Helme Vallavolikogu — Valla põhimääruse muutmine — KO, 5, 120

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755) paragrahvi 22 lõike 1 punktist 9, Helme valla põhimääruse paragrahvi 74 lõigetest 1 ja 2 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadusega (RT I 1999, 75, 705) kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses tehtud muudatustest, Helme Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Helme valla põhimäärus (kinnitatud Helme Vallavolikogu 3. märtsi 1997. a määrusega nr 2) parandatud terviktekstina (lisatud käesolevale määrusele). 2. Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 3. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2000. a. Volikogu esimees Andres PARTS Kinnitatud Helme Vallavolikogu 13. detsembri 1999. a määrusega nr 11 Helme valla põhimäärus I. ÜLDSÄTTED § 1. Helme valla kohalik omavalitsus (1) Helme valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla kui terviku arengu iseärasusi. (2) Kohalik omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel. § 2. Helme valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus Helme vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. § 3. Helme valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused (1) Helme vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja teistest riigi õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, teistest Helme valla õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest ja lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (2) Helme vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. (3) Helme vald kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduste ja Helme valla põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires vallavolikogu, vallavolikogu esimees, Helme Vallavalitsus (edaspidi nimetatud vallavalitsus) ja vallavanem. Helme valda võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastavad volitused antud Helme valla õigusaktidega sätestatud korras. § 4. Helme valla omavalitsusorganid Helme valla omavalitsusorganid on: vallavolikogu – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt seaduse alusel; vallavalitsus – vallavolikogu poolt moodustatud täitevorgan. § 5. Helme valla kui omavalitsusüksuse ülesanded (1) Helme valla kui omavalitsusüksuse ülesanneteks on juhul, kui need ülesanded ei ole antud kellegi teise täita, korraldada: 1) sotsiaalabi ja -teenuseid; 2) vanurite hoolekannet; 3) elamu- ja kommunaalmajandust; 4) heakorda; 5) territoriaalplaneerimist; 6) teede korrashoidu. (2) Helme valla ülesanne on samuti valla omandis olevate koolieelsete lasteasutuste ja põhikoolide, raamatukogude, rahvamajade, spordibaaside, hooldekodu, kalmistute ning teiste kohalike asutuste ülalpidamine. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulutuste katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab Helme vald kui omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadusega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Helme vald kui omavalitsus täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja vallavolikogu vahelisest lepingust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. § 6. Helme valla omavalitsusorganite suhted riigiorganitega (1) Helme valla omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. (2) Helme valla omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. (3) Vallavolikogu valib Vabariigi Presidendi valimiskogusse esindajad seaduses sätestatud korras. § 7. Helme valla suhted teiste kohalike omavalitsustega Helme valla omavalitsusorganid võivad Helme valla õigusaktidega sätestatud korras ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksustega, anda sellekohased volitused mõnele omavalitsusüksusele või moodustada omavalitsusüksuste liite ja ühisasutusi, samuti osaleda nimetatud ülesannete täitmiseks moodustatud äriühingutes. § 8. Helme valla sümbolid (1) Helme valla sümbolid on vapp ja lipp. (2) Helme valla vapiks on sinisel kilbil hõbedane veskikivi kujutis, mille ringikujulisest keskosast väljub kaheksa musta kaarjat vööti. Helme valla vapi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 1. (3) Helme valla lipp on ristkülik, mis on püstjoonega jaotatud kaheks – valgeks ja siniseks väljaks. Lipu vardapoolse, valge välja laius on kolm ühikut; sinisel väljal, laiusega kuus ühikut, asub valge veskikivi kujutis, mille mustast ringikujulisest keskosast väljub kaheksa musta kaarjat vööti (veskikivi soont). Lipu normaalmõõtmed on 100×150 cm, laiuse ja pikkuse suhe 6 : 9 (2 : 3). Helme valla lipu etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 2. § 9. Helme valla sümbolite kasutamise kord (1) Helme valla vappi kasutatakse 1) vallavolikogu ja vallavalitsuse dokumendiplankidel; 2) Helme valla autasudel, meenetel ja ametlikel trükistel; 3) valla piiritähistel. (2) Juhtudel, mis ei ole toodud punktis 9.1, võib Helme valla vappi kasutada üksnes vallavalitsuse loal. (3) Helme valla vapi kasutamine etalonist erineval kujul kuulub igakordsele läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavalitsuse poolt. (4) Helme valla lipp heisatakse: 1) ajutiselt valla pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel avalikel üritustel. (5) Valla lipp heisatakse selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. (6) Kui valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub valla lipp lippude poolt vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust. (7) Valla lipu valmistamine toimub üksnes vallavalitsuse loal. § 10. Asjaajamiskeel Asjaajamiskeel Helme valla omavalitsusorganites ja valla asutustes on eesti keel. II. HELME VALLA PIIR JA HALDUSJAOTUS § 11. Helme valla piir (1) Helme valla piir määratakse seaduses sätestatud korras. (2) Helme valla piiri muutmise võib algatada Vabariigi Valitsus või vallavolikogu seaduses sätestatud korras. (3) Helme valla piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. (4) Helme valla piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsustega seaduses sätestatud korras ja tähistatakse valda suubuvatel suurematel maanteedel. § 12. Helme valla haldusjaotus Helme valla koosseisu kuuluvad järgmised asulad: Ala küla, Helme alevik, Holdre küla, Jõgeveste küla, Kalme küla, Karjatnurme küla, Kirikuküla küla, Koorküla küla, Kähu küla, Linna küla, Möldre küla, Patküla küla, Pilpa küla, Roobe küla,Taagepera küla. III. VALLAELANIK § 13. Helme valla elanik on isik, kellel on elanike registri järgi alaline elukoht Helme vallas. § 14. Helme valla elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt põhiseadusele ja teistele seadustele § 15. Muudel isikutel on Helme vallas viibides Helme valla elanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seaduse ja Helme valla õigusaktidega kehtestatud piirangud. IV. VALLAVOLIKOGU § 16. Omavalitsusüksuse esinduskogu (1) Vallavolikogu on Helme valla kui omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras. (2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb ainult vallaelanike huvides ja nende nimel. (3) Vallavolikogu kinnitab seaduses sätestatud alustel oma struktuuri ja töökorra ning lahendab seaduse või käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (4) Vallavolikogu esindab ja tema tööd juhib vallavolikogu esimees, tema äraolekul vallavolikogu aseesimees. § 17. Vallavolikogu moodustamine (1) Vallavolikogu valitakse hääleõiguslike vallaelanike poolt üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. (2) Vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab vallavolikogu vähemalt kuus kuud enne valimiste päeva. (3) Mandaatide arvu määrab vallavolikogu eelmine koosseis. § 18. Vallavolikogu liige (1) Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt seadusele. (2) Vallavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga.Vallavolikogu liige juhindub seadustest, Helme valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. (3) Vallavolikogu liikme tegevus on avalik. (4) Vallavolikogu liikmel on õigus teha arupärimisi vallavolikogu poolt valitud või nimetatud ametiisikutele, saada Helme valla õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. (5) Vallavolikogu liikmel on õigus saada hüvitist vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ja põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest vallavolikogu poolt kehtestatud määrades ja korras. (6) Vallavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni seaduses sätestatud korras. § 19. Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine Vallavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 18 lõikes 1 sätestatud tingimustel ja korras. § 20. Vallavolikogu liikme volituste peatumine Vallavolikogu liikme volitused peatuvad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 19 lõikes 2 sätestatud tingimustel ja korras. § 21. Vallavolikogu asendusliige (1) Ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega vallavolikogu liikme asemele astub vallavolikogu asendusliige. Asendusliikmel on kõik vallavolikogu liikme õigused ja kohustused. (2) Helme valla valimiskomisjon registreerib vallavolikogu asendusliikmed ja edastab nende nimekirja vallavolikogu esimehele. (3) Asendusliige on esimene samas valimisringkonnas kandideerinud sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, milles kandideeris asendatav vallavolikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat ei saa mingil põhjusel vallavolikogu liikmeks asuda, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. (4) Kui asendatav vallavolikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, siis saab vallavolikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. (5) Vallavolikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused vallavolikogu liikmena algavad vastava vallavolikogu otsuse jõustumise hetkest. (6) Vallavolikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama vallavolikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. (7) Asendusliikmete ammendumisel on vallavolikogu liikmete arv vastava arvu võrra väiksem. § 22. Vallavolikogu pädevus (1) Vallavolikogu ainupädevusse kuuluvad küsimused on määratud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõikes 1. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. § 23. Vallavolikogu struktuur (1) Vallavolikogu töötab täiskoguna, samuti eestseisuse, oma alatiste ja ajutiste komisjonide kaudu. (2) Vallavolikogu asjaajamise korraldamise tagab valla kantselei. § 24. Vallavolikogu esimees (1) Vallavolikogu esimees: 1) juhib vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja vallavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 2) esindab Helme valda ja vallavolikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning vallavolikogu poolt antud pädevusele. Küsimuste kooskõlastamisel ja otsustamisel, kus vallavolikogu seisukoht puudub, on vallavolikogu esimehel õigus tegutseda üksnes eelläbirääkimiste piires. Vallavolikogu esimees võib volitada teisi isikuid esindama valda ja vallavolikogu temale antud pädevuse piires; 3) kirjutab alla vallavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab vallavolikogu nimel kirjavahetust; 4) korraldab ja kontrollib vallavolikogu määruste ja otsuste täitmist; 5) täidab muid seadusega ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (2) Vallavolikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda vallavolikogu aseesimees. § 25. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord (1) Vallavolikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel vallavolikogu esimehe. Igal vallavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. (2) Vallavolikogu esimehe kandidaadi võib üles seada vallavolikogu liige. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. (3) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (4) Vallavolikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. (5) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. (6) Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. (7) Vallavolikogu aseesimehe valimine toimub käesolevas paragrahvis vallavolikogu esimehe valimiseks sätestatud korras. Kui valitakse mitu aseesimeest, toimub nende valimine eraldi. (8) Vallavolikogu aseesimehe võib tagasi kutsuda. Tagasikutsumise võib algatada vallavolikogu komisjon, samuti vähemalt kolm vallavolikogu liiget. Vallavolikogu aseesimehe tagasikutsumine otsustatakse vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. § 26. Vallavolikogu komisjonid (1) Vallavolikogu moodustab revisjonikomisjoni, eelarve- ja majanduskomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni, tervishoiu- ja sotsiaalhoolduskomisjoni, maaelukomisjoni ning võib moodustada teisi alatisi komisjone. (2) Vallavolikogu komisjonide ülesanne on omavalitsuse poolt lahendamist vajavate vallaelu probleemide väljaselgitamine, ettepanekute tegemine nende lahendamiseks, tegevuskavade väljatöötamine, vallavolikogu määruste ja otsuste ning vallavalitsuse määruste ja korralduste eelnõude kohta ning vallavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimine. Komisjonil on õigus algatada vallavalitsuse õigusaktide eelnõusid ja teha ettepanekuid vallaeelarve projekti kohta. (3) Komisjonid moodustab ja nende esimehed valib vallavolikogu oma liikmete hulgast. (4) Komisjonide koosseisu kinnitab komisjoni esimehe esildisel vallavolikogu. (5) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. (6) Komisjoni esimehel on õigus taotleda komisjoni läbivaatamiseks vallavolikogu menetluses olevaid eelnõusid, kui need kuuluvad komisjoni kompententsi ning ei ole komisjonile suunatud. Kui komisjoni esimees taotleb eelnõu oma komisjoni menetlusse vallavolikogu istungil, otsustab selle vajalikkuse vallavolikogu, v.a erakorralisena esitatud eelnõud, mida komisjoni esimees võib võtta oma komisjoni menetlusse ilma vallavolikogu otsustuseta. (7) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees. Komisjon teeb otsustuse, kui selle poolt on üle poole kohalolevatest liikmetest. Komisjoni otsused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollidega on võimalik tutvuda vallavalitsuses. Vallavalitsusel ja komisjonide liikmetel on õigus saada protokolli koopia. Isikutel, kellesse puutuvaid küsimusi käsitleti, on õigus saada hiljemalt seitsme päeva jooksul väljavõte protokollist. (8) Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga vallavolikogu määruste ja otsuste või vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. Komisjon annab vähemalt üks kord aastas aru vallavolikogu ees tehtud tööst. (9) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha vallavolikogule ettepanekuid ekspertiisi tellimiseks ning saada vallavalitsuse liikmetelt ja valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees. (10) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad vallavolikogu vastava otsuse tegemise hetkest. (11) Komisjoni liikme tagasikutsumise võib algatada vallavolikogu komisjon, samuti vähemalt kolm vallavolikogu liiget. Komisjoni liime tagasikutsumine otsustatakse vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. (12) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib vallavolikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. § 27. Vallavolikogu revisjonikomisjon (1) Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise vallavolikogu revisjonikomisjoni (edaspidi revisjonikomisjon). (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast. (3) Revisjonikomisjoni töö toimub käesoleva põhimääruse paragrahvi 26 lõigetes 5–10 sätestatud alustel ja korras. Revisjonikomisjoni liikme tagasikutsumise otsustab vallavolikogu oma koosseisu häälteenamusega. (4) Revisjonikomisjon kontrollib Helme valla õigusaktidega sätestatud korras: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust vallavolikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 3) valla asutuste ja munitsipaalettevõtete raamatupidamise õigsust ja munitsipaalettevõttesse paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust; 4) valla sõlmitud lepingute täitmist; 5) vallavolikogu ülesandel vallavalitsuse tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (5) Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga vallavolikogule. (6) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (7) Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist vallavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. § 28. Vallavolikogu eestseisus (1) Vallavolikogu eestseisusesse kuuluvad vallavolikogu esimees, vallavolikogu aseesimees ja alatiste komisjonide esimehed. (2) Eestseisus teeb ettepanekuid vallavolikogu istungi päevakorra projekti ja vallavolikogu töökorralduse kohta. (3) Eestseisuse koosolekust võtab osa vallavanem või teda asendav vallavalitsuse liige. (4) Eestseisuse otsused vallavolikogu istungi päevakorra projekti koostamisel on vallavolikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. (5) Eestseisuse koosoleku protokollid peavad olema kättesaadavad vallavolikogu liikmetele. Koosoleku protokollid esitatakse vallavalitsusele eestseisuse koosolekule järgneva kolme tööpäeva jooksul. § 29.Vallavolikogu kokkukutsumine (1) Vallavolikogu täiskogu töövorm on istung. (2) Vallavolikogu korralise istungi kutsub kokku vallavolikogu esimees või tema asendaja. Vallavolikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni vallavolikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (3) Vallavolikogu esimees või tema asendaja kutsub kokku erakorralise vallavolikogu istungi vallavalitsuse või vähemalt 1/5 vallavolikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. § 30. Küsimuste arutelu vallavolikogus (1) Vallavolikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab vallavolikogu esimees või tema asendaja. (2) Vallavolikogu esimees korraldab vallavolikogu töökorras sätestatud korras arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist. Vallavolikogu võib vallavalitsusele anda ettevalmistamiseks vallavolikogus arutusele tulevaid küsimusi. (3) Vallavolikogu arutab istungi päevakorra projektis märgitud ja nõuetekohaselt ettevalmistatud küsimusi. Päevakorra projektis märkimata küsimusi võib vallavolikogu erakorralisena lülitada istungi päevakorda poolthäälteenamusega. (4) Vallavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. Vallavolikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam vallavolikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (5) Vallavolikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa vallavalitsuse liikmed ja teised istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (6) Vallavolikogu pädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. (7) Hääletamine vallavolikogus on avalik, v.a isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine. (8) Vähemalt kolm vallavolikogu liiget võivad taotleda nimelist hääletamist. (9) Vallavolikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. (10) Vallavolikogu otsustused tehakse üldjuhul poolthäälteenamusega. Küsimused, milles otsuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus, on määrtud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 45 lõikega 5. (11) Vallavolikogu istungi kohta koostatakse protokoll. Protokollile kirjutab alla vallavolikogu esimees või tema asendaja – vallavolikogu istungi juhataja. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Valla kantselei tagab istungi protokollide kättesaadavuse. § 31. Umbusaldusmenetlus vallavolikogus (1) Vähemalt kolm volikogu liiget võib algatada umbusalduse avaldamise vallavolikogu esimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele või vallavolikogu komisjoni esimehele. (2) Umbusalduse avaldamise otsustatakse salajasel hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus. (3) Umbusalduse avaldamine toob kaasa vallavolikogu esimehe ametist või komisjoni esimehe tema kohustustest vabastamise. (4) Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või vallavalitsuse liikme töölt vabastamisele vallavolikogu usalduse kaotamise tõttu. § 32. Vallavolikogu õigusaktide algatamine (1) Vallavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) vallavolikogu liikmel; 2) vallavolikogu komisjonil; 3) vallavalitsusel; 4) vallavanemal; 5) vallaelanikel seaduses sätestatud korras. (2) Vallavolikogu võib teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. § 33. Ettepanekud seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks Vallavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks. § 34. Vallavolikogu tegutsemisvõimetus ja selle tagajärjed (1) Vallavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) ei ole suutnud vastu võtta valla eelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) ei ole ühe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates suutnud valida vallavolikogu esimeest või vallavanemat või pole kahe kuu jooksul vallavanema valimise päevast arvates suutnud ametisse nimetada vallavalitsuse isikulist koosseisu. (2) Kui vallavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele asuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras. V. VALLAVALITSUS § 35. Vallavalitsus – omavalitsuse täitevorgan (1) Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Helme vallale kui omavalitsusüksusele pandud ülesandeid (v.a juhul, kui vallavolikogu ei ole otsustanud teisiti) ning täidab vallavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid. (2) Vallavalitsus realiseerib lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. (3) Vallavalitsus juhib valla asutuste ja valla omandis olevate ettevõtete tegevust, samuti osaleb valla osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises. § 36. Vallavanema valimise kord (1) Vallavanemaks võib vallavolikogu valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. (2) Vallavanema valimine viiakse läbi ühe kuu jooksul vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. (3) Vallavolikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. Igal vallavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. (4) Vallavanemakandidaadi võib üles seada vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse ettepanek vallavolikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. (5) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (6) Vallavanemaks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. (7) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras. (8) Valimistulemused vormistatakse vallavolikogu otsusega. § 37. Vallavanem (1) Vallavanem: 1) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab Helme valda ja vallavalitsust vastavalt seaduse ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras, välja arvatud paragrahvi 24 lõike 1 alapunktis 2 toodud juhud. Vallavanem võib volitada teisi isikuid esindama valda temale antud pädevuse piires; 3) annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 5) esitab vallavolikogule kinnitamiseks valla ametiasutuste struktuuri, teenistujate kooseisu ja palgamäärad; 6) esitab vallavolikogule ettepaneku vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks või vallavalitsuse liikme ametist vabastamiseks; 7) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks vallaasutuste juhi kandidaadi, teeb vallavalitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta; 8) täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. (2) Vallavanema asendamise kord määratakse vallavanema statuudiga. Vallavanemat võib asendada üksnes vallavalitsuse liige. (3) Kui isik, kes on vallavanema asendajaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud korra alusel, ei saa vallavanema ülesandeid täita edasilükkamatute asjaolude tõttu (haigus, lähetus jne), täidab vallavanema ülesandeid vanim kohalolev vallavalitsuse liige. (4) Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni vallavalitsuse uue koosseisu volituste saamise päevani. § 38. Vallavalitsuse koosseis ja moodustamine (1) Vallavanem saab valituks osutumise päevast volituse moodustada vallavalitsus. (2) Vallavanem esitab hiljemalt kahe nädala jooksul tema vallavanemaks valimisest vallavolikogule kinnitamiseks ettepaneku vallavalitsuse arvulise koosseisu kohta. (3) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed. (4) Pärast vallavalitsuse arvulise koosseisu kinnitamist vallavolikogu poolt esitab vallavanem hiljemalt kahe nädala jooksul vallavolikogule ametisse nimetamiseks vallavalitsuse liikmete kandidaadid. (5) Vallavolikogu otsustab vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamise poolthäälteenamusega. (6) Vallavalitsuse liikmed nimetab ametisse vallavanema esildisel vallavolikogu oma volituste ajaks. § 39. Vallavalitsuse volituste tähtaeg (1) Vallavalitsus saab oma volitused päevast, mil vallavalitsuse liikmetest on ametisse nimetatud pärast vallavanema valimist veel vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust. (2) Vallavalitsus esitab lahkumispalve vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil. (3) Vallavalitsuse volitused lõpevad ka juhul, kui vallavolikogu avaldab vallavalitsuse liikmetele umbusaldust. (4) Pärast lahkumispalve esitamist, samuti umbusalduse avaldamisel vähemalt pooltele vallavalitsuse liikmetest, täidab vallavalitsus oma ülesandeid edasi (sh peab istungeid) ja tema volitused kehtivad kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras. (5) Kui osade vallavalitsuse liikmete volituste lõppemise tõttu vallavalitsuse koosseis osutub väiksemaks kui vallavanem ja vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust, ei ole ta otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute liikmete ametisse nimetamiseni. § 40. Vallavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) isikliku avalduse alusel; 2) vallavanema esildisel; 3) umbusalduse avaldamise korral; 4) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) seoses vallavalitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega; 6) teovõimetuks tunnistamisega; 7) tema surma korral. (2) Vallavalitsuse liikme volituste lõpetamise otsustab vallavolikogu. § 41. Uute vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamine Vallavalitsuse koosseisus olevale vabale vallavalitsuse liikme ametikohale nimetatakse uus isik vallavanema esildisel vallavolikogu poolt paragrahvis 38 sätestatud korras. § 42. Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsus: 1) valmistab ette vallavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või vallavolikogu otsustustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu vallavolikogu pädevusse; 4) esindab vallavolikogu poolt sätestatud korras valda kui avalik-õiguslikku isikut kohtus, kui käesolevas põhimääruses ei ole sätestatud teisiti. (2) Vallavalitsus võib taotleda vallavolikogu ees vallavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. § 43. Vallavalitsuse töökord (1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul tema asendaja. (2) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool vallavolikogu poolt kinnitatud vallavalitsuse koosseisust. (3) Vallavalitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. (4) Vallavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid asendavad isikud. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (5) Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada töögruppe, alatisi ja ajutisi komisjone, mille koosseis ja tegevuse kord kinnitatakse vallavalitsuse õigusaktiga. § 44.Vallasekretär (1) Vallasekretäriks võib nimetada teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses ning kes vastab seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuetele. (2) Vallasekretär: 1) esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta; 2) juhib vallakantselei tegevust; 3) korraldab vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) esindab vallavalitsust kohtus ilma erivolitusteta; 5) hoiab valla vapipitsatit; 6) täidab talle seaduse või vallavalitsuse liikmete tööjaotuse alusel pandud ülesandeid; 7) vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. VI. VALLA ASUTUSED JA VALLA AVALIK TEENISTUS § 45.Valla asutused (1) Valla asutused on: 1) valla ametiasutused, mis teostavad avalikku võimu; 2) haridus-, spordi-, tervishoiu-, hoolekande- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse valla eelarvest. (2) Valla ametiasutus on vallakantselei, mille põhiülesanne on vallavolikogu ning vallavalitsuse töö organisatsiooniline ja tehniline tagamine. (3) Valla asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab vallavolikogu. Valla asutuse põhimääruse ja selle muutmise kinnitab vallavolikogu. Asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. § 46.Valla avalik teenistus (1) Valla avalik teenistus on töötamine valla ametiasutuses. (2) Valla avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd valla ametiasutuses. (3) Valla avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. (4) Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande ja seaduses sätestatud juhtudel ka süümevande. (5) Abiteenistuja on ametiasutuse kooseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. (6) Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. (7) Valla avalik teenistus toimub seaduses ja Helme valla õigusaktidega sätestatud korras. VII. VALLA EELARVE. KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED § 47. Vallaeelarve sisu (1) Helme vallal on vallavolikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tasakaalustatud tuludest ja kuludest. (2) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. § 48. Helme valla eelarve tulud ja kulud (1) Helme valla eelarve tulud on: 1) laekumised riiklikest ja kohalikest maksudest; 2) laekumised vallavarast; 3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 4) laenud ja intressid; 5) muud laekumised. (2) Helme valla eelarve kulud on assigneeringud: 1) seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 2) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 3) muude vajaduste finantseerimiseks; 4) valla reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. § 49. Helme valla eelarve projekti koostamine, vastuvõtmine ja jõustumine (1) Helme valla eelarve projekti koostamiseks esitavad valla asutused ja vallavolikogu komisjonid hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 15. septembriks vallavalitsusele oma ettepanekud. (2) Eelarve esialgse tasakaalustatud variandi koostab esitatud taotlusi, Helme valla arengukava, vallavolikogu otsustusi arvestades vallavalitsus ja esitab selle vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjonile hiljemalt 15. oktoobriks. (3) Eelarve ja majanduskomisjon esitab eelarve projekti vallavolikogule hiljemalt 15. novembriks. Mõjuvatel põhjustel võib vallavolikogu seda tähtaega pikendada. (4) Pärast eelarveprojekti ja selle kohta esitatud ettepanekute läbivaatamist võtab vallavolikogu eelarve vastu poolthäälteenamusega. (5) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. (6) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. (7) Kui vallavolikogu pole kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on vallavolikogu tegutsemisvõimetu. § 50. Eelarve muutmine (1) Vallavolikogu poolt vastuvõetud eelarve muutmise võivad algatada vallavalitsus, vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjon või vähemalt kolm vallavolikogu liiget. (2) Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavolikogu vastavate komisjonide ja vallavalitsuse arvamus. (3) Eelarve muutmise otsustab vallavolikogu. § 51. Eelarve täitmine (1) Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus seaduses ja vallavolikogu poolt sätestatud korras. (2) Eelarve täitmise aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. märtsiks vallavolikogule. (3) Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 1) bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 2) tulude ja kulude aruanne; 3) valla reservfondi kasutamise aruanne; 4) muud vallavolikogu poolt ettenähtud andmed. (4) Revisjonikomisjon peab enne eelarve täitmise aruande kinnitamist vallavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. (5) Eelarve täitmise aruande vaatab läbi ja kinnitab vallavolikogu. § 52. Kohalikud maksud (1) Vallavolikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks (edaspidi maksumäärus). (2) Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seaduses ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. (3) Kui seaduses ja vallavolikogu õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti, on kohalike maksude maksuhalduriks vallavalitsus, kes korraldab kehtestatud korras kohalike maksude kogumist. (4) Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. (5) Vastutus maksumääruse rikkumise eest sätestatakse seaduse alusel maksumääruses. § 53. Koormised (1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse vallavolikogu määrusega füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks ja loodusobjektide kaitseks. (2) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. (4) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on vallavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. (5) Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus Helme valla õigusaktidega sätestatud korras. (6) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. (7) Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. (8) Koormis ei või olla lepingu objektiks. VIII. VALLAVARA § 54. Vallavara mõiste (1) Vallavara on Helme vallale kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. (2) Vallavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, mis saadakse valla teenistuses olevate isikute kaudu, kuulub vallale, kui seadusest, vallavolikogu õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti. (3) Vallavara kohta peab arvestust vallavalitsus. § 55. Vallavara omandamine Vallavara täieneb seaduste ja tehingute alusel. § 56. Vallavara valitsemine (1) Vallavara valitsemine on vallavara valitseja ja volitatud asutuse õigus ja kohustus käesoleva põhimääruse ja teiste Helme valla õigusaktide alusel korraldada vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist. (2) Vallavara valitsejad on valla ametiasutused. (3) Vallavara valitsema volitatud asutused on valla asutused, kellele Helme valla õigusaktidega ettenähtud korras on vallavara valitseja oma valitsemisel oleva vara valdusse andnud. (4) Vallavara valitsejad ja volitatud asutused on kohustatud nende valitsemisel olevat või vallata antud vallavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja väärtuse võimaliku kasvu eest. Sooritades vallavaraga mis tahes tehinguid, peavad vallavara valitsejad ja volitatud asutused juhinduma põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu, mis vald võib nendest tehingutest saada. (5) Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vallavolikogu poolt sätestatud korras. § 57. Vallavara kasutamine (1) Vallavara kasutatakse: 1) avalikuks otstarbeks; 2) valla valitsemiseks; 3) tulu saamiseks. (2) Avalikuks otstarbeks kasutatakse valla omandis olevat avalikku asja ja seaduses sätestatud juhtudel ka selleks määratud valla omandis olevat eraasja. (3) Valla valitsemiseks kasutatakse valla omandis olevat eraasja, mis on vajalik vallavara valitseja ja tema valitsemisalas olevate volitatud asutuste õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. (4) Vallavara kasutab kas vallavara valitseja või volitatud asutus ise või annab selle teise isiku kasutusse seaduses ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. (5) Kui vallavara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks või valla valitsemiseks, võib seda kasutada tulu saamiseks seaduses ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. § 58. Vallavara võõrandamine (1) Vallavara võib võõrandada, kui: 1) vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega valla valitsemiseks; 2) vara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, valla valitsemise või tulu saamise otstarbeks; 3) vara on vajalik avalik-õiguslikule juriidilisele isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 4) võõrandamine on ette nähtud seadusega või vallavolikogu õigusaktidega. (2) Valla omandiks olevad sotsiaal- ja kultuuriobjektid ning muinsuskaitselise või looduskaitselise väärtusega varad võivad kuuluda piiratud tsiviilkäibega vallavara hulka. Nimetatud varade nimekirja kinnitab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul. § 59. Vallavara kõlbmatuks tunnistamine ja mahakandmine Vallasasi või maatüki oluliseks osaks olev ehitis või rajatis tunnistatakse kõlbmatuks, kantakse maha või vajadusel hävitatakse seaduses ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. § 60. Vallavara kasutamine majandustegevuses (1) Helme valla kui kohaliku omavalitsusüksuse majandustegevus on: 1) teenuste osutamine valla asutuste kaudu; 2) osalemine äriühingutes ja sihtasutustes; 3) tehingud vallavaraga; 4) vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 5) muu Helme valla õigusaktidega sätestatud majandustegevus. (2) Helme vald kui kohalik omavalitsusüksus võib teenuste osutamiseks asutada valla asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, ja olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. (3) Sihtasutuse, mille ainuasutaja on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab vallavolikogu. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise vallavolikogu. (4) Helme valla omavalitsusorganid ja valla asutused ei tohi piirata oma õigusaktide või tegevusega konkurentsivabadust või kehtestada konkurentsipiiranguid, kui see ei ole lubatud eraldi seadusega. (5) Vallavara valitsejad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. IX. HELME VALLA ARENGU KAVANDAMINE § 61. Helme valla arengukava mõiste (1) Helme valla arengukava (edaspidi arengukava) on dokument, mis sätestab Helme valla kui kohaliku omavalitsusüksuse sotsiaalmajandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. (2) Arengukava koostatakse kolmeaastaseks perioodiks. Arengukava täitmist analüüsitakse ja vajadusel kava täiendatakse. (3) Arengukava muutmise või tühistamise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada vallavolikogus arengukava muutmise või tühistamise menetlus. § 62. Vallaplaneerimine (1) Vallaplaneerimine on üld- ja detailplaneeringute kompleks, mis tagab Helme valla kui kohaliku omavalitsusüksuse funktsioonide täitmiseks võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks maakasutuseks ning sotsiaalmajandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks. (2) Kohalike olude arvestamiseks, üldiste ehitus- ja maakasutustingimuste seadmiseks, vallasiseste ülesannete jaotuse ning seadusega sätestatud nõuete täpsustamiseks planeerimise ja ehitamise korraldamisel kehtestab vallavolikogu Helme valla ehitusmääruse. (3) Helme valla ehitusmäärus reguleerib riigiasutuste, Helme Vallavolikogu, vallavalitsuse ja valla asutuste ning teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikel projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel. § 63. Helme valla üldplaneering (1) Helme valla üldplaneering on seadusele ja vallavolikogu õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse kogu valla territooriumi kohta. (2) Helme valla üldplaneeringu kehtestab, muudab ja tühistab vallavolikogu. § 64. Detailplaneering (1) Detailplaneering on seadusele ja Helme valla õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse Helme valla territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. (2) Detailplaneeringute kehtestamise, muutmise ja tühistamise korra kehtestab vallavolikogu. § 65. Valla ehitustegevus (1) Helme valla kui kohaliku omavalitsusüksuse pädevusse kuulub ehitusalase tegevuse koordineerimine ja ehitusjärelevalve oma haldusterritooriumil. (2) Helme valla kui kohaliku omavalitsusüksuse ehitustegevust reguleeritakse seaduses ja Helme valla õigusaktidega sätestatud korras. § 66. Kultuurimälestiste kaitse (1) Helme valla kui kohaliku omavalitsusüksuse ülesanne on tagada valla omandis või valduses olevate kultuurimälestiste säilimine. (2) Helme vald kui kohalik omavalitsusüksus korraldab valla haldusterritooriumil asuvate kultuuriväärtusega objektide väljaselgitamist ning kultuurimälestiste kaitset Helme valla õigusaktidega sätestatud korras. § 67. Keskkonnakaitse (1) Helme valla kui kohaliku omavalitsusüksuse ülesanne on järgida looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtteid ning tagada inimesi rahuldav terviklik elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. (2) Erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse alla võtmine, kaitse olemuse kehtestamine ning maaomanike ja -valdajate ning teiste isikute õiguste ja kohustuste sätestamine kaitstavate loodusobjektide suhtes toimub riigi ja Helme valla õigusaktidega sätestatud korras. (3) Lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui ühisvara ja rahvuslikku rikkust on riigi ja Helme valla õigusaktides sätestatud korras õigus kitsendada omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise vabadust, kehtestada piiranguid ja servituute, esitada tingimusi ning panna füüsilistele ja juriidilistele isikutele peale koormisi. Nimetatud kitsendused, servituudid, piirangud ja koormised seatakse valla ehitusmääruses, valla üld- ja detailplaneeringutes ja muudes Helme valla õigusaktides. X. HELME VALLA ÕIGUSAKTID § 68. Helme valla omavalitsusorganite õigusaktide liigid (1) Vallavolikogul ja vallavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Vallavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusele anda korraldusi. (3) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad Helme valla haldusterritooriumil seadusega ja Helme valla õigusaktidega sätestatud korras, samuti Helme vallale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool Helme valla haldusterritooriumi. § 69. Vallavolikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Vallavolikogu määrused avalikustatakse üldjuhul enne nende jõustumist käesolevas põhimääruses sätestatud korras. Vallavolikogu määrus ja otsus loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut tutvumiseks vallamaja teadetetahvlil. (2) Vallavolikogu üldist tähtsust omavad õigusaktid avaldatakse ajalehes «Helme-Tõrva Elu» ja need jõustuvad avaldamisele järgneval päeval, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud teist jõustumise tähtaega. (3) Vallavolikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjale ja asjaosalistele. (4) Vallavolikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla vallavolikogu esimees või tema asendaja – vallavolikogu istungi juhataja. (5) Vallavolikogu määrused ja otsused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (6) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla asutuste siseseks kasutamiseks. (7) Vallavolikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ja nende saatmist täitjale ja asjaosalistele korraldab valla kantselei. § 70. Vallavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Vallavalitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse käesolevas põhimääruses sätestatud korras. Vallavalitsuse määrused ja korraldused loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut tutvumiseks vallamaja teadetetahvlil. (2) Vallavalitsuse üldist tähtsust omavad määrused avaldatakse ajalehes «Helme-Tõrva Elu» ja need jõustuvad avaldamisele järgneval päeval, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud teist jõustumise tähtaega. (3) Vallavalitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjale ja asjaosalistele. (4) Vallavalitsuse määrustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid vallavalitsuse istungil asendavad isikud. (5) Vallavalitsuse korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid asendavad isikud. (6) Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (7) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla asutustes kasutamiseks. (8) Vallavalitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist täitjale ja asjaosalistele korraldab vallakantselei. § 71. Helme valla õigusaktide täitmise kontroll (1) Helme valla õigusaktide täitmist kontrollivad vallavolikogu ja vallavalitsus. XI. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISEL § 72. Õigusaktide algatamise õigus (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjade ja elukoha aadressiga varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub vallavolikogu pädevusse, esitab vallavalitsus selle ühe kuu jooksul vallavolikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus vallavolikogus või vallavalitsuses. § 73. Muudatuste taotlemine Helme valla õigusaktides (1) Igaühel on õigus taotleda vallavolikogult või vallavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktides muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. (2) Kui vallavolikogu või vallavalitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. XII. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE § 74. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine (1) Põhimääruse võtab vastu ja teeb selles muudatusi vallavolikogu. (2) Põhimääruse vastuvõtmiseks või temas muudatuste tegemiseks peab vallavolikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, v.a juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt neli tööpäeva. Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub vallavolikogu poolt määratud päeval.