Vastemõisa Vallavolikogu — Vastemõisa valla põhimääruse kinnitamine — KO, 10, 185

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) alusel Vastemõisa Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Vastemõisa valla põhimäärus (lisatud). Volikogu esimees Heino POSKA Lisa Vastemõisa Vallavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrusele nr 1 Vastemõisa valla põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1.1. Vastemõisa valla põhimäärus (edaspidi põhimäärus) on õigusakt, milles sätestatakse Vastemõisa valla (edaspidi vald) omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. 1.2. Valla omavalitsusorganid on vallavolikogu (edaspidi volikogu) ja vallavalitsus. II. VOLIKOGU Volikogu moodustamine 2.1. Volikogu on valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. 2.2. Volikogu liikmete arv määratakse vastavalt seadusele volikogu otsuse alusel. Volikogu pädevus 2.3. Volikogu lahendab ja korraldab seaduses sätestatud ulatuses kõiki kohaliku elu küsimusi. 2.4. Volikogu ainupädevusse kuuluvad küsimused on sätestatud seaduses. Volikogu õigusaktid 2.5. Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ning üksikaktidena võtta vastu otsuseid. 2.6. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: * vähemalt kolmel volikogu liikmel; * volikogu komisjonil; * vallavalitsusel; * vallavanemal; * vallaelanikel seaduses sätestatud korras. 2.7. Volikogu õigusaktid avalikustatakse vallamajas hiljemalt seitsmendal päeval pärast nende vastuvõtmist. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. Volikogu otsused saadetakse täitjatele ja asjaosalistele. 2.8. Volikogu õigusaktid on avalikustatud vallasekretäri juures. 2.9. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks. 2.10. Volikogu õigusaktide täitmise kontrollija on volikogu esimees. Volikogu istungid 2.11. Volikogu töövorm on istung. 2.12. Volikogu istungit juhatab volikogu esimees või tema asendaja.. 2.13. Volikogu esimest istungit juhatab valla valimiskomisjoni esimees. 2.14. Volikogu istungid toimuvad igal kolmandal kolmapäeval. 2.15. Volikogu istungi toimumise aeg ja koht avalikustatakse vallamajas asuval stendil ja teatatakse volikogu liikmetele kirjalikus kutses. Istungi toimumise koht on vallamaja, kui volikogu esimees ei määra teisiti. Kui istungi päev langeb riiklikule pühale, määrab volikogu esimees istungi läbiviimiseks teise päeva. Suveperioodiks võib volikogu kuulutada oma töös välja vaheaja. 2.16. Volikogu istungi kodukord otsustatakse enne istungi päevakorra kinnitamist. 2.17. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla istungi juhataja. Volikogu kokkukutsumine 2.18. Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja. 2.19. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval arvates päevast, mil valimiskomisjon avalikustas otsuse valitud volikogu liikmete registreerimise kohta. 2.20. Volikogu istung kutsutakse kokku põhimäärusega sätestatud korras kindlaksmääratud päeval või vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende tõstatatud küsimuste arutamiseks. 2.21. Volikogu istungi toimumise kohta saadetakse kõigile volikogu liikmetele kirjalik kutse vähemalt neli päeva enne volikogu istungi päeva. Kutses on märgitud kõik arutusele tulevad küsimused. 2.22. Igal volikogu liikmel on õigus saada vähemalt neli päeva enne volikogu istungit koopiad kõikidest arutamisele tulevate õigusaktide projektidest. 2.23. Volikogu istungi päevakorra projekti valmistab ette volikogu esimees. Volikogu istungi ettevalmistamine 2.24. Kõigil volikogu liikmetel, volikogu komisjonidel, vallavanemal ning vallavalitsusel on õigus teha ettepanekuid päevakorra projekti koostamiseks. 2.25. Volikogu õigusakti projekti ettevalmistamise volikogu istungiks korraldab vallavalitsuse spetsialistide abiga ettepaneku esitaja. Valminud projektid esitatakse vallavalitsusele. 2.26. Vajadusel suunab vallavalitsus volikogus arutamisele tulevad projektid vastavale komisjonile seisukoha võtmiseks. Volikogu komisjon annab soovitava otsuse. 2.27. Volikogu õigusakti projekt esitatakse volikogu istungile kus kommenteeritakse lühidalt õigusakti aluseks olevaid seadusi ja õigusakti vajadust. Arutelu volikogu istungitel 2.28. Volikogu arutab istungil nõutavas korras ette valmistatud õigusaktide projekte. Volikogu istungi päevakord kinnitatakse istungi alguses. 2.29. Iga istungi päevakorra punkti kohta viiakse läbi arutelu järgmises korras: * sõnavõtu esitab projekti ette valmistanud komisjon või volikogu liige või vallavanem või vallavalitsuse liige; * arutelus osalemiseks annab sõna istungi juhataja, kusjuures vastav sooviavaldus tuleb esitada istungi juhatajale käega märku andes; * küsimusi ettekandjale (igal küsimuse esitajal kuni kolm küsimust) võib esitada iga volikogu liige või vallavanem või vallavalitsuse liige; * sõnavõtu omapoolsete ettepanekute ja kommentaaride esitamiseks võib esitada iga volikogu liige või vallavanem või vallavalitsuse liige või istungile kutsutud isik; * otsuse või määruse projektis tehtavad parandused esitatakse kirjalikult ja fikseeritakse istungi protokollis; * volikogu esimehel on õigus arutelu katkestada või piirata teemast ilmse kõrvalekaldumise või muu põhimääruse sätte rikkumise tõttu. 2.30. Pärast projekti arutelu lõppemist paneb istungi juhataja selle hääletamisele. Juhul kui ühe asja kohta esitatakse mitu õigusakti projekti, pannakse need hääletamisele ettepanekute tegemise järjekorras. 2.31. Õigusakti projekt kas võetakse vastu volikogu õigusaktina või lükatakse koos protokollitud tekstiparandustega tagasi. Istungi juhataja kinnitab haamrilöögiga õigusakti vastuvõtmise. Hääletamine volikogu istungitel 2.32. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 2.33. Hääletamine volikogus on avalik. 3.34. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. 2.35. Salajase hääletamise viib läbi istungi juhataja. 2.36. Salajasel hääletamisel märgivad volikogu liikmed ära selle kandidaadi nime, kelle poolt nad hääletavad. Kui hääletussedelil ei ole ühtegi märget, loetakse see erapooletuks. 2.37. Enne salajase hääletuse algust võib istungi juhataja selgitada täpset hääletamise korda. 2.38. Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega, kui seaduses pole sätestatud volikogu koosseisu häälteenamuse nõuet. Volikogu esimehe ülesanded 2.39. Volikogu esimees: * esindab volikogu toimingutes, mis on vastavalt seadusele, põhimäärusele ning volikogu õigusaktidele volikogu esimehe pädevuses; * esindab volikogu ametlikel vastuvõttudel, visiitidel ja teistel üritustel; * korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; * kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud õigusaktidele, samuti teistele volikogu dokumentidele; * korraldab volikogu õigusaktide projektide ettevalmistamist volikogu istungil arutamiseks; * korraldab volikogu komisjonide tööd; * võtab vastu volikogu nimele saabunud avaldused, ettepanekud, kaebused ja kirjad ning korraldab koostöös vallavalitsuse spetsialistide ja volikogu komisjonidega nendes tõstatatud küsimuste lahendamist, vastab volikogu poole pöördunutele kirjalikult ühe kuu jooksul. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine 2.40. Volikogu liikmed esitavad volikogu esimehe kandidaadid, kes on andnud oma nõusoleku kandideerimiseks. Kui volikogu esimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga. 2.41. Kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus kandidaatide esitamise järjekorras. 2.42. Pärast sõnavõtu lõppu vastavad kandidaadid volikogu liikmete küsimustele. Iga volikogu liige saab esitada kuni kolm küsimust. 2.43. Kandidaadid osalevad teiste kandidaatide arutamisel tavalise volikogu liikmena. 2.44. Volikogu esimees valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. 2.45. Kui kõik kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist, läbiarutamist ning antakse kandidaatidele võimalus enesetaanduseks. 2.46. Kui kandidaate oli ainult kaks ja volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus või kui ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaatidest volikogu koosseisu poolthäälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu järgmisel istungil. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti. 2.47. Volikogu esimehel on õigus esitada volikogu esimehe kohalt tagasiastumispalve, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumispalve tuleb esitada volikogu istungil ning volikogu esimees loetakse tagasiastunuks vastavasisulise volikogu otsuse jõustumisest. 2.48. Volikogu aseesimehe valimise ja tagasiastumise kohta rakendatakse volikogu esimehe kohta sätestatut. Volikogu esimehe asendamine 2.49. Volikogu esimeest asendab volikogu aseesimees, tema äraolekul vanim kohalolev liige. 2.50. Volikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele volikogu dokumentidele alla oma nime, lisades sellele sõnad «volikogu esimehe ülesannetes». Volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse alused 2.51. Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. 2.52. Volikogu komisjonid moodustatakse 3–7-liikmelisena. 2.53. Volikogu komisjonid moodustatakse valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks ja korraldamiseks antud valdkonnas, volikogule ja vallavalitsusele arvamuse esitamiseks, samuti volikogu istungitel arutamisele tulevate küsimuste ning volikogu õigusaktide projektide ettevalmistamiseks ja läbivaatamiseks. 2.54. Volikogu komisjonide esimehed valitakse volikogu liikmete hulgast. Komisjoni koosseisu peab kuuluma vastava ala spetsialist vallavalitsuse ametnike hulgast. Komisjoni koosseisu kinnitab volikogu komisjoni esimehe esildusel. 2.55. Revisjonikomisjoni liikmeteks on ainult volikogu liikmed. 2.56. Volikogu komisjonide koosseisude muudatused ja tegevuse ümberkorraldamise kinnitab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul. 2.57. Volikogu alatiste komisjonide tegevus lõpeb koos volikogu koosseisu volituste lõppemisega või volikogu otsusel enne tähtaega. Ajutise komisjoni tegevus lõpeb talle antud ülesande täitmisega või mõnel muul ajal vastavalt volikogu otsusele. 2.58. Volikogu komisjonide esimeestel ja liikmetel (volikogu liikmetest) on õigus tagasi astuda, jäädes samal ajal volikogu liikmeks või asendusliikmeks. Volikogu komisjonide töökord 2.59. Komisjoni töö vorm on koosolek. 2.60. Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, volikogu komisjoni esimehe või teda asendava liikme või vähemalt poolte volikogu komisjoni liikmete algatusel. 2.61. Komisjoni koosolek on volikogu liikmete jaoks avalik, koosoleku viib läbi koosoleku juhataja, kes ei pea olema komisjoni esimees. Komisjonide koosolekutest teavitatakse volikogu liikmeid 4 päeva enne komisjoni koosolekut. 2.62. Komisjon teeb soovitavaid otsuseid, mis võetakse vastu poolthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav volikogu komisjoni esimehe või teda asendava komisjoni liikme hääl. 2.63. Komisjoni soovitava otsuse esitamisel volikogu või vallavalitsuse istungil tuleb ära näidata eriarvamusele jäänud volikogu komisjoni liikmete seisukoht. 2.64. Komisjonide koosolekud protokollitakse ning protokolle hoitakse vallasekretäri juures, kus need on igaühele kättesaadavad. Komisjoni protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja või teda asendav komisjoni liige ja protokollija. 2.65. Volikogu istungil esindab komisjoni selle esimees või teda asendav komisjoni liige. 2.66. Komisjoni esimeest asendab vanim kohalolev komisjoni liige, kui komisjoni esimees pole määranud teisiti. 2.67. Komisjonid esitavad vähemalt üks kord aastas volikogu istungil oma töö kohta aruande. Revisjonikomisjon 2.68. Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks revisjonikomisjoni. 2.69. Revisjonikomisjon korraldab tööd vastavalt seaduses ning põhimääruses sätestatud korrale. 2.70. Revisjonikomisjon viib revideerimise läbi vähemalt üks kord aastas enne eelarve täitmise aruande kinnitamist. 2.71. Vajaduse korral, volikogu esimehe või volikogu liikmete või revisjonikomisjoni esimehe või revisjonikomisjoni liikmete algatusel, võib revisjonikomisjon viia revideerimisi läbi ka muul ajal seaduses sätestatud tegevuse kontrollimiseks. III. VALLAVANEM Vallavanema valimine 3.1. Vallavanema valib volikogu koosseisu volituste ajaks. 3.2. Vallavanemaks võib valida vähemalt 18-aastase Eesti Vabariigi kodaniku. 3.3. Vallavanem valitakse kahe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates. 3.4. Vallavanemakandidaatide leidmiseks võib korraldada avaliku konkursi. 3.5. Vallavanemakandidaadid esitavad volikogule enne valimist omakäeliselt kirjutatud süümevande või tõendi süümevande andmise kohta. 3.6. Iga vallavanemakandidaat esitab kuni 15 minuti jooksul oma tegevusprogrammi. 3.7. Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale vallavanema kandidaadile kuni kolm küsimust. 3.8. Vallavanem valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel vastavalt põhimääruses sätestatud volikogu esimehe valimiste korrale. 3.9. Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus. 3.10. Kõik seaduses ja põhimääruses ette nähtud volitused saab vallavanem vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. Vallavanema ülesanded 3.11. Vallavanem on vallavalitsuse juht. 3.12. Vallavanem annab vallavalitsuse ja valla ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju. 3.13. Volikogu poolt kinnitatud vallaametnike arvu ja palgatingimuste piires võib vallavanem oma käskkirjaga vallaametnikke ametisse nimetada. 3.14. Vallaametnike töösuhte aluseks on avaliku teenistuse seadus, kus on sätestatud ka sotsiaalsed garantiid. 3.15. Vallavanem esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ja volikogu poolt antud õigustega. 3.16. Vallavanem esindab valda kõigis õigustoimingutes ja osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel ja teistel ametlikel üritustel. Vallavanema asendamise kord 3.17. Vallavanemat asendab tema äraolekul abivallavanem. 3.18. Abivallavanema äraolekul asendab vallavanemat vallavalitsuse liige vallavanema käskkirja alusel. Kui asendajat ei määrata, asendab vallavanemat vanim vallavalitsuse liige. 3.19. Vallavanemat asendav isik (v.a abivallavanem) kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad «vallavanema ülesannetes». IV. VALLAVALITSUS Vallavalitsuse moodustamine 4.1. Vallavalitsus on volikogu poolt moodustatav täitevorgan. 4.2. Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem, abivallavanem ja vallavalitsuse liikmed. 4.3. Vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul. 4.4. Enne volikogu poolt ametisse kinnitamist esitavad vallavalitsuse liikmed omakäeliselt kirjutatud süümevande või tõendi süümevande andmise kohta. 4.5. Vallavalitsuse koosseis kinnitatakse ametisse volikogu poolthäälteenamusega. 4.6. Vallavalitsuse koosseisu muudatused kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul. 4.7. Vallavalitsus lahendab ja korraldab seaduses ja muudes õigusaktides sätestatud ulatuses kohaliku elu küsimusi, mis ei ole volikogu ainupädevuses Vallavalitsuse õigusaktid 4.8. Vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ning üksikaktidena korraldusi. 4.9. Vallavalitsuse õigusaktid avalikustatakse ja tehakse kättesaadavaks samas korras volikogu õigusaktidega. Vallavalitsuse õigusaktid peavad olema avalikustatud enne nende jõustumist. Vallavalitsuse korraldused tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. Ei avalikustata andmeid, mis on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 4.10. Vallavalitsuse õigusaktide täitmise kontrollijaks on vallavanem. Vallavalitsuse istungid 4.11. Vallavalitsuse töö vorm on istung. 4.12. Vallavalitsuse istungi kutsub kokku ning istungit juhatab vallavanem. 4.13. Vallavalitsuse istungid toimuvad vähemalt üks kord kuus. 4.14. Vallavalitsuse otsused tehakse poolthäälteenamusega. 4.15. Vallavalitsuse istungid protokollib vallasekretär, tema puudumisel üks vallavalitsuse liige vallavanema ettepanekul. Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem ja protokollija. 4.16. Vallavalitsuse istungite protokollid avalikustatakse vallasekretäri juures. 5. Vallasekretär 5.1. Vallasekretäril peab olema juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele. 5.2. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. 5.3. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. 5.4. Vallasekretär täidab talle seaduses, põhimääruses ja ametijuhendis sätestatud ülesandeid. 6. Valla asutused 6.1. Vald võib oma ülesannete täitmiseks ning teenuste osutamiseks asutada valla asutusi, mis ei ole juriidilised isikud. 6.2. Valla asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muutmise kinnitab volikogu. 6.3. Valla asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. 6.4. Valla asutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad ja palgatingimused kinnitab volikogu. 7. Valla lipp ja vapp 7.1. Vallal on oma vapp ja lipp, mis on kinnitatud Eesti Vabariigi Riigikantseleis, vapi kujund, kirjeldus ja vapi seletus ning lipu kujund ja kirjeldus on kooskõlastatud riigisümboolika osakonnas. 7.2. Vapi ja lipu kasutamine on sätestatud seadusega ja volikogu määrusega. 7.3. Valla lipu normaalmõõtmed on 1000 × 1500 mm. 7.4. Vallalipp heisatakse, riigilipust lippude poolt vaadates vasakule, kusjuures maakonnalipud asuvad linnade ja valdade lippudest paremal. Lipud peavad olema heisatud samale kõrgusele. 7.5. Kasutamiskõlbmatuks muutunud valla lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele. 7.6. Vallaelanikel on õigus kasutada hoonetel valla lippu koos riigilipuga. 8. Arengukava 8.1. Valla arengukava on dokument, mis sisaldab valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise eesmärke ja lahendusi nende saavutamiseks. 8.2. Valla arengukava projekt avalikustatakse vähemalt kaks nädalat enne selle esimest arutamist volikogu istungil. 8.3. Kinnitatud arengukava avalikustatakse ja tehakse kättesaadavaks samas korras volikogu õigusaktidega. 9. Valla eelarve 9.1. Vallal on volikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tasakaalustatud tuludest ja kuludest. 9.2. Eelarve eelnõu koostamisel osalevad valla asutuste juhid, eelarve- ja majanduskomisjon, valla raamatupidamine ja vallavalitsus. 9.3. Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. 9.4. Vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse vallasekretäri juures. 9.5. Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 10. Vallavara kasutamise kord 10.1. Vallavara on vallale kuuluv kinnis- ja vallavara, need on asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 10.2. Vallavara valitseja on vallavalitsus või tema poolt vallavara valitsema volitatud valla asutus. 10.3. Vallavara kasutatakse: avalikuks otstarbeks ja majandustegevuseks. 10.4. Vallavanem võib vallavara anda kasutamiseks teistele isikutele lepingu alusel. 10.5. Vallavanem võib vara tasuta kasutamiseks anda sotsiaal-, kultuuri- ja raviasutustele lepingu alusel. 10.6. Vallavolikogu võib vajadusel kehtestada teatud vallavara täpsema kasutamise korra. 10.7. Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla asutusi ja olla osanik või aktsionär valla arengu seisukohast olulises osaühingus või aktsiaseltsis, sihtasutuses või mittetulundusühingus. 10.8. Valla asutuste asutamise ja osalemise teistes äriühingutes, sihtasutustes ja mittetulundusühingutes otsustab volikogu. 10.9. Vallavara võib võõrandada, kui vastav vara ei ole enam vajalik või on kõlbmatu avalikuks otstarbeks kasutamiseks. 10.10. Vallavara võõrandamise korra otsustab volikogu. 10.11. Heakorraeeskirjade täitmiseks kehtestab volikogu määrusega koormise füüsilisele või juriidilisele isikule vastavalt seadusele, iga juhu kohta individuaalselt. 10.12. Kehtestatud koormise täitmist kontrollib vallavalitsus pärast koormise täitmise tähtaja möödumist ja informeerib sellest volikogu. 11. Lõppsätted ja rakendus 11.1. Käesolevas põhimääruses sätestamata valla omavalitsuse alused ja kohustused on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja teistes seadustes ning õigusaktides. 11.2. Käesolev põhimäärus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist vallasekretäri juures. 11.3. Tunnistada kehtetuks: 1) Vastemõisa Vallavolikogu 9. detsembri 1996. a määrus «Põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine»; 2) Vastemõisa Vallavolikogu 29. septembri 1995. a määrus «Vastemõisa vallavara rendile ja üürile andmise kord»; 3) Vastemõisa vallavolikogu 21. septembri 1994. a määrus «Vastemõisa valla munitsipaalvara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord»; 4) Vastemõisa Vallavolikogu 27. jaanuari 1997. a määrus «Vallavolikogu reglemendi kinnitamine»; 5) Vastemõisa Vallavolikogu 27. jaanuari 1997. a määrus «Vallavolikogu komisjoni töökorra kinnitamine».