Kuressaare Linnavolikogu — Kuressaare linna põhimääruse ja linnavolikogu reglemendi uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 15, 264

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 punktist 9, Kuressaare Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Kuressaare linna põhimääruse» uus redaktsioon (lisa 1). 2. Kinnitada «Kuressaare Linnavolikogu reglemendi» uus redaktsioon (lisa 2). 3. Kinnitada «Kuressaare linnapea ametiraha ja -saua statuut» (lisa 3). 4. Tunnistada kehtetuks järgmised Kuressaare Linnavolikogu poolt vastuvõetud määrused: 4.1. Kuressaare Linnavolikogu 25. aprilli 1996. a määrus nr 5 «Sotsiaalsete garantiide kehtestamine»; 4.2. Kuressaare Linnavolikogu 27. juuni 1996. a määruse nr 7 punkt 1 Kuressaare linna põhimääruse kinnitamise kohta; 4.3. Kuressaare Linnavolikogu 27. juuni 1996. a määruse nr 7 punkt 3 Kuressaare Linnavolikogu reglemendi kinnitamise kohta. 5. Tunnistada kehtetuks järgmised Kuressaare Linnavolikogu poolt vastuvõetud otsused: 5.1. Kuressaare Linnavolikogu 23. märtsil 1995. a otsus «Linna esindamise korra kinnitamine»; 5.2. Kuressaare Linnavolikogu 24. oktoobri 1996. a otsus nr 72 «Täiendava hüvitise maksmine». 6. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2000. a. Volikogu esimees Taivo LÕUK Lisa 1 Kinnitatud Kuressaare Linnavolikogu 26. augusti 1999. a määrusega nr 17 Kuressaare linna põhimäärus I. ÜLDSÄTTED Paragrahv 1. Kuressaare linna põhimääruse mõiste Kuressaare linna põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Kuressaare linna omavalitsusorganite, nende komisjonide ning linna ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, nende suhted teiste omavalitsusüksuste, juriidiliste ja füüsiliste isikutega. Paragrahv 2. Kuressaare linna omavalitsuse mõiste (1.) Kuressaare linna omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades linna kui terviku arengu iseärasusi. (2.) Kuressaare linna omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel. (3.) Kuressaare linna omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel. Paragrahv 3. Kuressaare linna omavalitsuse põhimõtted Kuressaare linna omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. Paragrahv 4. Kuressaare linna omavalitsuse õiguslikud alused (1.) Kuressaare linn kohaliku omavalitsusüksusena (edaspidi linn) juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja teistest riigi õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, teistest Kuressaare linna õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest ja lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (2.) Linn otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. (3.) Linn on avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduste ja linna põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires linnavolikogu, linnavolikogu esimees, linnavalitsus, linnapea. (4.) Kuressaare linna võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastavad volitused antud linna õigusaktidega sätestatud korras. Paragrahv 5. Kuressaare linna omavalitsusorganid Linna omavalitsusorganid on: 1) linnavolikogu – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse hääleõiguslike linnaelanike poolt seaduse alusel; 2) linnavalitsus – linnavolikogu poolt moodustatav täitevorgan. Paragrahv 6. Kuressaare linna kui omavalitsusüksuse ülesanded (1.) Linna ülesanne on korraldada: 1) sotsiaalabi ja -teenuseid; 2) vanurite hoolekannet; 3) elamu- ja kommunaalmajandust; 4) veevarustust ja kanalisatsiooni; 5) heakorda; 6) territoriaalplaneerimist; 7) linnasisest ühistransporti; 8) teede ja tänavate korrashoidu. (2.) Linna ülesanne on linna omandis olevate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogu, kultuurikeskuse ning teiste kohalike asutuste ülalpidamine. Nimetatud asutuste puhul võidakse seadusega ette näha teatud kulutuste katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3.) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab linn neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadusega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4.) Linn täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja linnavolikogu vahelisest lepingust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Riiklike kohustuste täitmise, mille kulu ei ole riigieelarvest kaetud, otsustab linnavolikogu. (5.) Linna ülesanne on arengustrateegia ja sellest lähtuva arengukava väljatöötamine ja kinnitamine ning linna elu juhtimine vastavuses arengukavas fikseeritud prioriteetide ja põhisuundadega. Arengustrateegiaks on linna võimalustest ning ajaloolis-kultuurilistest iseärasustest lähtuvate pikemaajaliste arengueesmärkide ja nende saavutamise võimalike teede määratlemine. (6.) Linna ülesanne on tema omandis ja kasutuses oleva vara heaperemehelik kasutamine linna kui terviku arengu huvides. Paragrahv 7. Kuressaare linna õiguste kaitse (1.) Ilma linnavolikogu arvamust ära kuulamata ei tohi linna kui omavalitsusüksust likvideerida või selle piire või nime muuta. (2.) Linnavolikogul on õigus linna territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. (3.) Linnal on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. Paragrahv 8. Kuressaare linn avalik-õigusliku isikuna (1.) Linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja antud põhimäärusega kooskõlas ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, linnavalitsus ning linnapea. (2.) Linnal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. Paragrahv 9. Kuressaare linna esindamise kord (1.) Linna esindavad seaduste ja käesoleva põhimäärusega neile antud pädevuse piires linnavolikogu, volikogu esimees, linnavalitsus ja linnapea. (2.) Linnavolikogu: 1) esindab linna suhetes Riigikoguga; 2) esindab linna suhetes Vabariigi Presidendiga; 3) otsustab linna astumise rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või lahkumise ja esindatuse neis; 4) volitab isikuid või esindusi sõlmima välislepinguid, kui viimastega kaasnevad kulutused linna eelarvest, ja kinnitab välislepingud; 5) koos linnavalitsusega arendab vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd ja sõlmib koostöölepinguid; 6) esindab linna kohalikus omavalitsuste liidus; 7) esindab linna suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega; 8) esindab linna avalik-õigusliku isikuna kohtus. (3.) Linnavolikogu esimees esindab linnavolikogu. (4.) Linnavalitsus: 1) esindab linna suhetes Vabariigi Valitsuse, sellele alluvate riigiasutuste (sh maavalitsuse), -ametite ja organisatsioonidega; 2) esindab linna ja sõlmib lepinguid kõigi teiste isikutega, v.a juhul, kui see kuulub volikogu pädevusse; 3) koos volikoguga sõlmib koostöölepinguid sõpruslinnadega; 4) esindab linna omavalitsuste liitudes, ühendustes jne; 5) esindab linna avalik-õigusliku isikuna kohtus. (5.) Linnapea esindab linnavalitsust. (6.) Käesolevas paragrahvis toodud esindusjaotus kehtib ka välisriikide vastavate institutsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonide kohta, olenevalt sellest, keda vastav organisatsioon esindab. Paragrahv 10. Kuressaare linna sümbolid (1.) Linna sümbolid on ajaloolised vapp ja lipp (käesoleva põhimääruse lisa 1). (2.) Linnapea kasutab pidulikel juhtudel oma ametiülesannete täitmisel ametiraha ja -saua vastavalt linnavolikogu poolt kinnitatud statuudile. (3.) Linna sümboolika muutmine või täiendamine kuulub linnavolikogu kompetentsi. Paragrahv 11. Kuressaare linna sümbolite kasutamise kord (1.) Linna vappi on lubatud kasutada: 1) linnavolikogu, linnavolikogu kantselei, linnavalitsuse, linnakantselei pitsatitel ja dokumendiplankidel; 2) linna autasudel, meenetel ja samuti alapunktis 1 nimetatud linna ametiasutuste ümbrikel ja muudel ametlikel trükistel; 3) linnavolikogu ja linnavalitsuse hoonel, linna piiritähistel ning linna ametiasutuste siltidel. (2.) Juhtudel, mis ei ole toodud lõikes 1, võib linna vappi kasutada üksnes linnavalitsuse loal. (3.) Linna vapi kasutamine etalonist erineval kujul kuulub igakordsele läbivaatamisele ja kinnitamisele linnavalitsuse poolt. (4.) Linnalipp heisatakse: 1) alaliselt linnavolikogu ja linnavalitsuse hoone ees asuvasse lipumasti; 2) ajutiselt linna pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel avalikel üritustel. (5.) Linnalipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes linnavolikogu otsuse või linnavalitsuse korraldusega linnale kuuluvatel hoonetel või maa-aladel. Teistele omanikele on niisugused otsused või korraldused üksnes soovitusliku iseloomuga. (6.) Linnalipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. (7.) Kui linnalipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub linnalipp lippude poolt vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust. (8.) Linnalipu valmistamine toimub üksnes linnavalitsuse loal. (9.) Linna visuaalsete sümbolite kasutamise korra kehtestab linnavalitsus. Paragrahv 12. Kuressaare linna aukodanik (1.) Kuressaare linna aukodaniku nimetuse võib anda üksikisikule Kuressaare linnale osutatud väljapaistvate teenete eest või linnapoolse erilise austusavaldusena. (2.) Linna aukodaniku statuudi kinnitab linnavolikogu. Paragrahv 13. Kuressaare linna teenetemärk (1.) Kuressaare linna teenetemärk antakse austusavaldusena Kuressaare linnale silmapaistvaid teeneid osutanud üksikisikule. (2.) Teenetemärgi statuudi kinnitab linnavolikogu. Paragrahv 14. Kuressaare linna piir (1.) Linna piir on kinnitatud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 31. jaanuari 1975. a seadlusega «Kuressaare linna administratiivpiiri muutmise kohta» ja kantakse riigi maakatastri kaardile vastavalt kehtivale seadusele. (2.) Linna piiri muutmise algatab seadusega sätestatud korras linnavolikogu või Vabariigi Valitsus. Piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud valitsusasutus seadusega sätestatud alustel ja korras. (3.) Linna piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras ja on kirjeldatud käesoleva põhimääruse lisas 2. Paragrahv 15. Kuressaare linna elanik Linnaelanik on isik, kellel on elanike registri järgi alaline elukoht Kuressaare linnas. II. KURESSAARE LINNAVOLIKOGU Paragrahv 16. Kuressaare linna esinduskogu (1.) Linnavolikogu on linna esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras. (2.) Linna pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel tegutseb linnavolikogu linnaelanike huvides ja nende nimel, juhindudes seadustest ja teistest õigusaktidest. (3.) Linnavolikogu kinnitab seaduses sätestatud alustel oma struktuuri ja reglemendi ning lahendab seaduste, teiste õigusaktide ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (4.) Linnavolikogu esindab ja tema tööd juhib linnavolikogu esimees, tema äraolekul linnavolikogu asendaja. Paragrahv 17. Kuressaare Linnavolikogu moodustamine (1.) Linnavolikogu valitakse hääleõiguslike linnaelanike poolt üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. (2.) Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on valimiste päeval vähemalt 18-aastane, elab püsivalt Kuressaares ja on kantud Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikku registrisse Kuressaares, samuti Eestis seaduslikult viibiv välismaalane, kes on valimiste päeval vähemalt 18-aastane, on valimiste aasta 1. jaanuariks vähemalt viis aastat püsivalt elanud Kuressaares ning on kantud Eesti hääleõiguslike välismaalaste riiklikku registrisse Kuressaares. (3.) Linnavolikogus peab olema vähemalt 21 liiget. Linnavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab linnavolikogu vähemalt kuus kuud enne valimiste päeva. (4.) Linnavolikogu valimisteks moodustatakse linnavolikogu otsusega üks valimisringkond hiljemalt 90 päeva enne valimiste päeva, määratakse selle piirid, number ja mandaatide arv valimisringkonnas. (5.) Linnavolikogu otsus valimisringkonna moodustamise kohta koos mandaatide arvuga ringkonnas ja ringkonna piiride kirjeldusega avaldatakse üldiseks teadmiseks kolme tööpäeva jooksul arvates otsuse vastuvõtmise päevast. (6.) Linnavolikogu valimisi valmistavad ette ja korraldavad Kuressaare linna valimiskomisjon ja jaoskonnakomisjonid, kelle volituste kestus on kolm aastat. (7.) Linnavolikogu moodustab Kuressaare linna valimiskomisjoni hiljemalt 90 päeva enne valimiste päeva kuni 7-liikmelisena, määrates komisjoni liikmete hulgast komisjoni esimehe, samuti kuni kolm asendusliiget. (8.) Hääletamise korraldamiseks jaotab linnavalitsus valimisringkonna valimisjaoskondadeks hiljemalt 40 päeva enne valimiste päeva, määrates kindlaks nende arvu, piirid ning ühtse numeratsiooni ja jaoskonnakomisjonide asukohad. (9.) Linnavolikogu moodustab jaoskonnakomisjonid kuni 9-liikmelisena, määrates kuni neli asendusliiget. (10.) Linnavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Paragrahv 18. Kuressaare Linnavolikogu liige (1.) Linnavolikogu liige on isik, kes on vastavalt seadusele osutunud valituks. (2.) Linnavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Linnavolikogu liige juhindub seadustest, linna õigusaktidest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest. (3.) Linnavolikogu liikme tegevus oma volituste täitmisel on avalik. (4.) Linnavolikogu liikmel on õigus: 1) algatada linnavolikogu õigusakte ja teha ettepanekuid linnavolikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 2) seada üles kandidaati, ka iseennast, linnavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 3) esitada linnavolikogu menetluses olevate eelnõude täiendus- ja muudatusettepanekuid; 4) saada linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 5) esineda linnavolikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi; 6) esitada linnavolikogu istungil arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele; 7) kasutada linna ruume linnaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi volikogu kantseleist selle korraldamiseks; 8) saada hüvitist linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ja põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest linnavolikogu poolt kehtestatud määrades ja korras; 9) jääda hääletamisel eriarvamusele, mis kantakse protokolli. (5.) Linnavolikogu liikmel on kohustus: 1) esitada majanduslike huvide deklaratsioon seaduses sätestatud korras; 2) teavitada volikogu esimees asjaoludest, mis tingivad tema volituste lõppemise. Paragrahv 19. Kuressaare Linnavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine Linnavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) linnavolikogu tegutsemisvõimetusega; 2) tagasiastumisega; 3) väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist Kuressaares; 4) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) kohtuotsusega, millega tühistati linna valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta linnavolikogu liikmeks; 6) teovõimetuks tunnistamisega; 7) tema surmaga. Paragrahv 20. Kuressaare Linnavolikogu liikme volituste peatumine Linnavolikogu liikme volitused peatuvad seoses: 1) nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks või valimisega linnapeaks või vallavanemaks või kinnitamisega linna- või vallavalitsuse liikmeks; 2) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 3) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega. Paragrahv 21. Kuressaare Linnavolikogu asendusliige (1.) Ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega linnavolikogu liikme asemele astub linnavolikogu asendusliige. Asendusliikmel on kõik linnavolikogu liikme õigused ja kohustused. (2.) Kuressaare linna valimiskomisjon registreerib linnavolikogu asendusliikmed ja edastab nende nimekirja linnavolikogu esimehele. (3.) Asendusliige on esimene samas valimisringkonnas kandideerinud sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, milles kandideeris asendatav linnavolikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat ei saa mingil põhjusel linnavolikogu liikmeks asuda, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. (4.) Kui asendatav linnavolikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, siis saab linnavolikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud Kuressaare linna valimiskomisjon. (5.) Kui linnavolikogu uude koosseisu valitud vallavanem või linnapea või valla- või linnavalitsuse liige jätkab kuni uue linnapea valimiseni või linnavalitsuse moodustamiseni oma tegevust linnavolikogu uue koosseisu kokkukutsumise tõttu tagasi astuva linnapeana või linnavalitsuse koosseisus, teeb Kuressaare linna valimiskomisjon otsuse asendusliikme asumise kohta linnavolikogu liikmeks, lähtudes käesolevas paragrahvis sätestatust. Kuressaare linna valimiskomisjoni otsus jõustub samal päeval valimistulemuste väljakuulutamisega. (6.) Linnavolikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused linnavolikogu liikmena algavad vastava linnavolikogu otsuse jõustumise hetkest. (7.) Linnavolikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama linnavolikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. (8.) Kui linnavolikogu liikmete arv langeb käesoleva põhimääruse paragrahvi 17 lõikes 3 osutatud tegutsemiseks vajaliku miinimumini või alla selle, korraldatakse volikogu koosseisu puudu olevate liikmete valimiseks täiendavad valimised. Paragrahv 22. Linnavolikogu pädevus (1.) Linnavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) linna eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine; 2) kohalike maksude kehtestamine ja maksumäärade muutmine; 3) linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise korra kehtestamine; 6) linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) linna arengukava kinnitamine, muutmine või tühistamine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine linna nime või halduspiiride muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) linnaosa moodustamine ja likvideerimine, tema piiride ja pädevuse kindlaksmääramine ning põhimääruse kinnitamine; 12) linnavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valimiste linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine, linna valimiskomisjoni komisjoni esimehe ja asendusliikmete määramine; 14) linnavolikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) linnapea valimine ja ametist vabastamine; 16) linnavalitsuse ja tema liikmete ametisse kinnitamine ning valitsuse ja tema liikmete ametist vabastamine; 17) umbusalduse avaldamine linnavolikogu esimehele, linnapeale või linnavalitsuse liikmele või linnavolikogu komisjoni esimehele; 18) linnavalitsuse liikmetele töötasu määramine; 19) linnavolikogu komisjonide moodustamine või likvideerimine, nende esimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 20) linnavolikogu reglemendi kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 21) linnavolikogu esimehele või tema asendajale töötasu määramine; 22) linnavolikogu liikmetele linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest ettenähtud hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) linna kui omavalitsusüksuse esindamise korra kehtestamine; 24) linna fondide ja sihtkapitalide asutamine; 25) linna asutuse asutamine ja selle tegevuse lõpetamine, asutuse põhimääruse ja selle muudatuste kinnitamine; 26) sihtasutuse, osaühingu, aktsiaseltsi, mille ainuasutaja, osanik või aktsionär on Kuressaare linn, asutamine, ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine ja lõpetamine ning põhikirja ja selle muudatuste kinnitamine; 27) Saare Maakohtu kohtukaasistujate valimine; 28) põhiseaduse paragrahvi 79 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse linnavolikogu esindajate valimine; 29) ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine või tühistamine; 32) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu tühistamine. (2.) Teiste seadusega linnavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamise võib linnavolikogu delegeerida linnavalitsusele. (3.) Seadusega kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi lahendab linnavalitsus, välja arvatud juhul, kui linnavolikogu on võtnud need enda pädevusse. (4.) Kohustuslikus korras kuulatakse linnavolikogus kahel lugemisel 1) linnaeelarve ja arengukava kinnitamist ja muutmist; 2) kohalike maksude kehtestamist; 3) linna põhimääruse kinnitamist ja sellesse sisuliste muudatuste tegemist; 4) umbusalduse avaldamist. Vaheaeg iga järgmise lugemise vahel peab olema vähemalt 14 päeva. Paragrahv 23. Kuressaare linna elanike küsitluse läbiviimine (1.) Linnavolikogul on õigus otsustada Kuressaares linnakodanike küsitluse läbiviimine linnaelu olulistes küsimustes. (2.) Linnavolikogu otsustab küsitluse läbiviimise vajaduse linnavolikogu liikmete, linnavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike linnaelanike algatusel. (3.) Küsitlus viiakse läbi linnavolikogu poolt kehtestatud korras. Paragrahv 24. Kuressaare Linnavolikogu struktuur (1.) Linnavolikogu töötab täiskoguna. (2.) Linnavolikogu tööorganid on eestseisus, komisjonid ja fraktsioonid. (3.) Linnavolikogu moodustab linnavolikogu liikmete hulgast revisjonikomisjoni. Teised alatised komisjonid moodustatakse linnaelu terviklike probleemvaldkondade osas seisukohtade esitamiseks ja otsustamise ettevalmistamiseks. Linnavolikogu ajutised komisjonid moodustatakse vastavalt vajadusele. (4.) Linnavolikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku teenindamise ning linnavolikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide tehnilise teenindamise tagab linnavolikogu kantselei, mis on linna ametiasutus. Linnavolikogu kantselei põhimääruse kinnitab linnavolikogu. Kantselei töö korraldamiseks annab linnavolikogu esimees käskkirju. Paragrahv 25. Kuressaare Linnavolikogu esimees (1.) Linnavolikogu esimees: 1) juhib linnavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab linnavolikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja linnavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 2) esindab või volitab esindama Kuressaare linna ja linnavolikogu vastavalt seadusele ja käesolevale põhimäärusele ning linnavolikogu poolt antud pädevusele; 3) on õigustatud nõudma linna asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni linnavolikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 4) esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavolikogu kantselei struktuuri ja koosseisu; 5) kirjutab alla linnavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab linnavolikogu nimel kirjavahetust; 6) korraldab linnavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 7) omab tööandja volitusi volikogu kantselei koosseisu suhtes ning annab välja käskkirju linnavolikogu kantselei sisemise töö korraldamiseks; 8) määrab linnavolikogu õigusakti eelnõule üldjuhul linnavolikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ja kaaskomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber; 9) pikendab linnavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemise tähtaega linnavolikogus; 10) esitab linnavolikogu istungile istungi päevakorra projekti; 11) korraldab fraktsioonide koostööd; 12) võib osaleda linnavalitsuse istungitel ja nõupidamistel; 13) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (2.) Juhul kui linnavolikogu esimees ei saa oma ülesandeid istungil täita enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, määratakse asendaja vastavalt volikogu reglemendile. Paragrahv 26. Kuressaare Linnavolikogu kokkukutsumine (1.) Linnavolikogu täiskogu töövorm on istung. Linnavolikogu korralise istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja volikogu poolt kehtestatud korras. (2.) Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku linna valimiskomisjon hiljemalt seitsmendal päeval, arvates volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Esimest istungit kuni volikogu esimehe valimiseni juhatab linna valimiskomisjoni esimees. (3.) Volikogu kokkukutsumisel tuleb ajalehes, milles linnavolikogu avaldab oma ametlikke teateid, avaldatavas kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused, toimumise aeg ja koht ning kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. (4.) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu erakorralise istungi kokku linnapea, ühe komisjoni või fraktsiooni, linnavolikogu või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul, nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks ettepanekus näidatud ajaks. Paragrahv 27. Kuressaare Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord (1.) Linnavolikogu valib uue koosseisu esimesel istungil volikogu koosseisu volituste ajaks oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel linnavolikogu esimehe. Igal linnavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. (2.) Linnavolikogu esimehe kandidaadi võib üles seada linnavolikogu liige. Kandidaatide nimekirja kantakse nende kandidaatide nimed, kes annavad kirjaliku nõusoleku kandideerida. Kui volikogu esimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, teeb volikogu 15 minutilise vaheaja. Pärast vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis teisi kandidaate ei esitata, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga. Oma kandidatuuri saab taandada kuni kandidaatide nimekirja sulgemiseni. Kandidaatide nimekiri suletakse, kui selle poolt hääletab enam volikogu liikmeid kui vastu. (3.) Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja volikogu esimehe kandidaatide nimede kandmiseks valimissedelitele. (4.) Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad alfabeetilises järjekorras ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus. Volikogu esimehe kandidaadid vastavad volikogu liikmete küsimustele. Volikogu esimehe kandidaadid osalevad teiste kandidaatide arutamisel. (5.) Linna valimiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, kandes neile volikogu esimehe kandidaatide nimed tähestikulises järjekorras ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (6.) Linnavolikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. (7.) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi valimiste lisavoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel volikogu reglemendis sätestatud korras. (8.) Kui häälte arvult teine ja kolmas kandidaat saavad võrdselt hääli, siis pannakse nad eraldi hääletusele ning edasi jääb konkureerima enam hääli kogunud kandidaat. Kui nad ka nüüd koguvad sama arvu hääli, otsustab edasipääseja loos. (9.) Kui kolm või rohkem kandidaati saavad võrdselt hääli, langevad välja kandidaadid, kes said vähem hääli või ei saanud üldse hääli, ning hääletamisele pannakse kõik võrdselt hääli saanud kandidaadid. (10.) Kui kõik esitatud kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist, läbiarutamist ning antakse kandidaatidele võimalus enesetaanduseks. (11.) Kui kandidaate oli ainult kaks (volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus) või ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaatidest volikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu järgmisel istungil. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti. (12.) Valimistulemused vormistatakse linnavolikogu otsusega, mis jõustub vastuvõtmisel. Otsus avaldatakse kohalikus ajalehes. (13.) Linnavolikogu aseesimehe valimine toimub samas korras volikogu esimehe valimisega. (14.) Kui volikogu esimees või aseesimees astub tagasi volikogu esimehe või aseesimehe ametikohalt või kui tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad, toimuvad järgmisel volikogu istungil esimehe või aseesimehe erakorralised valimised vabanenud ametikohale eespool sätestatud korras. Paragrahv 28. Kuressaare Linnavolikogu eestseisus (1.) Linnavolikogu eestseisus on volikogu esimehele nõu andev organ, mille kutsub kokku ja mille tööd juhib volikogu esimees või tema asendaja. (2.) Volikogu eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees, volikogu alatiste komisjonide ja fraktsioonide esimehed. (3.) Eestseisuse töövorm on koosolek. Koosolekust võtavad sõnaõigusega osa linnapea või tema asendaja ning sinna kutsutud isikud. Eestseisuse koosolekust võivad osa võtta linnavalitsuse liikmed. (4.) Eestseisuse koosolekud toimuvad üldjuhul nädal enne volikogu istungit istungi päevakorra eelnõu ettevalmistamiseks. (5.) Eestseisuse koosolekud protokollitakse. Protokollid peavad olema kättesaadavad volikogu liikmetele. (6.) Eestseisus on otsustusvõimeline, kui tema koosolekust võtab osa üle poole eestseisuse liikmetest. Paragrahv 29. Kuressaare Linnavolikogu komisjon (1.) Linnavolikogu moodustab alatised komisjonid ja määrab nende tegevusvaldkonnad ning kinnitab alatiste komisjonide põhimäärused. (2.) Volikogu võib moodustada ajutisi ja erikomisjone, määrates nende koosseisu, volituste ulatuse ja kestuse. (3.) Linnavolikogu komisjon: 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad linnaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) töötab välja tegevuskavad; 3) algatab linnavolikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 4) annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta; 5) kontrollib linnavolikogu määruste ja otsuste täitmist; 6) teeb ettepanekuid linnavolikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta; 7) võib teha ettepanekuid linnaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta. (4.) Komisjoni esimehe valib volikogu oma liikmete hulgast volikogu koosseisu häälteenamusega. Komisjoni koosseis kinnitatakse ja selles tehakse muudatusi esimehe esildisel volikogu poolt. (5.) Komisjonidele suunab materjale läbivaatamiseks linnavolikogu esimees. (6.) Komisjoni töövorm on koosolek, mille kutsub kokku komisjoni esimees või tema asendaja. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt kolm liiget komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või asendaja. Komisjon võtab otsuseid vastu poolthäälteenamusega. Komisjoni koosolekul võib sõnaõigusega osaleda linnavalitsuse liige. Teiste isikute osalemise komisjoni koosolekul otsustab komisjoni esimees. (7.) Linnavolikogu esimees määrab üldjuhul linnavolikogu õigusakti eelnõule juhtivkomisjoni. Juhtivkomisjon on alatine komisjon, kes korraldab antud eelnõu menetlemist linnavolikogus. Juhtivkomisjon peab ühe nädala jooksul pärast määramist esitama kantseleile oma otsuse kas: 1) linnavolikogu õigusakti eelnõu volikogu istungi päevakorda võtmiseks või 2) linnavolikogu esimehele taotluse pikema menetlusaja saamiseks või 3) linnavolikogule põhjendatud ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks. (8.) Komisjoni otsused protokollitakse ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollidega on võimalik tutvuda linnavolikogu kantseleis. Linnavalitsusel ja komisjonide liikmetel on õigus saada protokolli koopia. (9.) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha linnavolikogu kantseleile ettepanekuid ekspertiisi tellimiseks ning saada linnavalitsuse liikmetelt, linna ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös linnavolikogu kantseleiga. (10.) Linnavolikogu komisjoni pädevus ja täpsem töökord määratakse kindlaks linnavolikogu reglemendis ja komisjoni põhimääruses. (11.) Komisjoni tegevuse võib lõpetada volikogu otsusega. Paragrahv 30. Kuressaare Linnavolikogu revisjonikomisjon (1.) Linnavolikogu moodustab oma volituste ajaks linnavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise linnavolikogu revisjonikomisjoni (edaspidi revisjonikomisjon). (2.) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse linnavolikogu liikmete hulgast. Linnavolikogul on õigus teha muudatusi revisjonikomisjoni koosseisus. (3.) Revisjonikomisjon kontrollib õigusaktidega sätestatud korras: 1) linnavalitsuse tegevuse vastavust linnavolikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linna eelarvele; 3) linna asutuste (sh linna ametiasutuste) raamatupidamise õigsust ja linna äriühingutesse paigutatud linnavara kasutamise sihipärasust; 4) linna sõlmitud lepingute täitmist; 5) linnavolikogu ülesandel linnavalitsuse ja linna ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (4.) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (5.) Revisjonikomisjon peab enne linna eelarve täitmise aruande kinnitamist linnavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. Paragrahv 31. Revisjonikomisjoni poolt läbiviidavate kontrollimiste kord (1.) Revisjonikomisjon lähtub kontrollimiste läbiviimisel kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja teistest Eesti Vabariigi seadustest, linna põhimäärusest ja revisjonikomisjoni põhimäärusest. (2.) Kontrollimisi viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, kaasates vajadusel kooskõlastatult linnapeaga linnavalitsuse kantselei ametnikke ja kooskõlastatult volikogu esimehega koosseisuväliseid eksperte ja asjatundjaid. Kontrollimise läbiviimiseks moodustab revisjonikomisjon oma otsusega töörühma, mida juhib revisjonikomisjoni liige. (3.) Töörühma juhi ülesanne on kontrollimisülesande vormistamise, kontrollimise läbiviimise, kontrolli tulemuste vormistamise ning komisjoni ja linnavolikogu otsuste eelnõude ettevalmistamise korraldamine. (4.) Kontrollimine toimub kirjaliku kontrolliülesande alusel, millele kirjutab alla volikogu esimees. Ülesandes märgitakse kontrollitav asutus, kontrolliülesanne, kontrolli plaaniline algus ja lõpp, teostaja, vajadusel märked ka ülesande muutmise või tähtaja pikendamise kohta. (5.) Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga, mille vaatab läbi ja võtab vastu antud küsimuses otsustuse revisjonikomisjon. Oluliste seaduserikkumiste ilmnemisel võib kontrollija esitada ülesande andjale vaheakti. (6.) Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsustust. (7.) Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult linnavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga linnavolikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta. Linnavolikogu õigusakti eelnõu esitab revisjonikomisjon. (8.) Kontrollija vastutab kontrolli tulemuste õige ja objektiivse kajastamise eest ega või takistada kontrollitava asutuse tööd. (9.) Kontrollimiste läbiviimise üksikasjalikuma korra sätestab vajadusel volikogu. Paragrahv 32. Kuressaare Linnavolikogu fraktsioon (1.) Vähemalt kolm linnavolikogu liiget, kes on valitud sama erakonna või valimisliidu nimekirja järgi, võivad moodustada linnavolikogu fraktsiooni. Linnavolikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. (2.) Fraktsiooni moodustamise otsus, mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt ning milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimees ja aseesimees, edastatakse linnavolikogu kantseleile. Linnavolikogu fraktsiooni registreerimise otsuse teeb linnavolikogu. (3.) Fraktsioon loetakse moodustatuks linnavolikogu vastava otsuse tegemisest. (4.) Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud isik. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees. (5.) Fraktsioonil on õigus: 1) algatada linnavolikogu õigusaktide eelnõusid; 2) anda arvamusi linnavolikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 3) seada üles kandidaat linnavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 4) võtta oma liikme kaudu linnavolikogu istungil sõna; 5) võtta linnavolikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist; 6) esitada linnavolikogu istungil arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele; 7) teha ettepanekuid linnavolikogu istungitel arutusele tulevate eelnõude loetelu kohta. 8) esimehel on õigus osaleda eestseisuse koosolekutel. (6.) Fraktsiooni tegevuse ja tehnilise teenindamise tagab linnavolikogu kantselei. III. KURESSAARE LINNAVOLIKOGU TÖÖKORD Paragrahv 33. Küsimuste arutelu linnavolikogus (1.) Linnavolikogu istungit juhatab linnavolikogu esimees. Linnavolikogu esimehe äraolekul või enesetaanduse juhul juhatab linnavolikogu istungit aseesimees. (2.) Linnavolikogu korralise istungi päevakorra projekt arutatakse eelnevalt läbi linnavolikogu eestseisuses. (3.) Linnavolikogu arutab istungi päevakorra projektis märgitud ja nõuetekohaselt ettevalmistatud küsimusi volikogu reglemendis sätestatud korras. (4.) Linnavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. (5.) Videovõtted ning tele- ja raadioülekanded linnavolikogu istungisaalist toimuvad istungi juhataja loal. (6.) Linnavolikogu võib kuulutada istungi kinniseks linnavolikogu kahekolmandikulise häälteenamusega vastuvõetud otsuse alusel või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (7.) Istungi kinniseks kuulutamine otsustatakse iga päevakorrapunkti kohta eraldi. (8.) Pärast linnavolikogu otsust kuulutada linnavolikogu istung kinniseks kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille kestel kõrvalised isikud lahkuvad linnavolikogu istungisaalist ning katkestatakse salvestused, välja arvatud linnavolikogu kantselei poolt tehtav fonosalvestus, kui linnavolikogu ei otsusta teisiti. (9.) Linnavolikogu kinnise istungi ajal võivad istungisaali siseneda ja seal viibida linnavolikogu liikmed, kinnise istungi päevakorrapunktide arutamise juurde kutsutud isikud ja linnavolikogu kantselei teenistujad. (10.) Linnavolikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta linnavalitsuse liikmed, samuti volikogu istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (11.) Linnavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel, muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on üldjuhul avalik. (12.) Salajase hääletamise teel otsustatakse isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine. Salajane hääletamine toimub volikogu reglemendis sätestatud korras. (13.) Igal linnavolikogu liikmel on õigus nõuda nimelist hääletamist vastavalt volikogu reglemendi sätetele. (14.) Linnavolikogu määruste ja otsuste vastuvõtmise fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga. (15.) Linnavolikogu otsustused tehakse üldjuhul poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse paragrahvi 22 lõike 1 alapunktides 2, 4, 6-10, 14, 15, 17 ja 24 nimetatud küsimustes on otsustuste vastuvõtmiseks vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus. (16.) Linnavolikogu istung protokollitakse. Protokollile kirjutab alla linnavolikogu esimees või tema asendaja – linnavolikogu istungi juhataja. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Linnavolikogu kantselei tagab istungi protokollide kättesaadavuse. Paragrahv 34. Arupärimine (1.) Linnavolikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele. (2.) Arupärimine esitatakse kirjalikult. (3.) Linnavolikogu esimees edastab arupärimise linnapeale. (4.) Arupärijale tuleb vastata kirjalikult 30 kalendripäeva jooksul. Vastuse teine eksemplar edastatakse volikogu kantseleile volikogu teavitamiseks. Paragrahv 35. Kuressaare Linnavolikogu liikme enesetaandamine (1.) Linnavolikogu liige on kohustatud taandama ennast sellise küsimuse otsustamisest, mis puudutab: 1) teda isiklikult, tema abikaasat, hõimlast või pärimisõiguse kaudu seotud isikut (v.a isikuvalimised ja ametisse kinnitamised); 2) äriühingut, mille aktsiaid või osa tema ise, tema abikaasa või temaga pärimisõiguse kaudu seotud isik omab. (2.) Ettepaneku enesetaandamiseks võib linnavolikogu liikmele teha ka linnavolikogu või linnavolikogu liige. (3.) Enesetaandamisest teatab linnavolikogu liige enne nimetatud päevakorrapunkti arutamist. Vastav märge fikseeritakse linnavolikogu istungi protokollis. Selles päevakorrapunktis linnavolikogu liige sõna ei võta ja hääletamises ei osale. Paragrahv 36. Umbusaldusmenetlus linnavolikogus (1.) Vähemalt neljandik linnavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise linnavolikogu esimehele, linnapeale, linnavalitsuse liikmele või linnavolikogu komisjoni esimehele. (2.) Kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad, ja linnavolikogu õigusakti eelnõu esitatakse linnavolikogu istungil istungi juhatajale. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus. (3.) Umbusalduse avaldamist kuulatakse linnavolikogus kahel lugemisel. Vaheaeg iga järgmise lugemise vahel peab olema vähemalt 14 päeva. (4.) Umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud linnavolikogu istungil toetust, siis samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul umbusalduse avaldamist algatada ei saa. (5.) Umbusalduse avaldamine toob kaasa linnavolikogu esimehe ametist või komisjoni esimehe tema kohustustest vabastamise. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu vanim liige. (6.) Umbusalduse avaldamine on aluseks linnapea või linnavalitsuse liikme ametist vabastamisele linnavolikogu usalduse kaotamise tõttu. Paragrahv 37. Kuressaare Linnavolikogu tegutsemisvõimetus ja selle tagajärjed (1.) Linnavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) pole suutnud vastu võtta linnaeelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) pole ühe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates suutnud valida linnavolikogu esimeest või linnapead või pole kahe kuu jooksul linnapea valimise päevast arvates suutnud ametisse nimetada linnavalitsuse isikulist koosseisu. (2.) Kui linnavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele asuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras. IV. KURESSAARE LINNAVALITSUS Paragrahv 38. Kuressaare Linnavalitsus – omavalitsuse täitevorgan (1.) Linnavalitsus on linna omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides linnale pandud ülesandeid, välja arvatud juhul, kui linnavolikogu on võtnud need enda pädevusse. (2.) Linnavalitsus realiseerib lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. (3.) Linnavalitsus juhib linna asutuste (v.a linnavolikogu kantselei) tegevust ja osaleb linna osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises. (4.) Linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab linnavolikogu. Paragrahv 39. Kuressaare linnapea valimise kord (1.) Linnavolikogu võib linnapeakandidaatide leidmiseks kuulutada välja avaliku konkursi. (2.) Linnapeaks valib linnavolikogu teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma linnapea ülesandeid. Linnapea ei või olla samaaegselt volikogu esimees. (3.) Linnapea valimine viiakse läbi ühe kuu jooksul linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates või käesoleva põhimääruse paragrahvi 40 lõigetes 5, 6, 7 ja 8 sätestatud tähtaegadel. (4.) Linnavolikogu valib linnapea oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. Igal linnavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. (5.) Linnapeakandidaadi linnavolikogus ülesseadmine ja linnapea valimine viiakse läbi volikogu reglemendis sätestatud korras. Hääletamisprotseduur on sama, mis volikogu esimehe valimise puhul. (6.) Linnapeaks osutub valituks kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. (7.) Valimistulemused vormistatakse linnavolikogu otsusega. Paragrahv 40. Kuressaare linnapea (1.) Linnapea on linnavalitsuse juht. Ta esindab Kuressaare linna ja linnavalitsust suhetes riiklike ja muude asutuste, teiste juriidiliste isikute ja üksikisikutega nii linnas, Eesti Vabariigis kui ka välismaal vastavalt seadustele ning linna põhimäärusele ning juhib linnavalitsuse ja selle struktuuriüksuste tööd. (2.) Linnapea: 1) korraldab linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) annab linnavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 3) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele; 4) esitab linnavolikogule kinnitamiseks linna ametiasutuste (v.a linnavolikogu kantselei) struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad ning teeb ettepanekuid nende muutmiseks; 5) esitab linnavalitsusele ametisse kinnitamiseks linna asutuste juhtide kandidaadid, teeb linnavalitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta; 6) nimetab kooskõlastatult linnavalitsusega ametisse linnavalitsuse struktuuriüksuste juhid; 7) nimetab ametisse ning vabastab linnavalitsuse teenistuses olevad ametnikud ning sõlmib töölepingud linnavalitsuse teenistuses olevate abiteenistujatega ning linna asutuste juhtidega; 8) annab linnavalitsuse nimel volitusi; 9) kinnitab linnavalitsuse haldusaparaadi sisekorraeeskirjad; 10) esindab linna pangas, lepingute sõlmimisel, kohtus ja linna osalusega äri- või mittetulundusühingus ning sihtasutuses ilma erivolituseta; 11) täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. (3.) Linnapea ametitunnused on linnapea ametiraha ja ametisau. Ametiraha ja ametisaua statuudi kinnitab linnavolikogu. (4.) Linnapea äraolekul asendab linnapead abilinnapea, kes on volikogu poolt kinnitatud linnapea asendajaks. Linnapea ja volikogu kinnitatud asendaja üheaegsel puudumisel asendab linnapead tema poolt käskkirjaga määratud üks linnavalitsuse liikmetest. Kui ka asendajaks määratud linnavalitsuse liige on ära, asendab linnapead vanim kohalolev linnavalitsuse liige. Linnapead ei saa asendada linnasekretär. (5.) Linnapea vabastamisel ametist seoses tema nimetamise või valimisega riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuses teisele ametikohale muus ametiasutuses, välja arvatud riigi osalusega ettevõtte juhtimis- või järelevalveorgani liikmeks, valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või täidab puuduva linnapea ülesandeid abilinnapea, kes on volikogu poolt kinnitatud linnapea asendajaks kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni. (6.) Linnapea vabastamisel ametist tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või täidab puuduva linnapea ülesandeid abilinnapea, kes on volikogu poolt kinnitatud linnapea asendajaks kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni. (7.) Linnapeale umbusalduse avaldamise korral valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või täidab puuduva linnapea ülesandeid abilinnapea, kes on volikogu poolt kinnitatud linnapea asendajaks kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni. (8.) Linnapea surma korral valib linnavolikogu oma järgmisel istungil uue linnapea või täidab puuduva linnapea ülesandeid abilinnapea, kes on volikogu poolt kinnitatud linnapea asendajaks kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni. Paragrahv 41. Kuressaare Linnavalitsuse koosseis ja moodustamine (1.) Linnapea saab valituks osutumise päevast volituse moodustada linnavalitsus. (2.) Linnapea esitab hiljemalt kahe nädala jooksul tema linnapeaks valimisest linnavolikogule kinnitamiseks ettepaneku linnavalitsuse arvulise koosseisu kohta. (3.) Linnavalitsusse kuuluvad seaduse alusel linnapea ja linnasekretär ning volikogu poolt kinnitatud linnavalitsuse ametnikud. Linnapea võib linnavalitsuse koosseisu esitada ka ametniku, kes on teenistuses mõnes linna ametiasutuses. Linnavalitsuse liikmeks kinnitatud linnavolikogu liikme volitused peatuvad tema linnavalitsuse teenistuses oleku ajaks. (4.) Pärast linnavalitsuse arvulise koosseisu kinnitamist linnavolikogu poolt esitab linnapea hiljemalt kahe nädala jooksul linnavolikogule ametisse nimetamiseks linnavalitsuse liikmete kandidaadid. (5.) Linnapea esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse koosseisu nimekirjana. (6.) Linnavalitsuse liikmete kinnitamine toimub esitatud nimekirja alusel salajasel hääletamisel volikogu reglemendiga kehtestatud korras. (7.) Enne kinnitamist annavad valitsuse liikmed süümevande või tuvastatakse eelnev süümevande andmine nende poolt. (8.) Linnavalitsuse liikmeks kinnitatuks osutub kandidaat, kui linnapea esitatud valitsuse liikmete nimekiri on saanud volikogus hääletamisel poolthäälteenamuse. (9.) Kui linnapea esitatud linnavalitsuse liikmete koosseis ei saa linnavolikogu poolthäälteenamust, on linnapeal aega kaks nädalat uue linnavalitsuse koosseisu esitamiseks linnavolikogule. (10.) Seaduses ja linna põhimääruses ettenähtud volitused saab linnapea valitsuse ametisse kinnitamise päevast. Paragrahv 42. Kuressaare Linnavalitsuse volituste tähtaeg (1.) Linnavalitsus saab oma volitused linnavolikogu poolt linnavalitsuse kogu koosseisu ametisse kinnitamise päevast. (2.) Linnavalitsuse (v.a linnasekretär) kinnitab linnavolikogu linnapea volituste ajaks. (3.) Uue linnapea valimise korral kehtivad linnavalitsuse volitused kuni uue linnavalitsuse kinnitamiseni volikogu poolt. Linnapea võib esitada kinnitamiseks sama koosseisu. (4.) Linnavalitsus esitab lahkumispalve linnavolikogu uue koosseisu esimesel istungil (käesolev lõige ei laiene linnasekretärile). (5.) Pärast lahkumispalve esitamist täidab linnavalitsus oma ülesandeid edasi (sh peab istungeid) ja tema volitused kehtivad kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni. (6.) Kui linnavalitsusele avaldatakse umbusaldust, siis jätkab valitsus tegevust kuni uue linnapea valimiseni ja valitsuse kinnitamiseni. Paragrahv 43. Linnavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1.) Linnavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) isikliku avalduse alusel; 2) linnapea esildisel; 3) umbusalduse avaldamise korral; 4) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) seoses linnavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega; 6) teovõimetuks tunnistamisega; 7) tema surma korral. (2.) Linnavalitsuse liikme volituste lõpetamise otsustab linnavolikogu. (3.) Linnavalitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks linnapeale, kes edastab selle volikogule. Linnavolikogu rahuldab linnavalitsuse liikme tagasiastumispalve ühe kuu jooksul arvates tema poolt tagasiastumispalve esitamisest. (4.) Kui tagasi astub üks või mitu linnavalitsuse liiget või avaldatakse umbusaldust mitmele linnavalitsuse liikmele, siis väheneb valitsuse koosseis kuni täiendavate linnavalitsuse liikmete kinnitamiseni. (5.) Linnavalitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad tema linnavalitsuse liikme volitused ning talle makstakse hüvitust käesoleva põhimääruse paragrahvis 51 sätestatud korras. Paragrahv 44. Uute linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamine Linnavalitsuse koosseisus olevale vabale linnavalitsuse liikme ametikohale nimetatakse uus isik linnapea esildisel linnavolikogu poolt käesoleva põhimääruse paragrahvis 41 sätestatud korras. Paragrahv 45. Kuressaare Linnavalitsuse pädevus (1.) Linnavalitsus: 1) valmistab ette linnavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes linnavalitsuse seisukohtadest või linnavolikogu otsustustest, seadustest ja teistest õigusaktidest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis linnavolikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks linnavalitsusele ja mis ei kuulu linnavolikogu ainupädevusse; 3) organiseerib linna vara valdamist, kasutamist ja käsutamist vastavalt linnavolikogu poolt kehtestatud korrale; 4) korraldab eelarve ning volikogu määruste ja otsuste täitmist; 5) esindab avalik-õigusliku isikuna Kuressaare linna kohtus; 6) esindab Kuressaare linna volikogu poolt kehtestatud korras. (2.) Linnavalitsus võib taotleda linnavolikogu ees linnavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. Paragrahv 46. Kuressaare Linnavalitsuse töökord (1.) Linnavalitsuse töökord määratakse: 1) linnavalitsuse reglemendiga, mis kinnitatakse linnavalitsuse määrusega; 2) haldusaparaadi sisekorraeeskirjadega, mille kinnitab linnapea; 3) osakondade, ametite ja struktuuriüksuste põhimäärustega, mis kinnitatakse linnavalitsuse määrusega; 4) ametijuhenditega, mis töötatakse välja lähtuvalt juhtimisstruktuurist ja alluvusvahekorrast. (2.) Linnavalitsus realiseerib oma ülesandeid õigusaktide andmise ja ülesannete delegeerimisega määruse või korralduse alusel struktuuriüksustele, linna asutustele ja äraühingutele või lepingu alusel teistele üksik- või juriidilistele isikutele, sh omavalitsusliidule ja teiste omavalitsusüksuste ametiisikutele. Delegeeritud ülesannete täitmise eest vastutab linnavalitsus volikogu ees. (3.) Linnavalitsuse töövorm on istung, mille toimumise, ettevalmistamise ja läbiviimise üksikasjaliku korra sätestab linnavalitsuse reglement. (4.) Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. Linnapea või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea, tema äraolekul tema asendaja. (5.) Linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale linnapea või tema asendaja osa vähemalt pool linnavolikogu poolt kinnitatud linnavalitsuse koosseisust. Linnavalitsuse istungist peab osa võtma linnasekretär või tema asendaja. (6.) Linnavalitsuse otsused tehakse poolthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab eesistuja hääl. (7.) Linnavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (8.) Linnavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks linna teenistuses olevatele isikutele ja linnaelanikele. Paragrahv 47. Kuressaare Linnavalitsuse komisjonid (1.) Linnavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja linnavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada ajutisi komisjone (edaspidi komisjon). (2.) Komisjoni koosseisu ja põhimääruse kinnitab linnavalitsus. Komisjoni esimehe nimetab linnavalitsus oma liikmete hulgast. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu. (3.) Komisjoni põhimääruses sätestatakse komisjoni ülesanded, komisjoni teenindamise ning komisjoni järelduste ja ettepanekute esitamise kord. (4.) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsustused poolthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustav komisjoni esimehe hääl. Komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla komisjoni esimees ja sekretär. (5.) Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga linnavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. Paragrahv 48. Kuressaare linnasekretär (1.) Linnasekretär on ametikoha järgi linnavalitsuse liige, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist linnapea. (2.) Linnasekretäriks võib nimetada teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses ning kellel on kõrgharidusega juristi kvalifikatsioon. (3.) Linnasekretär: 1) esitab linnapeale ettepanekuid linnavalitsuse kantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta; 2) juhib linnavalitsuse kantselei tegevust, korraldab linnavalitsuse kantselei valitsemisele antud linnavara valdamist, kasutamist ja käsutamist; 3) korraldab linnavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist vastavalt linnavalitsuse reglemendile; 4) korraldab linnavalitsuse istungite ettevalmistamist; 5) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele; 6) esindab linnavalitsust kohtus erivolituseta või volitab selleks teisi isikuid; 7) annab linnavalitsuse kantselei töö sisemiseks korraldamiseks käskkirju; 8) hoiab linna vapipitsatit; 9) täidab teisi talle seaduse või linnavalitsuse liikmete tööjaotuse alusel pandud ülesandeid. (4.) Linnasekretäri asendab jurist ning tema asendamise korra määrab linnapea oma käskkirjaga. V. KURESSAARE LINNA ASUTUSED JA LINNA AVALIK TEENISTUS Paragrahv 49. Kuressaare linna asutused, nende moodustamise kord ja põhiülesanded. (1.) Linna asutused on: 1) linna ametiasutused, mis teostavad avalikku võimu; 2) haridus-, kultuuri-, spordi-, hoolekande- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse linnaeelarvest. (2.) Linna ametiasutused on linnavolikogu kantselei, linnavalitsus struktuuriüksustega. Linna ametiasutuse õigused, kohustused ja töökord sätestatakse linna ametiasutuse põhimääruses. Linna ametiasutuse põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi linnavolikogu. (3.) Linnavolikogu kantselei on linna ametiasutus, kes tagab linnavolikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku teenindamise ning linnavolikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide tehnilise teenindamise. (4.) Linnakantselei on linna struktuuriüksus, kelle põhiülesanne on linnavalitsuse töö organisatsiooniline ja tehniline tagamine. Linnavolikogu, tema alatiste ja ajutiste komisjonide, töögruppide ning linnavolikogu liikmete töö tagamisel tegutseb linnakantselei koostöös linnavolikogu kantseleiga. (5.) Linna asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab linnavolikogu. Linna asutuse põhimääruse ja selle muutmise kinnitab linnavolikogu. Asutuse juhi kinnitab ametisse linnavalitsus linnapea ettepanekul. (6.) Linnavolikogu kantselei ametnikud nimetab ametisse linnavolikogu esimees. (7.) Linna asutusel on oma eelarve, arveldusarve, oma logo ja oma nimetusega pitsat ning dokumendiplangid. Paragrahv 50. Kuressaare linna avalik teenistus (1.) Linna avalik teenistus on töötamine linna ametiasutuses. (2.) Linna avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd linna ametiasutuses. (3.) Linna avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. (4.) Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse juhil või tema poolt selleks volitatud ametnikul. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande ja seaduses sätestatud juhtudel ka süümevande. (5.) Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. (6.) Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. (7.) Linna avalik teenistus toimub seaduses ja linna õigusaktidega sätestatud korras. Paragrahv 51. Kuressaare linna teenistujate teenistusalased õigused (1.) Linnavolikogu poolt ametisse valitavatele (linnavolikogu esimees, linnapea) ja nimetatavatele (linnavalitsuse liikmed, v.a linnasekretär) isikutele makstakse ametist vabastamisel hüvitiseks kolme kuni kuue kuu ametipalk, kui vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) isiku algatusel seoses tervisliku seisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. Linnavolikogu võib umbusalduse avaldamise otsuses ette näha ka eelnimetatud hüvitise maksmise osaliselt või selle maksmisest loobumise. (2.) Eelmises lõikes ettenähtud hüvitist ei maksta, kui linnavolikogu poolt ametisse nimetatud või valitud isik: 1) vabastatakse ametist isiku algatusel, v.a lõike 1 alapunktis 2 toodud juhul; 2) valitakse või nimetatakse ametisse linnavolikogu poolt uueks tähtajaks. (3.) Linnavolikogu kantselei juhataja, linnasekretäri ja linnavalitsuse nõuniku teenistusest vabastamisel ametniku algatusel makstakse eelnimetatud ametnikule hüvitist, kui ta on teenistuses olnud oma või eelnimetatud ametikohtadel kokku vähemalt kolm viimast aastat või linna ametiasutustes pidevalt: 1) 3–6 aastat – kolme kuu ametipalga ulatuses; 2) 6–10 aastat – nelja kuu ametipalga ulatuses; 3) üle 10 aasta - kuue kuu ametipalga ulatuses. (4.) Lõigetes 1 ja 3 ettenähtud hüvitise maksmiseks eraldatakse täiendavad rahalised vahendid linna reservfondist. (5.) Ametniku teenistusest vabastamisel ametniku algatusel seoses vanaduspensionile jäämisega või ametniku teenistusest vabastamisel vanuse tõttu makstakse talle hüvitist lisaks seaduses ettenähtud hüvitisele, kui ta on töötanud linna ametiasutuses pidevalt: 1) 3–6 aastat – kahe kuu ametipalga ulatuses; 2) 6–10 aastat – kolme kuu ametipalga ulatuses; 3) üle 10 aasta – nelja kuu ametipalga ulatuses. (6.) Ametniku teenistusest vabastamisel ametikohale mittevastava tervisliku seisundi või pikaajalise töövõimetuse tõttu makstakse talle hüvitist kolme kuu ametipalga ulatuses lisaks muudele seaduses ettenähtud hüvitustele. (7.) Ametniku teenistuse lõppemisel seoses tema surmaga makstakse toetust kolme kuu ametipalga ulatuses lisaks muudele seaduses ettenähtud toetustele. (8.) Lõigetes 6 ja 7 ettenähtud hüvitist ja toetust makstakse tingimusel, et ametnik on põhikohaga teenistuses linna ametiasutuses vähemalt viimased kolm aastat enne teenistussuhte lõppemist. VI. KURESSAARE LINNA EELARVE. KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED Paragrahv 52. Kuressaare linnaeelarve sisu (1.) Linnal on linnavolikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. (2.) Linnal on keelatud laenu andmine või tagamine. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Paragrahv 53. Eelarve avalikustamine (1.) Linna eelarve projekt avaldatakse üldiseks teadmiseks linnaelanikele vähemalt üks nädal enne projekti arutamist volikogu istungil. (2.) Vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks linna õigusaktide avaldamiseks ettenähtud korras. Paragrahv 54. Kuressaare linna eelarve tulud ja kulud (1.) Linna eelarve tulud on: 1) laekumised riiklikest ja kohalikest maksudest; 2) laekumised linna asutustest, äriühingutest ning linnavarast; 3) eraldised riigieelarvest seadusega linnale pandud riiklike kohustuste täitmiseks, muud rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) laenud ja intressid; 5) muud laekumised. (2.) Kuressaare linna eelarve kulud on assigneeringud: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) linna reservfondi moodustamiseks. Paragrahv 55. Kuressaare linna eelarve projekti koostamine (1.) Linna eelarve koostamise aluseks on linna arengukava. Eelarve koostamise korra kehtestab linnavolikogu kehtivast seadusandlusest lähtudes. (2.) Linna eelarve projekti koostamiseks esitavad linna ametiasutused ja asutused hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. aprilliks linnavalitsusele eelarve projekti omatulude ja vajaminevate kulude kohta koos seletuskirjaga. (3.) Eelarve projekti koostab linna asutuste esitatud taotlusi, linna arengukava ja linnavalitsuse seisukohti arvestades linnavalitsus ja esitab selle linnavolikogu menetlusse hiljemalt jooksva aasta 1. novembriks. Projekti koostamist juhib linnavalitsuse arengu- ja rahandusosakond. (4.) Eelarve projektile lisatakse: 1) eelarve projekti seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 2) andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes; 3) andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehitiste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi; 4) linnavolikogu komisjonide ettepanekud, mida ei ole arvestatud eelarve projektis koos mittearvestamise põhjuste äranäitamisega. (5.) Linnavalitsuse poolt linnavolikogule esitatud linnaeelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata linnavalitsuse arvamus. (6.) Pärast eelarveprojekti ja selle kohta esitatud ettepanekute läbivaatamist võtab linnavolikogu eelarve vastu poolthäälteenamusega. Eelarve vastuvõtmiseks peab linnavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist. (7.) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. (8.) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib linnavalitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni volikogu poolt täidetuks kinnitatud eelarves ettenähtud kulutustest. (9.) Kui linnavolikogu pole kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on linnavolikogu tegutsemisvõimetu. (10.) Eelarve menetlemise üksikasjalikuma korra kehtestab volikogu. Paragrahv 56. Eelarve muutmine. Lisaeelarve (1.) Linnavolikogu poolt vastuvõetud eelarve muutmise võivad algatada linnavalitsus, linnavolikogu rahanduskomisjon, vähemalt linnavolikogu kaks alatist komisjoni (sealhulgas rahanduskomisjon), linnavolikogu fraktsioon või vähemalt 1/4 linnavolikogu liikmetest. (2.) Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata linnavolikogu vastavate komisjonide ja linnavalitsuse arvamus. (3.) Eelarve muutmise otsustab linnavolikogu. (4.) Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole vahendeid ette nähtud või mille tegemiseks määratud vahenditest ei jätku, võib linnavalitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada linnavolikogule lisaeelarve eelnõu. (5.) Lisaeelarve eelnõule lisatakse: 1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 2) andmed vahendite kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. Paragrahv 57. Eelarve täitmine (1.) Eelarve täitmist korraldab linnavalitsus seaduses ja linnavolikogu poolt sätestatud korras. (2.) Eelarve täitmise aruande koostab linnavalitsus ning esitab selle hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. märtsiks linnavolikogule. (3.) Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 1) bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 2) tulude ja kulude aruanne; 3) linna reservfondi kasutamise aruanne; 4) muud linnavolikogu poolt ettenähtud andmed. (4.) Revisjonikomisjon peab enne eelarve täitmise aruande kinnitamist linnavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. (5.) Eelarve täitmise aruande vaatab läbi ja kinnitab linnavolikogu. Paragrahv 58. Kohalikud maksud (1.) Kohalikud maksud ja maksumäärad, samuti maksumäärade muudatused kehtestab volikogu seaduse alusel enne linnaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ning neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. (2.) Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seaduses ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. (3.) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on kohalike maksude maksuhalduriks linnavalitsus, kes korraldab kehtestatud korras kohalike maksude kogumist oma ametiasutuste kaudu. (4.) Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. Paragrahv 59. Koormised (1.) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse linnavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks linna territooriumil kehtestatud korra ja puhtuse eeskirja täitmiseks ja loodusobjektide kaitseks. (2.) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (3.) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. (4.) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on linnavalitsusel õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. (5.) Koormise täitmist kontrollib linnavalitsus Kuressaare linna õigusaktidega sätestatud korras. (6.) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. (7.) Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. (8.) Koormis ei või olla lepingu objektiks. VII. KURESSAARE LINNA VARA Paragrahv 60. Kuressaare linna vara mõiste (1.) Linnavara on linnale kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. (2.) Linnavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, mis saadakse linna teenistuses olevate isikute kaudu, kuulub linnale, kui seadusest, linnavolikogu õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti. (3.) Linnavara kohta peetakse arvestust ja linnavara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub linnavolikogu määrusega sätestatud korras. Paragrahv 61. Linnavara register (1.) Linnavara võetakse arvele linnavara registris. (2.) Linnavara registrisse kantakse linnale kui omavalitsusüksusele kuuluvad kinnisasjad ja nendega seotud asjaõigused, samuti linnavolikogu poolt kehtestatud tingimustele vastavad vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. (3.) Linnavara register asutatakse ja registripidaja määratakse linnavolikogu poolt sätestatud korras. (4.) Registri pidamine, registrisse andmete esitamine, kannete muutmine või kustutamine ning registrist väljaarvamine toimub linnavolikogu poolt sätestatud registripidamise korras. Paragrahv 62. Linna osalemine majandustegevuses (1.) Linna majandustegevus on: 1) teenuste osutamine linna asutuste kaudu; 2) osalemine äriühingutes ja sihtasutustes; 3) tehingud linnavaraga; 4) vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 5) muu Kuressaare linna ja Eesti Vabariigi õigusaktidega lubatud majandustegevus. (2.) Linn võib teenuste osutamiseks asutada linna asutusi, mis ei ole juriidilised isikud ja olla osanikuks või aktsionäriks linna arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. (3.) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on linn, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on linn, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab linnavolikogu. (4.) Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab linnavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab linnavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. (5.) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks linnale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui linn osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise linnavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi linnavalitsuse poolt nimetatud isik. (6.) Linna omavalitsusorganid ja linna asutused ei tohi piirata oma õigusaktide või tegevusega konkurentsivabadust või kehtestada konkurentsipiiranguid, kui see ei ole lubatud eraldi seadusega. (7.) Linnavara valitsejad võivad oma ülesannete täitmiseks neile eraldatud eelarve piires sõlmida lepinguid. Paragrahv 63. Munitsipaalvaru (1.) Munitsipaalvaru on seaduse alusel moodustatud Kuressaare linna kui kohaliku omavalitsusüksuse käsutuses olev ressursside kogum, mis võetakse kasutusele ohu puhul linna haldusterritooriumil asuvaile elanikele. (2.) Munitsipaalvaru moodustamine, selle koosseisu ja koguste kindlaksmääramine toimub linnavolikogu poolt seaduse alusel sätestatud korras. VIII. KURESSAARE ARENGUKAVA JA PLANEERINGUD Paragrahv 64. Kuressaare linna arengukava mõiste (1.) Arengukava on dokument, mis sätestab linna majanduse ja sotsiaalelu valdkondade ning keskkonnaseisundi hetkeolukorra, selle analüüsist tulenevate muutuste süsteemse prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused eesmärgiga tagada linna terviklik areng. (2.) Linnavolikogu teeb arengukava projekti kättesaadavaks kõigile linnaelanikele ning kinnitab selle pärast vastavate ettepanekute läbivaatamist. Arengukava avalikustatakse ja tehakse kõigile kättesaadavaks linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. Arengukava täitmist analüüsitakse ja täiendatakse vajadusest lähtuvalt igal aastal. Paragrahv 65. Maa-alade planeerimine (1.) Planeerimis- ja ehitustegevus linnas võib toimuda ainult volikogu või linnavalitsuse poolt kehtestatud planeeringute alusel. (2.) Planeerimisega tagatakse keskkonnaseisundile ja sotsiaalmajanduslikule olukorrale põhinev linna kestev ja säästev areng ning võimalikult laialdane üldsuse ja erahuvide arvessevõtmine. (3.) Kohalike olude arvestamiseks, üldiste ehitus- ja maakasutustingimuste seadmiseks, linnasiseste ülesannete jaotuse ning seadusega sätestatud nõuete täpsustamiseks planeerimise ja ehitamise korraldamisel kehtestab linnavolikogu Kuressaare linna planeerimis- ja ehitusmääruse. (4.) Linna planeerimis- ja ehitusmäärus reguleerib riigiasutuste, linnavolikogu, linnavalitsuse ja linna ametiasutuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel. Paragrahv 66. Üldplaneering (1.) Linna üldplaneering on linna terviklik maakasutusplaan, mille koostamise algatab ja kehtestab volikogu Eesti Vabariigi õigusaktides ning volikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades. (2.) Üldplaneeringuga kehtestatakse linna või linnaosa üldised maakasutuse ja ehitustingimused ning vajalikud piirangud. (3.) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele. Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus. (4.) Kehtestatud üldplaneeringu vaatab volikogu üle kuue kuu jooksul pärast kohaliku omavalitsuse volikogu korralist valimist läbi ning otsustab selle edasise kehtivuse. Paragrahv 67. Detailplaneering (1.) Detailplaneering koostatakse linna territooriumi väiksema osa kohta ja see on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. (2.) Üldplaneeringuga vastavuses oleva detailplaneeringu algatab ja kehtestab linnavalitsus. Üld- ja detailplaneeringute kehtestamise, muutmise ja tühistamise kord on sätestatud linna ehitusmääruses. Paragrahv 68. Kuressaare linna kultuuriväärtuste kaitse (1.) Linna omavalitsusorganite ülesanne on tagada linna territooriumil asuva mis tahes isiku omanduses või kasutuses olevate ajaloo-, ehitus-, arheoloogia-, kunsti- ja muude kultuurimälestiste ja -väärtuste säilimine. (2.) Kaitset vajavate objektide väljaselgitamine ja vastavate piirangute seadmine toimub Eesti Vabariigi õigusaktide ning kohaliku omavalitsuse määruste, otsuste või korraldustega sätestatud korras. Paragrahv 69. Alalhoidliku arengu üldprogramm Agenda 21 (1.) Linn järgib säästva arengu põhimõtet, mis ei sea piiranguid majanduse arengule, vaid on keskkonda säästev arengutee kõrgema elukvaliteedi saavutamiseks. (2.) Omavalitsuse ülesanne on ergutada linnaelanikke leidma ise võimalusi elulaadi muutmiseks senisest keskkonnasõbralikumaks. Lõppeesmärk on inimese tervis, mis kujuneb inimese ja looduse vaheliste suhete tasakaalu kaudu. (3.) Linnaelanike tervise kaitsmist, tarbimistavade muutmist, ressursside säilitamist ja kasutamist ja muid alalhoidliku arengu küsimusi sätestab täpsemalt Kuressaare Agenda 21 programm. Paragrahv 70. Kuressaare – Maailma Tervishoiu Organisatsiooni Tervislike Linnade projekti liikmeslinn (1.) Linn rakendab Maailma Tervishoiu Organisatsiooni Tervislike Linnade projekti põhimõtteid ja ideid, mille eesmärk on võimalikult palju kõigi elanikkonna gruppide vajadusi ja huve arvestades luua ning tagada tervislik elukeskkond. (2.) Linn arvestab otsuste tegemisel nende mõjuga linnaelanike füüsilisele ja vaimsele tervisele. (3.) Linn kaasab elanikke, organisatsioone, ettevõtteid ja institutsioone projekti elluviimisse. Kuressaare on Maailma Tervishoiu Organisatsiooni Tervislike Linnade projekti liikmeslinn (käesoleva põhimääruse lisad 3 ja 4) ja tal on oma sümboolika (käesoleva põhimääruse lisa 1). IX. KOOSTÖÖ- JA SÕPRUSSUHTED Paragrahv 71. Kuressaare linna suhted riigiorganitega (1.) Linna ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. (2.) Linn ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. Paragrahv 72. Kuressaare linna suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega (1.) Vallad ja linnad võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks: 1) tegutseda ühiselt; 2) anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale; 3) moodustada omavalitsusüksuste liite. (2.) Linna suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega rajanevad omavahelistel lepingutel. Paragrahv 73. Kuressaare linna õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides (1.) Linnal on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks, sõlmida koostöö- ja sõpruslepinguid rahvusvaheliste organisatsioonidega ning teiste riikide valitsusasutustega ja kohalike omavalitsustega. (2.) Linna esindab rahvusvahelistes suhetes linnavolikogu poolt määratud esindus. (3.) Rahvusvahelised lepingud kinnitab linnavolikogu. Paragrahv 74. Kuressaare linna suhted sõpruslinnadega (1.) Linnavolikogu, linnavalitsus ja linna ametiasutused arendavad vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd ajalooliselt väljakujunenud sõpruslinnade ja muude koostööpartneritega, otsivad ja sõlmivad uusi koostöösidemeid linna arengu ja linnaelanike huvides. (2.) Linna nimel sõpruslinnade, teiste kohalike omavalitsusüksuste ja nende liitudega sõlmitud lepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele linnavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad täiendavad kulutused linnaeelarvest või neis nähakse ette kulutused järgnevateks eelarveaastateks. X. KURESSAARE LINNA ÕIGUSAKTID Paragrahv 75. Kuressaare linna omavalitsusorganite poolt vastuvõetavad õigusaktid (1.) Linnavolikogul ja linnavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi. (2.) Linnavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, linnavalitsusel anda korraldusi. (3.) Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid kehtivad linna haldusterritooriumil, samuti linnale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool Kuressaare linna haldusterritooriumi. Paragrahv 76. Kuressaare Linnavolikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1.) Linnavolikogu poolt vastuvõetud määrused avalikustatakse enne nende jõustumist. Vastuvõetud määrus loetakse avalikustatuks nende väljapanemisega linnavolikogu kantseleis ja Saaremaa Keskraamatukogus. Vajadusel avalikustatakse linnavolikogu määrus ka ajalehes, milles kohalik omavalitsus avaldab oma ametlikke teateid. (2.) Linnavolikogu määrused jõustuvad üldjuhul kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (3.) Linnavolikogu üldist tähtsust omavad määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. Linnavolikogu üldist tähtsust omavad määrused saadetakse õiguskantslerile kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest. Vastuvõetud aktid saadetakse Saaremaa Keskraamatukogule. (4.) Linnavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. Kui otsuses ei ole jõustumise tähtaega märgitud, siis jõustub otsus vastuvõtmise hetkel. (5.) Linnavolikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla linnavolikogu esimees või tema asendaja – linnavolikogu istungi juhataja. (6.) Linnavolikogu määrused ja otsused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (7.) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes linna ametiasutuste siseseks kasutamiseks. (8.) Linnavolikogu määrused, otsused ja protokollid peavad olema eelmisest istungist seitsme päeva möödudes kättesaadavad linnavolikogu kantseleis, kus nendega on võimalik tutvuda kohapeal. (9.) Linnavolikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab linnavolikogu kantselei. Linnavolikogu õigusaktide avaldamist korraldab linnavolikogu kantselei koostöös linnakantseleiga. Paragrahv 77. Kuressaare Linnavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1.) Linnavalitsuse määrused avalikustatakse käesolevas põhimääruses ja linnavalitsuse reglemendis sätestatud korras. Linnavalitsuse määrused ja korraldused loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut tutvumiseks linnakantseleis ja linnavalitsuse infolauas. (2.) Linnavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (3.) Linnavalitsuse määrused saadetakse kümne päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist õiguskantslerile. (4.) Vajadusel avaldatakse üldist tähtsust omavad linnavalitsuse määrused ka ajalehes, milles Kuressaare linn avaldab oma ametlikke teateid. Kui vastavas linnavalitsuse määruses, korralduses või istungi protokollis puudub märge vastuvõetud otsuste avaldamise kohta ajalehes, otsustab selle linnasekretär. (5.) Linnavalitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. (6.) Linnavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid linnavalitsuse istungil asendavad isikud. (7.) Linnavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Linnavalitsuse määrustega peab olema võimalik alates neljandast päevast pärast nende vastuvõtmist tutvuda linnavalitsuse kantseleis ja infolauas. (8.) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes linna ametiasutustele kasutamiseks. (9.) Linnavalitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab linnakantselei. Paragrahv 78. Kuressaare linna õigusaktide täitmise kontroll Linna õigusaktide täitmise kontrolli teostavad linnavolikogu ja linnavalitsus seaduses, käesolevas põhimääruses, linnavolikogu reglemendis ja linnavalitsuse reglemendis sätestatud korras. XI. LINNAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES Paragrahv 79. Õigusaktide algatamise õigus (1.) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel linnaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes linnavolikogu või linnavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2.) Lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjade ja elukoha aadressiga varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub linnavolikogu pädevusse, esitab linnavalitsus selle ühe kuu jooksul linnavolikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (3.) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus linnavolikogus ja linnavalitsuses. Paragrahv 80. Kuressaare Linnavolikogu õigusaktide algatamine (1.) Linnavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) linnavolikogu liikmel; 2) linnavolikogu komisjonil; 3) linnavolikogu fraktsioonil; 4) linnavalitsusel; 5) linnapeal seaduses sätestatud alustel ja korras; 6) linnaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 32 sätestatud alustel ja korras. (2.) Linnavolikogu võib teha linnavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. (3.) Linnavolikogu õigusaktide algatamine toimub volikogu reglemendis sätestatud korras. Paragrahv 81. Ettepanekud seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks Linnavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks. Paragrahv 82. Muudatuste taotlemine Kuressaare linna õigusaktides (1.) Igaühel on õigus taotleda linnavolikogult või linnavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. (2.) Kui linnavolikogu või linnavalitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. XII. KURESSAARE LINNA PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE Paragrahv 83. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine (1.) Põhimääruse kehtestab ja teeb selles muudatusi linnavolikogu. (2.) Põhimäärus või selles tehtud sisuline muudatus loetakse vastuvõetuks, kui volikogu istungitel on läbi viidud vähemalt kaks lugemist, v.a juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Vaheaeg iga järgmise lugemise vahel peab olema vähemalt 14 päeva. Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu linnavolikogu koosseisu häälteenamusega. Lisa 1 «Kuressaare linna põhimääruse» juurde Kuressaare linna vapi ja lipu kirjeldus ning kasutamise kord 1. Kuressaare sai linnaõigused 1563. a. Sellel puhul kinkis Taani kuninga Frederiki vend hertsog Magnus linnale esimese vapi, mis pole säilinud. Kingitud vapiks oli Saare-Lääne Piiskopkonna vapp. Kuna see piiskopkond oli pühendatud apostel Johannesele, siis on vapil Johannese sümbol kotkas. Uue Kuressaare vapi joonistas Endla Tuutma linna esimese suure pitsati (pitsat asub Saaremaa Koduloomuuseumis) jäljendi alusel, kotka joonise eeskujuks on kotkas piiskopilinnuses asuva piiskopi eluruumi kaminalt (18. saj). Kuressaare linna vapil on sinisel kilbil kahe torniga hõbedane loss, mille parempoolsel tornil on tuulelipuga kuldne teravatipuline kiiver. Lossi väravas langevõre all seisab vasakule vaatav nimbusega hõbedane kotkas, kes hoiab küünte vahel linti tähtedega I.P.E.V. (esitähed Johannese evangeeliumi esimesest lausest «In principe erat verbum» – alguses oli sõna). 2. Kuressaare linna lipp koosneb kolmest horisontaalsest laiust: valge-sinine-valge, kusjuures keskmine sinine on valgetest kaks korda laiem. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 1:2 ja normaalmõõdud 110 x 220 cm. Kuressaare vapi ja lipu sinine toon on rahvusvahelise PANTONE'i värvitabeli järgi 285 C. Triaadi värvides: C 91% CYAN (sinine) M 43% MAGENTA (purpur) Y 0% YELLOW (kollane) B 0% BLACK (must) 3. Linna vapp ja lipp on Kuressaare linna omand, mida käsutab linnavolikogu ja linnavalitsus ja mida kasutatakse alljärgneva korra kohaselt: a) nii värvilist kui ka mustvalget vapi ja lipu kujutist võib kasutada linnavolikogu ja linnavalitsuse dokumentidel, siltidel, trükistel ning suveniiridel; b) teiste asutuste, ettevõtete, organisatsioonide või eraisikute dokumentidel, trükistel, suveniiridel ja toodangul võib linna vappi ja lippu kasutada ainult linnavalitsuse loal, selleks ettenähtud maksu tasumisel. Luba vormistatakse linnavalitsuse korraldusega. Erandjuhtudel võib linnavalitsus sümboolika kasutamise õiguse taotleja maksust vabastada; c) kilbiga vappi kasutatakse linnavolikogu, linnavalitsuse ja selle allüksuste pitsatitel ja tseremoniaalsete dokumentide plommitemplitel. Linna pitsat on sõõr, mille keskel on vapp ja ääres asutuse nimetus. Linnavolikogu, linnavalitsuse ja allüksuste pitsati läbimõõt on 35 mm; d) linna lipp on alaliselt välja pandud ainult linnavalitsuse hoonel, volikogu istungi ajal ka hoonel, kus see toimub; e) rahvusvahelistel, vabariiklikel regionaalsetel üritustel võivad lippu kasutada Kuressaare ametlik delegatsioon või linna esindavad kollektiivid ja üksikisikud. 4. Vapi ja lipu täpsed joonised säilitatakse Saaremaa Koduloomuuseumis. Neile, kellel on vapi ja lipu kasutamise õigus, väljastab koopiad linnavalitsus. Kuressaare linna vapp ja lipp

Lisa 2 «Kuressaare linna põhimääruse» juurde Kuressaare linna haldusala piiri kirjeldus Kuressaare linna halduspiiri kirjeldus on koostatud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 31. jaanuari 1975. a seadlusega kinnitatud piiri kirjelduse alusel RPI «Eesti Põllumajandusprojekt» poolt looduses piirimärkide tähistamise järgi. Piiripunkt 1 asub Kuressaare lahe kaldal. Piiriks punktide 1–5 lugeda piirimärkidevahelist sirgjoont ja selle pikendusi Kuresaare lahe rannajooneni ja Linnu lahe kaldajooneni. Piiripunktide 5–10 lugeda piiriks Linnu lahe kaldajoon. Piiripunktide 10–15 kulgeb piir sirgjooneliselt piiripunktide vahel. Piiripunktide 15–17 vahel on piiriks kraavi telgjoon. Piiripunktide 17–22 on piiriks piiripunktidevaheline sirgjoon. Piiri käänupunktide 22–24–26–28–31–33–35 vahel on piiriks piirimärkidevaheline sirgjoon. Piiripunktide 35–36 lugeda piiriks Kuressaare tee lõunapoolne serv. Piiripunktide 36–44–46 vahel on piiriks piiripunktidevaheline sirgjoon ja pikendus Sepamaa lahe rannajooneni. Piiripunktide 1–46 vahel on piirinaabriks Kaarma vald. Piiripunktide 46–1 vahel lugeda piiriks Sepamaa lahe ja Kuressaare lahe rannajoon (rannajoon – Balti kõrgussüsteemi nullhorisontaal). Kuressaare linna piiridesse on arvatud Sepamaa lahes asuv Hülgelaiu saar ja saar nr 1 ning Kuressaare lahes asuv Laiamadala saar ja saar nr 2. Piiri pikkus on ca 25 km. Kuressaare linna haldusala piir

Lisa 3 «Kuressaare linna põhimääruse» juurde Tervislik Kuressaare

Lisa 4 «Kuressaare linna põhimääruse» juurde

Lisa 2 Kinnitatud Kuressaare Linnavolikogu 26. augusti 1999. a määrusega nr 17 Kuressaare Linnavolikogu reglement 1. Volikogu reglemendi ülesanne Volikogu reglement määrab kindlaks volikogu töökorralduse lähtudes Eesti Vabariigi kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja muudest sellega kooskõlas olevatest riiklikest normatiividest ning linna põhimäärusest. 2. Volikogu istungi kokkukutsumine 2.1. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku linna valimiskomisjon seitsme päeva jooksul arvates volikogu valimise tulemuste väljakuulutamisest (koosolekut juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valimiskomisjoni esimees). 2.2. Volikogu korralise istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asetäitja volikogu poolt kehtestatud korras vähemalt kümme korda aastas. Juulis või augustis volikogu korralisi istungeid ei toimu. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata istungi aeg ja koht ning arutusele tulevad küsimused. Kutsed peavad olema volikogu liikmetele volikogu kantseleis kättesaadavad tööpäevadel neli päeva enne volikogu istungit. Kutsutud isikutele saadetakse kutse välja üks nädal enne volikogu istungit. Kutse volikogu istungile tuleb avaldada ajalehes hiljemalt neli nädalapäeva enne istungi toimumist. 2.3. Volikogu esimees või tema asendaja kutsub erakorralise volikogu koosoleku kokku linnapea, ühe komisjoni või fraktsiooni, linnavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. 2.4. Erakorralise istungi kokkukutsumise nõue esitatakse volikogu esimehele. Nõudele lisatakse erakorralise istungi päevakord. 2.5. Erakorralise istungi kokkukutsumine peab olema teatavaks tehtud volikogu liikmetele vähemalt kaks päeva enne erakorralise istungi algust. 2.6. Linnavolikogu korralised istungid toimuvad iga kuu teisel või neljandal neljapäeval. 2.7. Volikogu esimees ei kutsu kokku korralist istungit, kui selle päevakorda ei ole reglemendis ettenähtud korras esitatud ühtegi küsimust, ning teatab istungi ärajäämisest volikogu liikmetele, linnapeale ja linnaelanikele. 2.8. Kui arutluse all olnud küsimus jääb volikogu istungi lõppedes lahtiseks, siis lepitakse kokku arutamise jätkamise uus tähtaeg. 2.9. Volikogu liikmed, kes ei saa istungist osa võtta, teatavad sellest volikogu kantseleisse. 3. Istungi päevakord 3.1. Volikogu istungi lõpus fikseeritakse ettepanekud järgmisel istungil arutusele tulevate küsimuste osas koos soovitavate põhi- ja kaasettekandjatega. 3.2. Volikogu istungi päevakorra eelnõu koostab volikogu esimees (tema äraolekul aseesimees) laekunud ettepanekute ja avalduste põhjal. 3.3. Ettepanekuid küsimuste päevakorda võtmise kohta võivad esitada: 3.3.1. volikogu esimees; 3.3.2. volikogu liige või liikmete grupp; 3.3.3. linnapea või linnavalitsuse liikmed; 3.3.4. volikogu komisjonid; 3.3.5. linna territooriumil elavad kodanikud, asutused, ettevõtted, organisatsioonid ja liikumised volikogu liikme (volikogu esimehe) kaudu. 3.4. Ettepanek küsimuse päevakorda võtmiseks tuleb esitada kirjalikult, märkides ära projekti algataja ja sisu, ettekandja ja kaasettekandja ees- ja perekonnanime ning ametikoha ja antud projekti arutamisele kutsutavate inimeste nimekirja. Ettepanek peab olema esitatud volikogu esimehele vähemalt kümme päeva enne istungi algust. 3.5. Volikogu võib päevakorda võtta küsimuse, mida ei ole nõuetekohaselt eelnevalt arutatud, tutvustatud ning teatavaks tehtud. Sellises küsimuses võib volikogu projekti läbi arutada ning seda muuta ja täiendada ning esitada vastuvõtmiseks samale või järgmisele istungile. 3.6. Küsimuse arutamise järjekorra koostab volikogu esimees, arvestades tehtud ettepanekuid. 3.7. Volikogu istungi päevakorra projekt arutatakse läbi volikogu eestseisuses. 3.8. Igal volikogu liikmel on õigus esineda taotlusega võtta istungil arutusele tema poolt tõstatatud probleem enne päevakorra kinnitamist. Selline probleem võidakse võtta täiendavalt istungi päevakorda, kui selle poolt on vähemalt 1/2+1 istungist osavõtvaid volikogu liikmeid. Taotlus esitatakse kirjalikult. 3.9. Alternatiivprojekti võib volikogu või valitsuse liige esitada istungi (päevakorraküsimuse) alguses. 3.10. Päevakorra kinnitab volikogu istung. 4. Istungi ettevalmistamine 4.1. Otsuseprojekte valmistavad üldjuhul ette volikogu komisjonid või linnavalitsus. 4.2. Kui projekti ei ole esitanud linnavalitsus, siis annab volikogu esimees vajadusel selle läbivaatamiseks ka valitsusele. 4.3. Volikogu liikmete poolt päevakorda esitatud küsimuse valmistab ette küsimuse tõstatanud volikogu liige (liikmed), volikogu komisjon või linnavalitsus. 4.4. Linnavolikogu määruse või otsuse projekt peab olema kohustuslikult eelnevalt läbi vaadatud volikogu vastavas komisjonis või eestseisuses, kui istung ei otsusta teisiti. 4.5. Nõuetekohaselt vormistatud määruse või otsuse projekt peab olema esitatud volikogu kantseleisse hiljemalt 20 kalendripäeva enne istungi algust. Projekt või kaaskiri peab sisaldama järgmisi andmeid: 4.5.1. projekti koostaja; 4.5.2. projekt peab olema kooskõlas seadusandlusega; 4.5.3. kulutusi nõudvatele projektidele peab olema lisatud katteallikate loetelu; 4.5.4. projekt peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. 4.6. Kui volikogu esimees leiab projekti või selle lisatud materjalid olevat puudulikud, tagastatakse need tähtajaliseks täienduste tegemiseks. 4.7. Volikogu kantseleis registreeritud projekti suunab volikogu esimees vajadusel läbivaatamiseks volikogu komisjonile, linnavalitsusele, kes esitavad oma kirjaliku seisukoha volikogu esimehe poolt määratud tähtajaks, kuid mitte hiljem kui seitse tööpäeva enne istungi algust. Küsimuse lahendamise eesmärgil võib projektid koos nende juurde kuuluvate materjalidega esitada ekspertiisiks asjatundjatele. Eksperdi või asjatundja arvamus antakse volikogu esimehe poolt määratud tähtajaks kirjalikult. 4.8. Volikogu võib kasutada asjatundjate või komisjoni abi projektide läbivaatamiseks ka istungite ajal või nende vaheaegadel. 4.9. Volikogu esimehe, linnavalitsuse, asjatundjate või komisjonide arvamuse ja otsuse peale, mis on tehtud volikogule esitatud projektide või nende juurde kuuluvate materjalide kohta, võib projekti esitaja avaldada protesti, mis vaadatakse läbi volikogu istungil üldises korras. 4.10. Istungi päevakorra üks eksemplar koos juurdekuuluvate projektidega on volikogu kantseleis tutvumiseks välja pandud vähemalt neli päeva enne istungi algust. 5. Kohalolijate registreerimine 5.1. Volikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse iga istungi alguses. Volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. 5.2. Istungi juhataja võib kohalolekut kontrollida ka vahetult hääletamise eel. 6. Kodukord 6.1. Volikogu istungid algavad üldjuhul kell 10.00. 6.2. Vaheaeg töös tehakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui 1,5 tunni töötamise järel. Lõunavaheaeg tehakse vastavalt vajadusele. 6.3. Istungi töö lõpetatakse hiljemalt kell 16.00. Kui istungi lõpuks ei ole kõik päevakorra küsimused läbi arutatud, otsustab volikogu, millal istung jätkub. Istungi jätkumisest informeeritakse ka volikogu liikmeid, kes volikogu istungist osa ei võtnud. 6.4. Arutamise järjekord on järgmine: ettekanne, kaasettekanded, küsimused ettekandjale, sõnavõtud, küsimused sõnavõtjatele, repliigid, lõppsõnad. 6.5. Ettenähtud aeg on: 6.5.1. ettekandeks – kuni 30 min; 6.5.2. kaasettekandeks – kuni 10 min; 6.5.3. ettekandja lõppsõnaks – kuni 5 min; 6.5.4. kaasettekandja lõppsõnaks – kuni 3 min; 6.5.5. sõnavõttudeks – kuni 5 min; 6.5.6. märkuseks, õienduseks, repliigiks, kommentaariks – kuni 3 min; 6.5.7. arupärimise esitamiseks – kuni 5 min; 6.5.8. arupärimisele vastamiseks – kuni 10 min; 6.5.9. küsimustele vastamiseks – kuni 10 min. 6.6. Istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale või kaasettekandjale esinemiseks lisaaeg kuni 3 min. Esinemise edasise pikendamise otsustab istung lihthäälteenamusega. 6.7. Samas päevakorrapunktis antakse ühele volikogu liikmele sõna kolmeks küsimuseks, üheks sõnavõtuks, üheks kommentaariks iga küsimuse kohta ja kolmeks repliigiks. Kirjalike küsimuste arvu ei piirata. 6.8. Küsimusi võib esitada ettekandjale, kaasettekandjale ja sõnavõtjatele. 6.9. Istungi juhataja repliikide arv ei ole piiratud. 6.10. Istungi juhataja informeerib istungitevahelisel ajal volikogule saabunud kaebustest ja kirjadest. 6.11. Sõnavõtt on sõnavõtja seisukohavõtt antud küsimuses ning tema poolt esitatud täienduste ja paranduste selgitus. 6.12. Küsimus on esitaja poolt esitatud ettekande, kaasettekande, sõnavõtu täpsustamiseks ning projektist ja päevakorrapunktist arusaamiseks. 6.13. Kommentaar on selgitav märkus küsimuse juurde. 6.14. Repliik on esitaja märkus (millelegi tähelepanu juhtimine), õiendus (istungi käigus valesti esitatud faktide, seisukohtade jne parandamine) või ettepanek (arutamise korra ja projekti kohta). 7. Volikogu istungi juhataja õigused ja kohustused 7.1. Volikogu juhataja: 7.1.1. teeb kindlaks istungist osavõtjate arvu; 7.1.2. jälgib istungi päeva- ja töökorrast kinnipidamist; 7.1.3. vastutab käesoleva reglemendi järgimise eest kogu istungi kestel; 7.1.4. annab sõna üldjuhul taotlemise järjekorras, teeb sellest erandeid sõna taotlejate soovil; 7.1.5. kutsub päevakorrast kõrvalekalduva kõneleja teema juurde tagasi, lõpetab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat päevakorraküsimust või kui seda ei tehta volikogu reglemendile vastavalt, ja taandab asjasse mittepuutuvad küsimused; 7.1.6. märgates saadikutöös sobimatuid väljendeid, nõuab sõnavõtjatelt väljendite parandamist või vabandamist, keeldumise korral lõpetab sõnavõtu; 7.1.7. viib läbi hääletamised ja teeb teatavaks hääletamise tulemused; 7.1.8. kuulutab volikogu otsuste vastuvõtmise, vaheajad ja istungi lõppemise; 7.1.9. volikogu esimees ei juhi istungit päevakorrapunktides, mis puudutavad teda isiklikult. 8. Istungi avamine 8.1. Istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Mõlema puudumisel juhib istungit volikogu poolt valitud asendaja. 8.2. Istungi avamine hõlmab: 8.2.1. istungist osavõtvate volikogu liikmete arvu fikseerimist; 8.2.2. kohalolevate külaliste tutvustamist; 8.2.3. päevakorra projekti, muudatuste, täienduste ja protestide arutamist ja päevakorra kinnitamist. 9. Istungi läbiviimine 9.1. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. 9.2. Kinniseks võib kuulutada istungi, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 9.3. Volikogu sekretäri puudumisel istungilt valib volikogu oma liikmete hulgast protokollija. 9.4. Volikogu istungil peab korda istungi juhataja. 9.5. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta linnavalitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 9.6. Pealtvaatajatele sõna andmise otsustab istungi juhataja. 9.7. Kui istungil tuleb ette kuulajate või volikogu liikmete korrarikkumisi või istungi segamist, nõuab istungi juhataja kuulajate või volikogu liikme lahkumist ruumist teistkordsel korralekutsumisel. 9.8. Volikogu liikmed, kes ei ole rahul istungi juhatamise või protokollimisega, võivad esitada volikogule sellekohase kaebuse, mis lahendatakse päevakorraväliselt otsekohe või samal istungil selleks avaneval esimesel võimalusel, kui kaebuse sisu ei vaja põhjalikumat uurimist. 9.9. Väljaspool järjekorda käsitletakse ainult järgmisi küsimusi: 9.9.1. protestid protseduurireeglite kohta; 9.9.2. teadete edasiandmine; 9.9.3. töökorda käsitlevad küsimused istungi juhataja ettepanekul; 9.9.4. ettepanekud päevakorra ja tööajagraafiku muutmiseks. 9.10. Volikogu istungi päevakorras olevaid küsimusi arutatakse ühel või kahel lugemisel. 9.11. Kahel lugemisel arutatakse küsimust juhul, kui seda nõuab vähemalt üks komisjon või saadikugrupp, samuti 1/3 volikogu liikmete arvust. Ülejäänud juhtudel otsustatakse projekti teisele lugemisele panemine hääletamisega. 9.12. Kohustuslikus korras kuulatakse kahel lugemisel järgmisi küsimusi: 9.12.1. eelarve ja arengukava kinnitamine ja muutmine; 9.12.2. kohalike maksude kehtestamine; 9.12.3. linna põhimääruse kinnitamine ja sellesse sisuliste muudatuste tegemine; 9.12.4. umbusalduse avaldamine. 9.13. Vaheaeg iga järgmise lugemise vahel peab olema vähemalt 14 päeva. 9.14. Linnavolikogu võib volikogu liikme konkreetse küsimuse lahendamisest taandada asjus: 9.14.1. mille osaline on ta ise, tema perekond või lähedased sugulased, samuti asjus, mis puutuvad tema eestkostmisel või hooldusel olevaisse isikuisse või tema kasulastesse või kasuvanematesse; 9.14.2. milles ta oli või on asjaosalise seaduslik esindaja või volinik, 9.14.3. millest on huvitatud volikogu liige ise või mõni muu punktis 1 tähendatud isikutest või linnavolikogu liikme volitajatest. 10. Läbirääkimised 10.1. Sõnavõtuks läbirääkimistel registreerib volikogu istungi juhataja. 10.2. Parandusi arutatavasse projekti ja selle lisadesse võivad linnavolikogu liikmed esitada suuliselt või kirjalikult. Täiendused esitatakse kirjalikult. 10.3. Ettepanekuid, täiendusi ja märkusi arutusel oleva küsimuse kohta võib esitada kuni selle küsimuse läbiarutamiste lõpetamiseni. 10.4. Oma otsuse lõplikuks sõnastamiseks võib volikogu moodustada redaktsioonikomisjoni, mis vaatab läbi ja formuleerib asja arutamise käigus tehtud ettepanekud. 10.5. Redaktsioonikomisjoni poolt esitatud teksti kohta läbirääkimisi ei avata. Kõik redaktsioonikomisjoni formuleeringud kuuluvad hääletamisele. 10.6. Istungi juhataja lõpetab läbirääkimised antud päevakorrapunktis, kui sõnasoovijaid enam ei ole või volikogu sellekohase otsuse põhjal. 10.7. Volikogu võib katkestada küsimuse arutamise igas staadiumis poolthäälteenamusega. 10.8. Katkestamise ettepanek pannakse kohe pärast selle tegemist hääletamisele, kuulates enne ära projekti algataja arvamuse. Katkestamisega peab kaasnema volikogu otsus arutelu jätkamise aja ning muudatusettepanekute tähtaja kohta (viimane võib olla samal päeval vaid juhul, kui ükski volikogu liige seda ei vaidlusta). 10.9. Kui arutelu jätkamisel on aluseks oleva eelnõu tekst oluliselt muutunud, on istungi juhataja kohustatud avama uued läbirääkimised. 10.10. Kui arutatav projekt kutsub esile tõsiseid vastuväiteid, tehakse sellesse ettepanekuid otsuste paranduste sisseviimiseks või pakutakse välja alternatiivprojekt ning otsustamiseks on vaja teha täiendavat ekspertiisi või saada täiendavat informatsiooni, võidakse otsus suunata järgmisele lugemisele. 11. Hääletamise kord 11.1. Enne küsimuse hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid, annab võimaluse parandamiseks, ettepanekute tegemiseks hääletamise korra kohta ning hääletamismotiivide selgitamiseks. 11.2. Enne hääletamisele asumist peab istungi juhataja veenduma, et kõigile volikogu liikmetele on hääletamisele pandav küsimus ühtmoodi arusaadav. Kui küsimus on kellelegi arusaamatu, siis kordab juhataja seletust. 11.3. Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et see sisaldaks ainult ühte ettepanekut, millele on võimalik vastata «ja» või «ei». 11.4. Enne hääletamist teatab istungi juhataja hääletamise järjekorra ja korra. 11.5. Enne lõppsõna või küsimuse hääletamisele panekut võib linnapea, komisjoni või fraktsiooni esimees nõuda kuni 10 min vaheaega. 11.6. Linnavolikogu määrused ja otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega, välja arvatud Eesti Vabariigi seadusega ja linna põhimäärusega ettenähtud juhud, kui küsimus otsustatakse koosseisu häälteenamusega. 11.7. Volikogu koosseisu häälteenamus on vajalik järgmiste otsuste tegemisel: 11.7.1. kohalike maksude kehtestamine ja maksumäärade muutmine; 11.7.2. koormiste määramine, 11.7.3. munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 11.7.4. linna fondide ja sihtkapitalide moodustamine; 11.7.5. taotluse esitamine või arvamuse andmine linna halduspiiride või haldusüksuse nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamine; 11.7.6. volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine ja ametist vabastamine; 11.7.7. linnapea valimine ja ametist vabastamine; 11.7.8. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, linnapeale või linnavalitsuse liikmetele või volikogu komisjoni esimehele; 11.7.9. kohtukaasistujate volituste ennetähtaegne lõpetamine. 11.8. Koosseisu häälteenamus tähendab seda, et volikogu liikmetest (olenemata sellest, kas nad on kohal või ei ole) rohkem kui pooled hääletavad poolt. 11.9. Poolthäälteenamus tähendab seda, et poolt hääletab rohkem kui vastu. Erapooletute ja hääletamisest mitteosavõtjate arv ei ole oluline. (Seadus ei näe ette istungi läbiviimiseks kvoorumi nõuet.) 11.10. Kui määruse või otsuse projekt ei saa vajalikul hulgal poolthääli või kui alternatiivprojekt ei kogu nõutaval hulgal hääli, otsustatakse hääletamise teel küsimuse päevakorrast mahavõtmine. 11.11. Hääletamisele asumisest annab istungi juhataja märku vasaraga pärast sõnu «Asun hääletamisele». 11.12. Hääletatakse üksnes kirjalikult esitatud ettepanekuid ja otsuseprojekti teksti olulisi muudatusi. 11.13. Hääletamise järjekord on järgmine: 11.13.1. protseduuriküsimusi käsitlevad ettepanekud; 11.13.2. sisulised muudatusettepanekud; 11.13.3. redaktsioonilised ettepanekud; 11.13.4. eelnõu tervikuna. 11.14. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 11.15. Arutatava projekti või alternatiivprojekti parandused või täiendused pannakse hääletamisele. 11.16. Pärast hääletamisele asumist ei anta kellelegi sõna enne hääletamise lõppu. 11.17. Hääletamine volikogus on avalik. 11.18. Isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. 11.19. Hääletamine peab olema salajane, kui seda nõuab vähemalt üks volikogu liige ja teda toetab 1/3 kohalviibijatest. 11.20. Avalik hääletamine toimub käe tõstmisega. Igal volikogu liikmel on üks hääl. Hääletamisel saavad osaleda vaid hääletamise momendil kohalviibivad volikogu liikmed. 11.21. Nimeline hääletamine toimub nimekirja alusel, kus iga volikogu liige ütleb, kas ta on poolt, vastu, erapooletu või ei osale hääletamisel (nimelise sedeli hääletusurni laskmise teel). 11.22. Nimelise hääletamise nõudmine on eelistatud salajase hääletamise ees. 11.23. Hääletamine on nimeline, kui seda nõuab vähemalt üks volikogu liige ja teda toetab 1/3 kohalviibijatest. 11.24. Kui ettepanekud oluliselt ei erine arutatavast küsimusest, siis pannakse need hääletamisele esitamise järjekorras. 11.25. Kui olulisi ettepanekuid ja parandusi on mitu, siis: 11.25.1. kõigepealt hääletatakse need, mille vastuvõtmine teeb tarbetuks teiste hääletamise; 11.25.2. ettepanekud, parandused, mis erinevad algettepanekust kõige rohkem; 11.25.3. radikaalsemad ettepanekud (arvude hääletamisel alustatakse suurest arvust, tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad). 11.26. Kui kaks ettepanekut saavad võrdselt hääli avalikul hääletamisel, otsustab istungi juhataja hääl. 11.27. Volikogu võib oma otsusega moodustada ka kooskõlastuskomisjoni, kes esitab oma ettepaneku arutelu jätkamisel. 11.28. Arutelu jätkumisel volikogu otsustab, kas ta asub kohe hääletamisele ja millises korras toimub hääletamine, jätkatakse läbirääkimistega või lükatakse arutelu edasi. 11.29. Salajase hääletamise puhul moodustab volikogu häältelugemiskomisjoni, kes viib läbi hääletuse. 11.30. Kui volikogu liige märkab hääletamise käigus protseduurireeglite rikkumist, siis võib ta püsti tõustes nõuda hääletamise peatamist või selle kordamist. 11.31. Hääletamises saavad osaleda vaid hääletamise momendil kohalviibivad volikogu liikmed. 11.32. Hääled loetakse järgmises järjekorras: poolthääled, vastuhääled, erapooletud. 11.33. Istungi juhataja teeb teatavaks istungi otsuse ning kui loeti hääli, siis ka häälte lugemise tulemused. 11.34. Määruse või otsuse vastuvõtmise fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga pärast sõnu «Määrus/otsus on vastu võetud». 12. Istungi protokoll 12.1. Kõik linnavolikogu istungid protokollitakse. Protokollilise teenindamise tagab volikogu kantselei. Protokollija puudumisel määrab protokollija volikogu. 12.2. Protokollis fikseeritakse istungi käik ja sõnavõttude sisu. 12.3. Protokollijal on õigus saada repliigiks ja küsimuseks sõna igal istungi etapil, kui see on vajalik protokolli täpsustamiseks. 12.4. Pärast ettepaneku hääletamist, kui on selgunud, et ettepanek võeti vastu või lükati tagasi, antakse ettepaneku tekst protokollijale. 12.5. Protokollijal on õigus teha ettepanek päevakorra täiendamiseks, kui ta avastab vastuvõetud ettepaneku tekstis ebatäpsuse, et istung võtaks teksti uuesti vastu täpsustatud kujul. 12.6. Linnavolikogu istungi protokoll peab volikogu kantseleis, linnavalitsuse kantseleis ja raamatukogus olema välja pandud seitsme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. 12.7. Kuue tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu on volikogu liikmel õigus nõuda paranduste ja märkuste tegemist protokolli. Selle nõude põhjendatuse otsustab istungi juhataja. Volikogu liikmeil on õigus lisada protokolli oma eriarvamus. 12.8. Pärast parandus- ja täiendusettepanekute ja eriarvamuste esitamise tähtaja lõppemist kirjutab istungi juhataja protokollile viivitamatult alla. Kui protokolli avalikustamise tähtajaks ei ole istungi juhataja protokollile alla kirjutanud, avalikustatakse protokoll ilma tema allkirjata koos protokollija allkirja ja märkega protokollile allakirjutamata jäämise põhjuste kohta. 12.9. Kui volikogu istungi protokoll on alla kirjutamata järgmise istungi alguseni, lahendatakse allakirjutamise küsimus volikogu otsusega. 12.10. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 12.11. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused ja nende kohta vastu võetud otsused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. 12.12. Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 12.13. Kui volikogu istungist tehakse fonosalvestus, siis säilitatakse seda vähemalt kuus kuud. 13. Kinnine istung 13.1. Volikogu kinnisel istungil osaleb ainult linnapea ja antud päevakorrapunkti arutamisele kutsutud isikud. 13.2. Volikogu võib otsustada ka kutsutud isikute mitteosalemise teatud osas istungi ajast. 13.3. Kinnise istungi protokolli koostab üks istungist osavõtjatest volikogu otsuse alusel. 13.4. Kinnisel istungil koostatud protokolli ei avalikustata. 14. Arupärimine 14.1. Igal volikogu liikmel on õigus esitada arupärimine volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikutele. 14.2. Arupärimine esitatakse kirjalikult. 14.3. Vastus arupärimisele tuleb esitada kirjalikult volikogule ja volikogu liikmele ühe kuu jooksul. 14.4. Volikogu eestseisuse otsusel võib esitada vastuse suuliselt volikogu istungil või komisjoni koosolekul. 15. Volikogu reglemendi vastuvõtmine, jõustumine, parandamine ja täiendamine 15.1. Linnavolikogu reglemendi võtab vastu või muudab linnavolikogu. 15.2. Reglement või selles tehtud muudatused loetakse vastuvõetuks, kui volikogu on sellekohase otsuse kinnitanud oma istungil, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. 15.3. Reglement või selle muudatused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Lisa 3 Kinnitatud Kuressaare Linnavolikogu 26. augusti 1999. a määrusega nr 17 Kuressaare linnapea ametiraha ja -saua statuut Kuressaare linnapea ametiraha ja -sau on Kuressaare linnapea (edaspidi linnapea) ametitunnused. (1.) Linnapea ametiraha, selle kirjeldus ja kandmise kord 1.1. Linnapea ametiraha põhitunnuseks on Kuressaare linna vapp. Ametiraha on hõbedast, 70 mm läbimõõduga medaljon, mida kantakse kaelas 13 hõbeplaadist ketiga. Ametiraha medaljoni esiküljel on linna vapi kujutisega vaskne ring, mida ümbritseb hõbedane ring. Hõbedasele ringile on kirjutatud tekst «KURESSAARE LINNAPEA» ja aastaarv «1990», mil linnale taastati kohaliku omavalitsuse õigused. Ametiraha medaljoni tagaküljel on kujutatud Saare-Lääne piiskopkonna sümbolid – kotkas ja tähed «I.P.E.V.» Tagakülje hõbering on tähekujuline. Ametiraha keti 13 plaadist üks ühendab ketti ja ametiraha medaljoni ning sellele on kinnitatud vääristatud kivi. Ametiraha keti 12 plaati kannavad linnapeade nimesid ja ametis oleku aega alates 1990-ndast aastast. Hõbeplaadid on omavahel ühendatud hõbekettidega. 1.2. Linnapea ametiraha kandmise ainuõigus on Kuressaare linnapeal linnavalitsuse ametisse kinnitamise momendist kuni linnapea volituste lõppemiseni. 1.3. Ametiraha kasutab linnapea pidulikel sündmustel ja Kuressaare linna esindades. 2. Linnapea ametisau, selle kirjeldus ja kandmise kord 2.1. Linnapea ametisau on puidust 160 cm pikkune kuuetahuline kepp, mille ülaosas on nikerdustega nupp. Kepile on kinnitatud hõbeplaadid linnapeade nimede ja ametisoleku aegadega. 2.2. Linnapea ametisaua kandmise ainuõigus on Kuressaare linnapeal linnavalitsuse ametisse kinnitamise momendist kuni linnapea volituste lõppemiseni. 2.3. Linnapea kasutab ametisaua eriti pidulikel sündmustel ka Kuressaare linna esindades koos ametirahaga. 3. Vastavalt Kuressaare linna põhimäärusele annab ametist lahkuv linnapea oma ametitunnused üle linnavolikogu esimehele. 4. Kohe pärast linnavalitsuse ametissekinnitamist ja uue linnapea volituste jõustumist annab linnavolikogu esimees linnapea ametitunnused üle uuele linnapeale. 5. Pärast ametitunnuste üleandmist graveeritakse linnapea ametitunnustele uue linnapea nimi.