Tallinna Linnavolikogu — Tallinna jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 14, 252

Juhindudes jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843) paragrahvi 21 lõikest 1, saastetasu seaduse paragrahvist 6 ning paragrahvist 24 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 6 lõike 3 punktist 1, Tallinna Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Tallinna jäätmehoolduseeskiri koos järgmiste lisadega: 1.1. Tallinna ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kord vastavalt lisale 1; 1.2. Tallinna tervishoiu- ja hooldusasutuste jäätmete käitlemise kord vastavalt lisale 2. 2. Tunnistada kehtetuks Tallinna Linnavolikogu 21. augusti 1997. a määrus nr 39 «Tallinna linna jäätmekäitluse eeskiri». 3. Määrus jõustub 1. märtsil 2000. a. Volikogu esimees Rein VOOG Kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 10. veebruari 2000. a määrusega nr 9 Tallinna jäätmehoolduseeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Tallinnas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid nende tekkekohas ning soodustada jäätmete taaskasutamist. 2. Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse üldise korra Tallinna haldusterritooriumil ning on kohustuslik kõigile asutustele, juriidilistele ning füüsilistele isikutele. 3. Jäätmehooldust Tallinnas korraldavad ning kontrollivad Tallinna Keskkonnaamet (edaspidi keskkonnaamet), Tallinna Kommunaalamet, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Harjumaa ja Tallinna Tervisekaitsetalitus ja linnaosade valitsused vastavalt oma pädevusele. II. MÕISTED 4. Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses. 4.1. Jäätmed on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. 4.2. Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse paragrahvi 25 lõikes 1 loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale. 4.3. Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. 4.4. Olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. 4.5. Aiajäätmed on aia hooldamisel tekkinud orgaanilised jäätmed (rohi, lehed, oksad jne). 4.6. Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed. 4.7. Jäätmetekitaja on isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub. 4.8. Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ning jäätmekäitluskohtade järelhooldus. 4.9. Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine. 4.10. Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. 4.11. Jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil. 4.12. Jäätmete taaskasutamine on toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel. 4.13. Jäätmete kõrvaldamine on toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda (lõplik ladustamine). 4.14. Jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja või territooriumi haldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte või kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti. III. JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDNÕUDED 5. Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik, kui jäätmekäitlusleping ei näe ette teisiti. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik. Kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise kui vallasasja omanik on edaspidises tekstis territooriumi haldaja. 6. Jäätmevaldaja või territooriumi haldaja võib sõlmida jäätmekäitluslepingu ühe või mitme jäätmekäitlusettevõttega sõltuvalt kogutavatest jäätmeliikidest. 7. Jäätmete nõuetekohast käitlemist käitlemise erinevatel etappidel korraldab jäätmevaldaja. 8. Jäätmete keskkonda viimisel (jäätmete kõrvaldamine) tuleb maksta saastetasu vastavalt saastetasu seadusele. Saastetasu maksab kinnisasja omanik, kelle tahte kohaselt viiakse tema kinnisasjalt keskkonda jäätmeid. 9. Kui saasteaineid või jäätmeid viib keskkonda hoonestusõiguse alusel kasutatavalt maalt hoonestusõigust omav isik või ehitise kui vallasasja juurde kuuluvalt maalt ehitise omanik, laieneb neile saastetasu maksmise kohustus. Saastetasu arvutatakse ladestuskohtade kaupa. Saastetasu kogumist korraldab keskkonnaamet. 10. Jäätmete loata või lubatust suuremas koguses keskkonda viimisel arvestatakse saastetasu kõrgendatud määra järgi (5–500-kordselt, vastavalt saastetasu seaduses antud liigitusele). 11. Ettevõtja, kes kõrvaldab või taaskasutab jäätmeid või veab tavajäätmeid teenustööna või kogub ja veab ohtlikke jäätmeid, välja arvatud kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete kogumine nende üleandmiseks jäätmeloa alusel tegutsevale jäätmekäitlusettevõttele, peab omama jäätmeluba või olema registreeritud jäätmeregistris. Ohtlike jäätmete kogumiseks või veoks on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsents. Jäätmeloa väljastab keskkonnaamet, jäätmeregistrit peab keskkonnaministeerium, ohtlike jäätmete käitluslitsentsi väljastab keskkonnaminister. 12. Jäätmed tuleb ära anda jäätmeloas määratud jäätmekäitluskohta. 13. Jäätmevaldaja peab vältima ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega ja omavahel, välja arvatud juhul, kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud ja sellega ei suurene oht tervisele ja keskkonnale. 14. Jäätmekäitlusega ei tohi kaasneda tervise- ega keskkonnanormatiive ületavat mõju. 15. Jäätmete käitlemine, sh põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. Avapõletamiseks peab olema keskkonnaameti luba. 16. Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettevalmistatud kohtadesse. 17. Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks. 18. Jäätmete taaskasutamist korraldab jäätmevaldaja nende tekkekohas või vastavat jäätmeluba omavas ettevõttes. 19. Jäätmed kõrvaldatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas, tagades keskkonnaohutuse ja võimaldades nende hilisemat kasutamist või kahjutustamist. 20. Jäätmekäitlusettevõtte tegevus peab olema suunatud jäätmete koguse vähendamisele, nende kasutamisele või kahjutustamisele. IV. JÄÄTMEVALDAJA JA TERRITOORIUMI HALDAJA KOHUSTUSED JÄÄTMEKÄITLUSEL 21. Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Ta peab jäätmeid sorteeritult koguma, vedama ja taaskasutama või andma need üle jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlusettevõttele vastavalt käesoleva eeskirjaga määratud korrale. 22. Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või nad peavad jäätmekäitluslepingu alusel kasutama ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva eeskirja nõuetele. 23. Jäätmevaldajad ja territooriumi haldajad on kohustatud kas ise või kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtte vahendusel sõlmima jäätmekäitlusettevõttega jäätmekäitluslepingu või vedama neile kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta oma jõududega või taaskasutama neid vastavalt jäätmeseaduse nõuetele. Kui jäätmetekitaja või territooriumi haldaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus jäätmekäitluses üüri-, rendi-, haldus- või jäätmekäitluslepinguga. 24. Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsents või kes ei ole registreeritud jäätmeregistris. 25. Linna haldusterritooriumil, kus on rakendatud korraldatud olmejäätmevedu, on olmejäätmete valdaja kohustatud sellega liituma või korraldama ise oma jäätmete veo või käitluse vastavalt eeskirja punktile 49.5. Haldusterritooriumi osades, kus korraldatud olmejäätmevedu on jäetud korraldamata, on jäätmevaldaja kohustatud käitlema oma jäätmeid vastavalt eeskirja punktile 23. 26. Jäätmevaldajad ja territooriumide haldajad on kohustatud säilitama kahe aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist ning esitama need dokumendid või jäätmekäitluslepingu linnavalitsuse ameti või linnaosa valitsuse järelevalveametniku nõudel kontrollimiseks. 27. Keelatud on paigutada jäätmeid väljapoole krunti või kinnistut, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. 28. Ettevõtjad on jäätmete tekitajatena kohustatud: 28.1. Rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete tekke vältimiseks oma tegevuses või tekkinud jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks ning jäätmete taaskasutamiseks; 28.2. Korraldama oma jäätmete käitlemist, sh taaskasutamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; 28.3. Pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta; 28.4. Andma oma jäätmealasest tegevusest aru punktis 3 nimetatud kontrolliõigust omavate ametkondade esindajatele ja esitama neile nõudmisel vastava dokumentatsiooni; 28.5. Koostama keskkonnaameti nõudel jäätmekavasid, mis käsitlevad nende tegevusega seotud jäätmekäitlust. 29. Jäätmete valdajana on elanike ülesanne vähendada tekkivate jäätmete hulka ja nad on kohustatud käitlema jäätmeid või andma need käesoleva eeskirjaga määratud korras üle. 30. Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ning juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama elanikke ja nende ettevõtete töötajaid linnas toimivast jäätmehooldesüsteemist ning käesoleva eeskirja nõuetest. V. JÄÄTMETE KOGUMINE JA SORTEERIMINE 31. Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud olmejäätmeveo korral. 32. Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selleks ette nähtud mahutitesse. Kui jäätmeid ei ole võimalik nende mahu või kaalu tõttu paigutada mahutisse, võib need paigutada mahutite vahetusse lähedusse. 33. Mahutid võivad olla jäätmete valdaja või territooriumi haldaja omandis või renditud jäätmekäitlusettevõttelt. 34. Mahutite omanik või rentnik vastutab nende korrashoiu ja puhtuse eest, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. 35. Olmejäätmete mahutisse ei või panna: 35.1 tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 35.2 vedelaid jäätmeid; 35.3. ohtlikke jäätmeid; 35.4. käimlajäätmeid; 35.5. kogumiskaevude setteid; 35.6. erikäitlust vajavaid jäätmeid; 35.7. aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat; 35.8. aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 35.9. ehitus- ja lammutustöödel tekkivaid jäätmeid. 36. Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud (temperatuur alla 30 oC). 37. Kuuma (üle 30 o C) tuhka võib paigutada mittepõlevast materjalist kaanega suletavasse eraldi mahutisse. 38. Olmejäätmed ning muud kergestiriknevad ja halvastilõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paber- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. 39. Taaskasutatavaid jäätmeid tuleb koguda liikide kaupa omaette mahutitesse: 39.1. elamumaa sihtotstarbega kinnistutel (korteriühistutes, ridaelamutes, korterelamutes jne) vanapaberit ja pappi juhul, kui kinnistul on vähemalt viis korterit; 39.2. mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel vanapaberit ja pappi ning immutamata puitu, kui neid jäätmeliike tekib üle 50 kg nädalas. 40. Võimaluse korral, ja kui see osutub otstarbekaks, on soovitav koguda eraldi ka klaas-, metall- ja plasttaarat ning teisi jäätmeliike. Taaskasutatavad jäätmed tuleb paigutada eraldi selleks ettenähtud mahutitesse. 41. Vanametall tuleb anda üle vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele. 42. Ohtlike jäätmete kogumine 42.1. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. 42.2. Ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa alusel ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav isik. Vastava litsentsi väljastab keskkonnaminister. 42.3. Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad. 42.4. Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale. 42.5. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord. 42.6. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni. 42. 7. Koduses majapidamises kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, vanad värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid tuleb üle anda ohtlike jäätmete vastuvõtupunktidesse Tallinna bensiinitanklate juures, kellel on vastav kokkulepe keskkonnaametiga. Nendes vastuvõtupunktides võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult elanikelt. 42.8. Koduses majapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed, mida bensiinijaamade juures vastu ei võeta, peab üle andma vastavat ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavatele jäätmekäitlusettevõtetele. 42.9. Ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsentsi omavatele jäätmekäitlusettevõtetele. Ohtlikke jäätmeid, mida käesoleval hetkel Eestis veel ei käidelda, peab ettevõte säilitama keskkonnaameti poolt väljastatud tingimustel oma territooriumil. 42.10. Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete vastuvõtmiseni jäätmekäitlusettevõtte poolt. 42.1.1. Ettevõtja, kes tegeleb ohtlike jäätmetega, on kohustatud andma järelevalve- ametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. VI. JÄÄTMETE VEDU 43. Jäätmeveo korraldab jäätmevaldaja, v.a olmejäätmete korraldatud vedu jäätmekäitluskohtadesse. 44. Jäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse, kuid mitte harvemini kui üks kord kahe nädala jooksul. Juhul kui väikeelamutes on korraldatud oma bioloogiliste jäätmete kompostimine vastavalt eeskirja punktidele 60–63, on kuni 240-l mahuteid lubatud tühjendada kord kuus tingimusel, et oleks välditud nende ületäitumine, haisu teke ja ümbruskonna reostus. 45. Jäätmete vedu elurajoonidest ei tohi häirida öörahu. 46. Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada kohe. 47. Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele. 48. Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul asjakohasel viisil, mis hoiab ära jäätmete sattumise keskkonda veo, sealhulgas laadimise käigus. 49. Korraldatud olmejäätmevedu 49.1. Korraldatud olmejäätmeveo otsustab Tallinna haldusterritooriumil Tallinna linn, valides selleks seadusega ettenähtud korras viieks aastaks ettevõtja (edaspidi korraldaja). Korraldaja ei tohi ise tegeleda olmejäätmeveoga teenustööna ning ta ei tohi olla osanik mõnes jäätmeveo ettevõttes. Korraldatud olmejäätmeveoga võib hõlmata ka teisi jäätmeid. 49.2. Korraldatud olmejäätmeveo korraldamiseks määratakse korraldatud olmejäätmeveo piirkonnad. Korraldatud olmejäätmevedu jäetakse korraldamata linna haldusterritooriumi nendes piirkondades, kus jäätmetekitajate vähesuse, nende hajutatuse või jäätmete väikeste koguste tõttu oleks see ülemäära kulukas või kus korraldatud olmejäätmeveoks puudub keskkonna- ja tervisekaitseline vajadus. 49.3. Korraldaja sõlmib jäätmeveo korraldamiseks otselepingud jäätmevaldajatega ja jäätmete vedamiseks vähempakkumise teel seadusega ettenähtud korras veopiirkondade teenindamiseks valitud veoettevõtjatega. Ühte veopiirkonda teenindab üks ettevõtja. Veolepingud veoettevõtjatega sõlmitakse 3–5 aastaks. 49.4. Eri- või ainuõiguse andmise avalike konkursside korraldaja (loaandja) on Tallinna Hinna- ja Konkurentsiameti (edaspidi hinna- ja konkurentsiamet) juhataja. 49.5. Olmejäätmete valdaja on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides korraldajaga sellekohase lepingu. Keskkonnaamet võib liitumiskohustusest vabastada olmejäätmete valdaja, kes korraldab ise oma jäätmete veo või käitluse, kasutamata selleks teenust osutavat veoettevõtet ja andes oma tegevusest nõudmisel aru keskkonnaametile. Liitumiskohustusest vabastamise taotlemiseks tuleb esitada keskkonnaametile vabas vormis avaldus, näidates ära tekkivate jäätmete kogused, liigid, kogumis- ja veovahendid, käitluskohad ning veograafiku. 49.6. Tallinna Linnavolikogu võib kehtestada korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemise eest võetava teenustasu ülempiiri. 49.7. Korraldaja koostab korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmevaldajatelt võetava teenustasu hinna korraldatud olmejäätmeveo piirkondade keskmisena ning kooskõlastab selle hinna- ja konkurentsiametiga linnavalitsuse poolt kehtestatud korras. VII. JÄÄTMETE KÕRVALDAMIINE 50. Jäätmete kõrvaldamine on Tallinnas lubatud ainult Pääsküla prügilas, Kopli ehitusjäätmete ladustuspaigas ja Väo paekarjääris. 51. Pääsküla prügilasse on vastavalt jäätmeloale lubatud ladustada ja matta igat liiki jäätmeid peale ohtlike jäätmete, Kopli ladustuspaika ja Väo paekarjääri ehitus- ja lammutustöödel tekkinud mitteohtlikke püsijäätmeid ning saastumata pinnast. Ladustamis- ja matmiskõlblikkuse hindamisel loetakse pinnas saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle kehtestatud piirnormide. Ohtlike ainete piirnormid kehtestab keskkonnaministeerium. 52. Prügilasse ja ladustuspaika toodavate jäätmekoguste üle peetakse arvestust, mis peab võimaldama aastaaruannete koostamist vastavalt statistilise aruandluse vormile, jäätmete liikumise ning saastetasu arvutuse õigsuse kontrollimist. Andmed esitatakse keskkonnaametile kvartaalselt. 53. Prügilasse või ladustuspaika saabunud jäätmekoormad vaatab üle prügila või ladustuspaiga vastutav töötaja. Mittelubatud jäätmete olemasolul koormat vastu ei võeta. 54. Jäätmed kõrvaldatakse prügilas või ladustuspaigas selleks määratud töötaja juhendamisel kooskõlas tehnoloogilise projektiga. 55. Jäätmete kõrvaldamiseks kaetakse jäätmekihid mineraalsete püsijäätmete või saastumata pinnasega. 56. Jäätmete põletamine prügilas või ladustuspaigas on keelatud. 57. Prügilat või ladustuspaika haldav ettevõte on kohustatud rakendama meetmeid juurdesõiduteede korrashoiuks, tolmu tekke ja leviku vältimiseks juurdesõiduteedel, prügilas ja ladustuspaigas ning jäätmete sattumise vältimiseks väljapoole. 58. Jäätmete sorteerimine prügilas ja ladustuspaigas võib toimuda ainult jäätmeloas määratud tingimustel. Jäätmete väljaviimine prügilast või ladustuspaigast ilma jäätmeloata on keelatud. 59. Jäätmete kõrvaldamine kinnistutel on keelatud, välja arvatud oma kinnistu aiajäätmed. VIII. JÄÄTMETE KOMPOSTIMINE 60. Väikeelamutes tekkivate bioloogiliste jäätmete, sealhulgas toidujäätmete, kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides. Mujal on bioloogiliste jäätmete kompostimine lubatud keskkonnaameti kirjalikul loal ja tingimustel. 61. Väikeelamutes tekkivaid toidujäätmeid tuleb kompostida soojustatud ja kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. Aiajäätmeid võib kompostida ka aunades. 62. Komposti peab paigutama, ladustama ja käitlema kahjuritele ligipääsmatult ning tervisele ja ümbruskonnale kahjutult. 63. Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt viie meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. 64. Heitvete kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. IX. JÄÄTMEKÄITLUSE TEHNILISED NÕUDED 65. Jäätmemahutid peavad olema korras. Need peavad olema terved, kuuma veega pestavad (v.a jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada ohtu tervisele ega keskkonnareostust. 66. Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada: 66.1. kuni 150-liitriseid jäätmekotte, mis on paigutatud kaetud alustele nii, et jäätmekotid oleksid kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust; 66.2. käsitsi teisaldatavaid 120-, 240-, 300- või 600-liitriseid kaanega ning haaratavaid astjaid, mida on võimalik tõstemehhanismiga või käsitsi tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse; 66.3. kaanega varustatud konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta; 66.4. kompaktoreid. 67. Kinnistutel võib kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele. 68. Alates 1. jaanuarist 2001. a tuleb linna haldusterritooriumi avalikes kohtades kasutada alljärgnevat värvi jäätmemahuteid: hall – olmejäätmed; roheline – taaskasutatavad jäätmed; punane – ohtlikud jäätmed. 69. Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. 70. Jäätmeid tohib paigutada: 70.1. jäätmekottidesse mitte üle 15 kg; 70.2. 120–600-liitristesse astjatesse vastavalt jäätmeveolepingule. 71. Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast. 72. Käsitsi teisaldatavad mahutid tuleb paigutada selliselt, et prügiveoauto pääseks takistamatult vähemalt kümne meetri kaugusele mahutist. 73. Väljas paiknevad jäätmekotid peavad asetsema tasasel, tugeval ning maapinnast kõrgemal alusel. Astjad ja konteinerid peavad asetsema tasasel, horisontaalsel ning vastupidaval alusel. Vajaduse korral tuleb mahutid varjata näiteks aia või hekiga. Koht, kus mahutid paiknevad, peab olema küllaldaselt valgustatud. 74. Mahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse või katusealustesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutitele lukustatud ukse, künnise, trepiastmete või muude takistustega. Kui jäätmemaja või katusealune tahetakse lukustada, tuleb kindlustada prügivedajate vaba sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule. Jäätmemaja või katusealust ei tohi kasutada muuks otstarbeks. 75. Juurdesõiduteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi. Juurdesõiduteed ei tohi olla libedad, nende kalle ei tohi ületada 1:10. 76. Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja. X. VASTUTUS 77. Eeskirjade mittetäitmisel või mittekohasel täitmisel võetakse süüdlased tsiviil-, haldus- või kriminaalvastutusele tulenevalt jäätmeseaduse paragrahvidest 48 ja 49. 78. Käesoleva eeskirja nõuete rikkumise eest kannavad juriidilised isikud haldus- või tsiviilvastutust; 79. Kui füüsiline isik, tegutsedes juriidilise isiku nimel või huvides, rikub käesoleva eeskirja nõudeid, võib selle rikkumise asjas kohaldada karistust füüsilisele ja juriidilisele isikule samaaegselt selleks ettenähtud sanktsiooni piires. 80. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi reostuse tekitaja) oma kulul keskkonnaameti otsuse alusel. 81. Reostuse tekitaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses. 82. Kui reostuse tekitaja ei täida punktis 80 toodud kohustust, korraldab reostuse likvideerimise reostuse tekitaja kulul reostatud kinnisasja omanik. 83. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostatud kinnisasja omanik reostuse likvideerimise oma kulul vastavalt keskkonnaameti ettekirjutusele. 84. Kui reostatud kinnisasja omanik ei täida eeskirja punktis 83 toodud kohustust, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omaniku kulul linnaosa valitsus. Lisa 1 Kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 10. veebruari 2000. a määrusega nr 9 Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev jäätmehoolduseeskirja lisa määrab kindlaks ehitus- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) käitlemise korra Tallinnas. 2. Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas, mis tekib ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. 3. Käesoleva lisaga reguleeritakse ehitusjäätmete käitlust, juhul kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 1 m3 päevas või üle 20 m3 kogu ehitusperioodi kestel. Muudel juhtudel tuleb lähtuda eeskirja nõuetest. 4. Kui ehitamisel tekib käesoleva eeskirja mõistes jäätmeid, tuleb nende käitlemine kooskõlastada keskkonnaameti jäätmeosakonnas. Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 100 m3, peab ehitusprojektile olema lisatud jäätmekava. Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada keskkonnaameti õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. 5. Jäätmekava on jäätmekäitlust kirjeldav dokument, kus näidatakse ära: 5.1. jäätmete hinnanguline kogus ja koostis; 5.2. mullatööde mahtude bilanss; 5.3. ehitusplatsil jäätmete valikkogumisel kasutatavate konteinerite tüübid ja asukohad; 5.4. jäätmete edasine suunamine. 6. Ehitiste lammutamiseks peab olema planeerimis- ja ehitusseaduse nõuetele vastav lammutusprojekt, mis on kooskõlastatud keskkonnaametiga. Kui lammutatav ehitis pärineb ajast enne Teist maailmasõda, tuleb lammutusprojekt kooskõlastada täiendavalt ka Tallinna Muinsuskaitseametiga (edaspidi muinsuskaitseamet). Lammutustööde lõpetamiseks tuleb vormistada keskkonnaametis jäätmeõiend. 7. Kui pinnasetööde käigus avastatakse arheoloogilist kultuurkihti (muinsuskaitselisi objekte, nende fragmente, ürikuid, inimsäilmeid jt), tuleb pinnasetööd kohe peatada. Tööde jätkamine kooskõlastatakse muinsuskaitseametiga. 8. Ehitusjäätmed kas taaskasutatakse, kõrvaldatakse Tallinnas Kopli ehitusjäätmete ladustuspaigas, Pääsküla prügilas või Väo paekarjääris vastavalt ladustuskoha kasutuseeskirjadele (rekultiveerimisprojektile) või antakse töötlemiseks üle vastavale jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlike jäätmete käitlemiseks peab jäätmekäitlusettevõttel täiendavalt olema ohtlike jäätmete käitluslitsents. 9. Ehitusjäätmeid tohib anda üle käitlemiseks isikule, kellel on nende jäätmete käitlemiseks jäätmeluba, ohtlike jäätmete litsents või ta on registreeritud jäätmeregistris. 10. Käesolevas lisas sätestamata juhtudel tuleb lähtuda kehtivatest riigi ja Tallinna õigusaktidest. II. EHITUSJÄÄTMETE VALDAJA KOHUSTUSED JÄÄTMEKÄITLUSEL 11. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele vastutab jäätmevaldaja. 12. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või muu isik, kelle valduses on jäätmed. 13. Ehitise omanik on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba. 14. Ehitusettevõtja on tegevusluba omav ehitustööde tegija või väikeelamu, taluhoonete, suvila, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga garaaži omanikust ehitaja. 15. Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitlusettevõtte õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga. 16. Ehitusjäätmete valdajal ja jäätmekäitlusettevõttel on õigus sõlmida täiendavaid kahepoolseid lepinguid ehitusjäätmete omaniku määratlemiseks ja teisese toorme realiseerimisel saadava tulu jaotamiseks. 17. Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud: 17.1. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas; 17.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud isikule. Ohtlike jäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu; 17.3. rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Muude taaskasutusvõimaluste puudumisel võib põlevaid jäätmeid kasutada energia tootmisel. Põlevate jäätmete (välja arvatud immutamata puit) kasutamine energia tootmisel tuleb eelnevalt kooskõlastada keskkonnaametiga; 17.4. võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele; 17.5. valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks; 17.6. kooskõlastama linnaosa valitsusega, transpordiametiga ja kommunaalametiga jäätmekonteinerite paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele ning parklatesse; 17.7. kooskõlastama linnaosa valitsusega jäätmekonteinerite paigutamise parkidesse või haljasaladele; 17.8. tagama, et kinnistul või krundil oleks eraldi märgistatud konteinerid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks; 17.9. teavitama oma töötajaid linnas kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest. 18. Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel ja remontimisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlike jäätmete nimistu kehtestab keskkonnaministeerium. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: 18.1. asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid jne; 18.2. värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh nende kasutatud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne; 18.3. naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne; 18.4. saastunud pinnas. 19. Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle kehtestatud piirnormide. Ohtlike ainete piirnormid kehtestab keskkonnaministeerium. III. MITTEOHTLIKE EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE 20. Ehitusjäätmed tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Sorteeritavate liikide arv lähtub jäätmete taaskasutusvõimalustest. Käesoleval ajal sorteeritakse eraldi: 20.1. puit; 20.2. kiletamata paber ja papp; 20.3. metall (eraldi must- ja värviline metall); 20.4. mineraalsed jäätmed (kivid, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne). 21. Juhul kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimiseks üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna. 22. Konteinerid, mida kasutatakse sorteeritud ehitusjäätmete kogumiseks, peavad olema tähistatud vastavalt käesoleva lisa punktis 18 välja toodud liikidele. 23. Puit tuleb koguda eraldi konteinerisse või selleks eraldatud territooriumile. 24. Paber ja papp tuleb koguda eraldi konteinerisse ja anda üle jäätmekäitlusettevõttele või toimetada jäätmekäitluskohta. 25. Musta ja värvilise metalli jäätmed tuleb koguda eraldi konteinerisse ning anda üle jäätmekäitlusettevõttele või toimetada jäätmekäitluskohta. 26. Mineraalsed ehitusjäätmed tuleb koguda konteineritesse või selleks eraldatud territooriumile või vedada tekkekohalt ladustuspaika või anda üle jäätmekäitlusettevõttele. Konteinerite kogukaal reguleeritakse ehitusjäätmete tekitaja ja jäätmekäitlusettevõtte vahelise lepinguga. 27. Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlusettevõttele, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. 28. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja rasked ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, palgid, raudbetoonpaneelid, puit- ja raudbetoontalad jne). 29. Väljaveetavad mitteohtlikud ehitusjäätmed, sh saastumata pinnas, kui neid ei saa taaskasutada, kõrvaldatakse ametlikus ladustuspaigas või antakse üle vastavale jäätmekäitlusettevõttele. Jäätmeid tohib anda üle taaskasutamiseks ainult isikule, kellel on selleks tegevuseks jäätmeluba. Jäätmete vedu tuleb eelnevalt kooskõlastada keskkonnaametiga. 30. Mitteohtlike ehitusjäätmete, s.h saastumata pinnase kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladustuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil (näiteks territooriumi planeerimiseks jne) on lubatud ainult projekti alusel territooriumi haldaja või kinnistu omaniku ja keskkonnaametiga kooskõlastatult. Jäätmete taaskasutamiseks peab olema jäätmeluba. 31. Heitvete puhastusseadmete jääkmuda käitlemine on lubatud keskkonnaametist väljastatud jäätmeloa alusel. 32. Ehitustöödel ülejääv, taimekasvatuses või haljastuses kasutatav kasvupinnas ei ole jääde ja selle kasutamine tuleb kooskõlastada ehituse asukohajärgse linnaosa valitsusega. IV. OHTLIKE EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE 33. Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne. 34. Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid peavad olema lukustatavad või valvatavad. 35. Asbestitööde tegemisel tuleb järgida asbestitöökaitse eeskirja ja tööandjal peab olema Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni luba. 36. Kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda kindlalt suletavasse mahutisse. 37. Kuivanud värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, nende hoidmiseks kasutatud tühi taara, kasutuskõlbmatud värvipintslid ja rullid, puhastamiseks kasutatud kaltsud jne tuleb koguda eraldi konteinerisse. 38. Naftaprodukte sisaldavad ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas ja asfaltbetooni jäätmed, tuleb koguda ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse. 39. Ohtlikud ehitusjäätmed, sh ohtlikke aineid sisaldavad ehitusjäätmed tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavale ettevõttele. Vastava litsentsi annab välja keskkonnaminister. Saastunud pinnase ja asfaltbetooni jäätmete käitlemine tuleb eelnevalt kooskõlastada keskkonnaametiga. 40. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. 41. Juriidilised isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni. Lisa 2 Kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 10. veebruari 2000. a määrusega nr 9 Tallinna tervishoiu- ja hooldusasutuste jäätmete käitlemise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev lisa määrab kindlaks tervishoiu- ja hooldusasutustes tekkivate jäätmete (edaspidi haiglajäätmed) käitlemise korra ning on kohustuslik kõikidele Tallinna tervishoiu- ja hooldusasutustele ning nende laboratooriumitele ja uurimisasutustele (edaspidi haiglad), kus tekivad jäätmed, mis «Jäätmekategooriate nimistus» on määratletud «inimeste tervishoiul ja/või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena». 2. Käesoleva lisaga ei käsitleta heitgaasidega ja heitvetega keskkonda suunatavaid jääke. 3. Käesoleva lisa täitmist Tallinnas korraldavad ja kontrollivad Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Keskkonnaamet, Kommunaalamet ning Harjumaa ja Tallinna Tervisekaitsetalitus oma põhikirjas sätestatud ulatuses. 4. Käesolevas lisas sätestamata juhtudel tuleb lähtuda kehtivatest õigusaktidest ning eeskirja üldistest sätetest. II. JÄÄTMETE KÄITLEMINE 5. Olmejäätmed 5.1. Olmejäätmed käesoleva lisa mõistes on sellised haiglates tekkinud olmejäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada, sh koristusjäätmed. 5.2. Olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas musta värvi jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Mahutid paigaldab selleks ettenähtud kohtadesse ja neid tühjendab äravedu korraldav lepingupool. 5.3. Väiksemad jäätmekotid tuleb vajadusel pakkida suuremasse musta värvi jäätmekotti, mis suletakse ning asetatakse olmejäätmete mahutisse. 6. Taaskasutatavad jäätmed 6.1. Klaasijäätmed 6.1.1. Klaasijäätmed on terved või purunenud värvilised ja värvitud klaaspudelid, -purgid ja -anumad. 6.1.2. Klaasijäätmed tuleb paigutada eraldi mahutitesse, millel on märge «värviline klaas» ja «värvitu klaas». Mahutid peavad olema kaanega suletavad ja valmistatud mitteläbitorgatavast materjalist. 6.1.3. Täitunud mahutid tuleb jäätmete tekkekohast viia suletuina haigla jäätmehoidlasse. Kogutud klaas antakse sealt üle klaasikogumisettevõttele. 6.2. Vanapaber 6.2.1. Vanapaber on ajalehed, reklaamlehed, ajakirjad, koopia- ja masinakirjapaberid, muu kontoripaber ning majapidamispaber. 6.2.2. Vanapaber tuleb sorteerida tekkekohas. Kogumiseks võib kasutada paberi pakkekasti. Vanapaber viiakse tekkekohast haigla jäätmehoidlasse ning antakse seal üle paberikogumisettevõttele. Vajadusel võib majapidamis- ja kontoripaberit koguda eraldi. 6.3. Diskreetne vanapaber. 6.3.1. Diskreetne vanapaber on paberid patsiendi isikut puudutavate andmetega, samuti teisi isikuid ja haigla tööd puudutavate andmetega. 6.3.2. Diskreetset vanapaberit tuleb hoida kõrvalistele isikutele kättesaadamatus kohas (lukustatud ruumis, kapis jne). 6.3.3. Diskreetne vanapaber tuleb purustada haiglas või saata purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse. 6.3.4. Haiglas purustatud diskreetne vanapaber pannakse taaskasutatavate paberijäätmete mahutisse. Purustatud mittetaaskasutatav diskreetne vanapaber pannakse olmejäätmete mahutisse. 6.3.5. Purustamiseks saadetav diskreetne vanapaber pannakse lukustatud mahutisse, mis antakse üle vastavale jäätmekäitlusettevõttele. 6.4. Taaskasutatav papp ja kartong 6.4.1. Taaskasutatav papp ja kartong on puhtad papp-pakendid, mis ei sisalda ümbertöötlemist segavaid aineid (kile, plastmass). 6.4.2. Papp-pakendid tuleb suruda vajaduse korral tekkekohas kokku ja viia jäätmehoidlasse. Jäätmehoidlast antakse need üle (kokkusurutult või muul kujul, näit rullis) vastavale jäätmekäitlusettevõttele. 7. Haiglajäätmed 7.1. Bioloogilised jäätmed 7.1.1. Bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), ühekordsed süstlad, vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsioonitorud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed ja katseloomade jäänused. 7.1.2. Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering «Bioloogilised jäätmed». Vajadusel võib kasutada ka muud pakendit, millel on punane silt «Bioloogilised jäätmed». Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekotid varustatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja (haigla, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. 7.1.3. Jäätmed viiakse tekkekohast pakituina iga päev haigla jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse omaette suletavas ruumis. Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 7.1.4. Bioloogilised jäätmed maetakse prügilas eritehnoloogia järgi vähemalt kahe meetri sügavusse kraavi ning kaetakse samal päeval vähemalt ühe meetri paksuse olmejäätmete kihiga ning tihendatakse prügirulliga. Identifitseeritud eetilised bioloogilised jäätmed (amputeeritud jäsemed, looted, elundite osad jne) põletatakse nõudmisel vastavat luba omavas ettevõttes. 7.2. Teravad ja torkivad jäätmed 7.2.1. Teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad jms. 7.2.2. Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada mitteläbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering «Teravad ja torkivad jäätmed». Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (haigla, osakond) ja pakkimiskuupäev. 7.2.3. Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida haigla jäätmehoidlas eraldi lukustatavas ruumis, kus need pakitakse punasesse jäätmekotti, millel on markeering «Teravad ja torkivad jäätmed». Vajadusel võib jäätmekanistrid asetada mõnda teisse pakendisse, millel on punane silt «Teravad ja torkivad jäätmed». Teravad ja torkivad jäätmed pannakse jäätmehoidlasse. Neid võib panna ühte ruumi koos vastavalt märgistatud nakkusohtlike ja bioloogiliste jäätmetega. Jäätmekotid või teised jäätmepakendid suletakse ning antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 7.2.4. Teravad ja torkivad jäätmed maetakse prügilas eritehnoloogia järgi vähemalt kahe meetri sügavusse kraavi ning kaetakse samal päeval vähemalt ühe meetri paksuse olmejäätmete kihiga ning tihendatakse prügirulliga. 7.3. Nakkusohtlikud jäätmed on märgitud «Jäätmekategooriate, jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistus» (RT I 1998, 103, 1705) üldkoodi 18 00 00 all tärniga. 7.3.1. Jäätmed on nakkusohtlikud, kui on teada või kahtlustatakse, et need on infitseeritud järgmiste haiguste tekitajatega: katk, siberi katk, hemorraagilised palavikud (Ebola, Lassa, Marburger) jt. 7.3.2. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering «Nakkusohtlikud jäätmed». Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (haigla, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. 7.3.3. Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev haigla jäätmehoidlasse selleks ettenähtud omaette lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti, millel on markeering «Nakkusohtlikud jäätmed». Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. 7.3.4. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele ühe nädala jooksul. 7.3.5. Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid. 7.3.6. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb põletada selleks ettenähtud kohas. 7.3.7. Eriolukorras, näiteks epideemia piirkondades, tuleb toimida vastavalt Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekaitsetalituse korraldusele. 7.4. Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed 7.4.1. Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed on vastavates laboratooriumides tekkinud tervisele ohtlikud jäätmed (BK-positiivne tuberkuloos, viirushepatiit, HIV jt). 7.4.2. Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Pärast autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid olmejäätmetena. 8. Muud ohtlikud jäätmed 8.1. Radioaktiivsed jäätmed 8.1.1. Radioaktiivsed jäätmed on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt). 8.1.2. Radioaktiivsed jäätmed tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on markeering «Radioaktiivsed jäätmed». Pakendile tuleb märkida ka haigla ja osakond, kus jäätmed tekkisid ning pakkimiskuupäev. 8.1.3. Radioaktiivseid jäätmeid tuleb hoida väljaspool osakonda haigla jäätmehoidlas omaette lukustatavas ruumis. Sealt suunatakse need eritranspordiga radioaktiivsete jäätmete matmiskohta. 8.1.4. Vananenud, vähese radioaktiivsusega jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, viiakse pärast kiirguskontrolli prügimäele. Vedelad radioaktiivsed jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, valatakse pärast kiirguskontrolli kanalisatsiooni. 8.1.5. Kui radioaktiivsed jäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete klassi muude tunnuste järgi, siis käideldakse neid pärast kiirguskontrolli ohtlike jäätmetena. 8.2. Ravimijäätmed 8.2.1. Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud. 8.2.2. Ravimeid ei eemaldata originaalpakenditest. Ravimijäätmed pakitakse plastikkotti või -purki, mis omakorda pakitakse lukustatavatesse kastidesse. Kastidele märgitakse asutuse nimi ja markeeritakse sildiga «Ravimijäätmed». Tsütostaatikumid pakitakse eraldi ja tähistatakse märkega «Tsütostaatravimijäätmed». 8.2.3. Ravimijäätmeid tuleb hoida osakonnas või haigla apteegis lukustatud ruumis. Haigla apteek kogub pakitud ravimijäätmed, asetab need lukustatavatesse kastidesse ning annab üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Pakendile märgitakse ravimijäätmeid tekitanud haigla. 8.3. Elavhõbedajäätmed 8.3.1. Elavhõbedajäätmed tekivad purunenud või vanadest termomeetritest, vererõhuaparaatidest ning mõnedest elavhõbedat sisaldavatest reagentidest. Ka amalgaami jäätmed on elavhõbedajäätmed. 8.3.2. Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda (tekib näiteks purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Pakend tähistatakse markeeringuga «Elavhõbedajäätmed». Pakendile märgitakse ka jäätmeid tekitanud haigla ning jäätme kirjeldus. 8.3.3. Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida väljaspool osakonda haigla jäätmehoidlas, kust need saadetakse edasi vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 8.4. Kemikaalide jäätmed 8.4.1. Kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid. 8.4.2. Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kasutada tuleb kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. Pakendile tuleb lisada märge «Kemikaalide jäätmed» ja jäätmeid tekitanud haigla. 8.4.3. Kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena haigla jäätmehoidlas. 8.4.4. Kemikaalide jäätmed tuleb anda üle käitlemiseks vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ühiskanalisatsiooni võib kemikaale juhtida ainult ühiskanalisatsiooni valdaja loa alusel ja vastavuses Tallinna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirjadele. 8.5. Kasutatud elavhõbedalambid 8.5.1. Kasutatud elavhõbedalambid on kasutusest kõrvaldatud elavhõbedat sisaldavad halogeen- ja luminofoorlambid ning lambid valgustitest. 8.5.2. Kasutatud (sh katkised) elavhõbedalambid tuleb panna kaanega suletavasse kasti või originaalpakendisse, nii et lambid ei puruneks. Pakendile märgitakse jäätmeid tekitanud haigla. 8.5.3. Kasutatud elavhõbedalampe hoitakse haigla jäätmehoidlas selleks ettenähtud pakendites ning antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 8.5.4. Lampidega ühte pakendisse ei tohi panna teisi jäätmeid. 8.6. Vananenud (kasutatud) akud ja patareid 8.6.1. Vananenud (kasutatud) akud ja patareid tuleb viia haigla jäätmehoidlasse ning panna sobivasse kogumisvahendisse. Sealt tuleb need anda üle (koos akuvedelikuga) vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 8.7. Kasutusest kõrvaldatud ilmuti, kinniti ja filmid 8.7.1. Kasutusest kõrvaldatud kinniti ja ilmuti tuleb valada jäätmekanistrisse ning hoida ohtlike jäätmetena haigla jäätmehoidlas. Pakendile tuleb märkida jäätmete nimetus ja tekitaja (haigla, osakond). Kinniti, ilmuti ja filmid antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 8.7.2. Ilmuteid võib juhtida ühiskanalisatsiooni selle valdaja loal kemikaalidele kehtestatud nõuete järgi. 8.8. Naftasaadusi sisaldavad jäätmed 8.8.1. Naftasaadusi sisaldavad jäätmed on seadmete hooldusel tekkinud õlide ja määrdeainete jäätmed. 8.8.2. Naftasaadusi sisaldavad jäätmed tuleb koguda nende tekkekohas sobivatesse mahutitesse. Täitumisel viiakse mahutid haigla jäätmehoidlasse ning säilitatakse ohtlike jäätmetena. 8.8.3. Naftasaadusi sisaldavad jäätmed tuleb anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. III. TEHNILISED NÕUDED HAIGLA JÄÄTMEHOIDLALE 9. Haigla jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos- või eraldiasuvad), mis vastab käesoleva eeskirja lisa peatükis toodud tehnilistele nõuetele. 9.1. Jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada haigla keldrikorrusele, soovitavalt eraldi väljapääsuga hoonest. 9.2. Jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema mitteköetav, varjatud päikese eest ning näriliste- ja putukatevaba. 9.3. Jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, tehtud kerget puhastamist võimaldavast ja desinfitseerivaid vahendeid taluvast materjalist. 9.4. Põranda ja seina liitekoht peab olema teostatud ümarnurgana. 9.4. Juhul kui jäätmehoidlal on aken, peab see asetsema ühes tasapinnas seinaga. 9.5. Jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm). 9.6. Jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav. 9.7. Jäätmehoidlal ei tohi olla jäätmešahti. 9.8. Jäätmehoidla ruum peab olema lukustatud.