Paikuse Vallavolikogu — Paikuse valla põhimääruse kinnitamine — KO, 10, 181

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) § 8, § 10 lg 1, § 14 lg 2, § 22 lg 1 p 9, § 23 lg 5, § 24, § 27, § 28 lg 2 ja 3, § 30 lg 1 p 2, § 31 lg 1, § 34 lg 2, § 35 lg 2 ja 5, § 36 lg 6, § 37 lg 2, § 391 lg 2, § 42 p 2 ja 4, § 47 lg 2, § 48 lg 3, § 49 lg 5 ja 11, § 50 p 2 ja 8, § 51 lg 7, § 55 lg 4 p 10, valla- ja linnaeelarve seaduse (RT I 1993, 42, 615; 1995, 17, 234; 1997, 40, 619; 2000, 7, 40) § 4 ja § 12 lg 1 ning kohanimeseaduse (RT I 1997, 1, 3; 1998, 59, 941; 1999, 10, 155) § 11 lg 1 ja § 12 lg 2, Paikuse Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Paikuse valla põhimäärus (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Paikuse Vallavolikogu 20. jaanuari 1994. a istungil kinnitatud «Paikuse Vallavolikogu reglement». 3. Tunnistada kehtetuks Paikuse Vallavolikogu 30. augusti 1995. a määruse nr 6 «Valla vapi, lipu ja pitsati kasutamise ning hoidmise korra kehtestamise» punkt. 4. Tunnistada kehtetuks Paikuse Vallavolikogu 21. jaanuari 1998. a määrus nr 2 «Paikuse valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra aluste kinnitamine». 5. Tunnistada kehtetuks Paikuse Vallavolikogu 2. septembri 1998. a määrus nr 8 «Kohanimede kehtestamise korra kinnitamine». 6. Määrus jõustub 1. veebruaril 2000. a. 7. «Paikuse valla põhimääruse» punkt 56 jõustub 1. jaanuaril 2001. a. Volikogu esimees Hans SIBRITS Kinnitatud Paikuse Vallavolikogu 17. jaanuari 2000. a määrusega nr 1 Paikuse valla põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Paikuse valla (edaspidi vald) põhimäärus on õigusakt, mille eesmärk on sätestada valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ja valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. 2. Valla omavalitsusorganid on: 1) Paikuse Vallavolikogu (edaspidi volikogu) – valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) Paikuse Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) – volikogu poolt moodustatav täitevorgan. 3. Volikogu ja vallavalitsus kontrollivad seaduste ja volikogu määruste ning otsuste ja vallavalitsuse määruste ning korralduste täitmist seaduses, käesolevas põhimääruses ja volikogu reglemendis sätestatud korras. 4. Volikogul ja valitsusel on õigus moodustada töö paremaks korraldamiseks komisjone, toimkondi ja muude nimedega töögruppe. Volikogu on kohustatud moodustama revisjonikomisjoni. 5. Valla ametiasutus on valla eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesanne on avaliku võimu teostamine. Valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab volikogu. 6. Volikogul on õigus moodustada valla ametiasutusi ja ametiasutuste hallatavaid asutusi. 7. Mõlemat liiki asutuste moodustamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab ning nende asutuste põhimäärused kinnitab volikogu vallavalitsuse ettepanekul. 8. Vald võib olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liige. 9. Omavalitsusüksuste ühiste huvide kaitsmiseks on vallal õigus tegutseda ühiselt teiste omavalitsusüksustega, anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale või kanda kokkuleppeliselt ise selliseid kohustusi ja kasutada õigusi ning moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras. Selliste liitude ja ühisasutuste moodustamises osalemise otsustab volikogu, muud sellega seonduvad küsimused otsustab vallavalitsus, kui volikogu ei otsusta teisiti. II. VALLA ESINDAMINE 10. Vald on avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus, vallavanem, vallasekretär ning erandjuhtudel teised isikud vallavanema allkirjastatud volikirja alusel. 11. Vallal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. 12. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda volikogu. Läbirääkimistel ja töökoosolekutel, kus lõplikke otsuseid ei tehta, esindavad valda rahvusvahelistes suhetes volikogu esimees, vallavanem, vallasekretär ning volikogu otsusel teised volikogu liikmed, vallavalitsuse korraldusel teised isikud. 13. Volikogu esimees esindab valda vastavalt seadusega ja volikogu poolt antud pädevusele ainuisikuliselt, samuti volikogu või selle eestseisuse moodustatud esinduse koosseisus. 14. Volikogu esimees esindab volikogu ainuisikuliselt, samuti volikogu või selle eestseisuse moodustatud esinduse koosseisus. 15. Eestseisusel on õigus moodustada esinduse koosseis üksnes juhul, kui seda on vaja teha volikogu kahe istungi vahelisel ajal. 16. Vallavanem või tema asendaja esindab valda lepingute sõlmimisel. Lepinguid sõlmitakse vastavalt pädevusele püstitatud eesmärkide saavutamiseks. 17. Vallavalitsus esindab avalik-õigusliku isikuna valda kohtus. 18. Vallavalitsus esindab valda ka valla kehtestatud maksude ja koormiste täitmise kontrollimisel ja volitab koormiste täitmist kontrollima teisi isikuid. Koormiste täitmise kontrolli täpsem kord sätestatakse vastava koormise kehtestamisel. 19. Vallavalitsust esindab vallavanem ainuisikuliselt või vallavalitsuse moodustatud esindus korraldusega antud pädevuses. Vallavanemal on õigus volitada teisi isikuid vallavalitsust esindama üksikjuhtumiteks. 20. Vallasekretär esindab valda, volikogu ja vallavalitsust kohtus ja teistes õiguskaitseasutustes või volitab selleks teisi isikuid. Vallasekretär ei vaja esindamiseks eraldi volikirja. 21. Volikogu esimehele ja vallavanemale võib volikogu esinduskulude hüvitamiseks eelarvega määrata eraldi tasu. Esinduskulude kasutamist võib volikogu eelseisvaks perioodiks täpsemalt reguleerida. III. VOLIKOGU 22. Volikogu töökord on reguleeritud käesoleva põhimääruse lisaks oleva «Paikuse Vallavolikogu reglemendiga» (edaspidi volikogu reglement). 23. Volikogu komisjoni tegevuse alused ja kord sätestatakse volikogu reglemendis. 24. Volikogu õigusaktid avalikustatakse volikogu reglemendis sätestatud korras. Volikogu määrused ja otsused ning istungite ja komisjoni koosolekute protokollid peavad olema seaduses ja volikogu reglemendis sätestatud korras kättesaadavad kõigile isikutele. 25. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimused otsustab vallavalitsus, kui volikogu üksikjuhul ei otsusta teisiti. Volikogul on õigus nõuda vallavalitsuselt sellises küsimuses antud määruse või korralduse kohest kehtetuks tunnistamist, kui volikogu leiab, et see ei ole tehtud valla huvides või otstarbekalt, ning lahendada see küsimus ise. 26. Valla eelarve võtab volikogu vastu pärast vallavalitsuse ja kõigi volikogu alatiste komisjonide seisukohtade ärakuulamist kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses, valla ja linna eelarve seaduses ning volikogu reglemendis sätestatud korras. Iga vallaeelarvet puudutava ettepaneku läbivaatamisel mis tahes otsustuse tegemisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavalitsuse arvamus. 27. Vallavanema valib volikogu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses, käesolevas põhimääruses ja volikogu reglemendis sätestatud tingimustel ja korras kuni kolmeks aastaks. Igal vallaelanikul on õigus esitada oma kandidaat vallavanema ametikohale. Vallavanema kandidaat peab olema teo- ja otsustusvõimeline isik ning ise vallavanema ametikohale asumisega nõus. 28. Valla eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks teiste samaliigiliste õigusaktidega analoogselt volikogu reglemendis sätestatud korras. 29. Kohanime määramise kohta avaldab volikogu eelteate volikogu poolt kinnitatud kohanimede kehtestamist reguleeriva ja käesoleva põhimääruse lisaks oleva «Kohanimede määramise korra» kohaselt vähemalt 30 päeva enne kohanime määramist valla infolehes «Paikuse Postipaun». 30. Volikogu kohanime määramise aktid avaldatakse üldiseks teadmiseks teiste samaliigiliste õigusaktidega analoogselt volikogu reglemendis sätestatud korras, samuti Riigi Teatajas. Riigi Teatajas võib avaldamata jätta loomult ajutised kohanimede, näiteks ühissõidukipeatuste nimede, määramise aktid. 31. Volikogu revisjonikomisjon kontrollib: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele pidevalt; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust vallaeelarvele vähemalt üks kord aastas; 3) valla ametiasutuste ja ametiasutuse hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ning asutuste kasutusse antud või ühingusse paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust vähemalt üks kord aastas; 4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist omal äranägemisel; 5) volikogu ülesandel vallavalitsuse ja valla ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 32. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele ja asjaomase asutuse juhile. Vallavalitsus võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. IV. VALLAVALITSUS 33. Vallavalitsuse juht on vallavanem. Vallavanema staatuse, tööülesanded ja õigused võib volikogu täpsemalt määratleda vallavanema statuudiga. 34. Vallavanemat asendab vallavalitsuse liikmeks olev abivallavanem või vallavanema käskkirja alusel mõni teine vallavalitsuse liige. 35. Vallavalitsus tagab volikogu otsuste täitmise, kui seadusest ega volikogu õigusaktist ei tulene teisiti. Vallavalitsus kontrollib pidevalt volikogu määruste ja otsuste täitmist. 36. Vallavalitsuse töövorm on istung. Istungid toimuvad kahe nädala tagant. Juulikuus reeglina istungit ei ole. 37. Vallavalitsus võib oma korraldusega oma pädevuse piires moodustada komisjone, mille tegevuse aluseks on selle komisjoni moodustamise korraldus ja vajadusel ka muud õigusaktid. Komisjoni koosolekut protokollitakse vajaduse korral. 38. Oma töökorralduse täpsemaks reguleerimiseks võib vallavalitsus kehtestada töökorra. 39. Määrused ja korraldused avalikustatakse enne nende jõustumist vallavalitsuse kantseleis väljapanemise teel ning need jõustuvad vahetult pärast nende väljapanekut, kui õigusaktis endas ei ole sätestatud teist jõustumise tähtaega, ja on kättesaadavad kõigile isikutele. 40. Vallavalitsuse istungite ja komisjonide koosolekute protokollid avalikustatakse väljapanekuga vallavalitsuse kantseleis. 41. Vallavalitsusel on õigus teha ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus muudatusi nimetatud struktuuri ja koosseisu volikogu poolt kinnitamisest arvates aasta jooksul volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires, samuti võtta teenistusse koosseisuväliseid teenistujaid volikogu poolt kinnitatud palgafondi piires. V. VALLA TEENISTUS 42. Valla teenistus on töötamine valla ametiasutuses ja seda reguleerib avaliku teenistuse seadus, mis laieneb volikogu liikmetele osaliselt. 43. Volikogu esimehe teenistuslähetused vormistab volikogu esimees volikogu liikmete lähetustega analoogses korras. 44. Volikogu esimehele toetuse ja preemia määramine on volikogu pädevuses. 45. Vallavanema teenistuslähetused vormistab vallavanem teiste vallaametnike lähetustega analoogses korras. 46. Vallavanemale võib lisatasu, preemiat ja toetust määrata volikogu, preemiat oma põhjendatud korraldusega ka vallavalitsus. Kõigile vallaametnikele üldistel alustel makstavaid preemiaid ja toetusi makstakse vallavanemale samadel alustel. VI. VALLA ARENG 47. Vallal on arengukava, mis on aluseks: 1) vallaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. 48. Arengukava kinnitatakse vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, kavandatakse arengukava vähemalt selleks perioodiks. 49. Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustab volikogu enne selle vastuvõtmist vallavalitsuse kantseleis eelnõude avalikustamise üldises korras. Arengukava eelnõu põhiteesid avalikustab volikogu enne arengukava vastuvõtmist ka valla infolehes. 50. Territoriaalmajandusliku arengu põhisuundade kavandamiseks, kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemiseks ning nende sidumiseks territoriaalmajandusliku arenguga ning muudeks seaduses sätestatud ja valla arenguks vajalike tingimuste määratlemiseks koostatakse valla üldplaneering. Planeerimisalane tegevus on avalik, tagamaks huvitatud isikute õigeaegse informeerituse ja võimaluse kaitsta oma huvisid. Üldplaneeringu kehtestab volikogu. 51. Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. 52. Valla eelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades valla arengukava. 53. Enne valla arengukava, üldplaneeringut või eelarvet käsitlevate määruste andmist ja otsuste vastuvõtmist kuulab volikogu ära vallavalitsuse ja kõigi oma komisjonide seisukohad. 54. Eelarve projekti, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning eelarve täitmise aruande avaldab volikogu üldiseks teadmiseks vallavalitsuse kantseleis üldises korras. Vallavalitsus tutvustab eelarve prioriteete ja muid põhilisi aspekte valla infolehes ning vallavalitsuse raamatupidamise eest vastutav isik avalikustab eelarve täitmist samas perioodiliselt ka vahepealsel ajal. 55. Eelarve täitmise aruande esitab vallavalitsus volikogule pärast revisjonikomisjoni arvamuse ärakuulamist. 56. Volikogule kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aruandele peab olema lisatud volikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta. VII. VALLA VARA 57. Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord on sätestatud käesoleva põhimääruse lisaks olevate «Paikuse valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra aluste» ja muude dokumentidega. VIII. VALLA SÜMBOOLIKA 58. Vallal on oma vapp ja lipp. 59. Vapi ja lipu kasutamine sätestatakse käesoleva põhimääruse lisaks oleva «Paikuse valla lipu ja vapi kasutamise korraga». 60. Valla kõrgeim autasu on Paikuse valla vapimärk. Vapimärgi statuudi kinnitab ja vapimärgi andmise otsustab volikogu. 61. Valla teise järgu autasuks on kandmine valla auraamatusse. Valla auraamatusse kandmise tingimused ja korra kehtestab volikogu ja auraamatusse kandmise otsustab vallavalitsus volikogu esindajatest ja vallavalitsuse liikmetest koosneva komisjoni ettepanekul. 62. Volikogul ja vallavalitsusel on valla nimel õigus omistada ka siin loetlemata autasusid eelnevalt vastavalt volikogu või vallavalitsuse kehtestatud tingimustel ja korras. IX. RAKENDUSSÄTTED 63. Valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega. Lisa 1 Paikuse Vallavolikogu 17. jaanuari 2000. a määrusega nr 1 kinnitatud «Paikuse valla põhimääruse» juurde Paikuse vallavolikogu reglement I. ÜLDSÄTTED 1. Paikuse Vallavolikogu (edaspidi volikogu) on Paikuse valla esinduskogu, mis valitakse valla elanike poolt. 2. Volikogu tugineb oma tegevuses seadustele, käesolevale reglemendile ja muudele volikogu vastuvõetud õigusaktidele, lähtudes Paikuse valla ja selle elanike huvidest ning arvestades eelkõige valla kui terviku huvidega. 3. Volikogu töö vorm on istung. Volikogu eestseisuse ja komisjonide töö vorm on koosolek. 4. Volikogu töökeel on eesti keel. 5. Volikogu istungid on avalikud. Üksnes juhtudel, kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud, kuulutab volikogu oma istungi või selle osa kinniseks. 6. Volikogu tehnilise teenindamise, sealhulgas istungite protokollimise, tagab Paikuse Vallavalitsuse (edaspidi valitsus) kantselei. Kulutused hüvitab volikogu oma eelarvest. 7. Volikogusse saabunud kirjadele ja avaldustele tuleb vastata ühe kuu jooksul. Vastamise korraldab volikogu esimees. Volikogu liige 8. Volikogu liikmel on õigus osaleda iga asja arutelus sõnavõtu, repliigi või küsimustega, välja arvatud reglemendi punktis 11 nimetatud juhtudel. 9. Volikogu liikmel on õigus esitada volikogu eestseisusele, esimehele, komisjonidele, samuti valitsusele või valitsuse liikmele arupärimisi. 10. Volikogu liige võib olla valitud või kinnitatud volikogu mis tahes tööorganisse. 11. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791) paragrahvi 25 lõikele 1. 12. Punktis 11 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta selle päevakorrapunkti arutamisel. Avaldus võib olla suuline ja märge avalduse kohta fikseeritakse volikogu istungi protokollis. 13. Päevakorrapunkti arutamisest mitteosavõttev volikogu liige võib jääda ruumi, kus arutelu toimub. 14. Punktides 11–13 käsitletud juhul on küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum selle volikogu liikme võrra väiksem. 15. Volikogu liikmel on õigus saada vallaametnikelt volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. 16. Volikogu järgmise koosseisu sotsiaalsed garantiid otsustab volikogu eelmine koosseis. Tegutsev koosseis võib enda suhtes kehtestatud sotsiaalseid garantiisid üksnes vähendada ja selleks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. Volikogu esimees, aseesimees, eestseisus 17. Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab omavalitsusüksust ja selle volikogu vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja teistele volikogu dokumentidele; 4) täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid. 18. Volikogu esimees võtab jutulesoovijaid vastu kaks korda kuus. Vastuvõtu ajad määrab volikogu otsusega ning need avalikustatakse valla infolehes ja vallamajas teadete tahvlil. 19. Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul kõigis tema õigustes ja kohustustes. 20. Volikogu esimees, aseesimees ja revisjonikomisjoni esimees on volikogu eestseisus. Eestseisust juhib volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Eestseisuse otsused ei pea olema protokollitud ega kirjalikult vormistatud. Asja suhtes põhjendatud huvi omava isiku kirjalikul nõudmisel peab eestseisus talle ühe kuu jooksul arvates kirjaliku nõudmise saamisest kirjalikult vastama. 21. Eestseisus: 1) võib ilmutada määruse või otsuse eelnõu ettevalmistamise initsiatiivi; 2) võib määrata juhitava komisjoni konkreetse päevakorrapunkti või mõne eelnõu ettevalmistamiseks; 3) võib erandjuhtudel lubada eelnõu mitteesitamist enne volikogu kutsete väljastamist; 4) võib õigusakti vastuvõtmist eeldava päevakorrapunkti puhul erandjuhtudel lubada eelnõu mitteesitamist istungile; 5) teeb ettepanekuid istungi päevakorra muutmiseks; 6) võib määrata kaasettekandja istungi päevakorrapunkti ettekandmiseks; 7) otsustab, kas volikogu liikme suuline nõue istungi protokolli paranduste tegemiseks on põhjendatud; 8) moodustab vajadusel redaktsioonikomisjoni; 9) moodustab istungitevahelisel ajal erakorralisel vajadusel esindusi valla või volikogu esindamiseks. 22. Eestseisus koguneb oma ülesannete täitmisele korraliselt üks tund enne istungi algust. Volikogu komisjonid 23. Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Revisjonikomisjoni moodustamine on kohustuslik. 24. Alatise komisjonina mõistetakse komisjoni, mille volikogu moodustab oma volituste ajaks. 25. Ajutine komisjon tegutseb kuni püstitatud eesmärgi saavutamiseni või tema tegevuse lõpetamise kohta tehtud volikogu otsuse jõustumiseni. 26. Komisjoni esimehe valib volikogu oma liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe esildisel. Revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. 27. Volikogu moodustatud komisjonid on volikogu ees aruandekohustuslikud. 28. Komisjon lähtub oma tegevuses seadustest ning Paikuse valla õigusaktidest. 29. Komisjoni tegevusvaldkond määratakse volikogu otsusega. Valla arengukava, üldplaneeringut või eelarvet käsitlevad eelnõud arutatakse läbi kõigis volikogu komisjonides. 30. Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse eksperte. 31. Komisjon töötab tööplaani alusel ja vastavalt vajadusele. Komisjoni kutsub kokku selle esimees, tema äraolekul aseesimees. Komisjoni koosolekud toimuvad mitte harvem kui kord kahe kuu jooksul. 32. Komisjoni koosolekust võivad sõnaõigusega osa võtta kõik volikogu liikmed, valitsuse liikmed ja vallasekretär. Teiste isikute lubamise ja kutsumise komisjoni koosolekule ja nendele sõnaõiguse andmise otsustab komisjoni esimees. 33. Komisjoni esimees, juhtides komisjoni tööd: 1) kutsub kokku komisjoni koosolekud; 2) tagab komisjoni koosolekutele küsimuste ettevalmistamise; 3) jaotab ülesandeid komisjoni liikmete vahel, varustab komisjoni liikmeid dokumentide ja muu materjaliga; 4) juhatab komisjoni koosolekuid; 5) korraldab komisjoni koostööd volikogu ja vallavalitsusega; 6) esindab komisjoni suhetes ametnike, asutuste, ühingute ja teiste isikutega; 7) korraldab komisjoni otsuste täitmist. 34. Komisjoni aseesimees abistab esimeest komisjoni töö korraldamisel ja täidab esimehe kohustusi tema äraolekul. 35. Koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. 36. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled komisjoni liikmed. 37. Kui vähemalt üks komisjoni liige nõuab, otsustatakse hääletamise teel. Komisjoni otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on üle poole kohalolevatest komisjoni liikmetest. Koosoleku protokoll edastatakse volikogu esimehele. Komisjoni liikmel on õigus kolme päeva jooksul koosolekust arvates edastada komisjoni esimehe kaudu volikogu esimehele oma eriarvamus. Eriarvamust hoitakse protokolli juures ja säilitatakse protokolliga samas korras. 38. Komisjoni otsused teeb volikogule teatavaks komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees, mõlema äraolekul komisjoni protokolli või muu kirjaliku dokumendi alusel istungi juhataja. Komisjoni otsus on volikogule soovituslik. 39. Komisjon on kohustatud talle laekuvad eelnõud läbi vaatama ja asjaosalistele oma seisukoha teatama vähemalt kahe nädala jooksul ning kirjad ja muud dokumendid läbi vaatama ja asjaosalistele oma seisukoha teatama vähemalt ühe kuu jooksul nende dokumentide saamisest arvates. 40. Komisjoni liikmel on õigus saada valitsuselt ja vallaametnikelt komisjoni tööks vajalikke andmeid. 41. Komisjoni koosolekute protokollide, kirjavahetuse ja muude dokumentide säilitamise ja protokollide avalikustamise tagab vallavalitsuse kantselei. Protokollid avalikustatakse vallavalitsuse kantseleis väljapanekuga hiljemalt koosolekule järgneva volikogu istungi päeval. 42. Komisjoni tegevus lõpeb koos volikogu koosseisu volituste lõppemisega. Õigusaktide ettevalmistamine 43. Volikogu annab üldaktidena määrusi ning võtab üksikaktidena vastu otsuseid. 44. Määruse või otsuse eelnõu ettevalmistamise initsiatiiv võib lähtuda: 1) volikogult; 2) volikogu komisjonilt; 3) volikogu eestseisuselt; 4) volikogu liikmelt; 5) vallavalitsuselt; 6) vähemalt ühelt protsendilt hääleõiguslikest Paikuse valla elanikest. Reeglina lähtub eelnõu ettevalmistamise initsiatiiv volikogult ja seda korraldab volikogu esimees. 45. Eelnõu ettevalmistamise eest vastutab selle istungi päevakorda esitaja. 46. Eelnõu enne istungile esitamist komisjonides läbivaatamise vajaduse otsustab eestseisus. 47. Vajadusel moodustab eestseisus eelnõu läbivaatamiseks redaktsioonikomisjoni, millest enamuse moodustavad volikogu liikmed ja mille koosseisu kuulub vallasekretär. 48. Komisjoni suunatud eelnõu peab komisjon koos arvamusega eestseisusele tagastama kahe nädala jooksul eelnõu saamisest arvates. Kui komisjon selle aja jooksul oma seisukohta ei avalda, on eelnõu autoril õigus nõuda eelnõu lülitamiseks volikogu istungi päevakorda. 49. Eelnõu peab olema kooskõlas kehtivate riigi õigusaktidega, normtehniliselt ja keeleliselt korrektne. Eelnõul peab olema märgitud autori ees- ja perekonnanimi, telefoninumber ja allkiri. 50. Mittenõuetekohase eelnõu võib volikogu esimees autorile koos põhjendusega tagastada kahe nädala jooksul eelnõu saamisest arvates. Eelnõu, millel puuduvad autori andmed, võib lugeda mitteesitatuks. 51. Eelnõu, mida ei esita vallavalitsus, tuleb hiljemalt viis nädalat enne istungit esitada vallavalitsusele seisukohavõtuks. Vallavalitsus peab sellise eelnõu suhtes seisukoha võtma ühe kuu jooksul eelnõu saamisest arvates. 52. Juhul, kui eestseisus otsustab punktis 51 nimetatud eelnõu vallavalitsuse seisukohta ootamata või arvestamata istungi päevakorda võtta, ei vastuta vallavalitsus selle õigusakti täitmisest tulenevate tagajärgede eest. 53. Kulutusi nõudvatele projektidele peab olema lisatud katteallikate loetelu. Rahataotlusi vaatab volikogu läbi ainult eelarve või lisaeelarve vastuvõtmise või muutmise käigus. Volikogu istung 54. Volikogu töötab tööplaani alusel. Tööplaanis on näidatud aasta jooksul istungitel arutusele võetavad tähtsamad asjad. Järgmise aasta tööplaan kinnitatakse ühel IV kvartali istungitest. Volikogu uus koosseis kasutab kas eelmise tööplaani, tehes selles soovi korral muudatusi, või koostab uue. 55. Istungid toimuvad reeglina vallamajas. Igale volikogu liikmele tagab valitsus istekoha ja töölaua kasutamise võimaluse ning volikogu liikmele ja kutsutud külalisele vajadusel tõlke, mille eest tasutakse volikogu eelarve vahenditest. 56. Volikogu kutsutakse korraliseks istungiks kokku vastavalt vajadusele, reeglina üks kord kuus iga kuu kolmandal esmaspäeval algusega kell 15.00 ja kestusega kuni kaks tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti. Võidakse kokku kutsuda ka erakorralisi istungeid. Juulis ja augustis korralisi istungeid ei toimu. 57. Volikogu kutsub kokku volikogu esimees. Uue koosseisu kutsub esimeseks istungiks kokku valla valimiskomisjoni esimees, kes juhatab istungit kuni volikogu esimehe valimiseni. 58. Volikogu esimees on kohustatud kutsuma volikogu erakorraliseks istungiks kokku seitsme päeva jooksul arvates vallavalitsuse või vähemalt 1/4 volikogu liikmete sellekohase kirjaliku nõude saamisest. Sellisel juhul tuleb koos volikogu kokkukutsumise nõudega teatada volikogu esimehele ka küsimused, mille arutamiseks volikogu kokkukutsumist nõutakse. 59. Volikogu kokkukutsumisest teatatakse liikmetele ja teistele kutsutavatele hiljemalt neli päeva enne istungi algust. Kutses peab olema märgitud: 1) kutsutava ees- ja perekonnanimi; 2) kas kutsutakse istungile volikogu liikmena või külalisena; 3) istungi algusaeg ja toimumise koht; 4) istungi päevakord. Külalisele saadetaval kutsel võib lisaks alapunktides 1 ja 2 sätestatule olla märgitud vaid istungi toimumise koht, kellaaeg, mis ajaks teda oodatakse, ja küsimused, mille arutamise juures tal palutakse viibida. Kutse võib saata lihtkirjana postiasutuse kaudu või käsipostiga. 60. Kutsete väljastamise ajaks peab olema vallavalitsuse kantseleis kättesaadav volikogu istungi päevakorra projekt koos otsuste ja määruste eelnõudega. Õigusakti eelnõu ettevalmistamise ja volikogule esitamise tagab selle punkti päevakorda esitanud isik. Erandjuhtudel võib volikogu eestseisus lubada eelnõu mitteesitamist. 61. Kui volikogu liige ei saa istungil osaleda, on ta kohustatud sellest enne istungi algust vallavalitsuse kantseleisse teatama. 62. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 63. Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. 64. Volikogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt pool volikogu liikmetest. 65. Istungil osalejad registreerivad end ühel korral – enne istungi avamist. Hilinenud ja varem lahkuvad volikogu liikmed on kohustatud vastavalt enda saabumisest või lahkumisest teatama istungi protokollijale, varem lahkumisest ka volikogule. Istungi ajal toimuvad muudatused volikogu liikmete koosseisus fikseeritakse istungi protokollis. 66. Külalisteks loetakse kõiki saalis viibivaid isikuid, kes ei ole volikogu liikmed. Külalised registreeritakse ees- ja perekonnanime ja staatuse järgi ning registreerimisleht lisatakse istungi protokollile. 67. Istungi päevakorra projekti koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Volikogu istungi päevakorda võetakse vaid need määruste ja otsuste eelnõud, mis on vormistatud vastavalt reglemendi punktile 46, kui eestseisus ei otsusta teisiti. Päevakord lõpeb määruse andmist või otsuse vastuvõtmist mitte-eeldavate punktidega (arupärimised jmt). 68. Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni: 1) volikogu liikmed, 2) vallavalitsuse nimel vallavanem, 3) volikogu eestseisus, 4) volikogu komisjonid. Päevakorda pakutavad küsimused peavad olema kirjalikult ette valmistatud vormis, mis võimaldab vajadusel õigusakti istungil täiendava ajakuluta valmiskujul vastu võtta. 69. Päevakord kinnitatakse istungi avamisel lihthäälteenamusega. 70. Istungi avamine hõlmab: 1) volikogu otsustusvõime kontrollimist kvoorumilehe alusel; 2) kutsutud külaliste tutvustamist; 3) teiste külaliste nimetamist; 4) päevakorra arutamist ja kinnitamist. 71. Vähemalt 2/3 kohaloleva volikogu liikme nõusolekul võib istungi päevakorda muuta istungi käigus. 72. Istungi päevakorras oleva asja käsitlus hõlmab tavapäraselt ettekannet, kaasettekannet, läbirääkimisi ja otsustamist. Päevakorrapunkti, mille kohta ei ole esitatud volikogu määruse või otsuse eelnõud, arutelu piirdub ettekande, kaasettekande ärakuulamisega ning küsimustele vastamisega, kusjuures küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal. Volikogu võib poolthäälteenamusega oma töö korraldada ka teisiti. 73. Ettekanne on asja käsitlev eelnevalt ettevalmistatud esinemine kestvusega kuni 15 minutit. Volikogu määruse või otsuse eelnõu autor peab tagama ettekandja volikogu istungile. Eelnõu autor, volikogu komisjon või eestseisus võivad vajadusel määrata kaasettekandja. Volikogu istung või volikogu eestseisus võivad määrata juhitava komisjoni konkreetse päevakorrapunkti või mõne eelnõu ettevalmistamiseks. 74. Kaasettekanne on ettekannet kas täiendav või sellega oponeeriv esinemine kestvusega kuni 10 minutit. 75. Läbirääkimised hõlmavad küsimusi, vastuseid, sõnavõtte ja repliike. Läbirääkimiste käigus saab teha vaid redaktsioonilisi parandusettepanekuid. 76. Kui läbirääkimise käigus tehakse ettepanek asja arutelu katkestada, paneb koosoleku juhataja ettepaneku kohe hääletusele. Kui ettepaneku poolt hääletab 2/3 kohalolijaist, asja arutelu peatatakse. 77. Asjad, mis antakse volikogule arutamiseks (lugemiseks) esimest korda, võidakse edasi lükata teiseks ja kolmandaks lugemiseks lihthäälteenamusega. 78. Küsimusi saab esitada ettekandjale ja kaasettekandjatele ettekande ning kaasettekande lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Küsimusi võib esitada nii suuliselt kui ka kirjalikult. Ühe päevakorrapunkti kohta võib iga volikogu liige või külaline esitada kuni kolm küsimust. Soovi küsimuseks avaldatakse käetõstmisega. Küsimustele vastamist korraldab istungi juhataja. 79. Küsimuste esitamine võidakse lõpetada 2/3 kohalolevate volikogu liikmete nõusolekul. 80. Sõnavõtt on reeglina volikogu liikme seisukoha motiveeritud ja põhjendatud esitus koos omapoolse hinnanguga käsitletavas asjas kestvusega kuni kolm minutit, teistkordselt samas küsimuses kuni kaks minutit. Istungi juhataja võib sõna anda peale volikogu liikmete ka teistele soovijatele. Eelnõule sisulise parandus- või täiendusettepaneku teinud volikogu liige on kohustatud oma ettepaneku kaitsmiseks esinema sõnavõtuga. Sõnavõtjatele võib küsimusi esitada ainult istungi juhataja nõusolekul sõnavõtus esitatu täpsustamiseks. 81. Sõnavõtusoov esitatakse kirjalikult või suuliselt istungi juhatajale, kusjuures kirjalik taotlus omab eelistust suulise ees. Sõna antakse soovide esitamise järjekorras, kuid arutelu huvides võib juhataja sõnavõttude järjekorda muuta. 82. Repliik on reeglina volikogu liikme kuni kaheminutiline märkus või ettepanek. Igas päevakorrapunktis on volikogu liikmel õigus kaheks repliigiks. Repliigi esitamise soovist teatatakse käe tõstmisega. 83. Ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus vastavalt viie- või kolmeminutiliseks lõppsõnaks. 84. Istungi juhatajal on õigus oma äranägemisel anda lisaaega ettekandjale kuni viis minutit, kaasettekandjale kuni kolm minutit, sõnavõtjale kuni üks minut. Esinemise edasise pikendamise loa võib anda volikogu. 85. Istungi juhataja kutsub teemast kõrvale kalduva esineja tagasi asja juurde. Teistkordsel teemast kõrvale kaldumiselvõib istungi juhataja esinemise lõpetada, kui üle poole kohalviibivatest volikogu liikmetest ei ole selle vastu. 86. Sõnavõtud lõpevad kas viimase registreeritud esinemisega või vähemalt 2/3 kohalolevate liikmete nõudel. Viimasel juhul antakse igale sõnavõtuks registreerunule tema soovil kaks minutit ettepanekute tegemiseks. 87. Istungi juhataja lõpetab läbirääkimised viimase esinemisega või vähemalt 2/3 kohalviibivate volikogu liikmete nõudel. 88. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 89. Hääletamine volikogus on avalik. Vähemalt kolmel volikogu liikmel ühiselt on õigus nõuda nimelist hääletamist, kuid selle korraldamiseks on vajalik poolthäälteenamus. Nimeline hääletamine toimub kas nimekirja alusel või nimedega varustatud bülletäänidega. Nimelisel hääletamisel antud hääled tehakse teatavaks volikogule ning istungist osavõtvate volikogu liikmete enamuse nõudmisel avalikustatakse. 90. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. 91. Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 92. Enne asja hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid ning annab võimaluse parandusteks ja täiendusteks. 93. Pärast seda, kui istungi juhataja on teatanud: «Asun hääletama», enam kellelegi sõna ei anta. 94. Hääletamisele pandud ettepanek peab olema sõnastatud nii, et see võimaldaks olla selle poolt või vastu. 95. Enne hääletamisele asumist on volikogu liikmel õigus taotleda kuni kümneminutilist vaheaega, mis otsustatakse poolthäälteenamusega. Ettepanekut kuni viieminutilise vaheaja kohta aktsepteeritakse hääletamisele panemata. Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. 96. Määruse või otsuse vastuvõtmise eel tuleb kindlaks teha kohalviibivate volikogu liikmete arv. Otsustamisest võivad osa võtta üksnes istungil viibivad volikogu liikmed. Hääletamise ajal peab saalis olema vaikus, sõna kellelegi ei anta, protseduuri algust ja lõppu tähistatakse haamrilöögiga. 97. Esmalt hääletatakse need ettepanekud, mille vastuvõtmine teeb tarbetuks teiste ettepanekute hääletamise, kui seesugust vahet ei ole, siis hääletatakse ettepanekuid esitamise järjekorras. Kui samas asjas on tehtud mitu alternatiivset ettepanekut, siis neist ühe vastuvõtmise järel ei panda teisi ettepanekuid hääletamisele. 98. Arvude hääletamisel alustatakse suuremast. Tähtaegade puhul alustatakse hääletamist hilisemast tähtajast. Arvude ja tähtaegade kombinatsioonide puhul määrab hääletamise järjekorra istungi juhataja. 99. Isikuvalimistel osutub valituks häälteenamuse saanud kandidaat. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse uus hääletusvoor. Kui teises hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel kolmas hääletusvoor. Kui kolmandas voorus kumbki kandidaat nõutavat häälteenamust ei saavuta, korraldatakse nende vahel hääletusi seni, kuni üks neist nõutava tulemuse saavutab või edasi kandideerimisest loobub või korraldatakse uus valimine. Uuele valimisele saab esitada uued kandidaadid ja hääletamine toimub eespool sätestatud korras. 100. Otsuste projekte hääletatakse reeglina nende esitamise järjekorras. Otsus tervikuna pannakse hääletamisele pärast parandusettepanekute läbihääletamist. 101. Umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, mõnele valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele võib algatada vähemalt neljandik volikogu koosseisust. 102. Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu vanim liige. 103. Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või valitsuse liikme töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. 104. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. 105. Salajase hääletamise korraldamiseks valib volikogu eelnevalt poolthäälteenamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes ei pea koosnema volikogu liikmetest. Häältelugemiskomisjon valib endi hulgast esimehe. 106. Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele volikogu pitseriga varustatud hääletussedelid allkirja vastu. Kõik kandidaatide nimed peavad olema kantud ühele hääletussedelile. 107. Igal volikogu liikmel on üks hääl. 108. Häältelugemiskomisjoni protokoll valimiste tulemuste kohta kinnitatakse poolthäälteenamusega. 109. Häälte jaotumisel võrdselt kahe otsuseprojekti vahel pöördutakse tagasi läbirääkimiste juurde.Vajadusel suunatakse otsuseprojekt järgmisele istungile teisele lugemisele, mis lõpeb otsuse vastuvõtmisega. 110. Kõik volikogu istungid protokollitakse. Volikogu istungi protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. 111. Volikogu istungite protokollid peavad olema kättesaadavad igaühele ja vormistatakse eesti keeles. 112. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud või mis on mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 113. Protokollid ja neile lisanduv peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 114. Protokollid peavad olema valmis ja vallavalitsuse kantseleis välja pandud hiljemalt seitsmendal päeval pärast istungi lõppu. Kolme päeva jooksul on volikogu liikmel õigus nõuda paranduste tegemist protokolli. Kui parandus on põhjendatud, tuleb see teha. Selle nõude põhjendatuse otsustab eestseisus. Volikogu liikmel on õigus nõuda oma kirjalikult esitatud eriarvamuse lisamist protokollile. 115. Volikogu võib teha istungil fonosalvestusi. Fonosalvestisi säilitatakse kolm aastat. 116. Raadio- ja teleülekandeid ning video- ja fonosalvestusi võib teha ning istungit filmida volikogu istungi juhataja nõusolekul, mis tehakse eelnevalt istungile teatavaks. Protesti puhul otsustab küsimuse volikogu poolthäälteenamusega. 117. Volikogu esimees kirjutab määrustele ja otsustele alla istungi päeval ning annab need vallasekretärile avalikustamiseks. Volikogu töö avalikustamine 118. Volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist korraldab vallasekretär. 119. Volikogu õigusaktide avalikustamine toimub nende väljapaneku teel vallavalitsuse kantseleis. Õigusaktid tuleb välja panna hiljemalt istungile järgneval päeval ning nad loetakse väljapanduks, kui nad on vallavalitsuse kantseleis kaustas kohe leitavad. 120. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. 121. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 122. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 123. Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid on vallavalitsuse kantseleis vastuvõtuaegadel kättesaadavad kõigile isikutele. 124. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadab vallasekretär Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. 125. Volikogu õigustloovate aktide kinnitatud ärakirjad saadab vallasekretär ka õiguskantslerile. 126. Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. Õigusaktide täitmise kontroll 127. Volikogu otsuste täitmise tagab vallavalitsus, kui seadusest ega volikogu õigusaktist ei tulene teisiti. 128. Volikogu määruste ja otsuste täitmist kontrollivad seaduses ja valla põhimääruses sätestatud korras volikogu ja valitsus. Lisa 2 Paikuse Vallavolikogu 17. jaanuari 2000. a määrusega nr 1 kinnitatud «Paikuse valla põhimääruse» juurde Paikuse valla vapi ja lipu kasutamise kord I. VALLA LIPP 1. Paikuse valla (edaspidi vald) lipp on ristkülikukujuline. Lipukanga parem pool on kollane ja vasak pool roheline, keskel asetseb juurtega puu, mis paremalt poolelt kujutab mändi (roheline) ja vasakult kuuske (kollane). Lipu roheline toon on rahvusvahelise PANTONE värvitabeli järgi 553 ja kollane 114. Lipu normaalsuurus on 100 × 120 sentimeetrit. Lipu etalonkujutis on kinnitatud riigisekretäri poolt 27. märtsil 1995. a. 2. Kande- ja seinalipuvarras on kollane. 3. Valla lipp (edaspidi ka vallalipp) heisatakse: 3.1. hoonel, kus töötab volikogu või vallavalitsus; 3.2. hoonel või kohas, kus toimub volikogu või vallavalitsuse ametlik tseremoonia. 4. Valla lipu võib heisata muul käesoleva korra punktis 5.1 nimetatud juhul: 4.1. hoone peasissekäigu juurde või 4.2. mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga (vastavasse hoidjasse) või lipumasti. 5. Valla lipu võib heisata: 5.1. valla, kogukondlikul, perekondlikul või asutuse tähtpäeval; 5.2. volikogu või vallavalitsuse esindusruumides. 6. Kandelippu võib kasutada eelnimetatud juhtudel, kusjuures sobivas kohas ja viisil. 7. Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu 2,5 korda suurem lipu laiusest. 8. Heisatud vallalipul jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele. II. VALLA VAPP 9. Valla vapi kirjeldus: paremalt rohelise ja vasakult poolt kuldse kilbi ülemised kolmnurgad on vastupidiste värvidega. Kilbi keskel asetseb juurtega puu, mis paremalt poolelt kujutab kuuske (kuldne) ja vasakult mändi (roheline). Valla vapil on üks kuju. Vapi etalonkujutis on kinnitatud riigisekretäri poolt 27. märtsil 1995. a. 10. Valla vapi kujutist kasutatakse volikogu ja vallavalitsuse pitsatitel ja blankettidel. 11. Valla vapi kujutist võib kasutada: 11.1. vallavalitsuse hallatavate asutuste pitsatitel ja blankettidel; 11.2. volikogu, vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste siltidel, esindusruumides ja meenetel; 11.3. vallavalitsuse otsusel valda läbivate suuremate maanteede ääres valla piire tähistavatel märkidel. 12. Vallavalitsuse loal võib valla vapi kujutist kasutada: 12.1. üldkultuurilistel vallale kasulikel mitteärilistel eesmärkidel tasuta; 12.2. ärilistel eesmärkidel vallaga sõlmitud lepingu alusel lepingus märgitud viisil ja mahus tasu eest. Nimetatud lepingu sõlmib valla nimel korralduse alusel vallavanem või teda asendav isik. 13. Valla ees erilisi teeneid omava isiku võib vallavalitsus vabastada tasu maksmise kohustusest, kuid vapi kujutise kasutamise viis, maht ja muud olulised tingimused tuleb kirjalikult kokku leppida. 14. Valla lipu või vapi ebastandardsel kujul või muul viisil käesolevat korda eirates kasutamise eest karistatakse seaduses ettenähtud korras. Lisa 3 Paikuse Vallavolikogu 17. jaanuari 2000. a määrusega nr 1 kinnitatud «Paikuse valla põhimääruse» juurde Paikuse valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra alused I. ÜLDSÄTTED § 1. Valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra aluste eesmärk (1) Käesolev õigusakt (edaspidi alused) määrab kindlaks Paikuse valla omandis oleva vara (valla vara) valdamise, kasutamise ja käsutamise korra üldised alused, lähtudes asjaõigusseadusest, erastamisseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, rendiseadusest ja teistest Eesti Vabariigi seadustest ja õigusaktidest. (2) Käesolev õigusakt ei reguleeri valla eelarve täitmise küsimusi. § 2. Valla vara mõiste (1) Valla vara on Paikuse vallale (edaspidi vald) kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ja varalised õigused. (2) Valla kui omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduste või teiste isikute õigustega. (3) Valla vara arvestust peetakse valla raamatupidamises. § 3. Valla kinnisvara (1) Valla kinnisvara on vallale kuuluv maa koos selle oluliste osadega, sh maaga püsivalt ühendatud ehitiste, kommunikatsioonide, kasvava metsa, koristamata viljadega. (2) Asjaõigused, mille esemeks on kinnisasi, kuuluvad valla kinnisvara hulka. § 4. Valla vallasvara (1) Vallale kuuluv vara, mis ei kuulu valla kinnisvara hulka, on valla vallasvara. (2) Asjaõigused, mille esemeks on vallale kuuluv vallasasi, kuulub valla vallasvara hulka. (3) Vallale kuuluvad võlaõigused ja muud isiklikud varalised õigused, samuti vallale kuuluvad aktsiad, osad ja teised väärtpaberid kuuluvad valla vallasvara hulka. (4) Valla vallasvaraks on ka intellektuaalne omand, mis on loodud kohaliku omavalitsuse teenistuses olevate isikute ametialase tegevusega või omandatud valla vara arvel. § 5. Valla vara omandamine (1) Valla vara omandamise, sh kinnisasja ostueesõiguse teostamise otsustab: 1) vallavolikogu, kui omandatava vara hind ületab 100 000 krooni; 2) vallavalitsus, kui vara hind ületab 5000 krooni, kuid ei ületa 100 000 krooni; 3) vallavalitsuse struktuuriüksus või munitsipaalasutuse juht tema käsutusse antud vahendite piires, kui vara hind ei ületa 5000 krooni. (2) Kui kinnisasi pärandatakse või kingitakse vallale ilmselt suuremate kohustustega, kui on asjaga kaasnevad varalised õigused, otsustab selle vastuvõtmise vallavolikogu. § 6. Valla vara valitsemine (1) Valla vara valitsemine on valla vara valitseja ja volitatud asutuse õigus ja kohustus valla nimel korraldada valla vara valdamist, kasutamist ja käsutamist. (2) Valla vara valitseja on: 1) vallavolikogu; 2) vallavalitsus. (3) Valla vara valitsema volitatud asutus on vallavalitsuse struktuuriüksus või munitsipaalasutus, kelle valla vara valitseja on oma valitsemisel oleva vara valdusse andnud. § 7. Vallavolikogu pädevus valla vara valitsemisel (1) Vallavolikogu pädevusse kuulub: 1) valla kinnisvarale hoonestusõiguse seadmise korra kehtestamine; 2) valla vara kasutusse andmise korra kehtestamine; 3) valla vara võõrandamise ja erastamise korra kehtestamine; 4) avalikult kasutatava valla vara kasutuseeskirjade kehtestamine; 5) valla vara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise korra kehtestamine; 6) valla vara omandamise otsustamine vastavalt aluste § 5; 7) valla vara võõrandamise otsustamine vastavalt aluste § 21 lg 4; 8) valla vara ettevõtlusesse paigutamise otsustamine vastavalt aluste § 16 lg 2 p 1; 9) valla vara registri asutamise ja pidamise põhimääruse kehtestamise vastavalt aluste § 6 lg 2. (2) Vallavolikogu ainupädevusse kuulub valla sihtkapitalide asutamine, samuti seaduses ja volikogu õigusaktides sätestatud juhtudel varaliste üksikküsimuste otsustamine. § 8. Vallavalitsuse pädevus valla vara valitsemisel (1) Vallavalitsuse pädevusse kuulub: 1) kinnistute üleandmise, liitmise ja jagamise otsustamine; 2) valitsemiseks vajaliku valla vara ajutiselt tulusaamiseks kasutusse andmise otsustamine; 3) valla vara kasutusotstarbe muutmine; 4) valla vara majandamise kava koostamine; 5) valla vara valduse jaotuse kinnitamine; 6) valla vara võõrandamise otsustamine vastavalt aluste § 21 lg 4; 7) valla vara omandamise otsustamine vastavalt aluste § 5 lg 1 p 2; 8) valla vara ettevõtlusesse paigutamise otsustamine vastavalt aluste § 18 lg 2 p 2; 9) valla vara hulka kuuluvate mitteeluruumide erastamise korraldamine; 10) kaasomandis oleva valla vara reaalosadeks jagamise korraldamine. II. VALLA VARA VALDAMINE § 9. Valduse mõiste, jaotus ja üleandmine (1) Valdus on tegelik võim asja üle, samuti reaalservituudi teostamine. (2) Valla vara valduse jaotuse kinnitab vallavalitsus vastavalt sellele, milline vara on vajalik nende ülesannete täitmiseks. (3) Valla vara üleandmisel koostavad üleandja ja vastuvõtja akti, milles märgitakse andmed vara koosseisu, seisukorra ja kasutamisviisi kohta ning vara bilansilise maksumuse. § 10. Valla vara valdaja (1) Valla vara valdaja on: 1) vallavolikogu ja vallavalitsus; 2) vallavalitsuse struktuuriüksus; 3) munitsipaalasutus. (2) Valla vara valdajaks võib olla kolmas isik. Sellisel juhul jääb vallavalitsus, selle struktuuriüksus või munitsipaalasutus valla vara kaudseks valdajaks. (3) Valla vara valdajad on kohustatud tagama valla vara säilimise, korrashoiu ja sihtotstarbelise kasutamise. III. VALLA VARA KASUTAMINE § 11. Valla vara käsutamine ja kasutamise otstarve (1) Valla vara kasutab valla vara valitseja või volitatud asutus ise või annab selle teise isiku kasutusse. (2) Valla vara kasutatakse: 1) avalikuks otstarbeks; 2) vallavalitsemise otstarbeks; 3) vallale tulu saamiseks. (3) Valla vara kasutusotstarbe muutmise otsustab vallavalitsus. § 12. Valla vara kasutamine avalikul otstarbel (1) Avalikul otstarbel kasutatav valla vara on oma ühiskondliku olemuse tõttu kättesaadav kõigile. Need on tänavad, väljakud, pargid, avalikud rannad ja veekogud, samuti valla reservmaa, millele juurdepääs ei ole tõkestatud. (2) Vallavolikogu võib kehtestada avalikul otstarbel kasutatava valla vara kasutuseeskirjad või keelata vara kasutamise teatud otstarbel või kehtestada tasu selle teatud kasutusviisi eest. § 13. Valla vara kasutamine valla valitsemise otstarbeks (1) Valla valitsemise otstarbel kasutatakse valla vara, mis on vajalik valla vara valitsejale ja vallavalitsuse struktuuriüksusele tema ülesannete täitmiseks. (2) Valitsemise otstarbel kasutatava valla varana käsitletakse munitsipaalasutuste valduses olevat valla vara, mis on vajalik munitsipaalasutuse põhikirjaliste ülesannete täitmiseks. § 14. Kohaliku omavalitsuse teenistuja vastutus valla vara üleandmisel ja vastuvõtmisel (1) Volikogu ja vallavalitsuse teenistuja (edaspidi teenistuja) õigused, kohustused ja vastutus valla vara valdamisel on sätestatud aluste ja teiste õigusaktidega. (2) Teenistuja ametialase teenistusega saadud või loodud vara kuulub vallale, kui seadus ei sätesta teisiti. (3) Valla vara valitseja määrab kindlaks teenistuja, kes on valla vara eest materiaalselt vastutav. Kui valla vara eest materiaalselt vastutavat teenistujat ei ole määratud, on selle valla vara eest materiaalselt vastutav valla vara valitseja. (4) Teenistuja on kohustatud teenistusest lahkumisel temale teenistusalaselt usaldatud vara üle andma selle vastuvõtjaks määratud teenistujale. § 15. Tulu saamiseks kasutatav valla vara (1) Valla vara, mis ei ole kasutatav avalikul otstarbel, valitsemise otstarbel ning mida ei ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamise eesmärgil. (2) Tulu saamiseks paigutatakse valla vara ettevõtlusesse, antakse rendile või üürile, kasutusvaldusesse või koormatakse hoonestusõigusega. (3) Vald saab tulu talle kuuluvatelt aktsiatelt, osadelt ja väärtpaberitelt. § 16. Valla vara paigutamine ettevõtlusesse (1) Vald võib olla osanik või aktsionär valla seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liige. (2) Valla vara ettevõtlusesse paigutamine otsustatakse: 1) vallavolikogu poolt, kui sissemakse suurus ületab 50 000 krooni; 2) vallavalitsuse poolt, kui sissemakse suurus on kuni 50 000 krooni. (3) Sihtasutuse, mille ainuasutaja on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainus osanik või aktsionär on vald, asutamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab vallavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. (4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise vallavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik. § 17. Valla vara tasuta kasutusse andmine Valla vara võidakse anda tasuta kasutusse: 1) teisele valla vara valitsejale vallavalitsemise otstarbeks; 2) mittetulundusühingutele heategevaks otstarbeks; 3) Eesti Vabariigi riigivõimuorganitele; 4) muudel juhtudel valla vara valitseja otsuse alusel lähtudes valla huvidest. § 18. Valla vara rendile, üürile, kasutusvaldusesse andmise või hoonestusõigusega koormamise kord (1) Valla vara võib anda tasu eest või tasuta teisele isikule rendile, üürile või koormata seda hoonestusõigusega avaliku või piiratud enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise teel või otsustuskorras. Vallale kuuluvaid eluruume ei anta kasutusvaldusesse. (2) Valla vara rendile, üürile või hoonestusõigusega koormamise korra alused kehtestab vallavolikogu. § 19. Valla vara majandamise kord (1) Vallavalitsus koostab ja esitab vallavolikogule kinnitamiseks valla arengukava koosseisus tulu saamiseks kasutatava valla vara majandamise kava. (2) Valla vara majandamise kavasse märgitakse vara kasutamise otstarve, kavandatavad kulud vara korrashoiuks, kulude katteallikad ja valla varast laekuvad tulud. IV. VALLA VARA KASUTAMINE § 20. Käsutamise mõiste (1) Valla vara käsutamine on vara võõrandamine, samuti koormamine piiratud asjaõigustega, st hoonestusõiguse, reaalservituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või kinnispandiga. (2) Valla vara käsutamine on samuti omandiõiguse lõppemine seaduses sätestatud muul alusel nagu vara täielik hävimine või omandiõiguse omandamine teise isiku poolt seoses jagamisega. § 21. Valla vara võõrandamine (1) Valla vara võõrandamise peamne viis on valla vara müük. (2) Valla vara tasuta üleandmine teisele isikule (kinkimine) on lubatud üksnes vallavolikogu igakordse otsuse alusel. (3) Valla vara võõrandamiseks aluste tähenduses ei ole rahaliste vahendite suunamine vastavalt kinnitatud eelarvele. (4) Valla vara võõrandamine toimub vastavalt vallavolikogu poolt kehtestatud valla vara võõrandamise korrale. § 22. Erastamine (1) Valla vara erastamine on valla omandis oleva vara müük erastamisseaduses õigustatud subjektidena määratletud isikutele. (2) Valla vara erastamine toimub vallavolikogu poolt kinnitatud erastamisprogrammi ja erastamisnimekirja alusel. (3) Eluruumide ja mitteeluruumide erastamine toimub vastavalt seadusele. (4) Erastatavate ettevõtete või tervikvara koosseisu kuuluva üksiku asja müük on lubatud vallavalitsuse otsuse alusel. (5) Valla vara erastamise korra kehtestab vallavolikogu. § 23. Valla vara kõlbmatuks tunnistamine ja valla vara mahakandmine (1) Valla vara hulka kuuluva vallasasja või maatüki oluliseks osaks oleva ehitise või rajatise tunnistab kõlbmatuks valla vara valitseja vallavolikogu poolt kehtestatud ühtses korras. (2) Kõlbmatuks tunnistatud valla vara võib võõrandada, kui müügi otsustaja on tuvastanud, et seda vara ei vaja teised valla vara valitsejad. (3) Kui valla vara, mis ei ole vajalik üldiseks otstarbeks ega vallavalitsemiseks või on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, vallavalitsemise ja tulu saamise otstarbel, ei ole õnnestunud võõrandada ja see vara on tunnistatud kõlbmatuks, kantakse valla vara maha ja vajadusel hüvitatakse kahju vallavolikogu poolt kehtestatud korras. § 24. Valla vara hulka kuuluvate nõuete esitamine ja nõuetest loobumine (1) Nõuded võlgniku suhtes esitab kohtulikus ja kohtuvälises korras vallavalitsus, vallavalitsuse struktuuriüksus või munitsipaalasutus. (2) Kui valla vara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pööramisest loobumise otsustada: 1) vallavolikogu, kui nõue on suurem kui 50 000 krooni; 2) vallavalitsus, kui nõue on suurem kui 5000 krooni, kuid väiksem kui 50 000 krooni. (3) Aluste § 10 lg 1 p 1 nimetatud valla vara valdajatel on õigus sõlmida võlgnikuga kokkuleppeid nõude vähendamiseks, kui see on konkreetseid asjaolusid arvestades põhjendatud või vallale kasulik. Lisa 4 Paikuse Vallavolikogu 17. jaanuari 2000. a määrusega nr 1 kinnitatud «Paikuse valla põhimääruse» juurde Kohanimede määramise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev kord sätestab kohanimede korraldamise ja kasutamise alused Paikuse vallas. 2. Kohanimi on kohale kui looduslikule või inimtekkesele geograafilisele objektile kinnistunud või kinnistatav nimi. 3. Käesoleva korra kohaselt määratakse maaregistri katastriüksuse ja väikekoha nimi. 4. Vallavolikogu määrab ametliku nime asustusüksusele, tänavale, väljakule, muule aadressis kajastuvale väikekohale, maaregistrisse kantavale katastriüksusele ja muule kohale, millele ametliku kohanime määramine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. 5. Kohaliku omavalitsuse organi arvamuse annab vastavale ministrile või kohanimenõukogule vallavolikogu. II. KORD 6. Kohanime määramise ettepaneku teeb vallavolikogule vallavalitsus, lisades õigusakti eelnõule vajadusel vastavalt omaniku kirjaliku arvamuse või siseministri nõusoleku. 7. Vallavolikogu avaldab eelteate kohanime määramise kohta valla infolehes «Paikuse Postipaun» vähemalt 30 päeva enne kohanime määramist. Selle aja jooksul saavad huvitatud isikud esitada nimeettepanekuid. 8. Kohanimi peab olema eestikeelne ja dokumenteeritud eesti tähestikus. Kohanime kirjapilt peab vastama eesti õigekirjareeglitele. 9. Igal kohal võib olla üks nimi. 10. Ametliku kohanime määramisel eelistatakse kohapeal tuntumat ja levinumat, samuti suurema aja- ja kultuuriloolise tähendusega nime. 11. Isiku nime ei või kohale pühendusnimeks määrata selle isiku eluajal. 12. Nimeks ei või määrata numbrit ega muud mittesõnalist tähist. 13. Kohanimi on ametlik ja jõustub vastava õigusakti jõustumisel. 14. Jõustunud ametliku kohanime määramise akti saadab vallavalitsuse kantselei viivitamatult kohanimeregistri pidajale ja kohanimenõukogule. 15. Äriühingu, asutuse või muu organisatsiooni nimetuses nime «Paikuse» kasutamine on lubatud üksnes vallavalitsuse nõusolekul ja selle õigekirjutus peab olema vastavuses kohanime ametliku kujuga. Vallavolikogu võib kohanimede, mille määramine on kohaliku omavalitsuse pädevuses, kasutamisel kehtestada ka muid piiranguid. 16. Valla territooriumil asuvate kohtade nimistut peab vallavalitsus. III. AADRESS 17. Aadress on aadressikoha ja majanumbri kombinatsioon. Aadress ei ole kohanimi. 18. Aadressi annab vallavalitsus, arvestades vallavolikogu poolt aadressikohale määratud nime.