Viljandi Linnavolikogu — Viljandi linna põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 13, 249

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 775) paragrahvi 22 lõike 1 punktist 9, Viljandi Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Viljandi linna põhimääruse uus redaktsioon. 2. Tunnistada kehtetuks: 2.1. Viljandi Linnavolikogu 26. aprilli 1996. a otsus nr 348 «Linnavolikogu esimehele, linnapeale ning linnavalitsuse liikmetele palgagarantii kehtestamine»; 2.2. Viljandi Linnavolikogu 27. märtsi 1998. a määrus nr 31 «Viljandi linna põhimääruse muutmine» (RTL 1998, 159/160, 601). 3. Määrus jõustub 3. veebruaril 2000. a Volikogu esimees Tõnu JUUL Kinnitatud Viljandi Linnavolikogu 28. jaanuari 2000. a määrusega nr 16 Viljandi linna põhimäärus I. ÜLDSÄTTED § 1. Viljandi linna omavalitsuse mõiste (1) Viljandi linna omavalitsus (edaspidi Viljandi omavalitsus) on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustest, õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades linna arengu iseärasusi. (2) Viljandi omavalitsust teostavad linnaelanikud ja linna omavalitsusorganid. § 2. Viljandi omavalitsuse põhimõtted (1) Viljandi omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine linnas; 3) linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 4) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel; 7) tegevuse avalikkus. § 3. Viljandi omavalitsusorganid Viljandi omavalitsusorganid on Viljandi Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) ja Viljandi Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus). § 4. Asjaajamiskeel Viljandi omavalitsusorganites Asjaajamiskeel Viljandi omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel. § 5. Viljandi linnaelaniku mõiste Viljandi linna elanik (edaspidi linnaelanik) on isik, kelle elukoht on Viljandi linn. § 6. Linnaelaniku valimisõigus Linnaelanik osaleb linnavolikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. § 7. Muude isikute õiguslik seisund Viljandi linnas Muudel isikutel on Viljandi linnas viibides linnaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seadustega ja seaduste alusel kehtestatud piirangud. § 8. Linna piir (1) Viljandi linna piir (edaspidi linna piir) koos selle kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduse alusel. (2) Linna piir tähistatakse linna suubuvatel teedel. § 9. Viljandi omavalitsusorganite suhted riigiorganitega (1) Viljandi omavalitsusorganite ja riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadustel ning lepingutel. (2) Viljandi omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. (3) Viljandi Linnavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. § 10. Viljandi omavalitsusorganite suhted teiste kohalike omavalitsustega (1) Viljandi linna suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega rajanevad omavahelistel lepingutel. (2) Lepinguid teiste kohalike omavalitsustega võib sõlmida ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või muude ülesannete täitmiseks. Samadel alustel võib moodustada liite ja ühisasutusi. § 11. Viljandi omavalitsusorganite rahvusvaheline suhtlemine (1) Viljandi linnal on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks, sõlmida koostöö- ja sõpruslepinguid rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutustega ning teiste riikide valitsusasutustega ja kohalike omavalitsustega. (2) Viljandi linna esindamine rahvusvahelistes suhetes toimub linnavolikogu poolt kehtestatud korra alusel. II. VILJANDI LINNA SÜMBOLID § 12. Viljandi linna vapp ja lipp ning nende kasutamise kord (1) Viljandi linna sümbolid on vapp ja lipp. (2) Viljandi linna vapiks (edaspidi vapp) on helesinine (koobaltsinine) kilp, mille keskel asub heraldiline «Valge roos». Roosi õielehed on hõbedased, nende vahelt väljaulatuvad karikalehed ja tolmukad on kuldsed. Vapil on kaks kuju: kilbita vapp, kilbiga vapp. (3) Viljandi linna lipp (edaspidi lipp) koosneb kahest võrdsest laiust – helesinine (koobaltsinine) ja valge. Helesinine laid asub üleval ja vastab värvilt vapi sinisele. Lipu pikkuse ja laiuse suhe on 2:1 ja normaalsuurus 220 × 110 cm. (4) Vappi kasutatakse järgmiselt: 1) kilbiga ja kilbita, värvides või must-valgena võib vappi kasutada linnavolikogu, linnavalitsuse, linnavalitsuse ametite ja osakondade ning munitsipaalasutuste dokumentidel, siltidel, trükistel, suveniiridel jne; 2) kilbita vappi kasutatakse linnavolikogu, linnavalitsuse, linnavalitsuse ametite ja osakondade ning munitsipaalasutuste pitsatitel; 3) muudel juhtudel võib kasutada linna vappi linnavalitsuse loal; 4) vapi must-valgel kujutamisel tähistatakse värve vastavalt heraldikareeglitele. (5) Vapi kasutamine etalonist erineval kujul kuulub igakordsele läbivaatamisele ja kinnitamisele linnavalitsuse poolt kehtestatud korras. (6) Vapi loata või etaloni järgimata kujutise kasutamise eest kohaldatakse haldusõiguserikkumiste seadustiku sätteid. (7) Lippu kasutatakse järgmiselt: 1) lipp heisatakse alaliselt Viljandi linna raekoja hoonel kõrvuti riigilipuga; 2) lippu võib heisata riiklikel pühadel, linna pidupäevadel, suhtlemisel teiste linnadega ning muudel avalikel üritustel; 3) lipu valmistamine ärilistel eesmärkidel toimub linnavalitsuse loal. (8) Vapi ja lipu etalonkujutisi säilitatakse linnavalitsuse poolt kehtestatud korras. § 13. Linnapea ametiraha (1) Viljandi linnapea ametitunnuseks on linnapea ametiraha. (2) Linnapea ametiraha on hõbedast valmistatud massiivne ketiga kaelaskantav medal. Ametiraha ülesehitus põhineb ringil, millel on kaheksanurkne väljalõige. Sinisel emailil tekst «Hansalinn Viljandi». Tsentrist lähtuvad grupeeritud kiired, nendest 12 kiirt on kolmnurkse läbilõikega ruumilised. Medali tsentris on Viljandi linna vapi kujutis ristiga üleval vasakus nurgas. Läbipaistva sinise emailiga kaetud vapikilbil on valatud ruumiline vapiroos kullatud südamiku ja kroonlehtedega. Ametiraha kett koosneb kaht erinevat tüüpi ketilülist ja nendevahelisest ketist. Kandilistel lülidel on kujutatud kahte ristis mõõka ja kilpi. Need lülid on grupeeritud kolmekaupa. Iga kolmese grupeeringu järel on kaks ülestikku olevat ornamentaalset detaili keerdunud lõvisabadest. Ülemine detail on kaetud läbipaistva koobaltsinise emailiga ja alumine valge emailiga. Keti laius on 2 cm ja ühendusketid jooksevad kahes reas. (3) Linnapea ametiraha kandmise ainuõigus on Viljandi linnapeal linnavalitsuse ametisse kinnitamise momendist kuni linnapea volituste lõppemiseni. Linnapea volituste lõppemisel annab ametist lahkuv linnapea ametiraha üle uuele valitud volikogu esimehele. Viimane annab ametiraha uuele linnapeale üle volikogu istungil. (4) Linnapea ametiraha kantakse ametlikel või pidulikel üritustel Viljandi esindusfunktsioonide täitmisel. III. LINNAVOLIKOGU § 14. Linnavolikogu mõiste (1) Linnavolikogu on Viljandi linna kui kohaliku omavalitsuse esinduskogu, mis valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on linnavolikogu sõltumatu ning tegutseb linnaelanike huvides ja nende nimel. Linnavolikogu võib elanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras viia läbi rahvaküsitlusi või -hääletusi. (3) Linnavolikogu määrab seaduses sätestatud alustel kindlaks oma struktuuri ja töökorra. § 15. Linnavolikogu valimise kord (1) Linnavolikogu valitakse kolmeks aastaks otsestel, üldistel ja ühetaolistel valimistel, kusjuures hääletamine on salajane. (2) Linnavolikogu valimisteks määrab valimisringkonnad, valimisringkondade arvu, piirid ja mandaatide arvu igas valimisringkonnas linnavolikogu eelmine koosseis vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele ning vastav linnavolikogu otsus avaldatakse üldiseks teadmiseks samas seaduses sätestatud tähtaegadel. § 16. Linnavolikogu ainupädevus (1) Linnavolikogu ainupädevusse kuulub: 1) linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine, selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) linnaeelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja linnaeelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) linnavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine linna piiride või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamise muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) linnavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, linna valimiskomisjoni moodustamine, komisjoni esimehe ja asendusliikmete määramine ning jaoskonnakomisjoni(de) moodustamine ja komisjoni(de) asendusliikmete määramine; 14) linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 15) linnapea valimine ja ametist vabastamine; 16) linnavalitsuse liikmete arvu ja linnavalitsuse struktuuri kinnitamine; 17) linnavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine linnavalitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine linnavolikogu esimehele, aseesimehele, linnavolikogu komisjoni esimehele, linnavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, linnavalitsusele, linnapeale või linnavalitsuse liikmele; 19) linnapeale ja palgalistele linnavalitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele linnavalitsuse liikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) linnavolikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine linnavolikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) linnavolikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 22) linnavolikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning linnavolikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) linna esindamise korra kehtestamine; 24) linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) kohtukaasistujate valimine; 27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse linnavolikogu esindaja või esindajate valimine; 28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks linnavolikogu esindaja valimine; 29) linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 32) üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 34) linna ametiasutuse ja linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 35) linnaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 37) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Linnavolikogu ainupädevusse mittekuuluvates küsimustes tehtavad linnavalitsuse määrused ja korraldused võivad tulla linnavolikogus läbivaatamisele kas linnavolikogu komisjoni (vastavalt pädevusele) või linnavolikogu liikme ettepaneku alusel. Linnavolikogul on õigus teha linnavalitsusele ettepanek linnavalitsuse määruse või korralduse muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks. § 17. Linnavolikogu esimees Linnavolikogu esimees: 1) korraldab ja juhib linnavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab linnavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) kirjutab alla linnavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele; 3) esindab Viljandi linna linnavolikogu poolt kehtestatud korra alusel. Linna esindamisel peab linnavolikogu esimees tuginema linnavolikogu otsustele. Küsimuste kooskõlastamisel, kus linnavolikogu seisukoht puudub, on linnavolikogu esimehel õigus tegutseda eelläbirääkimiste piires, valmistades ette vastavad materjalid linnavolikogule seisukoha võtmiseks; 4) korraldab ja kontrollib linnavolikogu otsuste täitmist; 5) informeerib igal istungil linnavolikogu liikmeid linnavolikogule saabunud kirjadest ja neile saadetud vastustest. § 18. Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord (1) Linnavolikogu esimehe valimiseks tuleb linnavolikogu kokku kutsuda hiljemalt seitsmendal päeval arvates valitud linnavolikogu liikmete avalikustamist. Esimese linnavolikogu uue koosseisu istungi kutsub kokku Viljandi linna valimiskomisjoni esimees. (2) Linnavolikogu esimees valitakse salajase hääletamise teel linnavolikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Kui esitatud kandidaadid ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse samal istungil läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, toimuvad linnavolikogu esimehe valimised uuesti algusest peale. (4) Linnavolikogu esimehe kordusvalimise võib läbi viia ka samal linnavolikogu istungil, kui selle poolt hääletab linnavolikogu koosseisu enamus. Linnavolikogu esimehe kandidaadina võib üles seada eelmises hääletusvoorus kandideerinud isiku. (5) Linnavolikogu aseesimehe valimine viiakse läbi rakendades käesolevas paragrahvis linnavolikogu esimehe valimise kohta käivaid sätteid. § 19. Linnavolikogu esimehe asendamine Linnavolikogu esimehe äraolekul täidab tema ülesandeid linnavolikogu aseesimees. § 20. Linnavolikogu liige (1) Linnavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Linnavolikogu liikme volitused algavad valimistulemuste otsuse avaldamisele järgneval päeval. Samast päevast lõpevad linnavolikogu eelmise koosseisu liikmete volitused. (3) Linnavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta on otsuste tegemisel sõltumatu ega kanna õiguslikku vastutust, v.a seaduses ettenähtud juhtudel, hääletamise ja poliitiliste avalduste eest linnavolikogus või selle organites. (4) Linnavolikogu liige ei tohi osa võtta linnavolikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791) paragrahvi 25 lõikele 1. Linnavolikogu liige on kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. (5) Linnavolikogu liikme kinnitamisel linnavalitsuse liikmeks, samuti muudel seaduses sätestatud juhtudel tema volitused peatuvad. (6) Linnavolikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel, samuti volituste peatumise ajaks astub tema asemele linnavolikogu asendusliige kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. Asendusliikmel on kõik linnavolikogu liikme õigused ja kohustused. (7) Linnavolikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused linnavolikogu liikmena algavad linnavolikogu otsuse jõustumise hetkest. (8) Linnavolikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitust linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning linnavolikogu tööst osavõtu eest linnavolikogu poolt määratud ulatuses ja korras. (9) Linnavolikogu liikme tegevus on avalik. (10) Linnavolikogu liikmel on õigus teha arupärimisi linnavolikogu poolt valitud, ametisse nimetatud või kinnitatud ametiisikutele, saada linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. § 21. Linnavolikogu struktuur (1) Linnavolikogu tööorganid on eestseisus, komisjonid ja fraktsioonid. (2) Linnavolikogu moodustab oma volituste ajaks revisjonikomisjoni ning võib moodustada teisi alatisi või ajutisi komisjone linnaelu valdkonniti linnavolikogule arvamuse esitamiseks. § 22. Linnavolikogu eestseisus (1) Linnavolikogu istungi ettevalmistamiseks moodustatakse linnavolikogu eestseisus, kuhu kuuluvad linnavolikogu esimees ja aseesimees, komisjonide ja fraktsioonide esimehed. (2) Linnavolikogu eestseisuse pädevusse kuulub linnavolikogu menetlusse võetud eelnõudele juhtivkomisjoni määramine ning linnavolikogu istungil arutusele tulevate küsimuste lülitamine linnavolikogu istungi päevakorraprojekti. Eestseisuse täpsem töökord sätestatakse linnavolikogu töökorras. § 23. Linnavolikogu komisjonid (1) Linnaelu tähtsamate valdkondade arengu ja probleemide lahendamise eesmärgil ning linnavolikogu menetluses olevate eelnõudega töötamiseks moodustab linnavolikogu alatised komisjonid. Alatise komisjoni ülesanded, õigused ja täpsem töökord määratakse linnavolikogu töökorras ja komisjoni põhimääruses. Igasse alatisse komisjoni kuulub kuni 12 liiget. (2) Alatise komisjoni esimees ja aseesimees valitakse linnavolikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse linnavolikogu otsusega komisjoni esimehe ettepanekul. Linnavolikogu liikmetel on õigus osaleda omal soovil kõigil linnavolikogu komisjonide koosolekutel sõnaõigusega, informeerides sellest komisjoni esimeest. (3) Alatiste komisjonide liikmete kohad jaotab linnavolikogu, viimases esindatud nimekirjade (erakondade ja valimisliitude) vahel, proportsionaalselt nimekirjade esindatusega linnavolikogus. Puuduva komisjoni liikme asendamiseks kinnitab linnavolikogu ühe asendusliikme iga samas nimekirjas linnavolikogusse valitud erakonna või valimisliidu kohta. Asendusliikmel on asendamise ajal kõik komisjoni liikme õigused ja kohustused. (4) Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmed. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. (5) Komisjoni koosolekut juhib komisjoni esimees, tema puudumisel komisjoni aseesimees. (6) Komisjon töötab välja linnavolikogu otsuse eelnõusid, annab soovitusi ja arvamusi linnavolikogule ja linnavalitsusele vastavalt oma tegutsemisvaldkonnale. (7) Avalikku huvi pakkuva küsimuse uurimiseks või üksikküsimuse läbitöötamiseks moodustatakse linnavolikogu ajutine komisjon. Ajutise komisjoni koosseisu, ülesanded ja ettepanekute esitamise korra määrab linnavolikogu komisjoni moodustamisel. Ajutise komisjoni tegevus lõpeb ülesande täitmisega. (8) Komisjonil on õigus saada oma tööks vajalikku teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. § 24. Revisjonikomisjon (1) Linnavolikogu moodustab oma volituste ajaks linnavalitsuse tegevuse ning linna majandustegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse linnavolikogu liikmete hulgast. (2) Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt üks kord aastas: 1) linnavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linnaeelarvele; 3) linnavalitsuse (asutusena) hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ning äriühingutesse paigutatud linnavara kasutamise sihipärasust; 4) linna nimel sõlmitud lepingute täitmist; 5) linnavolikogu ülesandel linnavalitsuse (asutusena) ja linnavalitsuse (asutusena) hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (3) Revisjonikomisjon teatab avastatud puudustest ja teeb nende kõrvaldamise ettepanekud kirjalikult linnavalitsusele. Linnavalitsus esitab revisjonikomisjoni akti koos oma seisukohaga kümne päeva jooksul linnavolikogule. (4) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. (5) Revisjonikomisjon peab enne linna eelarve täitmise aruande kinnitamist andma aru oma tööst ja töö tulemustest linnavolikogule ning esitama märkused ja ettepanekud. § 25. Linnavolikogu fraktsioon (1) Linnavolikogu fraktsiooni võivad moodustada vähemalt kolm linnavolikogu liiget, kes on valitud linnavolikogusse sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad linnavolikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. Fraktsiooni nimeks on valimistel nimekirja esitanud erakonna või valimisliidu nimi koos sõnaga «fraktsioon». (2) Linnavolikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. (3) Fraktsioonides lepitakse kokku poliitilistes otsustes, mille järel on võimalik linnavolikogu istungil ja avalikkuse ees oma arvamust esitada. Fraktsioonidel on linnavolikogu õigusaktide algatamise õigus. (4) Fraktsiooni moodustamise kohta esitab fraktsiooni esimees/esindaja kirjaliku avalduse linnavolikogu esimehele, kes fraktsiooni registreerib. Muudatustest fraktsiooni koosseisus informeerib fraktsiooni esimees/esindaja viivitamatult linnavolikogu esimeest. Fraktsiooni koosseisu muudatusest informeerib linnavolikogu esimees linnavolikogu korralisel linnavolikogu istungil. § 26. Linnavolikogu istung (1) Linnavolikogu töövorm on istung, mille kutsub kokku linnavolikogu esimees või aseesimees kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses, käesolevas põhimääruses ja linnavolikogu töökorras kehtestatud korras. (2) Korralised linnavolikogu istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus. (3) Linnavalitsuse või vähemalt ühe neljandiku linnavolikogu koosseisu ettepanekul kutsub linnavolikogu esimees või aseesimees kokku erakorralise linnavolikogu istungi ettepaneku tegija poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. (4) Linnavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. Linnavolikogu võib kuulutada istungi või mõne päevakorrapunkti arutelu kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam linnavolikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (5) Linnavolikogu istungit juhatab linnavolikogu esimees või aseesimees. Linnavolikogu esimest istungit juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees või aseesimees. (6) Linnavolikogu istungi päevakorraprojekti lülitatavad küsimused otsustab linnavolikogu eestseisus. Päevakorraprojekt kuulutatakse välja ajakirjanduses vähemalt neli ööpäeva enne linnavolikogu istungi toimumist. (7) Linnavolikogu istungil arutatakse linnavolikogu eestseisuse poolt päevakorraprojekti lülitatud ja kehtestatud korras ettevalmistatud küsimusi. (8) Eelnõu algatajal on õigus tema poolt algatatud eelnõu linnavolikogus menetlemise igal etapil tagasi võtta, mille tagajärjel langeb see linnavolikogu menetlusest välja. (9) Linnavolikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta linnavalitsuse liikmed, samuti linnavolikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (10) Linnavolikogu otsused fikseerib istungi juhataja. (11) Linnavolikogu istung protokollitakse. Protokolli kantakse: 1) istungi järjekorranumber (numeratsioon linnavolikogu koosseisu algusest); 2) istungi alguse ja lõpu aeg ning istungi toimumise koht; 3) istungist osavõtvate linnavolikogu liikmete, linnavalitsuse liikmete ja istungile kutsutud isikute nimed; 4) istungi juhataja ja protokollija nimed; 5) istungi päevakord; 6) arutusel olnud küsimuste kohta vastuvõetud otsused ning otsustajate või küsimuste algatajate kirjalikult esitatud eriarvamused; 7) sõnavõtud ja repliigid lisatakse protokolli ainult siis, kui sõnavõtja esitab istungi juhatajale sõnavõtu või repliigi kirjaliku teksti. (12) Sõnavõtud salvestatakse või fikseeritakse muul viisil vastavalt linnavolikogu töökorrale. (13) Protokollile lisatakse linnavolikogu määruste ja otsuste originaaleksemplarid ning muud päevakorra kohta käivad originaaldokumendid. (14) Väljavõtted protokollist saadetakse asjaosalistele linnavolikogu töökorras sätestatud juhtudel. § 27. Hääletamine linnavolikogus (1) Linnavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks linnavolikogu liige seda nõuab. Hääletamine on avalik. (2) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (3) Linnavolikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse paragrahvi 16 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus. § 28. Salajase hääletamise läbiviimine ja valimistulemuste kindlakstegemine (1) Salajast hääletamist viib läbi kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon (edaspidi komisjon). Enne hääletamise algust tutvustab komisjoni esimees hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise korda. (2) Komisjon kontrollib valimiskasti ja pitseerib selle. (3) Hääletamissedelile kantakse kandidaatide nimed tähestikulises järjestuses. (4) Komisjon annab linnavolikogu liikmetele linnavolikogu pitsati jäljendiga hääletamissedeli. Sedel antakse nimekirja alusel. Sedeli saamise kohta annab linnavolikogu liige allkirja. (5) Hääletamissedel täidetakse hääletusruumis, mis võimaldab salajast hääletamist. (6) Pärast sedeli täitmist murtakse sedel kokku. Komisjoni liige paneb kokkumurtud sedelile linnavolikogu pitsati jäljendi. Seejärel laseb hääletaja sedeli valimiskasti. (7) Komisjon teeb kindlaks: 1) linnavolikogu liikmete nimekirja järgi valijate arvu ja neist hääletamissedeli saanute arvu; 2) valimiskastis olevate sedelite alusel hääletamisest osavõtnud valijate arvu; 3) kehtetute hääletamissedelite arvu. (8) Komisjon loeb hääled avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. (9) Valimistulemuste vormistamiseks kuulutab istungi juhataja välja vaheaja. (10) Enne valimistulemuste teatavakstegemist on linnavolikogu liikmel õigus esitada komisjonile kirjalik protest hääletamise korra rikkumise või hääletamistulemuste kindlakstegemise rikkumise kohta. Olulise rikkumise korral korraldab komisjon kordushääletuse. (11) Valimistulemuste kohta võtab komisjon vastu otsuse, mis jõustub allakirjutamisega kõigi komisjoni liikmete poolt. Otsuse teeb komisjoni esimees teatavaks kohe pärast selle jõustumist. § 29. Umbusaldusmenetlus linnavolikogus Umbusalduse avaldust linnavolikogu esimehe, aseesimehe, linnapea, mõne linnavalitsuse liikme või linnavolikogu komisjoni esimehe vastu menetletakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. § 30. Linnavolikogu tegutsemisvõimetus (1) Linnavolikogu on tegutsemisvõimatu, kui ta: 1) pole vastu võtnud linnaeelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud linnavolikogu esimeest ja linnapead või pole nelja kuu jooksul esimese istungi päevast arvates kinnitanud linnavalitsuse liikmeid; 3) pole kahe kuu jooksul linnavolikogu esimehe või linnapea ametist vabastamisest arvates valinud uut linnavolikogu esimeest või linnapead või pole nelja kuu jooksul linnapea vabastamisest arvates kinnitanud linnavalitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul linnapeale või linnavalitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut linnapead ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud linnavalitsuse liikmeid. (2) Kui linnavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed. Sellisel juhul kutsub linnavolikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni Viljandi linna valimiskomisjoni esimees või aseesimees. (3) Kui linnavolikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi ning linnavolikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa asendusliikmeid, otsustab valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramise, linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamise linnavalitsus. IV. LINNAVALITSUS § 31. Linnavalitsuse mõiste (1) Linnavalitsus on linna omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Viljandi linnale kui omavalitsusüksusele pandud ning linnavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid, organiseerib linnavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, koostab linna eelarve projekti ja korraldab eelarve täitmist. (2) Linnavalitsus täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. § 32. Linnavalitsuse pädevus (1) Linnavalitsus: 1) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis linnavolikogu määruste või otsustega, linna põhimäärusega või teiste õigusaktidega on pandud täitmiseks linnavalitsusele ja mis ei kuulu linnavolikogu ainupädevusse; 2) valmistab ette linnavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes linnavalitsuse seisukohtadest või linnavolikogu määrustest ja otsustest ning seadustest ja teistest õigusaktidest; 3) esindab linna linnavolikogu poolt kehtestatud korras; 4) otsustab linnavalitsuse komisjonide moodustamise ning kinnitab komisjonide põhimäärused; 5) kinnitab ametisse linnavalitsuse (asutusena) hallatavate asutuste juhid; 6) võtab seisukoha kõigi volikogus arutusele tulevate küsimuste osas. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse, lahendab linnavalitsus. (3) Aasta jooksul muudatuste tegemise ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires otsustab linnavalitsus. (4) Linnavalitsus korraldab linnavalitsuse (asutusena) hallatavate asutuste tegevust ja teostab nende üle teenistuslikku järelevalvet. (5) Linnavalitsus võib oma täitevtegevuse üksikud funktsioonid anda lepingu alusel üle kolmandatele isikutele, jäädes ise vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. Lepingute sõlmimise õigus on linnapeal, tema äraolekul asendaval abilinnapeal. § 33. Linnavalitsuse moodustamise põhimõtted (1) Linnavalitsusse kuuluvad linnapea, abilinnapea(d) ja linnavalitsuse liikmed. (2) Linnavalitsuse liikmete arvu, tema koosseisu struktuuri ja isikulise koosseisu kinnitab linnapea ettepanekul linnavolikogu. (3) Linnavalitsuse liikmeks kinnitatud linnavolikogu liikme volitused peatuvad tema linnavalitsuse liikmeks oleku ajaks. § 34. Linnapea Linnapea on linnavalitsuse juht, kes: 1) juhib ja korraldab linnavalitsuse tööd, linnavalitsuse istungite ettevalmistamist ja linnavalitsuse teenistust; 2) esindab linnavalitsust kui Viljandi linna omavalitsusüksust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega antud pädevusele ning linnavolikogu poolt kehtestatud linna esindamise korrale; 3) esitab linnavolikogule kinnitamiseks ja ametisse nimetamiseks linnavalitsuse koosseisu ja teeb ettepanekuid selle muutmiseks; 4) kinnitab linnavalitsuse (asutusena) struktuuriüksuste põhimäärused ja ametnike ametijuhendid; 5) nimetab ametisse linnavalitsuse teenistuses olevad ametnikud ning sõlmib töölepingud linnavalitsuse teenistuses olevate abiteenistujatega; 6) kuulutab välja konkursi linna teenistuse vabade ametikohtade täitmiseks; 7) esitab linnavalitsusele ametisse kinnitamiseks linnavalitsuse (asutusena) hallatavate asutuste juhtide kandidaadid; 8) annab linnavalitsuse teenistuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 9) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele, korraldustele ja teistele linnavalitsuse dokumentidele ning korraldab nende täitmist; 10) täidab muid talle seaduste ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. § 35. Linnapea valimise kord (1) Linnapea valimiseks tuleb linnavolikogu kokku kutsuda hiljemalt kahe nädala jooksul linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates. (2) Linnapea valitakse salajase hääletamise teel linnavolikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Kui esitatud kandidaadid ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse samal istungil läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, toimuvad linnapea valimised uuesti algusest peale. (4) Linnapea kordusvalimise võib läbi viia ka samal linnavolikogu istungil, kui selle poolt hääletab linnavolikogu koosseisu enamus. Linnapeakandidaadina võib üles seada eelmises hääletusvoorus kandideerinud isiku. § 36. Linnapea asendamise kord (1) Linnapead asendab tema äraolekul üks abilinnapeadest. (2) Linnapea asendamine vormistatakse linnapea käskkirjaga, kus märgitakse asendava abilinnapea nimi ja asendamise aeg. (3) Linnapead asendaval abilinnapeal on samad õigused ja kohustused mis linnapeal, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel. (4) Linnapead asendav abilinnapea ei või esineda linnavolikogu ees linnavalitsuse tagasiastumisavaldusega, välja arvatud linnapea surma korral. § 37. Linnavalitsuse liige (1) Linnavalitsuse liige on isik, kes on linnavolikogu poolt kinnitatud linnavalitsuse liikmeks või on nimetatud ametisse palgaliseks linnavalitsuse liikmeks. (2) Linnavalitsuse liige ei tohi osa võtta linnavalitsuse sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõikele 1. Linnavalitsuse liige on kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud küsimuse arutamises. § 38. Linnavalitsuse koosseisu kinnitamise ja muutmise kord (1) Linnapea esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse koosseisu hiljemalt kahe nädala jooksul pärast linnapea ametisse valimist linnavolikogu poolt. (2) Pärast linnavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitamist on linnavalitsus töö- ja otsustusvõimeline, kui nimeliselt on kinnitatud või ametisse nimetatud vähemalt pool linnavalitsuse koosseisust. (3) Linnavalitsuse koosseis kinnitatakse poolthäälteenamusega linnapea poolt esitatud nimekirja alusel avalikul hääletamisel. (4) Kui linnapea poolt esitatud linnavalitsuse liikmete koosseis ei saa linnavolikogu poolthäälteenamust, on linnapeal aega kaks nädalat uue linnavalitsuse liikmete koosseisu linnavolikogule kinnitamiseks esitamiseks. Linnapea võib uue linnavalitsuse liikmete koosseisu esitada linnavolikogule kinnitamiseks ka samal linnavolikogu istungil, kui selle poolt hääletab linnavolikogu koosseisu enamus. (5) Kui linnavolikogu ei ole kinnitanud linnavalitsuse koosseisu kahe kuu jooksul arvates linnapeale linnavalitsuse moodustamiseks volituste andmist, peab linnavolikogu avaldama linnapeale umbusaldust ning valima uue linnapea. (6) Linnavalitsuse koosseisu muutmise vajadusel esitab linnapea linnavolikogule kinnitamiseks või ametisse nimetamiseks linnavalitsuse uue liikme kandidaadi, kes kinnitatakse poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. § 39. Linnavalitsuse volituste tähtaeg (1) Linnavalitsus saab oma volitused linnavolikogu poolt linnavalitsuse koosseisu ametisse kinnitamise päevast. (2) Linnavalitsus astub tagasi: 1) linnavolikogu uue koosseisu esimesel istungil; 2) linnapea tagasiastumise, talle umbusalduse avaldamise või tema surma korral; 3) kui linnavolikogu avaldab linnavalitsusele umbusaldust. (3) Pärast tagasiastumist esitamist jätkab linnavalitsus oma tegevust kuni uue linnavalitsuse koosseisu ametisse kinnitamiseni. (4) Vältimatu vajaduseta hoidub tagasiastunud linnavalitsus põhimõtteliste või linnaeelarvekulusid suurendavate otsuste tegemisest. (5) Linnapeale linnavolikogu poolt umbusalduse avaldamisel tuleb linnavolikogul valida uus linnapea kahe nädala jooksul arvates linnapeale umbusalduse päevast. (6) Linnavalitsuse üksikliige vabastatakse ametist tema isiklikul palvel, linnapea ettepanekul või linnavolikogu umbusaldusavalduse põhjal. Linnavalitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks linnapeale, kes edastab selle linnavolikogule otsustamiseks kahe nädala jooksul alates lahkumispalve saamisest. Linnavolikogu peab linnavalitsuse liikme tagasiastumispalve rahuldama ühe kuu jooksul alates tema poolt tagasiastumispalve esitamisest. (7) Kui tagasi astub üks või mitu linnavalitsuse liiget või umbusaldust avaldatakse üksikule linnavalitsuse liikmele, väheneb linnavalitsuse koosseis kuni täiendava linnavalitsuse liikme kinnitamiseni. Kui linnavalitsuse liikmete koosseis väheneb üle poole linnavolikogu poolt kinnitatud linnavalitsuse koosseisu struktuurist, ei ole linnavalitsus kuni vajaliku arvu uute linnavalitsuse liikmete ametisse kinnitamiseni otsustusvõimeline. § 40. Linnavalitsuse istung (1) Linnavalitsuse töövorm on istung, mille toimumise, ettevalmistamise ja läbiviimise üksikasjaliku korra sätestab linnavalitsus istungi reglemendiga. (2) Linnavalitsuse istungid on üldjuhul kinnised. Linnavalitsus võib kuulutada istungi mõnedes istungi päevakorrapunktides avalikuks. (3) Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea või teda asendav abilinnapea. (4) Linnavalitsuse istungist võivad sõnaõigusega osa võtta linnavalitsuse struktuurüksuste juhid, samuti linnavalitsuse poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (5) Linnavalitsuse istung protokollitakse. Protokolli kantakse: 1) istungi järjekorranumber (numeratsioon kalendriaasta algusest); 2) istungi alguse ja lõpu aeg ning istungi toimumise koht; 3) istungist osavõtvate linnavalitsuse liikmete ja istungile kutsutud isikute nimed; 4) istungi juhataja ja protokollija nimed; 5) istungi päevakord; 6) arutusel olnud küsimuste kohta vastuvõetud otsused ning otsustajate või küsimuste algatajate kirjalikult esitatud eriarvamused; 7) sõnavõtud ja repliigid lisatakse protokolli ainult siis, kui sõnavõtja esitab istungi juhatajale sõnavõtu või repliigi kirjaliku teksti. (6) Protokollile lisatakse linnavalitsuse määruste ja korralduste originaaleksemplarid ning muud päevakorra kohta käivad originaaldokumendid. (7) Väljavõtted protokollist saadetakse asjaosalistele linnavalitsuse istungite reglemendis sätestatud juhtudel. § 41. Linnavalitsuse komisjonid (1) Linnavalitsus võib oma korraldusega moodustada alatisi ja ajutisi komisjone. (2) Seadustest, käesolevast põhimäärusest, linnavolikogu määrustest ja otsustest tulenevate linnavalitsuse pädevuses olevate küsimuste koordineerimiseks ja linnavalitsusele seisukohtade ja ettepanekute esitamiseks moodustatakse valdkonniti alatised komisjonid. Alatise komisjoni ülesanded ja õigused määratakse komisjoni põhimääruses, mille kinnitab linnavalitsus. (3) Linnavalitsuse pädevuses olevate üksikküsimuste läbitöötamiseks moodustatakse ajutised komisjonid. Ajutise komisjoni koosseisu, ülesanded ja ettepanekute esitamise korra määrab linnavalitsus komisjoni moodustamisel. Ajutise komisjoni tegevus lõpeb ülesande täitmisega. (4) Komisjonide esimehed nimetatakse linnavalitsuse ametnike hulgast. Vajadusel võib nimetada komisjonide liikmeteks väljaspool linna teenistust olevaid isikuid. Väljaspool linna teenistust olevaid isikuid saab komisjoni liikmeks nimetada ainult nende nõusolekul. V. LINNA ÕIGUSAKTID § 42. Linna omavalitsusorganite õigusaktid (1) Linnavolikogu annab määrusi ja võtab vastu otsuseid ning linnavalitsus annab määrusi ja võtab vastu korraldusi, mis kehtivad Viljandi linna haldusterritooriumil. (2) Üks eksemplar linna omavalitsusorganite õigusaktidest säilitatakse linnakantseleis. (3) Linnavalitsuse kantselei korraldab linna õigusaktide süstematiseerimist, nende avaldamist, saatmist täitjatele ja asjaosalistele isikutele. § 43. Linna omavalitsusorganite õigusaktide algatamise õigus (1) Linnavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) linnaelanikel; 2) linnavolikogu liikmel; 3) linnavolikogu komisjonil; 4) linnavolikogu fraktsioonil; 5) linnavalitsusel. (2) Linnavalitsuse õigusaktide algatamise õigus on: 1) linnaelanikel; 2) linnavalitsuse liikmel; 3) linnavalitsuse struktuurüksuse juhil. § 44. Linnaelanike õigustloovate aktide algatamise õigus (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel linnaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes linnavolikogu või linnavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub linnavolikogu pädevusse, esitab linnavalitsus selle ühe kuu jooksul linnavolikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus linnavolikogus või linnavalitsuses. (4) Igaühel on õigus taotleda linnavolikogult või linnavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui õigusaktidega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. § 45. Linna omavalitsusorganite õigusaktidele esitatavad nõuded (1) Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktide vorminõuded sätestab linnavalitsus asjaajamise korras. (2) Üldaktidena annavad linnavolikogu ja linnavalitsus määrusi, üksikaktidena võtab linnavolikogu vastu otsuseid, linnavalitsus annab korraldusi. (3) Linnavolikogu määrustele ja otsustele ning istungi protokollidele kirjutab alla linnavolikogu esimees või tema asendaja. (4) Linnavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla linnapea või tema asendaja. Kaasallkirja annab linnasekretär. (5) Õigusaktides ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (6) Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. § 46. Linna omavalitsusorganite õigusaktide jõustumine (1) Linnavolikogu ja linnavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (2) Linnavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need saadetakse täitjatele ja asjaosalistele. (3) Linnavalitsuse korraldused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need saadetakse täitjatele ja asjaosalistele. Korraldus peab olema enne jõustumist avalikustatud. § 47. Linna omavalitsusorganite õigusaktide avalikustamine (1) Linnavolikogu määrused, otsused ja protokollid ning linnavalitsuse määrused avalikustatakse Viljandi Linnaraamatukogus. (2) Linnavolikogu määruste, otsuste ja protokollidega ning linnavalitsuse määruste ja korraldustega saab tutvuda linnavalitsuse kantseleis neljandal päeval pärast nende vastuvõtmist. (3) Linnaeelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse Viljandi Linnaraamatukogus. (4) Linna arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne vastuvõtmist linnavalitsuse kantseleis ja Viljandi Linnaraamatukogus. (5) Ei avalikustata linna omavalitsusorganite neid õigusakte või õigusaktides toodud andmeid, mille avaldamine on keelatud seadusega või mõeldud üksnes linnavalitsuse (asutusena) hallatava ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (6) Üldist tähtsust omavad linnavolikogu ja linnavalitsuse määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. VI. LINNA ARENGUKAVA JA PLANEERINGUD § 48. Linna arengukava mõiste (1) Arengukava on linna põhiliste majandus- ja sotsiaalelu valdkondade ning keskkonna seisundi analüüsist tulenevate muutuste ja tegevuste süsteemne käsitlus linna tervikliku arengu tagamiseks. (2) Arengukava koostatakse vähemalt kolmeks aastaks. Kui linn on kavandanud või kavandab kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi, peab ka arengukava olema koostatud selleks perioodiks. (3) Linna arengukava kinnitab linnavolikogu pärast arengukava projekti avalikku arutelu hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks. Kinnitatud arengukava avalikustatakse ja tehakse kättesaadavaks linnavolikogu poolt kehtestatud korras. Arengukava täitmist analüüsitakse ja arengukava täiendatakse vajadustest lähtuvalt igal aastal. (4) Arengukava on aluseks: 1) linnaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. § 49. Linna planeeringud (1) Linna üldplaneering on linna terviklik maakasutusplaan, mille koostamise algatab, kehtestab, muudab ja tühistab linnavolikogu vabariigi õigusaktides ning linnavolikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades. (2) Linna üldplaneering ei tohi olla vastuolus arengukavaga. (3) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele. (4) Detailplaneering koostatakse linna territooriumi väiksema osa kohta ning on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Üldplaneeringuga vastavuses oleva detailplaneeringu algatab linnavalitsus, kehtestab ja tühistab linnavolikogu. VII. MAJANDUS JA EELARVE § 50. Linnavara mõiste (1) Linnavara on linnale kui kohalikule omavalitsusüksusele kuuluv vara koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. (2) Riigi poolt linnale tasuta omandisse antud kinnisasja võib võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks linna ülesannete täitmiseks. Võõrandamise korra kehtestab linnavolikogu. (3) Linna haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena, ostueesõiguse kasutamise otsustab linnavalitsuse ettepanekul linnavolikogu. (4) Linnavara kohta peetakse linnavararegistrit. § 51. Linna majandustegevus (1) Linna majandustegevus on: 1) osalemine ettevõtluses; 2) tehingud linnavaraga; 3) ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine tulu saamiseks; 4) muu tegevus, mis on suunatud linnal lasuvate kohustuste täitmiseks vajaminevate vahendite saamisele. (2) Linnal on õigus asutada teenuste osutamiseks linnavalitsuse (asutusena) hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks linna arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. (3) Hallatava asutuse asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab linnavolikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitab ja muudab linnavolikogu. (4) Linna osalemise mittetulundusühingutes ja sihtasutustes ning äriühinguis otsustab linnavolikogu seaduses sätestatud korras. (5) Linnavalitsuse (asutusena) hallatavate asutuste majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. Oma ülesannete täitmiseks võivad hallatavad asutused sõlmida lepinguid teenuste või kaupade ostmiseks kolmandate isikutega kooskõlas riigihangete seadusega ja linnavolikogu poolt kehtestatud korraga. § 52. Linnaeelarve tulud ja kulud (1) Linnaeelarve tulud on: 1) laekumised maksudest; 2) laekumised trahvidest; 3) laekumised linna varadest; 4) laekumised linnavalitsuse (asutusena) hallatavatest ametiasutusest; 5) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 6) laenud ja intressid; 7) muud laekumised. (2) Linnaeelarve kulud on assigneeringud: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) reservfondi moodustamiseks vähemalt ühe protsendi ulatuses eelarve kuludest. (3) Linna eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. (4) Linnaeelarve täitmise aruande kinnitab linnavolikogu hiljemalt 1. juuniks. § 53. Linnaeelarve koostamine ja tasakaalustamine (1) Linnaeelarve koostamise aluseks on linna arengukava ja seadusega pandud kohustuste täitmine. Eelarve koostamise korra kehtestab linnavolikogu. (2) Eelarvesse lülitatakse kõik linna tulud ja kulud. Eelarve peab olema tasakaalus. Iga ettepanek eelarve või eelarve projekti muutmiseks, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb esitada koos põhjendatud tulude ja kulude muudatuste reaalsete katteallikate äranäitamisega. (3) Linna eelarve projekti koostamist korraldab rahandusamet. (4) Linna eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib linnavalitsus teha linnavolikogule ettepaneku laenu võtmiseks, linnavara müügiks või linna võlatähtede (obligatsioonide) emiteerimiseks. Laenu tagatiseks ei tohi olla linnale kuuluv kinnisasi ega ehitis (ka rajatis) kui vallasasi. (5) Linnavalitsus on kohustatud edastama linnavolikogu otsuse ärakirja laenu või muu varalise kohustuse võtmise kohta maavanemale kolme päeva jooksul pärast otsuse jõustumist ning sõlmitud laenulepingu ärakirja Rahandusministeeriumile 30 päeva jooksul arvates lepingu sõlmimise päevast. (6) Linnal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks linnaeelarves selleks ettenähtud summa piires. (7) Linnavalitsus käsutab reservfondi ettenägemata kulude katmiseks. Reservfondi käsutamise korra kehtestab linnavolikogu. § 54. Kohalikud maksud ja koormised (1) Kohalikud maksud ja maksumäärad, samuti maksumäärade muudatused kehtestab seaduse alusel linnavolikogu enne linnaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ning neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. (2) Seaduses sätestatud korras võib linnavolikogu kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele koormise nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. Koormise täitmist kontrollib linnavalitsus struktuurüksuste kaudu vastavalt pädevusele. (3) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse, samuti ei või koormisena kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. VIII. LINNA AVALIK TEENISTUS § 55. Linna avaliku teenistuse mõiste (1) Linna avalik teenistus on palgaline teenistus- või töösuhe linna eelarvest finantseeritavas ametiasutuses, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. (2) Linna ametiasutuseks, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks, on linnavalitsus (asutusena) koos struktuuriüksustega. (3) Linnavalitsuse (asutusena) struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad ja palgatingimused kinnitab linnavolikogu. Linnavalitsuse struktuuriüksuste põhimäärused kinnitab linnapea. (4) Linna teenistus toimub vastavalt personaalsele tööjaotusele ja ametijuhenditele. (5) Linnavalitsuse teenistusse võtmine ametniku või muu teenistuja kohale toimub linnapea käskkirja alusel. (6) Konkursi väljakuulutamise linna teenistuse vabade ametikohtade täitmiseks otsustab linnapea avaliku teenistuse seaduses sätestatud korras. § 56. Linnasekretär (1) Linnasekretär on linnavalitsuse kantselei juht, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist linnapea. (2) Linnasekretär ei kuulu linnavalitsuse koosseisu, kuid võtab sõnaõigusega osa linnavalitsuse istungitest. (3) Linnasekretär: 1) juhib linnavalitsuse kantseleid ning esitab linnapeale ettepanekuid kantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) kontrollib linna õigusaktide eelnõude vastavust seadustele; 3) koostab linnavalitsuse istungi päevakorra kava ja valmistab linnavalitsuse liikmetele ette istungil arutusele tulevates küsimustes linnavalitsuse õigusaktide eelnõud koos vajalike dokumentidega; 4) annab kaasallkirja linnavalitsuse määrustele ja korraldustele; 5) korraldab linnavalitsuse ja linnavolikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 6) saadab õiguskantslerile linna õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 7) esindab linna kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 8) hoiab linna vapipitsatit; 9) osaleb linnavalitsuse istungite ettevalmistamises ja korraldab istungite protokollimist; 10) annab kantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 11) teeb linnavolikogu liikme volituste ennetähtaegsest lõppemisest või volituste peatumisest tulenevaid toiminguid seaduses sätestatud tähtaegadel; 12) täidab teisi talle seaduste või teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. (4) Linnasekretär keeldub kaasallkirja andmast, kui linnavalitsuse määrus või korraldus ei vasta seadustele. Keeldumine peab olema kirjalik ja motiveeritud ja see lisatakse linnavalitsuse istungi protokollile. Kui linnavalitsus jääb endise otsuse juurde, annab linnasekretär oma kaasallkirja. (5) Linnasekretäri asendamist korraldab linnapea. § 57. Linnavalitsuse kantselei (1) Linnavalitsuse kantselei: 1) korraldab linnavolikogu ja linnavalitsuse asjaajamist ning tehnilist teenindamist; 2) korraldab linnavalitsuse struktuuriüksuste asjaajamisalaste õigusaktide eelnõude väljatöötamist; 3) korraldab arhiivindust; 4) linnavalitsuse (asutusena) struktuurüksuste juriidiline teenindamine ja linnavalitsuse (asutusena) hallatavate asutuste juriidiline nõustamine. (2) Linnavalitsuse kantselei põhimääruse kinnitab linnapea. IX. SOTSIAALSED GARANTIID § 58. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid (1) Palgalisel ametikohal töötavale linnavolikogu esimehele või aseesimehele, linnapeale ja linnavolikogu poolt ametisse nimetatud linnavalitsuse liikmele makstakse ametist vabastamisel hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. (2) Hüvitust ei maksta, kui linnavolikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) vabastatakse ametist tema enda algatusel (v.a käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 toodud juhul); 2) valitakse või nimetatakse linnavolikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. § 59. Linnavalitsuse ametnike sotsiaalsed garantiid Linnavalitsuse teenistuses olevate ametnike sotsiaalsed garantiid kehtestab linnavolikogu eraldi määrusega. X. TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE § 60. Teenistuslik järelevalve (1) Teenistuslik järelevalve on linnavalitsuse poolt oma struktuurüksuste ja nende ametnike ning linnavalitsuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. (2) Teenistusliku järelevalve korras on linnavalitsusel õigus kohaliku omavalitsuse seaduses sätestatud tingimustel: 1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 2) peatada akti täitmine ja toimingu sooritamine kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks; 3) tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning Viljandi linna õigusaktidega. (3) Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. (4) Ebaotstarbekaks loetakse akti või toimingut juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab linnavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist. Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadustest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest. XI. PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE, MUUTMINE VÕI KEHTETUKS TUNNISTAMINE § 61. Põhimääruse kinnitamine, muutmine või kehtetuks tunnistamine (1) Põhimääruse kinnitab, muudab või tunnistab kehtetuks linnavolikogu. (2) Põhimäärus või selles tehtud muudatus loetakse vastuvõetuks, kui volikogu istungitel on läbi viidud vähemalt kaks lugemist. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt neli ööpäeva, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub käesoleva põhimääruse paragrahvides 46 ja 47 sätestatud tähtajal ja korras.