Justiitsminister — Kohtute osakonna põhimäärus — RTL, 121, 1949

Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16; 53, 305; 59, 358; 94, 578; 100, 646; 102, 677; 2002, 57, 354; 87, 505; 90, 520; 96, 563; 2003, 4, 22; 21, 122; 51, 349) § 47 lõike 2 alusel. § 1. Üldsätted (1) Kohtute osakond on Justiitsministeeriumi struktuuriüksus, mis allub vahetult kohtute asekantslerile. (2) Kohtute osakond teeb oma ülesannete täitmisel koostööd ministeeriumi teiste struktuuriüksustega. § 2. Kohtute osakonna struktuuriüksused Kohtute osakonna struktuuriüksused on: 1) kohtuhaldustalitus; 2) notariaadi ja registrite talitus; 3) kriminaalhoolduse talitus; 4) tsiviiltäite talitus; 5) rahvusvahelise õigusabi talitus. § 3. Kohtute osakonna ülesanded (1) Kohtute osakonna põhiülesanne on esimese ja teise astme kohtute tegevuse korraldamine ja järelevalve seadusega ettenähtud alustel ja korras, Justiitsministeeriumi Registrikeskuse tegevuse korraldamine ning teenistuslik järelevalve, notariaadi ametitegevuse ja õigusteenuse, kohtutäituri- ning vandetõlgiteenistuse korraldamine ja pankrotihaldurite töö koordineerimine, advokatuuri tegevuse seaduslikkuse tagamise ja riigi kohtumenetluses esindamise korraldamine ning rahvusvaheliste õigusabitaotluste menetlemine. (2) Kohtute osakond tema pädevuses olevate ülesannete täitmiseks: 1) määratleb õigusemõistmise, kriminaalhoolduse, notariaadi ja registrite, tsiviiltäite ja pankrotihaldurite valdkondade ning Justiitsministeeriumi Registrikeskuse arengusuunad; 2) teeb ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamisel kohtute ja Justiitsministeeriumi Registrikeskuse töö tagamiseks vajalike vahendite kohta ning analüüsib kulusid; 3) koordineerib ja korraldab esimese ja teise astme kohtute, Justiitsministeeriumi Registrikeskuse ning kohtutäiturite tööd; 4) töötab välja kohtute, advokatuuri, notariaadi, kohtutäiturite ja pankrotihaldurite tegevust reguleerivad Vabariigi Valitsuse ja justiitsministri õigusaktide eelnõud, teeb ettepanekuid ning osaleb teiste nimetatud valdkondadega seotud õigusaktide eelnõude väljatöötamisel ja muutmisel; 5) lahendab kohtute ja kohtutäiturite tegevuse kohta esitatud avaldusi ja kaebusi küsimustes, mis kuuluvad ministeeriumi pädevusse; 6) menetleb jõustunud konventsioonidest ja õigusabilepingutest tulenevaid õigusabitaotlusi ning kontrollib nende täitmist; 7) analüüsib kohtute, kohtutäiturite, notarite ja vandetõlkide töökoormust ning teeb ettepanekuid nende tööpiirkondade, asukohtade, struktuuri ja koosseisude kohta; 8) teostab teenistuslikku järelevalvet I ja II astme kohtu esimehe ja haldusdirektori kohustuste täitmise üle, koostöös haldusdirektoriga kinnistus-, registri- ja kriminaalhoolduse osakonna tegevusvaldkonnas, Justiitsministeeriumi Registrikeskuse tegevuse üle ning järelevalvet kohtutäiturite tegevuse, notarite ja vandetõlkide ametipidamise üle; 9) korraldab «Advokatuuriseadusega» (RT I 2001, 36, 201; 102, 676; 2002, 57, 357; 2003, 4, 22) justiitsministrile pandud kontrolli teostamist advokatuuri õigusakti või toimingu üle; 10) peab pankrotihaldurite registrit ning teenindab tehniliselt pankrotihaldurite eksami- ja atesteerimiskomisjoni; 11) osaleb kohtute, kohtutäiturite ja notarite infosüsteemide arendamisel; 12) peab andmekogu riigi esindamisest kohtumenetluses; 13) peab riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja; 14) korraldab rahvusvahelist koostööd oma pädevuse piires. § 4. Osakonna juhtimine (1) Osakonna tööd juhib osakonna juhataja kohuseid täitev kohtute asekantsler, kes korraldab osakonna pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist. (2) Kohtute asekantsleri nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul. (3) Kohtute asekantsleri äraolekul asendab teda kantsleri poolt määratud teenistuja. (4) Kohtute asekantsler: 1) vastutab osakonnale pandud ülesannete õigeaegse ja kvaliteetse täitmise eest ja annab sellest aru kantslerile; 2) määrab osakonna tööjaotuse ning töötab koostöös üldosakonnaga välja talituste juhatajate ametijuhendid; 3) teostab järelevalvet osakonna tööülesannete ja tööplaani täitmise üle; 4) teeb ettepanekuid palgafondi jaotamise kohta talituse juhatajate osas. § 5. Talituse juhtimine (1) Talitust juhib talituse juhataja. Talituse juhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler. (2) Talituse juhataja allub vahetult kohtute asekantslerile. (3) Talituse juhataja äraolekul asendab teda kantsleri poolt määratud teenistuja. (4) Talituse juhataja: 1) vastutab talitusele pandud ülesannete õigeaegse ja kvaliteetse täitmise eest ja annab sellest aru kohtute asekantslerile; 2) määrab talituse tööjaotuse ning töötab välja talituse töötajate ametijuhendid; 3) teostab järelevalvet talituse teenistujate tööülesannete täitmise üle; 4) teeb ettepanekuid palgafondi jaotamise kohta talituse teenistujate osas. § 6. Kohtute osakonna ametikohtade loetelu Kohtute osakonnas on järgmised ametikohad: kohtute osakonna juhataja sekretär-asjaajaja kohtuhaldustalituse juhataja nõunik analüütik referent notariaadi ja registrite talituse juhataja nõunik analüütik referent kriminaalhoolduse talituse juhataja nõunik referent tsiviiltäite talituse juhataja nõunik referent rahvusvahelise õigusabi talituse juhataja referent. § 7. Kohtuhaldustalituse ülesanded Kohtuhaldustalitus esimese ja teise astme kohtute organisatsioonilise tegevuse korraldamisel: 1) määratleb kohtute õigusemõistmise valdkonna arengusuunad; 2) määratleb oodatavad tegevustulemused haldusdirektoritele ja jälgib nende saavutamist; 3) analüüsib kohtute ja kohtunike töökoormust ning teeb ettepanekuid maa-, linna-, haldus- ja ringkonnakohtute tööpiirkondade, asukohtade ning neis töötavate kohtunike arvu kohta; 4) valmistab ette materjale I ja II astme kohtute esimeeste ametisse nimetamiseks; 5) peab kohtunike ja kohtuniku ameti taotlejate arvestust ning koostab neid puudutavad personalidokumendid; 6) korraldab kohtuametnike koolitust ja atesteerimist; 7) analüüsib õigusemõistmise maksumust; 8) teeb ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamisel I ja II astme kohtute töö tagamiseks vajalike vahendite kohta; 9) osaleb kohtute infosüsteemide ja kohtustatistika arendamisel; 10) teostab I ja II astme kohtu esimehe ja haldusdirektori kohustuste täitmise üle teenistuslikku järelevalvet; 11) valmistab ette materjale I ja II astme kohtute kohtunike vastu distsiplinaarmenetluse algatamiseks; 12) teenindab tehniliselt kohtunike täiskogu ja kohtute haldamise nõukoda; 13) peab andmekogu riigi esindamisest kohtumenetluses; 14) lahendab I ja II astme kohtute töö kohta esitatud avaldusi ja kaebusi oma pädevuse piires; 15) korraldab rahvusvahelist koostööd ning osaleb avalikkusega suhtlemisel talituse pädevuse piires; 16) edastab infot välisriikidele seoses eurointegratsiooniga; 17) töötab välja kohtute tööd reguleerivate Vabariigi Valitsuse ja justiitsministri õigusaktide eelnõud; 18) teeb ettepanekuid ning osaleb kohtute tööga seotud teiste õigusaktide eelnõude väljatöötamisel ja muutmisel. § 8. Notariaadi ja registrite talituse ülesanded Notariaadi ja registrite talitus kohtulike registrite ja Justiitsministeeriumi Registrikeskuse haldamiseks ning notarite ja teiste õigusteenuse osutajate, samuti vandetõlkide tegevuse korraldamiseks ning Notarite Koja ja advokatuuri tegevuse seaduslikkuse kontrollimiseks: 1) määratleb oma valdkonna arengusuunad; 2) määratleb oodatavad tegevustulemused kohtulikele registritele ja jälgib nende saavutamist; 3) analüüsib notarite ja vandetõlkide tegevust, jälgib õiguspraktikat ning kogub vastavat statistikat; 4) analüüsib, nõustab ja ühtlustab kohtulike registrite tegevust; 5) analüüsib ja teeb ettepanekuid kinnistus- ja registriosakondade arvu ning tööpiirkondade määramiseks; 6) analüüsib ning teeb ettepanekuid notarite ja vandetõlkide arvu ning tööpiirkondade määramiseks; 7) teeb ettepanekuid notarite ja vandetõlkide ametisse nimetamiseks, ametist tagandamiseks ja vabastamiseks, samuti notari alalise asendaja määramiseks; 8) korraldab Justiitsministeeriumi poolt notarikandidaadi ja notari konkursi komisjoni ning notariasendaja, notari ja vandetõlgi eksamikomisjoni ning notari ja vandetõlgi distsiplinaarsüüteo tuvastamise komisjoni tööd; osaleb Justiitsministeeriumi poolt advokatuuri kutsesobivuskomisjoni töös; 9) korraldab kohtunikuabi eksami- ja konkursikomisjoni ning kinnistus- ja registrisekretäri eksamikomisjoni tööd; 10) koordineerib notarite, vandetõlkide, kohtunikuabide, kinnistus- ja registrisekretäride atesteerimist; 11) koordineerib ja korraldab kohtunikuabide, kinnistus- ja registrisekretäride koolitust; 12) teeb ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamisel kohtulike registrite ja Justiitsministeeriumi Registrikeskuse töö tagamiseks ning riigi õigusabi osutamiseks vajalike vahendite kohta, kogub ning analüüsib sellealast teavet; 13) arendab kohtulike registrite infosüsteemi ja osaleb notarite infosüsteemide arendamisel; 14) teostab teenistuslikku järelevalvet haldusdirektori kohustuste täitmise üle kinnistus- ja registriosakonna tegevusvaldkonnas, koostöös haldusdirektoriga kinnistus- ja registriosakondade üle ning järelevalvet notarite ja vandetõlkide ametipidamise üle; 15) teostab järelevalvet Notarite Koja ja advokatuuri tegevuse seaduslikkuse üle; 16) lahendab kohtulike registrite, notarite ja vandetõlkide töö kohta esitatud avaldusi ja kaebusi; 17) kureerib Justiitsministeeriumi Registrikeskuse tööd, sealhulgas valmistab ette materjalid Justiitsministeeriumi Registrikeskuse direktoriga töölepingu sõlmimiseks ning Justiitsministeeriumi Registrikeskuse omatulude kasutamiseks; 18) valmistab ette valimisseadustes Vabariigi Valimiskomisjonile esitamiseks ettenähtud materjalid; 19) korraldab apostillide väljastamist; 20) korraldab ametkondade vahelist koostööd kohtulike registrite ning muude andmekogude ja asutuste vahelise andmevahetuse alal; 21) korraldab rahvusvahelist koostööd ning osaleb avalikkusega suhtlemisel talituse pädevuse piires; 22) töötab välja kohtulike registrite, õigusteenuse osutajate ja vandetõlkide tegevust reguleerivate Vabariigi Valitsuse ja justiitsministri õigusaktide eelnõud; 23) osaleb merendusalaste õigusaktide väljatöötamisel ja muutmisel; 24) teeb ettepanekuid ja osaleb kohtulike registrite, õigusteenuse osutajate ja vandetõlkide tööga seotud teiste õigusaktide eelnõude väljatöötamisel ja muutmisel; 25) teeb ettepanekuid lisatingimuste määramiseks advokaatide kutsekindlustuslepingute kohta. § 9. Kriminaalhoolduse talituse ülesanded Kriminaalhoolduse talitus kriminaalhooldussüsteemi tegevuse korraldamiseks: 1) määratleb kriminaalhooldusvaldkonna arengusuunad; 2) määratleb oodatavad tegevustulemused kriminaalhooldusosakondadele ja jälgib nende saavutamist; 3) soodustab kriminaalhooldusühingute loomist ja tegevust; 4) peab üleriigilist kriminaalhooldusabiliste nimekirja; 5) analüüsib ja teeb ettepanekuid kriminaalhooldusosakondade tööpiirkondade ja asukohtade määramiseks, kriminaalhooldusosakondade struktuuri ja kooseisude kohta; 6) korraldab kriminaalhooldajate koolitust; 7) korraldab koostööd haridusasutustega kriminaalhooldusametnike täienduskoolituse ja reservi küsimustes; 8) koordineerib kriminaalhooldusametnike atesteerimist; 9) teeb ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamisel kriminaalhooldusosakondade töö tagamiseks vajalike vahendite kohta, kogub ja analüüsib teavet; 10) osaleb kriminaalhoolduse infosüsteemi arendamisel; 11) teostab teenistuslikku järelevalvet haldusdirektori üle kriminaalhoolduse tegevusvaldkonnas ning koostöös haldusdirektoriga kriminaalhooldusosakondade üle; 12) korraldab rahvusvahelist koostööd ning osaleb avalikkusega suhtlemisel talituse pädevuse piires; 13) lahendab kriminaalhooldusosakondade töö kohta esitatud avaldusi ja kaebusi; 14) töötab välja kriminaalhooldusosakondade tegevust reguleerivad Vabariigi Valitsuse ja justiitsministri õigusaktide eelnõud; 15) teeb ettepanekuid ja osaleb teiste kriminaalhooldusega seotud õigusaktide eelnõude väljatöötamisel ning muutmisel. § 10. Tsiviiltäite talituse ülesanded Tsiviiltäite talitus tsiviiltäitealase tegevuse korraldamiseks ning pankrotihaldurite töö koordineerimiseks: 1) määratleb tsiviiltäite ja pankrotihaldurite valdkonna arengusuunad; 2) analüüsib kohtutäiturite töökoormust ning teeb ettepanekuid nende arvu, tööpiirkondade ja asukohtade määramiseks; 3) analüüsib kohtutäiturite tegevust, jälgib õiguspraktikat ning kogub vastavat statistikat; 4) teeb ettepanekuid kohtutäituri tasustamise korra muutmiseks; 5) teeb ettepanekuid lisatingimuste määramiseks kohtutäiturite kindlustuse ja kindlustushüvitiste kohta; 6) väljastab loa kohtutäituri büroo avamiseks või asukoha muutmiseks ning eelnevalt tagab bürooruumide sobivuse kontrolli; 7) osaleb asjaajamise üleandmise ja vastuvõtmise läbiviimisel kohtutäituri ametisseastumisel; 8) töötab välja ametikohtade täitmise tingimused ja korra, korraldab konkursi ning osaleb konkursi komisjoni töös; 9) koostab kohtutäituri ettevalmistusteenistuse kava ning kontrollib selle täitmist; 10) korraldab kohtutäiturite atesteerimiskomisjoni tööd ning määrab selle koosseisu, töötab välja atesteerimisnõuded ja -korra; 11) teeb ettepaneku justiitsministrile kohtutäituri ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks ning vajadusel asendaja määramiseks; 12) koordineerib ja vajadusel korraldab kohtutäiturite koolitust; 13) osaleb kohtutäiturite infosüsteemi arendamisel; 14) teostab kohtutäiturite tegevuse üle järelevalvet; 15) viib läbi distsiplinaarmenetluse ning teeb ettepanekuid distsiplinaarkaristuse määramiseks; 16) lahendab kohtutäiturite tegevuse kohta avaldusi ja kaebusi; 17) peab pankrotihaldurite registrit; 18) korraldab pankrotihaldurite eksami- ja atesteerimiskomisjoni tegevust ja tagab tehnilise teenindamise; 19) korraldab rahvusvahelist koostööd ning osaleb avalikkusega suhtlemisel talituse pädevuse piires; 20) töötab välja kohtutäiturite ja pankrotihaldurite tegevust reguleerivad Vabariigi Valitsuse ja justiitsministri õigusaktide eelnõud; 21) teeb ettepanekuid ja osaleb teiste tsiviiltäite ja pankrotihalduritega seotud õigusaktide eelnõude väljatöötamisel ning muutmisel. § 11. Rahvusvahelise õigusabi talituse ülesanded Rahvusvahelise õigusabi talitus õigusabitaotluste menetlemiseks: 1) määratleb rahvusvahelise õigusabi valdkonna arengusuunad; 2) menetleb jõustunud konventsioonidest ja õigusabilepingutest tulenevaid õigusabitaotlusi ning kontrollib nende täitmist; 3) osaleb ministeeriumi eelarve ettevalmistamises rahvusvahelise õigusabi valdkonnas; 4) annab konsultatsioone teistele riigiasutustele ja kodanikele talituse pädevuse piires; 5) korraldab rahvusvahelist koostööd ning osaleb avalikkusega suhtlemisel talituse pädevuse piires; 6) osaleb rahvusvaheliste õigusabilepingute eelnõude koostamises ja sõlmimise ettevalmistamises; 7) valmistab ette õigusabi valdkonda reguleerivate konventsioonidega ühinemisi. § 12. Määruse kehtetuks tunnistamine Justiitsministri 12. juuni 2002. a määrusega nr 35 (RTL 2002, 69, 1081; 2003, 21, 307) kinnitatud «Kohtute osakonna põhimäärus» tunnistatakse kehtetuks. § 13. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. detsembril 2003. a. Minister Ken-Marti VAHER Kantsler Priidu PÄRNA