Tõstamaa Vallavolikogu — Tõstamaa valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 13, 243

Juhindudes jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend, lk 2810; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843) paragrahvist 21 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvist 6, Tõstamaa Vallavolikogu määrab: Kinnitada Tõstamaa valla jäätmehoolduseeskiri. Volikogu esimees Heino TAMM Kinnitatud Tõstamaa Vallavolikogu 28. jaanuari 2000. a määrusega nr 5 Tõstamaa valla jäätmehoolduseeskiri 1. Eeskirja ulatus ja ülesanne 1.1. Jäätmehoolduseeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku keskkonna tagamine Tõstamaa vallas. 1.2. Eeskiri on kohustuslik kõikidele valla majapidamistele ja ettevõtetele. 1.3. Jäätmete konkreetsed kogumiskohad määratakse vallavalitsuse määrusega vastavalt vajadusele. 2. Tähtsamad mõisted 2.1. Jäätmed on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. 2.2. Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis on oma omadustelt inimese tervisele ja keskkonnale kahjulikud ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Kodumajapidamistes kõige sagedamini tekkivateks ohtlikeks jäätmeteks on vanad ravimid, akud, õlid, lakid, värvid, päevavalguslambid. 2.3. Olmejäätmed on kodumajapidamistes tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmed võivad sisaldada nii tavajäätmeid kui ohtlikke jäätmeid. 2.4. Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine. 2.5. Jäätmekäitlusettevõte on ettevõte, mille tegevuseks on jäätmete kogumine, sorteerimine, vedu, töötlemine, ladustamine ja matmine vastavalt jäätmeloas ettenähtud tingimustele. 2.6. Jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo, taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil. 2.7. Kompostimine on bioloogiliste jäätmete eraldi kogumine, segamine ja ladestamine ning käitlemine looduslikuks lagundamiseks. 2.8. Majapidamine antud eeskirjas hõlmab kõiki vallaelanikke (füüsilisi isikuid), sh kinnistute omanikke, maavaldajaid, rentnikke, territooriumide valdajaid. Kehtivad ka mõisted jäätmete tekitaja, jäätmevaldaja. 2.9. Ettevõte hõlmab kõiki vallas tegutsevaid asutusi ja ettevõtteid (juriidilisi isikuid) ja füüsilisest isikust ettevõtjaid. 3. Olmejäätmete kogumine 3.1. Kõik majapidamised peavad kasutama jäätmete kogumisvahendit: 3.1.1. mitme korteriga majade elanikud peavad kasutama ühiskogumisvahendit, kasutama oma kogumisvahendit või omavahelise kokkuleppe alusel kasutama kogumisvahendit mitme majapidamise peale, sõlmides lepingu jäätmeid vedava ettevõttega; 3.1.2. individuaalelamute elanikud Tõstamaa alevikus peavad kasutama oma kogumisvahendit, sõlmides lepingu jäätmeid vedava ettevõttega. Kogumisvahendit võib kasutada ka omavahelise kokkuleppe alusel mitme majapidamise peale; 3.1.3. individuaalelamute elanikel külades on soovituslik sõlmida leping jäätmeid vedava ettevõttega. 3.2. Kõik ettevõtted peavad kasutama oma kogumisvahendit, sõlmides lepingu jäätmeid vedava ettevõttega. 3.3. Kogumisvahendina võib kasutada: 3.3.1. käsitsi või tõstemehhanismiga tühjendatavaid kaanega suletavaid jäätmekonteinereid; 3.3.2. niiskuskindlaid jäätmekotte. 3.4. Kogumisvahendi omanik või rentnik vastutab kogumisvahendi ja selle ümbruse korrashoiu eest. 3.5. Territooriumi valdaja vastutab ala puhtuse eest. Kogumisvahendeid peab olema territooriumil piisavalt. 3.6. Kogumisvahend peab tühjendamise päeval olema prügiveoautole kättesaadavas kohas. 3.7. Kogumisvahendisse ei tohi panna ohtlikke jäätmeid, vedelaid ega määrivaid jäätmeid, kuuma tuhka, ehitusprahti, kive, suuregabariidilisi ega raskeid jäätmeid. 3.8. Kaupluste, söögikohtade ja asutuste sissekäikude juures peab nende lahtioleku ajal olema prügikast. 3.9. Avaliku ürituse paigad varustab prügikastidega ürituse korraldaja, kes korrastab järgmiseks päevaks kogu territooriumi. 3.10. Iga majapidamine ja ettevõte peab sorteerima tekkivad jäätmed. Taaskasutatavad, ohtlikud ja muud erikäitlust nõudvad jäätmed peab hoidma teistest eraldi. 3.11. Kogumissüsteemi käivitamisel viib iga majapidamine ja ettevõte metalli, klaasi ja muu töötlemiseks vastuvõetava materjali selleks vallavalitsuse poolt ettenähtud kogumispunktidesse. Kui ettenähtud kogumispunkti ei ole, tuleb järgida teisi eeskirja punkte. 3.12. Suuregabariidilised ja rasked jäätmed (vana mööbel, jalgrattad, televiisorid, raadiod, WC-potid, vannid, kraanikausid, pliidid, külmutuskapid jne) tuleb üle anda vastavat teenust pakkuvale ettevõttele või viia prügimäele. Vallavalitsuse poolt korraldatud jäätmeveo puhul tuleb antud jäätmed viia määratud kohta kokkulepitud ajaks. 4. Jäätmete kompostimine 4.1. Iga majapidamine ja ettevõte võib kompostida köögivilja- ja aiapidamisjäätmeid ainult oma territooriumil järgmistel tingimustel: 4.1.1. kompost on paigutatud selliselt, et see ei põhjusta ohtu keskkonnale ega inimese tervisele; 4.1.2. kompostimiskoht ei ole lähemal kui 15 m salvkaevust ja 30 m puurkaevust; 4.1.3. naaber on nõus kompostimiskoha paiknemisega kruntide piiril; 4.1.4. kompostimiskoht ei asu veekaitsevööndis, st merele ligemal kui 20 m, järvele ja jõele ligemal kui 10 m. 5. Jäätmete põletamine 5.1. Koldes võib põletada ainult paberi- ja puidujäätmeid. 5.2. Lahtises tules võib põletada aiakoristus- ja puidujäätmeid väikestes kogustes vaikse ilmaga kõiki tuleohutusnõudeid jälgides. 5.3. Muude jäätmete, sh ohtlike jäätmete põletamine on keelatud. 6. Jäätmete ladestamine 6.1. Tõstamaa valla prügimägi asub Ermistu külas. 6.2. Jäätmete ladestamine (va kompostimine oma territooriumil) väljaspool prügilat on keelatud. 6.3. Pinnase täitmine inertsete ehitusjäätmete ja ülejääkpinnastega on lubatud maaomaniku nõusolekul. 6.4. Ühe surnud looma või selle jäänused maetakse maaomanikuga kooskõlastatult ja veekaitse nõudeid järgides. Kahe ja enama looma või loomajäänuste matmisel tuleb võtta matmiskoha kooskõlastus vallavalitsuselt. 7. Setetega heitvesi ja fekaalid 7.1. Vedelate jäätmete kogumise kaevud ja püüdurid peavad olema vettpidavad ja projektidele vastavad, kinnised kaevud ventileeritud. 7.2. Kogumiskaevud, mahutid ja püüdurid tuleb tühjendada vastavalt nende täitumisele, juurdepääs nendele peab olema vaba. 7.3. Sõnniku-, vedelsõnniku-, virtsa- ja reoveesettehoidlad ei tohi asuda merele lähemal kui 100 m, puurkaevule ja teistele veekogudele lähemal kui 50 m. 7.4. Sõnniku, vedelsõnniku, virtsa ja reoveesette laotamine lumele, külmunud maale ning kaevule lähemal kui 100 m on keelatud. 7.5. Sõnniku, vedelsõnniku, virtsa ja reoveesette laotamisel aedadesse ja põldudele tuleb järgida väetamise ja reoveesette kasutamise korda. 8. Ohtlikud jäätmed 8.1. Iga majapidamine ja ettevõte peab eraldama ohtlikud jäätmed teistest jäätmetest, vältides nende segunemist ja viima need selleks määratud kogumispunkti. 8.2. Ohtlikud vedelad jäätmed peavad olema pakitud purunemiskindlasse taarasse ja korralikult suletud. Kergesti purunevad ohtlikud jäätmed tuleb pakkida ja transportida purunemiskindlalt. 8.3. Ettevõtted peavad ise ohtlikud jäätmed üle andma vastavat teenust pakkuvale ettevõttele, kellel on ohtlike jäätmete käitluslitsents. 9. Kontroll ja vastutus 9.1. Maa omanik peab vastutama oma territooriumi korrasoleku ja puhtuse eest ja kõrvaldama vales kohas ladestatud jäätmed. 9.2. Jäätmetest põhjustatud keskkonnareostuse ja kahjustused peab likvideerima nende tekitaja. Kui reostajat ei ole võimalik kindlaks teha, siis kõrvaldab kahjustuse maa omanik. 9.3. Jäätmehoolduseeskirja täitmist kontrollivad keskkonna- ja tervisekaitseorganite töötajad ja volikogu määratud isikud. 9.4. Eeskirja rikkujaid karistatakse jäätmeseaduses ja haldusõiguserikkumiste seadustikus kehtestatud korras.