Halinga Vallavolikogu — Pärnu-Jaagupi Muusikakooli arengukava kinnitamine aastateks 2004-2006 — KO, 193, 2587

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 61, 375; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 6 lõike 3 punkti 2 ja Halinga Vallavolikogu 8. oktoobri 2003. a määruse nr 14 «Valla õppeasutuste arengukavade kinnitamise kord» (KO 2003, 153, 2274), Halinga Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Pärnu-Jaagupi Muusikakooli arengukava aastateks 2004–2006 (arengukava lisatud). 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. a. Volikogu esimees Rein PÕLD 1. SISSEJUHATUS Pärnu-Jaagupi Muusikakool alustas 1981. aastal 5 õpetaja ja 53 õpilasega. Oleme tänase päevani ainuke muusikaharidust andev õppeasutus Halinga vallas ja lähimas ümbruskonnas. Muusikakool näeb ühe põhieesmärgina ette eelprofessionaalse muusikahariduse andmist. Meie 77 lõpetaja seast on vähemalt 15 noort jätkanud muusikaõpinguid Tallinna ja Tartu Muusikakoolis, Eesti Muusikaakadeemias ning mujal õppeasutustes, mis on lähedalt seotud muusikaga. Ühiskondliku korra muutumine Eesti Vabariigis tõi kaasa suuri muudatusi ka hariduselus, sealhulgas muusikahariduses. Riiklikust süsteemist on muusikakoolid välja jäetud. Oleme saanud kõlava nime – munitsipaalmuusikakoolid. Muutumas on muusikakoolide roll ümbritsevas hariduselus. Selle kõige pärast me vajamegi uuendusi. Ajaga kaasas käiv õppeasutus peab sammhaaval muutuma avatumaks. Arengukava on väga konkreetne abivahend, millest lähtuda sihtide seadmisel. Arengukava koostamisel oleme lähtunud Eesti Vabariigi haridusseadusest, hariduskontseptsioonist, huvialakooliseadusest, Halinga valla arengukavast. Muusikakooli arengukava on pikaajaline programmdokument, mis peab tagama muusikakooli töö kavakindla jätkamise ning töö kvaliteedi jätkuva parandamise. 2. MUUSIKAKOOLI PRAEGUNE OLUKORD 2.1. Tulubaasi jagunemine 2003. a 2.1.1. Vallapoolne osalus 848 550 krooni 2.1.2. Lastevanematepoolne osalus 158 000 krooni 2.1.3. Naabervaldadepoolne osalus 25 284 krooni 2.1.4. Projektide rahastamine 79 873 krooni 2.2. Kulude jagunemine 2.2.1. Töötasu + sotsiaalmaks 732 750 krooni 2.2.2. Majandamiskulud 88 800 krooni 2.2.3. Personalikoolitus 10 000 krooni 2.2.4. Õppevahendid 17 000 krooni 2.3. Olemasolevad ressursid Muusikakool kolis 2002. aasta suvel uutesse renoveeritud (kogumaksumusega 1,506 miljonit krooni) ruumidesse aadressiga Kooli 2. Muusikakooli käsutuses on teine korrus üldpinnaga 349,5 m 2. Klassiruume on 8, 70,7 m2 saal mahutab ligi 100 inimest, õpetajate tuba ja direktori kabinet on ühildatud, pillide ning nootide hoidmiseks on eraldi ruum – panipaik. Uuendatud on saali toolid (80 tk), suurem osa õpetajate toa mööblist (riiulid, töölaud, töötool), solfed�oklassi riiulid, muusikaloo klassi teleri jm alus, panipaiga riiulid. Vajadus – uuendada rühmatunni klasside koolimööbel ning magnettahvel, pilliklasside mööbel. Seoses uue osakonna käivitamisega vajame juurde ruume. Pop-jazzosakonna tavapärasest kärarikkam töökeskkond võiks olla pisut eraldatud ülejäänud klassiruumidest ning heliisolatsioon peaks ka toekam olema. Lisaks helivõimendusega kitarriklassile peaks eraldi olema löökpilliklass ning nende ruumidega seotud ka väike helistuudio. 2.3.1. Muusikakooli pillipark pärineb algusaastatest. Oluline on pillipargi jätkuv järkjärguline uuendamine. Viiuliosakond – Eesti Kultuurkapitali, Eesti Kultuurkapitali Pärnumaa ekspertgrupi, Eesti Rahvuskultuuri Fondi, Sokrates Eesti büroo ja muusikakooli eelarve abiga on soetatud: * 1 veerandviiul; * 2 poolviiulit; * 3 kolmveerandviiulit; * 1 täisviiul. Vajame veel kahte veerand- ja ühte poolviiulit ning vioolat. Kitarriosakond – kuna osakond on alles noor, on pillipark uus. Vajadus – heatasemeline akustiline kontsertkitarr. Akordioniosakond – pillid on vanad ja äramängitud. Osaliselt on saanud neid remontida 2003. aastal. Vajadus – heatasemelised kontsertpillid 96 ja 120 bassiga. Akordioniosakonna juurest väljakasvav rahvamuusikaosakond vajab täiendavalt rahvapille torupill, külakannel, lõõtspill, roopill, parmupill, hiiu kannel. Soetatud on akordkannel ning Eesti Kultuurkapitali abiga neli kuuekeelset kannelt. Puhkpilliosakond – momendil õpetatakse puupuhkpille. Koolis on olemas heal tasemel kaks altsaksofoni, kolm klarnetit, kolm flööti, trompet, tromboon, tenor, kornet, metsasarv, tuuba, fagott, plokkflöödid. Klarnet ja kolm flööti on soetatud Pärnu Maavalitsuse, Eesti Kultuurkapitali ja Eesti Rahvuskultuuri Fondi abiga. Vajadus – üks klarnet, üks flööt. Klaveriosakond – koolis on üks kontsertklaver, üks kabinetklaver, kaheksa pianiinot. Vajame juurde kaks kabinetklaverit klaveriklassidesse. Koolil on olemas valik rütmipille rütmikatundide ilmestamiseks, neli ksülofoni, üks heal tasemel süntesaator, kaks lihtsamat süntesaatorit laenutamiseks. Pop-jazzosakonna käivitamiseks on vaja lisaks trummikomplektile (Hasartmängumaksu Nõukogu toetus ja muusikakooli eelarve) korralikku võimendust vokaalile, basskitarrile, elektrikitarrile, basskitarri, elektrikitarri, mikrofone ja muid tarvikuid võimenduse juurde. 2.3.2. Muusikaaparatuurist on koolil olemas muusikakeskus, kõlarid, teler, videomakk, videokaamera, kaasaskantav kassettraadio ja CD-mängija (Sokrates Eesti büroo toetusel). Vajadus – heatasemeline CD-mängija, videokaamera. 2.3.3. Infotehnoloogia Koolil on üks arvuti koos vajaliku tarkvaraga. On noodigraafikaprogramm Sibelius 2. Sokrates Eesti büroo toetusel on suurendatud arvuti mälumahtu, soetatud skänner ja CD-kirjutaja. Vajadus – kaks arvutit muusikaloo- ja solfed�oklassi. 2.3.4. Pedagoogiline kaader Koolis töötab 8 õpetajat, neist üks vanemõpetaja. Kolm õpetajat on kõrg- ja 5 õpetajat kesk-eriharidusega. Kaks õpetajat on omandamas rakenduslikku kõrgharidust. Vajadus – õpetajad pop-jazzosakonnas (teooria, löökriistad), vaskpuhkpilliõpetaja. 2.3.5. Sihtrühmad Muusikakool pakub muusikalise hariduse omandamise võimalust nii lastele kui ka täiskasvanutele. Muusikakool vajab aastas: – ca 10 kohta eelkooliealistele lastele huviringis osalemiseks; – ca 80 kohta kooliõpilastele (muusikaharidus + ettevalmistusrühmad); – Vähekindlustatud ja asotsiaalsete perede laste kindlustamine kohtadega muusikakoolis; – ca 6 kohta muusikaliseks huvitegevuseks täiskasvanutele. 2.4. Muusikakooli tugevused: – ainuke omanäoline muusikalist haridust andev õppeasutus vallas ja lähimas ümbruses; – tagab eelprofessionaalse muusikalise hariduse andmise. Õpilastel võimalus tulevaseks kutseõppeks; – stabiilne, haritud ja teotahteline õpetajaskond; – õpitahteline õpilaskond; – loob eeldused aktiivseks osalemiseks kultuurivaldkonnas; – arendab iseõppimise ja isetegemise oskusi; – laiapõhjalised teadmised suurendavad initsiatiivi, kohanemisvõimet ja eluga toime tulekut; – muusikakollektiivide mitmekesisus; – valla noorte elu rikastavad üritused; – muusikalise tegevuse võimaldamine hoiab eemale kuritegevusest. 2.5. Muusikakooli nõrkused: – meespedagoogide vähesus; – vaskpuhkpillierialade vähene populaarsus; – õpilaste madal õpivõime; – osade lastevanemate vähene huvi oma laste käekäigu vastu; – liiga väike valik koosmusitseerimise võimalusi. 2.6. Ohud ja takistused: – puudub riiklik toetus; – laste arv väheneb; – noored haritud pered lahkuvad maalt; – puudub turvatunne kooli tuleviku suhtes. 2.7. Võimalused: – eelprofessionaalse muusikahariduse jätkuv võimaldamine; – taidlusmuusikute ja muusikaarmastajate ettevalmistamine; – laste, noorte ja täiskasvanute vaba aja eesmärgipärane kasutus; – muusikakooli kujunemine piirkondlikuks huvikeskuseks; – kohaliku kultuurielu elavdamine; – muusikalaagrite korraldamine. 3. VISIOON AASTANI 2011 Muusikakooli näeme tulevikus muusika huvikeskusena, kus juhendajateks professionaalsed eriharidusega pedagoogid. Mitmekesiste võimaluste loomine isiksuse arenguks tagab inimese ja elukeskkonna väärtustamise. Muusikaline haridus muutub Halinga vallas taseme- ja tööalase hariduse kõrval järjest olulisemaks. Isiksuse kujunemisel on oluline huvide vaba arendamine. Mitmekesine vaba aja veetmine loob turvalisema elukeskkonna. Muusikaline huvialaharidus on eelduseks aktiivsete kodanike hulga kasvule vallas ja vabariigis. Väärtustame sallivust ja vägivallast hoidumist. 3.1. Missioon Igale soovijale võimetekohane muusikaline haridus. 4. TRENDID JA MÕJURID 4.1. Eesti-sisesed mõjurid: 4.1.1. soov säilitada ja tugevdada rahvuslikku identiteeti; 4.1.2. olemasolevad intellektuaalsed ja ainelised ressursid, traditsioonid; 4.1.3. muusikalise huvialahariduse tunnistamine haridussüsteemi osaks; 4.1.4. soov vähendada laste vaba aja veetmist tänavatel, ennetada kuritegevust. 4.2. Üle-euroopalised mõjurid: 4.2.1. eelprofessionaalse ettevalmistuse võimaldamine muusikaliseks kutseõppeks; 4.2.2. laiapõhjalise baashariduse vajalikkus inimeste eluks ettevalmistamisel; 4.2.3. infoühiskond, mis on toonud kaasa nõude loovusele ja oskuste omandamisele valdkondades, mida koolis ei õpita; 4.2.4. iga inimest käsitletakse kui indiviidi, kes on teistest erinev. 4.3. Globaalsed mõjurid: 4.3.1. eluaegse õppe juurdumine; 4.3.2. suureneb vajadus erioskustega inimeste järele. 5. EESMÄRGID – eelprofessionaalse muusikalise hariduse andmine; – taidlusmuusikute ja muusikaarmastajate ettevalmistamine; – anda lastele ja täiskasvanutele Halinga valla poolt tagatud võimalused isiksuse igakülgseks arenguks ja toimetulekuks; – tagada muusikakoolis laste ja täiskasvanute vaba aja eesmärgipärane kasutus; – elavdada kohalikku kultuurielu; – säilitada ja arendada eesti rahvuskultuuri ning olla valmis integreerida teistest rahvustest lapsi ja noori Eesti ühiskonda. 6. TEGEVUSED Muusikakool juhindub oma tegevustes töö optimeerimisest. Oluline on paindlik ja avatud süsteem. Muusikakoolist peaks tulevikus kujunema piirkondlik huvikeskus. Paremate tulemuste saavutamiseks on vaja arendada muusikakooli materiaalset baasi ja välja vahetada vananenud ja äramängitud pillipark, töötada välja töötajate pidev koolitus- ja täiendusõppesüsteem. Muusikakooli jaoks tuleb välja arendada teabe- ja infosüsteem. Muusikakool liitub jätkuvalt eri programmide, projektide või liikumistega. 7. LÄHIAASTATE TEGEVUSKAVA 2004–2006 Ülesanne Teostajad Sisu Aeg 1. Arendada välja optimaalne erialade ja koosmusitseerimise võimaluste võrk Muusikakool, haridusnõunik, hoolekogu Vastuvõtt muusikakooli, erialade täpsustamine Mai-sept pidev 2. Muusikakooli vajaduste selgitamine; teostada uuringuid Muusikakool, hoolekogu, haridusnõunik Küsitlused, ankeedid vajaduste, võimaluste vastavus, lisainvesteering 2004 2006 3. Kaadri väljaõpe, efektiivse täiendusõppe süsteemi loomine Eesti Muusikakoolide Liit (EML), maavalitsus, muusikakool, haridusnõunik Kaadri olemasolu, teenuste pakkujad, koolitajad 2004–2006 4. Õppekavade täiendamine, uute koostamine Haridus- ja Teadusministeerium, muusikakool Noorte huvid ja vajadused, üleriigilised õppekavad Pidev, korrigeeriv 5. Viia läbi reklaampäevi, info avatus Muusikakool, haridus- ja kultuurinõunik, hoolekogu Kontserdid, konkursid, ülevaatused, lahtiste uste päevad, infoüritused Pidev 6. Infotehnoloogia muretsemine, täiustamine vastavalt vajadustele Muusikakool Huviharidusalane info 2004 2006 7. Uute õppetehnoloogiate kasutusele võtmine Haridus- ja Teadusministeerium, muusikakool, hoolekogu Sihtgruppide vajadusi arvestav efektiivne koolitus Pidev 8. Sisehindamissüsteemi täiustamine Muusikakool, haridusnõunik Õppetöö kvaliteedi jätkuv parandamine Pidev 9. Töö lastevanematega Muusikakool, hoolekogu Koosolekud, kontserdid, teeõhtud, loengud Pidev 10. Taotleda investeeringuid kvaliteetse pillipargi olemasoluks Haridus- ja Teadusministeerium, EML, muusikakool, vallavalitsus, mitmesugused projektid, erasektor Koolituse, musitseerimise kvaliteet, uute investeerimisvõimaluste leidmine Pidev 11. Taotleda investeeringuid muusikakooli ja kogu huvialahariduse arenguks Haridus- ja Teadusministeerium, vallavalitsus, muusikakool, erasektor Koolituse kvaliteet, uute investeerimisvõimaluste leidmine; pop-jazzosakonna avamine Pidev 12. Suuremate ülevallaliste õpilasürituste korraldamine, teenuste pakkumine vallale, koolidele Muusikakool, haridus- ja kultuurinõunik Traditsioonid, vajadus, rohkearvulised sihtrühmad, koolitusvajadus, õppelaagrid Pidev 13. Muusikakooli arengukava täiustamine, tegevuste mitmekesistamine: eelprofessionaalne muusikaharidus, huvialaharidus, huvikeskus Muusikakool, hoolekogu, vallavalitsus Olemasolev baas, eraalgatus, organisatsioonid, sihtasutused, fondid 2006 14. Koostöö teiste muusikakoolidega Muusikakool, haridusnõunik, maavalitsus, EML, Haridus- ja Teadusministeerium Traditsioonid, vajadused, võimalused, innovaatilisus Pidev Tegevuskava aastateks 2004–2011 Ülesanne Teostajad Sisu Aeg 1. Arendada muusikakooli ka muusika huvikeskusena Muusikakool, haridus- ja kultuurinõunik, hoolekogu Vajadus uute õppemeetodite (pop-jazzosakond jne) ja nõustamise järele 2004 2011 2. Kaadri uuendamine, ümberõppevõimaluste laiendamine, kvaliteedi parandamine Haridus- ja Teadusministeerium, EML, koolitusfirmad Paindlikud õppekavad ja kaadri rakendus Pidev 3. Individuaalse finantseerimise osakool tõuseb, vähekindlustatud perede laste muusikahariduse võimalused aga suurenevad Vallavalitsus, hoolekogu, muusikakool Seoses elanike diferentseerumisega võrdsete võimaluste pakkumine kõigile lastele 2004 2011 4. Muusikahariduse sidumine nõustamisega Muusikakool, koolitusfirmad Kiired muutused, infoühiskond 2008 5. Paindliku ja efektiivselt toimiva finantssüsteemi loomine Vallavalitsus, muusikakool, hoolekogu Muusikahariduse vajaduste ja suundumuste muutumine 2011 8. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arendustegevus on protsess. Arengukava analüüs toimub hoolekogu ja õppenõukogu poolt iga aasta aprillis-mais. Vajadusel tehakse korrektuure. Muudatused kinnitatakse septembrikuu volikogu istungil. Töö muusikakooli arengukava täiustamisel jätkub.