Vastemõisa Vallavolikogu — Kildu Põhikooli põhimääruse kinnitamine — KO, 12, 229

Aluseks võttes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730) paragrahvi 12 lõike 4, Vastemõisa Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kildu Põhikooli põhimäärus (lisatud). Volikogu esimees Lembit KRUUSE Lisa Vastemõisa Vallavolikogu 20. septembri 1999. a määrusele nr 6 Kildu Põhikooli põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Kooli nimi on Kildu Põhikool. 2. Kooli aadress on Kildu küla, Vastemõisa vald, 71303 Viljandi maakond. 3. Kildu Põhikool on munitsipaalkool, mille on asutanud Vastemõisa Vallavalitsus. 4. Põhikool on ühtluskool, milles iga järgmine õppeaasta tugineb vahetult eelmisele ja võimaldab tõrgeteta ülemineku ühest koolist teise. 5. Kool annab õpilastele võimaluse omandada põhiharidus. Koolis on 1.–9. klass. Kooli lõpetamine annab õiguse jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks. 6. Kooli tegevuse eesmärk on võimaldada kooli teeninduspiirkonna lastel omandada põhiharidus. 7. Kooli vastuvõtt vormistatakse direktori käskkirjaga. 8. Kool koostab oma õppekava, lähtudes seejuures põhiharidusele esitatavatest nõuetest, mis on kehtestatud riiklikes õppekavades. 9. Kooli õppekava määrab kindlaks: 1) kooli õppe-eesmärgid; 2) õppetöö ajalise korralduse; 3) kohustuslike õppeainete täpsustatud ja täiendatud ainekavad; 4) valikainete loendi, nende kavad ja valikutingimused; 5) vabaainete õppe tingimused ja korra; 6) nõuded kooliastmete ja kooli lõpetamiseks. 10. Usuõpetus on mittekonfessionaalne ja selle õppimine õpilasele vabatahtlik ning õpetamine koolile kohustuslik, kui seda soovivaid õpilasi on kooliastmes vähemalt 15. 11. Kooli õppekava kinnitab direktor. 12. Koolil on õigus korraldada täiskasvanute täiendõpet vastavalt omandatud litsentsidele (võõrkeeled, arvutiõpetus jne). 13. Koolil on oma teeninduspiirkond, mille kinnitab vallavolikogu. Koolil on õigus vastu võtta teiste koolipiirkondade lapsi vabadele kohtadele lastevanemate soovil. 14. Kooli õppekeel on eesti keel. 15. Oma tegevuses juhindub kool põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, muudest õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest. 16. Koolil on oma nimega pitsat. II. TEGEVUSE EEMÄRGID JA ÜLESANDED 17. Kildu Põhikool on kolmeastmeline: 1.–3., 4.–6., 7.–9. 18. Kildu kooli eesmärk on tingimuste ja võimaluste loomine haritud, kõlbelise ja vaba isiksuse kujunemiseks. 19. Algklasside ülesanded: 1) lapse isiksuse kujundamine; 2) lapse võimete leidmine, nende arendamine; 3) teadmiste omandamine loodusest, inimesest, ühiskonnast; 4) lugemis-, kirjutamis-, arvutamisoskuse omandamine vastavalt riiklikule ja kooli õppekavale; 5) kultuurse kõne ja käitumisharjumuste omandamine; 6) teadmiste omandamine isiklikust hügieenist ja tervislikust eluviisist. 20. Põhikooliklasside ülesanded: 1) õpilase isiksuse arendamine; 2) valmiduse kujundamine enesearendamiseks ja -täiendamiseks; 3) teaduste aluste omandamine, mis on aluseks üldharidusele ja haridustee jätkamisele kutseõppeasutuses või gümnaasiumis. III. ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUSE ALUSED 21. Kooli õppe- ja kasvatuskorraldus tugineb Haridusministeeriumi poolt kinnitatud riiklike õppekavade põhjal koostatud oma kooli õppekaval. Õppekava võimaldab inimesel kujuneda pidevalt arenevaks isiksuseks, kes on suuteline elama väärikalt, austama iseennast, oma perekonda, kaasinimesi ja loodust, valima ning omandama endale sobivat elukutset, tegutsema loovalt ja kandma kodanikuvastutust. 22. Valik- ja vabaainete õpetamiseks võib õpetaja koostada ja kasutada teiste aineõpetajatega kooskõlastatud ning kooli direktori poolt kinnitatud ainekava. 23. Õppetöö kestvus, õppe- ja eksamiperioodid, õpilaste teadmiste hindamise süsteem (tasemetööd) ning muud õppe- ja kasvatuskorraldusega seotud küsimused lahendatakse vastavalt Haridusministeeriumi poolt kehtestatud korrale. 24. Vastavalt vajadusele luuakse erivajadustega lastele võimalusi kasutada erinevaid õppevorme (koduõpe, parandusõpe, eriõpe), finantseerides neid nii riigi kui valla eelarvest tulevate vahendite arvelt. 25. Kildu Põhikooli teeninduspiirkonnas olevaid erivajadustega lapsi võib suunata erikoolidesse iga konkreetse lapse ja perekonna huvidest, soovidest ja vajadustest lähtuvalt. 26. Koolis töötavad pikapäevarühmad. Rühmad moodustatakse iga õppeaasta algul direktori käskkirjaga klassijuhatajate ja lapsevanemate soove arvestades avalduse alusel. 27. Õppeprogrammid ja õpikud valib aineõpetaja kooli juhtkonna teadmisel Haridusministeeriumi poolt kinnitatute hulgast. 28. Õppetöö põhivorm on õppetund, mille pikkus on 45 minutit. 29. Õppetöö toimub ühtse tunniplaani järgi. Tunniplaani koostab õppealajuhataja. Õppetundide arv päevas määratakse direktori poolt kinnitatud tunniplaaniga. 30. Iga pedagoogiline töötaja analüüsib õppeaasta lõpul oma tööd ja esitab selle kirjalikult direktorile. Koondanalüüsi teeb direktor ja annab selle kooli õppenõukogule, hoolekogule arutamiseks. Koondanalüüsi, õppenõukogu, hoolekogu ja õpilaste arvamuste põhjal püstitatakse järgneva õppeaasta põhiülesanded. Need kinnitatakse õppenõukogus. 31. Õppeaasta jaguneb neljaks veerandiks. Iga veerandi lõpul saavad õpilased tunnistused. Esimese klassi õpilased saavad klassijuhataja poolt valitud vormis hinnangu oma tööle. 32. Õpilastele antakse koduülesandeid. 33. Kontrolltööde korraldamisel arvestatakse, et ühes klassis ei ole ühel päeval rohkem kui üks kontrolltöö. 34. Õpilaste järgmisesse klassi üleviimise, eksamite korraldamise ja kooli lõpetamise otsustab õppenõukogu lähtudes haridusministri määrustest. IV. ÕPILASTE JA NENDE VANEMATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 35. Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab seitsmeaastaseks. Kooli astuva lapse vanemad peavad esitama avalduse, lapse sünnitunnistuse ja tõendi tervisliku seisundi kohta. 36. 2.–9. klassi tulija esitab: sünnitunnistuse, terviselehe, klassitunnistuse ja väljavõtte õpilasraamatust. 37. Koolikohustus kestab põhikooli lõpetamiseni või õpilase 17-aastaseks saamiseni. 38. Õpilaste arvestust peetakse õpilasraamatus. 39. Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema tervise kaitse ja koostab tervisekaitse-eeskirjade ja -normide kohase päevakava. Õpilase meditsiinilist teenindamist korraldab vald koos perearstiga Sotsiaalministeeriumi poolt kehtestatud korras. 40. Õpilaste tunnustamine ja karistamine toimub vastavalt kooli sisekorra eeskirjale. Koolikohustuslike õpilaste väljaheitmise otsustab õppenõukogu vastavalt Haridusministeeriumi poolt kinnitatud korrale. 41. Kool varustab õpilased õpikutega. Muud õppetarbed muretsevad lapsevanemad. 42. Õpilasele avaldatakse tunnustust suulise kiitusega, kirjaliku kiitusega päevikusse, direktori käskkirjaga, kooli medaliga või muul viisil. 43. Õpilasel on õigus: 1) saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja vallavolikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras; 2) osaleda koolielu küsimuste lahendamises oma valitud esindajate või õpilasomavalitsuse kaudu; 3) luua ühendusi, klubisid, seltse, sektsioone, ringe jne, anda välja almanahhe ja kooli ajalehte, mis pole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega ning vastavad kehtestatud korrale; 4) saada õppeprogrammides ettenähtu omandamiseks täiendavat õpiabi õpetaja üldtööaja piires; 5) kasutada klassivälises tegevuses, mis pole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlusega, tasuta kooli ruume ja vahendeid vastavalt kooli kodukorrale; 6) saada kooli pitseriga õpilaspilet; 7) valida õppeaineid koolis õpetatavate valik- ja vabaainete piires või õppida individuaalprogrammi järgi; 8) saada koolist informatsiooni koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta; 9) pöörduda oma õiguste kaitseks Haridusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsiooni poole. 44. Õpilase poolt koolile tekitatud varalise kahju hüvitab õpilane, tema vanemad või neid asendavad isikud. 45. Õpilast karistatakse, kui õpilane • ei järgi üldkehtivaid moraali- ja käitumisnorme; • jätab vabatahtlikult täitmata koolikohustuse; • ei täida kooli kodukorda; • põhjustab tahtlikult kahju kooli varale. 46. Õpilast karistatakse: • sulise noomitusega; • märkusega päevikusse; • direktori käskkirjaga; • noomitusega õppenõukogu ees; • koolist väljaheitmisega õppenõukogu otsuse alusel. 47. Vanemate koosoleku kutsub klassijuhataja kokku vähemalt ühe korra aastas. Kui kolmandik klassi õpilaste vanemaid seda nõuab, on klassijuhataja kohustatud kokku kutsuma selle klassi õpilaste vanemate koosoleku. 48. Õpilasel ja tema vanematel on õigus õppe- ja kasvatustööd puudutavates küsimustes, samuti õppenõukogu otsusega mittenõustumise korral pöörduda kooli hoolekogu ja kooli üle riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku poole. 49. Õpilasel on kohustus: 1) täita koolikohustust; 2) õppida vastavalt võimetele, end pidevalt täiendada ja arendada; 3) lugupidavalt suhtuda kaasinimestesse, hoida kooli vara, ümbritsevat loodust; 4) osaleda vastavalt eale kooli heaks tehtavas töös ja suvisel aiatööl kokkulepitud graafiku järgi (koolimaja ümbruses, kooliruumides, kooliaias, staadionil); 5) täita kooli kodukorda. 50. Lapsevanemad või neid asendavad isikud on vastutavad lapse koolikohustuse täitmise ning õppimiseks vajalike tingimuste loomise eest. 51. Õpilasesinduse ülesanded, valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks kooli hoolekogu ning kinnitab direktor. V. KOOLITÖÖTAJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 52. Kooli personali koosseisu määrab direktor, tuginedes haridusministri määrusega kehtestatud miinimumkoosseisule. 53. Kooli personali ülesanded, õigused ja kohustused ning vastutus määratakse kindlaks kooli töösisekorraeeskirjadega, ametijuhendite ja töölepingutega kooskõlas tööalase seadusandlusega ja muude pedagoogide teenistust reguleerivate õigusaktidega. 54. Personali ametijuhendid töötab välja ja kinnitab kooli direktor. 55. Kooli personaliga sõlmib töölepingud ja muudab ning lõpetab need kooli direktor vastavalt Eesti Vabariigi töölepinguseadusele. 56. Õpetajaid atesteeritakse Haridusministeeriumi poolt kehtestatud korras. VI. KOOLIELU KORRALDAMINE 57. Kooli juhib, esindab ja sõlmib lepinguid kooli nimel kooli direktor. Direktor võib teha tehinguid, mis on suunatud tema seaduses sätestatud ülasannete täitmisele. 58. Kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldab vallavalitsus avaliku konkursi. 59. Kooli direktoriga sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu vallavanem. Tööleping sõlmitakse kuni viieks aastaks. 60. Direktori ülesanne on tagada kooli tulemuslik töö ning kodukord, juhtida kooli õppe- ja kasvatustegevust ning majandus- ja finantstegevust koos hoolekogu, õppenõukogu ja õpilaste omavalitsusega. 61. Direktoril on õigus moodustada töögruppe ja komisjone töö paremaks korraldamiseks. 62. Koolil on õppenõukogu, mille ülesanne on kooli õppe- ja kasvatustegevuse kindlaksmääramine, analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. Õppenõukogusse kuuluvad pedagoogid. Õppenõukogu pädevuse määrab ja tegutsemine toimub Haridusministeeriumi poolt kehtestatud korra alusel. 63. Vallavalitsus moodustab hoolekogu, kelle ülesanne on luua vajalikud tingimused kooli edukaks tööks ning jälgida tema õppe- ja kasvatustööd. Hoolekogusse kuuluvad üks vallavolikogu esindaja, üks õpetaja ja viis vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajat vanemate üldkoosoleku otsusel. Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ. Töö kord on määratud hoolekogu põhimäärusega. 64. Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik. VII. KOOLI FINANTSEERIMISE, MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED 65. Koolil on oma eelarve. Eelarve projekti koostab direktor ja esitab hoolekogu poolt heakskiidetud eelarvekava vallavalitsusele. 66. Kool saab rahalised vahendid riigi- ja kohalikust eelarvest, laekumistest sihtfondidest, annetustest ning kooli põhitegevusega seotud teenuste osutamise eest. 67. Kooli vara moodustavad Vastemõisa vallalt talle sihtotstarbeliseks kasutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara. 68. Kooli vara tuleb kasutada heaperemehelikult ja säästlikult. 69. Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra alusel. 70. Kooli võimla kasutamine reguleeritakse kooli ja valla vahelise lepinguga. Finantseerimine ja koosseisud sätestatakse erilepinguga. 71. Kooli kulude katmises osalevad lepingu alusel need kooli teeninduspiirkonnast väljas olevad vallad, kelle territooriumil elavad õpilased õpivad koolis. 72. Kooli direktoril on õigus eelarvelise töötasusumma piires maksta lisatasusid ja preemiaid. 73. Kooli dokumentatsiooni peetakse Haridusministeeriumi poolt kehtestatud korras. VIII. PÕHIMÄÄRUSE MUUTMINE, KOOLI ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE 74. Põhimääruse muutmise õigus on vallavolikogul. 75. Kooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine toimub kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse alusel. Vastavad toimingud teostab vallavalitsus vastavalt õigusaktidega ettenähtud korras. 76. Kooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsusest teatatakse Haridusministeeriumile, õpilastele ja kooli personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.