Kaarma Vallavolikogu — Kaarma valla avaliku korra, heakorra ning koerte ja kasside pidamise eeskirjade kinnitamine — KO, 17, 283

Vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; 1999, 41, 496; 45, õiend; 58, 608; 60, 616; 87, 792; 92, 825; 95, 843) paragrahvi 2 lõikele 2 Kaarma Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kaarma valla avaliku korra eeskiri (lisatud). 2. Kinnitada Kaarma valla heakorra eeskiri (lisatud). 3. Kinnitada Kaarma valla koerte ja kasside pidamise eeskiri (lisatud). 4. Käesolev määrus jõustub Riigi Teataja elektroonilises andmekogus avaldamisele järgnevast päevast. Volikogu esimees Urmas LEHTSALU Kinnitatud Kaarma Vallavolikogu 26. jaanuari 2000. a määrusega nr 1 KAARMA VALLA AVALIKU KORRA EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Eeskiri sätestab avaliku korra reeglid Kaarma valla territooriumil, arvestades väljakujunenud tavasid, ühiselu reegleid, käitumisnorme ja Eesti Vabariigi seadusi, et tagada kõigi valla territooriumil elavate, töötavate ning viibivate inimeste normaalne ja turvaline kooseksisteerimine. 2. Avalikud kohad on: avalikud territooriumid (teed, tänavad, hoovid, haljasalad, parklad, kalmistud, avalikud veekogud, supelrannad, staadionid, mänguväljakud, bussiooteplatvormid, sadamad, ettevõtete piirdeaiata territooriumid, väljakud), üldkasutatavad hooned (ametiasutused, koolid, klubid, raamatukogud, spordihooned, toitlustusettevõtted, kauplused, saunad, käimlad, lasteaiad, kirikud, palvemajad), kortermajade üldkasutatavad ruumid (trepikojad, pööningud, keldrid). 3. Eeskiri kehtib Kaarma valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik täitmiseks kõigile seal elavatele, tegutsevatele ja viibivatele füüsilistele ning juriidilistele isikutele. II. AVALIKU KORRA ÜLDNÕUDED 4. Kõigis avalikes kohtades on keelatud kaaskodanike pahatahtlik tülitamine, lärmamine, sõimamine ja muud kodanike sündsustunnet riivavad ja ühiselu reegleid rikkuvad teod. 5. Öörahu vallas kehtib 23.00–06.00 ja öörahu rikkumine igasuguse häiriva lärmi ja müraga on keelatud (s.h muusikaline müra, sõidukite kasutamisega seotud müra jms tegevus). 6. Keelatud on viibida avalikes kohtades joobeseisundis, kui see solvab inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, samuti on keelatud alkohoolsete jookide ja muude joovastavate ainete pruukimine avalikes kohtades, kus puudub alkohoolsete jookide lahtise müügi luba. 7. Haljasaladel, mänguväljakutel, staadionitel, samuti teedel, mis ei ole ette nähtud liiklusvahenditega liiklemiseks, on liiklusvahenditega liiklemine ja nende parkimine keelatud. 8. Avalikes kohtades on keelatud lõhkuda, rikkuda, määrida ja omavoliliselt teisaldada liiklusmärke, viitasid, reklaamtahvleid, kuulutustahvleid, tänavavalgusteid, bussipeatusi, pinke, aedu, prügikaste ja muud avalikus kasutuses olevat inventari ning rajatisi. 9. Keelatud on siseneda üldkasutatavatesse hoonetesse peale nende üldises kasutuses oleku aega ilma haldaja, valdaja või kasutaja loata, samuti siseneda või viibida võõras valduses ilma omaniku loata, telkide või muude ajutiste elamute püstitamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse. III. AVALIK KORD ÜLDKASUTATAVATES HOONETES JA KORTERMAJADE ÜLDKASUTATAVATES RUUMIDES 10. Üldkasutatavates hoonetes ja kortermajade üldkasutatavates ruumides on keelatud suitsetada selleks mitte ettenähtud kohtades. 11. Üldkasutatavatesse hoonetesse või eluruumidesse sisenejate ja väljujate häirimine kauplemise, teenuste ja kaupade pakkumise, kerjamise ja usulise tegevusega on keelatud. 12. Turvalisuse ja heakorra tagamiseks on kortermajade elanikel õigus lukustada üldkasutuses olevaid ruume, tagades kõigi üldkasutuses olevate ruumide kasutajate ja vajadusel operatiivtalituste juurdepääsu. 13. Üldkasutatavate hoonete sisekorraeeskirjad on kohustuslikud täitmiseks nii oma töötajatele kui ka teistele isikutele. 14. Keelatud on üldkasutatavate hoonete ja ruumide kasutamine magamiseks või sündsusetuks ja ühiselu reegleid eiravaks tegevuseks. IV. AVALIKU KORRA NÕUDED ALAEALISTE SUHTES 15. Alaealised on kohustatud järgima avaliku korra nõudeid ja nende vanemad, hooldajad või neid asendavad isikud on kohustatud kasvatama ja õpetama oma lapsi, samuti tagama laste koolikohustuse täitmise ning nad vastutavad oma laste poolt korda saadetud tegude eest seadusega ettenähtud korras. 16. Alla 16-aastasel alaealisel on keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata (üks saatja ühe alaealise kohta, v.a lähisugulased – ema, isa, õde, vend, tädi, onu, vanaema,-isa) avalikes kohtades kella 23.00– 06.00 ja ajavahemikus 1. juunist 31. augustini on alaealistel keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 24.00–05.00. 17. Alaealistel on keelatud tarvitada alkohoolseid jooke ja muid joovastavaid aineid, samuti on neil keelatud suitsetamine avalikes kohtades ning täisealised on kohustatud takistama alaealiste sellist tegevust. 18. Alaealistel on keelatud viibida pärast kella 20.00 toitlustusettevõtetes, kus tarvitatakse alkohoolseid jooke kohapeal, ilma täiskasvanud saatjata (üks saatja ühe alaealise kohta, v.a lähisugulased, vt punkti 16), kes on kohustatud viibima alaealisega koos kogu toitlustusettevõttes viibimise aja ja vastutavad alaealise käitumise eest seal. Toitlustusettevõtete töötajatel on õigus keelduda teenindamisest ning keelata sisenemast isikutel, kelle vanust on passi, juhilubade või muu isikut tõendava pildiga dokumendi puudumisel kohapeal võimatu määrata. V. AVALIK KORD KAUPLEMISEL JA AVALIKEL ÜRITUSTEL 19. Kauplemine valla territooriumil on lubatud ainult kehtestatud korras väljastatud kauplemisloa alusel ja kauplemisloal ettenähtud lahtiolekuaegadel ning tingimustel. 20. Kauplemisega tegelevate ettevõtete omanikud peavad tagama käesoleva eeskirja punktide 18 ja 19 täitmise oma ettevõtete töötajate poolt või volitama selleks töötajate seast vastutava isiku või juhataja, kes kannavad vastutust käesoleva eeskirja järgi. Samuti peab ettevõte täitma vallavalitsuse või politsei esildisi turvalisuse, avaliku ja heakorra tagamiseks kehtestatud tähtaja jooksul. 21. Avalike ürituste (rongkäigud, rahvapidustused, vabaõhukontserdid, spordivõistlused, laadad, mis toimuvad avalikel territooriumidel ja alaealiste üritused – diskod jm, mis toimuvad avalikel territooriumidel ja üldkasutatavates hoonetes) korraldamiseks on vajalik teavitada vallavalitsust ja valla konstaablit vähemalt seitse päeva enne ürituse algust, esitades kirjaliku teatise, kuhu märgitakse ürituse algus ja lõpp, sisu, vastutav isik, tarvitusele võetavad turvalisuse meetmed ja ürituse ala puhastamise tähtaeg. Vallavalitsuse ja valla konstaabli poolt määratud tingimused on ürituse korraldajatele kohustuslikud ning nende täitmata jätmisel on ürituse läbiviimine keelatud. 22. Üritustel, mis on mõeldud alaealistele, on keelatud alkohoolsete jookide ja tubakatoodete müük ning tarvitamine, samuti viibimine sellisel üritusel alkohoolses või muus joobes. 23. Alaealistele korraldatud ürituste läbiviijad peavad jälgima, et üritus lõpeks üldjuhul vähemalt pool tundi enne liikumispiirangu (punkt 16) algust ning oleks tagatud alaealiste ohutu kodutee. Erandjuhtudel kehtestab alaealiste ürituse kestvuse vallavalitsus kooskõlastatult valla konstaabliga korraldajate poolsel põhjendatud taotlusel lisatuna avaliku ürituse teatisele. VI. AVALIK KORD SUPELUSRANDADES JA LOODE-MÄNDJALA-JÄRVE PUHKEALAL 24. Kaarma valla piiridesse jääval Loode-Mändjala-Järve puhkealal on keelatud mootorsõidukitega liiklemine ja parkimine, välja arvatud selleks ettenähtud teedel ja parklates, samuti telkimine, lõkke tegemine ja prügi mahaloopimine selleks mitte ettenähtud kohtades ning puid või taimestiku kahjustav tegevus. 25. Puhkealadel ja supelusrandades on keelatud koduloomade ujutamine selleks mitte ettenähtud kohtades ja nende kaasavõtmine puhkealale. 26. Veesõidukite vettelaskmine ja nende kasutamine võib toimuda ainult vallavalitsuse poolt lubatud kohtades ning veesõiduki kasutajad ja suplejad peavad täitma vetelpäästetöötajate poolt antud korraldusi ja kinni pidama ujumiskohtade tähtsusest ning ohutusnõuetest. VII. VASTUTUS JA KONTROLL 27. Eeskirja rikkumise eest kannavad süüdlased vastutust haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvi 142 järgi. 28. Eeskirja täitmist kontrollima ning õiguserikkumise asja arutama ja halduskaristust määrama on volitatud politseiametnikud, keskkonnakaitseametnikud ja Kaarma Vallavolikogu poolt volitatud ametiisikud. 29. Eeskirja täiendatakse ja muudetakse vastavalt vajadusele Kaarma Vallavolikogu otsusega. 30. Eeskiri jõustub Riigi Teataja elektroonilises andmekogus avaldamisele järgnevast päevast. Kinnitatud Kaarma Vallavolikogu 26. jaanuari 2000. a määrusega nr 1 KAARMA VALLA HEAKORRA EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Eeskiri sätestab puhtuse ja heakorra reeglid Kaarma valla avalikes kohtades (Kaarma valla avaliku korra eeskirja punkt 2), hoonetes, rajatistes ja õuedes ning kariloomade ja kodulindude pidamisel. 2. Eeskiri kehtib Kaarma valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik täitmiseks kõigile seal elavatele, tegutsevatele ja viibivatele ning kinnisvara või maaüksust omavatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele. II. HEAKORD AVALIKES KOHTADES 3. Avalikku kohta tohib pinke, tõkkepiirdeid, reklaamtahvleid, viitasid, vitriine ja teisi teisaldatavaid väikevorme paigaldada vallavalitsuse loal. Nende omanikud on kohustatud neid korras hoidma ja hooldama ning vallavalitsuse, volikogu poolt volitatud ametiisiku või konstaabli nõudmisel kõrvaldama avalikust kohast 24 tunni jooksul. 4. Avalikes kohtades on keelatud: 4.1. prahi mahaloopimine ja igasugune reostamine; 4.2. puude, taimede ja muru kahjustamine. 5. Veoste ja koormate vedajad peavad tagama, et vedamisel ei tekiks teepeenarde, kraavide, sõidu- ja teiste teede risustamist või muud reostust, ning võtma tarvitusele kohe meetmed risustuse või reostuse likvideerimiseks. 6. Avalikes kohtades on keelatud lõkke tegemine vallavalitsuse loata lähemale kui 30 m hoonetest ja puudest, arvestades tuleohutuse nõudeid, ilmastikku (tuule tugevus, suund jne) ja teiste inimeste heaolu (suits). 7. Prahi, mis sisaldab toksilisi ja teisi mürgiseid aineid, samuti autokummide põletamine, on keelatud. 8. Vallavalitsus on kohustatud tähistama munitsipaaltuletõrje veevõtukohad ja tagama neile juurdepääsu, samuti organiseerima tuletõrjeveevõtukohtade hoolduse ja lumetõrjetööd munitsipaalteedel ja -tänavatel. III. HEAKORD HOONETES, RAJATISTEL JA MAAÜKSUSTEL 9. Hoonete valdajad, haldajad või kasutajad on kohustatud korras hoidma hoonete fassaadi, hooneid või rajatisi ümbritseva territooriumi või krundi ning tagama prügi kogumise ja veo. 10. Kortermajadel, samuti teistel majadel tänava ja majanumbri olemasolul peavad olema nähtaval kohal tänava nimetus ja maja number. 11. Kortermajade trepikojad peavad olema valgustatud ja korteriustel peavad olema korterinumbrid, samuti peab trepikojas olema elanike nimekiri. 12. Kortermajades on keelatud koridoride risustamine prügiga ja liikumist segavate esemete paigaldamine või koridoris hoidmine, samuti on keelatud ilma valdaja loata viibida soojussõlmedes, kilbiruumides ja katustel. 13. Maaüksuste valdajad, haldajad ja kasutajad peavad korras hoidma oma maaüksused, seal asuvad teed, teeääred ja kraavid, samuti üldkasutatavate teedega piirneva territooriumi. 14. Hoonete, rajatiste, maaüksuste valdajad, haldajad ja kasutajad on kohustatud täitma vallavalitsuse poolt tehtud ettekirjutisi seal märgitud tähtajaks. IV. HEAKORD MULLA- JA KAEVETÖÖDEL NING KARILOOMADE JA KODULINDUDE PIDAMISEL 15. Mulla- ja kaevetöid avalikes kohtades tohib teha ainult vallavalitsuse või maaüksuse valdaja loal, kahjustamata kommunikatsiooniseadmeid. 16. Kommunikatsioonide vigastamisel tuleb kohe informeerida kommunikatsiooni valdajat või vastavat talitust ning asuda tagajärgede likvideerimisele. 17. Pärast mulla- või kaevetööde lõpetamist tuleb taastada haljasala, pinnase-, sõidu- või muu tee endine seisund vastavalt aastaaja võimalustele ning vallavalitsuse poolt kehtestatud tähtajaks. 18. Kariloomade ja kodulindude pidamine on lubatud vaid loomapidamiseks sobilikes kohtades, kus on välistatud reostuse sattumine põhjavette ning veekogudesse. 19. Karjatatavaid loomi tuleb karjatada aia või elektrikarjusega piiratud alal, samuti peab omanik tagama, et tema loomad või linnud ei kahjustaks naabruses asuvaid aia- või põllukultuure ega reostaks avalikke kohti. 20. Kariloomade või kodulindude pidamisega tekitatud kahjud peab korvama kariloomade või kodulindude omanik, samuti on ta kohustatud kinni pidama veterinaariaeeskirjadest. V. HEAKORD AVALIKEL ÜRITUSTEL JA KAUPLEMISEL 21. Avalike ürituste korraldajad peavad tagama ürituse territooriumi koristamise 12 tunni jooksul ürituse lõppemisest või vallavalitsuse poolt kehtestatud tähtajaks. 22. Ürituse korraldajad peavad tagama piisava arvu prügikaste ja tualette või nõudma üritusel kauplevatelt müügikohtadelt nende olemasolu. 23. Kaubanduse või teenindusega tegelev ettevõte peab tagama piisava arvu prügikaste, vajadusel tualette, ning korras hoidma kogu kauplemisest või teenindamisest mõjutatud ümbruse. 24. Tänavatel kauplemisel peavad ajutiste müügikohtade müüjad tagama heakorra müügikoha ümbruses kauplemise ajal ja pärast kauplemist. VI. VASTUTUS JA KONTROLL 25. Eeskirjade rikkumise eest kannavad süüdlased vastutust haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvi 167 järgi. 26. Eeskirja täitmist kontrollima ning õiguserikkumise asja arutama ja halduskaristust määrama on volitatud politseiametnikud, keskkonnakaitseametnikud ja Kaarma Vallavolikogu poolt volitatud ametiisikud. Eeskirja täiendatakse, muudetakse vastavalt vajadusele Kaarma Vallavolikogu otsusega. Eeskiri jõustub Riigi Teataja elektroonilises andmekogus avaldamisele järgnevast päevast. Kinnitatud Kaarma Vallavolikogu 26. jaanuari 2000. a määrusega nr 1 KAARMA VALLA KOERTE JA KASSIDE PIDAMISE EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Eeskiri sätestab koerte ja kasside pidamise korra Kaarma valla territooriumil. 2. Eeskiri kehtib Kaarma valla haldusterritooriumil ja on kohustuslikuks täitmiseks kõigile seal elavatele, tegutsevatele ja viibivatele füüsilistele ning juriidilistele isikutele, kellel on koeri või kasse. 3. Eeskirja rakendatakse kõigi valla territooriumil asuvate või viibivate koerte ja kasside suhtes. II. KOERTE JA KASSIDE PIDAMISE ÜLDNÕUDED 4. Koerte ja kasside pidamisel tuleb nende omanikul arvestada kaaskodanike turvalisuse ja heaoluga. 5. Koera või kassi omanik kannab täit vastutust oma looma poolt tekitatud varalise või tervisekahjustuse korral, kui see tuleneb käesoleva eeskirja rikkumisest. 6. Koera või kassi omanik peab täitma loomakaitseseadusest tulenevaid kohustusi oma hoolealuste suhtes ja laskma vaktsineerida marutaudi vastu kolme kuu vanuse koera ning edaspidi igal aastal ta vaktsineerima ja täitma teisi veterinaaria nõudeid. 7. Koera või kassi omanik on kohustatud jälgima, et tema koer või kass ei reostaks avalikke kohti ja on kohustatud oma hoolealuste poolt tekitatud reostuse kohe koristama. 8. Üldkasutatavates hoonetes on koerte ja kasside viibimine keelatud. III. KOERAOMANIKU KOHUSTUSED 9. Koeraomanik peab oma hoolealuse varustama kaelarihmaga, mille külge oleks kinnitatud plaat koeraomaniku nime ja aadressiga või koera registreerimisnumber. 10. Omanik peab oma koera pidama kas ketis, koeraaias, kinnises ruumis või kinnisel territooriumil, mis oleks piisavalt tarastatud, vältimaks koeral võimalust inimeste hammustamiseks, ehmatamiseks või muu kahju tekitamiseks. 11. Kui koera peetakse lahtiselt tarastatud territooriumil ja kui ketis või koeraaias peetav koer võib juhuslikult lahti saades inimest oma territooriumil rünnata, tuleb territooriumi sissepääsule paigutada silt tekstiga «Kuri koer» või «Ettevaatust koer», samuti tuleb tagada operatiivtalituste ja postiljonide tööülesannete täitmine. 12. Kortermajades võib koera pidada ainult ühistrepikoja teiste elanike kirjalikul nõusolekul. Üürnikud tohivad koeri ja kasse pidada ainult korteriomaniku nõusolekul ja teiste ühistrepikoja elanike kirjalikul nõusolekul. Koerte ja kasside pidamisega mittenõustumisel arvestatakse ühistrepikoja korterivaldajate nõusolekuga. 13. Avalikesse kohtadesse tohib koeri viia ainult rihma otsas ja vajadusel suukorviga, samuti on suukorv kohustuslik ühistranspordis või kui koeraomanik jätab koera rihmaga kinnitatult avalikku kohta ilma järelevalveta. 14. Kui koer on hammustanud inimest või teist looma, peab koeraomanik sellest kohe teatama veterinaartalitusse või arstile ja järgima ettekirjutusi koera seisundi jälgimisel. 15. Koera võib jalutama viia ilma kaelarihmata kohtadesse, kus on välistatud tema kokkupuutumine teiste koerte, inimeste või loomadega ning koer on piisavalt dresseeritud ja allub omaniku käskudele, samuti ei tohi omanik lasta koeral väljuda oma vaateväljast. IV. JÄRELEVALVETA, HULKUVAD JA OMANIKUTA KOERAD NING NENDE SUHTES RAKENDATAVAD MEETMED 16. Järelevalveta koeraks loetakse koera, kelle kaelarihmal on omaniku andmed või registreerimisnumber, kuid kelle omanik oma tegevusetuse või tegevusega rikub käesolevat eeskirja ja mille tagajärjel koer pääses hulkuma või ründas inimest või looma. 17. Hulkuvaks koeraks loetakse kaelarihmaga, kuid ilma omaniku andmete või registreerimisnumbrita koera, kelle omanikku on võimalik kindlaks teha, samuti järelevalveta koera, kes pidevalt hulgub ja kelle omanik korduvalt on rikkunud käesolevat eeskirja. 18. Omanikuta koeraks loetakse koera, kellel puudub kaelarihm või kelle omanikku ei õnnestu kindlaks teha. 19. Järelevalveta koer, kes hulgub, püütakse võimalusel omaniku kulul kinni või informeeritakse omanikku, et ta võtaks oma koera kontrolli alla. 20. Hulkuv koer püütakse võimalusel omaniku kulul kinni ja omanikku karistatakse rahatrahviga halduskorras. 21. Järelevalveta või hulkuv koer, kes ründab inimesi või loomi ja keda ei ole võimalik kinni püüda, hävitatakse. Samuti hävitatakse järelevalveta või hulkuvad koerad, kelle omanikud pole mõjuva põhjuseta oma koerale kolme päeva jooksul järele tulnud. 22. Omanikuta koera, kes hulgub või ründab inimesi ja loomi, võib hävitada kohe pärast seda, kui on selgunud, et tal puudub kaelarihm või tema omanikku pole võimalik välja selgitada ja koera pole võimalik kinni püüda. 23. Järelevalveta, hulkuva või esialgselt omanikuta koera hävitamine ei vabasta koeraomanikku käesoleva eeskirja rikkumise puhul halduskaristusest. 24. Inimesi ründavat, omaniku kontrolli alt väljunud koera või marutaudi kahtlusega haiget koera või kassi võib hukata kohapeal, samuti võib hukata koera kohapeal, kui järelevalveta, hulkuv või omanikuta koer ründab koerapüüdjat. 25. Eespool nimetatud juhtudel on koerte hävitamise ja püüdmise õigus politseinikel ja vallavolikogu poolt volitatud ametiisikutel ning jahimeestel. V. VASTUTUS JA KONTROLL 26. Eeskirja rikkumise eest kannavad süüdlased vastutust haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvi 81 järgi. 27. Eeskirja täitmist kontrollima, õiguserikkumise asja arutama ja halduskaristust määrama on volitatud politseiametnikud, Veterinaar- ja Toiduinspektsiooni ametnikud ja Kaarma Vallavolikogu poolt volitatud ametiisikud. Eeskirja täiendatakse ja muudetakse vastavalt vajadusele Kaarma Vallavolikogu otsusega. Eeskiri jõustub Riigi Teataja elektroonilises andmekogus avaldamisele järgnevast päevast.