Pärnu Linnavolikogu — Jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 11, 215

Jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend, lk 2810; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843) paragrahvi 21 lõike 1 alusel Pärnu Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada juurdelisatud «Pärnu linna jäätmehoolduseeskiri». 2. Määrus jõustub 10. veebruaril 2000. a. Volikogu esimees Väino LINDE Kinnitatud Pärnu Linnavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrusega nr 4 Pärnu linna jäätmehoolduseeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab jäätmeseadusest lähtudes kindlaks jäätmehoolduse üldise korra Pärnu linna haldusterritooriumil. 2. Jäätmehoolduse eesmärk on puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamine, igat liiki jäätmete koguse vähendamine nende tekkekohas ning jäätmete taaskasutamise soodustamine. 3. Eeskiri on kohustuslik kõigile Pärnu linnas tegutsevatele asutustele, juriidilistele ja füüsilistele isikutele. 4. Hooldus- ja tervishoiuasutuste, laboratooriumide, muude uurimis- ja loomakliinikute nakkusohtlike ja bioloogiliste, lõikavate ja torkivate jäätmete käitlemise kord määratakse eraldi õigusaktiga. 5. Jäätmehooldust Pärnu linnas korraldab Pärnu Linnavalitsuse kommunaalamet (edaspidi kommunaalamet). 6. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmekäitlust territooriumi valdaja. Territooriumi korrashoiu eest vastutab territooriumi valdaja, kui jäätmehooldusleping ei näe ette teisiti. II. MÕISTED 7. Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 7.1. jäätmed on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 7.2. ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse paragrahvi 25 lõikes 1 loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale; 7.3. tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 7.4. olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmed võivad sisaldada nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid; 7.5. taaskasutatavad jäätmed on toodete valmistamiseks, töö tegemiseks või energia saamiseks kasutatavad jäätmed; 7.6. jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmeid; 7.7. jäätmetekitaja on isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 7.8. jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskoha järelhooldus; 7.9. jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 7.10. jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 7.11. jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimalike keskkonnahäiringute tõrjega seotud tegevus; 7.12. jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 7.13. jäätmete kõrvaldamine on toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda (prügilas näiteks ladestamine); 7.14. jäätmete taaskasutamine on toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel; 7.15. jäätmeluba on dokument, mis annab õiguse üheks või rohkemaks jäätmeseaduse paragrahvis 30 nimetatud tegevuseks ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused; 7.16. jäätmehooldusleping on dokument, mis reguleerib jäätmetekitaja, -valdaja ja -käitleja vahelisi suhteid; 7.17. kompostimine on orgaaniliste jäätmete eraldi kogumine, segamine ja ladustamine ning käitlemine nende looduslikuks lagundamiseks; 7.18. jäätmekäitleja on ettevõtja, kelle tegevuseks on jäätmete kogumine, sorteerimine, vedu, töötlemine, ladestamine, ladustamine ja matmine vastavalt jäätmeloas ettenähtud tingimustele; 7.19. jäätmevedaja on jäätmete üleandmisel nende vedu teostav isik; 7.20. krunt on hoone või hoonete grupi juurde kuuluv territoorium; 7.21. jäätmeveo dokument on jäätmevedaja poolt jäätmekäitluskohta veetavate jäätmete omadusi ja koguseid näitav saateleht; 7.22. territooriumi valdaja on kinnisasja või ehitise kui vallasasja omanik või lepinguline kasutaja. III. JÄÄTMETEKITAJA JA TERRITOORIUMI VALDAJA KOHUSTUSED JÄÄTMEHOOLDUSEL 8. Jäätmetekitajad ja territooriumi valdajad on kohustatud: 8.1. ise või vahendaja kaudu liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu jäätmekäitlejaga, või vedama nende valduses olevad olmejäätmed jäätmekäitluskohta vastavalt jäätmeseaduse nõuetele; 8.2. vähendama tekkivate jäätmete hulka; 8.3. koguma, sorteerima ja pakendama nendele kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed ning andma need käesoleva eeskirjaga kindlaksmääratud korras üle jäätmekäitlejale; 8.4. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete tekke vältimiseks oma tegevuses, tekkinud jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks ning jäätmete taaskasutamiseks; 8.5. korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlejale. 9. Pärnu linna haldusterritooriumil tegutsevad ettevõtjad on kommunaalameti nõudel kohustatud koostama jäätmekava, mis käsitleb nende tegevusega seotud jäätmekäitlust. 10. Kui jäätmetekitaja ja territooriumi valdaja on eri isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus jäätmekäitluses üüri- või rendilepinguga või jäätmehoolduslepinguga. 11. Keelatud on paigutada jäätmeid väljaspoole krunti, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. 12. Territooriumi valdajad, kinnisvarahoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmetekitajad on kohustatud teavitama elanikke ja nende ettevõtete töötajaid linnas kehtivast jäätmehooldussüsteemist ning käesoleva eeskirja nõuetest. IV. JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDNÕUDED 13. Jäätmeseaduses sätestatud juhtudel peab jäätmekäitlejal olema jäätmeluba. Jäätmeloa annab loa taotleja tegevuskohajärgne keskkonnateenistus. Kui püsivat tegevuskohta ei ole, annab loa taotleja asukohajärgne keskkonnateenistus. Kui loa taotleja tegevuskoht või asukoht on Pärnu linn, esitab loa taotleja jäätmeloa taotlused eelnevalt kommunaalametile, kes annab oma seisukoha taotluse suhtes kolme nädala jooksul ning edastab need keskkonnateenistusele. Loa andmiseks vajaliku taotlusmaterjali koostab taotleja oma kulul. 14. Jäätmete koguse vähendamine tehnoloogilises protsessis ja käitlemisel ei tohi kaasa tuua nende keskkonnaohtlikkuse suurenemist. 15. Jäätmevaldaja on kohustatud vältima ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega, välja arvatud juhul, kui see on ette nähtud tootmise või jäätmete töötlemise tehnoloogiaga. 16. Jäätmekäitlus ei tohi kaasa tuua jäätmete reaalset või potentsiaalset ohtlikkuse kasvu. 17. Jäätmete hülgamine või keskkonda viimine väljaspool selleks ettenähtud jäätmekäitluskohti on keelatud. 18. Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettevalmistatud kohtadesse. 19. Ohtlikud jäätmed peab nende valdaja märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale. 20. Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks. 21. Jäätmete üleandmine nende tekke- või kogumiskohast jäätmekäitluskohta, juhul kui neid ei taaskasutata, on kohustuslik. Selle eest vastutab jäätmetekitaja või territooriumi valdaja või jäätmekäitleja vastava lepingu alusel või kinnisvarahoolduse ettevõte vastava jäätmehoolduslepingu olemasolul. 22. Jäätmed ladustatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohta, tagades keskkonnaohutuse ja võimaldades nende hilisemat kasutamist või kahjutustamist. 23. Jäätmekäitleja tegevus peab olema suunatud jäätmete koguse vähendamisele, nende kasutamisele või kahjutustamisele. 24. Jäätmekäitluskohal peab olema kommunaalameti juhataja kinnitatud avariisituatsioonide likvideerimise projekt, mis on eelnevalt kooskõlastatud Pärnumaa Päästeteenistusega. V. JÄÄTMETE KOGUMINE JA SORTEERIMINE 25. Jäätmetekitaja või territooriumi valdaja kasutuses peab olema piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid, mis võivad olla tema omandis või renditud jäätmekäitlejalt, samuti võib jäätmehoolduslepingu alusel kasutada ühismahuteid. 26. Jäätmetekitaja või territooriumi valdaja peab tagama jäätmemahutite tühjendamise sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket või ümbruskonna reostust. 27. Mahutina võib kasutada: 27.1. kompaktoreid; 27.2. konteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismidega või käsitsi jäätmeautodesse tühjendada või paigaldada. 28. Krundil tekkivad jäätmed peab koguma samas asuvatesse mahutitesse. Mahuti peab asuma jäätmeautole ligipääsetavas kohas. Käsitsi teisaldatavad jäätmemahutid tuleb paigaldada tasasele kõvale alusele. 29. Mahuti kasutaja vastutab mahuti ligipääsetavuse, korrashoiu ja ümbruse puhtuse eest, kui jäätmehooldusleping ei sätesta teisiti. 30. Liiva, jahtunud tuhka (alla 30 °C) ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitleja vastuvõtutingimustele. 31. Kuuma tuhka (üle 30 °C) võib paigutada mittepõlevast materjalist kaanega suletavasse eraldi mahutisse. 32. Kergestiriknevad ja halvalõhnalised olmejäätmed tuleb paigutada mahutitesse paber- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. 33. Olmejäätmete mahutisse ei või panna: 33.1. ohtlikke jäätmeid, sealhulgas tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 33.2. vedelaid jäätmeid; 33.3. käimlajäätmeid; 33.4. kogumiskaevude setteid; 33.5. taaskasutatavaid jäätmeid; 33.6. ehitusjäätmeid; 33.7. raskeid või kogukaid esemeid, mis võivad takistada ja ohustada mahutite tühjendamist või jäätmete kokkupressimist kompaktormasinas. 34. Kui jäätmeid ei saa nende mõõtmete või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega, korraldab jäätmetekitaja kohe nende veo jäätmekäitluskohta. 35. Jäätmed, mida ei saa taaskasutada nende tekkimise kohas, tuleb paigutada selleks ettenähtud mahutisse. 36. Jäätmete tekkimise kohas tuleb jäätmeid sorteerida juhul, kui need sisaldavad taaskasutatavat paberit, pappi ja puitu, mida tekib üle 50 kg nädalas. Nende paigutamiseks nähakse ette eraldi mahutid. 37. Klaastaara tuleb paigutada eraldi selleks ettenähtud mahutitesse sõltumata kogusest. 38. Vanametall tuleb anda üle vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele või toimetada jäätmekäitluskohta. 39. Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda eraldi ja anda jäätmekäitluskohta. VI. OHTLIKE JÄÄTMETE KOGUMINE 40. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. 41. Ohtlikke jäätmeid võib käidelda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omav isik. Vastava litsentsi annab keskkonnaminister. Linnavalitsuse seisukoha ohtlike jäätmete käitluslitsensti taotlusele annab kommunaalamet. 42. Ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad mahutid. 43. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni. 44. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab nende kogumist reguleerivad juhised asetama kõigile nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord. 45. Ohtlikud jäätmed tuleb üle anda järgmiselt: 45.1. koduses majapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed (kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid ja päevavalguslambid) Pärnus Mai 6 või Raba 23a asuvasse ohtlike jäätmete kogumispunkti; 45.2. juriidiliste isikute tegevuses tekkivad ohtlikud jäätmed Pärnus Raba 23a asuvasse ohtlike jäätmete kogumispunkti. 46. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete vastuvõtmiseni jäätmekäitleja poolt. 47. Ettevõtja, kes tegeleb ohtlike jäätmetega, on kohustatud andma järelevalveametnikele informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. VII. JÄÄTMETE VEDU 48. Jäätmeid võib vedada jäätmeluba omav isik, samuti jäätmetekitaja või territooriumi valdaja jäätmeseaduse nõuetele vastava transpordivahendiga. 49. Jäätmevedu elamurajoonidest ei tohi häirida öörahu. 50. Jäätmed, mille säilitamine krundil kujutab endast vahetut ohtu inimese tervisele, tuleb ära vedada kohe. VIII. JÄÄTMETE LADESTAMINE 51. Jäätmete ladestamine on lubatud Raba tänava prügilasse (asukoht Raba 32/34, Pärnu). Ehitusjäätmed ladestatakse kas prügilasse või kommunaalameti poolt määratud ladestuspaika. 52. Prügilasse on lubatud ladestada tavajäätmeid. 53. Prügilasse toodavate jäätmekoguste üle peab arvestust prügila haldaja. 54. Prügilasse saabunud jäätmekoormad tuleb mittelubatud jäätmete väljaselgitamiseks visuaalselt kontrollida. Mittelubatud jäätmete olemasolul koormat prügilasse vastu ei võeta. 55. Jäätmed ladestatakse prügilasse või ladestuspaika selleks määratud töötaja juhendamisel kooskõlas tehnoloogilise skeemiga. 56. Jäätmete käitlemine prügilas korraldatakse vastavalt Pärnu prügila eeskirjale, mille kinnitab linnavalitsus. IX. KOGUMISKAEVUDE SETETE KÄITLUS JA JÄÄTMETE KOMPOSTIMINE 57. Linna kanalisatsioonivõrku ühendamata hoonete kogumis- ja settekaevude tühjendamine toimub linnavalitsuse poolt kehtestatud korras paakmasinatega selleks ettenähtud purgimiskohtadesse. 58. Bioloogiliste jäätmete kompostimine on lubatud selleks väljaehitatud kohtades ning kooskõlastatult naabritega, kui kompostimiskoht on naabri krundile lähemal kui kolm meetrit. 59. Komposti peab paigutama, ladustama ja käitlema kahjuritele ligipääsmatult ning tervisele ja ümbruskonnale kahjutult. 60. Toidujäätmete kompostimine peab toimuma soojusest ja kahjuritest isoleeritud hoidlates. Komposti ei või ladustada jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. 61. Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. X. LÕPPSÄTTED 62. Järelevalvet käesoleva eeskirja nõuete täitmise üle teostab kommunaalamet. 63. Kommunaalamet on kohustatud kontrollima jäätmeloaga määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist vähemalt üks kord aastas. 64. Seadusega sätestatud korras registreeritud jäätmekäitlejate ja ohtlike jäätmete tekitajate üle teostatakse järelevalvet perioodiliselt vastavalt vajadusele, olmes tekkinud ohtlikke jäätmeid järelevalvekohustus ei hõlma. 65. Eeskirja mittetäitmisel võetakse süüdlased tsiviil-, haldus- või kriminaalvastutusele tulenevalt jäätmeseaduse paragrahvist 48.