Anija Vallavolikogu — Anija valla põhimääruse kinnitamine ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadusega kooskõlla viimine — KO, 13, 237

Anija Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Anija valla põhimäärus koos parandustega. 1.1. Tunnistada kehtetuks Anija Vallavolikogu 29. veebruari 1996. a määrusega nr 4 vastu võetud Anija valla põhimääruse punktid 27.4, 35, 35.1, 35.2. 1.2. Täiendada Anija Vallavolikogu 29. veebruari 1996. a määrusega nr 4 vastu võetud Anija valla põhimäärust punktidega 6.4, 21.16.1, 25.4, 25.4.1, 25.4.2, 25.4.3, 25.4.4, 25.5, 25.5.1, 25.5.2, 37.7. 1.3. Muuta Anija Vallavolikogu 29. veebruari 1996. a määrusega nr 4 vastu võetud Anija valla põhimääruse punkte 2.3, 6.1, 6.2, 6.3, 17 (tervikuna), 18 (tervikuna), 21.13, 24.1, 27.1, 30 (tervikuna), 38.1.1, 40 (tervikuna), 49 (tervikuna). 2. Anija Vallavalitsus tagab ühe kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist Anija valla põhimääruse tervikteksti avaldamise Riigi Teataja elektroonilises andmekogus koos kõigi selles tehtud muudatuste ja täiendustega. 3. Määrus jõustub alates 1. veebruarist 2000. a. Volikogu esimees Arved-Evald KAUBI Kinnitatud Anija Vallavolikogu 20. jaanuari 2000. a määrusega nr 2 Anija valla põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Põhimääruse eesmärk Anija valla põhimääruse eesmärk on määrata kindlaks Anija valla omavalitsuse ülesanded, vastutus ja korraldus ning Anija valla omavalitsusorganite suhted omavahel ja riigiorganitega. 2. Anija valla omavalitsus 2.1. Anija valla omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustest, vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2.2. Anija valla omavalitsuse lähendamiseks rahvale ja vallaelanike paremaks kaasamiseks valla juhtimisse võib vallavolikogu jaotada Anija valla osavaldadeks, arvestades elanike tahet. 2.3. Kohalik omavalitsus Anija vallas teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse ja rahvaalgatuse teel. 3. Anija valla omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus Anija vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 3.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 3.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3.3. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 3.4. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 3.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 3.6. avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel; 3.7. tegevuse avalikkus. 4. Anija valla omavalitsuse õiguslikud alused 4.1. Anija vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. 4.2. Anija valla kui kohaliku omavalitsusüksuse pädevusse antud ülesannete ja riiklike kohustuste realiseerimine tagatakse valla arengukava ning eelarve kujundamisel ja maksusüsteemi rakendamisel seadusega määratud ulatuses ja korras. 4.3. Anija vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. 4.4. Anija valda kui avalik-õiguslikku isikut esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel oma pädevuse piires vallavolikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. 5. Anija valla omavalitsusorganid Anija valla omavalitsusorganid on: 5.1. vallavolikogu – Anija valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 5.2. vallavalitsus – vallavolikogu poolt moodustatud täitevorgan. 6. Anija valla omavalitsusorganite suhted riigi- ja kohtuorganitega 6.1. Anija valla omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. 6.2. Anija omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele ega maakogule. 6.3. Anija vallal on õigus oma rikutud või vaidlustatud õiguste või vabaduste kaitseks pöörduda seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse. 6.4. Kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise puhul. 7. Anija valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega 7.1. Anija valla omavalitsuse suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega rajanevad omavahelistel lepingutel. 7.2. Anija valla omavalitsusorganid võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksuste omavalitsusorganitega, samuti moodustada liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras. 7.3. Anija vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 7.4. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab Anija valda vallavolikogu või tema poolt määratud esindus. 8. Anija valla sümbolid 8.1. Anija valla sümbolid on lipp ja vapp. 8.2. Anija valla lipp koosneb horisontaalselt asetsevast rohelisest ja sinisest võrdsest värvilaiust. Lipu üleval vasakul paikneb Anija valla vapp. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 1:2. 8.3. Anija valla vapil on kujutatud sinisel hõbedase raamiga kilbil hõbedane hani. 8.4. Anija valla lipu ja vapi standardid ning muud Anija valla visuaalsete sümbolite nimistud, samuti Anija valla lipu ja vapi ning muude visuaalsete sümbolite kasutamise korra kehtestab vallavolikogu vastavuses seadusega. 9. Asjaajamiskeel Anija valla omavalitsusorganites 9.1. Asjaajamiskeel Anija valla omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel. II. ANIJA VALLA PIIRID JA HALDUSJAOTUS 10. Anija valla piir 10.1. Anija valla piir, mis on kinnitatud Eesti Vabariigi Maa-ametis, piirneb Raasiku, Jõelähtme, Kuusalu, Kõue, Kose ja Aegviidu vallaga, Kehra linnaga ning Järva maakonnaga. Anija valla administratiivkeskus asub Kehra linnas. 10.2. Anija valla piiride muutmine toimub pärast elanike arvamuse väljaselgitamist ja vallavolikogu seisukohta arvestades. 10.3. Valla piiride muutmisel peetakse silmas: 10.3.1. et valla maa oleks tervikuna kokkukuuluv; 10.3.2. et tervikuna kokkukuuluvat, tihedalt asustatud maa-ala ei tükeldataks kahe või enama valla piiresse; 10.3.3. et valla elanike arv oleks selline, mis võimaldab vallal edukalt areneda ja korralikult täita temale pandud ülesandeid. 11. Anija valla haldusjaotus 11.1. Vallaelanike seisukohta arvestades või nende initsiatiivil ning kohaliku omavalitsuse ülesannete parema täitmise tagamiseks võib moodustada Anija valla koosseisus osavallad. 11.2. Osavallad ja nende piirid määrab vallavolikogu. III. VALLAELANIK 12. Vallaelaniku mõiste 12.1. Anija valla elanik on isik, kes on registreeritud Anija valla isikuregistris. 12.2. Anija valla territooriumil elavad isikud peavad olema registreeritud Anija valla isikuregistrisse. 13. Vallaelaniku valimisõigus Anija valla elanik osaleb vallavolikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste seadusele. 14. Valla õigus muude isikute suhtes Vallavolikogul on õigus seaduses kehtestatud korras panna kohustusi vallas kinnisvara omavatele või haldavatele, samuti vallas ajutiselt viibivatele isikutele. IV. VALLAVOLIKOGU 15. Anija valla esinduskogu 15.1. Vallavolikogu on Anija valla esinduskogu ning ta valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. 15.2. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb ainult vallaelanike huvides ja nende nimel. Vallavolikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitlusi või -hääletusi. 15.3. Vallavolikogu määrab seaduses sätestatud alustel kindlaks oma struktuuri ja töökorra. 15.4. Vallavolikogu esindab ja tema tööd juhib volikogu esimees. 16. Vallavolikogu valimise kord 16.1. Vallavolikogu valitakse kolmeks aastaks kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel salajasel hääletamisel. 16.2. Volikogu liikmete arvu määrab vallavolikogu eelmine koosseis, lähtudes vallaelanike arvust. 17. Vallavolikogu liige 17.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele (RT I 1996, 37, 739; 1999, 60, 618). 17.2. Volikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning valla elanike vajadustest ja huvidest. 17.3. Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määras ja korras. 17.4. Volikogu esimehe või ühe volikogu aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. 17.5. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791) paragrahvi 25 lõikele 1. 17.6. Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. 17.7. Volikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt seoses: – volikogu tegutsemisvõimetusega; – tagasiastumisega; – väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist vallas; – nimetamisega kohtunikuks; – tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; – jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; – teovõimetuks tunnistamisega; – surmaga. 17.8. Volikogu liikme volitused peatuvad seoses: – valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; – nimetamisega prokuröriks; – valimisega vallavanemaks, kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks; – nimetamisega vallaametnikuks; – asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; – tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; – tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. 17.9. Kõnesoleva põhimääruse punktides 17.7 ja 17.8 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. 18. Vallavolikogu pädevus 18.1. Vallavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 18.1.1. vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine, selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 18.1.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 18.1.3. kohalikku eelarvesse laekuvate maksude osas soodustuste andmise korra kehtestamine; 18.1.4. koormiste määramine; 18.1.5. toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 18.1.6. vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 18.1.7. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 18.1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 18.1.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 18.1.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või osavalla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 18.1.11. osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 18.1.12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 18.1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine ja valla valimiskomisjoni moodustamine; 18.1.14. volikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 18.1.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 18.1.16. vallavalitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 18.1.16.1. vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine vallavalitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste vallavalitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18.1.17. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, revisjonikomisjoni liikmetele, vallavanemale, -valitsusele või -valitsuse liikmetele; 18.1.18. töötasu või hüvituse määramine volikogu esimehele või aseesimehele; 18.1.19. töötasu määramine vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele ning teistele valitsusliikmetele, hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 18.1.20. volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ning koosseisude kinnitamine; 18.1.21. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 18.1.22. valla esindamise korra kehtestamine; 18.1.23. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 18.1.24. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 18.1.25. kohtu kaasistujate valimine; 18.1.26. Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 18.1.27. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 18.1.28. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 18.1.29. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 18.1.30. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 18.1.31. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 18.1.32. detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 18.1.33. valla ametiasutuste ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 18.1.34. valla sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 18.1.35. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 18.1.36. muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 19. Vallavolikogu struktuur 19.1. Vallavolikogu töötab täiskoguna, samuti komisjonide ja fraktsioonide kaudu. 19.2. Vallavolikogu moodustab kohustuslikult revisjonikomisjoni. Muud alalised komisjonid moodustatakse vallaelu probleemvaldkonniti volikogule arvamuste esitamiseks. Vallavolikogu ajutisi komisjone ja töögruppe moodustatakse vastavalt vajadusele. 19.3. Vähemalt kolm vallavolikogu liiget võivad moodustada ja registreerida volikogu fraktsiooni, esitades volikogule vastava kirjaliku avalduse. 19.4. Volikogu tehnilise teenindamise tagab volikogu esimehe määratud sekretär ja vallavalitsuse kantselei. 20. Vallavolikogu töövormid 20.1. Vallavolikogu täiskogu töövorm on istung. 20.2. Volikogu komisjoni töövorm on koosolek. 21. Vallavolikogu töökord 21.1. Vallavolikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses, käesolevas põhimääruses ja vallavolikogu reglemendiga kehtestatud korras. 21.2. Volikogu koosseisu esimest istungit juhatab kuni esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. 21.3. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 21.4. Volikogu esimees või aseesimees kutsub volikogu kokku vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. 21.5. Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või aseesimees. 21.6. Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. 21.7. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 21.8. Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. 21.9. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 21.10. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 21.11. Hääletamine volikogus on avalik, salajane või nimeline. 21.12. Isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel. 21.13. Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. Paragrahvi 18 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 17 ja 23 nimetatud küsimustes on otsustuste tegemiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus (poolt hääletab üle poole volikogu koosseisust). 21.14. Umbusalduse avaldamist volikogu esimehele, vallavanemale, mõnele valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele võib algatada vähemalt neljandik volikogu koosseisust. 21.15. Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise. 21.16. Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või valitsuse liikme töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. 21.16.1. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusaldamise avaldamist. 21.17. Volikogu istungi käik protokollitakse. Istungi protokollide kättesaadavus tagatakse volikogu poolt määratud korras. 21.18. Volikogu istungi kokkukutsumine, küsimuste arutelu, hääletamine, otsustuste ja protokolli vormistamine toimub seaduses ja volikogu töökorras sätestatud korras. 22. Vallavolikogu esimees Vallavolikogu esimees: 22.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 22.2. esindab valda ja vallavolikogu vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 22.3. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 22.4. täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid. 23. Vallavolikogu komisjonid 23.1. Komisjoni koosseis ja selle põhikiri kinnitatakse volikogu otsusega. Komisjoni esimees valitakse volikogu liikmete hulgast. 23.2. Volikogu komisjoni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab vallavalitsuse vastav struktuuriüksus, mille määrab vallavalitsus. 23.3. Volikogu komisjonid juhinduvad oma töös Eesti Vabariigi seadustest, Anija Vallavolikogu määrustest, otsustest ja teistest õigusaktidest. 23.4. Volikogu komisjonide ülesanne on Anija valla poolt lahendamist vajavate vallaelu probleemide väljaselgitamine, ettepanekute tegemine nende lahendamiseks, tegevuskavade väljatöötamine, volikogu määruste ja otsuste algatamine ning eelnõude koostamine, arvamuste andmine volikogu määruste ja otsuste ning vallavalitsuse määruste ja korralduste eelnõude kohta ning volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimine. 23.5. Komisjoni liikmeteks võivad olla peale volikogu liikmete veel vallavalitsuse töötajad ja vallaelanikud. Komisjoni koosseis komplekteeritakse komisjoni esimehe ettepanekul. 23.6. Komisjoni töövorm on koosolek. 23.7. Komisjoni koosolekut juhib komisjoni esimees, tema puudumisel selleks määratud komisjoni liige. 23.8. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt 2/3 komisjoni koosseisust, sealhulgas komisjoni esimees. 23.9. Komisjon teeb otsustuse, kui selle poolt on üle poole kohalolevatest komisjoni liikmetest. Häälte jagunemisel võrdselt on otsustav komisjoni esimehe hääl. 23.10. Komisjoni otsustused on volikogu otsustuste aluseks. 23.11. Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. 23.12. Komisjoni esimehel on õigus nõuda komisjoni läbivaatamiseks volikogu menetluses olevaid eelnõusid, kui need kuuluvad komisjoni kompetentsi ega ole komisjonile suunatud. 23.13. Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja tellida sõltumatuid ekspertiise selleks volikogu esimehe poolt eraldatavate vahendite arvelt. 23.14. Komisjonil on õigus nõuda vallavalitsuse struktuuriüksustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. 23.15. Komisjoni esimehel on õigus osa võtta vallavalitsuse istungitest, kui arutatakse komisjoni pädevusvaldkonda kuuluvaid küsimusi. 23.16. Komisjoni pädevus ja töökord määratakse kindlaks komisjoni põhikirjas. 24. Revisjonikomisjon 24.1. Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. 24.2. Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt üks kord aastas: 24.2.1. vallavalitsuse ja nende ametiasutuste majandustegevuse seaduslikkust ja otstarbekohasust; 24.2.2. vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 24.2.3. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust vallaeelarvele; 24.2.4. valla ametiasutuste ja munitsipaalettevõtete raamatupidamise õigsust ja munitsipaalettevõtetesse paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust; 24.2.5. valla poolt sõlmitud lepingute täitmist. 24.3. Revisjonikomisjon teatab avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest kirjalikult vallavalitsusele. Vallavalitsus esitab revisjonikomisjoni akti koos oma seisukohaga kümne päeva jooksul volikogule. 24.4. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 24.5. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 24.6. Revisjonikomisjoni poolt tegevusvaldkonna või ettevõtte kontrollimise aluseks on volikogu esimehe ühekordne käskkiri. 25. Vallavolikogu fraktsioon 25.1. Vallavolikogu liikmed võivad ühineda rühmadeks. Vähemalt 3-liikmeline rühm võib registreerida end volikogu fraktsioonina. 25.2. Volikogu fraktsioon valib esimehe. 25.3. Volikogu fraktsioon teatab volikogule oma koosseisu ja kõik muudatused selles. Volikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. 251. Volikogu tegutsemisvõimetus 251.1. Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 251.1.1. pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 251.1.2. pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 251.1.3. pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe, vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest, vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 251.1.4. pole kahe kuu jooksul vallavanemale või -valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. 252. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid 252.1. Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: – seoses volituste tähtajalise lõppemisega; – tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; – seoses umbusalduse avaldamisega. 252.2. Käesoleva põhimääruse punktis 252.1 sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: – vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; – valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. V. VALLAVALITSUS 26. Vallavalitsus – omavalitsuse täitevorgan 26.1. Vallavalitsus on Anija valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Anija vallale kui omavalitsusüksusele pandud ning vallavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid, organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, koostab valla eelarve projekti ja korraldab eelarve täitmist. 26.2. Vallavalitsus realiseerib punktis 26.1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. 26.3. Vallavalitsus moodustab valla haldusaparaadi ja juhib selle tegevust, korraldab valla omandis olevate ettevõtete, asutuste ja muude organisatsioonide tegevust ning määrab vallavalitsusesisese teenistuse korra. 26.4. Vallavalitsus võib oma täitevtegevuse üksikud funktsioonid lepingu alusel üle kanda teistele isikutele, jäädes ise vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. 27. Vallavalitsuse struktuur ja moodustamise põhimõtted 27.1. Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed. 27.2. Vallavanem moodustab vallavalitsuse, mille tema esildise alusel kinnitab vallavolikogu kogu oma volituste ajaks. 27.3. Volikogu uue koosseisu esimesel istungil esitab valitsus lahkumispalve. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. 27.4. Kehtetu. 27.5. Vallavanema või valitsuse liikmete ametist vabastamine ei tingi kogu valitsuse ametist vabastamist. 27.6. Kogu vallavalitsuse või selle üksikute liikmete omal soovil ametist vabastamine kuulub volikogu pädevusse. 28. Vallavalitsuse pädevus ja töökord 28.1. Vallavalitsus on õigustatud otsustama kõiki küsimusi, mis vabariigi õigusaktide ja volikogu õigusaktidega pole antud riigiorganite või volikogu ainupädevusse. 28.2. Vallavalitsus: 28.2.1. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste ja otsustega või valla põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; 28.2.2. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 28.2.3. valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 28.2.4. esindab avalik-õigusliku isikuna valda kohtus. 28.3. Töökord: 28.3.1. vallavalitsuse töövorm on istung; 28.3.2. vallavalitsuse õigusaktid võetakse vastu valitsuse istungil. Valitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul üks selleks volitatud valitsuse liige; 28.3.3. vallavalitsus on õiguspädev küsimusi otsustama, kui istungist võtab osa peale vallavanema või tema asendaja vähemalt pool valitsuse koosseisust. Otsused võetakse vastu pooltehäälteenamusega; 28.3.4. vallavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks vallavolikogule, vallavalitsuse teenistuses olevatele isikutele ja vallaelanikele. 29. Vallavanem 29.1. Vallavanemaks võib vallavolikogu valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on vallavolikogu usaldus. 29.2. Vallavanem: 29.2.1. korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 29.2.2. esindab Anija valda ja Anija Vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 29.2.3. esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu ja teeb ettepanekuid selle muutmiseks; 29.2.4. esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks munitsipaalettevõtte juhi kandidaadi; 29.2.5. annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 29.2.6. täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. 30. Vallasekretär 30.1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. 30.2. Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. 30.3. Vallasekretär: 30.3.1. juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid valla ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 30.3.2. annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 30.3.3. korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 30.3.4. korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 30.3.5. saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 30.3.6. esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 30.3.7. hoiab valla vapipitsatit; 30.3.8. osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 30.3.9. annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 30.3.10. täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja valitsuse töökorras pandud ülesandeid. 31. Valla teenistus 31.1. Valla teenistus on palgaline töösuhe, mida tasustatakse valla eelarves haldusaparaadi ülalpidamiseks või töötasudeks ettenähtud vahendite arvel. Valla teenistust korraldab ja analüüsib valla kantselei. 31.2. Valla teenistus toimub valla kantseleis ja tema struktuuriüksustes, vallavalitsuse juriidiliseks isikuks olevas muus struktuuriüksuses, osavalla valitsuses või muus valla omandis olevas asutuses, ettevõttes või organisatsioonis. 31.3. Valla teenistuse korra kehtestab vallavolikogu lähtudes avalikku teenistust käsitlevast seadusest. 31.4. Töötajate võtmine valla teenistusse toimub soovitavalt konkursi korras. 32. Valla haldusaparaadi struktuur ja ülesanded 32.1. Valla haldusaparaat koosneb valla kantseleist ja valla haldusaparaadi ametnikest. 32.2. Valla kantselei põhiülesanne on vallavalitsuse liikmete töö oganisatsiooniline ja tehniline tagamine. Vallavolikogu, tema komisjonide ja volikogu liikmete töö tagamisel tegutseb volikogu esimehe määratud volikogu sekretär koostöös valla kantseleiga. 32.3. Vallavalitsuse haldusaparaadi ametnik: 32.3.1. täidab oma pädevusvaldkonnas vahetult omavalitsuse täitva ja korraldava võimu volitusi vastavalt vallavalitsuse väljatöötatud ja volikogu kinnitatud ametijuhendile; 32.3.2. analüüsib olukorda oma haldusalas; 32.3.3. valmistab ette küsimusi otsustamiseks vallavalitsuses või vallavolikogus. 33. Vallavolikogu ja vallavalitsuse omavahelise tööjaotuse ja koostöö põhimõtted Omavalitsusorganite põhifunktsioonid jaotuvad: 33.1. Vallavolikogu: 33.1.1. Anija vallas valitseva olukorra analüüs, kohalikust omavalitsusest olenevate probleemide väljaselgitamine ja neile põhimõtteliste lahenduste leidmine; 33.1.2. koostöö vallavalitsusega omavalitsusest olenevatele probleemidele lahenduse leidmisel. Sealjuures ei tohi volikogu ega volikogu esimees asendada vallavalitsust tema pädevusse kuuluvate ülesannete lahendamisel ega täitmisel; 33.1.3. valla varaliste suhete selgitamine riigi- ja eraomanikega ning valla varadest ülevaate omamine; 33.1.4. koostöös vallavalitsusega volikogu määruste ja otsuste väljatöötamine ja vastuvõtmine; 33.1.5. vallavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimine. 33.2. Vallavalitsus: 33.2.1. vallaelu jooksev korraldamine; 33.2.2. koostöö vallavolikoguga valla omavalitsusest olenevate probleemide lahendamisel; 33.2.3. määruste ja korralduste andmine vallaelu küsimustes; 33.2.4. vallavolikogu poolt lahendust vajavate küsimuste tõstatamine ja ettevalmistamine. VI. MAJANDUS JA EELARVE 34. Vallavara mõiste 34.1. Vallavara on vallale kui kohalikule omavalitsusüksusele kuuluv omand koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. 34.2. Valla eelarvesse laekuvad maksud ja valla kasuks seatud reaalkoormistest tulenevad võlad loetakse vallavaraks neile nõudeõiguse tekkimise päevast. 34.3. Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab vallavolikogu. 35. Kehtetu. 36. Valla eelarve tulud ja kulud 36.1. Valla eelarve tulud on: 36.1.1. laekumised maksudest; 36.1.2. laekumised munitsipaalettevõtetest, -asutustest ja -varadest. 36.1.3. rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 36.1.4. laenud ja vabade vahendite intressid; 36.1.5. muud laekumised; 36.2. Valla eelarve kulud on: 36.2.1. seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 36.2.2. lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 36.2.3. muude vajaduste finantseerimiseks; 36.2.4. reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. 36.3. Valla eelarveaasta algab 1. aprillist ja lõpeb 31. märtsil. 37. Valla eelarve koostamine ja tasakaalustamine 37.1. Valla eelarve koostamise aluseks on valla arengukava. Eelarve koostamise korra kehtestab vallavolikogu. 37.2. Eelarvesse lülitatakse kõik valla tulud ja kulud. Eelarve peab olema tasakaalus. Iga ettepanek eelarve või eelarve projekti muutmiseks tuleb esitada koos põhjendatud tulude või kulude muudatuste reaalsete katteallikate äranäitamisega. 37.3. Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. 37.4. Valla eelarve projekti koostamist juhib vallavalitsuse majandusnõunik. Majandusnõunik teatab eelseisva eelarveaasta majandusliku ja sotsiaalse arengu prognoosi põhjal igale eelarveliste vahendite kasutajale tema kulude piirsumma. Vahendite kasutajad esitavad oma täpsustused ja vastulaused koos valla arengukava vastava osa täpsustamise või muutmise ettepanekutega. 37.5. Valla eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha vallavolikogule ettepaneku laenu võtmiseks, vallavara müügiks enampakkumisel või valla võlatähtede (obligatsioonide) emiteerimiseks. 37.6. Valla eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks valla elanikele. 37.7. Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. 38. Valla majandustegevus 38.1. Valla majandustegevus on: 38.1.1. osalemine ettevõtluses vastavalt seadusele; 38.1.2. tehingud vallavaraga; 38.1.3. ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 38.1.4. fondide ja sihtkapitalide vahendite suunamine. 38.2. Vallavara tiitlipäraste valdajate majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. 38.3. Vallavara tiitlipärased valdajad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid ettevõtete ja elanike tulundusühingutega reeglina üksnes avalikult väljakuulutatud vähempakkumise korras. 39. Kohalikud maksud ja koormised 39.1. Kohalikud maksud ja maksumäärad kehtestab seaduse alusel vallavolikogu enne valla eelarve kinnitamist või muutmist ja need rakendatakse koos eelarvega. 39.2. Seaduses sätestatud korras võib vallavolikogu määrusega panna valla haldusterritooriumil asuva kinnisvara omanikele või valdajatele kohustuslikke reaalkoormisi. VII. VALLA ARENGUKAVA 40. Arengukava mõiste, selle vastuvõtmine ja muutmine 40.1. Valla arengukava on dokument, mis sisaldab antud omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. 40.2. Vallal peab olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. 40.3. Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist volikogus valla põhimääruses sätestatud korras. 40.4. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. 40.5. Arengukava on aluseks: 40.5.1. valla eelarve koostamisele; 40.5.2. investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 40.5.3. laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. 40.6. Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. 41. Valla üldplaneering 41.1. Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks välja töötatud terviklik maakasutusplaan, mille kinnitab vallavolikogu kümneaastaseks perioodiks vabariigi õigusaktides ning volikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades. 41.2. Osavalla plaan on valla üldplaneeringu täpsustatud ja seotud osa valla haldusterritooriumi kohta. 42. Valla ehitustegevus Vald võib kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate ülesannete täitmiseks vajalike ehitiste ja rajatiste püstitamiseks seaduses sätestatud korras sundvõõrandada teiste omanike maad, samuti seada teistele omanikele kuuluvale kinnisasjale ehituspiiranguid. 43. Kultuuriväärtuste kaitse 43.1. Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada valla territooriumil asuva mis tahes isiku omandis või valduses olevate ajaloo-, arhitektuuri-, kunsti- ja muude mälestiste ning väärtuste säilimine. 43.2. Kaitse alla kuuluvate objektide väljaselgitamine ning valdamise, kasutamise ja käsutamise korra või nende suhtes vastavate piirangute seadmine toimub vabariigi õigusaktides ning vallavolikogu määrustega ja otsustega sätestatud korras. 44. Keskkonnakaitse 44.1. Kohaliku omavalitsuse organite ülesanne on tagada tervislik elukeskkond, valla territooriumil asuvate unikaalsete looduslike koosluste ja üksikobjektide säilimine. 44.2. Loodusobjektide kaitse alla võtmine ning nende valdamise, kasutamise ja käsutuse piiramine toimub õigusaktides sätestatud korras. 44.3. Seaduses sätestatud alustel ja korras on valla omavalitsuse organitel õigus piirata kaitse alla mittekuuluvate loodusobjektide omandiõiguse teostamist. Piirangud seatakse valla heakorra ja keskkonnakaitse eeskirjades või muudes vallavolikogu määrustes ja otsustes. VIII. VÄLISSUHTED 45. Valla välissuhete korraldamise alused 45.1. Vallal on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 45.2. Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimuse otsustab vallavolikogu. 45.3. Valla omavalitsusorganitel ja osavallal on õigus vabalt arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõigi omavalitsusüksustega väljaspool Eesti Vabariiki. 46. Valla suhted sõprusvaldadega ja regionaalne koostöö 46.1. Anija vald arendab vastastikust koostööd sõprusvaldade või -linnadega, otsib ja sõlmib uusi koostöösidemeid valla arengu ja vallakodanike huvides. 46.2. Anija valla omavalitsusorganid osalevad valla arenguga seotud omavalitsusüksuste regionaalses koostöös, arendavad sidemeid ja teevad koostööd teiste riikide omavalitsusorganitega. 46.3. Anija valla omavalitsusorganite või nende poolt volitatud esinduste või isikute poolt sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele volikogus, kui nende täitmisel kaasnevad kohustused Anija vallale või täiendavad kulutused vallaeelarvest. IX. VALLA ÕIGUSAKTID 47. Valla omavalitsusorganite õigusaktide liigid 47.1. Vallavolikogul ja vallavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda õigustloovate üldaktidena määrusi. 47.2. Vallavolikogul on õigus õigustrakendavate üksikaktidena anda otsuseid, vallavalitsusel korraldusi. 47.3. Vallavolikogu esimees, vallavanem ja vallasekretär annavad neile alluvate struktuuriüksuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju. 47.4. Üks eksemplar valla omavalitsusorganite õigusaktidest säilitatakse valla kantseleis, kus nendega on võimalik tutvuda kõigil isikutel. 48. Vallaelanike õigustloovate aktide algatamise õigus 48.1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest on õigus algatada vallavolikogu või vallavalitsuse määruse vastuvõtmise, muutmise või tühistamise küsimus. 48.2. Vallavolikogu või vallavalitsuse määruse vastuvõtmise, muutmise või tühistamise algatus vormistatakse kirjalikult ja allkirjastatakse taotlust esitavate või toetavate vallaelanike poolt. 48.3. Vallaelanike poolt vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele algatatud vallavolikogu või vallavalitsuse määruse vastuvõtmise, muutmise või tühistamise küsimus võetakse arutusele volikogu või vallavalitsuse istungil hiljemalt kolme kuu jooksul pärast selle saabumist. 49. Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 49.1. Volikogu õigusaktid avalikustatakse valla põhimääruses sätestatud korras. Volikogu määrus loetakse avalikustatuks pärast tema väljapanekut vallakantseleis. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumistähtaega. 49.2. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 49.3. Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või aseesimees. 49.4. Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid peavad olema seaduses ja valla põhimääruses sätestatud korras kättesaadavad kõigile isikutele. Vallavolikogu määrused ja otsused peavad olema kättesaadavad vallakantseleis, kohalikes raamatukogudes, rahvamajades ning avaldatud vallavalitsuse stendidel. Nimetatud aktide kasutamise korra kehtestab vallavalitsus. 49.5. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. 49.6. Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 49.7. Vallavalitsuse määrused ja korraldused jõustuvad kümnendal päeval pärast avalikustamist või neis ettenähtud tähtajal. 49.8. Vallavalitsuse määrustele, korraldustele ja protokollidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. Vallavalitsuse määrused ja korraldused peavad olema kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis. Kasutamise korra kehtestab vallavalitsus. 49.9. Vallavalitsus korraldab valla õigusaktide süstematiseerimise, nende avaldamise ning saatmise täitjatele ja asjaosalistele isikutele. X. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE, KEHTESTAMINE JA MUUTMINE 50. Põhimääruse vastuvõtmine, kehtestamine ja muutmine 50.1. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine toimub vallavolikogu määrusega. 50.2. Põhimäärus või selles tehtud muudatus loetakse vastuvõetuks, kui volikogu istungitel on läbi viidud vähemalt kaks lugemist. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt neli tööpäeva, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. 50.3. Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub volikogu poolt määratud päeval.