Halinga Vallavolikogu — Pärnu-Jaagupi Lasteaed "Pesamuna" arengukava kinnitamine aastateks 2004-2006 — KO, 193, 2589

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 6 lõike 3 punkti 2 ning koolieelse lasteasutuse seaduse (RT I 1999, 27, 387; 2000, 54, 349; 95, 611; 2001, 75, 454; 2002, 61, 375; 90, 521; 2003, 18, 99) § 91 lõiked 2 ja 3 ja Halinga Vallavolikogu 8. oktoobri 2003. a määruse nr 14 «Valla õppeasutuste arengukavade kinnitamise kord» (KO 2003, 153, 2274), Halinga Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Pärnu-Jaagupi Lasteaed «Pesamuna» arengukava aastateks 2004–2006 (arengukava lisatud). 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. a. Volikogu esimees Rein PÕLD 1. SISSEJUHATUS Pärnu-Jaagupi lasteaed «Pesamuna» arengukava aluseks on koolieelse lasteasutuse seadus. Arengukava on koostatud aastateks 2004–2006, mis lähtub Halinga valla arengukavast, kus on kirjas valla kui omaniku arusaamad hariduse tulevikust. Lasteaia õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on lasteaia õppekava, mis vastab Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud alushariduse raamõppekavale. Lasteaia areng sõltub paljudest teguritest. Üht osa neist saab lasteaed mõjutada, teisi aga mitte. Lasteaia arengut mõjutavad ühiskondlik-poliitilised otsused, riigi majanduslik tase, seadused, elanikkonna suhtumine haridusse ja palju teisi faktoreid. Järjepidevalt viivad valitsused läbi analüüse ja küsitlusi, et saada reaalsed lähtealused ühtsete eesmärkide püstitamiseks 0–6-aastaste laste hoiu ja hariduse omandamise küsimustes. Riiklikul tasandil on koostatud seaduslikud raamid lasteaia töö korraldamiseks nii vallavalitsuse kui asutuse enda tasandil. Igal lasteasutusel on vajalik teada oma otstarvet, tulevikunägemust ja missiooni, samuti peab ta oskama näha oma arenguperspektiivi ja -suundi, kus arvestatakse lasteaia kui organisatsiooni potentsiaali ning lasteaia kui institutsiooni kohta paikkonna arengus. Arengukava koostamisest on võtnud osa lasteaia töötajad, lapsevanemad. Struktuur on üles ehitatud SWOT-analüüsi menetlusele toetuvana ja arvestab eelkõige lasteaia missiooni ning ümbruskonna ootusi lasteaiale (lisa 1). Sise- ja välistegurite vastastikuste toimete tõttu on sündinud lasteaia arenguprognoos, milles on arvestatud laste arvu ja sündivuse prognoosi (Halinga valla piires on see rahuldav), võimeid, huvisid, vanemate soove, õpetajate vanuselist koosseisu ja nende arengutaset, töökust ning väärtushinnanguid. Äärmiselt oluline on arvestada arengu planeerimisel ka õppe- ja kasvatustöö läbiviimise tingimusi, kohaliku omavalitsuse suhtumist alusharidusse ning majanduslikku seisu. Tähtis on tunda kohalikku kultuurielu, olla kursis lastevanemate haridusliku ning majandusliku tasemega, teada nende huvitatust lastele hariduse andmisel. Oma arengukavas lähtume eeldusest, et jääme püsima Pärnu-Jaagupi alevi ainsa lasteaiana spetsiaalselt selle tarbeks ehitatud majas. 2. LASTEAIA MISSIOON ja VISIOON Pärnu-Jaagupi Lasteaed «Pesamuna» tegutsemise mõtteks e. missiooniks on pakkuda lastele õigesti ettevalmistatud kasvukeskkonda, milles iga laps saab areneda vabaks, loovaks, kohanemisvõimeliseks ja vastutustundlikuks inimeseks. Kuna kõige parem koht lapse jaoks on kodu, püüab lasteaed olla perele vääriline partner laste heaolu tagamisel, arvestada pere huvidega. Visioon Tuleviku Pärnu-Jaagupi lasteaed on: • täiskasvanuid, lapsi nõustav, koolitav • avatud • meeskonnatööd rakendav • omanäoline, traditsioonidega, mainekas • laste eri vajadusi toetav • haritud personaliga • asutus, mis kasvatab Eesti Vabariigile teotahtelisi, lojaalseid, positiivse ellusuhtumisega inimesi 3. ÜLEVAADE LASTEAIAST Pärnu-Jaagupi lasteaed «Pesamuna» on asutatud 11. jaanuaril 1956. a, tegutsetud on mitmes eri majas ning asutus on kandnud mitmeid eri nimesid (lisa 4). Praegune hoone avati 18. märtsil 1986. a ja on spetsiaalselt lasteaiaks ehitatud. Lasteaia asukoht on Ülase tn 11, Pärnu-Jaagupi alev, omanik Halinga vald. Lasteaed on avatud 7.00–19.00. Rühmi on lasteaias 5, laste arv 78. Rühmade komplekteerimisel kasutatakse lapse individuaalsuse, loovuse ja arengu soosimiseks nn peremudelit (liitrühmad eri vanuses lastele), neid on 3. Kaks rühma on komplekteeritud vanuse järgi: sõimerühm 1–2-a lastele ja vanem rühm kooliminejatele (6 a). Pedagooge kokku on 13 inimest, muud personali 14. Lasteaed on Halinga valla üks kolmest alusharidust andvast asutusest. Teeninduspiirkond on kehtestatud Halinga Vallavolikogu 21. aprilli 1999. a määrusega nr 12, sinna kuuluvad Anelema, Mõisaküla, Tühjasma, Lehu, Soosalu, Eametsa, Valistre, Halinga, Kangru, Tõrdu, Tarva, Ertsma, Loomse, Salu, Pööravere, Enge, Eerma küla ning Pärnu-Jaagupi alev. Lasteaias käib väljapoolt teeninduspiirkonda 9 last (5 last Halinga valla teistest piirkondadest ja 4 muudest valdadest-linnadest). Järjekorda lasteaeda käesoleval ajal ei ole. 4. PROGNOOS KODUSTEST LASTEST LASTEAIA TEENINDUSPIIRKONNAS Lasteaiale teadaolevate andmete järgi laste arvud: 1997. a sündinud (6-a) – 17 last, ei käi lasteaias 1 laps 1998. a sündinud (5-a) – 16 last, ei käi lasteaias 5 last 1999. a sündinud (4-a) – 18 last, ei käi lasteaias 7 last 2000. a sündinud (3-a) – 17 last, ei käi lasteaias 2 last 2001. a sündinud (2-a) – 32 last, ei käi lasteaias 19 last 2002. a sündinud (1-a) – 20 last, ei käi lasteaias 18 last. Nagu toodud arvudest järeldada võib, on laste arvu prognoos rahuldav. Lasteaed on valmis teenindama koduseid lapsi ka osaajalise päevahoiuvõimalusega. Kõik piirkonna lapsed on oodatud lasteaia poolt korraldatavatele ühisüritustele (teatrietendused, peod, perepäevad jne), seda võimalust ka kasutatakse. 5. LASTEAIA JUHTIMINE Lasteaia tööd juhib juhataja, kes koostöös juhataja asetäitjaga õppe-kasvatustöö alal, pedagoogilise nõukogu ja hoolekoguga peab tagama lasteaia töö tulemuslikkuse. Tema õigused, kohustused ja vastutus on fikseeritud ametijuhendis. Juht peab olema võimeline planeerima, värbama, teostama valikuid, hindama, kaitsma. Ta peab olema pidevalt kursis kõige uuega, genereerima töötajate kompetentsuse tõusu, koostöövalmidust ja -oskusi, suutma suurendada meeskondlikku läbilöögivõimet. Juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal juhib ja vastutab õppe- ja kasvatustöö juhtimise ja juhendamise eest, samuti kontrollib ja hindab nimetatud valdkonna töö läbiviimist ja kvaliteeti ning õppekava täitmist, täidab tema ametijuhendis fikseeritud ülesandeid. Tema on asutuse ajaloo ja kroonika koostaja. Majandusala juhataja töö põhieesmärk on organiseerida ja tagada lasteaia majanduslik teenindamine. Juhtimine lasteaias toimub meeskonnatööna, tööjaotus ja vastutus on omavahel piiritletud, igaüks vastutab oma kindla töölõigu eest (lisa 3). Juhtkond omab tagasisidet tööst ja arvestab otsuseid vastu võttes töötajate arvamustega, vastuvõetavad otsused arutatakse eelnevalt ühiselt läbi. Nagu praegu, nii ka edaspidi peab juhtkond oluliseks pöörata väga suurt tähelepanu personali valikule, organisatsiooni kultuurile ja «meie» tunde kujundamisele meeskonnas. Lasteaia pedagoogilisse nõukogusse kuuluvad kõik asutuse pedagoogid, nõukogu ülesanne on õppe- ja kasvatustegevuse analüüsimine, hindamine ning sellealase töö parandamiseks ettepanekute tegemine. Pedagoogide nõukogu käib koos vähemalt üks kord kahe kuu jooksul, töö on planeeritud aastase tööplaani järgi. Teemadering lähtub õppeaasta eesmärkidest. Hoolekogu koosseis on 7-liikmeline, mille kinnitab vallavalitsus. Koosolekud toimuvad vähemalt üks kord kvartalis. Hoolekogu ülesanne on jälgida, et õppe- ja kasvatustegevus vastaks laste arengule ja huvidele, ning teha sellesuunalist koostööd lasteaia personaliga. Juhataja on hoolekogu ees aruandev isik. Asutuse töö korraldamise aluseks on lasteaial Halinga Vallavolikogu poolt kinnitatud põhimäärus, mis on vastavuses kehtiva seadusandlusega. 6. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUS 6.1. Õppekava Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse aluseks on lasteaia õppekava koos ainekavadega, mille koostamise protsess sai alguse eelmisel õppeaastal. Tegemist oli meeskonnatööga, koordineerijaks juhataja asetäitja, iga ainevaldkonnal oma juht. Valminud õppekava lähtub raamõppekava nõuetest. See on läbi arutatud pedagoogilises nõukogus, tutvustatud hoolekogule ja kinnitatud juhataja käskkirjaga. Õppekava praktiline katsetamine algas novembris 2000, käesolevaks ajaks töötavad kõik rühmad õppekava järgi. 6.2. Lasteaia õppeaasta tööplaan, tegevus- ja päevakavad Iga õppeaasta algul kinnitab pedagoogiline nõukogu asutuse aasta tööplaani. Selle aluseks on eelmise õppeaasta töö analüüs, pedagoogide tehtud ettepanekud ning ankeetküsitluste kokkuvõtted. Tööplaan hõlmab kõiki lasteaiaelu töövaldkondi (planeeritavad ühisüritused, sisekontroll, pedagoogilise nõukogu tööplaan). Õppe- ja kasvatustegevuse korralduse aluseks on rühmade päeva- ja tegevuskavad. Päevakavad rühmades arvestavad laste iga, aga eriolukordades ka laste individuaalseid vajadusi. Kõikidele lastele on võimaldatud vähemalt üks kord päevas uneaeg, vanematel lastel võib see kokkuleppel lapsevanemaga olla ka muu vaikne tegevus. Õppetegevuste arv nädala lõikes vastab raamõppekavas ettenähtud nõuetele. Tegevuste arvuline jaotus on kahes ajalises jaotuses: 15.10 –15.05 – põhiline õppeperiood; 16.05–14.10 – suvepuhkuste periood. Tegevuskavad on koostatud õppekavast ja üldtööplaanist lähtuvalt, kasutusel on üldõpetuslik tööviis, vanemates rühmades osaliselt aineõpetus (lugema ja kirjutama õpetamine, arvutamine), mis on siiski seotud ühtsesse teemasse. Õppetegevuste arv nädala lõikes vastab raamõppekavas ettenähtud nõuetele. Tegevuste arvuline jaotus on kahes ajalises jaotuses: 15.09–15.05 – põhiline õppeperiood 16.05–14.09 – suvepuhkuste periood. Planeerimine toimub nädala kaupa, igal nädalal on oma kõiki päevi läbiv temaatika, tegevused on omavahel tihedalt integreeritud. Nädala lõpul toimub tegevuste arvestus ja analüüs ning uue nädala planeerimine. Tegevuste läbiviimisel on põhitegutsejaks laps. Selgitatakse, miks midagi õpitakse ja arutletakse, mida ja miks õpiti. Kogu õpetus viiakse läbi mänguliselt, seda mõistavad lapsed selles vanuses kõige paremini. 6.3. Erivajadusega lapsed, laste arengu hindamine, kooliks ettevalmistus Erivajadusega lapsi on ka meie lasteaias, kõneravi vajavad peaaegu kõikides rühmades mitu last, nii mõnedki vajavad ka psühholoogi nõuandeid. 2000. a sügiseni oli lasteaialastel võimalus kasutada logopeedi abi, töötas erirühm logopeedi abi vajavatele lastele. 2002. aastast on taas osa lastel võimalus saada logopeedilist abi. Laste arengut hinnatakse kaks korda aastas, kasutusel on olnud laste arengutabelid, vaadeldud on laste kehalist, vaimset ja sotsiaalset arengut, eneseteenindamist, õppeaasta lõpul tehtud kokkuvõte rühma tasemest. Kooliks ettevalmistus toimub nii üldõppena kui osaliselt ainetundidena, õpetajad jälgivad, et oleks pidevalt võimalus oma teadmisi ja oskusi igapäevaselt rakendada. Materjale lugemiseks, arvutamiseks ja mänge loogilise mõtlemise arendamiseks on piisavalt. 6.4. Õppe- ja kasvatustegevuse tegevuskava Tegevus Põhjus Oodatav kasu 1. Koduste laste kaasamine lasteaia töösse, pakkudes soovi korral eri võimalusi • Kunstiringid, sh ring lastele vanuses 5–12 a • Tantsuringid (k.a peotants) • Beebikool või koduste laste mänguring • Loovuse ring • Inglise keele õpe (eeldab õppe jätkumist koolis) Laste arvu suurendamine, laste sotsiaalse suhtlemisvajaduse rahuldamine Ühtlane süsteemne kooliks ettevalmistus, eelkooliealiste laste igakülgne arendamine 2. Vanematele lahtiste uste päevade korraldamine Lasteaia töö senisest enam avatumaks muutmine Lastevanemate teadlikkuse tõus 3. Metoodikapäevade korraldamine nii vallasiseselt kui maakonnas Andekate pedagoogide olemasolu, oma töö tutvustamine ja reklaam Asutuse maine tõstmine, eesrindlike kogemuste ja oskuste tutvustamine 4. Loodusliku ja jääkmaterjali senisest enam kasutamine õppe-kasvatustöö töö läbiviimisel Looduslähedase ja ökonoomse eluviisi propageerimine Finantside kokkuhoid 5. Lasteaia raamatukogu kasutamise võimaldamine ka kodustel lastel Heade, väärtuslike ja spetsiaalselt eelkoolieale mõeldud raamatute olemasolu Vallavara laiema kasutamise võimaldamine 6. Laste loomingut soodustavate vahendite (kostüümid, pillid jm) juurdemuretsemine ja uuendamine Kostüümid vananenud, pille vähe Laste loomingulisuse arendamine 7. PERSONAL JA TÄIENDUSKOOLITUS 7.1. Pedagoogiline kaader Pedagooge töötab lasteaias 14, neist kaks omavad pedagoogilist kõrgharidust, 10 inimesel on pedagoogiline keskeriharidus ja 1 lasteaiaõpetajal on muu keskeriharidus. Kõikide pedagoogide haridustase ja erialane ettevalmistus vastab kvalifikatsiooninõuetele. Kõik pedagoogid on nõuetekohaselt atesteeritud. Vanuse järgi jagunevad pedagoogid järgmiselt: 30–45 45–60 Üle 60 5 8 1 Pedagoogide keskmine vanus asutuses on 44 aastat, keskmine pedagoogiline staa� 23 aastat. Uute pedagoogide töölevõtmisel eelistatakse nooremat personali. Pedagoogiline personal on komplekteeritud haridusministri määruse «Lasteaedade pedagoogide miinimumkoosseisud» alusel ja selle suurus on praegusel momendil optimaalne. Vajadus oleks psühholoogi nõustamise järele. 7.2. Muu personal Lasteaias töötab abistava personalina köögis kaks inimest, majandusjuhataja. Igas rühmas õpetaja abi, pesumasinist, remonditööline, majahoidja, meditsiiniõde, koristaja. Kogu maja personal on kaasatud õppe-kasvatusprotsessi, arengusuunaks on neid veelgi aktiivsemalt sellesse töösse kaasata. 7.3. Täienduskoolitus Arendamisel on strateegiliselt tähtis personali edasiarendamine, seepärast on lasteaias olulise tähelepanu all personali koolitus koos otsingulisuse ja loova vaimsusega. Täienduskoolitus sai hoo sisse 1997. a alates, enne seda ei korraldatudki arvestatavaid kursusi lasteaia pedagoogidele. Lasteaia pedagoogiline personal on käinud erinevatel erialastel kursustel, nii lühematel kui pikematel, nii Tallinnas, Tartus, Viljandis, Pärnus, Värskas kui Rakveres. Juhataja on läbinud juhtimisalase 240-t kursuse, samuti õppealajuhataja juhtimisalase 160-t kursuse. Samas mahus on kvalifikatsioonialased kursused läbinud ka peaaegu kõik õpetajad, kahel õpetajal on need käesoleval hetkel pooleli. Kõik õpetaja abid on läbinud kvalifikatsioonialased kursused (120 t), enesetäiendusel on käinud kokad ja majandusjuhataja, samuti meditsiiniõde. 1998. a osaleti kokku täienduskursustel 602 tundi, ühe pedagoogi kohta 43 tundi. 1999. a osaleti kokku täienduskursustel 589 tundi, sellest pedagoogid keskmiselt 18 tundi ja muu personal 33 tundi aastas. 2000. a osaleti kokku täienduskursustel 1554 tundi, sellest pedagoogid keskmiselt 74 tundi ja muu personal 52 tundi aastas. 2001. a osaleti kokku täienduskursustel 760 tundi, sellest ühe pedagoogi kohta keskmiselt 63 tundi. 2002. a osaleti kokku täienduskursustel 650 tundi, sellest ühe pedagoogi kohta keskmiselt 46 tundi. 7.4. Täiendkoolituse tegevuskava Tegevus Põhjus Oodatav kasu 1. Pedagoogide jätkuv koolitamine vastavalt koolitusplaanile (põhirõhk 160-tunnised kursused) Vajadus iga 5 a järel läbida kvalifikatsioonialane kursus Kursisolek kõige uuega pedagoogikas 2. Lühiajalistest kursustest osavõtt vastavalt pakutud temaatikale Vajadus olla kursis kõige uuega Õppe-kasvatustöö kvaliteedi pidev tasemelhoidmine 3. Töökaitsealase ja meditsiinilise koolituse läbimine seadusega ettenähtud töötajatel Vajadus täita riigi seadusi Töökaitsealase olukorra parandamine asutuses 4. Muu personali koolitamine vastavalt võimalustele Iga inimese soov end erialaselt täiendada Asutuse kõikide tööalaste näitajate paranemine 5. Vajadusel täiendus- ja ümberõpe • Psühholoogiline nõustamine • Täiskasvanute nõustamine • Beebikooli õpetaja • Loovusringi õpetaja Laste arvu vähenemisel leida rakendus pedagoogilist eriharidust omavatele spetsialistidele Lastele igakülgsete arendamisvõimaluste pakkumine 8. INFRASTRUKTUURI TÄIUSTAMINE Infrastruktuuri all lasteaias on mõeldud allsüsteeme, mis tagavad pideva toimimise ja arengu eeldused. Vaatluse alla on võetud hoone, inventar, lasteaia ilme (töö- ja olmetingimuste parandamise eesmärgil); raha ja eelarve (seda eelkõige töö tasustamise osas), abiteenistused (õppe- ja kasvatustingimuste edendamine). 8.1. Hoone Lasteaia maja on ehitatud 1985. a, ehituskvaliteet on halb, kuna ehitati ja viimistleti kiiruga, et maja aasta lõpul valmis saada. Maja ametlik üleandmine toimus 14. jaanuaril 1986. a. • 1990. a esimene sanitaarremont (värvimine ja krohviparandus) kogu maja ulatuses • 1993. a fassaadi remont, elektriküte • 1994. a lasteaia katuse kapitaalremont • 1995. a 3. ja 5. rühma remont, duširuumi remont • 1996. a õliküttega katlamaja, ventilatsiooniruumi remont • 1997. a remont köögis, üldkasutatavas tualetis, paviljonide katuste remont • 1998. a 6. rühma remont • 1999. a 4. rühma remont • 2000. a ei olnud remondiraha • 2001. a 2., 3., 5. rühma WC-pottide väljavahetus, põrandasisesed torutööd • 2002. a 2. rühma WC kapitaalremont, sama rühma riietusruumi ja nõudepesuruumi remont, osaline akende vahetus 2., 3. ja 5. rühmas • 2003. a 6. rühma kõikide akende vahetus, 2., 3. ja 5. rühma osa akende aknapõskede viimistlus. 8.2. Hoone renoveerimise tegevuskava (tööde teostamise tähtsuse järjekorras) Tegevus Põhjus Oodatav kasu Märkused 1. Akende väljavahetamine Aknaraamid mädanenud, ei saa pesemiseks ja õhutamiseks avada, lastele ohtlikud, suur soojakadu Suur energia ja sooja kokkuhoid Visiooniga kuni 2006 2. Ruumide remont 2., 3., 5. rühmas Põrandate, seinte, lagede, WC, nõudepesuruumide remont Tervisekaitsenõuetega vastavusse viimine, vee kokkuhoid, igapäevaste elu- ja olmetingimuste parandamine Ettekirjutus Tähtaeg 01.01.2004 3. Valgustite väljavahetamine Valgustus ei vasta normidele Laste ja töötajate nägemise kaitse Ettekirjutus Tähtaeg 17.10.2001 4. Uste väljavahetamine (seestpoolt võtmeteta avatavad) Välisuksed ei sulgu tihedalt, füüsiliselt amortiseerunud, ei vasta nõuetele, suur soojakadu Tuleohutuseeskirjade täitmine, energia ja sooja kokkuhoid Ettekirjutus Tähtaeg 01.01.2005 5. Automaatse tuletõrjesignalisatsiooni paigaldamine, valvesignalisatsiooni paigaldamine Krohv koos värviga suurte tükkidena maha koorunud, oht laste elu ja tervisele Laste ohutuse tagamine, maja välisilme parandamine Ettekirjutus Alustada 2003 6. Veetorustiku osaline väljavahetamine Osa torudest amortiseerunud Veekulude normi piires hoidmine, mõttetute lisakulude vältimine Pidev 7. Kabinettide, saali, maja üldkoridoride remont Ulatuslikud krohvi- ja värvikahjustused, põrandate remont Tervisekaitse eeskirjadega kooskõlla viimine 8. Paviljonide remont Puitkonstruktsioon, katus ja põrandad mädanenud Laste elu- ja tervisekaitse tagamine 9. Fassaadi remont Krohv koos värviga suurte tükkidena maha koorunud, oht laste elu ja tervisele Laste ohutuse tagamine, maja välisilme parandamine 10. Katuse osaline remont Osa katusest lekib Siseruumide korrashoid 11. Vana sõimerühma kapitaalremont Laste arvu olulisel suurenemisel ruumikitsikus Lastele remonditud ruumide võimaldamine Vajadusel 8.3. Inventar 1986. a kolimise käigus toodi osa inventari üle vanast lasteaiast, osaliselt osteti uus 1994. a kolme rühma kassettraadiod ja saali suurem duubelkassettraadio sponsorluse korras 1995. a elektriline kirjutusmasin, puhurid (sponsori abil), sügavkülmkapp 1996. a kartulikoorija, elektripliit, köögikombain 1997. a kassettraadiod, 2 tk 1998. a värviteleviisor 1999. a muruniiduk, 4. rühma uued kapid 2000. a sponsorluse korras kasutatud arvuti, printer, paljundusaparaat, muusikakeskus 2001. a ei saanud soetada midagi 2002. a arvuti, printer, saali laste ja külaliste toolid, 2. rühma 3 vooditekomplekti. 8.4. Inventari soetamine (muretsemise tähtsuse järjekorras) Tegevus Põhjus Oodatav kasu Märkused 1. Rulookardinad nii rühmadesse kui saali Päikesepoolsed aknad vajavad katmist Laste tervishoid, mööbli hoidmine 2004 2. Reformpõhjaga voodite väljavahetamine 2., 3., 5. ja 6. rühmas Kohustus täita tervishoiueeskirju Laste tervise kaitse Alates 2004 visiooniga 2007 3. Nõuetekohased katlad kööki ja toidu jagamisel rühmadesse Tervishoiueeskirjade nõuete täitmine Laste tervise kaitse Pidev 4. Laste riiete ja jalanõude kuivatamise kapid Tervishoiueeskirjade nõuete täitmine Elementaarsete olmetingimuste tagamine 2005 5. Õuevahendite täiustamine Lastele soodsa mängukeskkonna tagamine Laste igakülgne arendamine Pidev 6. Kapid ja riiulid tegevusnurkade täiustamiseks Laste mitmekülgse arendamise vajadus Laste õppe- ja olmetingimuste parandamine Alates 2004 visiooniga 2007 7. Arendavate mänguasjade, sportimisvahendite juurdemuretsemine Ainult lastevanemate poolt makstavast õppemaksust ei piisa, kuna sellised vahendid on väga kallid Laste igakülgne arendamine Pidev 8. Kabinettide mööbel Mööbel vananenud Interjööri kaasajastamine Samal aastal kui remont 9. Videokaamera muretsemine Vajadus jäädvustada lasteaia elu-olu tähtsamaid sündmusi Kroonika tulevastele põlvedele 2005 8.5. Lasteaia ilme Õueala pindala on 9800 m2, sealhulgas laste mängu- ja puhkeplatsid 8159 m2. Pärast maja valmimist 1985. a oli lasteaia õu lage, muru äärmiselt vilets, sõimelastel puudus eraldi aed, ei olnud lillepeenraid, puid ega põõsaid. Alustasime muru parandamisega, lillepeenarde rajamisega, puude-põõsaste istutamisega. 1988. a sügisel sai rajatud laste kelgumägi, 1989. a kevadel mägi haljastati. 1989. a kevadel sai valmis väike katselapp, millele esimesel aastal panime kartuli. Samal aastal eelarve artiklitest kokkuhoitud raha eest muretsesime puidust õuevahendid firmalt «Rapex». 1990. a valmis sõimelaste aed, samuti kuur aiatraktori ja tööriistade hoidmiseks. Igal järgneval aastal sai juurde istutatud lilli ja teisi püsikuid, abi osutas Halinga metskond. Ümber aia on istutatud kaherealine kuusehekk. Kahjuks alevi vanemate laste poolt enamus väikesi noori puid murti, põõsad tallati maha, nii et tehtud tööst ei saanud keegi rõõmu tunda. Haljastuse parandamisega tegeleme jätkuvalt igal aastal, kasutades ka lastevanemate abi. 8.5.1. Välisilme parandamise tegevuskava Tegevus Põhjus Oodatav kasu 1. Haljastuse parandamine Õueala pakub tuulte eest vähe varju Laste õuesviibimise tingimuste parandamine, ilumeele arendamine 2. Puhkenurga rajamine Vajadus omada oma grillnurka Ürituste läbiviimise kohtade mitmekesistamine 3. Välistreppide remont Trepid lagunenud Lasteaia maja välisilme parandamine 4. Lipuväljaku rajamine Puudu riigilipu heiskamise koht Isamaalise kasvatuse süvendamine 8.5.2. Sisekujunduse täiustamise tegevuskava Tegevus Põhjus Oodatav kasu 1. Üldkoridori kujunduse lastepärasemaks muutmine Üldilme muutmise vajadus Esteetilise ilme parandamine 2. Loodusliku materjali jätkuv kasutamine sisekujunduses Maja siseilme muutmine lastepärasemaks Esteetilise ilme parandamine 3. Toalillede ja -taimede juurdemuretsemine Vajadus muuta sisekujundus hubasemaks Esteetilise ilme parandamine 9. RAHA JA EELARVE Lasteaial on oma eelarve, mille igal aastal kinnitab vallavolikogu. Analüüsides viimaste aastate eelarveid võib väita, et pärast Pärnu-Jaagupi valla liitmist Halinga vallaga on lasteaia rahalised võimalused järjest kahanenud. On elatud «peost suhu», raha on jätkunud vaid eksisteerimiseks. Ainsa stabiilse artiklina eelarves võib ära märkida artikkel 100 «töötasud», aga praeguse seisuga jäävad pedagoogide palgad tunduvalt maha munitsipaalkoolide õpetajate palkadest. Pidevas defitsiidis on olnud remondirahad, süsteemne lasteaia maja remontimine ja inventari muretsemine praktiliselt katkes 1997. a, pärast seda oleme saanud remontida vaid kaks rühma ja sedagi rahalises kitsikuses. Inventari järjepidevaks uuendamiseks ei ole samuti raha jätkunud, inventari peatüki all loetletud vähesed asjad on muretsetud kokkuhoiu arvelt. Hoone vajab remonti nii seest kui väljast (lisa 2). Eelarve tulude poole suurendamise eesmärgil rentis vald 1995. a Eesti Ühispanga Pärnu-Jaagupi filiaalile lasteaia meditsiinibloki, rendirahad laekusid valla eelarvesse. Alates 2000. a rendib ruume dr E. Leppiku erahambaravikabinet, raha laekub samuti valla üldeelarvesse. Eelarve tuludeks on lastevanemate poolt kaetav toitlustustasu ja alates 1999. a ka õppemaks. Sponsorluse abi oli eriti tuntav 1994. ja 1995. a, mil aktsiaselts Faatum (eesotsas kohaliku mehe Urmas Assmanniga) muretses lasteaiale palju mänguasju, mitmed kvaliteetsed ja tol ajal hinnalised kassettraadiod, puhurid, sisekujunduseks materjali. Lasteaed on palju tänu võlgu ka endisele Halinga metskonnale ja metsaülemale Ahti Umbsarele, kes on aidanud paljude istikute, kuuskede muretsemisel ja tänu temale oli lasteaial ka võimalus töötada arvutiga. Sponsorlust on teinud Eesti Ühispanga Pärnu-Jaagupi filiaal, nende poolt oleme saanud osta mänguasju ning saime ka kasutatud, kuid töökorras paljundusaparaadi. Pärnu-Jaagupi kiriku kaudu (õpetaja U. Viilma) on lasteaiale annetatud mänguasju ja lastele jõulukingitusi. Tegevus Põhjus Oodatav kasu 1. Töötasu iga-aastane suurendamine Jõuda pedagoogide palkadega kooli õpetajatega ühele tasemele, kompenseerida elukalliduse tõus Motiveerida head tööd, saada ja hoida häid spetsialiste 2. Töötajate tunnustamise süsteemi väljatöötamine Hea töö väärtustamine Pedagoogide töö kvaliteet ja kompetentsuse tõus 3. Vajadusel tasuliste teenuste väljapakkumine • saali ja köögi kasutamine • lapsehoidjate laenutus • tellimuslasteaia rühm (ka suvel, lisatasuga) • õhtusel ajal laste hoidmise võimalus • vabade kohtade olemasolul teiste valdade laste teenindamine Vastavalt ruumide ja võimaluste olemasolu, haritud kaader töötamaks lastega Eelarvetulude suurendamine 4. Eri projektides osalemine Vajadus suurendada eelarvetulusid Majandusliku olukorra paranemine 5. Võimalike sponsorite otsimine Ringide töö rahastamise vajadus, finantsseisundi parandamise vajadus Majandusliku olukorra parandamine 6. Vanemate palgatingimuste paranemisel lastevanemate osaluse suurendamine Suurendada eelarve tulusid Laste õppe- ja olmetingimuste paranemine 10. SUHTED AVALIKKUSEGA, SUHTEKORRALDUS Suhtekorralduse ülesanne on veenda avalikkuse esindajaid lasteaia missiooni, taotluste, tegevuse, põhimõtete õigsuses ja kasulikkuses; häälestada neid soodsalt oma asutuse suhtes; kujundada lasteaiale võrdlemisi kõrge reiting ja kasutada seda reitingut lasteaia edukuse tõstmiseks. Vaatluse alla on võetud nii sisemise kui välimise suhtekorralduse põhiülesanded. 10.1. Seesmine suhtekorraldus 10.1.1. PERSONALISUHTED • Hoida töötajaid pidevalt kursis lasteaia sise- ja välisprobleemidega • Kaasata töötajaid lasteaia strateegia kujundamisse, operatiivprobleemide arutamisse, olulisemate otsuste tegemisse • Võimaldada töötajatel vabalt esitada oma ettepanekuid • Hoida ja tugevdada lasteaia kultuuri 10.1.2. SUHTED LASTEGA • Olla lastega suhtlemisel aus, avatud, rõõmsameelne, sõbralik, tähelepanelik, tasakaalukas • Toetada iga lapse eripära, arvestada lapse õigust omada isiklikku arvamust • Soodustada laste mõtlemis- ja analüüsioskuse ning loovuse arendamist • Kiita ja tunnustada last heade tulemuste eest. 10.2. Välimine suhtekorraldus 10.2.1. SUHTED KODUGA • Toetada perekonda laste kasvatamisel, aidata kaasa lapse arengule • Tunnustada perekonna kui esimese õpetaja rolli • Nõustada lapsevanemaid õppe- ja kasvatusküsimustes • Tunda pere eelistusi, huve, muresid ja traditsioone ning vastavalt sellele toimida • Seinaleht või teadete tahvel üldinfo, aktuaalsete probleemide ning eriliste sündmuste kohta • Eri võimalused info vahetamiseks vastavalt perede vajadustele ja eelistustele (individuaalsed märkmikud, kirjavahetus, laualehed jne) • Ühisüritused (peod, näitused, matkad, väljasõidud, talgud lasteaias jne) • Rühmakoosolekud, vajadusel ka üldkoosolekud • Võimalus viibida rühmas, et jälgida lapse tegemisi ja seda, kuidas õpetaja temaga tegeleb (lahtiste uste päevad) • Lasteaia raamatukogu kasutamise võimalus, raamatute laenutamine • Ankeetküsitluste läbiviimine, et selgitada lastevanemate soove ning arvamusi • Vajadusel ja lapsevanemaga kokkuleppel laste kodude külastamine • Võimalus koos lasteaia pedagoogidega osa saada vallas või mujal korraldavatest psühholoogilistest ja pedagoogilistest loengutest, lastevanemate koolitusest • Soovi korral ja vajadusel eelkooliealiste laste kasutatud riiete müük või vahetus. 10.2.2. SUHTED TEISTE ASUTUSTEGA • Tihe koostöö kohaliku omavalitsusega kõikide küsimuste lahendamiseks • Koostöö kohalike algkool-lasteaedadega (kohtumisõhtud, külalisesinemised, spordi- ja perepäevad, laulu- ja tantsukonkursid, pedagoogiliste probleemide arutelud, infovahetus, eesrindlike kogemuste vahetamine jne) • Koostöö koolide muusika- ja liikumisõpetajatega (kehalise kasvatuse õpetajatega). • Koostöö kohaliku gümnaasiumiga (koostöö eri vormid algklassiõpetajatega, ühisüritused, infovahetus, võimalus ringijuhte palgata jms) • Spordikeskuse võimaluste ärakasutamine (liikumistegeluste läbiviimine, spordipäevade korraldamine jne) • Muusikakooliga jätkuv koostöö (kontserdid, pillidega tutvumine, ühisüritused ja -esinemised, huvialaringide juhtide palkamine jms) • Koostöö kohaliku rahvamajaga (ühisüritused, kontsertide läbiviimine, teatriühiskülastused, abi lasteaia pidude ja perepäevade korraldamisel, näitused jms) • Koostöö teiste kohalike ametiasutuste ning ettevõtetega (politsei, päästeteenistus, haigla, apteek, sidejaoskond, õmblustsehhid, pagaritöökoda, juuksur, kauplused jt – õppeekskursioonid) 11. LASTEAIA TÖÖ TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE 11.1. Lasteaia tulemuslikkus Lasteaia tulemuslikkuse hindamine tähendab välja selgitada, kuivõrd lasteaia tegevus ja tulemused vastavad lasteaia ette seatud eesmärkidele, kas asutuse tegevus annab oodatavaid tulemusi. Täieliku pildi lasteaia tulemuslikkusest saab kasutades sise- ja välishindamisel paljusid kriteeriume lasteaia tegevuse eri valdkondade kohta, mille käigus selgub lasteaia kvaliteet. Rõhuasetus tundub olevat liikunud rohkem välishindamiselt sisehindamisele. 11.2. Lasteaia tulemuslikkuse tunnused 11.2.1. SISEND, RESSURSID • Materiaalne baas (ruumid, inventar, korrashoid, õppevahendid jne) • Õpetajate kvalifikatsioon • Õpetajate koolitus • Õpetaja, lapse, lasteaia arenguvõimelisus • Lastevanemate osalus • Kaadri koosseis • Erivajadustega laste mängu- ja õppetingimused 11.2.2. SISEKESKKOND • Mikrokliima (üksteisemõistmine, turvalisus, inimsuhted, valmisolek meeskonnatööks jne) • Organisatsiooni kultuur (tööre�iim, juhtimine, asjaajamine, traditsioonid jne) • Eesmärkide, probleemide selgus, eesmärkide omaksvõtt • Infovahetus 11.2.3. VÄLJUND, PRODUKT • Laste hakkamasaamine ja edasijõudmine nii koolis kui elus • Laste aktiivsus • Õppekava tasakaalustatus ja eesmärkide saavutatus • Õpetaja osa õppe-kasvatusprotsessi korraldajana • Ringide töö, lasteaed kui kultuuriasutus • Intellektuaalse, sotsiaalse, kõlbelise ja emotsionaalse arengu tasakaal 11.3. Lasteaia sise- ehk enesehindamine Lasteaia sise- ehk enesehindamine on lasteaia tegevusele hinnangu andmine lasteaia enda, s.o temas tegutsevate või temaga otseselt seotud inimeste poolt. Eesmärk on määratleda asutusesisese analüüsiga tugevad küljed, välja tuua probleemid, saada abistavat informatsiooni plaanide ja arengukava koostamiseks-täiendamiseks. Lasteaed on alati huvi tundnud oma töö tulemuslikkusest ja soovinud, et tulemused oleksid võimalikult head. Sisehindamise protsessi on haaratud ja haaratakse ka tulevikus kaasa peale pedagoogide ka teisi lasteaia töötajaid, lapsevanemaid, hoolekogu – see muudab lasteaia avatumaks, demokraatlikumaks 11.3.1. SISEHINDAMISSÜSTEEMI KUJUNDAMINE JA TÄIENDAMINE • ankeedid, küsimustikud (nii nimelised kui anonüümsed) • töötajate eneseanalüüsi küsimustikud • arenguvestlused • sisekontroll (ka majandusliku poole pealt). 11.4. Välishindamine Riiklik järelevalve õppe- ja kasvatustegevuse üle viidi lasteaias läbi 9.–12. jaanuar 2001. a Kontrolliti haridusalastest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist, asutusesisest juhtimist, õppe-kasvatustöö planeerimist ja korraldust, kooliks ettevalmistust ning töökeskkonda, selle vastavust alushariduse raamõppekavale. Kontrolli lõppedes selgus, et oleme esimene lasteaed Pärnu maakonnas, kellele ei tehtud ühtegi ettekirjutust. Pärnu Tervisekaitsetalitus on kontrollinud lasteaeda pidevalt igal aastal ning kontrollaktides on märgitud lasteaia ruumide remondivajadus, samuti valgustugevuse normidele vastavusse viimise vajadus. Tuleohutusjärelevalve on teostanud tuleohutusülevaatusi samuti igal aastal. Suurim puudus on nõuetele vastava tulekahjusignalisatsiooni puudumine. Riigi Tööinspektsioon on kontrolli teostanud kahel korral, 1994 ja 1996. a, tõsiseid puudusi mõlemal korral ei avastatud. 12. ARENGUKAVA RAKENDAMISE JA PIDEVA TÄIENDAMISE NING KORRIGEERIMISE KORD Muutused väliskeskkonnas toimuvad kiiresti, organisatsioon ise oma suhteliselt stabiilse seesmise kultuuri tõttu on alati teataval määral inertne. Et ei rikneks organisatsiooni ja väliskeskkonna vaheline tasakaal, on vaja aeg-ajalt «järeleaitamist» e. uuendamist. Tuleb püüda organisatsioon väliskeskkonnaga jooksvalt tasakaalus hoida. Iga uuendus kutsub esile terve ahela uusi muudatusi. Iga uuendus maksab midagi ning kulutused kipuvad olema suuremad kui uuendusest johtuv kasu. Ka see on aksioom, et igasugused uuendused leiavad inimeste poolt vastuseisu. Organisatsioon tuleb uuendusteks ette valmistada, viia ta vajalikku konditsiooni. Igal konkreetsel juhul tuleb määrata konkreetne menetlus. Iga õppeaasta algul tuleb arengukava rakendus läbi vaadata, uurida välja tekkinud probleemid, need lahti rääkida, formuleerida ja avalikustada; seejärel teostada uuringud, mille käigus tuleb kindlaks teha probleemide konkreetsed parameetrid, nende põhjused ja oletatavad mõjutegurid. Kõige selle põhjal välja töötada võimalikud mõjutusakordid, mida analüüsitakse ja katsetatakse, arvestades nende maksumust, võimalikke negatiivseid tagajärgi ja ajakulu. Kui need etapid on läbitud, tuleb valida sobivaim uuendusvariant ning see juurutada. Järgneb jällegi tagasiside ja programmi pidev korrigeerimine. Muudatused vaadatakse pedagoogilise nõukogu ja hoolekogu poolt läbi iga aasta aprillis-mais ning kinnitatakse septembrikuu volikogu istungil. Halinga Vallavolikogu 19. novembri 2003. a määruse nr 19 lisa 1 SWOT-ANALÜÜS Lasteaia tegevust soodustavad sisetegurid (tugevused) • Haritud õpihimuline kaader • Hea koostöö ja mikrokliima • Spetsiaalselt ehitatud lasteaia maja valla keskuses • Lasteaia operatiivse ja vaimse juhtimise tase • Tugevate käeliste ja muusikaõpetuse õpetajate olemasolu • Lastevanemate nõustamise võimalus • Mitmesuguste huviringide olemasolu Lasteaia tegevust raskendavad sisetegurid (nõrkused) • Raha vähe igas valdkonnas • Maja ja ruumide remondivajadus • Inventar suures osas vananenud • Erispetsialisti (psühholoog) puudumine, logopeedilise abi vajadus suurem olemasolevast • Kaasaegsete õppevahendite muretsemisel raskused, kuna ei piisa raha • Pedagoogilise personali keskealisus, noorte protsent väiksem Lasteaia tegevust soodustavad välistegurid (võimalused ) • Lasteaia korraldust ja haridust puudutavate seaduste ja määruste olemasolu • Kohalik kultuurielu, side teiste asutustega • Lastevanemate hariduslik ja majanduslik seis alevis küllalt stabiilne • Riigipoolne toetus täienduskoolitusele • Lasteaia hea reiting ümbruskonnas ja maakonnas • Pärnu-Jaagupi alevis ainus 6-aastaste laste kooliks ettevalmistaja Lasteaia tegevust takistavad välistegurid (ohud) • Perede lahkumine Pärnusse, süvenev siseriiklik ränne • Tingimused õppe- ja kasvatustöö läbiviimiseks (õppevahendid jne) vähe kaasaegsed • Kohaliku omavalitsuse erinev suhtumine valla viide haridusasutusse • Lastevanemate kohatine ükskõiksus pedagoogiliste probleemide vastu. Halinga Vallavolikogu 19. novembri 2003. a määruse nr 19 lisa 2 Art. nimetus 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 100 Töötasu 769 7000 793 500 875 510 975 950 1 000 050 985 000 1 068 480 210 Sots. maks 254 000 261 730 288 920 322 060 330 070 329 975 369 850 310 Kants. kulud 12 000 12 000 11 000 9 800 12 400 15 900 17 500 311 Bürook. 4 000 3 000 2 000 2 000 3 500 4 000 4 500 313 Trükised – 1 300 1 500 1 500 2 000 3 000 3 000 314 Postik. 8 000 500 300 300 300 300 – 315 Sidekulu – 7 200 7 200 6 000 6 600 6 600 9 000 320 Maj. kulu 230 560 252 600 303 600 229 200 349 300 443 300 345 800 321 Küte 120 000 120 000 110 000 120 000 177 100 173 000 180 500 322 Elekter 45 000 80 000 95 000 75 000 75 000 87 000 80 000 323 Vesi 15 000 20 000 14 500 11 000 9 000 14 000 14 000 324 Terr. korrashoid 10 000 10 000 15 000 15 000 15 000 17 000 17 000 325 Maamaks 560 600 1 400 1 100 1 100 326 Jooksev remont 40 000 55 000 66 000 5 000 70 000 150 000 50 000 329 Muud k – – 1 700 2 100 2 100 2 300 4 300 340 Soetused 11 500 18 900 16 500 3 000 5 300 45 800 341 Sisustus ja mööbel – 8 400 3 500 – – 32 000 26 700 342 Büroom ja olmetehn – – 5 000 – – 3 500 – 343 Eriotst. seadmed – – – – – 5 000 20 000 346 Ameti- ja eririietus – 3 000 3 000 1 000 1 300 1 300 1 300 348 Vooditarvikud – 7 500 5 000 2 000 4 000 4 000 4 000 360 Lähetused 2 200 3 000 2 000 2 000 1 500 1 800 1 500 490 Personalikoolitus 10 000 9 100 10 000 8 000 10 000 1 000+ 18 200® 1 000+ 13 630 420 Ravimid – – 1 000 1 000 1 000 1 000 1 000 380 Õppevahendid 10 000 26 760 35 000 29 920 46 750 42 500 35 000 410 Toitlust. 206 000 187 000 182 390 148 200 157 000 160 000 160 000 Kap. remont – – – – – – – KOKKU 1 506 180 1 597 210 1 715 920 1 729 130 1 913 370 2 030 275 2 122 533 Sellest l/v maksavad 133 900 128 050 151 880 178 120 203 750 202 500 195 000 Laste keskm arv aastas 124 116 108 100 98 77 76 Halinga Vallavolikogu 19. novembri 2003. a määruse nr 19 lisa 3 TÖÖÜLESANNETE JAOTUS JUHTKONNA VAHEL Juhataja Õppeala- juhataja Majandus- juhataja 1. Juhib, analüüsib ja koordineerib kogu lasteaia tööd X 2. Korraldab koostööd lastevanemate ja üldsusega lasteaia eesmärgi elluviimiseks X 3. Juhib arengukava ja õppekava koostamist X X 4. Tagab eelarve piires töötajate täiendusõppe X 5. Tagab lasteaia asjaajamise, kirjavahetuse, dokumendiringluse X 6. Koostab lasteaia eelarve ja esitab vallavalitsusele X 7. Peab kinni eelarvevahendite sihipärasest kasutamisest X X 8. Organiseerib ja tagab majandusliku teeninduse X 9. Hangib vajaliku inventari ja toimetab selle kohale X 10. Tagab lasteaia maa-ala korrastatuse X 11. Kehtestab sisekorraeeskirjad ja tagab nende täitmise X X X 12. Tagab tervisekaitseeeskirjade täitmise X X 13. Lahendab ohutustehnikaalased ja töötervishoiualased küsimused X X 14. Komplekteerib kaadri X 15. Juhib teenindava personali tööd X 16. Juhib pedagoogilise personali tööd, vaatab läbi õppe- ja tööplaanid X 17. Lahendab lahkarvamused töötajate vahel X 18. Esindab lasteaeda X 19. On pedagoogide nõukogu esimees X 20. Tagab väljapanekute nõuetele vastavuse X 21. Tagab kroonika koostamise ja sissekanded X 22. Teeb teatavaks kõrgemalt poolt saadud korraldused X 23. Juhendab ja vastutab õppe-kasvatustöö läbiviimise eest X 24. Kontrollib õppekava ja õppe-kasvatustöö läbiviimist, organiseerib aruandlust X 25. Koostab pedagoogiliste töötajate töögraafiku X 26. Koostab tunniplaani ja teeb selles muudatusi X 27. Koostab mittepedagoogiliste töötajate töögraafiku X 28. Nõustab lastevanemaid pedagoogilistes probleemides X X 29. Teeb ettepanekuid õppevahendite ja mänguasjade ostmiseks, väljavalimiseks, jaotab neid rühmade vahel X 30. Korraldab mänguasjade ostmist X 31. Vastutab inventuuride tegemise ja õigsuse eest X X Halinga Vallavolikogu 19. novembri 2003. a määruse nr 19 lisa 4 LASTEAIA AJALUGU PÄRNU-JAAGUPIS Esimesed ülestähendused lasteaiast pärinevad aastast 1923, mil Pärnu-Jaagupi Haridusseltsi naisosakonna poolt moodustati suvine lasteaed, mis ühel aastal oli Jaagupi alevikus ja teisel aastal Uduveres. 50-ndate aastate alguses, kui oli moodustatud Pärnu-Jaagupi rajoon, tekkis alevis tungiv vajadus lasteaia järele, kuna alev oli täienenud noorte perede arvel. Koos rajooni moodustamisega oli tekkinud rida uusi asutusi, kus inimesed tööd leidsid. Pärnu-Jaagupi Täitevkomitee juures töötava haridusosakonna juhtimisel (juhataja Mart Arust) hakati lasteaia ideed reaalseks muutma. 41. aastat tagasi, 1955. a teisel poolel hakati praegust apteegimaja (Pärnu mnt 25) kohandama lasteaiaks. Juhatajana asus tööle Emmi Kirsipuu ja kasvatajana Helve Pormann, kokatädina Leida Lohu. 11. jaanuaril 1956. aastal saadi maja laste vastuvõtmiseks valmis. Kasvandikke oli algul umbes 24 vanuses 3–7 aastat. Lapsi käidi lausa kodudest lasteaeda kutsumas, kuna lastevanematel puudus usaldus uue ettevõtmise vastu. Aga naised tundsid oma tööd ning 1. septembril 1958. a avati samas majas sõimerühm 15 lapsele, kasvatajana asus tööle Meida Valliveere. Lasteaial oli selles majas õunaaed, kasvatati angoorajäneseid, kes laste vahel õues ringi jooksid. Lastega käidi palju looduses. Praegune nn «solgikraav» oli väga puhas, isegi kalad ujusid sees. Kasvatajad olid seal koos lastega salaja ujumaski käinud. Pärnu-Jaagupi rajooni eluiga oli lühike. 1959. a kevadel see likvideeriti (lasteaed allus Pärnu rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee haridusosakonnale), lasteaed sai endisesse parteimajja uued ruumid (praegu on seal Mõisaküla baar). Vahetus juhataja, tööle asus Seila Suur. Sõimerühm asus esimesel korrusel, aiarühm esimesel. Sõimerühma asukoha pärast (mansardkorrus ikkagi) saadi tihti tuletõrje ja sanitaarepidemioloogiajaama töötajate käest pahandada. Teha polnud midagi, ruumipuudus oli suur. Sõimes oli 15 last, vanus algas kolmest kuust, kuna siis pidi noor ema tööle minema, kui ei tahtnud oma kohta kaotada. Titasid tuli ükshaaval sööta ja mähkida, kasvatajatel oli käed-jalad tööd täis. Algul söödeti imikuid süles, hiljem tegi Sulev Valliveere sahtlite ja seljatoega laua, siis sai sööta kolme last korraga. Kuna lapsi oli palju ja veel rohkem oli neil igasuguseid soove (ei tahtnud nad kogu aeg selili olla), tõusis rühmas tihti suur kisa. Korda tehti lasteaiamajale kuuluv suur aed, mis kujunes alevi ilusaimaks kohaks. Kasvatati palju lilli, hoiti korras muru ja kõnniteed. Aias oli palju õunapuid, varjatud mängunurki. Käidi lastega mererannas, kooriti õunu ja kuivatati neid. Aastatega toimusid ka selles majas muudatused. Kasvatajatel on meeles, kuidas rühmatoa põrandal kalpsasid konnad. Kasvataja Lainet tabas suur šokk, kui ta ükskord klaverit mängima hakkas ja suur rott esimeste helide peale klaverist välja volpsas. Aastal 1965 avati sõimeealiste laste tarvis maja Pärnu mnt 10, tookordne kinomehhaanikute ühiselamu, praegune Kuuse pood. Lapsi oli 15–18. 1966. a asus juhatajana tööle Agnes Härm. Püüti kaunistada ümbrust, rajati lillepeenraid ja istutati sireleid. Maja aga oli kohutavalt külm, toatemperatuur oli talvel tihti 8–10°C. Lastel olid karupüksid ja vildid jalas. Hiljem avastati, et maja lagi oli täiesti soojustamata ning pärast remonti elu normaliseerus. Laste arv kasvas pidevalt. Alevi teises otsas, Pärnu mnt 41, tookordne täitevkomitee maja, praegune kirikule kuuluv hoone, kohandati lasteaia tarbeks. Lapsed asusid sinna 1967. aasta 1. septembril. Algul oli lasteaia käsutuses vaid üks ruum, aga kui Halinga kolhoosi kontor välja kolis, siis saadi veel kaks ruumi juurde. Lapsi oli 25–30. Ka selles majas tuli töötajatel kogu aeg tegelda laste magamisraamidega: kord kokku, kord lahku ja see võttis palju aega. Toit veeti praeguse Mõisaküla baari majast käsikäruga kohale. Maja kõige suurem probleem oli liialt väike riietusruum. Algul polnud kappe, riided rippusid nagide otsas. Kasvatajatel oli tegu, et tunda ära kõikide laste riided. Hiljem tehti ühest väikesest kamorkast pisikene ruumisuurendus, aga ikka jäi ruumi väheseks. Kõikides lasteaia majades olid kuivkäimlad, puudus veevärk, kasutati käsikaevu vett, majad ahjuküttega. Ümberkaudsed kolhoosid (Vahenurme, Halinga ja «Edasi») ning ettevõtted (Tarbijate Kooperatiiv, Kalakombinaat ja HO) panid rahad kokku ning hakkasid ehitama uut lasteaeda. 10. märtsil 1972. a sai valmis uus lasteaed Kooli tn 2 (praegune Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi algklasside maja). Likvideeriti lasteaed Pärnu mnt 10 hoones (praegune Kuuse poe maja), kuid tööle jäi ikkagi kaks kohandatud aiarühma (Pärnu mnt 18 ja 41). Kolmes majas oli kokku kaheksa rühma, nendest kaks ööpäevarühma. Köök jäi uude majja, söögitädidel tuli söök 3–4 korda päevas käsikäruga kahte majja laiali vedada. Laste kohti oli ette nähtud 185, tegelikult käis neid 190–206. Lapsed käisid lasteaias alevist, Libatsest, Engest, Pööraverest, Vahenurmest, Halingast, Arest, Koongast – 10 km raadiusega. Püsis järjekord, kaadri suurus oli 48 inimest. 1. septembril 1972. a lahkus juhataja kohalt Agnes Härm ja juhataja kohale asus Meida Valliveere. Tema õlule langes suur töö uues majas: aia tegemine, mänguvahenditega sisustamine. Eraldi raha selleks polnud. Nii tuligi šeffide ja lastevanemate abiga see tohutu töö ära teha. Kordamööda käisid isad õhtuti abiks. Ka materjali otsiti igalt poolt. Kelgumäe trepi hankis Lembit Tamvere (tol ajal oli ta «Edasi» kolhoosi peamehhaanik) Tallinna lähedalt prügimäelt. Probleeme ei olnud ainult õuealaga. Esimese aasta lõpul tuli uues majas teha sanitaarremont, kuna viimistlus lagunes ja kogu maja seintelt koorus värv. Kooli tn 2 maja oli väga külm maja. Ei aidanud ka lisapumpade paigaldamine. 1978. a asus juhatajana tööle Helve Pormann. Ka tema pidi maadlema mitmesuguste probleemidega, eriti kütte ja veevärgiga. 1983. a, üks aasta enne pensioniea saabumist, lahkus Helve Pormann juhataja kohalt ja asemele asus Aime Jaaniste. Vaatamata kolme maja käigusolekule ei jätkunud ikka lasteaiakohti. Suureks probleemiks oli kärudega toiduvedamine 3–4 korda päevas, samuti lõputu ahjude kütmise probleem. Tookordne Halinga kolhoosi juhatus eesotsas Lembit Tamverega otsustas hakata ehitama alevisse veel üht lasteaeda. Riik eraldas raha ja aastal 1984 alustati maja ehitusega, kus me täna oleme. Planeeriti ehitada kahes järgus, algul 140-le lapsele, hiljem ka teine tiib sama arvu lastele. 14. veebruaril 1986. a andsid ehitajad maja üle. Lapsed asusid majja 18. märtsil 1986. a. Majas oli sõimerühm (algul ööpäevane) ja neli aiarühma. 1. septembril 1986. a alustas majas tööd logopeediline ööpäevarühm. Uue maja käikuandmisega kadusid ära rühmad Pärnu mnt 18 ja 41 majadest, tööle jäi kaks suurt lasteaeda. Algul tuli juhatajal Aime Jaanistel jagada end kahe maja vahel. Lapsi oli kokku 261, töötajaid üle 50-ne, kasvatajaid 18 ja 2 õpetajat. 1. jaanuaril 1987. a jagunesid lasteaiad kaheks iseseisvaks asutuseks: Pärnu-Jaagupi LPK Kooli tänaval, juhataja Sirje Mölder ja Halinga LPK – Aime Jaaniste. 1. septembrist 1988. a lahkus Aime Jaaniste Pööravere Algkooli juhatajaks ning tema tööd jätkas Ene Ilves. Ei osanud aimatagi, kui rasked ajad meid ees ootavad. Kuna maja oli uus, õu lage, riigi majandus liikus allamäge, kaasa arvatud kolhoosid, ei olnud meil kelleltki enam abi loota. Šeflus muutus sõnakõlksuks või lihtsalt katteta lubadusteks. Tuli kulutada palju uksi ja veel rohkem närve, enne kui aastal 1990 võisime rääkida esimestest tulemustest. Oli rajatud katseaed, istutatud hekke, puid ja põõsaid, rajatud eri roosisortidega roosinurk, valmis sai kelgumägi koos trepi ja käsipuuga. Sõimelapsed olid saanud oma mänguaia koos piirdetaraga, ühe paviljoni alla ehitasime kuuri niidumasina ja aiatööriistade jaoks. 1989. a eelarve artiklitest kokkuhoitud raha eest oli tehtud leping väikeettevõtte «Rapex»-iga, kes sisustas meie õue mängu- ja ronimisvahenditega 4556 rbl eest. Suured raskused olid alanud joonistusvahendite muretsemisega, mis kulmineerus aastaks 1991, mil polnud müügil värvipliiatseidki, muust rääkimata. Mänguasjadest pole mõtet rääkidagi, olukorda püüdsid leevendada kasvatajad, kes tõid kodust oma laste mänguasju. Ka toiduainetega varustamisel oli hull aeg: hinnad tõusid, mitmed vajalikud produktid puudusid müügivõrgust üldse. Iga aastaga tuli majandusjuhatajal mängida üha enam võlurit, et lapsed nälga ei jääks. Seoses laste arvu vähenemisega (1988. a läks käiku Libatse Algkool-Lasteaed, 1989 ka 4 lasteaiarühma) tõusis päevakorda ühe lasteaia likvideerimise vajadus. See oli psühholoogiliselt väga pingeline periood, kuna kahe eri kollektiivi vägivaldne üheks liitmine oleks toonud kaasa lõputuid sisepingeid. 1. augustil 1991. a likvideeriti Kooli tn lasteaed ja ruumid sai endale Pärnu-Jaagupi keskkool. 1. septembril 1991. a oli lasteaia nimekirjas 99 last, nende hulgas lapsed Kooli tn lasteaiast. Üle oli tulnud 18 last. See arv tõestas, et majanduslikult oli mõttetu hoida lasteaiana töös kahte suurt maja. 1. juulil 1992. a nimetati Halinga lastepäevakodu ümber Pärnu-Jaagupi lastepäevakoduks. 1994. a 1. jaanuaril lahkus Pärnu-Jaagupi LPK-st enamus Vahenurme lasteaialapsi eelmisel sügisel valminud oma lasteaed-algkooli. Tasapisi hakkas laste arv suurenema, olime õnnelikult kõige suurema mõõnaperioodi üle elanud, ilma et me oleks pidanud sulgema ühtki rühma. 28. juunil 1999. a nimetati Pärnu-Jaagupi Lastepäevakodu ümber Pärnu-Jaagupi Lasteaiaks «Pesamuna».