Rõuge Vallavolikogu — Rõuge valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 6, 141

Jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend, lk 2810; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843) paragrahvi 21 lõike 1 alusel Rõuge Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Rõuge valla jäätmehoolduseeskiri (lisa). 2. Määrus jõustub 5. jaanuaril 2000. a. Volikogu esimees Jaak PÄCHTER Kinnitatud Rõuge Vallavolikogu 29. detsembri 1999. a määrusega nr 4 Rõuge valla jäätmehoolduseeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Käesoleva jäätmehoolduseeskirja (edaspidi eeskiri) aluseks on jäätmeseaduse paragrahvi 21 lõige 1. 2. Rõuge valla jäätmehoolduseeskiri reguleerib Rõuge valla haldusterritooriumil: 2.1. jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamisega seotud tehnilised nõuded; 2.2. jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmeid. 3. Eeskirja ülesanne on piirata jäätmete teket, parandada jäätmekäitluse olukorda ja suurendada jäätmete teisese toormena ärakasutamist puhta ja tervisliku elukeskkonna tagamiseks Rõuge vallas. 4. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes viibivad Rõuge valla haldusterritooriumil. 5. Üldmõisted – jäätmed on mis tahes vallasasi, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; – ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse paragrahvi 25 lõikes 1 loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale; – tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; – olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed; – jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed; – jäätmetekitaja on isik, kelle tegevuse tulemusena tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus muutub; – jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; – jäätmekäitlusettevõte on ettevõte, mille tegevuseks on jäätmete kogumine, sorteerimine, vedu, töötlemine, ladustamine ja matmine vastavalt jäätmeloas ettenähtud tingimustele; – jäätmete omanik on jäätmete tekitaja või jäätmehoolduslepingu alusel jäätmeid osaliselt või täielikult käitlev või vastavat tegevust vahendav isik; – suuregabariidilised ja raskekaalulised jäätmed on mööbliesemed, jalgarattad, autoosad, vannid, kraanikausid, olmetehnika jne; – kompostimine on bioloogiliste jäätmete eraldi kogumine, segamine, ladustamine ning käitlemine looduslikuks lagundamiseks; – territooriumi valdaja on kinnistu omanik, lepinguline kasutaja või rentnik, maa-ala haldav füüsiline isik; – krunt on hoone või hoonete juurde kuuluv territoorium; – prügila on ehitis jäätmete kestvaks või lõplikuks keskkonnaohutuks maapealseks või maa-aluseks ladestamiseks, kaasa arvatud ettevõttesisesed ladestuspaigad, kus jäätmeid hoitakse üle aasta; – jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil. II. JÄÄTMEHOOLDUSE ÜLDNÕUDED 5.1. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmete omanik. Kui jäätmete omanikku ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumise, sorteerimise ja veo territooriumi valdaja. Territooriumi korrashoiu eest vastutab territooriumi valdaja, kui jäätmehooldusleping ei näe ette teisiti. 5.2. Avalikesse kohtadesse (pargid, kalmistud, supelkohad jne) paigutab jäätmete kogumisvahendid territooriumi valdaja. Avalike ürituste paigad varustab jäätmekogumisvahenditega ürituse korraldaja, kes likvideerib ürituse käigus tekkinud jäätmed. 6. Kõik Rõuge valla haldusterritooriumil tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud peavad rakendama kõiki sobivaid võimalusi, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega keskkonnale. 7. Rõuge Vallavalitsus edendab oma haldusterritooriumil tekkinud jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende edasist taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. 8. Jäätmed tuleb pakkida nii, et need ei levitaks haisu, põhjustaks ohtu tervisele ega määriks kogumisvahendeid. 9. Juriidilisest isikust jäätmetekitaja on kohustatud: 9.1. tegevusloa taotlemisel esitama Rõuge Vallavalitsusele lepingu koopia, mis on sõlmitud jäätmekäitlusettevõttega jäätmete kogumiseks ja äraveoks; 9.2. rakendama oma tegevuses kõiki sobivaid jäätmete tekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi ning pöörama tähelepanu jäätmete taaskasutamisele ja ohtlikkuse vähendamisele; 9.3. korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist ja üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; 9.4. pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta. 10. Füüsilisest isikust jäätmetekitaja ülesanne on vältida kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid või vähendada nende hulka ning ta on kohustatud jäätmeid käitlema (koguma, sorteerima, ära vedama, taaskasutama) või sõlmima jäätmekäitlusettevõttega jäätmekäitluslepingu. III. JÄÄTMETE KOGUMINE JA SORTEERIMINE 11. Jäätmetekitaja ja kinnistu valdaja kohustused: 11.1. koguda oma kinnistul tekkinud jäätmeid ning teavitada kinnistul asuvaid elanikke ja seal töötavaid isikuid jäätmete sorteerimise ja kogumise korraldusest; 11.2. omada piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid või kasutada jäätmehoolduslepingu alusel ühismahuteid; 11.3. korraldada jäätmete üleandmist jäätmekäitlusettevõtetele. 12. Kogumisvahenditena on lubatud kasutada: – jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust. Korraldatud kogumisel peab kott olema kaanega kotihoidjas; – jäätmekonteinerid, mis võimaldavad jäätmeid vedaval autol laadida tõstemehhanismi abil ja on kaanega suletud; – kaanega suletavaid jäätmemahuteid, mida on võimalik käsitsi tühjendada või millega veetakse jäätmeid jäätmekäitluskohtadesse; – sette- ja kogumiskaevusid, mis on ehitatud kehtestatud nõuete kohaselt. 13. Kogumivahendi omanik või rentnik vastutab kogumisvahendi korrashoiu eest. Kogumisvahendid peavad olema puhtad, terved ja korralikult suletud, et vältida sademete ja loomade pääsemist kogumisvahenditesse. 14. Kogumisvahendi ümbruse puhtuse ja korra eest vastutab omanik või rentnik. 15. Kogumisvahend peab asuma prügiveoautole ligipääsetavas kohas. Juurdepääs konteinerile peab olema talvel lumest puhas. 16. Üldkasutatavatesse kohtadesse paigutab prügikonteinerid territooriumi haldaja. Kaupluste, söögikohtade ja asutuste sissekäikude juures peab nende lahtioleku ajal olema prüginõu. Avalike ürituste paigad varustab prügikonteineritega ürituse korraldaja, kes likvideerib järgmiseks päevaks kogu ürituse käigus tekkinud prügi. 17. Käsitsi teisaldatavad jäätmemahutid ja konteinerid tuleb võimaluse korral paigutada tasasele horisontaalsele alusele autotee lähedale, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt kümne meetri kaugusele. Jäätmete kogumiskonteiner ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumisvahendite tühjendamist. 18. Kogumisvahendi omanik (territooriumi valdaja), kelle krundil (kinnistul) kogumisvahend asub, vastutab, et kogumisvahendisse ei pandaks: 18.1. ohtlikke jäätmeid; 18.2. vedelaid ja määrivaid jäätmeid; 18.3. süütavat, kuuma tuhka; 18.4. suuregabariidilisi ja raskeid esemeid. 19. Kogumisvahendites oleva prügi põletamine on keelatud. 20. Klaaspakendid tuleb paigutada üldkasutatavasse klaaspakendite kogumise mahutisse või vastavasse klaastaara vastuvõtupunkti. Klaasi kogumise mahutid asuvad Rõuge ja Viitina katlamajade juures. 21. Vanametall tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevatele ettevõttele või toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta. Vanametalli võtavad vastu: Agometall OÜ Umbsaare , Võru vald; Stevalko OÜ Kose tee 3, Võru vald. 22. Ehitus- ja lammutusjäätmed ning mahukad jäätmed tuleb koguda eraldi ja anda üle jäätmekäitlusettevõttele. IV. JÄÄTMETE VEDU JA KÄITLEMINE 23. Rõuge Vallavalitsus korraldab oma haldusterritooriumil korraldatud olmejäätmeveo. Korraldatud olmejäätmeveo piirkonnad on Rõuge alevik, Viitina ja Nursi külad. Korraldatud olmejäätmeveoga ühinemise kohustusest on vabastatud olmejäätmete valdaja, kes korraldab ise olmejäätmete veo või käitluse, andes sellest aru kohalikule omavalitsusele. 24. Rõuge vallas on olmejäätmete veoks ja käitlemiseks järgmised võimalused: 24.1. vedu OÜ Rõuge Kommunaalteenuse vahendusel, viimasel on leping jäätmekäitlusfirmaga; 24.2. otseleping olmejäätmete äraveoks jäätmekäitlusettevõttega; 24.3. olmejäätmete vedu otse Räpo prügilasse. Sellisel juhul peab olema vastav dokument jäätmete üleandmise kohta. 25. Jäätmete transpordil peab koorem olema kaetud. Transportimise (või laadimise) käigus toimunud keskkonnareostuse eest kannab vastutust jäätmete transportija. 26. Jäätmete ladustamine ja matmine krundil on keelatud. 27. Köögivilja- ja aiapidamisjäätmed võib territooriumi valdaja oma territooriumil komposteerida, kusjuures: 27.1. kompost peab olema paigutatud selliselt, et see ei põhjustaks ohtu keskkonnale ega inimeste tervisele; 27.2. komposteerimiskoht ei tohi olla salvkaevust või puurkaevust lähemal seaduses sätestatud piirangutest; 27.3. komposteerimiskoht ei tohi asuda veekaitsevööndis; 27.4. komposteerimiskoht, mis paikneb krundi piirist lähemal kui viis meetrit, tuleb kooskõlastada naaberkrundi valdajaga, 27.5. kanalisatsioonivõrku ühendamata hoonete kogumis- ja settekaevude tühjendamine toimub paakmasinatega selleks ettenähtud kohtadesse. 28. Kuivkäimla sisu tohib hajaasustusega piirkondades oma aiamaal maasse kaevata hilissügisel. Käimla sisu laialilaotamine on keelatud. 29. Inertseid ehitusjäätmeid ja ülejääkpinnaseid võib kasutada teede, platside jms täiteks. Pinnase täitmise kohad kooskõlastada vallavalitsusega. 30. Lahtises tules on lubatud põletada vaikse ilmaga ja kõiki tuleohutusnõudeid järgides risu või oksi. Igasugune omavoliline jäätmete põletamine väljaspool maaeraldust või kinnistu piiri on keelatud. 31. Kõik jäätmete põletusega seotud erandjuhud tuleb kooskõlastada vallavalitsusega ja päästeametiga. 32. Ohtlikud jäätmed tuleb üle anda litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlikke jäätmeid võtab vastu Kagu-Sell OÜ, Lille 20, Võru. 33. Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides ohtu tervisele ja keskkonnale ning võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist. Tuleb vältida ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega ja omavahel. 34. Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones või hoone osas. Ajutise säilituspaiga põrand peab olema piisavalt tihe, et vältida avariide korral põrandale sattunud vedeliku väljaimbumist. 35. Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. 36. Ohtlike jäätmete kogumise kooskõlastab jäätmete tekitaja nõuetekohaselt litsentsi omava jäätmekäitlusettevõttega, tagades jäätmete teisaldamise keskkonnale vähimat ohtu põhjustaval viisil. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik märgistab ohtlikud jäätmed ja paigaldab ohtlike jäätmete kogumist ja äravedu reguleerivad juhised nähtavasse kohta. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik korraldab jäätmete valve ning tagab abinõud, mis välistavad ohtlike ainete sattumist atmosfääri, maapinnale või kanalisatsiooni. 37. Ettevõtja, kes tegeleb ohtlike jäätmetega, on kohustatud andma järelevalveametnikele informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. V. JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 38. Käesoleva eeskirja mittetäitmisel kannavad süüdlased rikkumise asjaoludest sõltuvalt tsiviil-, haldus- või kriminaalvastutust tulenevalt jäätmeseaduse paragrahvist 48. 39. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmetest tekkinud keskkonnareostus ja kahjustused likvideeritakse nende tekitaja kulul. 40. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omanik, kandes reostuse likvideerimisega seotud kulud. 41. Omandisse andmata maa-alal tekkinud reostusallikad likvideeritakse valla eelarve vahenditest. 42. Eeskirja täitmist kontrollivad Rõuge Vallavolikogu poolt määratud ametiisikud. 43. Kõigil jäätmetekitajatel peavad olema ette näidata jäätmete käitlemiseks vajalikud dokumendid (leping, maksekorraldus jm). Neid tuleb säilitada vähemalt üks aasta.