Halinga Vallavolikogu — Libatse Lasteaed-algkooli arengukava kinnitamine aastateks 2004-2006 — KO, 193, 2586

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141) § 6 lõike 3 punkti 2, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521; 2003, 21, 125) § 31 lõiked 2 ja 3 ning koolieelse lasteasutuse seaduse (RT I 1999, 27, 387; 2000, 54, 349; 95, 611; 2001, 75, 454; 2002, 61, 375; 90, 521; 2003, 18, 99) § 9 1 lõiked 2 ja 3, ning Halinga Vallavolikogu 8. oktoobri 2003. a määruse nr 14 «Valla õppeasutuste arengukavade kinnitamise kord» (KO 2003, 153, 2274), Halinga Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Libatse Lasteaed-algkooli arengukava aastateks 2004–2006 (arengukava lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Halinga Vallavolikogu 2. mai 2001. a määrus nr 7 «Õppeasutuste arengukavade kinnitamine» (KO 2001, 49, 912). 3. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2004. a. Volikogu esimees Rein PÕLD 1. SISSEJUAHTUS Miks on vaja midagi muuta? Ühiskonnas, kust me tuleme, oli kõik täpselt reglementeeritud. Nii ka hariduse andmine. Ühiskondliku korra muutumine Eesti Vabariigis tõi kaasa suuri muudatusi ka hariduselus. Koolid said tummadest käsutäitjatest iseotsustajateks. Muutunud on õpilane, õpetaja ja lapsevanem ning nende roll ühiskonnas. Inimesed meie ümber on muutunud ja endised lähenemised enam ei toimi. Nii ka koolis. Selle kõige pärast me vajamegi uuendusi. Ajaga kaasaskäiv kool peab sammhaaval muutuma avatumaks, kooli arengukava ja õppekava on kättesaadavad kõigile õpilastele ja lastevanematele. Arengukavas on lahti seletatud eesmärgid, mis lähtuvad tänapäevast ning on konkreetselt seotud ümbritsevaga. Külatasand on võetud aluseks sellepärast, et see on inimesele kõige lähemal. Iga külaelanik on huvitatud, et temale pakutav teenus oleks võimalikult kompleksne ja täiuslik, alustades näiteks haridusest ja lõpetades kasvõi töökohtadega. Lähtuvalt kõigest sellest peab väike kool pidevalt tõstma/tõestama oma konkurentsivõimet. Laps peab koolist kaasa saama toimetulekukapitali, mida üha ägenevas konkurentsivõitluses vajatakse. Enam ei piisa heast aine tundmisest, kui omandatud teadmisi ei osata muuta isiklikeks teadmisteks. Õppija vajab uusi oskusi (pädevusi), et hakkama saada infotulvaga. Pädevustele orienteeritud õppeprotsessis omandab lihtsamagi asja õpetamine lisaväärtuse seetõttu, kuidas edendatakse suhtlemisvõimet, loovmõtlemist, vastutust, lugupidavat hoiakut teiste suhtes. Uue õppekava väljatöötamine nõuab õpetajalt teadmisi haridussüsteemist: sotsioloogiast, informaatikast, kultuuriloost, majanduse arengust, tööturust. Olulised on oskused koostöö organiseerimiseks. Arengukava ongi konkreetne abivahend sihtide seadmisel. Tahame, et meie kooli lapsel oleks valutu üleminek teise keskkonda, uude kooli. Püüame olla maalapsele kultuuriliste ürituste pakkuja ja nende juurde viija. Peame oluliseks hoida oma kooli ja selle ümbrust kaunina. Väärtustame keskkonnasõbralikku elulaadi. Püüame kasvatada vastutustundlikke eesti poisse ja tüdrukuid, kes peavad lugu oma vanematest ja hoolivad oma kodukohast. Arengukava koostamisel olemegi lähtunud Eesti Vabariigi haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, koolieelse lasteasutuse seadusest ja Halinga valla arengukavast. Arengukava on õpetajate ja lastevanemate kollektiivne looming. Tööd juhib kooli hoolekogu. Tahaks loota, et selles konkurentsivõitluses ei jääks kaotajaks laps. 2. ARENGUKAVA Libatse on Edela-Eesti asula Tallinn–Pärnu mnt 96. km-l. 1.09.1988. a alustas vastvalminud majas tööd kaks klassi 39 õpilasega. 4.01.1989. a avas uksed lasteaed. Kool on kasvanud kuueklassiliseks. Siin õpivad Libatse, Kaelase, Langerma ja teiste väiksemate külade lapsed. Kooli hetkeolukorrast ja asukohast lähtuvalt oleme koostanud arengukava. 2.1. Hetkeseis laste arvu osas ja prognoos Hetkeseisuks on võetud september 2003. Libatse lasteaed-algkoolis õpib 71 õpilast, neist 38 tüdrukut ja 33 poissi ning lasteaias 38 lasteaialast. Lasteaia sõimerühmas on 16 last. Aiarühmas 22 last. Lasteaed töötab üldõppe põhimõttel ja rahvakalendri tähtpäevi arvesse võttes. Õppetegevused on omavahel läbi põimunud. Töö toimub nädalateemast lähtuvalt. 1. klassis on 7 õpilast 2. klassis on 6 õpilast 3. klassis on 10 õpilast 4. klassis on 18 õpilast 5. klassis on 18 õpilast 6. klassis on 12 õpilast Prognoos koolitulevate laste osas lähiaastatel on järgmine: 2003. aastal – 4 last 2004. aastal – 10 last 2005. aastal – 8 last 2006. aastal – 12 last 2007. aastal – 11 last 2008. aastal – 8 last 2009. aastal – 10 last Prognoos õppeaastate kaupa koolis on järgmine: 2003. aastal – 71 last 2004. aastal – 70 last 2005. aastal – 60 last 2006. aastal – 54 last 2007. aastal – 55 last 2008. aastal – 57 last 2009. aastal – 60 last 2.2. Hetkeseis kaadri osas Koolis on 9 õpetajat, neist 5 vanemõpetajat, 2 õpetajat ja 2 nooremõpetajat. Lasteaias on 4 lasteaiaõpetajat, kellest 2 on kõrgharidusega ja 2 kesk-eriharidusega. 2.3. Hetkeseis lastevanemate ja pedagoogide pilgu läbi Millised on asutuse tugevad ja nõrgad küljed, ohud ja võimalused? Hoolekogu koostas kaheosalise ankeedi lastevanematele ja pedagoogidele. Esimeses osas olid nägemused ja eelistused, teises pedagoogilised ja kasvatuslikud väärtused. 60-le väljasaadetud ankeedile tuli 45 analüüsivat vastust, millest tegime kokkuvõtted. 2.3.1. Lasteaed-algkooli tugevused • Maja on ehitatud keskasulasse ning on ümbritsetud kauni parkmetsaga • Kool on kodu lähedal. Kojuminek ei sõltu transpordist, päev ei veni pikaks • Lasteaed ja kool on ühes majas. Üleminek on valutum • Normaalsuurusega rühmad-klassid. Õpetaja jõuab kõigiga tegeleda. Probleemid avastatakse õigel ajal • Õpetaja tunneb peresid ja nende olukorda • Koolitoidud on maitsvad • Tugev majanduspersonal • Stabiilne ja haritud kaader • Võimla olemasolu • Arvutite olemasolu. Nende kasutamine on tehtud kättesaadavaks ka kohalikele elanikele • Töötavad lilleseade-, näite-, muusika-, kunsti- ja arvutiring lastele, jalgpallitreeningud poistele, aeroobikaring lastele ja naistele, lauatennis ja laskmine õpilastele ja täiskasvanutele • Kool osaleb Euroopa Liidu hariduskoostööprogrammi Comenius 1 koolide koostööprojektis (Austria, Ungari, Soome, Tšehhi), keskkonnaprojektis WWF jõe-, järve- ja metsavaatlused • Koolil on oma sõpruskoolid: Vormsi Põhikool Eestis ning Padasjoe Algkool Soomes • Algkool-lasteaia inspekteerimisel said õppekasvatustöö korraldus ja töö juhtimine hea hinnangu 2.3.2. Lasteaed-algkooli nõrkused • Meespedagoogide vähesus • Hetkel puudub kvalifitseeritud inglise keele õpetaja • Osade lastevanemate vähene huvi oma laste käekäigu vastu • Õpilastevahelised suhted osaliselt vägivaldsed • Käitumiskultuur ja sisekorraeeskirjade täitmine jätab soovida • Sportimisvõimalusi õues ei ole, sest puudub vastav spordiinventar • Õueinventar lasteaed-algkooli territooriumil lagunev • Tööõpetuse vahendite puudumine • Arvutid vananenud 2.3.3. Lasteaed-algkooli ohud ja takistused • Osade lastevanemate koostöövalmiduse puudumine • Laste arv väheneb • Toksikomaania ja suitsetamise probleem. Alkoholi ja suitsu lihtne kättesaadavus • Noored haritud inimesed lahkuvad maalt (vastavate töökohtade puudumine) • Osade lastevanemate vastuseis füüsilise töö tegemisse kooli juures • Lastevanemate vähene tegelemine lastega • Õppe-materiaalse baasi vananemine 2.3.4. Lasteaed-algkooli võimalused • Lastevanemate senisest suurem kaasamine lasteaia ja kooliellu, nende harimisse (silmaringi laiendamise) võimalus • Koostöövõimalus valla teiste lasteasutustega • Lastelaagrite korraldamine suvel • Kooli- ja tunnivälise töö mitmekesistamine • Tunnustada õpilasi tublide saavutuste puhul aine-, spordi- ja muus valdkonnas • Pikapäevarühma töötamise võimalus • Sotsiaalse turvalisuse pakkumine koolis • Pakkuda nõrgematele õpilastele (ka abiõpe) haridust, mis aitab neil elus toime tulla • Parandusõppe rühmade avamise võimalus • Tööarmastuse kujundamine 3. ÕPPEKASVATUSTÖÖ 3.1. Põhieesmärgid Üldtööplaani analüüsist tulevad välja järgmise aasta eesmärgid, mis fikseeritakse kooli üldtööplaanis. • Alushariduse andmine • Põhihariduse (1.–6. klassini) andmine • Luua eri võimalusi huvitegevuseks • Täiskasvanute täiendus- ja ümberõppe organiseerimine 3.2. Üldeesmärgid • Aidata kujuneda isiksusel, kes tuleb toime oma elu ja tööga, arendab ennast, on valmis pidevõppeks • Kogu kooli tegevus peab andma õpilastele ja kogu personalile kindlustunnet, olema mõtestatud ja suunatud arengule • Õpilast tuleb kohelda vastavalt tema eeldustele, et ta kogeks edutunnet • Eeldame koostööd õpilaste, lastevanemate ja õpetajate vahel • Väärtustame keskkonnasõbralikku elulaadi 3.3. Õppekava põhimõtted • Võrdne võimalus hariduse omandamiseks. Igaühel peab olema võimalus saada haridust vastavalt oma võimetele • Seadused, normid, reeglid. Koolielu reegleid kujundavad õpilased, õpetajad ja lapsevanemad üheskoos • Õppija on aktiivne ja vastutab oma tegevuse ja õpitulemuste eest • Õpilased omandavad teadmisi, oskusi, väärtushinnanguid kõikides tähtsates eluvaldkondades • Väärtustame sallivust ja vägivallast hoidumist • Õpilane oskab teha valikuid ja otsustada 3.4. Arengu võimalused • Koolitöö traditsiooniline korraldus muuta paindlikumaks. Teoreetilisi teadmisi seostame praktilise tegevusega (loodusvaatlused, matkad, käsitöö) • Noortel peab olema võimalus arendada oma suhtlemisoskust, probleemide lahendamise oskust, õpioskusi jne. • Õpilase valmisolek elukestvaks õppimiseks • Vallas peab olema lisaks logopeedile noorsootöötaja erivajadustega lastega tegelemiseks • Valla asutustele ühise infotehnoloogi leidmine • Valla koolidele psühholoogi leidmine 4. KLASSIVÄLINE TEGEVUS: TRADITSIOONID Klassivälise töö Libatse lasteaed-algkoolis võib jaotada järgmiselt: • Ringide töö • Kooli traditsioonilised üritused • Tunniväline ainealane töö • Maakondlikest üritustest osavõtt • Osalemine vabariiklikes ja rahvusvahelistes projektides • Lastelaagrite korraldamine • Sõpruskoolidega sidemete arendamine • Vilistlasõhtute korraldamine 5. TEGEVUSED ARENGUKAVA REALISEERIMISEKS 5.1. Õppeprotsessi arendamine Jrk nr Tegevus Aeg Vastutaja 1. Uutele nõudmistele vastav täienduskoolitus, üks õpetaja didaktikakursustest osavõtmine 2004–2006 pedagoogid 2. Kooli õppekava täiustamine pidev pedagoogid 3. Lasteaia õppekava täiustamine mai 2004–2006 arengutöögrupp 4. Kooli üldtööplaani koostamine lähtuvalt arengukavast iga õppeaasta alguses arengutöögrupp, juhataja 5. Sisehindamissüsteemi täiustamine. Kooli üldtööplaanis õppeaasta alguseks 2004–2006 pedagoogiline nõukogu 6. Ainealane klassiväline töö pidev pedagoogid 7. Töö õpilasomavalitsuse arendamisel oktoober 2004, pidev huvijuht 8. Tunniväliste ürituste kava koostamine ja elluviimine pidev huvijuht 9. Ringide töö mitmekesistamine õppeaasta algused huvijuht 10. Täienduskoolituse ja huvialase koolituse pakkumine kohalikele elanikele, teha uuring 2003–2006 hoolekogu 11. Töö lastevanematega. Koosolekud, teeõhtud, loengud, probleemide lahendamine ja arenguvestlused 2 x õppeaasta jooksul hoolekogu, pedagoogid, juhataja 12. Majanduslike raskustega perede väljaselgitamine ja ühenduse loomine lastekaitsetöötajaga pidev juhataja, hoolekogu, pedagoogid 13. Erivajadustega laste väljaselgitamine ja meetmete leidmine nendega tegelemiseks pidev pedagoogid, juhataja 14. «Aasta õpetaja» nimetuse omistamise kriteeriumite väljatöötamine koostöös valla haridusasutustega oktoobriks 2004 hoolekogu 15. Sidemete loomine sponsorfirmadega pidev juhataja, hoolekogu 16. Osalemine eri projektides: Sokrates 2, keskkonnakaitse, Eesti kultuurifond pidev pedagoogid, juhataja 17. Meditsiinilise teenindamise parandamine 2003–2004 juhataja 18. Kooli raamatunurga sisseseadmine 2004 õpilasomavalitsus 19. Töövõimelise õpilasomavalitsuse loomine 2004 huvijuht 5.2. Materiaalse baasi tugevdamine Nr Tegevus Aeg Tööde teostamine Rahastamine, maksumus 1. Lasteaia duširuumid, WC-d 2004 Kaasajastamine, tervisekaitse ettekirjutus Vallaeelarve 2. Kooli riietehoidude ümberehitus, sisustamine 2005 Klasside juurde Vallaeelarve 3. Infotehnoloogia muretsemine, uuendamine ja täiustamine vastavalt vajadusele 2004–2011 Pidev Projektid, vallaeelarve 4. Kaasaegse tuletõrjesignalisatsiooni paigaldamine 2005–2006 Osade kaupa, kaks kolm ruumi igal aastal, Päästeameti ettekirjutus Vallaeelarve 5. Lasteaed-algkooli ruumes põrandate linoleumi väljavahetamine 2006 Kaks klassiruumi õppeaasta jooksul, kool ja lasteaed eraldi Vallaeelarve, sponsorid 6. Lasteaed-algkooli ruumide remont (seinad, koridor) 2005– 2006 Kaks klassiruumi õppeaasta jooksul Vallaeelarve, lapsevanemate abi värvide muretsemisel 7. Lasteaed-algkooli katuse vahetus 2006 Kaasajastada Vallaeelarve 8. Lasteaed-algkooli akende vahetus lasteaia osas 2005–2006 Kaasajastada Vallaeelarve 9. Lasteaed-algkooli väikeses saalis ja võimlas laevalgustuse parandamine 2005 Kaasajastada Vallaeelarve 10. Poiste tööõpetuse ruumi sisustamine 2004–2011 Kaasajastada Vallaeelarve, võimalusel sponsorid 11. Lasteaed-algkooli köögiploki seadmete kaasajastamine (pliidid) 2004–2011 Uuendada köögiplokis seadmed, muretseda euronõuetele vastav köögiinventar Vallaeelarve, võimalusel leida sponsorid 12. Mööbli uuendamine lasteaias vastavalt vanusele, koolimööbli uuendamine 2004–2011 Nõuetele vastava suurusega lauakomplektide muretsemine Vallaeelarve 13. Õueala sisustamise jaoks rahaliste vahendite taotlemine 2005 Tingimuste väljatöötamine, visioon Leida sponsor (hasartmängude projekt) 14. Arhiiviruumi loomine 2004 Tingimuste loomine, inspekteerimise aktis ettekirjutus Vallaeelarve Lisaks suurematele investeeringutele igal õppeaastal: • Muretseda uusi õppevahendeid • Muretseda juurde metoodilist ja teatmekirjandust • Viia läbi sanitaarremont 6. KOKKUVÕTE JA ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arendustegevus on protsess. Seega on arengukava pidevalt muutuv ja käesolev kava on fikseering ühest teatud etapist Libatse lasteaed-algkooli arendustegevuses. Töö arengukava täiustamisel jätkub. Selleks viime läbi uuringu selle kohta, milline peaks olema algkooliõpetaja tase lapsevanema pilgu läbi. Arengukava muudatused vaatab läbi hoolekogu ja õppenõukogu iga aasta aprillis-mais ning kinnitatakse septembrikuu volikogu istungil.