Rõuge Vallavolikogu — Rõuge valla põhimääruse kinnitamine — KO, 12, 224

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 punkti 9 alusel Rõuge Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Rõuge valla põhimäärus uues redaktsioonis (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Rõuge Vallavolikogu 9. veebruari 1994. a otsus nr 13 «Põhimääruse kinnitamine», 9. märtsi 1994. a otsus nr 24 «Valla põhimääruse muudatused», 30. novembri 1995. a otsus nr 4 «Valla põhimääruse muutmine» ja Rõuge Vallavolikogu 14. augusti 1996. a otsus nr 38 «Sotsiaalsed garantiid valitavatel ametikohtadel töötajatele». 3. Määrus jõustub 1. veebruaril 2000. a. Volikogu esimees Jaak PÄCHTER Kinnitatud Rõuge Vallavolikogu 26. jaanuari 2000. a määrusega nr 1 Rõuge valla põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Rõuge valla põhimääruse mõiste 1.1. Rõuge valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Rõuge valla (edaspidi vald) omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord ning õigusaktide avalikustamine. 2. Kohaliku omavalitsuse mõiste 2.1. Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2.2. Kohalik omavalitsus: 2.2.1. rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel; 2.2.2. teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. 3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted 3.1. Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 3.1.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 3.1.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3.1.3. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 3.1.4. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 3.1.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 3.1.6. tegevuse avalikkus; 3.1.7. avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. 4. Valla omavalitsusorganid 4.1. Valla omavalitsusorganid on: 4.1.1. volikogu – kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 4.1.2. valitsus – vallavolikogu poolt käesoleva põhimääruse alusel moodustatav täitevorgan. 5. Valla eelarve ning õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi 5.1. Vallal on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja eelarve- ning maksuseadustest lähtuv iseseisev eelarve. 5.2. Volikogul on seaduse alusel õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi. 6. Valla ülesanded ja pädevus 6.1. Valla ülesanne on korraldada antud vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti ning valla teede korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. 6.2. Valla ülesanne on korraldada antud vallas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on valla omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. 6.3. Lisaks käesoleva punkti alapunktides 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab vald neid kohaliku elu küsimusi: 6.3.1. mis on talle pandud teiste seadustega; 6.3.2. mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 6.4. Vald täidab riiklikke kohustusi: 6.4.1. mis on talle pandud seadusega; 6.4.2. mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja antud volikogu vahelisest lepingust. 6.5. Käesoleva punkti 4. alapunkti alusel vallale pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 7. Volikogu ja valitsuse õigusaktid 7.1. Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. 7.2. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. 7.3. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad Rõuge valla territooriumil. 8. Arengukava 8.1. Valla arengukava on dokument, mis sisaldab antud omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. 9. Vald avalik-õigusliku isikuna 9.1. Vald on avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem. 9.2. Vallal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. 10. Valla sümboolika 10.1. Vallal on oma vapp ja lipp, mis kuuluvad kooskõlastamisele, kinnitamisele ja registreerimisele vastavalt seadusele. 10.2. Vapi ja lipu kasutamise korra sätestab vallavolikogu. 10.3. Valla lipp ei tohi normaalmõõtmetelt olla suurem riigilipust. 11. Valla õigus moodustada liite ja ühisasutusi 11.1. Vallal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras. 12. Valla õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides 12.1. Vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 12.2. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda tema volikogu või viimase poolt määratud esindus. 13. Valla õiguste kaitse 13.1. Valda likvideerida või selle piire või nime muuta ei tohi ilma vallavolikogu arvamust ära kuulamata. 13.2. Volikogul on õigus valla haldusterritooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 13.3. Vallal on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. II. VOLIKOGU 14. Volikogu moodustamine 14.1. Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 14.2. Volikogu liikmete arvu määrab eelmise volikogu koosseis. Liikmete arv määratakse vallaelanike arvust lähtudes valimiste aasta 1. jaanuari seisuga. 14.3. Kui valimised toimuvad kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise tõttu, määratakse valitava volikogu liikmete arv lähtuvalt ühinemisel moodustatud valla elanike arvust. 14.4. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 15. Volikogu liige 15.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 15.2. Volikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest. 15.3. Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määras ja korras. 15.4. Volikogu esimehe või ühe volikogu aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. 15.5. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. 15.6. Käesoleva punkti 5. alapunktis sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. 15.7. Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. 15.8. Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning tervikuna volikogu tegevusest. 15.9. Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi volikogu poolt määratud, valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega piiratud. 16. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 16.1. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 16.1.1. volikogu tegutsemisvõimetusega; 16.1.2. tagasiastumisega; 16.1.3. väljalangemisega Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikust registrist antud vallas või linnas; 16.1.4. nimetamisega kohtunikuks; 16.1.5. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 16.1.6. jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks; 16.1.7. teovõimetuks tunnistamisega; 16.1.8. surmaga. 16.2. Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul punktis 16.1.1 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate valla valimiskomisjonile. 16.3. Punktis 16.1.2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kättesaamisest arvates volikogule. 16.4. Vallasekretär saadab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käesoleva põhimääruse punktides 16.1.3, 16.1.4 ja 16.1.8 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate volikogule. 16.5. Punktides 16.1.5–16.1.7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava kohtuotsuse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates volikogule. 17. Volikogu liikme volituste peatumine 17.1. Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. 17.2. Volikogu liikme volitused peatuvad: 17.2.1. valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks või maavanemaks; 17.2.2. nimetamisega prokuröriks; 17.2.3. valimisega vallavanemaks, kinnitamisega vallavalitsuse liikmeks; 17.2.4. nimetamisega vallaametnikuks; 17.2.5. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 17.2.6. tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega üle kolme kuu; 17.2.7. tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses. 17.3. Punktis 17.2.3 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema ja valitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. 17.4. Punktides 17.1 ja 17.2 sätestatud asjaolusid kinnitava dokumendi saamisel, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast Riigi Teatajas avaldamist, saadab vallasekretär vastava teate volikogule. 17.5. Punktis 17.2.4 sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava korralduse vastuvõtmist selle volikogule. 17.6. Punktides 17.2.5 ja 17.2.7 sätestatud juhtudel saadab vallasekretär vastava avalduse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul volikogule. 17.7. Punktis 17.2.6. sätestatud juhul saadab vallasekretär hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast vastava kohtumääruse kättesaamist selle volikogule. 18. Volikogu asendusliige 18.1. Käesoleva põhimääruse punktides 16 ja 17 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. 18.2. Valla valimiskomisjon registreerib volikogu asendusliikmed, lähtudes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 39 6. või 12. lõikes sätestatud põhimõtetest, ja saadab nende nimekirja volikogu esimehele. 18.3. Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat loobub, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. Kui kaks või enam sama erakonna või valimisliidu kandidaati said valimistel võrdselt hääli, saab asendusliikmeks valimisringkonna kandideerijate nimekirjas tagapool olnud isik. 18.4. Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla või linna valimiskomisjon. 18.5. Kui valimisringkonna kandideerijate nimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on asendusliikmeteks samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaadid. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat astub tagasi, on asendusliikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. 18.6. Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad volikogu otsuse jõustumise hetkel. 18.7. Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Volikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad volikogu otsuse jõustumise hetkel. 18.8. Valla valimiskomisjoni otsused saadab valla valimiskomisjon vallasekretärile. 18.9. Kui kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete arv langeb käesoleva põhimääruse punktis 45.5 osutatud tegutsemiseks vajaliku miinimumini või alla selle, korraldatakse volikogu koosseisu puuduolevate liikmete valimiseks täiendavad valimised. 19. Volikogu pädevus 19.1. Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 19.1.1. vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 19.1.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 19.1.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 19.1.4. koormiste määramine; 19.1.5. toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 19.1.6. vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 19.1.7. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 19.1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 19.1.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 19.1.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 19.1.11. osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 19.1.12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 19.1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla või linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 19.1.14. volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 19.1.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 19.1.16. valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 19.1.17. valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 19.1.18. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 19.1.19. vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 19.1.20. volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 19.1.21. volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 19.1.22. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 19.1.23. valla esindamise korra kehtestamine; 19.1.24. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 19.1.25. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 19.1.26. kohtukaasistujate valimine; 19.1.27. Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 19.1.28. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 19.1.29. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 19.1.30. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 19.1.31. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja tühistamine; 19.1.32. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 19.1.33. detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 19.1.34. valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 19.1.35. vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 19.1.36. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 19.1.37. muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 19.2. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavolikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. 19.3. Volikogu on omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel sõltumatu ning tegutseb valla elanike huvides ja nende nimel. 19.4. Vallavolikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. 20. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja õigusaktide jõustumine 20.1. Volikogu õigusaktid avalikustatakse valla põhimääruses sätestatud korras. Kui valla põhimääruses ei ole sätestatud teisiti, loetakse volikogu määrus avalikustatuks pärast tema väljapanekut vallamaja teadete tahvlil. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. 20.2. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 20.3. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 20.4. Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 20.5. Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid peavad olema seaduses ja valla põhimääruses sätestatud korras kättesaadavad kõigile isikutele. 20.6. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. 21. Õigusaktide täitmise kontroll 21.1. Seaduste ja volikogu määruste ning otsuste ja vallavalitsuse määruste ning korralduste täitmist kontrollivad seaduses ja valla põhimääruses sätestatud korras volikogu ja valitsus. 22. Tööandja kohustus volikogu liikme ees 22.1. Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid. 23. Volikogu liikme õigus saada teavet 23.1. Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. III. VALITSUS 24. Vallavanema valimine 24.1. Vallavanema valib volikogu seaduses ja valla põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras kuni kolmeks aastaks. 25. Vallavanema õigus moodustada valitsus 25.1. Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. 25.2. Seaduses ja valla põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päeval. 26. Valitsuse moodustamise põhimõtted, volituste tähtaeg 26.1. Vallavalitsuse koosseisu kinnitab vallavanema esildisel vallavolikogu oma volituste ajaks. 26.1.1. Volikogu otsustab valitsuse ametisse kinnitamise lahtisel hääletusel poolthäälteenamusega. 26.2. Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päeval. 26.3. Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. 26.4. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. 26.5. Volikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel, lõpevad endise vallavalitsuse ning algavad uue vallavalitsuse volitused volikogu poolt uue valitsuse ametisse kinnitamise päeval. 26.6. Vallavanema tagasiastumisega ei kaasne vallavalitsuse tagasiastumine. 26.7. Kui avaldatakse umbusaldust või tagasi astub üks või mitu vallavalitsuse liiget, siis väheneb vallavalitsuse koosseis kuni uute liikmete ametisse nimetamiseni. 27. Vallavalitsuse pädevus 27.1. Vallavalitsus: 27.1.1. valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest, määrustest ning seadustest ja teistest õigusaktidest; 27.1.2. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega ja valla põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 27.1.3. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 27.1.4. esindab avalik-õigusliku juriidilise isikuna valda kohtus; 27.1.5. organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, vaatab läbi valla eelarve ning volikogu määruste ja otsuste projektid; 27.1.6. korraldab eelarve ja volikogu määruste ning otsuste täitmist; 27.1.7. annab volituse valla esindamiseks kohtus; 27.1.8. korraldab kutsealuste ja reservväelaste arvestamist ja mobiliseerimist ning õppekogunemistele kutsumist seaduse alusel ja korras; 27.1.9. täidab talle seadusega pandud riigikaitselisi ülesandeid; 27.1.10. kinnitab ametisse vallaasutuse juhi vallavanema ettepanekul. 27.2. Vallavalitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. 28. Vallavalitsuse määrustele ning korraldustele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 28.1. Määrused ja korraldused peavad olema valla põhimääruses kehtestatud korras avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele. 28.2. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. 28.3. Valitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. 28.4. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. 28.5. Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 28.6. Vallavalitsuse protokollile kirjutavad alla vallavanem ja protokollija. Protokollile allakirjutanud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 28.7. Vallavalitsuse õigusaktid ja protokollid on kättesaadavad vallasekretäri juures. 28.8. Avalikustamisele ei kuulu andmed, mis on mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks või mille väljastamine on seadusega piiratud. IV. VALLA ELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES 29.Valla elaniku mõiste 29.1. Valla elanik on isik, kellel on elanikeregistri järgi alaline elukoht Rõuge vallas. 29.2. Valla elaniku valimisõigus 29.2.1. Valla elanik osaleb volikogu valimistel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 29.3. Muude isikute õigusliku seisundi reguleerimine 29.3.1. Valla territooriumil viibivatel teistel isikutel on vallaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seaduse ja valla õigusaktidega kehtestatud piirangud. 29.4. Volikogul on õigus reguleerida valla elanike, vallas kinnisvara omavate või haldavate, samuti vallas õppivate, töötavate või ajutiselt viibivate isikute käitumist ja vallas tegutsevate juriidiliste isikute tegevust seaduses sätestatud ulatuses. 30. Õigusaktide algatamise õigus 30.1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla elanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 30.2. Punktis 30.1 ettenähtud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava projektina, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 30.3. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses. 31. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides 31.1. Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. 31.2. Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. V. MAJANDUS JA EELARVE 32. Munitsipaalomand 32.1. Munitsipaalomand on vallale kuuluv vara. 32.2. Oma vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra sätestab vallavolikogu. 32.3. Vald võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult vallavolikogu poolt kehtestatud korras. 32.4. Vallal on ostueesõigus tema haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu- , kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse sätteid. 33. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes 33.1. Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanik või aktsionär valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liige. 33.2. Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub volikogu poolt sätestatud korras. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. 33.3. Sihtasutuse, mille ainuasutaja on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainus osanik või aktsionär on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab vallavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. 33.4. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise vallavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik. 33.5. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Lepingute sõlmimise õigus on vallavanemal või tema poolt volitatud isikul. 34. Maksud ja koormised 34.1. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 34.2. Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. 34.3. Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 34.4. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 34.5. Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. 34.6. Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus vastavalt valla põhimääruses kehtestatud korrale. 34.7. Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. 34.8. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makse. 34.9. Koormis ei või olla lepingu objektiks. 35. Arengukava vastuvõtmine ja muutmine 35.1. Vallal peab olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. 35.2. Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist volikogus valla põhimääruses sätestatud korras. 35.3. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. 35.4. Arengukava on aluseks: 35.4.1. vallaeelarve koostamisele; 35.4.2. investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 35.4.3. laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. 35.5. Valla arengukava ja üldplaneering ei tohi olla vastuolus. 35.5.1. Valla üldplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi kohta. 35.5.2. Valla üldplaneeringuga määratakse piirkonnad, kus detailplaneeringute koostamine hajaasustuses on kohustuslik. 35.5.3. Üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele ning maakorraldusele hajaasustuses. 35.5.4. Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringu koostamise vajadus. 35.5.4.1. Detailplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. 36. Valla eelarve 36.1. Valla iseseisev eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. 36.2. Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks vallaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. 36.3. Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele. 37. Valla eelarve koostamine ja jõustumine 37.1. Valla eelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades valla arengukava. 37.2. Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. 37.3. Valla eelarve jõustub seaduses ettenähtud tähtajal. 38. Eelarve täitmise aruande kinnitamine 38.1. Volikogule kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aruandele peab olema lisatud volikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta (jõustub 1. jaanuaril 2001. a). 38.2. Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. juuniks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse valla põhimääruses sätestatud korras. VI. TÖÖKORRALDUS 39. Töövormid 39.1. Volikogu ja valitsuse töö vorm on istung. Volikogu ja valitsuse komisjoni töö vorm on koosolek. 40. Asjaajamiskeel 40.1. Valla asjaajamiskeel on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda valla ja selle ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. 41. Volikogu esimees 41.1. Volikogu esimees: 41.1.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 41.1.2. esindab omavalitsusüksust ja selle volikogu vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 41.1.3. kirjutab alla volikogu poolt vastu võetud määrustele ja teistele volikogu dokumentidele; 41.1.4. korraldab ja kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 41.1.5. korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 41.1.6. võtab vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused; 41.1.7. osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel jt ametlikel üritustel; 41.1.8. täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. 41.2. Vallavolikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda volikogu aseesimees. 42. Volikogu esimehe valimine 42.1. Volikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu esimehe. Igal volikogu liikmel on valimistel üks hääl. 42.2. Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada iga volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek valimiskomisjoni esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. 42.3. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 42.4. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 42.5. Volikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu poolthäälteenamuse. 42.6. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. 42.7. Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. 42.8. Volikogu aseesimehe valimine toimub käesolevas paragrahvis volikogu esimehe valimiseks sätestatud korras. 43. Volikogu kokkukutsumine 43.1. Volikogu korralise istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja volikogu poolt kehtestatud korras. 43.2. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 43.3. Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. 44. Küsimuste arutelu volikogus 44.1. Volikogu töökord sätestatakse volikogu määrusega. 44.2. Volikogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt kaks kolmandikku volikogu koosseisust. 44.3. Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. 44.4. Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. 44.5. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 44.6. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 44.7. Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. 44.8. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 45. Hääletamine volikogus 45.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 45.2. Hääletamine volikogus on avalik. 45.3. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. 45.4. Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. 45.5. Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse punkti 19 alapunktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 46. Umbusaldusmenetlus volikogus 46.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, mõnele valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. 46.2. Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu vanim liige. 46.3. Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või valitsuse liikme töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. 46.4. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. 47. Volikogu komisjonid 47.1. Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel. 47.2. Volikogu alatised komisjonid on: 47.2.1. revisjonikomisjon; 47.2.2. eelarvekomisjon. 47.3. Komisjonide põhiülesanne on volikogu istungitel arutusele tulevate lahendust vajavate probleemide väljaselgitamine ja lahendusteede leidmine. 47.4. Komisjonid töötavad ühiskondlikel alustel. 47.5. Komisjonide tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise kord määratakse kindlaks komisjoni põhimäärusega. Komisjoni põhimäärus kinnitatakse volikogu otsusega. 47.6. Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees. Komisjoni esimees valitakse volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse volikogu otsusega komisjoni esimehe esildisel. 47.7. Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmed. Otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral korraldatakse kordushääletus. 47.8. Komisjoni koosolekud protokollitakse ja protokolle säilitatakse komisjoni esimehe juures. Komisjoni otsus protokollitakse. Komisjoni otsusel on soovituslik iseloom. 47.9. Eelarvekomisjoni pädevuses on koostöös vallavalitsusega valla eelarveprojektide koostamine. 47.10. Komisjonide pädevus ja töökord määratakse kindlaks komisjonide põhimäärusega. 47.11. Komisjoni likvideerimine ja reorganiseerimine toimub volikogu poolthäälteenamusega. 48. Revisjonikomisjon 48.1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 48.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. 48.3. Revisjonikomisjoni töö toimub käesoleva põhimääruse punkti 46 alapunktides 3, 4, 7 ja 8 sätestatu alusel. 48.4. Revisjonikomisjon kontrollib valla põhimääruses sätestatud korras: 48.4.1. vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 48.4.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 48.4.3. valla ametiasutuste ja munitsipaalettevõtete ning -asutuste raamatupidamise õigsust ja munitsipaalettevõtetesse paigutatud valla või linna vara kasutamise sihipärasust; 48.4.4. valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 48.4.5. volikogude ülesandel vallavalitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 48.4.5. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha, ning esitab selle koos aktiga volikogule. 48.4.6. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 48.4.7. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 49. Valitsuse töö korraldamine 49.1. Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust. 49.2. Vallavanem annab valitsuse ja valla ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju. 49.3. Valitsuse juht ei või olla volikogu esimees. 49.4. Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed. 49.5. Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. 49.6. Valitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. 49.7. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. 49.8. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. 50. Vallavalitsuse töökord 50.1. Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne organ, kes täidab seaduste ja vallavolikogu määruste ja otsustega vallale pandud ülesandeid. 50.2. Vallavalitsus moodustab vallavolikogu kinnitatud valla ametiasutuste struktuuris ettenähtud valla haldusaparaadi, juhib selle ning samuti valla asutuste ja äriühingute, milles vald on osanik või aktsionär, tegevust ja määrab kindlaks vallavalitsuse sisese teenistuse korra. 50.3. Vallavalitsus moodustab vallakantselei ja kinnitab ametnike ametijuhendid. 50.4. Vallakantselei tegevust juhib vallasekretär. 50.5. Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuus. Vallasekretär teatab kõigile vallavalitsuse liikmetele istungi toimumise aja. 50.6. Vallavalitsus on õiguspädev küsimusi otsustama, kui istungist võtab osa peale vallavanema või tema asendaja vähemalt pool valitsuse koosseisust. 50.7. Vallavalitsuse otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. 50.8. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem. 50.9. Vallavalitsus ei või vastu võtta määrust või korraldust küsimuses, mis on volikogu ainupädevuses või mille on volikogu võtnud oma pädevusse ning mille kohta ei ole volikogu andnud volitust. 50.10. Vallavalitsus võib taotleda volikogu poolt vastu võetud ebaseadusliku määruse või otsuse uuesti läbivaatamist volikogus ja keelduda selle täitmisest, kui seda ei viida seadustega kooskõlla järgmisel volikogu istungil. 50.11. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. 50.12. Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem ja protokollija. Protokollile allakirjutanud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 50.13. Vallavalitsuse õigusaktid ja protokollid on kättesaadavad vallasekretäri juures. Avalikustamisele ei kuulu andmed, mis on mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks või mille väljastamine on seadusega piiratud. 51. Vallavanem 51.1. Vallavanem: 51.1.1. korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 51.1.2. esindab omavalitsusüksust ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 51.1.3. annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 51.1.4. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 51.1.5. esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 51.1.6. esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 51.1.7. esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks vallaasutuse juhi kandidaadi; 51.1.8. esindab valda pangas, majandus- ja töölepingute sõlmimisel ning kohtus erivolituseta; 51.1.9. täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid. 51.2. Vallavanemat asendab tema äraolekul abivallavanem või käskkirja alusel valitsuse liige. 51.3. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uue vallavalitsuse volituste saamise päevani. 51.4. Vallavanema valimise kord 51.4.1. Vallavanemaks võib volikogu valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuse ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. 51.4.2. Vallavanema valimised viiakse läbi ühe kuu jooksul volikogu esimese istungi päevast arvates. 51.4.3. Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl. 51.4.4. Vallavanema kandidaadi võib üles seada volikogu iga liige. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. 51.4.5. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib liikmete hulgast komisjoni esimehe. 51.4.6. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 51.4.7. Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogus koosseisu poolthäälteenamuse. 51.4.8. Kui ükski kandidaat ei saanud nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine käesolevas lõikes sätestatud korras. 51.4.9. Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. 52. Vallakantselei 52.1. Vallakantselei on vallavalitsuse haldusaparaadi struktuuriüksus, mille põhiülesanne on vallavolikogu ja -valitsuse töö tehniline tagamine. Vallakantselei juht on vallasekretär. Vallasekretäri ettepanekul võib määrata kantselei juhataja, kes korraldab vahetult kantselei tööd ja asendab vallasekretäri viimase äraolekul. 52.2. Vallakantselei ülesanded on: 52.2.1. koguda vallavolikogu ja -valitsuse istungite päevakorra ja õigusaktide projektid ning suunata need vallasekretärile, kes annab nende kohta oma arvamuse; 52.2.3. tagada volikogu ja valituse istungite protokolliline teenindamine; 52.2.4. vormistada volikogu ja valitsuse istungite protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid vastavuses käesolevas põhimäärusega ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega; 52.2.5. esitada dokumendid allakirjutamiseks volikogu esimehele, vallavanemale ja vallasekretärile või nende asendajale; 52.2.6. tagada õigusaktide ja protokollide õigeaegne avalikustamine; 52.2.7. saata üldist tähtsust omavad volikogu määrused Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist; 52.2.8. tagada protokollidest väljavõtete ja õigusaktide koopiate edastamine soovijatele, pidada vallavolikogu ja -valitsuse poolt vastuvõetud õigusaktide registrit; 52.2.9. tagada posti vastuvõtmine, registreerimine, süstematiseerimine ja edastamine adressaatidele ning volikogu ja valitsuse töös vajalike dokumentide, kirjade, andmete ja ajakirjade säilimine; 52.2.10. teostada volikogu ja valitsuse kirjavahetust; 52.2.11. väljastada tõendeid ja õiendeid; 52.2.12. pidada valla elanikeregistrit ja eesti hääleõiguslike kodanike registrit, hääleõiguslike kodakondsuseta isikute registrit, koostada valijate nimekirjad; 52.2.13. teostada passitööd ja sõjaväearvestust; 52.2.14. teostada perekonnaseisualast tööd; 52.2.15. koostada vallakantselei pädevuses olevaid statistilisi aruandeid ja esitada need nõutavaks tähtajaks; 52.2.16. teostada vallavalitsuse pädevuses olevaid notariaaltoiminguid; 52.2.17. teostada personalialast tööd vastavalt avaliku teenistuse ja töölepinguseadusele ning vallavanema ja vallasekretäri korraldustele; 52.2.18. täita volikogu esimehe, vallavanema ja vallasekretäri või nende asendajate muid seaduslikke korraldusi. 53. Istungi ja koosoleku protokoll 53.1. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 53.2. Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. 53.3. Volikogu või valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. 53.4. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 53.5. Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsustused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. 53.6. Volikogu istungite protokollid peavad olema kättesaadavad igaühele. 53.7. Vallavalitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad valla või linna põhimääruses sätestatud korras. 53.8. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 53.9. Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 54. Volikogu tegutsemisvõimetus 54.1. Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 54.1.1. pole vastu võtnud valla või linna eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 54.1.2. pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 54.1.3. pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 54.1.4. pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. 54.2. Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed käesoleva põhimääruse punktis 18 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. 54.3. Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab käesoleva põhimääruse punktis 19.1.13 ja 19.2 nimetatud küsimusi valitsus. VII. OMAVALITSUSTEENISTUSE PÕHIALUSED 55. Omavalitsusteenistus 55.1. Omavalitsusteenistust valla ametiasutustes reguleerib avaliku teenistuse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ning käesolev põhimäärus. 55.2. Vallavanem ning vallavalitsuse liikmed, samuti vallasekretär peavad valdama eesti keelt kõnes ja kirjas. 56. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid 56.1. Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele makstakse ametist vabastamisel hüvitist vastavalt teenistusstaažile järgmiselt: 56.1.1. ühe kuu ametipalk, kui ta on töötanud kaks kuni neli aastat; 56.1.2. kahe kuu ametipalk, kui ta on töötanud neli kuni kaheksa aastat; 56.1.3. kuue kuu ametipalk, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning kui vabastamine toimub: 56.1.4. seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 56.1.5. tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 56.1.6. seoses umbusalduse avaldamisega. 56.2. Käesoleva põhimääruse punktis 56.1 sätestatud hüvitist ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 56.2.1. vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a käesoleva põhimääruse punktis 56.1.5 toodud juhul; 56.2.2. valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. 57. Vallasekretär 57.1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. 57.2. Vallasekretär on volikogu ja valitsuse töö järjepidevust tagav juhtiv ametiisik. 57.3. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Vallasekretäri vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. 57.4. Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. 57.5. Vallasekretär: 57.5.1. juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 57.5.2. annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 57.5.3. korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 57.5.4. korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 57.5.5. saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 57.5.6. esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 57.5.7. hoiab valla vapipitsatit; 57.5.8. osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 57.5.9. annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 57.5.10. täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja valitsuse töökorras pandud ülesandeid. 57.6. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tingimustele (teine lause jõustub 1. jaanuaril 2002. a). 58. Aleviku- ja külavanem 58.1. Aleviku või küla koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem. 58.2. Vallavalitsuse ülesannete täitmine aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga. 58.3. Aleviku- või külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. VIII. OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ 59. Koostöövormid 59.1. Vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 59.2. Vallavolikogul, vallavalitsusel ja valla ametiasutustel on õigus vabalt arendada võrdväärset, vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kohalike omavalitsusüksustega Eestis ja väljaspool Eestit. 59.3. Vald võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks olla omavalitsusüksuste liidu liige. 59.4. Punktis 59.3 tähendatud koostöö korral võib vald sõlmida omavalitsusüksuste seas lepinguid ühisasutuste moodustamiseks. 59.5. Valla nimel sõlmitud lepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavolikogus. 59.6. Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimused otsustab vallavolikogu. IX. SUHTED RIIGIORGANITEGA JA JÄRELEVALVE 60. Valla suhted riigiorganitega 60.1. Valla ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. 60.2. Vald ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. 60.3. Vallavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. 60.4. Kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise puhul. 61. Valla tegevuse järelevalve ja kontroll 61.1. Maavanem teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras. 61.2. Valla valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist kontrollib Riigikontroll vastavalt oma pädevusele. 61.3. Järelevalvet valla õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler. 62. Teenistuslik järelevalve 62.1. Teenistuslik järelevalve on valitsuse poolt valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. 62.2. Teenistusliku järelevalve teostamisel on valitsusel õigus: 62.2.1. teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 62.2.2. peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 62.2.3. tunnistada akt kehtetuks. 62.3. Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. 62.4. Valla ametiasutuse ja nende ametiisikute ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks. 62.5. Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seadus ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine. 62.6. Valitsus tunnistab kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning valla õigusaktidega. 63. Valla põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 63.1. Valla põhimääruse vastuvõtmine või muutmine kuulub vallavolikogu ainupädevusse. 63.2. Valla põhimäärus tuleb kinnitada või viia kooskõlla kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega kolme kuu jooksul järgmiste kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemusena moodustatud volikogu poolt vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast arvates. 64.3. Kui valla põhimäärus on vastuolus seadustega, juhinduda seadustest. 64.4. Valla põhimäärus või temas tehtud muudatused jõustuvad volikogu poolt sätestatud tingimustel.