22.1.13 ja 22.2 nimetatud küsimusi valitsus. V. LINNAVALITSUS 34. Linnavalitsus – omavalitsuse täitevorgan 34.1. Linnavalitsus on linna omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Tamsalu linnale kui omavalitsusüksusele pandud ning volikogu määrustes ja otsustes seatud ülesanded, korraldab linnavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, koostab linna eelarve projekti ja korraldab eelarve täitmist. 34.2. Linnavalitsus realiseerib käesoleva punkti esimeses alapunktis nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. 34.3. Linnavalitsus juhib linna asutuste ja linna omandis olevate äriühingute tegevust, samuti osaleb linna osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises. 34.4. Linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab volikogu. 35. Linnapea valimise kord 35.1. Linnapeaks valib volikogu teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma linnapea ülesandeid ning kellel on volikogu usaldus. 35.2. Linnapea valimised viiakse läbi kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras kahe kuu jooksul volikogu esimese istungi lõppemise päevast arvates. 35.3. Linnapea valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. Linnapea kandidaadid ei või ise osa võtta linnapea valimisel toimuvast hääletamisest. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl. 35.4. Linnapea kandidaadi võib üles seada volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek volikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. 35.5. Igal linnapea kandidaadil on õigus 15 minuti jooksul esitada oma valimisprogramm. Enne kandidaatide ärakuulamist annavad kandidaadid süümevande. 35.6. Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale linnapea kandidaadile kuni kolm küsimust. 35.7. Hääletamise protseduuri viib läbi sama häältelugemise komisjon samas korras nagu volikogu esimehe valimisel. 35.8. Linnapeaks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. 35.9. Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. 36. Linnapea 36.1. Linnapea: 36.1.1. juhib ja korraldab linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse istungite ettevalmistamist; 36.1.2. esindab Tamsalu linna ja linnavalitsust vastavalt seadusele ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras. Linnapea võib volitada teisi isikuid esindama linna temale antud pädevuse piires; 36.1.3. annab linnavalitsuse ja tema ametiasutuste töö korraldamiseks käskkirju; 36.1.4. kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 36.1.5. esitab volikogule kinnitamiseks linna ametiasutuste struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad; 36.1.6. esitab volikogule ettepaneku linnavalitsuse koosseisu või liikme ametisse nimetamiseks või mõne linnavalitsuse liikme ametist vabastamiseks; 36.1.7. esitab linnavalitsusele kinnitamiseks linnale kuuluva äriühingu põhikirja ja juhatuse liikmete nimekirja või linnaasutuse põhimääruse ja selle juhi kandidaadi; 36.1.8. täidab muid talle seaduse alusel ja linna põhimäärusega pandud ülesandeid. 36.2. Linnapead asendab tema äraolekul aselinnapea, kui ka tema ei saa linnapea ülesandeid täita edasilükkamatute asjaolude tõttu (haigus, lähetus jne), täidab linnapea ülesandeid vanim kohalolev linnavalitsuse liige. 36.3. Linnapeale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme asendajaks kuni linnavalitsuse uue koosseisu volituste saamise päevani. 36.4. Linnapea surma korral valib volikogu oma järgmisel istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni linnavalitsuse uue koosseisu volituste saamise päevani. 37. Linnavalitsuse moodustamine 37.1. Linnapeal on valituks osutumise päevast volitus moodustada linnavalitsus. 37.2. Linnavalitsuse liikmete arvu määrab volikogu linnapea ettepanekul, kuid mitte vähem kui kolm liiget. 37.3. Linnavalitsusse peavad kuuluma linnapea ja aselinnapea. 37.4. Linnapea esitab hiljemalt nelja kuu jooksul tema linnapeaks valimisest volikogule kinnitamiseks ettepaneku linnavalitsuse koosseisu kohta. 37.5. Pärast linnavalitsuse koosseisu kinnitamist volikogu poolt esitab linnapea volikogule ametisse nimetamiseks linnavalitsuse liikmete kandidaadid. 37.6. Vajadusel muuta valitsuse koosseisu esitab linnapea volikogule kinnitamiseks uue koosseisu. 37.7. Volikogu otsustab linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamise poolthäälteenamusega. 38. Linnavalitsuse volituste tähtaeg 38.1. Linnavalitsus saab oma volitused volikogu poolt linnavalitsuse ametisse nimetamise päeval. 38.2. Linnavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. 38.3. Pärast lahkumispalve esitamist täidab linnavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue linnavalitsuse ametisse nimetamiseni. 38.4. (kehtetu 1. märtsist 2000. a) 39. Linnavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 39.1. Linnavalitsuse liikme volitused lõpetatakse enne tähtaega: 39.1.1. isikliku avalduse alusel; 39.1.2. linnapea esildisel; 39.1.3. umbusalduse avaldamise korral; 39.1.4. teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 39.1.5. seoses linnavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega; 39.1.6. teovõimetuks tunnistamisega; 39.1.7. tema surma korral. 39.2. Linnavalitsuse liikme volituste lõpetamise otsustab volikogu. 39.3. Linnavalitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad tema linnavalitsuse liikme volitused ning talle makstakse hüvitust käesoleva põhimääruse punktis 40 sätestatud korras. 40. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid 40.1. Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, linnapeale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele makstakse volikogu otsusega ametist vabastamisel hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 40.1.1. seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 40.1.2. tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 40.1.3. seoses umbusalduse avaldamisega. 40.2. Punktis 40.1. sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 40.2.1. vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a punktis 40.1.2 toodud juhul; 40.2.2. valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. 41. Linnavalitsuse pädevus ja töökord 41.1. Linnavalitsus: 41.1.1. valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes linnavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 41.1.2. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määrustega, otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks linnavalitsusele; 41.1.3. esindab linna kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut kohtus käesolevas põhimääruses sätestatud korras. 41.2. Linnavalitsus võib taotleda volikogu poolt vastuvõetud ebaseadusliku määruse või otsuse uuesti läbivaatamist volikogus ja keelduda selle täitmisest, kuni see võetakse vastu koosseisu häälteenamusega. 41.3. Linnavalitsuse töövorm on istung. Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. Linnapea või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea, tema äraolekul tema asendaja. 41.4. Linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale linnapea või tema asendaja osa vähemalt pool volikogu poolt kinnitatud linnavalitsuse koosseisust. Linnavalitsuse istungist peab osa võtma linnasekretär või tema asendaja. 41.5. Linnavalitsuse otsused tehakse poolthäälteenamusega. 41.6. Linnavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks volikogule, linnavalitsuse teenistuses olevatele isikutele ja linnaelanikele. 42. Linnasekretär 42.1. Linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras linnapea. 42.2. Linnasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Linnasekretäride vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. 42.3. Linnasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. 42.4. Linnasekretär: 42.4.1. juhib linnakantseleid ning esitab linnapeale ettepanekuid linnakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 42.4.2. annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 42.4.3. korraldab linnavolikogu ning linnavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 42.4.4. saadab õiguskantslerile linna õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 42.4.5. esindab linna kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 42.4.6. hoiab linna vapipitsatit; 42.4.7. osaleb linnavalitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 42.4.8. annab linnakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 42.4.9. täidab teisi seaduses või linna põhimääruses ja valitsuse töökorras pandud ülesandeid. 42.5. Linnasekretäri asendamise määrab linnapea. 43. Linnakantselei 43.1. Tamsalu linnakantselei on linnavalitsuse haldusaparaadi struktuuriüksus, mille ülesanne on volikogu ja linnavalitsuse töö tehniline tagamine. Kantselei juht on linnasekretär. 43.2. Linnakantselei: 43.2.1. kogub volikogu ja linnavalitsuse istungite päevakorra ja õigusaktide projektid ning suunab need linnasekretärile, kes annab nende ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta oma arvamuse; 43.2.2. tagab volikogu ja linnavalitsuse istungite protokollilise teenindamise; 43.2.3. vormistab volikogu ja linnavalitsuse istungite protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid vastavuses käesoleva põhimäärusega ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega (EV ST 3–92); 43.2.4. tagab õigusaktide ja protokollide õigeaegse avalikustamise, saadab õiguskantsleri kantseleisse õigustloovate aktide koopiad vastavalt õiguskantsleri tegevuse korraldamise seadusele; 43.2.5. tagab protokollidest väljavõtete ja õigusaktide koopiate edastamise vastavalt käesolevale põhimäärusele. VI. LINNA ASUTUSED JA LINNA AVALIK TEENISTUS 44. Tamsalu linna kui kohaliku omavalitsusüksuse asutused 44.1. Tamsalu linna kui kohaliku omavalitsusüksuse asutuste süsteemi moodustavad linna eelarvest finantseeritavad linna asutused. 44.2. Tamsalu linna asutusel esimeses alapunktis nimetatud tähenduses võib olla oma eelarve, Tamsalu linnavapi kujutise ja oma nimetusega pitsat ning dokumendiplangid. 45. Linna avalik teenistus 45.1. Tamsalu linna avalik teenistus on töötamine avaliku teenistujana Tamsalu linna kui kohaliku omavalitsusüksuse teenistuses. 45.2. Tamsalu linna avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd ja oma tööga teostab avalikku võimu. 45.3. Tamsalu linna avalikud teenistujad jagunevad ametnikeks, abiteenistujateks ja koosseisuvälisteks teenistujateks. 45.4. Ametnik on koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on linnapeal või tema poolt selleks volitatud ametnikul. Ametnik annab esmakordselt ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande. 45.5. Abiteenistuja on koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. 45.6. Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. VII. TAMSALU LINNAEELARVE. KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED 46. Linnaeelarve sisu 46.1. Tamsalu linnal on volikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tasakaalustatud tuludest ja kuludest. 46.2. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 47. Tamsalu linna eelarve tulud ja kulud 47.1. Tamsalu linna eelarve tulud on: 47.1.1. laekumised riiklikest ja kohalikest maksetest; 47.1.2. laekumised munitsipaalettevõtetest ja -asutustest, äriühingutest ning linnavarast; 47.1.3. rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 47.1.4. laenud ja intressid; 47.1.5. muud laekumised. 47.2. Tamsalu linna eelarve kulud on assigneeringud: 47.2.1. seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 47.2.2. lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 47.2.3. muude vajaduste finantseerimiseks. 48. Tamsalu linna eelarve vastuvõtmine ja jõustumine 48.1. Linnavalitsus esitab eelarve projekti hiljemalt üks kuu enne uue eelarveaasta algust volikogule. 48.2. Eelarve projektile lisatakse: 48.2.1. eelarve projekti seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 48.2.2. andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehitiste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaasta järgi. 48.3. Linnavalitsuse poolt volikogule esitatud linnaeelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata linnavalitsuse arvamus. 48.4. Pärast eelarveprojekti ja selle kohta esitatud ettepanekute läbivaatamist võtab linnavolikogu eelarve vastu poolthäälteenamusega. 48.5. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. 48.6. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võivad linna eelarvest finantseeritavad üksused teha iga kuu kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kuludest. 48.7. Kui volikogu pole kolme kuu jooksul, arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, suutnud eelarvet vastu võtta, on volikogu tegutsemisvõimetu. 49. Eelarve muutmine. Lisaeelarve 49.1. Volikogu poolt vastuvõetud eelarve muutmise võivad algatada linnavalitsus, volikogu eelarvekomisjon või vähemalt 1/4 volikogu liikmetest. 49.2. Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähenemise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata volikogu komisjonide ja linnavalitsuse arvamus. 49.3. Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib linnavalitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada volikogule lisaeelarve projekti. 49.4. Eelarve muutmine ja lisaeelarve vastuvõtmine toimub poolthäälteenamusega. 50. Eelarve täitmine 50.1. Eelarve täitmist korraldab linnavalitsus seaduses ja volikogu poolt sätestatud korras. 50.2. Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks linnaelanikele. 50.3. Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 50.3.1. bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 50.3.2. tulude ja kulude aruanne; 50.3.3. reservfondi kasutamise aruanne; 50.3.4. muud volikogu poolt ettenähtud andmed. 50.4. Eelarve täitmise aruande vaatab läbi ja kinnitab peale revisjonikomisjoni aruande ärakuulamist volikogu. 51. Kohalikud maksud 51.1. Volikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks (edaspidi maksumäärus). 51.2. Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seaduses ja volikogu õigusaktidega sätestatud korras. 51.3. Kui seaduses või volikogu õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti, on kohalike maksude maksuhalduriks linnavalitsus, kes korraldab kehtestatud korras kohalike maksude kogumist. 51.4. Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. 51.5. Vastutus maksumääruse rikkumise eest sätestatakse seaduse alusel maksumääruses. 52. Koormised 52.1. Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks linna territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. 52.2. Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 52.3. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 52.4. Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. 52.5. Koormise täitmist kontrollib linnavalitsus Tamsalu linna õigusaktidega sätestatud korras. 52.6. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega rahalisi makseid. 52.7. Koormis ei või olla lepingu objektiks. VIII. LINNAVARA 53. Linnavara mõiste 53.1. Linnavara on Tamsalu linnale kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 53.2. Linnavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, mis saadakse linna teenistuses olevate isikute läbi, kuulub linnale, kui seadusest ja Tamsalu linna õigusaktidest ei tulene teisiti. 53.3. Linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra määrab kindlaks volikogu. IX. LINNA ARENGU KAVANDAMINE 54. Tamsalu linna arengukava mõiste 54.1. Linna arengukava on dokument, mis sisaldab Tamsalu linna kui omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. 54.2. Linnal peab olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui linnal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. 54.3. Linna arengukava koostatakse vähemalt kahe eelseisva aasta kohta. Arengukava täitmist analüüsitakse ja vajadusel täiendatakse. 54.4. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. 54.5. Linna üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. 54.6. Linna arengukava on aluseks: 54.6.1. linnaeelarve koostamisele; 54.6.2. investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 54.6.3. laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. 55. Linnaplaneering 55.1. Kohalike olude arvestamiseks, üldiste ehitus- ja maakasutustingimuste seadmiseks, linnasiseste ülesannete jaotuse ning seadusega sätestatud nõuete täpsustamiseks planeerimise ja ehitamise korraldamisel kehtestab volikogu Tamsalu linna ehitusmääruse. 56. Linna ehitustegevus 56.1. Tamsalu linna kui kohaliku omavalitsusüksuse pädevusse kuulub ehitusalase tegevuse koordineerimine ja ehitusjärelvalve oma haldusterritooriumil. 56.2. Linna ehitustegevust reguleeritakse seaduses ja Tamsalu linna õigusaktidega sätestatud korras. X. VÄLISSUHTED 57. Tamsalu linna välissuhete korraldamise alused 57.1. Tamsalu linnal kui omavalitsusüksusel on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 57.2. Rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks astumise ja nendest lahkumise otsustab volikogu. 57.3. Tamsalu linna esindavad välissuhtlemisel vastavalt oma pädevusele volikogu esimees ja linnapea, kui volikogu ei ole otsustanud teisiti. XI. TAMSALU LINNA ÕIGUSAKTID 58. Tamsalu linna kui omavalitsusüksuse õigusaktide liigid 58.1. Volikogul ja linnavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi. 58.2. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, linnavalitsusel anda korraldusi. 58.3. Volikogu ja linnavalitsuse õigusaktid kehtivad Tamsalu linna haldusterritooriumil seadusega ja Tamsalu linna õigusaktidega sätestatud korras, samuti Tamsalu linnale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool Tamsalu linna haldusterritooriumi. 59. Linnavolikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 59.1. Volikogu määrused avalikustatakse üldjuhul enne jõustumist käesolevas põhimääruses ja volikogu töökorras sätestatud korras. Volikogu määrus ja otsus loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut tutvumiseks linnavalitsuse kantseleis. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. 59.2. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 59.3. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 59.4. Volikogu määrustele, otsustele ja istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 59.5. Volikogu määrused ja otsused avalikustatakse linnavalitsuse kantseleis kuue päeva jooksul vastuvõtmisest ning juurde märgitakse avalikustamise aeg. Jõustunud määrused ja otsused on kõigile kättesaadavad linna raamatukogus kogu nende kehtivuse ajal. Volikogu istungite protokollid on kõigile kättesaadavad linnasekretäri juures. 59.6. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. 59.7. Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 59.8. Volikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab linnavalitsuse kantselei. Volikogu õigusaktide avaldamist korraldab linnavalitsuse kantselei. 60. Linnavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 60.1. Linnavalitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse käesolevas põhimääruses ja linnavalitsuse reglemendis sätestatud korras. Linnavalitsuse määrused ja korraldused loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut tutvumiseks linnavalitsuse kantseleis. 60.2. Linnavalitsuse üldist tähtsust omavad määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt. 60.3. Linnavalitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ja need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. 60.4. Linnavalitsuse määrustele, korraldustele ja istungi protokollile kirjutab alla linnapea ja linnasekretär või neid linnavalitsuse istungil asendavad isikud. 60.5. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes linnaasutuses kasutamiseks. 60.6. Linnavalitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist asjaosalistele korraldab linnavalitsuse kantselei. XII. LINNAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES 61. Õigusaktide algatamise õigus 61.1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel linnaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu või linnavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 61.2. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab linnavalitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 61.3. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või linnavalitsuses. 62. Muudatuste taotlemine Tamsalu linna õigusaktides 62.1. Igaühel on õigus taotleda volikogult või linnavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. 62.2. Kui volikogu või linnavalitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. XIII. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE 63. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 63.1. Põhimääruse võtab vastu ja teeb selles muudatusi volikogu. 63.2. Põhimääruse vastuvõtmiseks või temas muudatuste tegemiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt neli tööpäeva, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Põhimäärus või temas tehtud muudatus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega. 63.3. Põhimäärus või temas tehtud muudatus jõustub volikogu poolt määratud päeval.