Siseminister — Sisekaitseakadeemia õppejõu valimise kord — RTL, 122, 1960

Määrus kehtestatakse «Rakenduskõrgkooli seaduse» (RT I 1998, 61, 980; 2003, 33, 207; 58, 387) § 23 lõike 5 alusel. § 1. Konkursi väljakuulutamine (1) Sisekaitseakadeemia (edaspidi akadeemia) korralise õppejõu (edaspidi õppejõud) valib akadeemia nõukogu (edaspidi nõukogu) avaliku konkursi (edaspidi konkurss) korras kuni viieks aastaks. (2) Konkursi akadeemia korralise õppejõu ametikoha täitmiseks kuulutab välja rektor: 1) kui vastav ametikoht on vaba; 2) kui õppejõu ametikohal töötava isikuga sõlmitud töölepingu tähtaja või teenistustähtaja möödumiseni on jäänud vähemalt neli kuud. (3) Konkursi väljakuulutamisega seotud vajaliku dokumentatsiooni valmistab ette personaliosakond. § 2. Konkursiteade (1) Konkurss loetakse väljakuulutatuks konkursiteate üleriigilise levikuga päevalehes avaldamise päevast. (2) Konkursiteade sisaldab järgmisi andmeid: 1) akadeemia nimetus ja aadress; 2) täidetava ametikoha nimetus; 3) sõlmitava töölepingu tähtaeg või teenistustähtaeg; 4) konkursil osalejale esitatavad nõuded; 5) taotluse esitamise tähtaeg; 6) koos taotlusega esitatavate dokumentide loetelu. (3) Konkursil osalejatel peab taotluse esitamiseks jääma aega vähemalt kaks nädalat esmakordse konkursiteate avaldamise päevast arvates. (4) Konkursil osalejal on õigus akadeemialt saada lisateavet ametikoha kohta, millele ta kandideerib. § 3. Konkursil osalemine ja konkursitingimused (1) Konkursil osaleda sooviv isik (edaspidi kandidaat) esitab konkursil osalemiseks järgmised dokumendid: 1) kirjalik taotlus; 2) vormikohane curriculum vitae; 3) kõrgharidust, magistri- või doktorikraadi või vastavat kvalifikatsiooni tõendava dokumendi koopia; 4) professori ja dotsendi ametikoha puhul tähtsamate teadustööde nimekiri; 5) konkursil osaleja soovil muud tema poolt oluliseks peetavad dokumendid. (2) Konkursist saab osa võtta isik, kelle taotlus koos nõutud dokumentidega laekub hiljemalt konkursiteates märgitud taotluse esitamise tähtajaks. (3) Kui kandidaadi kõrgharidust või akadeemilist kraadi tõendav dokument on välja antud välisriigi õppeasutuses, siis on välismaise õppeasutuse poolt omistatud kvalifikatsiooni Eesti haridussüsteemis kehtivatele nõudmistele vastavuse tõendamise kohustus kandidaadil. (4) Konkursil osalemiseks esitatud dokumendid esitatakse personaliosakonda, kus need registreeritakse vastavalt akadeemia asjaajamiskorrale ning edastatakse viie tööpäeva jooksul pärast dokumentide esitamise tähtaja möödumist konkursikomisjoni esimehele. Konkursist loobunud või ametikohale valituks mitteosutunud kandidaadile tagastatakse tema nõudmisel kõik tema poolt esitatud dokumendid peale rektori nimele esitatud taotluse. § 4. Konkursikomisjon (1) Konkursil osalejate hindamiseks moodustab rektor käskkirjaga viie tööpäeva jooksul pärast konkursiteates märgitud taotluse esitamise tähtaja möödumist vähemalt kolmeliikmelise konkursikomisjoni, määrab konkursikomisjoni esimehe ja liikmed. Konkursikomisjoni liikmete hulgas peab olema oma eriala asjatundjaid ning vähemalt üks konkursikomisjoni liige peab olema väljastpoolt akadeemiat. (2) Konkursikomisjon koguneb esimehe kutsel kümne tööpäeva jooksul pärast konkursikomisjoni moodustamist. (3) Konkursikomisjon: 1) tutvub konkursile kandidaatide poolt esitatud dokumentidega ning hindab kandidaatide vastavust konkursitingimustele; 2) koostab kandidaatide senist õppe-, teadus- ja arendustööd ning erialast pädevust arvestades konkursitingimustele vastavate kandidaatide eelistusjärjekorra ning konkursikomisjoni esimees esitab selle kolme tööpäeva jooksul kirjalikult või elektrooniliselt nõukogu liikmetele. (4) Kandidaate, keda konkursikomisjon ei tunnistanud ametikohale vastavaks, teavitatakse sellest nõukogu esimehe poolt personaliosakonna kaudu seitsme päeva jooksul pärast konkursikomisjoni kogunemise toimumist. Ametikohale vastavaks tunnistatud kandidaatide nimed ei kuulu avalikustamisele. § 5. Vestlus ja näidistund (1) Nõukogu kutsub konkursikomisjoni eelistusjärjekorras esitatud kandidaadid vestlusele, teavitades kandidaate sellest vähemalt kümme tööpäeva ette. (2) Kandidaat viib läbi näidistunni, mida kuulavad üliõpilasesinduse liikmed ja võimalusel ka nõukogu liikmed. Näidistunni aeg, koht, vorm (loeng, seminar, praktikum vms) ja teema lepitakse kokku vestlusel. Näidistundi võib mitte nõuda, kui kandidaat on aasta jooksul enne konkursi väljakuulutamist akadeemias viinud läbi õppetööd. Sellisel juhul otsustab näidistunni läbiviimise vajalikkuse nõukogu häälteenamusega. (3) Üliõpilasesindus esitab rektorile kirjaliku arvamuse kandidaadi poolt läbiviidud näidistunni kohta kolme tööpäeva jooksul arvates näidistunni toimumisest. Kui näidistundi ei toimunud ja kandidaat on aasta jooksul enne konkursi väljakuulutamist akadeemias viinud läbi õppetööd, esitab üliõpilasesindus oma arvamuse kandidaadi senise õppetöö läbiviimise kohta. (4) Nõukogu võib teha otsuse kandidaadi poolt esitatud dokumentide, konkursikomisjoni eelistusjärjekorra ja vestluse alusel ka kandidaadi suhtes, kes ei saanud mõjuvatel põhjustel (haigus või viibimine välismaal) näidistundi läbi viia. § 6. Õppejõu valimine (1) Nõukogu valib õppejõu salajase hääletamise teel viie tööpäeva jooksul viimase näidistunni või vestluse toimumisest. Kui nõukogu liige või nõukogu liikme lähikondne kandideerib õppejõu ametikohale või kui nõukogu liige on isiklikult otseselt või kaudselt huvitatud valimistulemustest, ei osale see nõukogu liige selle ametikoha täitmiseks toimuval valimisel. (2) Nõukogu on õppejõu valimiseks otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled nõukogu liikmetest, sealhulgas nõukogu esimees. (3) Enne hääletamist esitleb rektor nõukogule üliõpilasesinduse arvamust vastavalt näidistunni või kandidaadi senise õppetöö kohta ja tutvustab käesoleva määrusega sätestatud hääletamise korda. (4) Valimisi ei viida läbi, kui enne valimisi ilmneb, et konkursi korras täidetaval ametikohal töötav naine, kes esitas konkursist osavõtuks taotluse, taotleb valimiste edasilükkamist raseduse tõttu arstitõendi esitamisel. Sel juhul tagastatakse taotluse esitanud isikutele nende poolt esitatud dokumendid ning teatatakse valimiste mittetoimumise põhjus. Valimiste edasilükkamist taotlenud töötajaga sõlmib rektor uue töölepingu või nimetab isiku ametisse uueks tähtajaks käesoleva määruse § 8 lõikes 3 sätestatud korras. § 7. Salajase hääletamise kord (1) Nõukogu valib enne hääletamist häälte lugemiseks kolmeliikmelise häältelugemise komisjoni ja määrab häältelugemise komisjoni esimehe. (2) Salajane hääletamine toimub hääletamissedelitega. Hääletamissedelile kantakse konkursitingimustele vastavaks tunnistatud kandidaatide nimed tähestikulises järjekorras. Iga valija saab anda poolthääle ainult ühele kandidaadile. Kui konkursil valitakse õppejõude rohkem kui ühele samanimelisele ametikohale, on valijal poolthääli võrdselt konkursile esitatud samanimeliste ametikohtade arvuga. Kui valija ei soovi anda poolthäält ühelegi kandidaadile ja jätab valimata, siis seda loetakse vastuhääle andmiseks. (3) Iga valija paneb täidetud hääletamissedelid valimiskasti. (4) Häältelugemise komisjon vormistab pärast hääletamist nõukogu sekretäri ettevalmistatud häältelugemise tulemuste protokolli iga ametikoha kohta eraldi. Häältelugemise komisjoni esimees teeb nõukogule teatavaks hääletamise tulemused, mille nõukogu kinnitab avaliku hääletamisega. (5) Hääletamissedel on kehtetu: 1) kui hääletamissedel ei ole loetav või üheselt mõistetav; 2) kui poolthääl on antud mitmele kandidaadile, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud juhul. (6) Vaidluse korral otsustab hääletamissedeli kehtivuse häältelugemise komisjon hääletamise teel. (7) Valituks osutub kandidaat, kelle poolt on hääletanud enam kui pool hääletamisel osalenud valijatest. (8) Kui enam kui kahe kandidaadi korral ükski kandidaat ei saa vajalikku arvu poolthääli, korraldatakse teine hääletusvoor, milles osalevad kaks enim poolthääli saanud kandidaati. Juhul kui: 1) kandidaadi poolt hääletab enam kui pool hääletamisel osalenud valijatest, loetakse kandidaat valituks; 2) kahest kandidaadist kumbki kandidaat ei saa vajalikku arvu poolthääli, korraldatakse uus hääletusvoor, milles osaleb rohkem poolthääli saanud kandidaat; 3) kandidaat sai alla poole hääletamisel osalenud valijate häältest, loobub nõukogu kandidaadi esitamisest rektorile töölepingu sõlmimiseks või ametisse nimetamiseks. (9) Kui kõigile kandidaatidele kokku anti alla poole hääletamisel osalenud valijate poolthäältest, järgmist hääletusvooru ei korraldata ning nõukogu loobub kandidaadi esitamisest rektorile töölepingu sõlmimiseks või ametisse nimetamiseks. § 8. Konkursi tulemused (1) Konkursi tulemused vormistatakse nõukogu otsusena. (2) Nõukogu otsuses märgitakse: 1) akadeemia nimetus; 2) täidetava ametikoha nimetus; 3) sõlmitava töölepingu tähtaeg või teenistustähtaeg; 4) nõukogu istungi toimumise aeg ja koht; 5) nõukogu istungil osalenute nimed; 6) valimistel osalenud kandidaatide nimed ning näidistundide teemad ja vormid; kui näidistundi läbi ei viidud, siis kandidaadiga peetud vestluse tulemused; 7) salajase hääletamise tulemused. (3) Rektor teeb kandidaatidele nõukogu otsuse kirjalikult teatavaks viie tööpäeva jooksul nõukogu otsuse tegemisest. (4) Rektor sõlmib konkursil valituks osutunud isikuga konkursiteates ettenähtud tähtajaga töölepingu või nimetab isiku ettenähtud teenistustähtajaks ametisse. (5) Enne valituks osutunud politseieriala õppejõu ametisse nimetamisest pöördub rektor lähtudes «Politseiteenistuse seaduse» (RT I 1998, 50, 753; 104, 1742; 2000, 10, 57; 28, 167; 2001, 7, 17; 85, 511; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 116) § 12 lõikest 3 viie tööpäeva jooksul pärast valimisi politseipeadirektori poole ettepaneku saamiseks isiku politseiametnikuna ametisse nimetamiseks. (6) Kui konkursil valituks osutunud isik keeldub tööle asumisest või kolme kuu jooksul arvates konkursi tulemuste kinnitamisest ei jõuta kokkuleppele töötingimustes või kui konkursil valituks osutunud isik ei asu töölepingus või ametisse nimetamise käskkirjas ettenähtud tähtajal tööle, võib rektor sõlmitud töölepingu või käskkirja tühistada. Sel juhul on rektoril õigus võtta tööle valimistel pingereas järgmisele kohale jäänud isik konkursiteates määratud tähtajaks või erakorraline õppejõud kuni kolmeks aastaks. § 9. Vaidlustamine Kui kandidaat leiab, et konkursi läbiviimise käigus on rikutud käesoleva määrusega sätestatud protseduurireegleid, on tal õigus pöörduda kohtusse seadusega ettenähtud tingimustel ja korras. § 10. Konkursi ebaõnnestumine (1) Konkurss loetakse ebaõnnestunuks, kui: 1) õppejõu ametikohale väljakuulutatud konkursile ei esitanud keegi dokumente; 2) ükski kandidaat ei vastanud konkursitingimustele; 3) ükski kandidaat ei osutunud valituks; 4) ühegi konkursil osalenud konkursitingimustele vastanud kandidaadiga ei sõlmitud töölepingut või ühtegi kandidaati ei nimetatud ametisse; 5) nõukogu otsus tunnistatakse kehtetuks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude ilmnemise korral kuulutab rektor uue konkursi välja kuue kuu jooksul või võtab tööle või nimetab ametisse selle ametikoha täitmiseks erakorralise õppejõu kuni kolmeks aastaks. § 11. Konkursi mitteväljakuulutamine (1) Konkurssi ei kuulutata välja, kui vastaval ametikohal olev töötaja või ametnik: 1) on rase (arstitõendi esitamisel); 2) viibib rasedus- ja sünnituspuhkusel; 3) viibib lapsehoolduspuhkusel; 4) naissoost töötaja või ametnik kasvatab alla kolmeaastast last; 5) kasvatab alla kolmeaastast last ilma emata. (2) Konkurss ametikoha täitmiseks kuulutatakse välja pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjuste äralangemist. (3) Rektoril on õigus konkursi väljakuulutamine edasi lükata ka muudel erandjuhtudel. Sellistel juhtudel sõlmib rektor töötajaga poolte kokkuleppel uue töölepingu või nimetab ametniku ametisse uueks tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui kolm aastat. Minister Margus LEIVO Kantsler Märt KRAFT