Kärdla Linnavolikogu — Kärdla linna põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 14, 263

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9, Kärdla Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kärdla linna põhimääruse uus redaktsioon (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Kärdla Linnavolikogu 16. juuni 1995. a määrus «Kärdla linna põhimääruse kinnitamine», 28. veebruari 1995. a määrus nr 2 «Kärdla linna põhimääruse osaline muutmine», 20. juuni 1996. a määrus nr 8 «Kärdla linna põhimääruse muutmine», 5. detsembri 1996. a määrus nr 1 «Kärdla linna põhimääruse osaline muutmine», 28. augusti 1997. a määrus nr 4 «Kärdla linna põhimääruse muutmine» ja 28. augusti 1997. a otsus nr 77 «Kärdla linnapea ja abilinnapea ametijuhendite kinnitamine». Volikogu esimees Erki TAMM Kinnitatud Kärdla Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrusega nr 2 Kärdla linna põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Kärdla linna põhimääruse eesmärk Kärdla linna põhimääruses sätestatakse Kärdla linna omavalitsusorganite, nende komisjonide ja linna ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. 2. Kärdla linna kohalik omavalitsus 2.1. Kärdla linna kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades Kärdla linna arengu iseärasusi. 2.2. Kohalik omavalitsus Kärdla linnas teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. 3. Kärdla linna kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus Kärdla linnas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 3.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 3.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 3.3. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 3.4. linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 3.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 3.6. tegevuse avalikkus; 3.7. avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. 4. Kärdla linna omavalitsusorganid Kärdla linna omavalitsusorganid on: 4.1. Kärdla Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) – omavalitsusüksuse esinduskogu, mille valivad linna hääleõiguslikud elanikud seaduse alusel; 4.2. Kärdla Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) – linnavolikogu moodustatud täitevorgan. 5. Kärdla linna ülesanded ja pädevus 5.1. Kärdla linna kui omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, linnasisest ühistransporti ning linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. 5.2. Kärdla linna kui omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada Kärdla linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste Kärdla linna asutuste ülalpidamist, juhul kui need on Kärdla linna omandis. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. 5.3. Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab Kärdla linn neid kohaliku elu küsimusi, mis: 1) on talle pandud teiste seadustega; 2) ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 5.4. Kärdla linn kui omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi, mis: 1) on talle pandud seadusega; 2) tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja linnavolikogu vahelisest lepingust. Punkti 5.4 alusel Kärdla linnale pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 6. Kärdla linna sümbolid 6.1. Kärdla linna sümbolid on vapp ja lipp. 6.2. Kärdla vapil on kujutatud sinisel, alt teravaotsalisel kilbil neli hõbedast vasakult paremale rulluvat merelainet ja nende kohal vasakult paremale lendav hõbekajakas. 6.3. Kärdla lipp on ristkülikukujuline kangas, mis koosneb neljast horisontaalsest võrdse laiusega värvilaiust. Ülalt esimene ja kolmas laid on valged, teine ja neljas rukkilillesinised. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 1:2, lipu normaalsuurus 800 × 1600 mm. 6.4. Kärdla linnapea ametisümboliks on Kärdla linnapea ametiraha (edaspidi ametiraha), mis koosneb hõbedast valmistatud ketist ja Kärdla linna vapist. 7. Kärdla linna sümbolite kasutamise kord 7.1. Heisatav ja väljapandav linnalipp peab vastama käesoleva põhimääruse punktis 6.3 toodud kirjeldusele ning olema terve ja puhas. 7.2. Linnalipp heisatakse alaliselt linnavalitsuse ja linnavolikogu hoonel. 7.3. Linnalipu võib heisata ettevõtete, asutuste ja ühenduste hoonetel ning elamutel riigilipu heiskamise päevadel. Linnalippu võib heisata avalikel üritustel, samuti perekondlike sündmuste puhul. 7.4. Linnavalitsus võib anda korralduse heisata linnalipp mõne muu sündmuse puhul. 7.5. Leina tähistamiseks heisatakse linnalipp leinalipuna. Neil juhtudel kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 100 mm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad kuni lipukanga alumise servani, või heisatakse lipp poolde lipumasti. 7.6. Linnalipp heisatakse üksi või koos Eesti riigilipuga. Üks lipp ei asenda teist. 7.7. Linnalipp heisatakse ja langetatakse riigilipuga samadel kellaaegadel. 7.8. Linnalipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga (vastavasse hoidjasse) või lipumasti. 7.9. Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus on vähemalt kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on vähemalt kolm korda suurem lipu laiusest. Heisatud lippudel jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele. 7.10. Kui linnalipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, asub riigilipp lippude poolt vaadates paremal, linnalipp vasakul. Kui linnalipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, mõne välisriigi lipuga ning maakondade, linnade ja valdade lippudega, siis lippude poolt vaadates asetseb paremal Eesti riigilipp, sellest vasakul välisriikide lipud prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras, seejärel maakondade lipud maakondade nimede järjekorras eesti tähestiku järgi, seejärel linnade ja valdade lipud linnade ja valdade nimede järjekorras eesti tähestiku järgi ja seejärel linnalipp vasakul äärel. Lipud peavad olema ühelaiused, iga lipp heisatud eri lipuvardasse või masti ja samale kõrgusele. 7.11. Linnavapi kujutist võivad värvilisena või must-valgena kasutada oma pitsatitel ja kirjaplankidel ainult linnavolikogu ja linna ametiasutused. 7.12. Linnavappi võivad vimplina kasutada kõik Kärdla linna asutused, ettevõtjad ja ühendused. 7.13. Loa müügi eesmärgil vimplite valmistamiseks linnavapi või linnalipu alusel annab igakordselt linnavalitsus. Vimplite müügitulust kantakse 20% Kärdla linna eelarvesse. Linnavalitsus võib anda loa linnavapi kujutise kasutamiseks muudel eesmärkidel lepingu alusel. 7.14. Linnavalitsus võib anda loa linnalipu värvikombinatsiooni kasutamiseks ettevõtjate või asutuste ja ühenduste kirjablankettidel, reklaamplakatitel jne lepingu alusel. 7.15. Linnalippu ja linnavappi võib vimpli kujul kasutada pidustustel, miitingutel ja demonstratsioonidel. 7.16. Kasutamiskõlbmatuks muutunud linnalipp kuulub sündsal viisil hävitamisele. 7.17. Linnapeal on õigus ametiraha kanda linnavalitsuse volituste tekkimise päevast kuni linnapea volituste lõppemiseni. Ametiraha annab ametisse asuvale linnapeale üle volikogu esimees. 7.18. Linnapea kannab ametiraha linna pidulikel üritustel ja esindusfunktsiooni täites. 7.19. Ametiraha on hoiul linnasekretäri käes. 8. Asjaajamiskeel Kärdla linna omavalitsusorganite asjaajamiskeel on eesti keel. 9. Kärdla linna piir 9.1. Kärdla linna piir määratakse seaduses sätestatud korras. 9.2. Kärdla linna piiri muutmise võib algatada Vabariigi Valitsus või linnavolikogu seaduses sätestatud korras. Kärdla linna piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. 9.3. Kärdla linna piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsusüksustega seaduses sätestatud korras ja tähistatakse linna suubuvatel teedel. 10. Kärdla linna elanik Kärdla linna elanik on isik, kes alaliselt või peamiselt elab Kärdla linnas. 10.1. Kärdla linna aukodanik 1) Kärdla linna aukodanikuks nimetatakse vähemalt 50-aastane isik, kellel on suuri teeneid linna arengule kaasa aitamisel, linna esindamisel ja linnaelu arendamisel. Nimetamine ei sõltu nimetatava elukohast nimetuse andmise ajal; 2) ettepanekud aukodaniku nimetamise kohta esitatakse volikogule; 3) otsuse linna aukodanikuks nimetamise kohta langetab volikogu üldjuhul vähemalt viie aasta möödumisel pärast eelmise aukodaniku nimetamist; 4) Kärdla linna aukodaniku nimetuse pälvinud isikule antakse avalikul üritusel pidulikult üle vastav tunnistus ja mälestusese või rahaline preemia. Mälestuseseme hinna või rahalise preemia suuruse otsustab volikogu; 5) linna aukodanikule määratakse personaalne toetus, mis ei ole väiksem kui jooksval aastal Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalk; 6) Kärdla linna aukodaniku nimi, tema foto, samuti nimetuse omistamise tekst ning teenete loetelu kantakse linna auraamatusse. 11. Kärdla linna suhted riigiorganitega, teiste omavalitsusüksustega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega 11.1. Kärdla linna omavalitsusorganite suhted riigiorganitega põhinevad seadusel või lepingul. 11.2. Kärdla linn võib teiste omavalitsusüksusega ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks: 1) tegutseda ühiselt; 2) anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale; 3) moodustada omavalitsusüksuste liite. 11.3. Kärdla linnal on õigus astuda rahvusvaheliste ühenduste liikmeks ning arendada nendega ja teiste riikide omavalitsusüksustega koostööd. II. KÄRDLA LINNAVOLIKOGU 12. Linnavolikogu moodustamine 12.1. Linnavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 12.2. Linnavolikogu valimised viiakse läbi mitmemandaadilistes valimisringkondades, kusjuures linnavolikogu liikmete arvu, valimisringkondade piirid ja mandaatide arvu määrab linnavolikogu eelmine koosseis vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 12.3. Linnavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning linnavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. 13. Linnavolikogu liige 13.1. Linnavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 13.2. Linnavolikogu liige juhindub oma tegevuses seadustest, linna õigusaktidest ning Kärdla linna elanike vajadustest ja huvidest. 13.3. Linnavolikogul on õigus maksta oma liikmetele linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutused ning põhitöökohal saamata jäänud palga eest hüvitust linnavolikogu kehtestatud määras ja korras. 13.4. Linnavolikogu liikmel on õigus saada linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. 13.5. Linnavolikogu liikme volituste peatumine ja ennetähtaegne lõppemine ning linnavolikogu liikme asemele asendusliikme asumine ning tema õigused ja kohustused sätestatakse seaduses. 13.6. Linnavolikogu liige ei tohi osa võtta linnavolikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõikele 1. Enne sellise küsimuse arutamise algust on linnavolikogu liige kohustatud tegema sellekohase avalduse. Vastav märge fikseeritakse linnavolikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle linnavolikogu liikme võrra väiksem. 13.7. Linnavolikogu liige on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni ja järgima korruptsioonivastase seaduse rakendamise korda. 14. Linnavolikogu pädevus 14.1. Linnavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) Kärdla linna eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) Kärdla linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) Kärdla linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) Kärdla linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja muude varaliste kohustuste võtmine; 9) Kärdla linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine Kärdla linna halduspiiride või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) linnaosa moodustamine ja likvideerimine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) linnavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, Kärdla linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjonide moodustamine; 14) linnavolikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) linnapea valimine ja ametist vabastamine; 16) linnavalitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine linnavolikogu esimehele, aseesimehele, linnapeale, linnavolikogu komisjoni esimehele, linnavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, linnapeale või linnavalitsuse liikmele; 19) linnapeale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) linnavolikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine linnavolikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) linnavolikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 22) linnavolikogu liikmetele linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) Kärdla linna esindamise korra kehtestamine; 24) Kärdla linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) kohtukaasistujate valimine; 27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse linnavolikogu esindaja või esindajate valimine; 28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks linnavolikogu esindaja valimine; 29) Kärdla linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 32) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 34) linna ametiasutuse ja linna hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 35) linnaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 37) muud seadusega linnavolikogu ainupädevusse antud küsimused. 14.2. Linnavolikogul on õigus korraldada linnavolikogu kehtestatud korras Kärdla linna territooriumil linnaelu olulistes küsimustes linnaelanike küsitlusi. 14.3. Linnavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. 14.4. Linnavolikogu pädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) munitsipaalomandisse jäetava ja taotletava maa kohta otsustuste tegemine; 2) linna poolt riiklike ülesannete täitmise otsustamine, kui see ei tulene seadusest; 3) linna huvides kohtusse pöördumise otsustamine; 4) linna osalemine omavalitsusüksuste liitudes; 5) omavalitsusüksuste liidu poolt riiklike ülesannete täitmise kooskõlastamine; 6) koostöösuhete ja sõprussuhete sõlmimine teiste linnade ja piirkondadega. 14.5. Muid seadusega Kärdla linna kui omavalitsusüksuse pädevusse antud küsimusi, mis ei kuulu linnavolikogu ainupädevusse, lahendab linnavalitsus, kui linnavolikogu ei ole otsustanud teisiti. 15. Linnavolikogu struktuur 15.1. Linnavolikogu töötab täiskoguna, samuti linnavolikogu juhatuse, alatiste ja erikomisjonide ning fraktsioonide kaudu. 15.2. Linnavolikogu tööd korraldab linnavolikogu juhatus. Linnavolikogu juhatuse tööd juhib linnavolikogu esimees või aseesimees. Juhatuse koosseis ja töökorraldus määratakse kindlaks linnavolikogu kodukorraga. 16. Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine 16.1. Linnavolikogu esimehe valib linnavolikogu oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel. 16.2. Linnavolikogu esimehe kandidaadi võib üles seada linnavolikogu liige või fraktsioon, esitades selle kohta kirjaliku ettepaneku linnavolikogu istungi juhatajale. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel. 16.3. Igal linnavolikogu esimehe kandidaadil on õigus esineda enesetutvustusega ning linnavolikogu liikmetel on õigus esitada talle küsimusi linnavolikogu kehtestatud korras. 16.4. Linnavolikogu esimehe kandidaadil on õigus esitada enesetaandus kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. 16.5. Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 16.6. Linnavolikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. 16.7. Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat linnavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. 16.8. Linnavolikogu esimehe valimise tulemuste kohta võtab linnavolikogu vastu otsuse. 16.9. Linnavolikogu aseesimehe valimine toimub pärast linnavolikogu esimehe valimist käesoleva põhimääruse punktides 16.1–16.8 sätestatud linnavolikogu esimehe valimisega samas korras. Kui valitakse mitu aseesimeest, toimub nende valimine eraldi. 17. Linnavolikogu esimees Linnavolikogu esimees: 17.1. korraldab linnavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab linnavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 17.2. juhatab linnavolikogu juhatuse koosolekuid; 17.3. esindab Kärdla linna ja linnavolikogu vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele või linnavolikogu antud pädevusele ning volitab teisi isikuid esindama Kärdla linna ja linnavolikogu temale antud pädevuse piires. Küsimuste kooskõlastamisel ja otsustamisel, kus linnavolikogu seisukoht puudub, on linnavolikogu esimehel õigus tegutseda eelläbirääkimiste piires; 17.4. kirjutab alla linnavolikogu poolt vastuvõetud määrustele ja muudele linnavolikogu dokumentidele ning peab linnavolikogu nimel kirjavahetust; 17.5. korraldab linnavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontrolli; 17.6. annab välja käskkirju linnavolikogu sisemise töö korraldamiseks ja hoiab linnavolikogu vapipitsatit; 17.7. käsutab linnavolikogu kinnitatud Kärdla linna eelarve alusel linnavolikogu eelarvelisi vahendeid, vastutades nende täpse ja otstarbeka täitmise eest; 17.8. täidab muid talle seaduse, muude õigusaktide ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid; 17.9. korraldab linnavolikogu komisjonide tööd. 18. Linnavolikogu esimehe asendamine 18.1. Linnavolikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda linnavolikogu aseesimees, kes täidab vajadusel ka muid linnavolikogu töö korraldamise ja tema õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu kodukorrale, linnavolikogu juhatuse ja linnavolikogu esimehe poolt seatud ülesannetele. 18.2. Linnavolikogu esimehe ja aseesimeeste äraolekul asendab neid vanim kohalolev linnavolikogu liige. 19. Linnavolikogu istung 19.1. Linnavolikogu täiskogu töövorm on istung, mis toimub vastavalt linnavolikogu poolt kinnitatud kodukorrale. 19.2. Linnavolikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul asendaja põhimääruses sätestatud korras. Linnavolikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni Kärdla linna valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 19.3. Linnavolikogu korralise istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja linnavolikogu kehtestatud korras. 19.4. Linnavolikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema linnavolikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 19.5. Linnavolikogu istung kutsutakse kokku regulaarselt linnavolikogu poolt sätestatud korras kindlaksmääratud päeval või linnavalitsuse või vähemalt neljandiku linnavolikogu koosseisu ettepanekul nende tõstatatud küsimuste arutamiseks. 19.6. Linnavolikogu arutab istungi kutses märgitud ja linnavolikogu nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. 19.7. Linnavolikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta linnavalitsuse liikmed või nende asendajad, samuti linnavolikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 19.8. Linnavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. Linnavolikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam linnavolikogu liikmeid kui vastu, või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud. 19.9. Linnavolikogu teeb oma otsustused linnavolikogu istungi juhataja ettepanekul. 19.10. Linnavolikogu istung protokollitakse. Lisaks protokollile tehakse istungist fonosalvestus, mida säilitatakse linnavalitsuse kantseleis kolm kuud. 19.11. Linnavolikogu istungi kokkukutsumise, küsimuste arutelu, hääletamise, määruste, otsuste ja protokolli vormistamise täpsem kord on sätestatud seaduses ja linnavolikogu kodukorras. 20. Linnavolikogu istungi protokoll 20.1. Linnavolikogu istungi protokollile kirjutab alla linnavolikogu esimees või tema asendaja. Linnavolikogu istungi protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama linnavolikogu poolt kehtestatud Kärdla linna asjaajamise korras toodud haldusdokumentide vormistamise nõuetele. 20.2. Linnavolikogu istungi protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsustused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. 20.3. Linnavolikogu istungite protokollid on kättesaadavad igaühele käesolevas põhimääruses sätestatud korras. 21. Linnavolikogu komisjon 21.1. Linnavolikogu moodustab oma töö korraldamiseks alatisi ja ajutisi komisjone. 21.2. Linnavolikogu alatised komisjonid on: 1) eelarve- ja majanduskomisjon; 2) keskkonna- ja ehituskomisjon; 3) kultuuri- ja hariduskomisjon; 4) sotsiaalkomisjon; 5) revisjonikomisjon. 21.3. Komisjonide esimehed ja aseesimehed valitakse linnavolikogu liikmete hulgast. Linnavolikogu esimees ja aseesimees on eelarve- ja majanduskomisjoni liikmed oma ametikoha järgi. Ülejäänud komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel. Komisjonide liikmeteks võivad peale linnavolikogu liikmete olla ka linnavolikogusse mittekuuluvad Kärdla linna elanikud. 21.4. Erandi moodustab revisjonikomisjon. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse linnavolikogu liikmete hulgast. 21.5. Revisjonikomisjoni liige ei tohi töötada linnaasutuse juhina. 21.6. Komisjonide moodustamine ja töökord ning töövaldkonnad ja pädevus sätestatakse linnavolikogu kodukorraga. 21.7. Komisjonide töövorm on koosolek. Koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees vastavalt vajadusele. Koosolekud on avalikud, kui komisjon ei otsusta teisiti. 21.8. Komisjoni koosolekud protokollitakse, protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Allakirjutaja vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 21.9. Koosoleku protokoll peab vastama Kärdla linna asjaajamise korras toodud haldusdokumentide vormistamise nõuetele ning olema igale linnavolikogu liikmele kättesaadav. 21.10. Komisjonide tehnilise teenindamise tagab linnavalitsuse kantselei. 22. Linnavolikogu revisjonikomisjon 22.1. Linnavolikogu moodustab oma volituste ajaks linnavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni (edaspidi revisjonikomisjon). 22.2. Rrevisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse linnavolikogu liikmete hulgast. 22.3. Revisjonikomisjon kontrollib: 1) linnavalitsuse tegevuse vastavust linnavolikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust Kärdla linna eelarvele; 3) Kärdla Linnavalitsuse kui ametiasutuse ja Kärdla linnaasutuste raamatupidamise õigsust ja äriühingutesse paigutatud Kärdla linna vara kasutamise sihipärasust; 4) Kärdla linna sõlmitud lepingute täitmist; 5) linnavolikogu ülesandel linnavalitsuse kui ametiasutuse ja linnaasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 22.4. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult linnavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga linnavolikogule. 22.5. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 22.6. Revisjonikomisjon peab enne Kärdla linna eelarve täitmise aruande kinnitamist linnavolikogule oma töötulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 23. Revisjonikomisjoni tegevus kontrollimisel 23.1. Kontrollimisi viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, kaasates vajadusel, kooskõlastatult linnapeaga, linnavalitsuse ametnikke ja, kooskõlastatult linnavolikogu esimehega, koosseisuväliseid eksperte või erialaspetsialiste. 23.2. Kontrollimised toimuvad ühekordse kirjaliku kontrolliülesande alusel, mille valmistab ette revisjonikomisjon või revisjonikomisjoni ettepanekul paneb linnavolikogu esimees selle ettevalmistamise mõnele linnavolikogu teisele komisjonile. Kirjalik kontrolliülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrolli läbiviimise aega. Kontrolliülesande kinnitab linnavolikogu. Kontrolliülesanne saadetakse teadmiseks kontrollitava asutuse juhile. 23.3. Kontrollijal on temale kontrolliülesandes pandud ülesannete täitmiseks õigus: 1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega, saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi; 2) pääseda koos kontrollitava asutuse juhi määratud teenistuja või töötajaga asutuse objektidele, ruumidesse ja materiaalsete väärtuste hoidlatesse. 23.4. Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijale vajalikud töötingimused ning vajadusel määrama teenistuja või töötaja, kes osutab kontrollijatele kontrolli läbiviimisel organisatsioonilist ja tehnilist abi. Kontrollitava asutuse teenistujad või töötajad on kohustatud viibima nende vastutusel oleva vara kontrollimise juures. Teenistujal või töötajal, kelle vastutusel olevat vara kontrollitakse, on õigus esitada täiendavaid seletusi ja lisadokumente, mis lisatakse aktile. 23.5. Kui kontrollitavas asutuses on kontrollimine takistatud, võib kontrollija oma tegevuse katkestada ning esitada asutuse juhile ettepaneku takistuse kõrvaldamiseks. Tekkinud takistusest teatab kontrollija linnavolikogu esimehele. 23.6. Kontrollija võib kontrollimise käigus teatavaks saanud andmeid kasutada ainult kontrollimise huvides. Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd ega avaldada kontrollimise käigus teatavaks saanud andmeid kolmandatele isikutele. 23.7. Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastava otsuse vormistamist. 23.8. Kontrollija läbi viidud kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. Oluliste õiguserikkumiste ilmnemisel võib kontrollija esitada ülesande andjale vaheakti. 23.9. Vaheakti koopia esitatakse kontrollitava asutuse juhile, kes on kohustatud esitama oma seletuskirja akti kohta kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Kontrollitud asutuse juhil on õigus taotleda revisjonikomisjoni esimehelt seletuskirja esitamise tähtaja pikendamist. 23.10. Revisjonikomisjon vormistab kontrollitud asutuse juhi seletuskirja alusel akti lõplikult ja esitab selle linnavolikogule ning saadab teadmiseks kontrollitud asutuse juhil. 23.11. Kontrollija vastutab kontrollitulemuste kajastamise õigsuse eest aktis. 24. Linnavolikogu fraktsioon 24.1. Vähemalt kolm linnavolikogu liiget võivad moodustada linnavolikogu fraktsiooni. Linnavolikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. 24.2. Otsus fraktsiooni moodustamise kohta, milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus ja esimees ning mille on allkirjastanud kõik fraktsiooni liikmed, edastatakse linnavolikogu esimehele. Fraktsioon loetakse moodustatuks vastava otsuse üleandmise hetkest. 24.3. Linnavolikogu istungi juhataja teatab linnavolikogu istungi algul moodustatud fraktsioonidest ja muudatustest nende koosseisudes. 24.4. Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult linnavolikogu esimeest. Kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel võib fraktsiooni liikme fraktsioonist välja heita. Vastav otsus edastatakse linnavolikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks järgmisel linnavolikogu istungil. Otsuses peab olema ära toodud välja heitmise põhjus. 24.5. Fraktsioonil on õigus seada üles kandidaat linnavolikogu poolt valitava või kinnitatava ametikoha täitmiseks. 24.6. Oma tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab fraktsioon ise. 25. Linnavolikogu juhatus 25.1. Linnavolikogu juhatus on volikogu töö paremaks korraldamiseks moodustatud kogu, kuhu kuuluvad linnavolikogu esimees, aseesimees ning fraktsioonide esimehed. Juhatuse täpsem töökord kehtestatakse linnavolikogu kodukorras. 25.2. Juhatus teeb linnavolikogu esimehele ettepanekuid linnavolikogu istungi päevakorra eelnõu ja linnavolikogu sisemise töökorralduse kohta. Juhatuse ettepanekud on linnavolikogu esimehele soovituslikud. 25.3. Juhatuse koosolekud protokollitakse. Juhatuse koosolekute protokollid peavad olema linnavolikogu liikmetele kättesaadavad linnavolikogu kodukorras kehtestatud korras. 26. Hääletamine linnavolikogus 26.1. Linnavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks linnavolikogu liige seda nõuab. 26.2. Hääletamine linnavolikogus on avalik. 26.3. Isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. 26.4. Linnavolikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse punkti 14.1 alapunktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus. 27. Umbusaldusmenetlus linnavolikogus 27.1. Vähemalt neljandik linnavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise linnavolikogu esimehele, linnavolikogu aseesimehele, linnapeale, mõnele linnavalitsuse liikmele või linnavolikogu komisjoni esimehele. 27.2. Umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus. 27.3. Umbusalduse avaldamine toob kaasa linnavolikogu esimehe, linnavolikogu aseesimehe, linnapea, linnavalitsuse liikme või linnavolikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise. 28. Linnavolikogu õigusaktide algatamine 28.1. Linnavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) linnavolikogu liikmel; 2) linnavolikogu komisjonil; 3) linnavolikogu fraktsioonil; 4) linnavalitsusel; 5) linnapeal; 6) Kärdla linna elanikel seaduses sätestatud korras. 28.2. Linnavolikogu võib teha linnavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 29. Linnavolikogu tegutsemisvõimetus Linnavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 29.1. pole suutnud vastu võtta Kärdla linna eelarvet kolme kuu jooksul, arvates eelarveaasta algusest, või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui see võetakse vastu pärast uue eelarveaasta algust; 29.2. pole ühe kuu jooksul uue linnavolikogu koosseisu esimese istungi päevast arvates suutnud valida linnavolikogu esimeest või linnapead või pole kahe kuu jooksul linnapea valimise päevast arvates suutnud kinnitada linnavalitsuse koosseisu. 30. Linnavolikogu tegutsemisvõimetuse tagajärjed Kui linnavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras. III. KÄRDLA LINNAVALITSUS 31. Linnapea valimise kord 31.1. Linnavolikogu valib linnapea ühe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. Linnapea võidakse valida konkursi korras, mille läbiviimise üksikasjalikuma korra kehtestab linnavolikogu. 31.2. Linnapeaks võib linnavolikogu valida teovõimelise ja vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma linnapea ülesandeid. 31.3. Linnapea valimine toimub sarnaselt linnavolikogu esimehe valimisega. 31.4. Valimistulemused kinnitatakse linnavolikogu otsusega. 32. Linnavalitsuse moodustamine ja koosseis 32.1. Linnapea saab valituks osutumise päevast volituse moodustada linnavalitsus. Linnavalitsuse koosseisu kuuluvad linnapea, abilinnapead ja valitsuse liikmed. 32.2. Linnapea ja abilinnapead valib linnavolikogu käesoleva põhimääruse punktis 32 sätestatud korras. Abilinnapeade kandidatuurid esitab linnapea. 32.3. Linnapea ja abilinnapea ametijuhendid kinnitab linnavolikogu oma otsusega. 32.4. Valitsuse liikmed kinnitab ametisse linnavolikogu linnapea ettepanekul Kärdla Linnavalitsuse teenistuses olevate ametnike hulgast. 32.5. Linnapea esitab kuu aja jooksul tema linnapeaks valimisest linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse arvulise koosseisu ja ametisse nimetamiseks linnavalitsuse liikmete kandidaadid. 32.6. Linnavolikogu otsustab linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamise poolthäälteenamusega. 32.7. Linnavalitsuse liikmed nimetab linnavolikogu ametisse oma volituste ajaks. 33. Linnavalitsuse volituste tähtaeg 33.1. Linnavalitsus saab oma volitused linnavolikogu poolt ametisse nimetamise päevast. 33.2. Linnavalitsus esitab lahkumispalve linnavolikogu uue koosseisu esimesel istungil või kui linnavolikogu avaldab linnavalitsusele umbusaldust. 33.3. Pärast linnavalitsuse lahkumispalve esitamist, samuti umbusalduse avaldamisel vähemalt pooltele linnavalitsuse liikmetele, täidab linnavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue linnavalitsuse ametisse kinnitamiseni. 33.4. Kui linnavalitsuse liikmete volituste lõppemise tõttu osutub linnavalitsuse koosseis arvuliselt väiksemaks kui linnapea ja vähemalt pool linnavalitsuse koosseisust, ei ole ta otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute liikmete ametisse nimetamiseni. 34. Linnavalitsuse pädevus 34.1. Linnavalitsus: 1) valmistab ette linnavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes linnavalitsuse seisukohtadest või linnavolikogu otsustest; 2) koostab Kärdla linna eelarve projekti, korraldab Kärdla linna eelarve täitmist ja koostab selle täitmise aruande; 3) käsutab Kärdla linna eelarve reservfondi linnavolikogu kehtestatud korras; 4) esindab avalik-õigusliku isikuna Kärdla linna kohtus; 5) kinnitab ametisse Kärdla linnaasutuste juhid; 6) moodustab Kärdla linnaasutuse hoolekogud; 7) nimetab sihtasutuse, mille ainuasutajaks on Kärdla linn, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on Kärdla linn, nõukogu liikmed ning teostab muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab osaühingu juhatuse liikmed; 8) valdab, kasutab ja käsutab Kärdla linnavara seaduses sätestatud ja linnavolikogu kehtestatud korras; 9) kontrollib Kärdla linnavara kasutamist seaduses sätestatud ja linnavolikogu kehtestatud korras; 10) lahendab ja korraldab muid kohaliku elu küsimusi, mis seaduste või muude õigusaktide, linnavolikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks linnavalitsusele; 11) on õigustatud ja kohustatud otsustama, korraldama ja lahendama kõiki linna jaoks vajalikke küsimusi, mis riigi ja linnavolikogu õigusaktide ning linna põhimäärusega pole antud riigi või linnavolikogu ainupädevusse; 12) linnavalitsus võib teha muudatusi aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus linnavolikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. 34.2. Linnavalitsus võib taotleda linnavolikogu ees linnavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. 35. Linnapea Linnapea: 35.1. juhib ning korraldab linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse istungite ettevalmistamist; 35.2. käsutab linnavolikogu kinnitatud Kärdla linna eelarve alusel linnavalitsuse eelarvelisi vahendeid, vastutades eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest; 35.3. korraldab Kärdla linna aastaeelarve ning vajadusel lisaeelarve projekti ettevalmistamist; 35.4. kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele; 35.5. korraldab linnavalitsuse määruste ja korralduste täitmise kontrolli; 35.6. esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse arvulise koosseisu ja linnavalitsuse liikmete kandidaadid; 35.7. esitab linnavolikogule ettepaneku linnavalitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 35.8. teeb linnavalitsusele ettepaneku Kärdla linnaasutuse juhi kandidaadi ametisse kinnitamiseks ja ametist vabastamiseks; 35.9. annab linnavalitsuse ja tema struktuuriüksuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju, kinnitab linnavalitsuse sisekorraeeskirja ja linnavalitsuse teenistujate ametijuhendid; 35.10. kehtestab kooskõlastatult konkursi- ja atesteerimiskomisjoniga talle alluvatele ametnikele atesteerimisel esitatavad nõuded; 35.11. otsustab vajadusel avaliku konkursi väljakuulutamise mõne ametniku vaba ametikoha täitmiseks linnavalitsuses; 35.12. nimetab ametisse ja vabastab ametist linnavalitsuse kui ametiasutuse koosseisu kuuluvad ametnikud ning sõlmib ja lõpetab töölepingud linnavalitsuse abiteenistujatega; 35.13. valvab talle alluvate teenistujate teenistusülesannete täitmise üle seaduses sätestatud korras; 35.14. edutab enda poolt ametisse nimetatavaid ametnikke ja teisi teenistujaid, kohaldab neile ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi seaduses ettenähtud alustel ja korras; 35.15. moodustab linnavalitsuse sisemise töö korraldamiseks ja üksikküsimuste lahendamiseks komisjone; 35.16. sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu linnaasutuse juhiga; 35.17. esindab Kärdla linna ja linnavalitsust vastavalt seadustele, käesolevale põhimäärusele ning linnavolikogu antud pädevusele ning sõlmib linnavalitsuse nimel lepinguid; 35.18. korraldab Kärdla linnavara kasutamist seadustes ettenähtud ja linnavolikogu kehtestatud korras; 35.19. täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. 36. Linnapea asendamine Linnapea äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda abilinnapea. Vajadusel võib linnapead asendada linnavalitsuse poolt määratud linnavalitsuse liige. 37. Linnavalitsuse töökord 37.1. Linnavalitsus otsustab tema pädevusse kuuluvaid küsimusi istungil. 37.2. Linnavalitsus võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone. 37.3. Linnavalitsuse istungi ettevalmistamise ja läbiviimise ning komisjonide täpsem töökord sätestatakse linnavalitsuse töökorraga, mille kinnitab linnavalitsus. 38. Linnavalitsuse istung 38.1. Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea, tema äraolekul tema asendaja. 38.2. Linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui selle istungist võtab peale linnapea või tema asendaja osa vähemalt pool linnavalitsuse koosseisust. Linnavalitsuse otsused tehakse poolthäälteenamusega. 38.3. Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. Linnapea või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. 38.4. Linnavalitsuse istung protokollitakse. 39. Linnasekretär 39.1. Linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist linnapea. 39.2. Linnasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. 39.3. Linnasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. 39.4. Linnasekretär: 1) juhib Kärdla linnakantselei tööd ning esitab linnapeale ettepanekuid Kärdla linnakantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu ning töökorralduse kohta; 2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 3) korraldab linnavalitsuse õigusaktide avaldamist ning töö avalikustamist; 4) korraldab linnavolikogu õigusaktide avaldamist ning töö avalikustamist; 5) saadab õiguskantslerile linna õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 6) esindab linna kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 7) hoiab Kärdla linna vapipitsatit; 8) osaleb valitsuse istungite ettevalmistamises ja korraldab istungite protokollimist; 9) annab linnakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 10) täidab muid linnapea antud ülesandeid; 11) täidab muid talle seaduse alusel, käesoleva põhimääruse või linnavalitsuse töökorraga pandud ülesandeid; 12) korraldab allasutuste juriidilist nõustamist. 39.5. Linnasekretäri asendamise korra määrab linnapea. Linnasekretäri asendajal on kõik linnasekretäri õigused ja kohustused. IV. KÄRDLA LINNA AVALIK TEENISTUS 40. Kärdla linna ametiasutus ja omavalitsusteenistus 40.1. Kärdla linna ametiasutus on Kärdla Linnavalitsus asutusena. 40.2. Kärdla linna avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd Kärdla linna ametiasutuses. 40.3. Omavalitsusteenistust Kärdla linna ametiasutustes reguleeritakse avaliku teenistuse seaduse ja teiste seadustega. 40.4. Kärdla Linnavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab linnavolikogu. 40.5. Kärdla linna avalikud teenistujad jagunevad: 1) ametnikeks; 2) abiteenistujateks; 3) koosseisuvälisteks teenistujateks. 40.6. Ametnikuna võib Kärdla linna teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. 40.7. Ametnik on kohustatud esitama tema teenistusse võtmise õigust omavale isikule või ametiasutusele igal aastal majanduslike huvide deklaratsiooni. 40.8. Majanduslike huvide deklareerimise korra Kärdla linna ametnikele kehtestab linnavolikogu. 41. Kärdla linna avalikele teenistujatele puhkusetoetuse ja hüvitise maksmine 41.1. Kärdla linna avalikele teenistujatele makstakse põhipuhkusega seoses puhkusetoetust ühe kuu ametipalga ulatuses. Puhkuse üleviimisel järgmisele tööaastale makstakse puhkusetoetust ka eelmise tööaasta eest. 41.2. Kui puhkus antakse osadena, siis makstakse puhkusetoetust puhkuse esimese osa kasutamisel. 41.3. Distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal puhkusetoetust ei maksta. 41.4. Puhkusetoetus makstakse välja teenistuja valikul kas koos puhkusetasuga või esimesel palgapäeval pärast puhkuselt naasmist. 41.5. Palgalisel ametikohal töötavale linnavolikogu esimehele või tema asetäitjale, linnapeale ja linnavolikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib linnavolikogu otsusega maksta hüvitist kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui nad on vastaval ametikohal töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui nad on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtaja lõppemisega; 2) seoses umbusalduse avaldamisega; 3) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita. 41.6. Punktis 41.5 ettenähtud hüvitist ei maksta, kui linnavolikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) vabastatakse ametist isiku algatusel, v.a punkti 41.5 alapunktis 3 toodud juhul; 2) valitakse või nimetatakse linnavolikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. V. KÄRDLA LINNA ÕIGUSAKTID JA NENDE AVALIKUSTAMINE 42. Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktide liigid 42.1. Linnavolikogul ja linnavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi. 42.2. Linnavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, linnavalitsusel anda korraldusi. 43. Linnavolikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 43.1. Linnavolikogu määrusele ja teistele linnavolikogu dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 43.2. Linnavolikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist Kärdla Keskraamatukogus ja linnavalitsuses, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. 43.3. Linnavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 43.4. Linnavolikogu istungite protokollid avalikustatakse Kärdla Keskraamatukogu lugemissaalis kolme päeva jooksul pärast vormistamist. Linnavolikogu komisjonide koosolekute protokollid avalikustatakse vastavalt volikogu kodukorrale. 43.5. Linnavolikogu võib otsustada määrused avaldada kohalikus lehes. 44. Linnavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 44.1. Linnavalitsuse määrustele ja teistele linnavalitsuse dokumentidele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid asendavad isikud. 44.2. Linnavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist käesolevas põhimääruse sätestatud korras, kui määruses eneses ei ole sätestatud teist tähtaega. 44.3. Linnavalitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal pärast nende avalikustamist käesolevas põhimääruse sätestatud korras, ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. VI. KÄRDLA LINNA ELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES 45. Õigusaktide algatamise õigus 45.1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel Kärdla linna elanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes linnavolikogu või linnavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 45.2. Käesoleva põhimääruse punktis 45.1 ettenähtud algatus esitatakse linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub linnavolikogu pädevusse, esitab linnavalitsus selle koos omapoolse seisukohaga ühe kuu jooksul linnavolikogule lahendamiseks. 45.3. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus linnavolikogus või linnavalitsuses. 46. Muudatuste taotlemine Kärdla linna õigusaktides 46.1. Igaühel on õigus taotleda linnavolikogult või linnavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või õigusaktide tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. 46.2. Kui linnavolikogu või linnavalitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda kohtusse. VII. KÄRDLA LINNA ESINDAMINE 47. Kärdla linna esindamine 47.1. Kärdla linna esindamise all käsitatakse Kärdla linna omavalitsusorganite ja nende ametiisikute pädevust esindada Kärdla linna suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal. 47.2. Kärdla linna esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel oma pädevuse piires: 1) linnavolikogu; 2) linnavolikogu esimees; 3) linnavalitsus; 4) linnapea. 47.3. Linnavolikogu, linnavolikogu esimees, linnavalitsus ja linnapea võivad neile antud pädevuse piires volitada teisi isikuid esindama Kärdla linna. 47.4. Suhetes riigiorganite ja valitsusasutustega esindab Kärdla linna oma pädevuse piires linnavolikogu või linnavalitsus. 47.5. Suhetes teiste riikide omavalitsusüksuste ja rahvusvaheliste ühendustega esindab Kärdla linna linnavolikogu või linnavalitsus. 47.6. Suhetes teiste omavalitsusüksustega esindab Kärdla linna linnavolikogu või linnavalitsus. Omavalitsusüksuste liidu asutamise või sinna astumise otsustab linnavolikogu. 47.7. Kohtus esindab Kärdla linna linnavalitsus ja linnasekretär. VIII. KÄRDLA LINNA MAJANDUS JA EELARVE 48. Kärdla linna vara 48.1. Kärdla linna vara (edaspidi linnavara) on Kärdla linnale kui omavalitsusüksusele kuuluvad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 48.2. Linnavara kohta peab arvestust seaduse ja Kärdla linna õigusaktidega sätestatud korras linnavalitsus. 48.3. Linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab linnavolikogu. 49. Linnavara register 49.1. Linnavara kohta peetakse linnavara registrit. Linnavara registri pidamise, registrisse andmete esitamise, kannete muutmise või kustutamise, samuti linnavara registrist väljaarvamise korra kehtestab linnavolikogu. 49.2. Linnavara registrisse kantakse linnale kui omavalitsusüksusele kuuluvad kinnisasjad ja nendega seotud asjaõigused, samuti linnavolikogu kehtestatud tingimustele vastavad vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 49.3. Linnavara registri asutab ja registripidaja määrab linnavalitsus. 50. Linnavara valitsemine 50.1. Linnavara valitsejal ja volitatud asutusel on õigus vallata, kasutada ja käsutada temale valitseda või vallata antud linnavara. Linnavara valitseja on Kärdla Linnavalitsus ametiasutusena. 50.2. Linnavara valitsema volitatud asutused (edaspidi volitatud asutus) on Kärdla linna asutused, kelle valdusesse linnavalitsus on oma valitsemisel oleva vara andnud. 50.3. Linnavara valitsemine on linnavara valitseja ja volitatud asutuse õigus ja kohustus seaduse, käesoleva põhimääruse ja linnavolikogu kehtestatud korra alusel korraldada linnavara valdamist, kasutamist ja käsutamist. 50.4. Linnavara valitsetakse vastavalt linnavara valitseja kinnitatud linnavara majandamise kavale. Linnavara majandamise kava koostavad linnavara valitsejad ja volitatud asutused iga aasta 1. aprilliks nelja aasta kohta – lisaks jooksvale aastale veel kolmeks eelolevaks aastaks. Linnavara majandamise kava koostamise, täitmise ja sellekohase aruandluse ühtse korra kehtestab linnavalitsus linnavolikogu kehtestatud korra alusel. 51. Linnavara kasutamine 51.1. Linnavara kasutatakse: 1) avalikuks otstarbeks; 2) linna valitsemiseks; 3) tulu saamiseks. 51.2. Linnavara kasutab kas linnavara valitseja või volitatud asutus ise või annab selle teise isiku kasutusse seaduses ja linnavolikogu sätestatud korras. 52. Linnavara kasutamine majandustegevuses 52.1. Kärdla linna majandustegevus on: 1) teenuste osutamine linnaasutuste kaudu; 2) osalemine äriühingutes ja sihtasutustes; 3) tehingud linnavaraga; 4) vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 5) muu õigusaktidega sätestatud majandustegevus. 52.2. Kärdla linn võib teenuste osutamiseks asutada Kärdla linna asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, ja olla osanikuks või aktsionäriks Kärdla linna seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. 52.3. Kärdla linna asutuse asutamine ning selle tegevuse lõpetamine toimub linnavolikogu poolt kehtestatud korras. 52.4. Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on Kärdla linn, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on Kärdla linn, asutamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab linnavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab linnavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab linnavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. 52.5. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks linnale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui linn osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise linnavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi linnavalitsuse poolt nimetatud isik. 52.6. Linnavara valitsejad ja volitatud asutused võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid äriühingutega Kärdla linna õigusaktidega sätestatud korras. 53. Linnavara omandamine ja võõrandamine 53.1. Linnavara täieneb seaduste ja tehingute alusel. 53.2. Linnavara võõrandamine on linnavara tasu eest või tasuta andmine teiste isikute omandisse. Linnavara võõrandatakse linnavolikogu kehtestatud korras, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. 53.3. Linnavara võib võõrandada, kui: 1) linnavara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega valitsemiseks; 2) linnavara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, valitsemise ja tulu saamise otstarbel; 3) võõrandamine toimub kohtuotsuse alusel; 4) muudel seaduses või linnavolikogu ettenähtud juhtudel. 54. Kohalikud maksud 54.1. Linnavolikogul on õigus kehtestada seaduse alusel kohalikke makse. Kohalik maks kehtestatakse linnavolikogu määrusega. 54.2. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne Kärdla linna eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 54.3. Kärdla linna kohalike maksude maksuhalduriks, kes korraldab kohalike maksude kogumist, on linnavalitsus, kui seaduses või linnavolikogu poolt ei ole sätestatud teisiti. 54.4. Kärdla linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul kehtestab soodustuste andmise korra linnavolikogu. 55. Koormised 55.1. Linnavolikogul on õigus kehtestada füüsilistele või juriidilistele isikutele seaduse alusel koormisi, s.o kohustuslikke töid Kärdla linna heakorraeeskirja täitmiseks. Koormis kehtestatakse linnavolikogu määrusega, milles määratakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 55.2. Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 55.3. Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on linnavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. 55.4. Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. Koormis ei või olla lepingu objektiks. 55.5. Koormise täitmist kontrollib linnavalitsus Kärdla linna heakorraeeskirjas kehtestatud korras. 56. Kärdla linna arengukava 56.1. Kärdla linna arengukava on dokument, mis sisaldab linna majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. 56.2. Linnal peab olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui linnal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. 56.3. Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist linnavolikogus käesolevas põhimääruses sätestatud korras. 56.4. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab linnavolikogu arengukava läbi ja teeb otsuse selle muutmise kohta. 56.5. Arengukava on aluseks: 1) linnaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. 56.6. Linna üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. 57. Kärdla linna eelarve 57.1. Kärdla linna iseseisev eelarve (edaspidi linnaeelarve) koosneb Kärdla linna ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. 57.2. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 57.3. Linnaeelarve projekti koostamise aluseks on: 1) Kärdla linna arengukava, mis sisaldab linna majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi; 2) linnavara majandamise kava. 57.4. Linnaeelarve projekti koostamist korraldab linnavalitsus linnavolikogu poolt kehtestatud korras. 57.5. Linnaeelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. 57.6. Kui linnaeelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib linnavalitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni iga kuu teha kulutusi 1/12 lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. 57.7. Linnaeelarve täitmist korraldab linnavalitsus linnavolikogu kehtestatud korras. 57.8. Linnaeelarve reservfondi käsutab linnavalitsus ettenägemata kulude katmiseks linnavolikogu kehtestatud korras. 57.9. Linnavalitsusel ja tema asutustel on õigus võtta rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi ainult linnaeelarves neile selleks ettenähtud kulude piires. 57.10. Linnaeelarve täitmise aruande koostab linnavalitsus ja esitab selle linnavolikogule. Aruandele peab olema lisatud linnavolikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta. 57.11. Eelarve täitmise aruande kinnitab linnavolikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. 57.12. Linnaeelarve projekt, vastuvõetud linnaeelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning linnaeelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks käesolevas põhimääruses sätestatud korras. 58. Laenu võtmine 58.1. Kärdla linn võib vajadusel võtta laenu. Laenu võtmise otsustab linnavolikogu. 58.2. Laenu võib võtta tingimusel, et võetud laenude ja laenuintresside tasumiseks vajalikud summad ei ületa ühelgi eelarveaastal 20% viimase vastuvõetud eelarve tuludest, millest on maha arvatud laenud. 58.3. Kärdla linna poolt võetava või tagatava laenu tagatiseks ei või olla Kärdla linna omanduses olev kinnisvara. 58.4. Jooksvate kulude katteks võib Kärdla linn võtta ainult lühiajalist laenu, mille tagasimaksed tehakse jooksva aasta eelarve vahenditest. IX. KÄRDLA LINNA PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE JA MUUTMINE 59. Kärdla linna põhimääruse kinnitamine ja muutmine 59.1. Kärdla linna põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi linnavolikogu. 59.2. Põhimäärus, selles tehtud muudatus või põhimääruse uus redaktsioon kinnitatakse linnavolikogu koosseisu häälteenamusega. 59.3. Põhimääruse kinnitamiseks, selles muudatuste tegemiseks või uue redaktsiooni kinnitamiseks peab linnavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, v.a juhul, kui muudatus põhimääruses tuleneb seadusest. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt üks nädal. 59.4. Põhimääruses tehtud muudatus või põhimääruse uus redaktsioon jõustub käesolevas põhimääruses sätestatud korras.