Saksi Vallavolikogu — Saksi valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 16, 275

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punktist 9, Saksi Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Saksi valla põhimääruse uus redaktsioon (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks 25. oktoobril 1993. a Saksi Vallavolikogu istungil vastu võetud Saksi valla põhimäärus. 3. Tunnistada kehtetuks Saksi Vallavolikogu 28. juuni 1995. a määrus nr 7 «Muudatused ja täiendused Saksi valla põhimääruses». 4. Määrus koos lisaga avaldada Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 5. Määrus jõustub 1. märtsil 2000. a. Volikogu esimees Aivar OJAVERE Kinnitatud Saksi Vallavolikogu 9. veebruari 2000. a määrusega nr 4 SAKSI VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED § 1. Saksi valla põhimääruse eesmärk Saksi valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Saksi valla (edaspidi vald) omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. § 2. Valla omavalitsuse mõiste (1) Valla omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest. (2) Valla omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel ja teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel. § 3. Valla omavalitsuse põhimõtted Valla omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3) seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 5) omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste rakendamisel ja pandud kohustuste täitmisel; 6) tegevuse avalikkus; 7) valla elanike õiguste ja huvide kaitse, neile avalike teenuste osutamine. § 4. Valla omavalitsuse õiguslikud alused (1) Vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest ja teistest riigi õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (2) Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel oma pädevuse piires vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. (3) Vallal on iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. (4) Vallal on oma seaduslike õiguste kaitseks õigus pöörduda kohtusse. § 5. Valla ülesanded (1) Vald kohaliku omavalitsusüksusena korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole antud seadusega kellegi teise täita. Nimetatud ülesannete täitmise finantseerimine toimub vallaeelarvest, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. (2) Vald täidab riiklikke kohustusi, mis on pandud talle seadusega või seadusest tuleneva lepingu alusel. Valla poolt riiklike kohustuste täitmisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Riiklike kohustuste täitmise, mille kulud ei ole riigieelarvest kaetud, otsustab volikogu. § 6. Valla omavalitsusorganid Valla omavalitsusorganid on: (1) vallavolikogu (edaspidi volikogu) – valla esinduskogu, mis valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; (2) vallavalitsus – volikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 7. Valla sümbolid ja aukodaniku statuut (1) Valla sümbolid on vapp ja lipp. (2) Valla vapiks on kaldjaotusega paremalt poolitatud sinisel kilbil hõbedasest, sinisest ja kuldsest ühelaiusest lainelisest vardast koosnev lainelõikeline tala. (3) Valla lipp on vapilipp, mille normaalmõõtmed on 105 × 165 cm, laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ühikut. (4) Valla lipu ja vapi kasutamise korra kehtestab volikogu. (5) Vallal on aukodaniku statuut, mille kinnitab volikogu. § 8. Asjaajamiskeel valla omavalitsusorganites Asjaajamiskeel valla omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel. § 9. Valla elanik (1) Valla elanik on isik, kellel on elanikeregistri järgi alaline elukoht Saksi vallas. (2) Valla elanik osaleb volikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (3) Volikogul on õigus reguleerida valla elanike, vallas kinnisvara omavate või haldavate, samuti vallas õppivate, töötavate või ajutiselt viibivate isikute käitumist ja vallas tegutsevate juriidiliste isikute tegevust seaduses sätestatud ulatuses. § 10. Valla piir ja haldusjaotus (1) Valla piir määratakse seaduses sätestatud korras. (2) Valla piiride muutmine toimub seaduses sätestatud korras pärast elanike arvamuse väljaselgitamist ja volikogu seisukoha ärakuulamist. (3) Valla piir tähistatakse riigi- ja vallamaanteedel viitadega. (4) Valla administratiivkeskus asub Moe külas. § 11. Valla suhted teiste kohalike omavalitsuste ja organisatsioonidega (1) Valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega rajanevad lepingutel. (2) Vallal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras. (3) Vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. (4) Rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimused otsustab volikogu. II. VOLIKOGU § 12. Volikogu — valla esinduskogu (1) Volikogu on valla esinduskogu, mis valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. (3) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides. Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks läbi viia elanike küsitlusi. Elanike küsitlused viiakse läbi volikogu poolt kehtestatud korra alusel. (4) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. (5) Volikogu esindab ja tema tööd juhib volikogu esimees. (6) Valla valimiskomisjon kutsub valitud volikogu kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste avalikustamist. Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. § 13. Volikogu liige (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Ta on otsuste tegemisel sõltumatu, juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning valla elanike huvidest ja vajadustest. (3) Volikogu esimehe ametikoht on volikogu otsusel palgaline. (4) Volikogu liikmel on õigus saada hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu poolt kehtestatud määrades ja korras. (5) Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi volikogu poolt valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet. (6) Volikogu liige on kohustatud osalema volikogu istungitel, nende komisjonide töös, mille liikmeks ta on valitud ja täitma volikogu poolt antud ülesandeid. (7) Volikogu asendusliige on käesoleva paragrahvi lõigetes 8 ja 9 ette nähtud juhtudel ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega volikogu liikme asemele seaduses sätestatud korras määratud isik. (8) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) volikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tagasiastumisega; 3) väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist vallas; 4) nimetamisega kohtunikuks; 5) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 6) jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 7) teovõimetuks tunnistamisega; 8) surmaga. (9) Volikogu liikme volitused peatuvad seoses: 1) valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 2) nimetamisega prokuröriks; 3) valimisega vallavanemaks, kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks; 4) nimetamisega vallaametnikuks; 5) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 6) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 7) tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. (10) Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad volikogu või valla valimiskomisjoni vastava otsuse jõustumise hetkel. (11) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. § 14. Volikogu ainupädevus (1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) kohtukaasistujate valimine; 27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja valimine; 28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 29) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 32) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 34) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 35) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 37) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavolikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. (3) Vallavolikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 15. Volikogu töökorraldus (1) Volikogu töö vorm on istung. Volikogu töötab korraliste ja erakorraliste istungitena. (2) Volikogu korralise istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja volikogu poolt kehtestatud korras. (3) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. (4) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku erakorralisele istungile vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. § 16. Volikogu komisjonid (1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjonid töötavad volikogu poolt kinnitatud põhimääruse alusel. Komisjonid ei saa anda õigusakte. (2) Vajadusel võib volikogu määrata õigusakti eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni, mille ülesanne on vastavate komisjonide töö koordineerimine. (3) Komisjonide ülesanded: 1) valmistavad ette volikogu seisukohad oma valdkonnas; 2) valmistavad ette volikogu istungiks määruste, otsuste ja muude dokumentide projekte; 3) oma valdkonnas vallavalitsuse poolt esitatud materjalide läbivaatamine ja ettepanekute tegemine volikogule; 4) kontrollivad oma pädevuse piires volikogu määruste ja otsuste täitmist; 5) põhimääruse eelnõu koostamine, täiendamine ja muutmine. (4) Komisjonide esimehed valitakse volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse ja vabastatakse komisjoni esimehe esildusel volikogu poolt. Komisjoni liikmete asendamise ettepanekud teeb komisjoni esimees. (5) Komisjoni töövorm on koosolek. Koosoleku kutse koos päevakorraga peab olema komisjoni liikmetele kättesaadav vähemalt kaks tööpäeva enne koosolekut. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees. Komisjon võtab otsuseid vastu häälteenamusega. (6) Komisjoni koosolekud protokollitakse ja nendele kirjutab alla koosoleku juhataja või tema asendaja. (7) Komisjoni liikmed võivad oma isikliku avalduse alusel tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumise hetkel. § 17. Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni liikmete arvu otsustab volikogu enne revisjonikomisjoni valimist. (2) Revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Valituks osutuvad enim hääli saanud kandidaadid. (3) Revisjonikomisjon kontrollib volikogu ülesandel: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 3) valla ametiasutuste ja munitsipaalettevõtete ning -asutuste raamatupidamise õigsust ja munitsipaalettevõtetesse paigutatud valla vara kasutamise sihipärasust; 4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) volikogude ülesandel vallavalitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (4) Kontrollimise kohta koostab revisjonikomisjon akti ning esitab selle vallavalitsusele, kes võtab kümne tööpäeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab hiljemalt ühe kuu jooksul volikogule otsuse eelnõu. Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne volikogu otsuse eelnõu esitamist. (5) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (6) Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. (7) Revisjonikomisjon võib oma kontrolli teostamisel kasutada audiitori abi. § 18. Volikogu esimees (1) Volikogu esimehe valimise kord: 1) Volikogu liikmed esitavad volikogu esimehe kandidaadid. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel häälteenamusega. 2) Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni valimiskomisjoni moodustamiseni. 3) Volikogu valib avalikul hääletamisel kuni kolmeliikmelise valimiskomisjoni. Komisjon valib oma liikmete hulgast esimehe. 4) Valimiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 5) Igal volikogu liikmel on volikogu esimehe valimisel üks hääl. 6) Valituks osutub volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat. 7) Valimistulemus vormistatakse volikogu otsusena. 8) Kui ükski kandidaatidest ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. 9) Kui kandidaate oli ainult kaks ja volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus ning ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaatidest volikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist samal päeval volikogu koosseisu häälteenamuse otsuse alusel. (2) Volikogu aseesimees valitakse pärast volikogu esimehe valimist käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras. Valimistulemus vormistatakse volikogu otsusena, millele kirjutab alla volikogu esimees. (3) Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) korraldab volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist volikogu komisjonide ja vallavalitsuse kaudu; 4) kirjutab alla volikogu poolt vastu võetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 5) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (4) Volikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu aseesimees. § 19. Umbusaldusmenetlus volikogus (1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, vallavalitsusele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele. (2) Motiveeritud umbusalduse algatus esitatakse volikogule kirjalikus vormis. (3) Umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel ja otsuse vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (4) Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe, volikogu komisjoni esimehe või vallavalitsuse liikme ametist vabastamise. (5) Umbusalduse avaldamine vallavanemale toob kaasa vallavalitsuse tagasiastumise. Uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni täidab vallavalitsuse kohustusi vallavalitsuse endine koosseis. § 20. Tööandja kohustus volikogu liikme ees Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid. § 21. Volikogu tegutsemisvõimetus (1) Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. (2) Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras. III. VALLAVALITSUS § 22. Vallavalitsus – omavalitsuse täitevorgan Vallavalitsus on valla täitevorgan, mis lahendab õigusaktidega valla pädevusse antud küsimusi, kui volikogu ei ole otsustanud teisiti, ning talle volikogu määruste ja otsustega pandud ülesandeid. § 23. Vallavanem (1) Vallavanema valimise kord: 1) vallavanema valib volikogu pärast volikogu esimehe valimist hiljemalt ühe kuu jooksul esimese istungi päevast arvates; 2) vallavanema valimine viiakse läbi sama korra alusel nagu volikogu esimehe valimine. (2) Vallavanem: 1) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite läbiviimist; 2) esitab volikogule ja vallavalitsusele valla elu korraldavaid ettepanekuid; 3) sõlmib valla nimel lepinguid vastavalt vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korrale; 4) korraldab valla nimel sõlmitud lepingute täitmise; 5) esindab valda või vallavalitsust vastavalt seadusega ja valla põhimäärusega antud pädevusele; 6) annab korraldusi elanike ja nende vara kaitseks tule- ja loodusõnnetuse korral; 7) esitab volikogule kinnitamiseks valla ametiasutuste struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad; 8) võtab teenistusse ja vabastab teenistusest teenistujaid vastavalt kinnitatud koosseisule ja eelarvele, sõlmib ja lõpetab töölepinguid; 9) annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamise käskkirju; 10) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 11) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 12) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne vallavalitsuse liikme ametist vabastamiseks; 13) täidab muid talle seadusega ja volikogu poolt pandud ülesandeid. (3) Vallavanema volitused lõpevad enne tähtaega: 1) tagasiastumisel; 2) volikogu poolt umbusalduse avaldamisel; 3) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 4) tema teovõimetuks tunnistamisel; 5) tema surma korral. (4) Vallavanema äraolekul asendab teda abivallavanem. § 24. Vallavalitsuse koosseis ja moodustamine (1) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem, abivallavanem, teised volikogu poolt kinnitatud isikud. (2) Vallavanem teeb hiljemalt ühe kuu jooksul pärast tema ametisse kinnitamist volikogule ettepaneku vallavalitsuse arvulise koosseisu kohta ja esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmed. (3) Vallavalitsuse liikmed kinnitatakse ametisse kogu koosseisuga. Otsus tehakse häälteenamusega. (4) Volikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel lõpevad vallavalitsuse liikmete volitused päevast, mil vallavalitsuse uus koosseis on ametisse kinnitatud. (5) Vallavalitsuse liikmete volitused lõpevad enne tähtaega: 1) isikliku avalduse alusel; 2) vallavanema esildisel; 3) umbusalduse avaldamise korral; 4) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel kuriteo puhul, mille eest on karistusena ette nähtud vabadusekaotus; 5) tema teovõimetuks tunnistamisega; 6) tema surma korral. § 25. Vallavalitsuse töökord (1) Vallavalitsuse töövorm on istung. (2) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul abivallavanem. (3) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool tema koosseisust. Otsused võetaks vastu kohalolijate häälteenamusega. (4) Vallavalitsuse täpsem töökord kehtestatakse volikogu poolt. § 26. Vallasekretär (1) Vallasekretär juhib valla kantselei tegevust ja esitab oma arvamuse volikogu õigusaktide vastavuse kohta seadustele ja teistele õigusaktidele. (2) Vallasekretär: 1) juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 3) korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 5) saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 6) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 7) hoiab valla vapipitsatit; 8) osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 9) annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 10) täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja valitsuse töökorras pandud ülesandeid. (3) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. § 27. Valla ametiasutused (1) Valla ametiasutused on vallakantselei ja vallavalitsus. (2) Vallakantselei põhiülesanne on volikogu ja vallavalitsuse töö tehniline tagamine. (3) Vallakantselei juht on vallasekretär. (4) Vallakantselei ülesanded on: 1) volikogu ja vallavalitsuse istungite protokollide, õigusaktide ja muude dokumentide vormistamine vastavuses käesoleva põhimäärusega ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega; 2) õigusaktide ja protokollide õigeaegse avalikustamise tagamine, õigustloovate aktide koopiate saatmine õiguskantsleri kantseleisse vastavalt õiguskantsleri tegevuse korraldamise seadusele; 3) protokollidest väljavõtete ja õigusaktide koopiate edastamine vastavalt korrale; 4) posti vastuvõtmine, registreerimine, süstematiseerimine ja edastamine adressaatidele ning valla arhiivi pidamine; 5) volikogu ja vallavalitsuse kirjavahetuse teostamine; 6) tõendite ja õiendite väljastamine; 7) valla registrite pidamise korraldamine; 8) passitöö teostamine ja kaitseväearvestuse pidamine; 9) perekonnaseisualase töö korraldamine; 10) vallakantselei pädevuses olevate statistiliste aruannete koostamine ja nõutavaks tähtajaks esitamine; 11) notariaaltoimingute teostamine seaduses ettenähtud korras ja pädevuse piires; 12) personaliarvestuse pidamine; IV. VALLA VARA JA EELARVE § 28. Valla vara mõiste (1) Valla vara on vallale kui kohalikule omavalitsusüksusele kuuluv omand koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. (2) Valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab volikogu. § 29. Valla eelarve tulud ja kulud (1) Valla eelarve tulud on: 1) laekumised riiklikest ja kohalikest maksudest; 2) laekumised valla asutuste ja valla osalusega äriühingute tegevusest ning tehingutest valla varaga; 3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) laenud ja intressid; 5) trahvid; 6) muud laekumised. (2) Valla eelarve kulud on assigneeringud: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) valla omavalitsusorganite ülalpidamiseks; 4) võetud laenude ja laenuprotsentide tasumiseks; 5) reservfondi moodustamiseks; 6) muudeks volikogu poolt heaks kiidetud eelarvelisteks kulutusteks. (3) Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. § 30. Valla eelarve koostamine (1) Valla eelarve koostamise aluseks on valla arengukava. (2) Valla eelarvesse lülitatakse kõik valla tulud ja kulud. Eelarve peab olema tasakaalus. Iga ettepanek eelarve või eelarve projekti muutmiseks või tagasilükkamiseks tuleb esitada koos põhjendatud tulude või kulude muudatuste reaalsete katteallikate äranäitamisega. (3) Valla eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha volikogule ettepanekuid laenu võtmiseks või valla vara müügiks enampakkumisel. Laene võib võtta majanduslikku kasu toovate või vallale tähtsate arengusuundade edendamiseks. Jooksvate kulude katteks võib võtta laene arvestusega, et need tasutakse sama eelarveaasta jooksul. (4) Eelarves ettenägematute ja muude lisaassigneeringute tegemiseks koostatakse lisaeelarved, mis koostatakse ja kinnitatakse volikogu poolt. (5) Vallavalitsus koostab eelarve täitmise aastaaruande ja esitab selle volikogule kinnitamiseks jooksva aasta esimeseks maiks. (6) Valla eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks valla elanikele. § 31. Kohalikud maksud ja koormatised (1) Kohalikud maksud ja maksumäärad kehtestab seaduse alusel vallavolikogu enne valla eelarve vastuvõtmist või muutmist ja need rakendatakse koos eelarvega. Ettepanekuid valla maksude kehtestamiseks võivad volikogule teha volikogu liikmed, volikogu komisjonid, vallavalitsus või vallavanem. (2) Seaduses sätestatud korras võib vallavolikogu määrusega panna valla territooriumil asuva kinnisvara omanikule või valdajale kohustuslikke reaalkoormatisi. V. VALLA ARENGUKAVA JA PLANEERINGUD § 32. Valla arengukava (1) Arengukava ülesanne on valla sotsiaal-majandusliku olukorra analüüs, pikemaajalise tegevuse kavandamine ning edasiste arengusuundade ja prioriteetide kindlaksmääramine valla tervikliku arengu tagamiseks tasakaalustatult võimalustega. (2) Arengukava koostatakse vähemalt kolmeaastaseks perioodiks. Arengukava täitmist analüüsitakse igal aastal. (3) Volikogu kinnitab arengukava pärast kava projekti avalikku arutelu ning kõigi seisukohtade esitamist. § 33. Valla planeeringud (1) Arengukava alusel koostatakse valla kohta üld- ja detailplaneeringud planeerimis- ja ehitusseaduses sätestatud korras. (2) Valla üldplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi kohta. (3) Üldplaneering on aluseks detailplaneeringule, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ning on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. (4) Ehitustegevust valla territooriumil reguleeritakse planeerimis- ja ehitusseadusega, valla ehitusmäärusega ning muude Eesti Vabariigi ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega. VI. VALLA ÕIGUSAKTID § 34. Valla õigusaktid (1) Volikogul ja vallavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda õigustloovate üldaktidena määrusi. (2) Volikogul on õigus õigustrakendatavate üksikaktidena anda otsuseid, vallavalitsusel korraldusi. (3) Vallavanem annab vallavalitsuse ja valla ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju. (4) Üks eksemplar valla omavalitsusorganite õigusaktidest säilitatakse vallakantseleis. (5) Volikogul on õigus kohustada vallavalitsust muutma või tühistama oma määruseid või korraldusi, kui need on vastuolus seaduste või volikogu otsustega. § 35. Valla õigusaktide algatamine (1) Volikogu õigusaktide vastuvõtmise, muutmise või tühistamise algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil; 3) volikogu fraktsioonil; 4) vallavalitsusel; 5) vallavanemal. (2) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu või vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (3) Algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab vallavalitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (4) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või vallavalitsuses. (5) Igaühel on õigus taotleda volikogult või vallavalitsuselt nende poolt vastu võetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. § 36. Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Volikogu ja vallavalitsuse määrused avalikustatakse kaks päeva enne nende jõustumist vallamaja ruumides asuval stendil ja raamatukogus. (2) Volikogu ja vallavalitsuse määrused jõustuvad kümnendal päeval pärast nende vastuvõtmist, kui määruses ei ole toodud eraldi jõustumise tähtaega. (3) Üldist tähtsust omavad volikogu õigusaktid avaldatakse Riigi Teataja elektroonilises andmekogus, mille kohta tehakse õigusakti vastuvõtmisel eraldi otsus. (4) Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal. Kui tähtaega määratud ei ole, jõustub otsus vastuvõtmise hetkel. (5) Volikogu määrustele ja teistele dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (6) Vallavalitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal. Vallavalitsuse korraldused avalikustatakse kaks päeva enne nende jõustumist vallamaja ruumides asuval stendil. (7) Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja vallasekretär. (8) Volikogu määrused ja otsused ning vallavalitsuse määrused on kõigile kättesaadavad valla raamatukogus kogu nende kehtivuse ajal. (9) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes vallavalitsuse siseseks kasutamiseks. (10) Vallakantselei korraldab valla õigusaktide süstematiseerimise, nende avaldamise, saatmise täitjatele ja asjaosalistele isikutele. VII. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE § 37. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine (1) Põhimäärus või temas tehtud muudatus võetakse vastu, kui volikogu istungitel on läbi viidud vähemalt kaks lugemist. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt neli tööpäeva. Põhimäärus või temas tehtud muudatus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Põhimäärus ja selle muudatused jõustuvad volikogu poolt määratud tähtajal.