Justiitsminister — Õiguspoliitika osakonna põhimäärus

jõustunud 1.12.2002 Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 26.11.2003 nr 67 (RTL 2003, 121, 1950) 01.12.2003 Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16; 53, 305; 59, 358; 94, 578; 100, 646; 102, 677; 2002, 57, 354; 87, 505; 90, 520) § 47 lõike 2 alusel. §1. Ülds��tted (1) Õiguspoliitika osakond on Justiitsministeeriumi struktuuriüksus, mis allub vahetult kantslerile. (2) Õiguspoliitika osakonna struktuuriüksused on: 1) avaliku õiguse talitus; 2) eraõiguse talitus; 3) [Kehtetu] 4) Euroopa Liidu õiguse ja välissuhete talitus; 5) büroo. [RTL 2003, 121, 1950 – jõust. 01.12.2003, osaliselt 1.04.2004] §2. Õiguspoliitika osakonna ülesanded (1) Õiguspoliitika osakonna põhiülesanded on: 1) riigi õiguspoliitika kavandamine ja elluviimine, õigusloome ja selle analüüs riigiõiguse, haldusõiguse üldküsimuste, ministeeriumi pädevuses oleva haldusõiguse eriosa ning tsiviil-, kaubandus- ja ühinguõiguse, tsiviilkohtu ja halduskohtumenetluse valdkonnas ning vastava valdkonna rahvusvahelise õiguse küsimustes, õigusloome koordineerimine, õigusaktide terviktekstide koostamine, Eesti õigusaktide Euroopa Liidu õigusega ühtlustamise tagamine, ministeeriumi ja selle asutuste välissuhtlemise korraldamine ning välisabi koordineerimine; 2) Eesti Õiguskeele Keskuse tegevuse korraldamine. (2) Oma pädevuses olevate ülesannete täitmiseks õiguspoliitika osakond: 1) kavandab ja viib ellu õiguspoliitikat ning analüüsib õigusloome arengusuundi; 2) tagab õiguse süsteemse arendamise ning analüüsib õigusaktide mõjusid; 3) töötab välja ning analüüsib õigusaktide eelnõusid riigiõiguse, haldusõiguse üldküsimuste, ministeeriumi pädevuses oleva haldusõiguse eriosa, tsiviil-, kaubandus-, ühinguõiguse, tsiviilkohtu ja halduskohtumenetluse valdkonnas ning vastava valdkonna rahvusvahelise õiguse küsimustes; 4) analüüsib ja kooskõlastab ministeeriumide seaduseelnõude väljatöötamise kavasid, seaduste ja Riigikogu otsuste eelnõusid; 5) kontrollib ministeeriumide seaduseelnõude väljatöötamise kavade, seaduste ja Riigikogu otsuste eelnõude vastavust kehtivale õigusele ning Euroopa Liidu õiguse nõuetele; 6) analüüsib kohtupraktikat ja Euroopa Kohtu lahendeid; 7) korraldab õiguskeelehoolet, ühtlustab eelnõude keelekasutust ning süstematiseerib õigustermineid; 8) koostab seaduste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste terviktekste; 9) korraldab Eesti Õiguskeele Keskuse tööd, s.o analüüsib keskuse töökorraldust, teeb ettepanekuid selle arengusuundade määramiseks ning teostab tema tegevuse üle järelevalvet; 10) korraldab ministeeriumi ja tema asutuste välissuhtlemist ning koordineerib välisabi. [RTL 2003, 121, 1950 – jõust. 01.12.2003] §3. Osakonna juhtimine (1) Osakonna tööd juhib osakonna juhataja kohuseid täitev kantsler, kes korraldab osakonna pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist. (2) Osakonna juhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul. (3) Osakonna juhataja äraolekul asendab teda kantsleri poolt määratud teenistuja. (4) Osakonna juhataja: 1) vastutab osakonnale pandud ülesannete õigeaegse ja korrektse täitmise eest ja annab sellest aru kantslerile; 2) määrab osakonna tööjaotuse ning töötab koos üldosakonnaga välja osakonna nõunike, talituste juhatajate ja büroo teenistujate ametijuhendid; 3) teostab järelevalvet osakonna tööülesannete ning tööplaani täitmise üle; 4) teeb ettepanekud palgafondi jaotamise kohta osakonna nõunike, talituste juhatajate ja büroo teenistujate osas. [RTL 2003, 121, 1950 – jõust. 01.12.2003, osaliselt 1.04.2004] §4. Talituse juhtimine (1) Talitust juhib talituse juhataja. Talituse juhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler. (2) Talituse juhataja allub vahetult õigusloome asekantslerile. (3) Talituse juhataja äraolekul asendab teda õigusloome asekantsleri ettepanekul kantsleri poolt määratud teenistuja. (4) Talituse juhataja: 1) vastutab talitusele pandud ülesannete õigeaegse ja korrektse täitmise eest ja annab sellest aru õigusloome asekantslerile; 2) määrab talituse tööjaotuse ning töötab koos üldosakonnaga välja talituse teenistujate ametijuhendid; 3) teostab järelevalvet talituse teenistujate tööülesannete täitmise üle; 4) teeb ettepanekud palgafondi jaotamise kohta talituse teenistujate osas. §5. Büroo juhtimine (1) Büroo tööd koordineerib büroo vanemkonsultant. Büroo vanemkonsultandi nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler. (2) Büroo vanemkonsultant allub vahetult osakonna juhatajale. (3) Büroo vanemkonsultant: 1) koordineerib büroo tööd; 2) jälgib büroo ülesannete tähtaegset täitmist. §6. Õiguspoliitika osakonna ametikohtade loetelu Õiguspoliitika osakonnas on järgmised ametikohad: õiguspoliitika osakonna juhataja nõunik avaliku õiguse talituse juhataja nõunik eraõiguse talituse juhataja nõunik Euroopa Liidu õiguse ja välissuhete talituse juhataja nõunik büroo vanemkonsultant sekretär-asjaajaja nõunik referent [RTL 2003, 121, 1950 – jõust. 01.12.2003] §7. Avaliku õiguse talituse ülesanded Riigi-, haldus- ja justiitshaldusõiguse valdkondades ning rahvusvahelise avaliku õiguse vastavates küsimustes avaliku õiguse talitus: 1) valmistab ette seaduseelnõusid, vajaduse korral ka muude õigusaktide eelnõusid; 2) valmistab ette rahvusvaheliste lepingute sõlmimist ja konventsioonidega ühinemist; 3) tagab ettevalmistatavate õigusaktide eelnõude vastavuse Euroopa Liidu normidele ja direktiividele; 4) valmistab ette õigusaktide avaldamist ja õigusloomet reguleerivate õigusaktide eelnõusid; 5) aitab kaasa õiguse süsteemsele arendamisele, õigusloome kvaliteedi ja õigusaktide mõjude analüüsi tagamisele; 6) koostab ministeeriumi poolt moodustatavate töö- ja ekspertgruppidega ning komisjonidega sõlmitavad lepingud, koordineerib ja kontrollib nende täitmist; 7) annab arvamuse Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta ning koostab koondarvamuse küsimustes, milles ta on juhtivaks talituseks; 8) teostab õigusekspertiisi; 9) koostab ministrile arvamusi Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungil läbivaatamisele tulevate materjalide kohta; 10) analüüsib õigusakte, õiguspoliitika arengusuundi ja õigusaktide kohaldamise praktikat ning teeb õigusloomet puudutavaid ettepanekuid; 11) analüüsib Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendeid; 12) teenindab tehniliselt komisjone ning töö- ja ekspertgruppe, kes töötavad välja avaliku õiguse talituse valdkonda kuuluvaid õigusaktide eelnõusid. §8. Eraõiguse talituse ülesanded Tsiviilõiguse, kaubandus- ja ühinguõiguse ning tsiviil- ja tsiviiltäitemenetluse valdkonnas, samuti vastavates rahvusvahelise eraõiguse küsimustes eraõiguse talitus: 1) valmistab ette seaduseelnõusid, vajaduse korral ka muude õigusaktide eelnõusid; 2) valmistab ette rahvusvaheliste lepingute sõlmimist ja konventsioonidega ühinemist; 3) tagab ettevalmistatavate õigusaktide eelnõude vastavuse Euroopa Liidu normidele ja direktiividele; 4) aitab kaasa õiguse süsteemsele arendamisele, õigusloome kvaliteedi ja õigusaktide mõjude analüüsi tagamisele; 5) koostab ministeeriumi poolt moodustatavate töö- ja ekspertgruppidega ning komisjonidega sõlmitavad lepingud, koordineerib ja kontrollib nende täitmist; 6) annab arvamuse Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta ning koostab koondarvamuse küsimustes, milles ta on juhtivaks talituseks; 7) teostab õigusekspertiisi; 8) korraldab justiits- ja siseasjades õiguslikku koostööd Euroopa Liiduga ning analüüsib oma valdkonnaga seonduvat Euroopa Liidu õigust; 9) koostab ministrile arvamusi Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungil läbivaatamisele tulevate materjalide kohta; 10) analüüsib õigusakte, õiguspoliitika arengusuundi ja õigusaktide kohaldamise praktikat ning teeb õigusloomet puudutavaid ettepanekuid; 11) teenindab tehniliselt komisjone ning töö- ja ekspertgruppe, kes töötavad välja eraõiguse talituse valdkonda kuuluvaid õigusaktide eelnõusid; 12) toetab ministeeriumi koostöö arendamist Riigikohtu, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Õiguskeskusega ning aitab esindada ministeeriumi huve Tartus. §9. [Kehtetu – RTL 2003, 121, 1950 – jõust. 01.12.2003] §10. Euroopa Liidu õiguse ja välissuhete talituse ülesanded Siseriikliku õiguse ja Euroopa Liidu õiguse ühtlustamise koordineerimisel ning ministeeriumi ja tema valitsemisalas olevate asutuste välissuhtlemise korraldamisel Euroopa Liidu õiguse ja välissuhete talitus: 1) kaasajastab siseriikliku õiguse Euroopa Liidu õigusega ühtlustamise metoodikat; 2) teeb ettepanekuid õigusaktide ühtlustamiseks Euroopa Liidu õigusaktidega; 3) kooskõlastab oma pädevuse piires seaduste ja Riigikogu otsuste eelnõusid ja teostab õigusekspertiisi; 4) koostab ministrile arvamusi Vabariigi Valitsuse istungil läbivaatamisele tulevate materjalide kohta; 5) annab ministeeriumidele ja muudele ametkondadele nõu Euroopa Liidu õigussüsteemi ja seadusandluse põhimõtete kohta; 6) kontrollib ministeeriumis ettevalmistatud õigusaktide eelnõude vastavust Euroopa Liidu õigusaktidele; 7) teeb võrdlevat analüüsi eri riikide õigussüsteemidest; 8) analüüsib Euroopa Kohtu lahendeid; 9) töötab välja ministeeriumi välissuhtlemiskavad, sh kavad suhtlemiseks välisriikide vastavate ministeeriumide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning analüüsib nende täitmist; 10) koordineerib ministeeriumi ja ministeeriumi haldusalas olevate asutuste välissuhtlemist; 11) vahendab Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu õigusalaseid programme ja alaprogramme; 12) koordineerib ministeeriumi ja ministeeriumi haldusalas olevate asutuste koostöö- ja välisabiprogramme, sh selgitab välja välisabi võimalused ja vajadused, suhtleb abiprogrammide esindajatega, analüüsib nende tõhusust; 13) osaleb rahvusvaheliste lepingute eelnõude koostamisel ja sõlmimisel; 14) koordineerib ja vahendab kirjavahetust välisriikidega; 15) vajadusel hangib teatisi välisriigi seadusandluse kohta juhul, kui kohtus tuleb vastavalt rahvusvahelise eraõiguse normile kohaldada välismaa õigust. §11. Büroo ülesanded Õiguspoliitika osakonna tehnilisel teenindamisel, õiguskeelehoolde korraldamisel ning õigusaktide eelnõude normitehnika eeskirjadele vastavuse kontrollimisel büroo: 1) kontrollib õigusaktide eelnõude vastavust normitehnikaga ning teeb ettepanekuid õigusloome metoodika ning normitehnika üldpõhimõtete kujundamiseks; 2) kogub, ühtlustab ja süstematiseerib õigustermineid ning teeb ettepanekuid õigusterminite ja õiguskeele kasutamise ühtlustamiseks õigusaktides, annab välja õiguskeelealaseid trükiseid; 3) toimetab ministeeriumis ettevalmistatud õigusaktide eelnõusid keeleliselt ning nõustab ministeeriumi töötajaid õiguskeele küsimustes; 4) kooskõlastab ministeeriumide seaduse eelnõude väljatöötamise kavad ning kooskõlastab oma pädevuse piires seaduste ja Riigikogu otsuste eelnõusid ja teostab õigusekspertiise; 5) koostab seaduste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste terviktekste; 6) teeb ettepanekuid seadustes jt õigusaktides, sh justiitsministri ja Justiitsministeeriumi kantsleri õigusaktides, vastuolude, lünkade ja tühikute kõrvaldamiseks; 7) korraldab ministeeriumi raamatukogu tööd; 8) tagab tõrgeteta asjaajamise ja osakonna tehnilise teenindamise. [RTL 2003, 121, 1950 – jõust. 01.12.2003] §12. Määruse kehtetuks tunnistamine Justiitsministri 25. veebruari 1998. a määrus nr 8 «Osakondade põhimääruste kinnitamine» (RTL 1998, 218/219, 859; 1999, 21, 222; 34, 414; 2000, 10, 93; 33, 452; 55, 837; 90, 1381; 109, 1676; 117, 1828; 2001, 3, 16; 27, 339; 42, 593; 48, 669; 70, 943; 2002, 62, 920) ning justiitsministri 15. jaanuari 1999. a määrus nr 2 «Osakondade põhimääruste muutmine» (RTL 1999, 21, 222) tunnistatakse kehtetuks. §13. Määruse jõustumine (1) [Käesolevast tekstist välja jäetud] (2) [Käesolevast tekstist välja jäetud]