Paistu Vallavolikogu — Sotsiaaltoetuste andmise ja Paistu valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise ja toetuste maksmise korra kehtestamine — KO, 10, 184

Juhindudes Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määrusest nr 318 «Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra kehtestamine» (RT I 1996, 91, 1615; 1997,20, 334; 99, 1609; 1999, 52, 565; 74, 696) ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 75, 705) paragrahvi 22 punkti 1 lõikest 5, Paistu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada sotsiaaltoetuste andmise ja Paistu valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise ja toetuste maksmise kord vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 1. veebruaril 2000. a. Volikogu esimees Heino LAIDVEE Kinnitatud Paistu Vallavolikogu 20. jaanuari 2000. a määrusega nr 4 Sotsiaaltoetuste andmise ja Paistu valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise ja toetuste maksmise korra kehtestamine 1. Sotsiaaltoetuste määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määrusest nr 318 (RT I 1996, 91, 1615) ning Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1997. a määrusest nr 256 (RT I 1997, 99, 1609) «Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määruse nr 318 «Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra kehtestamine» muutmine». Toimetulekutoetust on õigus saada isikutel (perekondadel), kelle kuusissetulek on alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekutoetuse taotlemiseks ja määramise aluseks on kuusissetulek, mis jääb isikule (perekonnale) pärast alatise eluasemega seotud alaliste kulude katmist normpinna ulatuses. Toimetulekutoetust on õigus saada: a) Paistu valla alalisel elanikul; b) Paistu vallas viibival pagulasel. 2. Toimetulekutoetuse määramise aluseks on toetuse taotlejaga abielus või abielulistes suhetes olevate, samas eluruumis elavate isikute, nende ülalpidamisel olevate laste ja vanemate või muude üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavate isikute sissetulek. Perekonna koosseisu loetakse ka seoses õppimisega ajutiselt perekonnast eemalviibivaid riiklike või Haridusministeeriumi litsentsi omavate õppeasutuste päevases õppevormis õppivaid või meditsiiniliste näidustuste tõttu mõne muu õppevormiga hõlmatud õpilasi, samuti ajateenijad. Õpilane, kes õpib väljaspool Viljandi linna kutsekoolis, tehnikumis või kõrgkoolis statsionaarses õppevormis ning tekib perekonna majandusliku olukorra tõttu oht õppetöö katkemisele, võib taotleda sotsiaaltoetust, mida makstakse erandkorras vallavalitsuse otsuse alusel. 3. Toimetulekutoetust arvestatakse eelmise kuu netosissetulekute alusel. Perekonna sissetulekute hulka kuuluvad: a) üksikisiku tulumaksu seaduse alusel täidetava tuludeklaratsiooni järgi maksustatavad tulud kaasa arvatud dividendid; b) omanikutulu (üür, toodangu müügist saadud tulu, maa renditulu); c) riiklikud pensionid ja abirahad; d) lastetoetuse seadusega makstavad toetused (lastetoetused, üksikematoetus, lapsehoolduspuhkuse toetus, ajateenija lapse toetus, eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus, nelja- ja enamalapseliste perede toetus); e) elatisraha lapsele, kui vanemad ei kasvata last koos, mis ei või olla väiksem kui 1/4 lapse kohta Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. 4. Perekonna sissetulku hulka ei arvata toimetulekutoetust ning muid sotsiaaltoetusi (matusetoetust, elluastumistoetust, sünnitoetust ja koolitoetust). 5. Toetused makstakse kas sularahas või kantakse hoiuarvele. Toetuse saaja kirjalikul nõusolekul võib toetuse summat üle kanda: a) eluasemekulude katteks teenuseid osutava ettevõtte arvele; b) laste toidukulude katteks kooli- ja lasteaia arvele. 6. Toetuse saaja nõusolekuta võib sotsiaalkomisjoni otsuse alusel, juhul kui tegemist on laste huvide kaitsega, toetusi kanda: • laste toidurahade katteks kooli või lasteaia arvele; • või eraldada toetuse suuruses summas toiduaineid, kusjuures kulud peavad olema dokumenteeritud ja saaja poolt allkirjastatud. 7. Erineva suurusega perekondade tarbimiskoefitsiendid ja arvestusliku toimetulekupiiri suurus on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega 1) üheliikmeline 1,0 500 krooni 2) kaheliikmeline 1,8 900 krooni 3) kolmeliikmeline 2,6 1300 krooni jne, igale järgnevale pereliikmele lisandub 400 krooni. 8. Eestkostetava või hooldatava toetused makstakse välja eestkostjale või hooldajale. 9. Toimetulekutoetuse taotlemiseks tuleb hiljemalt 16. kuupäevaks pöörduda kõigi samal elamispinnal elavate pereliikmete eelmise kuu sissetulekuid tõendavate dokumentidega valla sotsiaaltöötaja poole, kus toimetulekutoetuse arvestused tehakse taotleja esitatud andmete põhjal ning taotleja vastutab andmete õigsuse eest oma allkirjaga taotlusel. 10. Tõestamaks perekonnaliikmete sissetulekuid on vaja esitada järgmised tõendid: a) töötavatel pereliikmetel tõend töökohast taotlusele eelnenud kuul saadud töötasusummade (kaasa arvatud loonustasu) ja neist maha arvatud tulumaksu ja lapse elatisraha kohta; b) töötutel pereliikmetel tööhõivetalituse poolt väljastatud töötu kaart; c) üle 16-aastastel õppivatel pereliikmetel õpilaspilet või koolitõend; d) last üksi kasvataval lapsevanemal, kui ta ei saa üksikematoetust, õiend elatisraha saamise kohta, mille saamist tõendab taotleja omakäeliselt kirjutatud õiend või rahakaart. Elatisraha mittesaamisel peab toetuse taotleja nõudma elatisraha välja kohtu korras. Lapsevanemale, kes keeldub elatisraha saamise kohta õiendit esitamast või elatisraha sisse nõudmast, võidakse toimetulekutoetust mitte määrata; e) tööotsijatele pereliikmetele tööhõivetalitluse poolt väljastatud tööotsija kaart. Mehed alates 55. eluaastast ning naised alates 50. eluaastast võidakse sotsiaalkomisjoni otsuse põhjal vabastada kohustusest pöörduda tööotsija kaardi saamiseks tööhõiveameti poole; f) taotleja ütluse järgi täidetakse muud netotulud (pension, lastetoetus jm toetused ja juhutööd). 11. Sotsiaaltöötajal on vajaduse korral õigus nõuda toetuse taotlejalt täiendavaid dokumente ja andmeid pere sissetulekute kohta. Kahtluse korral esitatakse dokumendid kohalikule maksuametile kontrollimiseks. 12. Perekonna sissetulekute tahtliku varjamise või valeandmete esitamise korral lõpetatakse toetuse maksmine ja makstud toetused nõutakse seaduses ettenähtud korras tagasi. 13. Perekonnale arvestusliku toimetulekupiiri arvutamisel võetakse arvesse töövõimelises eas mittetöötavaid pereliikmeid, kes on: a) kodus alla kolmeaastase lapsega; b) kodus nelja ja enama lapsega, kuni noorem laps lõpetab esimese klassi; c) kodus alla 18-aastase invaliidiga; d) hooldamist vajava isiku vormistatud hooldaja; e) ametlikult registreeritud töötuks või tööotsijaks. 14. Toetust tuleb taotleda iga kuu, taotlusele eelnenud kuude eest tagasiulatuvalt sotsiaaltoetust üldjuhul ei arvestata. Erandkorras on õigus määrata toetust pikemaks perioodiks kui üks kuu. 15. Eluasemekulud võetakse toetuse määramisel arvesse normpinna ulatuses, 18 m2 üldpinda iga pereliikme kohta ning täiendavalt 15 m2 pere kohta. Kui korteri tubade arv võrdub seal elavate inimeste arvuga, võetakse aluseks tegelik korteri pind. 16. Toetuse taotleja peab esitama sotsiaaltöötajale kommunaalkulusid arvestava ettevõtte või elamuvaldaja poolt väljastatud õiendi eluasemekulude kohta. 17. Alalisteks eluasemekuludeks loetakse: üür, küte, vesi ja kanalisatsioon tsentraalse võrgu korral, valgustuselekter normide ulatuses, maamaks elamu või korterialuse pinna ulatuses, gaas. 18. Elektriküttega elamutes arvestatakse kütmise kulunormiks perioodil 1. oktoobrist – 30. aprillini 20 kr/m2, kuid mitte üle elektri eest tasutud summa (tasumise kviitung). 1. maist – 30. septembrini 4 kr/m2, kuid mitte rohkem kui tasutud elektri eest. 19. Teiste kütuseliikidega köetavates elamutes arvestatakse küttekulud järgmiste normide järgi: 1. oktoobrist – 30. aprillini 5 kr/m2, kuid mitte üle kütte ostu tõendava dokumendi summa. 1. maist – 30. septembrini 2 kr/m2, kuid mitte üle kütte ostu tõendava dokumendi summa. • Gaasipliidiga varustatud eluruumides arvestatakse gaasi kulu järgnevalt (kuludokumendi alusel): ühe elaniku kohta 42 krooni kahe elaniku kohta 56 krooni kolme elaniku kohta 70 krooni nelja elaniku kohta 84 krooni viie elaniku kohta 95 krooni kuue elaniku kohta 100 krooni iga järgneva elaniku puhul lisandub täiendavalt 5 krooni 21. Elektrienergia kulu valgustuseks: I kvartalis 0,5 kwh normpinna m2 II kvartalis 0,3 kwh normpinna m2 III kvartalis 0,4 kwh normpinna m2 IV kvartalis 0,8 kwh normpinna m2 Kompenseerimise aluseks on vajalik kviitung elektrienergia tasumise kohta. 22. Eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevus ei kuulu tasumisele sotsiaaltoetuse vahendite arvelt. Võlgnevuse korral elamuvaldajale või kommunaalteenuse osutajale, kui võlgnevus on enam kui kaks kuud, arvestatakse eluasemekulusid toimetulekutoetuse saamiseks, kui on sõlmitud leping eluasemekulude tasumise osas. 23. Toimetulekutoetus makstakse välja või kantakse hoiuarvele samal kuul hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks. 24. Telefoni kasutamise toetust nelja- ja enamalapselisele perele makstakse avalduse alusel kord kvartalis. 25. Muid täiendavaid sotsiaaltoetusi toimetulekutoetuse vahenditest makstakse abivajajale rahaliste vahendite olemasolul. Vajalik: • elaniku avaldus; • sotsiaalkomisjoni otsus; • vallavalitsuse kinnitus. Puuetega inimestele kehtivad toimetulekutoetuse taotlemiseks kõik eelpoolnimetatud punktid, lisaks on puudega inimestel õigus saada: • liikluskindlustuse maksesoodustust; • täiendavaid sotsiaaltoetusi (rahaliste vahendite olemasolul). Ühekordne sotsiaaltoetus valla eelarvest 1. Ühekordset sotsiaaltoetust makstakse rahaliste vahendite olmasolul perekondadele (isikutele) hädavajalike kulutuste osaliseks katmiseks, et säilitada perekondade (isikute) iseseisev toimetulek ning ära hoida abitust. • Üksi elavale (peres ainult üks inimene) pensionärile, kes ei tööta ega saa omanikutulu ning kelle sissetulek on alla 1200 krooni kuus, avalduse alusel 700 krooni kütte eest tasumiseks. Taotleja soovi korral võib tasuda kütte eest müügiga tegelevale ettevõttele. Taotlused tuleb esitada 1. juuniks, taotlused rahuldatakse jooksva aasta jooksul. • Mittetöötavatele I, II, III grupi invaliididele kehtivad eelmises punktis nimetatud tingimused. • Ühekordse sotsiaaltoetusena makstakse lapse sünni puhul 800 krooni. Toetus makstakse välja lapse sünnikuul. • Matusetoetus valda sisse kirjutatud lahkunu matusekuludeks 300 krooni. Valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise kord Eesti põhiseadus ja teised seadused panevad abivajaja vanuri eest hoolitsemise kohustuse tema lastele ja omastele. Kui perekonnal puuduvad selleks võimalused või tegemist on üksiku vanuriga, toetab materiaalsete vahendite olemasolul omavalitsus. Sotsiaalteenused eakatele: • ööpäevane hooldamine hoolekandeasutuses; • eakate abistamine kodus (koduteenused); • abivahendite võimaldamine. Koduteenuste loetelu • Toidu koju toomine • Tubade kütmine • Tubade koristamine • Toidu valmistamine • Pesu pesemine • Asjaajamine (arvete maksmine) • Muud teenused Sotsiaalteenuste vajadusel esitab abivajaja avalduse. Sotsiaalkomisjon määrab teenuste mahu ja maksumuse. Kinnitab vallavalitsus. Hooldusleping kodus hooldamise kohta on kolmepoolne – abivajaja, abistaja ja sotsiaalnõunik. Lepingus on täpselt määratletud teenuste vajadus, maksumus ja lepingu kestvus. Seoses eriabi vajadusega eraldatakse vallavalitsuse otsuse alusel sotsiaaltoetus abivajajale igakuiselt eriabi kulude katmiseks.