Väike-Maarja Vallavolikogu — Väike-Maarja Gümnaasiumi põhimääruse kinnitamine — KO, 16, 273

Juhindudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730) paragrahvi 12 lõikest 4, vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Väike-Maarja Gümnaasiumi põhimäärus vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 1. veebruaril 2000. a. Volikogu esimees Olev LIBLIKMANN Kinnitatud Väike-Maarja Vallavolikogu 20. jaanuari 2000. a määrusega nr 1 VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUMI PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Kooli nimi on Väike-Maarja Gümnaasium. 2. Kooli aadress on Pikk 1, Väike-Maarja, 46202 Lääne-Virumaa. 3. Väike-Maarja Gümnaasium (edaspidi gümnaasium) on Väike-Maarja Vallavalitsuse valitsemisalas tegutsev haridusasutus, mille juures on ka põhikooli klassid. 4. Gümnaasiumil on oma eelarve, mille kinnitab Väike-Maarja Vallavolikogu. 5. Gümnaasiumil on oma nimega pitsat ja sümboolika. 6. Gümnaasium juhindub oma tegevuses põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest ning muudest õigusaktidest ja oma põhimäärusest. II. TEGEVUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED 7. Gümnaasiumi eesmärk on luua eeldused ja tingimused õppe-kasvatustööks, mille tulemusena aidatakse kujuneda isiksusel, kes tuleb toime oma elu ja tööga. 8. Gümnaasiumi ülesanne on anda võimalus omandada vastavalt õpilase võimetele ja huvidele isikukeskne ja kvaliteetne haridus, mis annab võimaluse jätkata õpinguid kõrghariduse omandamiseks. 9. Kujundada õpilastes isamaalist ja humanistlikku maailmavaadet. III. ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ KORRALDUS 10. Kooli teeninduspiirkonda (I–IX kl) kuuluvad Aburi, Ebavere, Eipri, Koonu, Kännuküla, Müüriku, Pandivere, Raeküla, Rastla külade ja Väike-Maarja aleviku territooriumil elavad koolikohustuslikud lapsed. Lisaks (V–IX klass) Avispea, Pudivere, Triigi. 11. Õppe- ja kasvatustöö aluseks on kooli õppekava, mis on koostatud põhi- ja keskhariduse riikliku õppekava alusel. 12. Kooli õppekeel on eesti keel. 13. Valikaineid võivad õpilased valida vastavalt direktori poolt kinnitatud õppekavale. Valikained on määratud haruõppes. 14. Õppeaasta algab 1. septembril ja koosneb 175 õppepäevast (35 nädalat), õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest. Koolivaheajad määrab haridusminister määrusega. 15. Gümnaasiumi lõpuklassis on õppe- ja eksamiperiood kokku vähemalt 175 õppepäeva. Eksamiperioodid põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks määrab haridusminister määrusega. 16. Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides määratakse kooli õppekavaga. Suurim lubatud koormus on: 1) 1. klassis 20 tundi; 2) 2. klassis 23 tundi; 3) 3. ja 4. klassis 25 tundi; 4) 5. klassis 28 tundi; 5) 6. ja 7. klassis 30 tundi; 6) 8. klassis 32 tundi; 7) 9. klassis 34 tundi; 8) 10.–12. klassini 35 tundi. 17. Gümnaasiumi õppepäev algab kell 8.00 ja toimub tunniplaani alusel, mille koostab direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal ja kinnitab direktor. Õppetunni pikkus on 45 minutit, vahetund kümme minutit (välja arvatud III vahetund ja lõunastamise vahetunnid – 15 min). 18. Igas klassis õppetööks vajalikud õpikud, töövihikud ja tööraamatud valib õpetaja haridusministri määrusega kinnitatud loetelust, mis kinnitatakse igaks õppeaastaks. 19. Gümnaasiumisse vastuvõtt toimub põhikooli lõpetamise tulemuste ja testide alusel, selgitamaks välja reaal- ja üldharu. 20. Õppetöö taseme kindlaks määramine toimub arvestuslike tööde alusel, mille vormi valib aineõpetaja, ja riiklike tasemetööde põhjal. 21. Õpilaste hindamine toimub haridusministri määrusega kinnitatud korra alusel. 22. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid. Gümnaasiumi lõpueksamid on riigieksamid ja koolieksamid. Põhikooli lõpueksamid on ühtlustatud küsimuste ja ülesannetega riigieksamid. 23. 8., 10. ja 11. klassi õpilased sooritavad üleminekuarvestuse. IV. ÕPILASTE JA NENDE VANEMATE ÕIGUSED NING KOHUSTUSED 24. Õpilaste vastuvõtmine gümnaasiumi, ühest koolist teise kooli üleminek ja gümnaasiumist väljaarvamine toimub Haridusministeeriumi poolt kehtestatud korras. 25. Õpilane on kohustatud täitma koolikohustust ja kooli kodukorda. 26. Õpilasele väljastatakse õppeasutuses õppimise perioodiks õpilaspilet, mille väljaandmine toimub haridusministri poolt kinnitatud korra alusel. 27. Õpilasel on õigus: • valida õppeaineid koolis õpetavate valik- ja vabaainete piires või õppida individuaalõppekava järgi; • moodustada koolis õpilasesindus, ühinguid, seltse, mille tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega, anda välja almanahhe ja kooli ajalehte; • osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises, gümnaasiumiõpilastel olla valitud kooli hoolekogusse; • kasutada klassivälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi- ja tehnilisi vahendeid; • vajadusel saada ainelist abi selleks eraldatud summadest ja fondidest; • saada koolist informatsiooni koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta; • pöörduda oma õiguste kaitseks lastekaitseametniku poole; • saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja vallavolikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras. 28. Õpilasomavalitsus on õpilaste õigus kooskõlas seadusega iseseisvalt otsustada ja korraldada õpilaselu küsimusi, lähtudes õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest. 29. Õpilasomavalitsuse teostamiseks on õpilaskonnal õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda koolisisestes suhetes ning suhetes rahvuslike ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega. 30. Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks kooli hoolekogu ning kinnitab direktor. 31. Õpilaskonnal on õigus: • moodustada teiste õpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktides sätestatud alustel ja korras; • astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 32. Gümnaasium tagab õpilase koolis viibimise ajal tema tervise kaitse ja koostab tervisekaitse-eeskirjade ja -normide kohase päevakava. 33. Õpilaste meditsiinilist teenindamist korraldab vallaarst sotsiaalministri määrusega kehtestatud korras. 34. Õpilasel ja tema vanematel on õigus õppenõukogu otsusega mittenõustumisel, samuti õpetamist ja kasvatamist puudutavates vaidlusküsimustes pöörduda kooli hoolekogu ja kooli üle riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku poole. 35. Õpilase poolt koolile tekitatud ainelise kahju hüvitab õpilane või teevad seda tema vanemad vastavalt kehtestatud korrale. 36. Gümnaasiumi ja kodu koostöö koordineerimiseks kutsub gümnaasiumi juhtkond (klassijuhataja) kokku vanemate koosoleku vähemalt üks kord aastas. Kui kolmandik klassi õpilaste vanemaid nõuab, on kooli juhtkond kohustatud kokku kutsuma selle klassi õpilaste vanemate koosoleku. 37. Õppe- ja klassivälises tegevuses silmapaistnud õpilastele avaldatakse tunnustust: • direktori käskkirjaga; • gümnaasiumi lipu kandjaks määramisega pidulikel üritustel; • tänu- ja kiituskirjaga; • kooli auraamatusse kandmisega; • mälestusesemega premeerimisega. 38. Gümnaasiumi kodukorra mittetäitmisel kasutatakse õpilaste suhtes järgmisi karistusi: • kirjalik märkus klassijuhataja (õpetaja) poolt; • direktori käskkiri (noomitus, vali noomitus); • mitterahuldav käitumine; • koolist väljaarvamine. V. GÜMNAASIUMI TÖÖTAJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 39. Gümnaasiumi töötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad. 40. Gümnaasiumi personali koosseisu määrab direktor, tuginedes Haridusministeeriumi poolt kehtestatud miinimumkoosseisudele ja valla eelarve võimalustele. 41. Gümnaasiumi personali ülesanded, õigused ja kohustused ning vastutus määratakse kindlaks kooli töösisekorraeeskirjadega, ametijuhendite ja töölepingutega, mis on kooskõlas tööseadustega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega. 42. Gümnaasiumis on klassi- ja aineõpetajad. Klassiõpetaja õpetab 1.–6. klassis põhiliselt kõiki õppeaineid oma klassis. Aineõpetaja õpetab 5.–12. klassis ühte või mitut õppeainet vastavalt oma kvalifikatsioonile. 43. Personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need gümnaasiumi direktor vastavuses tööseadustega ja muude pedagoogide töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. 44. Õpetajate, direktori asetäitja õppe- ja kasvatusalal ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute vabade ametikohtade täitmiseks korraldab gümnaasiumi direktor konkursi, mille läbiviimise korra kinnitab hoolekogu direktori ettepanekul. 45. Pedagoogide kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise tingimused ja korra kehtestab haridusminister määrusega. VI. GÜMNAASIUMI JUHTIMINE 46. Gümnaasiumi juhib direktor. Direktor kannab vastutust gümnaasiumi üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. 47. Direktor on gümnaasiumi seaduslik esindaja ja ta võib teha tehinguid, mis on suunatud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisele. 48. Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. 49. Gümnaasiumi direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab vallavalitsus. 50. Gümnaasiumi direktoriga sõlmitakse tööleping konkursil väljakuulutatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. 51. Direktori ülesanne on tagada kooli tulemuslik töö ning kodukord, juhtida kooli õppe- ja kasvatustegevust ning majandus- ja finantstegevust koos hoolekogu, õppenõukogu ja õpilaste omavalitsusega. 52. Gümnaasiumil on õppenõukogu, mille ülesanne on kooli õppe- ja kasvatustegevuse kindlaksmääramine, analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. 53. Õppenõukogu liikmed on gümnaasiumi pedagoogid. 54. Õppenõukogu ainupädevusse kuulub: • hinnangu andmine kooli põhikirjale, õppe- ja kasvatustööle; • kinnitab kooli õppekavad, võõrkeelte ja vabaainete õpetamise, kodu- ja parandusõppe korraldamise; • otsustab klassist-klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmise; • otsustab arvestustööde sooritamise, lõpueksamitele lubamise ja korraldamise, kooli lõpetamise ja kiituskirjaga autasustamise; • otsustab käitumise «mitterahuldava» aastahinde, koolist väljaheitmise; • delegeerib oma esindajad kooli hoolekogu ja atesteerimiskomisjoni koosseisu. 55. Vallavalitsus moodustab hoolekogu, kelle ülesanne on luua vajalikud tingimused kooli edukaks tööks, jälgida selle õppe- ja kasvatustööd ning teha vallavalitsusele ettepanekuid gümnaasiumiga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks. 56. Hoolekogu valib enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Hoolekogu koosolekud toimuvad õppeaasta kestel vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. Hoolekogu tegutsemise korra kehtestab haridusminister määrusega. 57. Gümnaasiumi hoolekogusse kuuluvad vallavolikogu ja õpilaste esindaja, kaks õpetajat õppenõukogu otsusel ning viis vanemate ja vilistlaste esindajat vanemate üldkoosoleku otsusel. VII. FINANTSEERIMINE JA ARUANDLUS 58. Gümnaasiumil on oma eelarve. Kooli direktor esitab hoolekogu poolt heaks kiidetud eelarvekava kooskõlastamiseks vallavalitsusele. Eelarve kinnitab vallavolikogu. 59. Gümnaasiumi eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja vallaeelarvest, laekumised sihtasutustelt ja annetustest. 60. Gümnaasiumi vara moodustavad Väike-Maarja vallalt talle sihtotstarbeliseks kasutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. 61. Gümnaasiumi tegevuseks vajalike õppevahendite soetamisel võetakse aluseks haridusministri määrusega kinnitatud õppevahendite miinimumloetelu. 62. Gümnaasiumi vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab vallavalitsus. 63. Gümnaasiumi dokumentatsiooni peetakse Haridusministeeriumi poolt kehtestatud korras. 64. Gümnaasiumi tegevuse kohta esitatakse aruandlus vastavalt kehtivale seadusandlusele. VIII. GÜMNAASIUMI REORGANISEERIMINE JA SULGEMINE 65. Gümnaasium reorganiseeritakse või suletakse vallavolikogu otsuse alusel pärast õppeperioodi lõppu. Vastavad toimingud teostab vallavalitsus vastavate õigusaktidega ettenähtud korras. 66. Gümnaasiumi reorganiseerimise taotluse esitab ja kooli sulgemisest teatab vallavalitsus Haridusministeeriumile, õpilastele ja kooli personalile hiljemalt 6 kuud enne uue õppeaasta algust.