Vabariigi Valitsus — Politseiametnike kutsesobivuse nõuete kinnitamine
Statutory Text (1 Articles)
Muudetud järgmiste Vabariigi Valitsuse määrustega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 6.06.2002 nr 181 (RT I 2002, 48, 303) 14. 06. 2002 17. 12. 2002 nr 416 (RT I 2003, 1, 9 ) 9. 01. 2003 21.11.2003 nr 288 ( RT I 2003, 74, 493) 29.11.2003 Politseiteenistuse seaduse (RT I 1998, 50, 753) paragrahvi 8 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada "Politseiametnike kutsesobivuse nõuded" (juurde lisatud). Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määrusega nr 35 POLITSEIAMETNIKE KUTSESOBIVUSE NÕUDED I. NÕUDED ISIKSUSEOMADUSTELE JA VAIMSETELE VÕIMETELE 1. Politseiametnik peab isiksuseomaduste ja vaimsete võimete poolest olema võimeline täitma politseile pandud kohustusi ning vastama järgmistele üldnõuetele: 1) lojaalsus Eesti Vabariigile; 2) ausus ja seadusekuulekus; 3) kohusetundlikkus ja usaldusväärsus; 4) hea suhtlemisoskus; 5) oskus lahendada probleeme ja teha otsuseid; 6) kriitilise mõtlemise oskus; 7) oskus teha meeskonnatööd; 8) algatus- ja vastutusvõime; 9) analüüsi- ja sünteesivõime. II. HARIDUSNÕUDED [RT I 2003, 1, 9 - jõust. 9. 01. 2003] 2. Politseiteenistusse võetaval isikul peab olema vähemalt keskharidus ning ta peab olema lõpetanud politseiõppeasutuse vähemalt noorempolitseiametniku kvalifikatsiooniga. 3. Politseiõppeasutuse lõpetamise nõue ei laiene politseiteenistuses olevale politseiametnikule, kellel on kõrgharidus ja politseiametnikule, kelle põhiülesandeks on jälituse eri- ja erandtoimingute tegemine. 4. Kõrgemal politseiametnikul peab olema kõrgharidus. 5. Vanempolitseiametnikul peab olema kõrgharidus või keskharidus ja ta peab olema lõpetanud politseiõppeasutuse vanempolitseiametniku kvalifikatsiooniga. 51. Vanempolitseiametniku kvalifikatsiooni omamise nõue ei laiene konstaablite osas nendele politseiametnikele, kes on vähemalt viis aastat töötanud noorempolitseiametniku ametikohal ja kes oma praktilise töökogemuse tõttu on võimelised täitma konstaablile pandud ülesandeid. [RT I 2003, 74, 493 – jõust. 29.11.2003] 6. Noorempolitseiametnikul peab olema kõrgharidus või keskharidus ja ta peab olema lõpetanud politseiõppeasutuse vanem- või noorempolitseiametniku kvalifikatsiooniga. 7. Politseiametniku kvalifikatsiooni kinnitavad järgmiste õppeasutuste antud diplomid, sertifikaadid, lõputunnistused, kutsetunnistused ja kursuste lõpetamise tunnistused (edaspidi tunnistused): 7.1. Noorempolitseiametnikul: 7.1.1. Tallinna Politseiprefektuuri, Tartu Politseiprefektuuri ja Ida-Viru Politseiprefektuuri õppekeskuste ja õppepunktide kursuste lõpetamisel antud politseinooremametniku kutsetunnistus või tunnistus; 7.1.2. Paikuse Politseikoolist 15. veebruarist 1991. a kuni 20. juunini 1992. a antud kordniku või vanemkordniku tunnistus; 7.1.3. Paikuse Politseikoolist 26. aprillist 1996. a kuni 21. märtsini 1997. a antud politseiametniku lõputunnistus või tunnistus; 7.1.4. Paikuse Politseikoolist ja edaspidi Politseikoolist alates 13. juunist 1997. a antud politseinooremametniku või noorempolitseiametniku tunnistus; 7.1.5. Eesti NSV ja NSV Liidu miilitsaõppepunktide ja miilitsaõppekeskuste vähemalt kolmekuulise esmase väljaõppe lõpetamise tunnistus iseseisvale tööle lubamise otsusega; 7.1.6. Välisriikide politseiõppeasutuste antud politseinooremametniku lõputunnistus või sertifikaat. 7.2. Vanempolitseiametnikul: 7.2.1. Tallinna Politseikooli antud politsei vanemametniku lõputunnistus või keskhariduse omandamise lõputunnistus politseitöö erialal või juristi-politseiametniku diplom või politseivanemametniku kutsetunnistus; 7.2.2. Eesti Vabariigi Politseiakadeemia antud keskharidusega juristi diplom; 7.2.3. Eesti Sisekaitse Akadeemia Nõmme Filiaali antud politseiametniku kutsetunnistus; 7.2.4. Paikuse Politseikoolist 21. juunist 1993. a kuni 21. juunini 1995. a ning Politseikoolist alates 13. juunist 1997. a antud politseivanemametniku tunnistus; 7.2.5. Välisriikide, sealhulgas NSV Liidu, miilitsakeskhariduse või politseikeskhariduse või miilitsa keskerihariduse või politsei keskerihariduse andnud kooli diplom või lõputunnistus; 7.2.6. Eesti Vabariigis ja Eesti NSV-s, NSV Liidus ning välisriikides välja antud juriidilise keskerihariduse diplom või lõputunnistus juhul, kui on läbitud politseitäiendõpe mis tahes vormis; 7.2.7. Politseikooli poolt alates 26. maist 2001. a antud politseiametniku lõputunnistus. 7.3. Kõrgemal politseiametnikul: 7.3.1. Eesti Sisekaitse Akadeemia või Eesti Riigikaitse Akadeemia Politseikolled˛i politsei või uurija eriala diplom; 7.3.2. Eesti Vabariigis antud diplom juriidilise kõrghariduse kohta; 7.3.3. Eesti NSV-s, NSV Liidus ja välisriikides antud diplom juriidilise kõrghariduse kohta; 7.3.4. Eesti Vabariigis antud kõrgharidusdiplom juhul, kui on läbitud lühiajaline politseitäiendõpe mis tahes vormis; 7.3.5. Eesti NSV-s, NSV Liidus ja välisriikides antud kõrgharidusdiplom juhul, kui on läbitud lühiajaline politseitäiendõpe mis tahes vormis. 8. Noorempolitseiametniku ametikohale võib politseiteenistusse võtta isiku, kellel on käesoleva määruse alapunktis 7.1 nimetatud tunnistus või kes on lõpetanud politseiõppeasutuse vähemalt noorempolitseiametniku kvalifikatsiooniga. 9. Noorempolitseiametnik, kellel ei ole käesoleva määruse alapunktis 7.1 nimetatud tunnistust, kuid kes on politseiteenistuses töötanud pärast 1. märtsi 1991. a, loetakse politseinooremametniku kvalifikatsiooni omandanuks praktilise töö käigus ning ta peab läbima edaspidi perioodilise politseitäiendkoolituse. 10. Vanempolitseiametniku ametikohale võib nimetada noorempolitseiametniku, kellel on käesoleva määruse alapunktis 7.2 nimetatud tunnistus. 11. Vanempolitseiametnik, kes on politseiteenistuses töötanud pärast 1. märtsi 1991. a ning kellel on vähemalt punkti 7 alapunktis 7.2.5 nimetatud tunnistus, loetakse politseivanemametniku kvalifikatsiooni omandanuks praktilise töö käigus ning ta peab edaspidi läbima perioodilise politseitäiendkoolituse. 12. Kõrgema politseiametniku ametikohale võib nimetada vanempolitseiametniku, kellel on käesoleva määruse alapunktis 7.3 nimetatud tunnistus. 13. Käesoleva määruse punktis 4 nimetatud kõrgharidusnõuet ei kohaldata politseiteenistuses olevale politseiametnikule ja politseiteenistusse võetavale isikule kuni 1. jaanuarini 2005. a. III. FÜÜSILISE ETTEVALMISTUSE NÕUDED [RT I 2003, 1, 9 - jõust. 9. 01. 2003] 14. Politseiametnik peab oma füüsiliselt ettevalmistuselt olema võimeline täitma politseile pandud kohustusi. 15. Politseiametniku füüsilist ettevalmistust kontrollitakse vähemalt üks kord aastas füüsiliste katsetega järgmistes vanuserühmades: I vanuserühm – kuni 29-aastased politseiametnikud; II vanuserühm – 30- kuni 39-aastased politseiametnikud; III vanuserühm – 40- kuni 49-aastased politseiametnikud. 16. Füüsilised katsed on kohustuslikud politseiametnikule kuni 49 aasta vanuseni ning politseiametniku vastavust füüsilise ettevalmistuse nõuetele kontrollitakse järgmistel aladel: Füüsilised võimed Mehed Naised Üldine vastupidavus 3000 m jooks 1000 m jooks Käelihaste jõuharjutus Rippes kätekõverdamine (I ja II vanuserühm) Toenglamangus kätekõverdamine (III vanuserühm) Toenglamangus kätekõverdamine Jalalihaste jõuharjutus Kükid Kükid Kõhulihaste jõuharjutus Istesse tõus Istesse tõus Ujumine 100 m vabalt 100 m vabalt 17. Politseiametniku füüsilise ettevalmistuse vastavust kehtestatud nõuetele hinnatakse füüsiliste katsetega igal alal punktiarvestuses kolmest kuni nullini järgmiselt: hinne «väga hea» – 3 punkti; hinne «hea» – 2 punkti; hinne «rahuldav» – 1 punkt; hinne «nõrk» – 0 punkti. 18. Politseiametnik peab olema võimeline sooritama füüsilised katsed igal alal vähemalt hindele «rahuldav». 19. Naispolitseiametniku füüsilist ettevalmistust hinnatakse järgmiselt: Naised Ala Hinne «väga hea» (3 punkti) Hinne «hea» (2 punkti) Hinne «rahuldav» (1 punkt) I vanuserühm kuni 29-aastased Kätekõverdamine 12 korda 10 korda 8 korda Kõhulihaste jõuharjutus 39 korda 32 korda 25 korda Kükid 48 korda 40 korda 34 korda 1000 m jooks 4.00 min 4.30 min 5.00 min 100 m ujumine Ajavõtuta Ajavõtuta Ajavõtuta II vanuserühm 30–39-aastased Kätekõverdamine 10 korda 8 korda 6 korda Kõhulihaste jõuharjutus 34 korda 27 korda 22 korda Kükid 40 korda 35 korda 30 korda 1000 m jooks 4.30 min 5.00 min 5.30 min 100 m ujumine Ajavõtuta Ajavõtuta Ajavõtuta III vanuserühm 40–49-aastased Kätekõverdamine 8 korda 6 korda 4 korda Kõhulihaste jõuharjutus 29 korda 24 korda 19 korda Kükid 33 korda 30 korda 25 korda 1000 m jooks 5.00 min 5.30 min 6.00 min 100 m ujumine Ajavõtuta Ajavõtuta Ajavõtuta 20. Meespolitseiametniku füüsilist ettevalmistust hinnatakse järgmiselt: Mehed Ala Hinne «väga hea» (3 punkti) Hinne «hea» (2 punkti) Hinne «rahuldav» (1 punkt) I vanuserühm kuni 29-aastased Kätekõverdamine 16 korda 14 korda 12 korda Kõhulihaste jõuharjutus 48 korda 40 korda 32 korda Kükid 60 korda 50 korda 43 korda 3000 m jooks 12.00 min 13.30 min 16.00 min 100 m ujumine Ajavõtuta Ajavõtuta Ajavõtuta II vanuserühm 30–39-aastased Kätekõverdamine 14 korda 10 korda 6 korda Kõhulihaste jõuharjutus 42 korda 34 korda 28 korda Kükid 53 korda 45 korda 38 korda 3000 m jooks 12.50 min 14.30 min 17.00 min 100 m ujumine Ajavõtuta Ajavõtuta Ajavõtuta III vanuserühm 40–49-aastased Kätekõverdamine 12 korda 8 korda 4 korda Kõhulihaste jõuharjutus 36 korda 30 korda 24 korda Kükid 47 korda 40 korda 33 korda 3000 m jooks 13.50 min 16.00 min 18.00 min 100 m ujumine Ajavõtuta Ajavõtuta Ajavõtuta IV. TERVISENÕUDED [RT I 2003, 1, 9 - jõust. 9. 01. 2003] 21. Politseiametnik peab oma terviseseisundi poolest olema võimeline täitma politseile pandud kohustusi. 22. Politseiteenistusse võtmiseks peab isik esitama terviseuuringute läbimist ja arsti otsust kajastava tervisetõendi. 23. Otsuse isiku terviseseisundi kohta teeb arst terviseuuringute tulemuste alusel.